kirjandus, maalikunst jms) ning kuna seda toodeti nii palju, on seda ka palju säilinud. Siiski peame tõdema, et keskajal said paljud kunstiteosed (nt.Skulptuurid) kannatada, sest neid ei väärtustatud piisavalt. Ka meie kõige kuulsamad filosoofid pärinevad just nimelt antiikajastust. Peab tõdema, et kui kultuur on nii sihikindlalt välja arenenud, siis ei ole seda just lihtne hävitada. Siiski peetakse antiikaja lõpuks 6. sajandi keskpaika. Sellest hetkest loetakse ajastuks keskaega. 5 Novitski I.B Rooma õigus. M., 1996. S. 6 http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikkultuur 7 http://et.wikipedia.org/wiki/Filosoofia_ajalugu 4 Nimetus „keskaeg” („vaheaeg”) tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid vahepealset aega halvustama. Põhjuseid, miks antiikaeg lõppes, on mitu. Arvatakse, et selles on
AJALOO ARVESTUS (Keskaeg) 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA (MÕISTE, PIIRID, TUNNUSED, PEROOODID) Mõiste keskaeg võeti kasutusele Itaalia humanistide poolt 15. sajand. Sellega piiritletakse ajajärku antiigi ja antiigi taassünni e. renessanssi vahel. Tänapäeval käsitletakse seda kui ajavahemikku antiigi ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile. Tunnused: 1) Uute rahvaste ilmumine
enda alla suuremaid maaalasid, kui alalised põllud. Mõned sündmused Eesti esiajaloos 1030 Jaroslav Targa sõjaretk maalaste vastu ja Tartu vallutamine. 1219 Novgorodlaste röövretk liivlaste alale. Ordu teine retk Novgorodlaste alale. 1228 Hämelaste ulatuslik vasturetk Novgorodi aladele. Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalmajanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldtunnustatud arvamuse kohaselt loetakse eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227, kui Eesti lõplikult vallutati, kuni 1558.aastal alanud Liivi sõjani. Samuti on keskaja lõppdaatumiks loetud 1561. aastat, mil Vana Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus Eesti keskaeg Keskaegne Eesti kuulus koos Lätiga VanaLiivimaa koosseisu. Eesti keskaeg Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu),
Faust Faust läheb koos Homompluse Hellasesse et pääseda. Et pääseda katseklaasist ja saada Hellases inimeseks.Ta viskub merre, et läbida evolutsiooni kõige lihtsamatest vormidest inimeseni. Faust asub otsima Helenat , selle käigus kogeb ta seda , et klassikaliste viirastuste tundma õppimine on rõõmsa elutunnetuse allikas. Mitte keegi ei suuda teda aidata Helena leidmisel. Paljud aitavad tal mõista et Faust on arust ära. Ta viidi Sibüll Manto juurde ( selgeltnägija). Manto mõistis Faustimuret ja aitas teda. Ta viis Fausti allilma- surnute riiki , kust Faust pidi oma hinge jõuga Helena maa peale tagasi tooma.Ta suudab seda. Helena tuleb tagasi Menelaose lossi, kuid Mesfisto viskab ta sealt välja. Dsiis võõrustab Faust Helenat oma lossis. Pärast pidustusi suunduvad Faust ja Helena maalilisse kaljukoopasse , neil sünnib poeg Euphoris( Eufooria-illusioon). Aga Eufooriusel tekkis soov lennata. Ta läheb...
tundnud, valdasid neandertallased ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna. Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosne inimliik. Nad matsid oma surnuid haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisi toiminguid ja kombetalitusi. AJAJÄRGUD VANAAEG Vanaaeg on ajalooline mõiste, mis võeti kasutusele renessansiajal: vanaajaks nimetati Rooma riigi aega ja sellele eelnenud aega; vanaajale järgnenud keskaega alustati umbes 5. sajandist pKr. Hiljem on tekkinud raskused mõiste rakendamisel väljaspool Vahemeremaid, sest suured muudatused 5. sajandil puudutasid peamiselt Rooma riigi lääneosa. Peale selle on hiljem kasutusele võetud mõiste "esiaeg", millega peetakse silmas vanaajale eelnevat aega enne riikide teket ja kirja kasutuselevõttu. See muutus aga erineb piirkonniti veelgi enam, mistõttu on esiaja lõpu ja vanaaja alguse aega raske üheselt määratleda. KIVIAEG
naised. Lapsena pidi tüdruk kuulama oma vanemate või eeskostja sõna ja täiskasvanuna arvestama oma abikaasat või kloostri eeskirju, kui ta valis nunna elu. Kuigi tänapäeval ei kasvatata tütreid kuulekateks alamateks oma abikaasadele, tähtsustatakse ning nõutakse ka praegusel ajal naistelt ja tütarlastelt kombekust ning head käitumist rohkem, kui seda oodatakse poisslastelt. Kuigi tänapäevast elu ning keskaega, kui väga ammust ning kauget ajajärku, võib pidada just kui võrreldamatuteks, sest elutingimused ja kombed on äärmiselt erinevad, siis tegelikult võib öelda, et teatud määral on ka väga palju sarnaseid käitmisviise ja tavasid, millele me tihtipeale ei mõtlegi või mis on varjutatud alusetute legendide tõttu. J. Le Goff , ,,Keskaja inimene". Tallinn 2002. Päivi Setälä, ,,Keskaja naine".
