aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks aastat 1453, kui Bütsants lagunes, teisalt võib nimetada lõpuks ka 1492. aastat, kui Kolumbus avastas Ameerika mandri, või 1517. aastat, kui algas reformatsioon. Aga üldiselt lõppes keskaeg 15-16.saj.
Ristiusu kiriku kujunemine Esimene kristlik kogudus 1.saj pKr. Alates 381 oli ristiusk Rooma riigi usk(katoliiklus) euroopa ristiusustamine oli pikk protsess ja toimus enamasti vallutuste kaudu(va. Iirimaa) kirik muutus hierarhiaga institutsiooniks. Paavst- peapiiskop, kõrgeim vaimulik. Algselt oli piiskop austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust. Diakon- vaimulikud, kes abistavad preestreid. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa- armulaua, -leiva...
Üleminek muinasajast keskaega 1. Kuidas jagunes Eesti ala võõrvõimu esimesel sajandil? Eesti jagunes võõrvõimu esimesel sajandil : Tartu Piiskopkond( Sakala, Ugandi, Kesk-Eesti maakonnad) Saare-Lääne piiskopkond,(Läänemaa, Saaremaa, Keskus Lihula) Eestimaa Hertsogkond ( Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa), Saksa ordu. 2. Talurahva õiguslik seisund võõrvõimu esimesel sajandil. Talurahva õiguslik seisund oli esialgu hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Aardeleidude põhjal võib arvata, et jõukus hakkas kasvama. Leppima pidi koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis( 1/10 kirikule %) või hinnus.( Kindla suurusega andam) Seati lisaks kümnisele veel lisamakse, et piiskopi ja kirikut üleval pidada. Ehitiste ja teede ehitamise kohustus. Vabade talupoegade õigus ja kohusuts oli sõjateenistus. 3. Linnade teke. ...
Maade jagamine: Riia piiskop sai 2/3 vallutatud aladest. Mõõgavendade ordu sai 1/3 vallutatud aladest. Lääneaadli teke: Maaisandad rajasid linnuseid .Linnustes elasid rüütlid läänimehed. 13. sajandil läänimehed elasid linnustes ja külastasid oma valdusi aeg ajalt, et määrarud andmeid vastu võtta. 13. sajandi teisel poolel hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asutasid esimesed eramõisad. Talurahva õiguslik seisund: Suurem osa kohalikust rahvast kuulus talupojaseisusesse. Vallutaja tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust jaõigust pärilikule maakasutuseke.Koormuseid oli palju, kuid need olid mõõdukad . Kirikukihelkondade loomine: Maaisandad korraldasid ja finantseerisid kirikute ehitust. Kirikukihelkondade loomisel lähtuti muinasaegsest haldussüsteemist.Preestrid pidasud jumalateenistust, õpetasid ja juhtisid rahvast kristlikus vaimus. Linnade teke: Linnade asutamisel olulist rolli mängisid maaisandad, kes andsid linnaõig...
Üleminek muinasajast keskaega Nõo Reaalgümnaasium Brita Lodi 2.jaanuar.2013 Maade jagamine · Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu omavahel kokku, et piiskopile jääb 2/3 ja ordule 1/3 vallutatud maast. · 1222. aastal puhkenud eestlaste ülestõus lõi kõik seinised jaotusplaanid segi ning maa tagasivallutamisel langesid seni Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. · Taanile jäid vaid Rävala, Harjumaa ja Tallinn. Maade jagamine · 1224 aastal enne Tartu vallutamist sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mis jäi üsima ja mille järgi Eestimaa piiskop, kelle residendikls oli varem Lihula sai endale Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Tartu piiskopkond Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Orduala Sakala, Kesk-Eesti · Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa · Taa...
keelt. Keskajal oli ladina keel kasutusel, aga see muutus ja lihtsustus. Renessanssiajal hakati jäljendama ja kasutama antiikset ladina keelt. Vaheapealset perioodi peeti keeleliselt alaväärseks, hiljem laienes see suhtumine kogu vahepealse aja kultuurile. Periodiseeringuna tuli keskaeg kasutusele 17. saj saksa ajalooõpikutes, kust see levis ka mujale. "Keskaeg" kui sünge, barbaarne ja primitiivne. Liialdamine: nt nõiajahi omistamine sellele ajajärgule. Keskaega idealiseeriti romantismis: rüütellikkus, osavad käsitöömeistrid vastukaalust vabrikutoodetele. Tegu on samuti liialdatud võrdkujuga. Keskaja alguseks peetakse 5. saj täpsemini aastat 476, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Samuti algusdaatumiteks Frangi riigi rajamine ja 313. a Milaano edikt. Lõpuks peetakse 1453 a. Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt; 1492- rekonkista lõppu Hispaanias ja Kolumbuse Ameerikasse jõudmist;
KESKAJA MÕISTE 1. Kust pärineb keskaja mõiste? Millist hinnangut see algselt kandis? Kuidas hinnatakse keskaega tänapäeval? Valgustusajal tähistati sellega antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Selle all mõisteti ,,pimedat" aega antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel. Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna.
Üleminek muinasajast keskaega Maade jagamine Riia piiskopile 2/3 vallutatud aladest, Mõõgavendade ordule 1/3. Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 puhvri langemine ordu alla 1228 Saare-Lääne piiskopkonna teke 1236 ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja rahvusvahelin...
