Ent mitte kõik neist pole ühesuguse kuju ja suurusega. Vanim on astmikpüramiid Sakkaras, mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Selle arvatav ehitaja on Imothep, poolmütoloogiline kiviarhitektuuri rajaja. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiid Dahsuris. Kolm suuremat ja kuulsamat püramiidi asuvad Gizas, Kairo lähedal. Need on Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiid. Vanim ja suurim on 146 meetri kõrguseni kerkinud Cheopsi püramiid. Chephreni püramiid on 142 ja Mykerinose oma 66 meetrit kõrge. Kuigi viimane on kõige väiksem, on see vast kõige hoolikamalt ehitatud. Üllatav, aga need tohutud kivikolossid sisaldavad vaid üht, Cheopsi püramiid erandina kolme hauakambrit. Sellesse pääseb kitsaste käikude kaudu, mille algus oli peidetud tervet püramiidi katva kivikihi alla. Püramiidid on ehitatud suurtest graniitplokkidest, mis esialgu olid rohmakalt välja taotud ja
kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui Joonis 1.2 Sellist hoiatust kasutatakse suitsupakkidel Taimaal. ka teiste lapsi. Kurb on ka see, et laste võitlemine vanemate suitsetamise vastu, ei ole siiani olnud mõeldav. See tähendab, et lapsed on kodudes, kus suitsetatakse, tahes või tahtmata sundsuitsetajad. Laiemalt on passiivse suitsetamise probleem üles kerkinud viimase mõnekümne aasta jooksul. Paljudes riikides on enam kui pooled mittesuitsetajad passiivseteks suitsetajateks. Täiskasvanute hulgas loetakse passiivseks suitsetajaks inimest, kes viibib suitsuses ruumis üle viie tunni ööpäevas. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja suitsuhaisu ära isegi peale 8- tunnilist korralikku tuulutamist. Lapsed muutuvad märkamatult tundlikeks tubakasuitsule
röövisid. Mykerinosele polnud isa tehtu meele järgi. Ta avas templid ja vabastas ärapiinanud rahva rõhumisest. Ta oli õiglane kohtunik ja rahva hulgas kõigist vaaraodest kõige lugupeetavam. Mykerinost tabasid aga saatuselöögid. Esimeseks õnnetuseks oli ainsa tütre surm. Mykerinos ilmselt ei valitsenud kaua ja aimas ette oma varast surma. Ta kiirustas püramiidi ehitamisega ja kasutas isegi suuremaid kiviplokke kui Cheops ja Chephren. Arvatavasti suri ta ajal, mil graniitkate oli kerkinud paarikümne meetri kõrguseni. Ehitust jätkas Mykerinose poeg, kuid nähtavasti ei jätkunud tal pieteeditunnet, aga võib-olla ka raha, ning ta lõpetas isa püramiidi katmise lubjakiviplaatidega. Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Giza surnud linna valvab sfinks, kelle tähelepanelik pilk ulatub kaugele üle kõrbeliiva. Sfinks on kuju, mis