väärmõtlemine , ilma vabaduse ja otsustamisvõimaluseta. Romaanis domineerib ekistentsiaalne motiivistik-isiksuse filosoofiline ja eluhoiakuline vaatlustasand-räägib kuidas inimene ennast tunneb ja hakkama saab ühiskonnas, valikute langetamine ja vastumeelsus. Avab kirjanik minategelase higetabud ja aspektid. Looming: tunneb suurt huvi ajaloo vastu , ajalofilosoofiline sari-koosneb 3 triloogiast ( 9 teost ) , palju on nendes käsitletud keskaega ( Rooma riik , ristisõjad 17saj , I ms järgsed sündmused Taanis ) Lasteraamatud ,, Semud" ja ,,Selid" , kutsikate ja kassipoegade askeldused. ,,Ka sisaliku tee kivil jätab jälje"
kaudu otse Kristuselt pärinud ja läbi sajandite piiskopilt piiskopile edasi andnud. Kõik võimalikke teisitimõtlejad ning kiriku kritiseerijaid peeti valeõpetajateks ja saatana käsilasteks, kes on saadetud ristirahva hulgas segadust külvama. Seesuguseid saatana poolt eksiteele viidud kristlasi hakati nimetama ketseriteks. Religiooni tähtsusest keskajal ja kirikupühad Keskaja inimese elus oli usul väga tähtis koht. Keskaega on nimetatud lausa usu ajaks. Kiriku ettekirjutused mõjutasid kõigi inimeste tööd ja puhkust, toitumist, abielu ja üldse kogu elukorraldust. Samas aitas usk inimesel oma hirmude ja elu probleemidega toime tulla. See kujundas maailmast arusaamise viise ja kogu maailmapilti. Keskajal kirik määras kindlaks töö- ja puhkepäevad. Puhkepäevad olid pühapäevad ja kirikupühad, mida oli aastas ligi 90. Kirikupühade kalender sobis hästi põllutööde rütmiga
7. Saksa valgustajate põhiülesanne oli rahva eneseteadvuse tõstmine. 8. Saksa kirjanduse loojaks peetakse Lessingut. Teos: ,,Emilia Galotti" 9. Saksa valgustuskirjanduse kõrgperioodi nimetati tormi ja tungi liikumiseks. Kestis 70.80. aastatel. 10. J. G. Herderit mõjutas Lessing. 11. Herderit huvitas rahvalooming, balti rahvaste folkloor. 12. Herderi tööd: ,,Rahvaluule", ,,Rahvaste hääled lauludes". 13. Herder inspireeris saksa romantikuid avastama keskaega ja taasavastama Shakespeare'i. 14. Herderi kogumik ,,Rahvaste hääled lauludes": kogumikus leidsid olulisek oha kolme balti rahva eestlaste (7 laulu), lätlaste ja leedulaste rahvalaulud. 15. Alates Herderi töödest hakati mõistma kultuuri ajalugu. Ta näitas veenvalt, et on ebaõige kuulutada mingi ühe kultuuri või ajastu väärtushinnanguid absoluutseks. Kultuur, sh kirjandus,
-Liivimaale tulid iga aasta uued ristisõdijad (vallutajad head manipuleerijad, õhutasid omavahelisi riikide vastuolusid) -sõjaväekorraldus üksikute retkede jaoks planeeritud -mk'de vahel nõrgad sidemed Vana Liivimaa piiride kujunemine -eesti oli vallutatud, põhiraskus suruti lõunasse. Vahel alistuti, vahel sunniti vägesid lõunast lahkuma. Liivimaal alistati maad väga vaevaliselt alles 1290 lõpetati ÜLEMINEK MUINASAJAST KESKAEGA Maade jagamine -algne plaan = piiskop 2/3 maad ja M.V.O 1/3, aga M.V.O laiendas pidevalt oma piire. Piiskop suutis vallutada aga ainult koos M.V.O'ga, seega jäi nii -eestlaste ülestõus 1222, lõipiirid sassi -1224 enne tartu vallutamist (Riia pskop. + ordu leping, mis jäi püsima) Jüriöö ülestõus - tähtsaim allikas on liivimaa noorem riimkroonika (Bertholmomäus Hoeneke) - põhjused:
Postmodernistlik kultuurisituatsioon. Postmodernism - on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Postmodernismi tunnused - ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu; fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu; ideede lõtv seotus; paranoilisus; kindla teemaderingi eristamatus. Ihab Hassani modernismi ja postmodernismi eristus: Modernism Postmodernism Romantism / Sümbolism Pataphysics / dadaism Eesmärk Mängima Disain Võimalus Hierarhia Anarhia Meisterlikkuse / Logod Ammendumine / Silence Art Object / Lõpetatud tööd Protsess / Performance / Happening Loomine / Summeerimisnäidiku Decrea...