Vana kreeka pillid : lüüria, kidarei, aulos. ROOMA Seiklus laul Kuniks elad kiirga mitte miskit ära leina Elu on üürike Aeg toob lõpu lähemale Muusika muutus vanas kreekas tähtsks osaks. SUuremad orlastrid, Muusika kõlas mitmehäälselt. Keisririigi ajast on teada ka mitmeid kidara virtoose. Rohkem meelelahutust Pillid: Orel, vana kreeka pillid, hüdraulis Hilisemat Euroopa muusikat on tugevasti mõjutanud vana kreeka muusiku ja teorias muusikaõpetust. SISSEJUHATUS KESKAEGA Keskaja alguses peetakse Romulus Awgustulus 476 a troonilt tõukamine. Vana Rooma kultuuri viis lõpliku languseni suur rahvaandmine(5-7.saj), kui endise lääne-rooma riigi alale tungisid ............ Palestiinas oli meie ajaloarvanse algus kõrge .... mõttes, mis sidus .. jooni lähisida maade ja vana kreeka kultuurist Vanakristlike muusika Kristliku muusika lähtepunktiks on kristlikud kogudused. Matkisid palju juutide kombestikku.
Üleminek muinasajast keskaega. Talurahva olukord 1. Feodaalsete riikide teke Vana-Liivimaal. Osata kanda kaardile nii riike kui maahärrade residentse. Pärast vallutusi tekkis Vana-Liivimaal 6 feodaalriiki, neist Eestis asus 4. Sellega oli kujunenud feodaalne killustatud ja alanud keskaeg. a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus. d) Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula, edasi Vana- Pärnu, siis Haapsalu. 2. Seisused ja maapäevad. 15.sajandi 20.aastail hakati korraldama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid kas Valgas või Volmaris, esindatud oli neli seisust: 1. Vaimulikud, eesotsas Riia peapiiskopiga 2. Ordumeister koos kärkmi...
330. a. Rooma pealinnaks sai 1492. a. Kolumbus jõuab Ameerikasse. Konstantinoopol. Toimub rekonkista. 395. a. Ida-Rooma riigi teke. 1517. a. usupuhastuse ehk reformatsiooni algust saksamaal 476. a. Lääne-Rooma langemine. viimase lääne-rooma keisri Romulus Augustus võimult tõukamine 3) Kuidas piiritleksid keskaega sina? Põhjenda! 4) Kui kaua keskaeg ligilähedaselt kestis? Ligi tuhat aastat. 5) Kuidas ja kellelt sai keskaeg oma nime? Sõna keskaeg tuli kasutusele renessanssi- aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. 6) Nimeta kolm keskaja suuremat alaperioodi koos nimetusega ja üldise dateeringuga. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ), KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.- 14.saj
Viimane Reliikvia Lühikokkuvõte: Film toimub 16. sajandi keskpaigal. Ajaloost on teada, et Pirita klooser põletati ja vallutati maha aastal 1577 Venelastest sissetungijate poolt. Filmis ei ole seda arvestatud ja Vene tsensuuri tõttu olid filmis Venelaste asemel talupojad. Filmi sisu on võetud ajaloolisest jutustused ,,Pirita kloostri viimased''. Lugu ise on romantiline ja räägib kartmatust mehest Gabrielist võitleb õigluse ja kurjuse vastu Vene-Liivi sõja ajal. Sellest raamatust on võetud vähe. Ühised on ainult osad nimed, kui Gabrieli ja Agnese armastus on mõlemas teoses sama. Võtted toimusid 1969. aasta varakevadest hilissügiseni ja seda mitmes paigas Tallinna vanalinnas, Virtsu rannas, Kuressaare lossis, Muhumaal, Ahja jõe ürgorus Taevaskojas ning Koiva jõe ääres ja Ziles Lätimaal. Rezissöör: Grigori Kromanov. Sündis kaheksandal märtsil 1926. aastal. Lahe külas. Oli Eesti teatri ja filmilavastaja. 1953. aastal lõpeta...
1)Liivimaa kujunes välja keskajale iseloomulik feodaalne killustatus. eestis tekkis 4 väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad. 1. Taani kuninga valdused (eestimaa hertsogkond) 2. Ordu alad 3. Saare-Lääne piiskopkond 4. Tartu piiskopkond.Taani valdustes olevat põhja eestit kutsuti eestimaaks ülejäänud Liivimaa 2)Keskaeg algas 1227.a muitse vabadusvõitluse lõppemisega ja lõppes 1561.a Liivisõja algusega, mis oli Liivi ordu viimane lahing. Seda aega nim orduajaks sest ordu oli seal ajal kõige võimsam sõjaline jõud 3)1)Meinhard - augustiinlasest Saksa misjonär, kelle toetusel sai saksa misjonäride tegevus läänemere idakladal poliitilise toetuse. 2)Berthold-Liivimaa piiskop, kes üritas vallutada Läänemere äärseid alasid ristisõdijate abil 3) Albert-Liivimaa piiskop. Seadis eesmärgiks rajada vallutatud aladele kirikuriik, mis alluks otse paavstile 4)Theoderich-Eestimaa piiskop, saksa misjonär, Alberti kaastööline 5)Lembitu-Sakala ...
