Konspekt õ.lk. 62-89 Keskaeg - 5.-15. sajand 16. sajandil hakkasid humanistid nimetama keskajaks antiigi ja renessansi vahelist perioodi, mida nad pidasid pimedaks ja barbaarseks. Keskaega on võimalik suhtuda mitut moodi: tagurlik e vanameelne või romantiline? (keskaega hakati romantiseerima) Keskaeg jaguneb kolmeks: 1)Varakeskaeg (5.-11.saj) 2)Kõrgkeskaeg(11.-13.saj lõpp) 3)Hiliskeskaeg(14.saj - 16.saj algus) Keskaegse Euroopa iseloomustus: * Poliitiliselt killustunud *Alguse sai kiriku ja seisulik agraarühiskonna domineerimine, mis kestis kuni tööstusrevolutsioonini *kirik muutub hullult tähtsaks Mille põhjal on keskaja Euroopa piirid määratud? Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, sp ei kestnud see igal pool sama kaua. Mis sündmuseid loetakse kesaja alguseks ja lõpuks? Algus - germaanlased kukutavad viimase Lääne-Rooma keisri aastal 476 pKr Lõpp - Bütsantsi lõpp aastal 1453 pKr Bütsants e...
Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Põhja eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. Vene kroonikates on seda linnust nimetatud K...
põllukultuurid. Araablaste kaudu õpiti tundma ka kompassi ja püssirohtu. Leiutati trükikunst. Keskajal toimus meie esiisade ristiusustamine ja Eesti alade langemine saksa-taani rüütlite valdusse. Kunstis tehti palju suuri saavutusi, eriti just arhitektuuris. Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval tavalised asjad. See kõik annab tunnistust sellest, et keskaeg oli väga oluline etapp inimese ajaloos ja ei saa seda nimetada pimedaks ajajärguks, nagu hakkasid keskaega kutsuma 15.-16. sajandi humanistid ja ka paljud hilisemad tegelased, kelle jaoks keskaeg tähendas vaesust, vägivalda, vaimset pimedus - ajajärku, mil aeg seisis paigal. Aga ei seisnud. Keskajal saadeti korda vägagi palju ja ka palju head.
langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi.Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega.Valdav osa ülikoole sai oma asutamisõiguse ja privileegid paavstilt. Keskaega võib pidada küll oluliseks etapiks inimkonna arengus. Avastati uut ja huvitavat, ning nüüdseks on nendest avastustest edasi arenendud tähtsamad ja veelgi edukamad asjad. Trükikunst on veelgi olulisem. Nüüd saame edastada asju kiirelt ja mugavalt. Saame lugeda raamatuid ja ajalehti. Ülikoolid on ka üks tähtsamaid asju meie elus. Sealt saame kõrgemat haridust. Maadeavastused olid eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele ning kaubanduskapitalile. Nii avastas Kolumbus Ameerika
Näiteks: kõik kassid näuvad, koerad hauguvad ja pardid prääksuvad. Miks ei või inimkond ühte keelt prääksuda? Milleks oleks universaalkeel hea? See ühendaks inimesi ning erimeelsused -võiksid- suures osas kaduda ning selline küsimus nagu "I don't understand, can you say it in my language?" kaoks. Miks seda pole tehtud? Midagi sarnast on üritatud Esperanto ent universaalkeelt kui sellist ei saa teha, selleks peab mingi keel saama mida enamus räägiks. Enne keskaega, kui Rooma impeerium oli võimsaim jõud maapeal, rääkis enamus inimesi ladina keeles (nendele kellele õpetati) lisaks oma emakeelele. Kui Rooma impeerium langes, juhtus sama ka ladina keelega kuni see vahetati välja järgmise impeeriumi keelega inglise. Just sellepärast et Suurbritannia koloniseeris pool maailma ära ja viis inglise keele endaga kaasa. Võibolla järgmine universaalkeel saab olema hiina keel kui hiina majandus pidevas tõusuteel jätkab vähemalt 50 aastat
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppetool R12 Keit Kolga MAJANDUSARVESTUSE AJALUGU ESSEE Juhendaja: Siiri Luts Mõdriku 2012 Majandusarvestuse süsteem on arenenud aastatuhandeid, sellepärast on arveldamise alguse täpset aega on raske määratleda. Esialgu oli arvepidamine lihtne. Umber 10 000 aastat e.m.a loendas Lähi-Ida templi preester olemasolevat vara, milleks oli kari ja vili ning tegi sellekohaseid märkusi. Muinasaja inimesed õppisid kõigepealt loendama ning hiljem jõuti arvutamiseni. Nad grupeerisid oma vara, teati esemete nimetusi ning loendati neid ühekaupa. Et teada saada kumb kahest karjast on suurem ajasid nad loomad paarikaupa läbi värava. Vana-Egiptuses peeti vara arvestust piitsa või nööri abil. Kui keegi jäi võlgu tehti nöörile uus sõlmeke ning kui võlg kustus vabastati sõlm. Piitsale tehti triipe ja ...
Helisev katekismus Kontsert toimus Narva Aleksandri kiriku tornisaalis. Toimumisaeg oli 19 oktoober, kell 18.00. Laulis kontserdil Moskva Peetri-Pauli koguduse koor. Kavas olid Buxtehude, Bach, Telemann, Luther. Samuti lauldi ka Taize kogumikulaule. Kohta oli küll vähe tornisaalis, aga inimesed olid toredad ja lasid abistavalt treppidest läbi. Vaatamata sellele, et paljud istusid trepiastmetel, nautisid nad ikkagi kõlavat muusikat. Orelil mängisid 3 inimest - Julia Lotova, Denis Zalnin ja Irina Vavilova. Flööti mängis Oleg Zalnin. Plokkflööti mängisid Irina Vavilova ja Darja Skurljatjeva. Darja Skurljatjeva mängis ka viola da gambat. Kontsert algas pastorite jutlusega, kus räägiti katekismusest nii eesti kui ka vene keeles. Esimesena kõlas Julia Lotova esituses Dieterich Buxtehude'i, kes oli taani- saksa organist ja helilooja, prelüüd, füüga ja dzakonn C duuris. Mängiti orelil. Alguses mäng...