näidata uhkete suurema osa oma harimatusega võis rõivaste, päevast. teha targemaid terariistade või tegusid, kui aadlik. sõjatehnikaga. 3. „Meie film kuulub keskaega, mida iseloomustavad ebausk, intriigid, reetmine ja kergekäelised mõrvad,“ on kommenteerinud režissöör Grigori Kromonov. „Vaataja ise otsustagu, mida ta sellest filmist tõena võtab ja mida väljamõeldiseks peab.“ Kujuta end ajaloolasena. Mis on Sinu arvates filmis ajalooliselt tõetruu, mis filmilik liialdus? Tõde Väljamõeldis Eestlaste tapmised võisid olla Kirikus oli olemas salaluuk, kuhu
õppimise protsessi. Referaat on jaotatud neljaks peatükiks. Esimene neist käsitleb seisuste jagunemist ning järgmised kolm peatükki kirjeldavad erinevate seisuste õppimismeetodeid. Algselt oli plaanis põhjalikumalt uurida üldiselt keskaja haridust, kuid see tundus liiga laiali valguv teema. Otsustasin keskenduda kitsamale teemale ning kuna keskaja pedagoogika olulisem aspekt oli seisuslik haridus, otsustasin valida just selle teema. Töö koostamisel on kasutatud keskaega käsitlevaid raamatuid, kuid juurde on leitud informatsiooni ka internetist. Töö illustratsioonid on samuti leitud interneti teel. 3 1. Seisuslik ühiskond Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini Kõik keskaja inimesed jagati 3 seisusese vahel: bellatores, oratores ja labratores. Kõrgeim ehk I seisus ehk vaimulikud moodustasid 0,5-1% ühiskonnast. Ladina keeles ,,oratores"
Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Tähtsat kohta ordus omasid kiriklikke talitlusi pidavad preestrivennad. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks V-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Põhiline koormis kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus kindalaksmääratud naturaalmaks. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused ja kirikud Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast. 1297 toimus V-Liivimaal kodusõda. Riia linn moodustas ühisrinde ordu vastu. Vana-Liivimaa feodaalriigikeste välispoliitika lähtus Saksa ordu ja Rooma paavsti taotlusest oma võimu laiendada. Põhivaenlasteks kujunesid Novgorod, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. 1263. tungisid leedulased ordu valdusesse ja põletasid maha Vana-Pärnu. 1270. käisid nad läbi Saaremaa 1242 toimus Pepsi jääl nn
keskuse.Vallutatud alade säilitamiseks püüdis Albert luua sõjameeste-vassallide kihti et sellega maid läänistada.1202 asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu(Mõõgavendade ordu.)1210 lõppes Ümera lahing,mille võitsid eestlased.1217 Madise päeval Viljandi lähedal lõppes eestlaste vs liivlased ja sakslaste lahing eestlaste allajäämisega.1290 semgalid andsid alla ja sellega lõppes Liivimaa ristisõda Üleminek muinasajast keskaega Ristisõjas leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordud kokku palju vallutatud aladest jääb kummagile aga kuna eestlased tõusid üles jäid jaotusplaanid tegemata.1224 enne Tartu vallutamist sõlmis Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu,mille järgi sai Eestimaa piiskop endale Sakala ja Ugandi ning sellest kujunes välja Tartu piiskopkond.Riia piiskop moodustas Saare-Lääne piiskopkonna ja Mõõgavendade ordu Saksa ordu Liivimaa haru
sajandist. Ladina keel jäi kultuuri, administratsiooni, liturgia ja õpetamise keeleks. 12. sajandil tekkis iseseisev Portugali riik. 12-14. sajand oli geleegi keele kui luulekeele hiilgeaeg. Täpsemini galeegi-portugali keele kui luulekeele hiilgeaeg. Galeegi-portugali keeleks nimetatakse keskaegset portugali keelt, millest lahknes galeegi keel ja portugali keel. Portugali keel sai portugalis ametlikuks keeleks, samal ajal kui galeegi keel hakkas pärast keskaega hääbuma ning seda ei kasutatud. Seetõttu on galeegi keeles säilinud palju sõnalõppe, mida peetakse tänapäeva portugali keeles arhaismideks. Galeegi keel kui luulekeel- kogu Ibeeria poolsaarel va kataloonias. Galeegi keeles luuletasid ka paljud autorid mujal euroopas nt sitsiilias. Keel oli esindatud paljudes kuningaõukondedes. Galeegi keele hiilguse lõpp 14-15 saj lõpp · kastiilia kuninga mõjuvõimu kasv ja tsentraliseerumine
Sellest hoolimata jõudis Bent järeldusele, et Suur-Zimbabwe oli ehitanud "Araabiast tulnud põhjapoolne hõim, kes oli lähedases suguluses foiniiklaste ja egiptlastega". Tõde Suur-Zimbabwe päritolu kohta hakkas selguma tänu arheoloog David Randall-McIverile. 1906. aastal teatas ta, et kompleksis asunud saviehitised olid kõigis üksikasjus kaheldamatult Aafrika päritolu ja pärinesid ajajärgust, mis mujalt pärit esemete järgi otsustades paigutub üldjoontes keskaega. Seda seisukohta kinnitas tema kaasaegne arheoloog Gertrude Canton- Thompson, kes määras Suur-Zimbabwest leitud sissetoodud esemete valmistamise ajaks 13.-15. sajandi. Ta leidis ka hulga esemeid, mis ilmselgelt olid valmistatud kohapeal. Canton- Thompson kaevas kuni aluskaljuni välja ning leidis igas kihistuses Aafrika-pärase elu jälgi. Suur-Zimbabwe ei olnud antiikaegne linn. Ka ei leidunud mingeid tõendeid selle kohta, et linna ehitajad ja elanikud oleksid olnud valged. 1960