Ajalugu Märkmed Keskaja periood: 5 saj. 16. saj. Varakeskaeg: 5.saj 10.saj Kõrgkeskaeg: 11.saj. 14.saj. Hiliskeskaeg: 14.saj 16.saj. Keskaeg, mõiste: Võeti kasutusele aastal 1469 Giovanni Andrea poolt, kes oli paavst Paulus II raamatukogupidaja. Selle mõistega sooviti vastandada uusi, humanismiaegseid keskaja inimesi ja vanu, enne-Renessanssi aegsete inimestega. Keskaeg iseenesest ei tähendanud vahepealset aega kahe suurema maailmaperioodi vahel, vaid lõpuaeg, viimase kohtupäeva aeg. Araabia maailm Araabia poolsaarel elutsevad. Esialgu jagunesid tegevusalad kaheks: Beduiinid e. rändkarjakasvatajad; Põlluharijad oaasides e. fellahid. Araablaste puhul saab esialgu rääkida sugukondlikust korrast ja 6. saj. lõpus jõuti sinna maani, et sugukondlik kord lagunes. Esile tõusid erinevad sugukondade juhid e. seigid. 6. saj lõpp/7. saj. algus - Islami usu kujunemine. Islami usu rajajaks pe...
KORDAMISKÜSIMUSED Keskaegne kirjandus 1.Iseloomusta keskaega: aeg, tunnused. -Aeg 5.-15.sajand ja tunnused on :religioon on identiteedi aluseks, hierarhilisus, eeskujuks on universumi tasakaal ehk TÕDE. 2.Nimeta vanimad keskaja kirjanduslikud mälestusmärgid. Mida nendes jäädvustati? - Suurimad kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma
Ajalooline määratlus- 1227(Muistse vabadusvõitluse lõpp) kuni 1561(Liivi ordu viimane välilahing. Keskaega nim orduajaks kuna eesti aladel oli palju ordusi. Muistne vabadusvõitlus- (1208-1227)-Põhjused: a)loodeti taastada peapiiskopi kunagine liidripositsioon Põhja-Euroopas. b)saksa kaupmehed tahtsid kindlat tugiala Väina jõe äärde. Sündmused: a)1208.a jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. b)1219 a. sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II,kes maabus suure laevastikuga Rävalas. c)1223a. algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. d)1227a.a talvel liikus suur hulk sakslasi üle jää saartele, ja need vallutati. Tagajärjed: eestlased said lüüa Lüüasaamise põhjused: Sakslastel oli väga hea relvastus ja hea väljaõpe. Lisaks neile tuli võidelda veel Taani ja Rootsiga. Vastaseid toetas Roomakatoliku kirik. Eestlastel oli halb relvastus. Eestlastel polnud liitlasi. Piiskop Albert- Tal o...
ühiskonnaga Essee Eestimaa on olnud aegade vältel üks mitme isandaga maa. Tema pinnalt on läbi käinud sakslased, rootslased, taanlased, liivlased, latgalid ning palju muid rahvaid. Esiajast saadik on toimunud siin palju muutusi, mis on viinud meie ühiskonda edasi nii tervikuna kui ka üksikute lülidena. Kogu see muutus ja kohanemine on taganud meile pääsu keskaega. 12. sajandil hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma ning tänu usulistele erimeelsustele ja piiskop Meinhardi ülesandele Liivimaa ristiusustada, algas ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli see, mis ühendas eestlasi ning pani neid meeskonnana tööle, olenemata kaotusest. Rahva jaoks peabki olema esmatähtis see, et rahvas oleks ühtne ning tõesti valmis oma kodumaa eest võitlema. Ristisõda üldse algatati kuna usuti, et kristlik keskkond on kaupmeestele
Pime keskaeg Keskaeg algas Rooma riigi lagunemisega Lääne-Roomaks ja Bütsantsiks, 476. aastal. Nimetus- keskaeg, võeti kasutusele 15. sajandil humanistide poolt. Keskaja lõpuks leotakse 15.sajandi lõppu, 16.sajandi algust. Keskaega iseloomustavad katoliiklus, feodalism, killustatusja uued maailmavaated. Keskaeg jagunes varakeskajaks, kõrgkeskajaks ja hiliskeskajaks. Üldiselt oli keskaeg suhteliselt stabiilne(ühed ja samad konfliktid, samad probleemid, samad küsimused). Kokkuvõtlikult oli keskaja areng mingi hetk lakanud, püsiv oli allakäik. Varakeskajal kujunes välja feodalism, kadus kauplemine rahaga, see asendus asjade vahetamisega. See soodustas naturaalmajanduse esilekerkimist. Feodaalidel olid oma
-Hakati korraldam kontserte -Tekkis klakööri amet e. palgati plaksutajad -Tekkis uus kunstlik pantomiim.Kus tantsu abil kujutati sündmuste käiku millest laulis koor ja koori saatis orkester -Pillid: tibia, vesiorel Vana-Rooma kultuuri viis lõpliku lagunemiseni:Suur rahvastikuränne, läänekristlik kloostrikultuur ja läänekristlus. Varakristlik muusika -Vana-Kreeka ja Lähis-Ida mõjutused -Psalmid ja hümnid -Üleminekuetapp antiikkultuuri ja keskaega Tähtsamad laulu tüübid: -Psalmoodia ehk tekstid vanast testamendist -Hümnoodia ehk uutele tekstidele loodud laulud -Toimus kiriku jagunemine: Läänekristlus ja Idakirstlus Keskaeg 5.saj-14.saj esimene pool Keskaja maailmapildiks oli väga suur roll kristlusel ja religioonil.Muusika kultuur oli põhiliselt suuline. Keskaega saab jaotada: -Varajane keskaega -Romaani periood -Gooti periood Gregoriuse koraal: -Tekst ja sünum olid tähtsad
Eesti erines paekivi poolest;ehitajad-rändmeistrid,õpetajad-oskusmeistrid; esimesena jõudis eestisse gootika(13-16saj.), säilinud dominikaanlaste kirik, Pirita klooster; Konvendihoone siseõu oli nelinurkne,säilinud Kuresaares; Tallinna areng takistus pärast keskaega;kasutati mantelkorstnatBernt Notke- kunstnik,teos-Surmatants,Hermen Rode-maalis niguliste kiriku altari; Renessanss:Michel Sittow-pärit Tallinnast, maalis portreesid õukondades; arhitektuur-vaekoda;Arent Passer-teos:De la Gardie hauamonument; Barokk: Narva linn oli üleni barokk olid bastionid,Pärnus Tallinna värav,Tallinnas Kadrioru loss(autorNiccolo Michetti); Rokokoo: Põltsamaa loss; Klassitsism-Tartu Ülik. peahoone; Ampiir: lihtne, ilustusteta( Riisipere mõis); Historitsism-neogootika(Sangaste loss),1798-esimene kunstinäitus; 19 saj- rahvuslik kunst :Johann Köler-lõpetas kunstiakadeemia, töötas Peterburis keisri õukonnas, maalis ka eesti talurahvast, skulptorid: August ...