KESKAEG Termini „keskaeg“ võtsid kasutusele itaalia humanistid, kes defineerisid sellega tuhandeaastast ajavahemikku antiigi ja renessansi vahel. Keskaega tuntakse ka kui „unustuse ajajärkku“. Selle aja piiride määramisel puudub üksmeel, kuid üldiselt loetakse 5.-15. sajandit keskajaks. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ja kultuuride sündi ning nüüdisaja peamiste religioonide – kristluse, budismi, islami levikut. Peeti ristisõdu, ehitati kirikuid ja rajati ülikoole. Suuresti kehastas selle ajastu vaimsust ristiusk ehk kristlus, see andis inimesele uue märgisüsteemi iseenda mõistmiseks ja maailma tõlgendamiseks.
Feodaaltsivilisatsioon Regina Kaasik 10. a klass Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted. Keskaegne Euroopa saab alguse Rooma langemisega, kui valitsejaks oli Karl Martell. See kujuneb välja umbes 1000. aastal, varakeskajal. Keskaja piirideks loetakse varakeskaega, vahekeskaega ning kõrgkeskaega. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism ning ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad ja linnakodanikud).
Moslemid ja kristlased on oma põhimõtetes mõneti vastuolulised, seega juba suutmatud elada ühe katuse all jäädes truuks oma religioonile, rääkimata siis veel elamisest ühes riigis teist poolt aktsepteerides. Jällegi tundub mõlemat poolt rahuldava lahenduse puudumine viivat loomulikku teed pidi kriisini. Kahe rahvuse omavahelise nääklemisega on seotud ka välisriigid. Palestiinat pole valitsenud mitte ainult tüli mõlemad osapooled, vaid ka mõned võõrvõimud. Pärast keskaega kuulus piirkond Türgile kuni Esimese maailmasõjani (1914-1918), mille käigus sealsed alad sai endale Suurbritannia. Briti võimu ajal kahe sõja vahel puhkesid taas rahutused. ÜRO lahendas sealsete alade probleemid 1947. a. otsusega jagada Palestiina kaheks nii, et mõlemad osapooled saaksid osa oma kodumaast. Organisatsiooni kavatsused on minu arvates alati heatahtlikud olnud, aga mõnel puhul pole lihtsalt võimalik situatsiooni rahumeelselt lahendada. Sealgi puhkes koheselt sõda, kuna
Keskaja muusika Keskaeg - need tuhat aastat, mis jäävad v saj. Rooma langemise ja xv saj. renessansi vahele. Termin, mis ei oma sellist halvustavat tähendust kui idiootlik ütlus "pime aeg" (pime keskaeg); sellega märgitakse kahe äärmusliku ajajärgu vahelist aega, mitte pimedat aastatuhandet. Keskaega iseloomustavad Germaani, mitte Rooma kõlbuspõhimõtted; sugukondlikud, mitte administratiivsed üksused, ning valdavaks kindla paikkonna kohalikud tavad ja presidendid, mitte üldised seadusprintsiibid või kirja pandud universaalsed koodeksid. Selle ajstu tunnusmärgiks oli üksteist vastastikku hävitav sõjapidamisviis, mis sundis ehitama arhitektuuriliselt suurejoonelisi kaitse rajatisi linnuste ja linnade näol, looma võimast relvastust, mille tagajärjena toimusiduuendused ja
Antiikmaailma langus ja ristiusu võidukäik 3.-6. saj Roomas asendusid antiikmaailmale omased jooned keskaega iseloomustavatega. Valitsevaks sai ristiusk. Germaani rahvaste asumine Rooma riiki Suure rahvasterände ajal. Germaanlaste riikide tekkimisel, linnaelu allakäik. Muutused võtisd aset Rooma lääneosas, idaosa tunneme Bütsantsi nime all, keisrivõim püsis seal veel aastatuhande. Segaduste ajajärk Rooma keisririigis Hiigleperioodile (I-II saj) järgnesid 235-284 segadused, sagedased riigipöörded viisid
· Salong e.võõrastetuba oli kõige tähtsam ruum. · Ruum oli sisustatud paljude vaatamisväärsustega, külalistele pakuti meelelahutust. · Söögituba oli teine tähtis ruum majas. Rikkalik puhvetkapp oli ruumi keskpunkt · Augustus Welby Northmore Pugin ( 1812 1852) oli Inglismaa arhitekt, kujundaja, teoreetik, kes sai tuntuks kui Parlamendihoone autor. · Ta idealiseeris keskaega, oli veendunud gooti arhitektuuri ja gooti stiili austaja. · 1821-38 avaldas seeria arhitektuurseid joonistusi Specimens of Gothic Architecture, Examples of Gothic Architecture. · Ta kavandas hulgaliselt koole, kirikuid, eramuid, raudteejaamu. · Osales 1846-47 Londoni Parlamendihoone kavandamisel; tema kavandeid rakendati Westminster Palee juures. · Pugin kujundas 1851 Suurel Näitusel "keskaja saali".