Malta vana pealinn Mdina asub kõrgel künkal keset saart - see on siin justkui peo peal. Kunagine vilgas pealinnaelu on aga asendunud hääbuva aadelkonna eraldatud oleskeluga. Mdinast leiab vaid kaks restorani. Näiteks Palazzo Constanzos pakutavad rahvustoidud on igati söödavad ja ka taskukohased. Suure salati saab 57 ja prae 85-120 4 krooni eest. Niigi ajaloolise hõnguga restorani teisel korrusel asetseb vahakujude muuseum, mis külastaja keskaega lõplikult tagasi viib.(3) Otse linnamüüri taga asub vana rooma villa. Lisaks hästi säilinud siseõue mosaiigile on muuseumis eksponeeritud ka hulga arheoloogilisi leide. Kahjuks on tollest ajast vähe säilinud, sest hinnaline ehitusmaterjal meelitas lammutama. Roomlaste marmorist on Mdina kiriku lävepakk, üksikuid tükke võib aga leida ümbruskonna kitselautade seintest. (3) Pärast kümneminutilist jalutuskäiku mööda Maltale nii iseloomulikke kitsaid tänavaid,
nõrkused Puudus süsteem, koostöö, Ei tundnud maad ega väljaränne, oskused, ei olusid, võisid alahinnate olnud juhti vaenlasi Vabadusvõitluse tulemused eestlastele -palju inimesi sai surma, Lembitu surma, linnused hävitati +ehitati uusi kaasaegseid linnuseid, toodi uusi relvi eestisse, elu arenes veidi Üleminek muinasajast keskaega 1224.sõlmisid kokkulepe, et kes missuguse maa-lapi saab Lääni-aadli teke Lasti ehitada linnused, sinna pandi elama läänimehed, kellel lasuski maa kaitse. Talurahva õiguslik seisund Õiguslik seisnud oli üsnagi hea, jõukus hakkas tasapidi taastuma, kuid siiski oli palju koormisi (viljakümnis ja hinnus), ning sõjateenistus. Kirikukihelkondade loomine Maa alistamisel rahvas ristiti ja hakati kirikuid ehitama, igasse kihelkonda ehitati kirik,
Levib arvamus, et tema viimased sõnad olid ,,Ma ei tea." 1142. aastal ta suri palavikku ja nahahaigusesse. Esmalt maetud St. Marcelisse, viidi tema säilmed peagi Parakleeti Héloise'i hoolde. Praegu on kahe armastaja haud surnuaias Cimetière du Père Lachaise, Pariisis. Abélardi ning Héloise'i haud Kokkuvõte Pierre Abélardi mõju 13. sajandi filosoofidele ning teoloogidele oli kahtlemata väga suur, kuid ta mõjutas kogu keskaega. 13. sajandi loogikud võtsid üle Abélardi terminoloogia ning tema hoiaku, et meeleline tunnetus annab kindla teadmise ning üldine tunnetus on pigem arvamus. Tema suurim panus ühiskonda oli see, et ta korraldas paremini kui keegi teine varem skolastilise filosoofia. Kaasajale on ta aga kinkinud aegade ühe suurima armuloo. Pierre Abélard on kogu aegade üks suurimaid mõtlejaid ja õpetlasi. Kasutatud allikad · http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1041/Peter-Abelard
Igalpool ülistati jumalat, püüdes kujutada looja ja loodute vahelist rahulikku liitu. Autori andmeid ei lisatud, sest see tuli jumalast. Kiriku ikoonid olid loodud massidele need moodustusid visuaalsetest kujunditest, omasid kindlat sümboolikat ning see oli kõigile jõukohane. Ka tänapäeval otsitakse pidevalt eeskujusid ja väärtusi keskajast. Seda, et inimestele meeldib keskaeg, on näha olemasolevast kirjandusest, kus on keskajaga seotuid raamatuid igas zanris. Tagasipöördumine keskaega on muutunud lausa kinnismõtteks. Enamus leiutised on pärit keskajast, mis on tegelikult tänapäeva probleemide allikaks (n:ühisturg). Kui me tunneme huvi oma päritolu vastu, pöördumegi selle teada saamiseks tagasi keskaega. Keskaega hakati tagaigatsema kohe kui see tegelikult ametlikult lõppes. Keskajal oli maagia olulisem kui ilu, kuid tänapäeval on rõhuasetus vastupidime. Tänapäeval puudub usk ainujumalasse. Keskajal tagas jumal inimestele kindlustunde, siis
Igalpool ülistati jumalat, püüdes kujutada looja ja loodute vahelist rahulikku liitu. Autori andmeid ei lisatud, sest see tuli jumalast. Kiriku ikoonid olid loodud massidele – need moodustusid visuaalsetest kujunditest, omasid kindlat sümboolikat ning see oli kõigile jõukohane. Ka tänapäeval otsitakse pidevalt eeskujusid ja väärtusi keskajast. Seda, et inimestele meeldib keskaeg, on näha olemasolevast kirjandusest, kus on keskajaga seotuid raamatuid igas zanris. Tagasipöördumine keskaega on muutunud lausa kinnismõtteks. Enamus leiutised on pärit keskajast, mis on tegelikult tänapäeva probleemide allikaks (n:ühisturg). Kui me tunneme huvi oma päritolu vastu, pöördumegi selle teada saamiseks tagasi keskaega. Keskaega hakati tagaigatsema kohe kui see tegelikult ametlikult lõppes. Keskajal oli maagia olulisem kui ilu, kuid tänapäeval on rõhuasetus vastupidime. Tänapäeval puudub usk ainujumalasse. Keskajal tagas jumal inimestele kindlustunde, siis tänapäeval sellele
KESKAEG ROMAANI STIIL 10.-12. Saj Püstitati palju kirikuid Ümarkaar ja silindervõlv Lisaks Roomale saab mõjutusi ka Bütsantsist, Karolingidelt ja islamist. Valitseb Lääne- ja Lõuna- Euroopas. Pärast keskaega ühtne stiil Euroopas ARHIDEKTUUR ROMAANI STIIL Palju kirikuid- basiilika. Kirik ehitatud ida-lääne suunaline. Läänes sissepääs, idas altar (idast tõuseb päike). Kooriruumi põrand oli natuke kõrgemal, sest selle alla maeti tähtsamaid tegelasi. Apsiidi taga olev kabel (kõige idapoolsem) oli pühendatud Maarjale. Kirikud olid suhteliselt madalad (tehnika polnud eriti arenenud) ja väga paksude seintega (et kaitset pakkuda)
Klassitsism oli lihtne & reeglitega ära määratletud Romantsimis oli kõik Mitte reeglistatud ja kõik kunstnikud ei kordunud. Romantism ühendab inimesi kellel on ühene mõtlemislaad . Romantism tuli lõuna euroopa sõnast ''romants'' Klassitsisti jaoks oli parim see hetk kus ta elab (kaasaeg) romantismi jaoks aga kõige halvem hetk kus ta elab. Romantikud on pettunud kaasajas. Romantikud leiavad ,et kõik on takerdunud tänu sellele mõistuspärale & tahavad kuhugi ära. Igatsetakse taga keskaega. Saadakse indu ka lõunamaa eksootikast (fantaasia küllus on oluline rom. töödes) (fantasia, tunded & teatud salapära , instinktid, isikupära, originaalne eneseväljendus) Need kes väljuvad raamidest on põlatud & need on romantikud. Nad väljuvad raamidest. Romantisidel käib kaasas pohheemsus - (see on see kes rõhutab oma isikupära; normaalset elu trotsiv inimene) Nendele tundus ,et ühiskond ei huvitu nende loomingust & see pärast and eirpäresesidki. 18