KESKAEG 5.saj-15.saj. Algus: -Algas Lääne-Rooma langemisest(aastal 476). Kestis umbes tuhat aastat antiigi ja renessanssi vahel. Lõpp dateeritakse sageli aastaga 1492, kui Kolumbus avastas Ameerika. Iseloomulikud tunnused: -Uuenduste aeg- leiutised-trükipress, mis aitas kaasa raamatute väljaandmisele. Erinevate uskude levik. Kirikute ja ülikoolide rajamine. Keskaega ja kristlus: -Ajastu vaimsus põhines ristiusul ehk kristlusel. Inimesel oli kaks elu: maapealne elu, mis oli katseaeg ja teine elu peale surma. Paradiisi ideaali sisestamine. Kirikute rikastumine inimeste pealt-inimesed annavad kogu enda maise mammona kirikule/jumalale-saavad nö.paradiisi. Piibel ja Eesti: -1739.aastal esimene trükk. Piibli tõlkimisega levis huvi lugemise vastu. Piibel oli kõige enam loetud raamat maailmas, kuna keskajal oli usk väga tähtsal kohal. Proosa ja luule: -Romaan ehk jutustava proosa suuvo...
Seal lõppes keskaeg näiteks alles Peeter I valitsemisajaga XVIII. saj. alguses. Keskaega on erinevatel aegadel ning erinevate vaadetega inimeste poolt hinnatud väga erinevalt. XIX saj. alguse rahvusromantikud pidasid teda järgimisväärseks kangelasajastuks, mille üllastest põhimõtetest (rüütli aukoodeks, ausus, õiglus jpm) oleks kaasaegsetel inimestelgi palju õppida. Paljud teised aga (ratsionalistid, realismi esindajad jt) pidasid keskaega antiikaja ja uusaja vahele jäävaks langusajastuks, mille iseloomustamiseks sobib väljend "pime ja sünge keskaeg". Tõde aga asub ilmselt mõlema äärmuse vahel
Uus-aeg Helen Reimann 10.A Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast kuna keskaega nähti negatiivsetes toonides ning rohkem väärtustati antiikaega. Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat ning jumal polnud enam nii oluline. Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, Ameerika avastamine, reformatsiooni algus Saksamaal, Inglaste kodanlik reolutsioon ning Suur Prantsuse Revolutsioon. Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. Uusaja alguseks võib pidada 17
kirjanikule ülemaailmse kuulsuse. Oma kaasaegse naise maailma, hingeelu ja tundeid kujutab autor kunstnikuromaanis ,,Jenny" (1911), perekonna ja kodukolderomaanis ,,Kevad" (1914), novellikogus ,,Targad neitsid" (1918), esseederaamatus ,,Naise vaatepunkt" (1919), samuti hilisemates romaanides ,,Gymnadenia" (1929), ,,Põlev põõsas" (1930) ja ,,Ida Elizabeth" (1932). Maailmakirjandusse on Sigrid Undset jäänud peamiselt Norra keskaega kujutavate suurte romaanidega. Need on triloogia ,,Kristiina Lauritsatütar" (19201922) ning diloogia, mille esimene osa kannab pealkirja ,,Hobulahe Olav Audunipoeg" (1925) ja teine ,,Olav Audunipoeg ja tema lapsed" (1927). Sajandivahetuse realist Faktoloogiat silmas pidades tuleb Undseti pidada realistiks, kes kirjeldab täpselt keskaja tarbeasju, tööriistu, ehteid ja iluesemeid, relvi ning tapariistu
kloostrikultuur ja Läänekristlus. Varakristlik muusika 1.saj II pool - 6.saj pKr - Kristlus sündis Palestiinas - Algselt ühtne keel Kreeka keel - Vana-Kreeka ja Lähis-Ida mõjutused - Toimus kiriku jagunemine: Läänekristlus ja Idakirstlus - 313. aastal keiser Constantinuse käsul legaliseeriti Kristlus - Üleminekuetapp antiikkultuuri ja keskaega Tähtsamad laulu tüübid: - Psalmoodia ehk tekstid vanast testamendist - Hümnoodia ehk uutele tekstidele loodud laulud KESKAEG 5. saj-14. saj I pool Keskaja maailmapildiks oli väga suur roll kristlusel ja religioonil. Keskaega saab jaotada: -Varajane keskaega (läänekristlik kloostrikultuur) -Romaani periood -Gooti periood (linnade kasv, kultuuriliselt aktiivne) Muusikakultuur põhiliselt suuline.