Mereäärsetes maades söödi ka palju kala. Keskaja tavalisteks vürtsideks olid küüslauk ja sibul. Keskaja inimese riietuseks oli enamasti linariidest valmistatud riideesemed. Külmema ilma puhul kasutati muidugi lambanahkseid ürpe. Talupoegade riided olid enamasti tumedat värvi. Taskute asemel seoti kaasa võetud esemed vööl rippuvasse kukrusse. Feodaalide rõivastuses kasutati sammuti lina aga sedapuhku siis palju laialdasemalt. Rõivastuse järgi otsustati omaniku jõukuse üle. Keskaega on peetud küll pimedaks ajajärguks, kuid mina arvan et see ei ole õige. Kuna keskajal leidsid aset väga suured muutused inimeste elus. Keskaja vältel arenes inimkond väga palju mis tõttu ma arvangi, et see ajajärk on maailmaajaloos üks tähtsamaid.
kolonialismi kujunemisele. Samas laevanduse areng lõi soodsad tingimused ka merekaubanduse elavnemisele, mis tagas kaubandusliitude tekke, ühendades mereäärseid piirkondi ning soosides ulatuslikku kaubavahetust. Analüüsides välja toodud argumente, on väga raske jõuda kindlale otsusele, kas keskaeg oli pime ja mahajäänud aeg või mitte. Siiski kaldun ma rohkem selle poole, et oli, sest vaatamata kõrgkeskaja õitsengule, riikide tugevnemisele, teaduse arengule, julgen ma keskaega pidada mõnes mõttes taasõitsengu perioodiks Rooma Impeeriumi varjus. Keegi ei oska öelda, mis oleks juhtunud, kui Ida-Rooma poleks langenud ning viinud Kesk-Euroopat pimedatesse sajanditesse. Võimalik, et inimkond oleks jõudnud palju varem nende avastusteni, mida kõrgkeskajal ja varauusajal tehti. Sellegipoolest on need kõik vaid eeldused ning tuleb tunnistada, et möödunud ajaloole vaadates, on keskaeg mänginud
Mõjutegurid: -vaenlaste suur ülekaal - relvastuse erinevus osapoolte vahel - venelased ei pidanud sõna ja ei tulnud appi/tulid hilinemisega Kaasnähtused: -Piiskop Albert sai Liivimaa uueks piiskopiks - toimus Ümera lahing - toimus suur ülestõus Tulemused: -Eestit hakati nimetama Maarjamaaks -Eesti ristiusustati ja vallutati - Eesti alale jõudsid lõpuks keskaegsed uuendused ning eestlased arenesid edasi Üleminek muinasajast keskaega Keskaegsed Eesti alal olnud feodaalriigid: 1. Tartu piiskopkond 2. Saare-Lääne piiskopkond 3. Saksa ordu Liivimaa haru 4. Eestimaa hertsogkond Põlisrahva olukord: ·Vallutajad olid sunnitud sõlmima alistatud eestlastega lepinguid, millega fikseeritikaotajate kohustused, aga ka õigused. ·Püsima jäi Muinas-Eesti kombe ja tavaõigus (kohut mõistis feodaal, aga kohtus oli kamaarahva esindajaid) ·Eestlastega arvestati kui sõjalise jõuga, sunniti sõjakäikudega kaasa minema.
abivaja Soomest jõuab kohale enne ordut 4. Väidetavasti 3000 eestlast surma sai. Neli päeva hiljem,täpselt kokkulepitud päeval, sabusid esimesed abivaed Soomest, kuid pidid pettunult tagasi purjetama.’ 5. Alles selle alistumisuga võib muiste vabadusvõitluse lõppenuks lugeda Vana-Liivimaa poliitiline korraldus. 1. Harju-Viru omandamisega oli Liiva ordu saanud Vana-Liivimaa kergelt kõige suuremaks maavaldajaks, mistõttu Eesti keskaega on vahel ka orduajaks nimetatud. 2. Tallinna piiskop, kes oli Harju-Viru kiriklik valitseja, kuid kellel ilmalikku võimu polnud. Iseseisvam oli Tartu piiskop, kus ilmaliku võimu ala oli kompaktne ja kujutas endast muinasaegset Ugandit, lisaks mõned alad põhja pool Emajõge 3. Ordu valdused serutuseid katkematult Leedu piirist kuni Soome laheni. Võimukeskuseks oli olgul Riia ordulinnus, hiljem Cesis, teiseks tähtsamateks
1849 ilmub A.Reinholmi koostatud laulik „Soome rahva laule“ Rahvaviiside süstemaatiline kogumine algas 1850ndatel aastatel. Soome rahvamuusika on tonaalsuselt diatooniline. Ehk seitsmele põhihelile tuginev. Arhailine pentatoonika (5 heli) esineb saamide joigudes. Vanemad runolaulud on enamasti minoorsed. RUNOLAUL- regilaul Soome vanemat rahvalaulu nimetatakse runolauluks, kus jutustatakse/lauldakse „Kalevala“ tegelastest. LOITS Soome loitsu pärimus ulatub keskaega. Abi ja jõudu pöörduti lisaks Väinämöisele ja Lemminkäisele ka katoliku pühakute Jeesuse ja enne kõike Neitsi Maarja poole Tähelepanuväärse osa moodustasid sünniloitsud, mis kirjeldavad mingi nähtuse algupära. Nt. Tuli, katk jne Loitsides saavutab inimene selle asja üle võimu TÖÖLAULUD Lauldi siis, kui tehti tööd nii üksi kui ka grupis. Laul aitas töö rütmi ja tempot täpsemaks ja tõhusamaks muuta ning hoidis meeleolu JOIG- saamitüüpiline laul
Usume keskaega Mõisted Paavst Roomakatoliku kiriku pea Apostel Kristuse jünger, keda Jeesuke läkitas usku levitama. Kristuse asemik maa peal. Kirikukümnis Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. See tagas keskajal kirikutele püsiva sissetuleku. Katedraal toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio saatmine, lähetus). Karolingide renessanss Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja p...