kuid on ka selliseid teoseid, mis on oma ainestiku saanud tema kaasaegsemast elust, näiteks „Figaro Pulm“. Põhitelg ooperite sündmustikul on armastus ning neid läbib armastuse, headuse ja valguse jõud, mis muudab inimese peaaegu kõikvõimsaks, kavaldades üle saatuse plaane ja iseenese nõrkuseid. Mozart on kirjutanud lisaks armastusesisulistele ooperitele ka koomilisi oopereid, mille tegevustik hargneb inimeste reaalelus. Seal nõuab armastuse teele kerkinud probleemide lahendamine mitte nii palju mehisust, vaid pigem leidlikkust ja kavalust. Just ooperid olidki Mozarti loomingus väga olulisel kohal. Lisaks ooperitele oli Mozart ka üks 18. sajandi lõpu eredamaid sümfoonilise muusika loojaid. Sellest suurema osa moodustavad tema 41 sümfooniat. Tema loomingus arenes ja muutus klassikaline sümfooniažanr. Eriti oli seda näha tema viimastest sümfooniatest, mis muutusid dramaatilistemateks,
Muinasaja lõpu aolinnadeks loetakse Tallinnat (Lindanise), Tartut (Tarbatu) ja Otepääd. Muinasaja ühiskonnakihid: 11.-12.saj oli Eesti elanikkond suhteliselt ühtne. Suurema osa tollasest elanikkonnast (u 120 – 150 tuhat inimest) moodustasid vabad põlluharijatest ja maaomanikest lihtkogukondlased. Koos arutati tähtsamaid küsimusi rahvakoosolekutel, rajati ühiselt linnuseid ning kasutati ühisvalduses olevat heina- ja karjamaad. Lihtkogukondlaste hulgast oli selleks ajaks esile kerkinud rikkamad ja mõjukamad ülikud, kes olid valitud küla- ja kihelkonnavanemateks. Vanemad juhtisid piirkonna meeste kauba- ja sõjakäike ning said ka kõige suurema osa kasumist ja sõjasaagist. Henriku Liivimaa kroonikas on eestlaste vanemaid nimetatud ka “rikasteks” ja “paremateks” või nimetatud vanema nimega tervet küla (n “Lembitu küla”). Sõjakäikudelt ja kaubareisidelt toodi kaasa ka sõjavange või ostetud orje,
Mõni arvab, et arvuteid on vaja ja ilma nendeta ei saa ja teised arvavad, et see on asi, ilma milleta saaks ka suurepäraselt hakkama. Arvuti- ja informatsioonieetika kui teadusharu tekkis seoses arvutitehnika arenguga. Minule on see teema eriti lähedane ja huvitav, kuna ise tegelen arvutitega alates 1991. aastast. Terminit ,,arvutieetika" hakati kasutama 1970. aastatel. See tähistab rakenduseetika ala, mis tegeleb arvutite kasutuselevõtu tõttu esile kerkinud, muutunud või süvenenud eetiliste küsimustega. Eestis tavainimene sai endale osta esimesi laua arvuteid umbes 1993. aastal. Eestis püsiühenduse tulekuga turule aastal 1995. on kerkinud ka muud probleemid. Inimesed hakkasid läbi interneti ühenduse oma andmed avaldama ja suhtlema teise arvutite kasutajatega. Küberruumis on inimsuhtluse vormid muutunud, näiteks kiirenevad interneti tingimustes suhtlemisvõimalused ja kasvab anonüümsus. Inimesed saavad suhelda teiste
Tööturu olukorra paranemine peab algama haridus- ja kutseharidustaseme tõusust, mille osas on viimasel ajal märgata positiivset suhtumise muutumist. EKI poolt koostatud ja EAS-i tellitud Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamat põhineb Sveitsi instituudi IMD maailma konkurentsivõime uuringu andmetel. Selle kohaselt oli Eesti majandus mullu maailma riikide ja arenguregioonide seas konkurentsivõimelt 26. kohal, olles varasema aastaga võrreldes kerkinud kahe koha võrra Erinevad uuringud Euroopa tööturgude kohta on näidanud, et madalat kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel kasvab harituma tööjõu osakaal ja madala kvalifikatsiooniga tööjõud tõrjutakse järk-järgult hõivest välja. Ka Eesti kohta läbi viidud analüüs on näidanud, et pärast Vene majanduskriisi kiiresti kasvanud töötus tabas eelkõige madalama kvalifikatsiooniga tööjõudu. Kuigi ka madala kvalifikatsiooniga tööjõu