Ajaloo KT vastused 1. Keskaja mõiste võtsid kasutusele Itaalia humanistid. Nad vastandasid keskaega oma ajastule, sest nende arvates ei toimunud seal midagi märkimisväärset. Seepärast nimetasid nad keskaega ka tumedaks ajajärguks. Keskaja perioodid: 1) varane keskaeg 476-1000; 2) kõrgkeskaeg 1000-1300 (1350) 3) hiline keskaeg 1350-1453 (1500). 2. Rahvasterändamise põhjused on: 1) klimaatilised muutused 4.-5. sajandil toimus Euroopas miskipärast kliima jahenemine; 2) Demograafilised põhjused: elanikkonna juurdekasv, mis tekitas maapuuduse. Rahvasterände ajendiks on aga Aasia rändhõimu hunnide sissetung. 3
Mariliis Tisler 11.B Eestlaste elu keskaja linnas Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Eestlased on läbi aegade olnud rahvas, kes hoiab ühte. Eestis oli keskajaks kujunud välja üheksa linna milleks olid Haapsalu, Tallinn, Rakvere, Narva, Paide, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Viljandi ja Tartu. Kõige suurem linn oli Tallinn, kus oli ka kõige rohkem rahvast.Linnaelu juhtis raad, mis koosnes raehärradest. Raehärradest kõige olulisemaid nimetati bürgermeistriteks, viimane mõiste hakkas hiljem tähistama linnapead. Raad oli linnas nii kõrgeim haldus- kui ka kohtuorgan
Rahvastik keskajal Referaat Õpetaja: Tallinn, oktoober 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus keskaega, allikatest.................................................................................................3 Linnade ja tsivilisatsioonide teke................................................................................................4 Talurahva õigusliku seisundi allakäik.........................................................................................7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................
Romantism Klassitsism oma liiga rangete ettekirjutustega ning külma kaalutletusega hakkas paratamatult vastuseisu tekitama nendes kunstnikes, kes tahtsid kunstis väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Vastukaaluks klassitsismi antiigiihalusele suunasid need kunstnikud tihti oma pilgu keskaega või siis võõrastesse eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele. Tänu kunstnike sellisele romantilisele, s. t. unistuslikule, luulelisele meelelaadile arenes just maalikunstis umbes 19. sajandi II veerandiks välja suund, mida nimetatakse romantismiks. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal.
Klassitsism oma liiga rangete ettekirjutustega ning külma kaalutlusega hakkas paratamatult vastuseisu tekitama nendes kunstnikes, kes tahtsid kunstis väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Vastukaaluks klassitsismi antiigiihalusele suunasid need kunstnikud tihti oma pilgu keskaega või siis võõrastesse eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele. Tänu kunstnike sellisele romantilisele, s.t. unistuslikule, luulelisele meelelaadile arenes just maalikunstis umbes 19. sajandi II veerandiks välja suund, mida nimetatakse romantismiks. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkel ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestikku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal.
P RANTSUSM AA M UUSIKA Prantsuse muusika ajalugu ulatub keskaega, mil oli palju rändlaulikuid ehk zonglööre. Seal oli kaks piirkonda: Põhja-Prantsusmaalt sai alguse trubatuuride ja Lõuna-Prantsusmaalt truvääride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud ja nad eelistasid armastuslüürikat. Prantsusmaa oli esimene, kus kujunes välja mitmehäälne muusika, autorid olid Notre-Dame-i Koolkond. Levinumad muusikariistad olid FIIDEL(2-6keelega viiul), SALMEI (puhkpill),SISTER(kitarr).