ümbrused oma võimu alla. Pealinnaks sai Pataliputra Gangese ääres. Selle ühendatud riigi võimsaim valiteja oli kuningas Asoka, kes vallutas suure osa Hindustani poolsaarest. Asoka olnud tark ja õiglane valitseja. Ta lasi rajada palju ehitisi ning jälle kasvasid linnad. Asoka suurriik lagunes pärast tema surma. India hakkas uuesti mitmeks tükiks jagunema ja riigid ei sõltunude enam õksteisest. Umbes 320 a pKr India riik taastati ja uue riigi ajalugu ulatub ka juba keskaega. Hiina riigid ja linnad Huang He orus tekkisid mitmed linnad u 1700 aastat eKr. Linnad olid piiratud müüridega. Liht inimesed elasid väikestes ja viletsates onnide väljaspool linnamüüri. Kõik linnad allusid õhise kuninga ülemvalitsusele. Kuningas oli ühtaegu õlempreester ja sõjapealik ning ta võim oli piiramatu. Kui kuningas suri, siis tema haual tapeti paljud tema teenijad, et nad pärast surma ka oma isandat teeniksid. Kuid tasapisi kuningate võim nõrgenes
ja savi[2]. Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2.[2] Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis.[2] Muusika Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui imelikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulud. Prantsumaa oli 11,sajandil kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid Põhja-Prantsusmaalt Bretagne`ist sai alguse trubatuuride muusikakultuur Lõuna-Prantsusmaalt Provence`ist truvääride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud, erinevused olid peamiselt keelelised. Rüütlilaulikud eelistasid tundelist armastuslüürikat Armastuslaulude kõrval esitasid trubaduurid ja
Ajaloo eksami küsimused 1. Nimeta vähemalt 3 ajalooallikat, mis on aidanud rekonstrueerida Eesti muinas-ja keskaega. Henriku Liivimaa kroonika Töö-ja tarberiistad (Potikillud, ehted, mündid) Asulakohad (Linnused, kalmistud, Pulli küla, Kunda lähedal) 2. Nimeta ja dateeri (sajandites) Eesti ajaloo perioodid. Muinasaeg – 9000 eKr-13saj. (1227) Keskaeg – 13.saj-16.saj keskpaik (1557/1561) Uusaeg – 16.saj-20.saj Rootsiaeg – 1561-1710 Veneaeg – 1710-1917/1918 Lähiajalugu – 20.saj kuni tänapäevani Eesti esimene vabariik – Eesti iseseisvus
Eesti keskaeg 13.saj. II veerand 16.saj. II pool 8-13 pt. 1. Üleminek Muinasajast Keskaega Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud piirkonnad Taani valdus (Eestimaa) Harju-, Viru-, Järvamaa ja Rävala Saare-Lääne piiskopkond Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, keskuseks Lihula Tartu piiskopkond Ugandi, Soopooliste, Joetagana Orduvaldused Sakala, Vaiga, Alempois, Mõhu, Nurmekund
13. sajandil oli Slovakkias 30 linna. 14. ja 15. sajandil ka seoses kasvas linnade arv seoses mäetööstuse arenguga järsult. Tänapäeval on Slovakkias 138 linna ja neis elab 57% kogu elanikkonnast. Tähtsamad linnad on Bratislava (367 km2, 429 000 inimest). Suuruselt järgmised linnad on Tarnava, Kosice, Bresov, Bradejov, aga ka suured tööstuskeskused nagu Banská Stiavnica ja Banská Bystrica ja Strevnica. (1) 4.2Külaelu Küla ajalugu ulatub keskaega. Esimesed külad tegelesid põllumajanduse, kalapüügi ja metsamajandusega. Slovakkia küla omandas juba algselt väga täpse struktuuri üksteise vastu ehitatud majade read moodustasid tänava, mis keskuse poole laienes ja moodustas omakorda väljaku. Väljakul asus reeglina kirikukene ja ka nn külanõukogu. Tänapäeva Slovakkia küla on kompaktne, küllalt suur. Umbes 5000 elanikku. Slovakkias on olnud ka hajali taludega külasid. Tänapäeval on need muutunud puhkebaasideks. (2) 4
Pompeji ja Herculaneumi väljakaevamised. 6. Kes oli J.J. Winckelmann? Kuidas tema õhutas oma ajastul antiigivaimustust?Saksa teadlane. Oma teoses ,,Antiikkunsti ajalugu" kirjutas, et vanakreeka kunsti iseloomustab õilis lihtsus ja vaikne suurus. 7. Kuidas periodiseeritakse klassitsismi üldiselt Prantsusmaal? 1) 1760-1790 Louis XVI stiil 2) 1790-1800 direktooriumi stiil 3) 1800- u 1820 ampiirstiil 8. Kuhu ihaldasid ajas või ruumis romantikud? Minevikku, keskaega 9. Kas romantismil oli olemas ka kindel stiil või oli see pigem ellusuhtumise küsimus? Pigem ellusuhtumises Klassitsistlik arhitektuur 1. Milliseid ehitisi võtsid klassitsismi ajastu arhitektid eeskujuks? Antiikehitised 2. Kes oli see itaalia renessansiajastu arhitekt, kelle mõju nüüd üha kasvas? Kuidas nim temast lähtunud arhitektuuristiili? Andrea Palladio - 3
Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid sündmusi: 1) 1492 a.- Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 2) 1517 a.- luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: I varakeskaeg ( 5.saj. - 11. saj. algus) II vahekeskaeg (11.saj. algus - 14. saj. II pool) → kõrgkeskaeg (13. saj.) III hiliskeskaeg - varauusaeg (14.saj. II pool - 16.saj.) Feodaaltsivilisatsiooniks nim. keskaega, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsioon: 1) geograafilises tähenduses - Lõuna- ja Lääne-Euroopa alad → seal valitses kristlus → seal toimis feodalism 2) iseloomulikud tunnused: 1) katoliiklus 2) feodalism 3) ühiskonna struktuur 4) ühiskonna iseloom 2. Bütsants: 395 -1453 a.