6.1 Iseloomustus Botaaniliselt nimetatakse rannaniitudeks mere kaldal suuremal või vähemal määral soolase merevee mõju all asuvaid niite. Vastavalt kõrgusele merepinnast ja sellest tulenevalt merevee mõju tugevusele jagatakse rannik subsaliinseks, saliinseks ja suprasaliinseks vööndiks. Nagu enamusele niitudele on ka rannikuniitudele iseloomulik avatus. 6.2 Inimmõju Kõik meie rannikukooslused on primaarsed, s.t. et nad on tekkinud maatõusul merest kerkinud vabale, eelnevalt taimestumata pinnasele, mida inimene on kasutanud loomade karjatamiseks ja heinamaana. Viimastel aastakümnetel on traditsiooniline rannaalade majandamine jäänud soiku ning tulemuseks on nende kinnikasvamine. Eriti kiiresti tungib rannaniitudele karjatamise lõppemisel peale pilliroog. Rannaniitude kinnikasvamise tulemuseks on nii meie halofiilse floora kui ka rannikukoosluste mitmekesisuse kiire vähenemine. 6
......................................................2 EUGENE IONESCO............................................................................................................................2 JEAN GENET......................................................................................................................................2 2 1. ABSURDITEATER Teise maailmasõja kogemus ning inimkonna kohale kerkinud aatomihävingu oht õõnestas sügavalt usku maailma mõistuspärasusse ja kõrgemate väärtuste olemasolusse. Valgustuslikud ja humanistlikud ideaalid näisid vankuma löövat, maailm muutuvat inimesele ükskõikseks kaoseks. Nii sündis absurditeater (1, 348). Absurditeater põlvneb 1896. aastal Pariisis esmakordselt mängitud Jarry näidendist ,,Ubu Roi" (Kuningas Ubu), tuginedes tõdemusele, et inimese elu ja püüdlused on niivõrd ebaloogilised ja
Zimbabwe eripäraks on ka mitmete antiiksete linnade kivist säilmete olemasolu. Tuntuim neist on ilmselt Masvingos olevad Great Zimbabwe säilmed, mis pärienvad Monomotapa impeeriumi ajast. Huvipakkuvad on ka Khami, Dhlo-Dhlo ja Naletale säilmeid. KES JA MIKS EHITAS SUUR-ZIMBABWE? 16. sajandil kuulsid Portugali kaupmehed esimeste eurooplastena sügaval Aafrika südames asuvast hiiglaslikust varametekompleksist, mis näis olevat otsekui tühjusest esile kerkinud. Kuuldused said kinnitust 1867. aastal, kui Ameerika Ühendriikides sündinud Saksa päritolu jahimees ja maadeuurija Adam Renders kogemata varemetesse sattus. Nüüd kerkis hulk küsimusi. Kes rajas need tänapäeval Suur-Zimbabwe nime all tuntud ehitised? Kes seal elasid? Millest sai alguse asula allakäi ja miks see viimaks maha jäeti? Nüüdisaegne arheoloogia on mõnele neist küsimustest vastuse leidnud, kuid veel tänapäevalgi peidab Suur-Zimbabwe endas lahendamata mõistatusi.