19. sajandi I pool. Romantism Klassitsism oli liiga rangete ettekirjutustega ning külma kaalutletusega ei meeldind neile, kes tahtsid kunstis väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Pilk keskaega või siis võõrastesse eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele.Arenes välja 19saj 2. veerandix. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Suurmeistrid töötasid Prantsusmaal. Tihedamalt kui mujal oli romantism seal seotud poliitiliste sündmustega ning peegeldas kunstnike pettumust oma kaasajas. Prantsuse romantismi
Eksoodid on enamus Euroopa päritoluga, kuid on ka Kaug-Ida ja Ameerika liike. Kohtla-kaevanduspark Muuseum Ainukesena Baltikumis on võimalik külastada maa-alust põlevkivikaevandust Kohtla-Nõmmel. Seal näeb kuidas kaevandatakse põlevkivi, millest toodetakse põhiline Eestis tarbitav elektrienergia. Vasknarva ordulinnuse varemed Vasknarva ajalugu ulatub keskaega. Esimene ordulinnus rajati 1349.aastal, kuid selle iga oli üürike. Uue linnuse ehitusega tehti algust 1427.aastal ja sellest sai Ordufoogti residents. Tänapaeval on kunagisest võimsast kaitseehitisest alles ainult 3 m paksused müürid. Varivara sinimäed Kolm omavahel liitunud ida-lääne suunalise
JOHANN WOLFGANG VON GOETHE (1749 1832) Isa oli jurist, nõunik. Majanduslikult kindlustatud pere, see võimaldas saada hea hariduse, esmalt koduõpe, isa õpetas. 16-aastaselt läks Lepzigisse ülikooli ja asus seal õppima juurat. Oli laialdaste huvidega, teda huvitas kirjandus, füüsika, loodusteadused. Ülikool jäi lõpetamata, ta haigestus, oli kodus ja ravis end. Tervenedes läks Strasbourg'i ülikooli edasi. Seal lõpetas edukalt õigusteaduse kursuse. Tutvus Herderiga ja sai sellest mõjutatud. Herderist ja Goethest said sõbrad ja H avaldas tunduvalt tema maailmapilti. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Tegeles ülikoolipäevil luuletamisega, talle oli iseloomulik armastuse teema, nagu noortele meestele ikka. Goethel on olnud palju naisi, armumisi, kes teda on inspireerinud, elamused on teda õhutanud luuletama. Nooruspõlveluule ei ole nii tähendusrikas, aga märk oli ju...
üha rohkem koonduma kuninga kojaülematele majordoomustele. 8.saj algul aastatel 714-741 oli majordoomuseks Karl Martell, kelle ajal oli Frangi kuningate võim muutunud vaid nimeliseks ning majordoomuste amet pärandatavaks. Karl Martelli suurimaks saavutuseks oli araablaste edasitungi peatamine Euroopas. Hispaaniast Galliasse tunginud araablased purustati 732.a Poitiers` lahingus Loire`i jõe kallastel. Tema valitsemisajal pandi alus kogu keskaega iseloomustavale feodaalkorraldusele. Hästi varustatud raskerelvastuses ratsaväe muretsemiseks hakati läänistama elukutselistele sõjameestele lääne (e feoode) koos talupoegadega. Nendelt kogutavate koormiste eest pidid sõjamehed (läänimehed e feodaalid) muretsema korraliku ratsahobuse koos vajaliku sõjavarustusega. Karl Martelli poeg Pippin Lühike (valitses 741-768) tugevdas sidemeid
1. Keskaja piirid – keskajaks loetakse aega 5-15 sajandini, ligi 1000a periood. Algust seostatakse Rooma riigi langemisega ja lõppu Ameerika avastamisega. 2. Keskaja maailmavaade, mõjutajad – Keskaega iseloomustab oluliselt muutunud maailmapilt ja elukäsitlus (kirik,usk). Rahvaste rändamine ja uute religioonide levik (kristus, islan,budism) 3. Keskaja teadus ja avastused – keskaeg oli rikas oma avastuste ning leiutiste poolest. Leiutatakse trükikunst. Õpiti valmistama paberit. Suurimad saavutused : suurtükk, püss, prillid, mehhaanilised kellad, meresõit ja laevaehitus, maadeavastused (Columbus Ameerika, Vasco da Gama reis
Eesti ala valitsejad 14. 18. sajandil Eesti ala on läbi aegade valitsenud mitmed riigid kuna eestlased pole oma väikese rahvaarvu ning piisavate ressursside puudumise tõttu suutnud kaitsta oma iseseisvust. Lisaks sellele asub Eesti ala küllaltki soodsas kohas. Eesti alal on paljud riigid võimuvõitlust pidanud. Näiteks võib tuua Venemaad, Rootsit ja Taani kuningriiki. Pärast madisepäeva lahingut, kui eestlased kaotasid, sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II. Taanlaste kindlaks eesmärgiks oli Eesti ala püsivalt vallutada. Pärast võidukat lahingut Taanlaste poolt lasi Taani kuningas Tallinna alla ehitada kivilinnuse, määras Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks jäi kehtestada Taani võim Eestis, rahvas ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. Eesti ala aga üldiselt jaotus nii mitme riigi vahel. Lisaks Taanile, kes oli hõivanud Põhja-Eesti, läksid Sakala ja Järv...