lisaks kuulusid sinna mitmed väiksemad saared. Pealinnaks oli algselt Vana Pärnu; seejärel Haapsalu. Keskajal oli Eestis 9 linna: Tallinn ehk Reval, Tartu ehk Dorpat, Narva ehk Narwa, Haapsalu ehk Hapsal, Vana-Pärnu (Pernau), Uus-Pärnu (Pernau), Viljandi ehk Fellin, Rakvere ehk Wesenberg, Paide ehk Weissenstein. Neist üheksast linnast kuulus NELI Hansa Liitu - Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Kokkuvõtteks Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast, mis toimus nii maahärrade, linnade kui ka vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel. See, et eesti alad sattusid võõrvõimude kätte oli vältimatu, sest võitluses alla jäid nad eelkõige kehva relvastuse, sõjaväe poolest. Samuti polnud eestlastel veel ühtset riiki ja naaberrahvastega koostööd ei tehtud. Seega kokkuvõtvalt valitses Muistse vabadussõja ajal Eesti ala neli osapoolt, kõik neil ühine eesmärk- kaubanduslikke alade hõivamine.
Sellised relvad andsid tavalistele jalaväelaste päris head võimalused rüütlite vastu võitlemiseks. Rüütelkonna võimu languses mängis peamist rolli kaupmeeste ja seetõttu linnade võimu suurenemine. Linnad ei sõltunud põllumajandusest, vaid kaubandusest ning lõpuks ei talutud enam lossiülikute sekkumist. Kodanikud ehitasid oma linnade ümber müüri ja moodustasid enda kaitseks rahvaväe. Tekkisid linnade liidud nagu näiteks Lombardia Liiga. Ehkki keskaega peetakse tihtipeale ratsaväeajastuks, mängis pearolli siiski jalavägi. "Pärast Hastingsit(1066) lõi jalavägi ratsanikke ristisõdades, Legnano, Courtrai´ (1302), Crécy (1346), Poitiers´ (1356) ja lõpuks ka Atzingourti lahingus (1415)." "Robert Bruce´I Soti jalaväelased olid võidukad 1314. aastal Bannokburni all, kus üheainsa päevaga tabas Inglise rüütleid suurim kaotus, mida nad olid kunagi kogenud."
" ,,Demian. Ühe nooruse lugu"- Emil Sinclairi pesudonüümi all avaldatud romaan, mis sai Hesse loominguliseks pöördepunktiks ning kinnistas edaspidiseks põhiteemaks inimese iseendaks saamise ,,Siddahtra"- samale teemale pühendatud jutustus, milles Hesse on tagasi pöördunud juba lapsepõlvest tuttava Hiina ja India filosoofia juurde. ,,Stepihunt"- eneseleidmise lugu, mis tänu uudsele vormile viib Hesse nime modernistlike maailmakirjanike hulka. ,,Narziss ja Goldmund"- keskaega kantud jutustus, mille nimitegelased otsivad samuti oma teed, sõnu ja abstraktsioone nautiv intellekutaal Narziss leiab selle vaimu, ekstravertne kunstnikunatuur Goldmund elu teenimises ning mõlemad on võrdselt õigel tee. Jutustus ,,Hommikumaaränd" ja romaan ,,Klaaspärlimäng" kuuluvad kokku, jutustades inimvaimu ajatusest, omakasupüüdmatust vaimsuse teenimisest ja aukartusest elu sees. Peale nimetatud teoste on Hesse kirjutanud veel teisigi jutustusi, muinasjutte, luulet, mälestusi,
Euroopa kujunemine keskajal 1. Keskaja mõiste ja koht ajaloos. a. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: · Lääne-Rooma hävimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d
Seal lõppes keskaeg näiteks alles Peeter I valitsemisajaga XVIII. saj. alguses. Keskaega on erinevatel aegadel ning erinevate vaadetega inimeste poolt hinnatud väga erinevalt. XIX saj. alguse rahvusromantikud pidasid teda järgimisväärseks kangelasajastuks, mille üllastest põhimõtetest (rüütli aukoodeks, ausus, õiglus jpm) oleks kaasaegsetel inimestelgi palju õppida. Paljud teised aga (ratsionalistid, realismi esindajad jt) pidasid keskaega antiikaja ja uusaja vahele jäävaks langusajastuks, mille iseloomustamiseks sobib väljend "pime ja sünge keskaeg". Tõde aga asub ilmselt mõlema äärmuse vahel. Keskaegse Euroopa kujunemine Euraasias on läbi aegade olnud kaks piirkonda, kus sobiliku kliima, tervisliku elu ja haiguste vähesuse tõttu on rahvaarv alatasa saavutanud kõrgema taseme, kui nende piirkondade ressursid ülal pidada lubavad. Sellisteks piirkondadeks on olnud Skandinaavia poolsaar ja Mongoolia stepid
Vaieldi realismi ja nominalismi üle. Kuidas on omavahel seotud sõnad ja reaalsed asjad? Kas üldmõisted on tegelikult olemas? Semiootilised probleemid. Teadmised millestki jõuavad meieni alati läbi teiste mõistete ja kokkuleppeliste sõnade kaudu. Sõnad ei ütle aga otseselt meile mingi asja olemuse kohta midagi. 10 12). Laidre, Margus 1990. Keskaja kaitseks. Akadeemia 12 (KÜSIMUS: Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond.) 14. Sajandil nimetas pimedaks keskaega teadaolevalt esimesena luuletaja PETRARCA. Sellele järgnes veel valgustusajastu, Prantsuse revolutsioon ja marksismi ideoloogia, mis kõik keskaega kuidagi vaimult pimedaks ajaks pidasid. Humanistid uskusid, et ülesse äratanud särava antiikajastu. Pidevalt usuti, et elatakse uuel paremal ajastul. Seda, et keskaeg oli erakordselt avalikult julm, usutakse tänini. Avalikud hukkamised ja sõjad. Mis aga tegelikult ei võtnud