3. linnastumine ja muutus mõtlemises (ratsionaalsus), uute leibkondade teke 4. klassiühiskond, sotsiaalhoolekanne 5. konveiermeetodi teke, massitootmine Sooviti põgeneda olevikust, tavapärasest argipäevast! Romantikule oli see aeg ja koht, kus ta viibis, halvim võimalikest! Romantism on põgenemine! .... KAUGETESSE, .... MINEVIKKU, keskaega. EKSOOTILISTESSE PAIKADESSE. Põgeneti reaalsusest ka inimese sisemaailma! Oluliseks said tunded! Romantismi 3 ideaali Vabadus ja võrdsus Loodus ja Armastusjakodumaa, Armastus truudus: Mäss ebaõigluse vabaduse ja inimese vastu, loomulikkus vastu sotsiaalsete barjääride vastu. LOOMULIKKUS
Romantism on 19. sajandi kirjanudse ja muusika vool, mis tekkis seoses: RAHVUSRIIKIDE ja KULTUURI tekkega KODANLUSE sünniga SUUR PRANTSUSE REVULUTSIOON NAPOLEON Vastureaktsioon valgustusele, pilk oli pööratud tulevikku, pärast antiiki ja keskaega, püüti vastanduda klassitsismile Loodus oli tervik, romantikud nägid elu ja hingestatust 2 suuna: UNIVERSAALROMANTISM RAHVUSROMANTISM Eelistati tundeid meloodia MAAILMAVALU ; PESSIMISM ; ERANDLIKKUS ; DEMOKRATISM ; KONTRAST ; MINEVIKU IDEALISEERIMINE; FANTASTIKA ; EKSOOTIKA Kangelane läheb ära: Fantaasiamaailma ; Minevikku ; Surma ; Loodusesse ; Idamaadesse VORM piirid avardusid HARMOONIA kromatismid RÜTMIKA vaheldusrikkam TEMPO äärmus, kontrast
Keskaega iseloomustab pidev sõdimine, katkud, religioossed konfliktid, katoliku kiriku tõusud ja mõõnad, samuti ka kultuuri areng ja rahvastiku kasv hilisemal keskajal. Tänapäeva Euroopa võlgneb kesekaja perioodile kindlasti väga palju. Dünastiad ja riigid mis sündisid keskajal on mõjutanud tänapäeva euroopa poliitilist kaarti väga palju. Kahtlemata ilma keskajata poleks tänapäeva Euroopat võimalik ette kujutada. Ning kahtlemata oleks keskaega raske ette kujutada ilma ristiusuta. Katoliku kirik, ei kaotanud enda rolli ühiskonnas pärast Lääne-Rooma keisririigi langust. Tal oli ikkagi väga suur mõjuvõim ja mängis tähtsat rolli inimeste elus. Kui barbarid tungisid sisse Lääne-Rooma keisririiki ei võtnud nad vastu katoliku kiriku ristiusku vaid ketserliku ariaanluse. Ariaanlus oli populaarne kuni 8 saj. barbarite seas. Katoliku ristiusu võtsid esimesena vastu Frangid, Chlodowech I (frangi impeeriumi rajaja) juhtimise all
Birgit Puhkpillid Vask puhkpillid , Tuuba Tuuba on bass vaskpuhkpill . Tuuba varasemad eelkäijaid, sirged, laia kõlalehtriga signaaltorud, olid kasutusel juba antiikajal . Ilmselt oli selle riistapuu hääl niivõrd sisendava kõlaga, et ta nimi ja tähendus mingi teatevõi signaali andjana-toojana kandus edasi keskaega . http://www.youtube.com/watch?v=ONrOhMW7y4s Metsasarv Metsasarv on vaskpuhkpill. Metsasarve otsene eelkäija oli jahisarv, mille särav kõla sarnanes trompeti omale. Ajapikku muutus sarve huuliku ja kõlalehtri ehitus ning pilli tämber omandas pehmema värvingu . http://www.youtube.com/watch?v=Yc2P3kd6-94 Puupuhkpillid , Saksofon Saksofon on puupuhkpill, mille konstrueeris belglane Adolphe Sax 19. sajandi keskel klarneti eeskujul
AJALOO ARVESTUS TH 2009/2010 1. Sissejuhatus keskaega(mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste võeti kasutusele 15. sajani Itaalia humanistide poolt: periood antiikaja ja selle taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon. Keskaeg ajavahemik antiikja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile. Tunnused: 1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased 2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse 3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse lõpp: 1492 Col...
Koostas : Kuldre 2013 Klassitsism oma liiga rangete ettekirjutustega ning külma kaalutletusega hakkas paratamatult vastuseisu tekitama nendes kunstnikes, kes tahtsid kunstis väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Vastukaaluks klassitsismi antiigiihalusele suunasid need kunstnikud tihti oma pilgu keskaega või siis võõrastesse eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele. Tänu kunstnike sellisele romantilisele, s. t. unistuslikule, luulelisele meelelaadile arenes just maalikunstis umbes 19. sajandi II veerandiks välja suund, mida nimetatakse romantismiks. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud
Kõige väärtuslikum oli rüütlitele au. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. Rändlaulikud Ränd- ja rüütlilaulikud oli keskajal lossides ja külades rõõmutoojad. Laul põimus: tantsu, näitlemise, nalja, aeroobika ja tantsutrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega: huglaarid, žonglöörid, spielmannid. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kultuur ei sobinud kokku kiriku tavadega. Rüütlilaul Rüütlilaul ehk keskaega õukondlik luule. Sai alguse Prantsusmaalt 11.sajandi lõpul. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. Sajandi lõpust. Peamised teemad: Armastus Kangelased Neitsi Maarja Rüütlilaulikud Enamasti olid rüütlilaulikud kõrgest seisusest, nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja ka kõrgvaimulikke. Tuntumad rüütlilaulikud on: Trubaduur- Lõuna- Prantsusmaal. 12. sajandi trubaduur- Bernant de Ventadorn. Truväärid- Põhja- Prantsusmaal. 13