1237- Liivi Ordu rajamine Mõõgavendade ordu riismetest 1238- Stensby leping, millega Taani sai tagasi Tallinna, Viru- ja Harjumaa 1242- Jäälahing Peipsi järvel, kus Liivimaa sai lüüa hävitavalt 23. Aprill 1343-Jüriöö ülestõus 1397- Danzigi kongress ja Jungingeni kiri ja muudeti pärandamine viienda põlveni. 1507- Võeti talupoegadelt relvakandmise õigus. 1783-1796- Pearahamaks ja hingeloendused Eesti keskaega nimetatakse: · Feodaalse killustuse ajajärk · Ordu aeg · Vana-Liivimaa-aeg · Eesti keskaeg Liivi Orduriik moodustati 1237 Mõõgavendade ordu jäänustest. Ordut juhtis ordumeister, kes allus Saksa kõrgordumeistrile. Vaimulikuks keskuseks oli Riia ja Riia peapiiskopile allus Saare-, Lääne- ja Ordu piiskopkond. Ordusse kuulusid: Rüütelvennad-14.sajand oli neid kuskil 250 Poolvennad-sepad, pagarid jne Preestrivennad- tegelesid ristimisega Talupoegade kohustused:
aastal. Teiseks piiriks loetakse Suurt Rahvasterännet. Keskaja lõpuks peetakse, kas Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal (Bütsantsi keisririigi lõpp); Ameerika avastamist 1492. aastal (uue maailma avanemine) või usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal (Euroopa pääses paavsti ja katoliku kiriku eeskoste alt). Keskajal hakkasid euroopa rahvused ja riigid kujunema, hakkas kujunema euroopalik tsivilisatsioon ja kultuur. Keskaega piiritletakse territoriaalselt alaks, kus religiooniks on katoliiklus ja valitsevaks võimuks on feodalism. Samuti peetakse keskaega ajaks, kus valitses kristluse ideoloogia/religioon. Keskaega jagatakse kolmeks perioodiks: Varakeskaeg (Euroopa oli suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kujunesid keskajale iseloomulikud jooned (feodalism ja kiriku ülemvõim)); kõrgkeskaeg (jõukuse kasv, vahepeal
RENESSANSS. Iseloomustus ja etapid Linnakultuuri edenemine -15.saj itaalia kunstis suured muutused -võitlus paavstide ja keisrite vahel -linnriikide kujunemine, erinesid elulaadi ja kultuuri poolest teistest Euroopa kultuuridest Vastandumine keskajale -gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri -1 kindel tunnus- eneseteadvus -keskaega kujutati barbaarse ja pimedana -antiigi põhimõtetle toetumine Antiigi tundmaõppimine -Petrarca uskus, et peagi leitakse uuesti tee antiigi hiilguse juurde -õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu -loodeti luua antiikajaga midagi samaväärset või paremat Humanism Humanism- renessansiliku maailmavaate telg; veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng -inimest hinnati nende isiklike omaduste järgi, mitte päritolu järgi (nt. Tarkus, ilus, julgus) Renessanslik moraal -eesmärke saavutati vahendeid valimata -pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele...
Renessanss 14.-16. sajandil Euroopas pr. renaissance - ümbersünd järgnes keskajale antiikaja kunsti/kirjanduse taassünd seati esile ühiskond,tähtsustati iseenda universaalsust inimeste usku jumalasse nõrgestasid: -leiutised(tükikunst,mikroskoop) -uued teoorias(Kopernik,Galilei,Gutenberg) -maadeavastused(Kolumbus,Vasco de Gama,Marco Polo) Renessanss on lahutamatu humanismist ja humanistide tegevusest. Nad olid veendunud inimeste piiramatus arenemisvõimes. Keskuseks sai Firenze. Kirjanikud Fransesco Petrarka-sonett Giovanni Boccaccio-novell Thomas Moore-utoopia Michel de Montaigne Fransesco Petrarca: ,, ...see vaid näib nii, et ma elasin vürstide juures, tegelikult elasid vürstid minu juures,'' 1304-1374 Oli päris Firenze lähedalt 1312. aastast elas Prantsusmaal ja õppis õigusteadust. 1327 nägi kirikus Laurat-naiest,kellesse kiindus ning kes inspireeris tema loomingut. Laura-mitmetähenduslik nimi: - loorber ehk kuulsuse sümbol - l'aura-...
või skulptuuris, kuna selle loomine on kallis ja eeldab kunstnikult suurt rahakotti. Romantikute jaoks oligi kõige parem väljendusviis maalikust ja graafika ning seda mitte vaid rahalises mõttes, vaid ka seetõttu, et need võimaldasid väljendada kordumatuid mõtteid ja tundeid paindlikumalt. Niisiis soovisid romantismi kunstnikud välejendada eelkõige oma tundeid, elamusi, ja meeleolu, samuti oli nende jaoks oluline oma fantaasia rakendamine. Inspiratsiooni ammutamiseks suunati pilgud keskaega või eksootilistesse idamaadesse, ka romantiline kirjandus oli maalimise aluseks. Selline unistusliku ja luulelise laadiga suund, mis hakkas kandma nime romantism, kujunes välja 19. sajandi II veerandiks. Populaarseks muutusid maastiku- ja ajaloomaal. Romantismi tuuled jõudsid ka arhitektuuri. Palju kasutati ära teiste ajastute arhitektuuripärandit, kuid seda tehti süsteemitult, haarates pisut ühest ja natuke teisest stiilist,
.............................................................................................................................. 6 2 Natukene keskajast Keskajaks nimetatakse aega, mis jääb vanaja ja uusaja vahele. Ajaliselt piiratakse kesaega 5.-10 sajand. Keskaja alguseks loetakse 476.aastat, kui langes Lääne-Rooma riik ja lõpuks loetakse 1492.aastat, kui C.Kolumbus jõudis Ameerikasse. Keskaega jaotatakse kolmes: varakeseaeg (5.- 11.saj.), kõrgkeskaeg (11.-14.saj.) ja hiliskeskaeg (15.-16.saj. algus). Varakeskajal kujunes feodaalne kord ja valitseb naturaalmajandus. Perioodi lõpul hakkasid kujunema linnad. Kõrgkeskajal oli endiselt valitsev feodaalne kord ja kujunes lõplikult välja seisuslik korraldus. Sel ajaperioodil arenes kaubandus ja käes oli tsunftikäsitöö areng. Hiliskeskajal laienesid tsentraalvõimuga riigid ja toimus uusajale üleminek. Samuti tekkis