Seega ei ole loodusel kui iseseisval väärtusel veel kohta kirjanduses ega maalikunstis. Keskaja inimene ei tundnud looduse kirglikku kutset, sest ta polnud loodusest lahutatud ja elas selle sees. Loodusesse esteetilise suhtumise mõiste on veidi teise tähendusega. Loodus võis keskaja inimeses esile kutsuda nii imetlust kui ka hirmu, kuid need emotsioonid on seotud ainult puhtpraktilise vajadusega rahuldada looduse arvel oma elulisi vajadusi. W.Ganzenmüller väitis, et keskaega ei tule vastandada antiigile või uusajale, vaid avada keskaja inimeste maailmatunnetuse sisemine spetsiifika. Nende suhtumise loodusesse määras eelkõige religioon-keskaja maailmatunnetuse põhialus. Jumal ja inimese hing olid tol ajal absoluutsed väärtused, loodus ainult suhteline väärtus. Kui loodus ei teeninud Jumala tunnetamist, siis oli ta väärtusetu, kui ta segas Jumalale lähenemist, siis nähti temas kurjust, saatanlike jõudude ilmingut
1. Mis iseloomustab keskaega üldiselt (algus, lõpp, nime päritolu, iseloomulikud jooned)? 5.-15-sajand. "Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Sellest ajast on pärit ka mõiste "pime keskaeg". Iseloomulikud jooned: Feodaalkorra kujunemine ja selle võidukäik, naturaalmajandus, linnade kujunemine, kaubanduse areng, tsunftikäsitöö õitseaeg, areneb rahamajandus, feodaalne killustatus. 2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal. V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes....
vastu endale või oma poegadele. *Hamburgi-Bremeni peapiiskopi huvi taastada oma kiriku kunagine liidripositsioon Põhja-Euroopas. *Tsisterlaste ordu munkade huvi, kes olid ideelised ristisõdijad. Eestlaste lüüasaamine põhjused: *Ligi 20a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke, millele eestlased vastasid samaga ja see oli kurnav. *Võideldi sakslaste, taanlaste, rootslaste ja algaastatel ka venelastega. *Ordurüütlid olid elukutselised, hea väljaõppega. Üleminek muinasajast keskaega. Defineeri mõiste, nimetus vm ja iseloomusta. Feodaalkord: Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis kasutada e. läänistada maatükki. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima ja tema kutsel ilmuma sõjaväeteenistusse. Kogu süsteemi nim. Feodalismiks e. läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall oli kohustatud 40 päeva teenima senjööri sõjaväes
Maaslamajat võis lüüa! Võit saavutati, kui vastane oli uimaselt maas või tõstis alistumise märgiks käe üles. Pilt 2 „Rusikavõistlejapuhkepaigapärastvõistlusi(pronksskulptuur, Isajandil eKr)“ Rooma keiser Theodosius keelas 393.a m.a.j. olümpiamängud kui paganlike uskumuste kandja. Rooma riigi langusajal hääbus rusikavõitlus peaaegu täiesti. Keskajal oli rusikavõitlus juba unustatud. 2. Poksi taassünd Kaasaegse poksi sünnimaaks kujunes Inglismaa, kus peale sünget keskaega 1681.a. mainitakse poksiga tegelemist “Protestant Mercury” lehes ilmunud esimeses reportaažis poksivõistlusest. 1700-ndal aastal koostab James Figg moodsa poksi määrused, mis lõpetas matši kui üks vastastest oli võitlusvõimetu, lööke sooritati paljaste kätega, raundide arv oli 30- 60. Kui poksija kukkus või puudutas maad mingi kehaosaga peale jalgade, siis seda loeti raundiks. Abistajad e. sekundandid tõstsid “mahalöödu” põlvili või püsti ja üritasid teda
füüsiline ja riigi avaliku korra kaitse õiguskaitse sotsiaalne kaitse keskkonnakaitse Õiguse keskne mõiste on inimene. Seadus on inimeste enda välja mõeldud ja inimeste jaoks. Füüsilise isiku õigusvõime. Õigusvõime vs teovõime. Teovõime on võime võtta endale õigus ja kohustusi. Ainult inimene saab olla õiguse ja kohustuste kandja. Ainult inimene on õiguse subjekt. (Taska) Kanooniline õigus-ainult ristitutel õiguses. Keskaega Euroopa kontinente õigus-õigused seotud kommete ja usuga/nende läbi inimene seotud ühiskonnaga. Renessance-/reform- tõstab esile erahuvidest juhtiud üksikinimese. –üksikisikust saab õiguse lähtepunkt. Valgusajastu-algn Rooma õigusele- inimene /tark/mõistuslike individuaalhuvide järgija, mõõdupuu huvi ja võim. Kollektiivinimene 20 saj. inimest juhib keskkond, kollektiivne suhe. Reeglid/ printsiibid kehtivad alati, neid ei pea kirja panema.