Kõige väärtuslikum oli rüütlitele au. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. Rändlaulikud Ränd- ja rüütlilaulikud oli keskajal lossides ja külades rõõmutoojad. Laul põimus: tantsu, näitlemise, nalja, aeroobika ja tantsutrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega: huglaarid, žonglöörid, spielmannid. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kultuur ei sobinud kokku kiriku tavadega. Rüütlilaul Rüütlilaul ehk keskaega õukondlik luule. Sai alguse Prantsusmaalt 11.sajandi lõpul. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. Sajandi lõpust. Peamised teemad: Armastus Kangelased Neitsi Maarja Rüütlilaulikud Enamasti olid rüütlilaulikud kõrgest seisusest, nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja ka kõrgvaimulikke. Tuntumad rüütlilaulikud on: Trubaduur- Lõuna- Prantsusmaal. 12. sajandi trubaduur- Bernant de Ventadorn. Truväärid- Põhja- Prantsusmaal. 13
Ida-Euroopa romantiline luule Hanna Valk ja Laura Tiit I ku 18. sajandi lõpp ja 19. sajandi I kolmandik oli Euroopa kultuuris romantismis valgustuskultuuris idanenud võimsa vaimse liikumise aeg. Romantikud läksid tagasi keskaega ja renessanssi paljud autorid seadsid endale eeskujuks Shakespeare'i loomingu. Romantiliste teoste kangelased on erandlikud, uhked, trotslikud, prohvetlikud natuurid, kes juhinduvad tugevatest tunnetest. Nende mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu on individualistlik, sageli ohverdavad end eetiliste ideaalide nimel. Romantikute ideed ületasid kiiresti rahvuspiire. Enamikus Euroopa maades langes romantismi tõus ajaliselt kokku rahva
4. klassiühiskond, sotsiaalhoolekanne 5. konveiermeetodi teke, massitootmine Sooviti põgeneda olevikust, tavapärasest argipäevast! · Romantikule oli see aeg ja koht, kus ta viibis, halvim võimalikest! Romantism on põgenemine! .... KAUGETESSE, .... MINEVIKKU, keskaega. EKSOOTILISTESSE PAIKADESSE. IHALETI PRIMITIIVSET IMETLETI ELU ! ERANDLIKKU Põgeneti reaalsusest ka inimese sisemaailma! Oluliseks said tunded! Romantismi 3 ideaali Vabadus ja võrdsus Loodus ja Armastus Armastusjakodumaa, truudus:
PRANTSUSE ROMANTISM KIRJANDUSES Sisukord Sissejuhatus Francois René Chateaubriand Victor Marie Hugo Prosper Mérimée Goerge Sand Sissejuhatus 18.saj prantsuse valgustajad olid oma loomingus juba lähenenud romantismile. Prantsuse romantismi iseloomustas hirm tuleviku ees. Eelistati pageda müstikasse ja keskaega. Francois René Chateaubriand (1768-1848) F.R. De Chateaubriand esindab ilmekalt prantsuse vararomantismi. Tema arvates pakub risti usk esteetilisi elamusi ja on kõigele aluseks. Tuntud teosed : Essee ,,Ristiusu vaim" Jutustus ,,Atala" Jutustus ,,René" Victor Marie Hugo (1802-1885) Prantsuse romantismi peaesindaja, nii selle suuna põhjendaja kui ka arendaja. Ta sündis Besanconis Napoleoni armee kindrali pojana. Ta reisis väga palju koos isaga. Õppis Pariisis.
Keskaeg pöördepunkt eestlaste ajaloos Keskaega nimetati ka orduajaks see oli 1227-1558 aastatel. Muistse vabadusvõitluse lüüasaamise tulemusena tekkis Eesti alale (keskaegne nimetus Vana-Liivimaa) esmakordselt riiklus- Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Taani kuningriigi valdused. Euroopa eeskujudest lähtuvalt kujunes Eesti alal välja läänikorraldus (e. feodaalkorraldus).Vallutusjärgselt (13.sajandil) toimus eestlaste ristiusustamine. Valitsevaks usundiks kuni 1520- ndatel oli katoliiklus. Tegutsesid ka paljud kloostrid. Eestlased allutati võõrvalitsejate ülemvõimule, selle perioodi jooksul nende õiguseid ja vabadusi vähendati pidevalt ning keskaja lõpuks oli enamus eesti talupoegadest pärisorjastatud ja sunnismaised. Suurimaks katseks taastada muistne eestlaste iseseisvus oli Jüriöö ülestõus (1343-1345). Keskajal (13-14.saj.) kujunesid Eesti alale linnad (9 tk), mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks...
Rooma linnad ja ehituskunst; millised muutused leidsid aset hilise keisririigi ajal. 1 4) Rooma kultuur kreeka mõjutused Rooma kultuurile; usundi iseärasused ja suhe riikliku korraldusega; Augustuse aegne kultuur (kirjandus ja ajalookirjutus); haridus. 5) Kristluse levik kuidas algas ja kuidas levis rahvaste hulgas, miks? 6) Üleminek keskaega mis muutus ja miks muutus? 2
Eks nad ikka ole kui lugeda vales kohas, vale valgusega ja asendis. Tänu sellele võib su silmanägemine halveneda. Samuti ka võib see aega kulutada nagu paljud arvavad. Mina loen raamatuid väga vähe. Aastas kõigerohkem kuni viis raamatut. Mulle ei meeldi lugeda aga kui midagi loen siis võtan midagi huvitavat mis mind ka huvitab. Minule meeldivad näiteks spordil põhinevad raamatud või siis mingisugused ajaloolised raamatud kus on kirjeldatu keskaega või isegi vanemat või natuke uuemat. Viimati lugesin ma raamatut aasta aega tagasi, kuid ma ei mäleta mis raamat see oli. Raamatud on levinud sellepärast, sellega on võimalik ennast harida, su silmaring suureneb, kujutlusvõime paraneb ja palju muid asju mis tänu sellele sa saad. Kuid kui vales kohas või valesti lugeda võib hakata see su silmanägemisele mis on jällegi halb. Mulle ei meeldi samuti lugeda, sest ma arvan, et see on igav.