teatud taimi Jaapani religioossetel ja sesoonsetel riitustel. Näiteks mändi kasutati uusaasta kaunistustes ja see sümboliseerib pikaealisust. Linnad ja maaasulad: Linnade tekkimine keskaja Jaapanis toimus iseäranis koos kindluste ja kauplemiskeskuste välja kujunemisega, ehkki templid ja sadamalinnad mängisid samuti linnakeskkonna arengus teatavat rolli. Linnastumise protsess toimus peamiselt Edo ajajärgul,ehkki selle algus ulatub keskaega. Taolise üldise arengu taustal olid keskajal erandlikuks sellised linnad nagu Kyoto ja Kamakura, millest kujunesid õitsvad linnad nende tähtsuse tõttu keisrite või shogun' ite pealinnadena. Linnad postijaamade ümber: Postijaamade ümber kerkisid linnad koos keskajal asulaid ja linnu omavahel ühendanud teedevõrgu kujunemisega. Postijaamad kujutasid endast vahel väikesi asulaid, mis pakkusid ränduritele ulualust ja kus oli võimalik toidumoona varuda
1.2 Kõrgkeskaeg 5 1.3 Hiliskeskaeg 6 1.4 Hiliskeskaja algus 6 1.5 Hiliskeskaja lõpp & Kasutatud kirjandus 7 2 1. KESKAJA PERIODISEERIMINE Igasugune ajaloo periodiseerimine on tinglik ja kokkuleppeline. Ka keskaja alguse kohta on mitmeid erinevaid arvamusi, kuid kõige levinum on 476 pKr kui Germaani võimud vallutasid Rooma ja kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustus. Ajaloos periodiseeritakse keskaega Euroopa mudeli järgi: Varakeskaeg (5. -11. sajand) Kõrgkeskaeg (11. sajand – 13. sajandi lõpp) Hiliskeskaeg (14. sajand – 16. sajandi algus) 3 1.1 Varakeskaeg feodaalse korra kujunemine valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustus 476. a. – XI saj. Keskpaigani
aastal, kuid selle alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist . Ruumiliselt piiritletakse feodaaltsivilisatsiooni alaga, kus religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid, mida iseloomustas põhimõte, et üks kristlane teise orjaks ei sobi. Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi - ja majanduskorralduse põhialusteks. Keskaja ühiskond jagunes 3. seisuseks – oratores ehk vaimulikkond, bellatores ehk rüütliseisus ja laboratores ehk talupojad. Keskaja ja feodaaltsivilisatsiooni lõppu loetakse kas Konstantinoopoli langeminest 1453, Ida-Rooma ehk Bütsantsi riigi lagunemisest 1492 ,Ameerika avastamisest või reformatsiooni algusest Saksamaal 1517.
peaegu kõige võimsaim riik. Kokkuvõteks tahaks öelda, et traditsioonid ja progress on tõesti ühe mündi kaks külge. Kombed ja tavad kui rahvaväärtused on väga olulised ja nendeta meie maailmas oleks kõik teisiti ning ühelt poolt traditsioonid segavad progressi, aga teiselt aitavad. Kõik sõltub sellest, kuidas võim kasutab seda majanduses. Minu arvates, traditsioonid on sarnane kirikuga, kui vaadelda keskaega, siis näeme, et kui kirikul on majanduslik võim siis kaob usu tähtsus, traditsioonidega on sama jutt. Traditsioon ja majandus ei pea olema omavahel seotud, vaid tavad kujundavad rahva vaimset tervist ja määrab just inimeste progressi mitte majandusliku.
10) Analüüsige vanasõnu, mis puudutavad abikaasa valikut (vt lk .30) Milliseid omadusi tähtsustati, milliste suhtes õpetati ettevaatlik olema ? Naise valikul tähtsustati lihtsust ja töökust. Ettevaatlik õpetati olema väga ilusate naiste eest ,kes tihti ainult mehe raha peale väljas. 11) Milliseid tõekspidamisi, rollijaotusi või suhtlemise viise esineb Sinu kasvuperekonnas. Millisesse ajastusse ulatuvad nende nähtuste juured, kas : antiikaega, keskaega, uusaega? Too näiteid, põhjenda. Minu kasvuperekonnas on hetkel kujunenud kindel rollijaotus, kuna ema on väiksema lapsega kodune. Tema ülesandeks on nüüd hoida kodu korras, tegeleda köögi poolega ning õhtuti tegeleda ka teiste lastega, samal ajal pakkudes isale omapoolset tuge. Isa käib tööl ja hoolitseb selle eest, et perel oleks leib laual, arved makstud ja kõigil riided seljas. (keskaeg) Mis puutub suhtlemise viisidesse, siis väiksemad lapsed saadetakse
Walter Scott- Pani aluse ajaloolisele romaanile. Populaarseim ajalooline romaan "Ivanhoe"-võitlus rahvuslikul kui ka sotsiaalsel pinnal. Vaadetelt õiglase monaehi pooldaja. Romaane iseloomustavad olustikuline tõetruudus, probleemide tõsidus, ja kangelaste romantiseeritus. Elavad, köitvad karakterid, Kujutas ajalugu poeetiliselt. Prantsusmaa- Prantsusmaa revolutsioon;Napoleon võimul; tema sõjad ja häving jne. Varajane Pr. Romantism-hirm tuleviku ees. Pageti müstikasse ja keskaega. Ei olnud ühtne kirjanduslik vool. Franois René Chateaubriand- Essee "Ristiusu vaim"-ristiusk on kõige puhtam ja parem ususuund. Vabaduse märk. Poeetide ja kunstnike inspiratsiooni allikas. Enamik teoseid on eksootilised , stiilis iseloomustavad tundlikkus ja romantiline paisutus. Victor Hugo- Pr. Romantismi peaesindaja. Suuna põhjendaja ja arendaja. Kontrast ja grotesk-Hugo võtted. "Hernani"-rüütliromantika vaimus, tähtsal kohal on traditsiooniline auküsimus
keisririigi langus ei mõjutanud aga kuigivõrd Põhja-Euroopa maid. Siin hakkasid keskajale omased tunnused tekkima alles meie ajaarvamise alguses ja kujunesid suuremal-vähemal määral välja alles 13. sajandiks, mil Läänemere idakalda rahvad (eestlased, liivlased, latgalid jt) ristiti võõraste vallutajate poolt. Seepärast on Eesti keskaja kestus hoopis teine: Algus: 1227 Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla Lõpp: 1558 Liivi sõja algus. Üldiselt jaotatakse keskaega: 1) Varakeskaeg 5.-11. saj 2) Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed. Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja kirik on saavutanud oma võimu tipu) Seevastu on 14. saj suur langus - laastab katk ja kliima jaheneb. 3) Hiliskeskaeg 14. saj (15. saj renessanss) ja 16 saj varauusaeg 2. Keskaja mööbel Ladina keeles ,,mobilis" tähendab liigutatav. Mööbel liigitub elu- ja avalike ruumide