Kordamine. Keskaegne ühiskond ja eluolu 1. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord. Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt. Keskaja lõpuks peetakse aga aastaid: · 1453.aasta, kui Konstantinoopol vallutati türklaste poolt. · 1492
(polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aastat tagasi- tekkis inimene 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng - Umbes 2 milj. a. tagasi inimese teke Evolutsiooniteooria väljakujunemine Veidi peale keskaega (enne ristiusk) I evolutsiooni õpetus Jean Baptiste Lamarck (prants.) 19. saj. - Väitis, et elu on ise maale tekkinud, mitte jumala loodud - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud Keskkonna muutus → eluviisi muutus → harjutamine/mitteharjutamine → ehituse muutus → pärandub järglastele ↑ Vale
Tänases ühiskonnas leidub palju noori ja andekaid inimesi, kes saavad enese teadmisi, üle maailma tunnustatud ülikoolides, rakendada täisväärtuslikult. Paljudes keskaegsetes ülikoolides jäi puudu laialdastest võimalustest olla mitmekülgne ning õppida iseseisvalt ning omada raamatuid õppimise tarbeks. Kuid tänaseks on see kõik muutunud. Võimalusi ennast harida ja oma silmaringi laiendada on väga palju ning need on ka kõigile võrdselt kätte saadavad. Samas võib lugeda keskaega väga tähtsaks ajaloo perioodiks, sest siis sai alguse hariduse uus tase ning ilma selleta ei oleks tänapäevane ühiskond seal, kus see praegu on. 7 KASUTATUD KIRJANDU · Palamets, H., ,,Keskaja kultuurist ja olustikust" , TLN.: Valgus, 1982. 142 lk. · Palamets, H. ,,Üliõpilaste elust ja olmest keiserlikus Tartu Ülikoolis 1802-1917" , TLN.: Ilo, 2008. 247 lk. · Aleksejev, T., Hiiemaa, K., Kala, T., Klaassen, O-M
algasid kolooniavallutused, mis pidurdasid teiste maailmajagude arengut aga eurooplastele tähendasid need vaid kasumit.*Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses-kaubandussuhted laienesid, kujunes maailmakaubandus, kaubalinnade esiletõus, tihedam läbikäimine eri linnade ja maade vahel, kaubanduse areng soodustas uute ideede levikut.*Põllumajanduses kujunesid välja suured erinevused Lääne-ja Ida- Euroopa vahel. Lääne-Euroopas, eriti Inglismaal oli pärisorjus kaugele keskaega jäänud, valitsevad olid feodaalsuhted. Ida-Euroopas toimus feodaalse mõisamajanduse areng ja talupoegade pärisorjastamine 17 saj-l.*19 saj kujunes välja industriaalühiskond- masintootmine, linnastumine, sellega seotud uus elulaad vaimuelus: esialgu jätkus usuline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis esile 17 saj Inglismaal. Selle kõrval tekkis uus ilmalik ideoloogia-valgustus, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja
Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Feodaalne killustatus väikeste feodaalvalduste süsteem, mis ei moodustanud ühtset riiki. Feodaalne hierarhia feodaalide klassi/seisuse alluvussüsteem, kus kõrgematel astmetel on jõukamad suurfeodaalid e. senjöörid ja madalamatel vasallid. Varakeskaeg Frangi riigi tekkimine (481. a.), Poiters' lahing (732. a., araablaste edasitungile pandi piir), Verduni leping (843. a., Karl Suure riik jagati kolmeks), viikingretked (9.-11. saj.), Vana-Vene riigi teke (882. a.) Kõrgkeskaeg ülikoolide tekkimine (1119. a., esimene Itaali...
Teemadeks on antiikmütoloogia. Kompa on tasakaalus, rahulik. Tihti on ainult 2 plaani. Pariisi Madeleine´i kirik; Tähe võidukaar; Prantsuse Pantheon; USA Valge Maja; Kapitooleum; Tartu Ülikool, Riisipere. CANOVA ,,Kolm graatsiat" DAVID(kunstiajaloo variser) ,,Sokrates" ,,Horatiuste vanne" ,,Tapetud Marat" jt 17. Romantism(19. saj II veerand). Mäss akadeemilise kunsti vastu; klassitsism on liiga range. Ülistatakse keskaega. Taaselustub maastikmaal. John CONSTABLE(ing), William TURNER(ing): Maaliti olustikku, rohelust, ürgne loodus; Turner maalib meremaale- vastandub Constable´ile, Fransisco GOYA: loomingus rokokoo, romantism, sürrealism; Ivan AIVAZOVSKI: meremaal; erinevad laevahukud, tunded. 18. Realism(19.saj III veerand). Kujutatakse ümbritsevat ilustamata. Tekib Prantsusmaal. Koloriit: porine. MILLET kujutas talupoegade rasket elu; DAUMIER maalib lihtrahvast;
- tegelane areneb, võib ka muutuda - ühiskond on iseseisev objekt - miski pole see, millena teda näidatakse - autori iroonia - ilmub tegelase bioloogiline aeg ROMANSSEERO: - anonüümne romansilooming, mis tuleb 13.-14. sajandil suulisse pärimusse - kirjutatud 15. sajandil - hakati laulma värsivormis lugusid - armastuslugu õnnetust armastusest - lauldi, selle saatel tantsiti - Hispaania kultuuris - sellest vaimustusid Queuedo, Gongora - ühendab keskaega, barokki, renessanssi Mateo de Aleman: - ,,Kelm Gurmande Alfarche lugu" - andis pildi Hispaania elust - filosoofiline BAROKI DRAAMA: Calderon: - pärit rikkast perest Madridist - baroki draamakirjanik - ,,Elu on unenägu": peategelane Poola kuningapoeg Segismundo. Ennustatakse, et ta lükkab kuninga troonilt. Viiakse metsa elama. Tuuakse tagasi, et kuningas saada. Poiss muutub hulluks. Pole kombeid jne. Lossis raevutseb
TURBA GÜMNAASIUM Kerly Aavik MAJANDUSTEADUSE AJALUGU Referaat õppeaines ,,Majandusõpetus" Turba 2009 1 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................................lk.3 TEOREETILISE MAJANDUSTEADUSE VÄLJAKUULUTAMINE...............lk.4 Olulisemad isikud ja mõtteviisid............................................................lk.4-6 KLASSIKALINE PERIOOD...............................................................lk.7-9 Neoklassikaline koolkond....................................................................lk.9 KAASAEGSE MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA KUJUNEMINE.............lk.10 Kokkuvõte......................................................................................lk.11 Kasutatud kirjandus...........................................................................lk.12 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