ROMANTISM- 19saj subjektiivne kunstivool, vastukaaluks klassitsismile- ratsionaalsele maailmakäsitlusele. Romantistid ütelvad, et inimene peab olema isiksusena vaba et luua. Ei tohi järgida vana, tuleb luua uus suund (oma isikupära). Maaildel ei tohi lobiseda. Tähtis on fantaasia. Romantsimil oli palju viljelejaid. Vaadati keskaega, neid huvitas religioon. Uus teema oli surm (õilis on surra)- tuberkuloos. PRANTSUSMAA- Theodore Gericault/ Eugene Delarix. Gericault suri noorelt- ei kujun välja. Oli akad hariduse saanud. Taastas 17 saj maali trad. Oluline oli üldistus ja dünaamilisus. Hobused olid lemmikud. Eeskujud- Rubens, Michelangelo e monument, dünaamilisus, värv. Avaldas ka kirjutisi. Järsud väljaütlemised, oli mässaja. Teda huvitas Dante, Byron, Pr revuluts, antiik müt ja idamaad
Kõik uuendused, mis soodustaksid positiivseid muutusi olid teretulnud. Kõige paremini vastas nende ootustele liberalism. Samuti ei sallinud talupojad vaimulikke, kes oma võimu säilitamiseks kuningaid teenisid. Vaimulikud pooldasid romantismi. Kindlasti oli romantismil tähtsaim tegur kellegi kõrgema kummardamine, kuid vähe tähtsamateks ei jäänud ka kõikvõimsa loodud ,,asjad" loodus, maad, inimtunded. Samuti ei jätnud romantism välja minevikku täpsemalt keskaega. Oli vaja läbi saada vanameelsete valitsejatega. Teiste kuhugi püüdlejate seas moodustasid eraldi grupi ultrarojalismi pooldajad. Nemad üritasid läbisaamisi hoida kõigi teiste liikumiste pooldajatega. Arvasid nemad, et kuningas peaks olema endiselt kõikvõimas ning teised peavad neile alluma isegi Jumala saadikud maa peal. Samuti polnud nad uuenduste vastu. Minule isiklikult meeldiv kõige rohkem liberalism. Kuna see pooldab uuendusi on
Keskaja periodiseerimine Keskaeg on ajaloo periood vana ja uue aja vahel. Keskaega vaadetakse perioodidena milledel on kõikidel erinevad tunnused. Keskaja nimetus võeti kasutusele 15.saj. ning seda kasutatakse ainult Euroopa ajaloo käsitluses. Kokkuleppeliselt algas keskaeg kuskil 5.sajandil (476.a PKr. Kui kukutati viimani Rooma keiser)ning kestis kuni 16 sajandini (1492.a Columbus avastas Ameerika). Keskaeg jaguneb 4 perioodiks. Pikka pimeduse
valamine, ümbruse heakorratööd ja kiriku fassadi restaureerimistööd. 2004. aasta alguse peamisteks töödeks on kooriruumi ja pikihoone põrandaplaatide paigaldamine, samuti on valmis esimesed kümme valgmiku akent. Kirik on taastatud võimalikult oma keskaegsel kujul, säilitades sealjuures maksimaalselt algset ehitussubstantsi. Loomulikult on siin mitmeid sõlmi, mille kohta piisav informatsioon puudub -- sellisel juhul on loobutud keskaega imiteerivast taastamisest. Nii ei ole taastatud Põhjasõjas hävinud kesklöövi ja kooriruumi võlvlage, vaid ehitatud lihtne puittalalagi. Suure töö kiriku taastamise juures on teinud arhitektuuribüroo ARC Projekt arhitekt Udo Tiirmaa, kes koos kunstiajaloolase Kaur Alttoaga on aastakümneid seisnud hea väga keerulise keskaegse hoone ülesehituse eest. Tartu Jaani kirik avati külastajatele 2005. aasta maikuus. 29. juunil 2005 toimus kiriku pidulik taasavamine.
Lääne-Euroopa areng jäi päris pikaks ajaks madalseisu. Veel hullemini läks Põhja-Euroopal, kus suri linnaelu peaaegu välja. Suur majanduse allakäik soodustas naturaalmajanduse tegevust. Raha kasutati järjest vähem, rohkem kasutati asjade vahetamist. Varakeskajal hakkas ka ristiusustamise periood, mis levis paljudele nendele aladelegi, kus seda varem polnud, nagu Skandinaavia. Araabiamaades säilis islam. 756 aastal loodi Kirikuriik Kesk-Itaaliasse, mis kuulus paavstile. Enne keskaega olid linnad ka uhked ja võimsad, nagu Rooma. Keskaja alguses ei saanud linnadest aga rääkidagi, need nägid välja nagu külad. Inimsestel ei olnud kindlat keskust millele toetuda ja kuhu luua keskne võim. Just see killustatus oli üks madalseisu märke. Varakeskajal toimus ka aktiivne viikingite tegevus. Nad tegid palju avastusretki Ameerikasse ja ka teistesse piirkondadesse, kus poldud varem käidud. Just nemad olidki esimesed, kes avastasid Ameerika. Nende retkedest arenesidki hilisemad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