Keskaja inimene- tema igapäevaelu Keskaeg jagunes kolmeks, vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Enamasti võetakse keskaja alguseks Lääne-Rooma riigi langemise daatumit, aastat 476 . Varakeskaeg oli vahemikus 5.-10. sajand, kõrgkeskaeg vahemikus 11.-14. sajand ja hiliskeskaeg vahemikus 15.-16. sajand. Keskaega sümboliseerib katoliiklus ning feodaalühiskond Feodaalühiskond kujunes välja kahe inimese vasalliteetsidemetel. Vasalliteet oli vasallide ehk läänimeeste omavaheliste sõltuvussuhete süsteem keskajal, mille aluseks oli feodaalne hierarhia: kuningalt vasallile, kes omakorda jagasid neile läänistatud maad väikefeodaalidele olles neile kui vasallidele omakorda senjöörideks. Vasallisuhete tekkimise aluseks suur- ja väikefeodaali vahel oli lään ehk feood mis tavaliselt
Tehnilised uuendused ja keskaja sõjandus. Keskaja inimesed vaatlesid keskaega kui ajastut, mil kõik oli juba olemas, mitte midagi uut ei olnud enam võimalik leiutata. Olemasolevaid leiutisi oli võimlik ainult täiustada, samuti on võimalik taaselustada antiikaegseid leiutisi ja neile vajalikke modifikatsioone teha ,,keskaja kõige revolutsioonilisemad leiutised" pärinevadki just antiigist. 11. sajandil hakkavad ilmnema ja arenema tähtsad tehnilised uuendused, kuid üldiselt leiutatakse siiski vähe
4) ESMATÄHTIS OLI: Mida kujutatakse, mitte kuidas. IV Tuntuimad sümbolistikud maalikunstnikud ja graafikud. Prantsusmaa – ODILON REDON(1840-1916) TÖÖD: Nuttev ämblik; Metsavaim. V Kuidas nim. Uusromantilisest ideoloogiast soodustatud kunstistiili, mis levis peamiselt tarbekunstis ja arhitektuuris. Millise ajastu võtsid nad omale eeskujuks? SAKSAMAAL NIMETATI; Jugend. PRANTSUSMAAL NIM; ART NAVEAV INGLISMAAL; Modern style. EESKUJUKS VÕETI; Keskaega, sest sellel ajal olid kõik visuaalsed kunstid omavahel tihedalt seotud ja neis valitses ühtne stiil. VI. Juugendistiili arengus on tähtis koht arhitektuuris just selle linna koolkonnal; GLASKOW KOOLKOND. Tuntud arhitektis GLASGOWS oli CHARLES REUNIE MANCINTOSH. VII. Kes oli katalaanide tuntuim juugendistiili arhitekt? ANTONIO GAUDI(1852-1926) TÖÖD_ Sagrada Familia Barcelonas, millest on saanud Barcelona sümbol. Kolm lääne portaali kannavad nime; USK; LOOTUS JA HALASTUS
viikingiajaks (aastatel 800. 1050). Põhjapoolt tungisid balti hõimud, hõivates tänase Põhja Läti alasid, ja lõpuks ka skandinaavlaste huvi Eesti vastu. (L. Vahtre, 2004, lk 20-21) Eesti keskajaks võib pidada perioodi 13. sajandi algusest 16. sajandi teise pooleni, teisisõnu ristiusustamise algusest Liivi sõjani. Vallutuseelses Eestis valitsenud poolfeodaalsete suhete ja paganlike uskumuste kõrvale ilmusid Euroopa keskaega kujundanud olulisemad tegurid -- katoliku kirik ja fikseerunud feodaalsuhted, mille kandjateks Eesti oludes olid välismaised kolonistid. Nad tõid kaasa endaga kirikute tekke, kloostrite tekke ja linnuste arhitektuuris muudatused. (Linnuste ümber müür, vallid ja vallikraavid). Kirik oli tee, mille kaudu pääsesid esimesed eestlased hariduse juurde, seda küll esialgu ainult poisslapsed. Hiljem kasvasid kloostrikoolidest välja esimesed linnakoolid
paljudest valdustest ilma, Prantsusmaa muutus aga Itaalia kõrval müsteerium (otseselt ooperi eelkäijad). Euroopa tähtsaimaks riigiks ning sellest ajast alates on Prantsusmaa olnud üks juhtivaid riike, sealt tuleb ka moekultus. KESKAJA KUJUTAV KUNST jaguneb nelja suurde epohhi: I varakristlik kunst arenes jätkuna rooma kunstile. Rooma riigi Kultuurilooliselt võid keskaega periodiseerida järgmiselt: alades säilinud muistsed katakombid matmispaigad, kuhu varjusid usulisteks talitusteks ristiusulised orjad (ristiusk oli algselt Rooma mõõtmetega ning nende ehitamine võis kesta sajandeid). Nii kirikute impeeriumis keelatud). Nendes katakombides seina-ja laemaalingud, välisilme kui sisemine kaunistus tähtis tahvelmaali. Gooti stiil lõi millistes kasutatud palju kristlikku sümboolikat
kaotasid Pidev germaanlaste rüüsteretked Rooma linna Põllumajanduse , käsitöö ja linnade allakäik. 3. Lääne-Rooma langemise põhjused. Riik oli etnograafiliselt ja usuliselt väga kirev Erinevate hõimude tase oli erinev Riik oli jõuga kokku liidetud Riigi osad olid nõrgalt seotud 4. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord . Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne- Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt. 5. Keskaja põhiperioodid, nende lühiiseloomustus. I periood- varajane keskaeg(4.-10
A. Canova. Veenus Louis XVI stiilis tugitool Ampiirstiilis kummut Romantism Klassitsism oma liiga rangete ettekirjutustega ning külma kaalutletusega hakkas paratamatult vastuseisu tekitama kunstnikes, kes tahtsid kunstis väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Vastukaaluks klassitsismi antiigiihalusele suunasid need kunstnikud tihti oma pilgu keskaega või siis võõrastesse eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele. Tänu kunstnike sellisele romantilisele, s. t. unistuslikule, luulelisele meelelaadile arenes just maalikunstis umbes 19. sajandi II veerandiks välja suund, mida nimetatakse romantismiks. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal.
Linnade areng keskajal Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaal-majanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Keskajaks peetakse Eestis aega muistse vabadusvõitluse lõpust 1227. aastal Liivi sõjani 1558. aastal. Sel ajal toimus kiire linnade areng, mille tulemusena muutusid hästi kindlustatud linnad kaubandus-, käsitöö- ja kultuurikeskusteks. Tekkisid esimesed linnad, mis arenesid väga kõvasti ning kiiresti. Eestis tekkisid esimesed linnad varsti pärast vallutust. Suuremate kivilinnuste ümber kujunesid asulad, millele peagi anti linnaõigused
Referaat Eesti hobune Koostas Tuuli Vellend 5. A klass. Eesti hobune Mereliselt pehme kliima, õhuke paerähkne mullastik, erisugune taimkate ja isoleeritus on põhjustanud Läänemere saartel koduloomade eripära. Iidse päritoluga maakarjast, maalambast ja eesti hobusest on püsima jäänud maakri ja eesti hobune. Vanad eestlased nimetasid teda lihtsalt "meie hobuseks", hiljem kutsuti teda ka "liivimaa hobuseks", pidades silmas selle tõu levikut Eesti, Liivi ja Kuramaal. Kirjanduses esineb veel klepperi ja topeltklepperi nimi. Tänapäeval aga tuntakse teda lihtsalt saaremaa hobuse nime all. 19. sajandi seitsmekümnendatel aastatel omandas eesti tõug hobusekasvatajate seas üleeuroopalise kuulsuse hea eksterjööriga ja väljapaistvate saavutustega veovõistlustel. Eesti hobusel on mõned iseärasused, mille poolest ta...
Vahekeskaja lõpp tähistab uut kriisi ja üleminekuajastu algust. Selle juhatavad sisse kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine ja ajavahemikus 1347-1369 Euroopat perioodiliselt laastanud katk, mille peamist lainet tähistatakse Musta Surma mõistega- Taas toimub demograafiline tagasilöök. Arvukate vapustustega kaasneb ideoloogiline kriis, mille üheks tulemuseks on 16. Sajandi reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine. Ruumiliselt võib keskaega piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Seda kooslust nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks. Absolutismi kujunemise algus hiliskeskajal Absolutism (ehk absoluutne monarhia) on piiramatu kuningavõim, mille väljakujunemise põhjuseks oli uue ühiskondliku jõu - kodanluse tekkimine. Kodanlus oli jõukas, kuid maksualune linnaelanike kiht, kes soovis saada endale poliitilist võimu ja võrdseid õiguseid aadlikega
4)Tallinna veehaarde kujunemine Vastus: Tallinn on Eesti suurim veetarbija. Looduslikult küllaltki veevaesel alal asuva pealinna elanikke varustatakse veega peamiselt Ülemiste järvest. Juba ammugi linna veetarbe jaoks väikeseks jäänud järvele on appi suunatud ka muud pinnaveekogud. Linna veehaardesüsteem on maa-alalt laienenud sedavõrd, et Ülemiste järve juhitakse vett väljastpoolt tema looduslikku valglat, isegi Liivi lahe vesikonnast. Tallinna veevärgi ajalugu ulatub keskaega. Üheks esimeseks linnakaevuks võib pidada rae ürikutes mainitud Rataskaevu, mis seisab rekonstrueerituna oma algsel asupaigal praegugi. Rataskaevu nime sai ta küll hiljem, kui ehitati ratas, mille abil oli hõlpsam veenõusid kaevust välja vinnata. Linna vanim kaev asus aga Raekoja platsil, kuid andmed selle kohta pole säilinud. Ammustel aegadel tõid linna vett ka veevedajad. 14.sajandil oli vaja rajada kraav, mis juhiks vett
2) Ehmatav algus, dramaatiline, kurb, mõtlik, sünge, kaasahaarav, teose keskpaik elavneb vaikselt, muutub väga rõõmsaks, seejärel vaibub ja tõsineb veidi, emotsionaalne romantism Romantism Prantsuse revolutsiooni käigus toimuvad ülestõusud, mis surutakse alla, mis surub inimese alla ja tekib romantism. Iseloomulikud jooned: romantikud ütlevad, et see on kõige halvem aeg elamiseks, ülistatakse keskaega ja keskaja inimest. Romantismiajastu kangelased, peategelased tavaliselt murduvad. Kõige tähtsamaks saab indiviid(kõikide oma rõõmude ja muredega). Teosed sageli autobiograafilised(heliloojad räägivad oma emotsioonidest, kogemustest). Segatakse ja reaalsus ja fantastika. Ülimaks tundeks on armastus. Romantism on äärmiselt kontrastne, äärmiselt tundeline. Moto: Mõistus võib eksida, tunded mitte kunagi. Perioodid: Vararomantism 18001830 Kõrgromantism 18301850
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