kiirusega. Ookeani keskahelik kõikides ookeanides kulgeb paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäestikuahelike süsteem. Ookeanilaamade lahknemine ehk spreeding lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäeahelikud. Maakoore venituspingete tõttu moodustub siin vaheldumisi vajunud ja kerkinud kivimplokkidega pangamäestikning esineb arvukalt paari kilomeetri sügavuse koldega maavärinad. Aktiivsed ookeaniääred ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulaavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Vulkaaniline saarkaar ookeanilise laava vahevöösse vajumisel ookeani põhjale, ookeanisüviku kõrvale
Euroopas on sood ja rabad kadunud või kuivendatud ja sellepärast tuleks turba kasutamist küttena tugevalt piirata, sest soode taastumine on väga pikk protsess. 1 Üheks võimaluseks on ära kasutada ka teraviljapõhk ja hein kütusena. Tahes tahtmata jääb põllumajanduslikus tootmises üle orgaanilist ainet, mida saaks kasutada kütteks. Teraviljast moodustab 50...70% põhk ja aganad, mis otsest väärtust ei oma. Eestis on päevakorda kerkinud energiaheina kasvatamine põldudel. Palju maad on jäänud sööti, mis leiaks rakendust. Energiaheina kasvatamiseks sobivad taimed, mis peaksid andma suhteliselt suure massi ja olema küllaldaselt tugeva varrega, vältimaks lamandumist sademete toimel. Eesti oludes oleks kõige sobivamad kultuurid näiteks päideroog, roog-aruhein ja ida-kitsehernes ehk kaleega (rikastab ka lisaks mulda lämmastikuga). Koristamiseks saab kasutada tavalist heina- ja põhukoristustehnoloogiat. Põhu ja
Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Kurb on ka see, et laste võitlemine vanemate suitsetamise vastu, ei ole siiani olnud mõeldav. See tähendab, et lapsed on kodudes, kus suitsetatakse, tahes või tahtmata sundsuitsetajad. Laiemalt on passiivse suitsetamise probleem üles kerkinud viimase mõnekümne aasta jooksul. Paljudes riikides on enam kui pooled mittesuitsetajad passiivseteks suitsetajateks. Täiskasvanute hulgas loetakse passiivseks suitsetajaks inimest, kes viibib suitsuses ruumis üle viie tunni ööpäevas. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja suitsuhaisu ära isegi peale 8-tunnilist korralikku tuulutamist. 2.6 Passiivse suitsetamise mõju
Maal elavate eakate väärkohtlemise sotsiaalpoliitiline analüüs. Seoses Eesti rahvastiku kiire vananemisega on esile kerkinud rida erinevaid probleeme meie ühiskonnas. Üks muret tekitavatest probleemidest on maal elavate eakate väärkohtlemine, mida on Eestis vähe uuritud ja sellele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud. Üksi elavaid 65 aastaseid ja vanemaid inimesi on Statistikaameti 2011 aasta seisuga 6,1% Eesti elanikkonnast, 19,6% vanaduspensionäridest elab alla suhtelise vaesuse piiri ja eluaseme kehv seisukord on 6,6%-l üksi elavatel eakatel. Samuti on 40,1% vanaduspensionäridest halb
Põllumajandusloomade söötmise seisukohalt peame proteiini rakendus bioloogiliseks mõisteks, mis tähistab nii söötades kui organismis olevaid kõiki lämmastikku sisaldavaid ühendeid. Pikka aega ei pööratud mäletsejaliste söötmisel söödaproteiini koostisele ja bioloogilisele väärtusele suurt tähelepanu. Viimase kolmekümne aasta jooksul on teadmised mäletsejate seedefüsioloogiast aga niivõrd kasvanud, et on üles kerkinud vajadus ka praktika tarbeks seni kasutusel olnud proteiini hindamise süsteem üle vaadata. Proteiin söödad on piima tootmisel kõige kulukamad, sellepärast on ka tähtis teada kuidas loomad neid seedivad ja mis on kõige mõtekamad kogused loomale söötmiseks, sesda majanduslikult kõige efektiivsemalt tehes. Proteiin Kõiki taimedes ja loomorganismis leiduvaid lämmastikkusisaldavaid ühendeid nimetatakse ühise nimetusega - proteiin. Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine
profülaktikas ja diagnostikas. Joodi kasutatakse pisikuvastase ainena naha puhastamiseks, samuti ravitakse joodiga kilpnäärmehaigusi ja veresoonte lupjumist. 6 3. Joodi mõju inimorganismile Jood on bioloogiliselt hädavajalik element eluks nii inimestele kui ka loomadele. Joodi puudus mõjutab olulisel määral inimese tervist. Globaalse ökoloogilise saastatuse tagajärjel on tänaseks üles kerkinud joodipuuduse probleem väga paljudes riikides. Umbes 1,5 miljardit inimest üle maailma kannatavad joodi puuduse all. 3.1. Miks jood nii tähtis on? · Jood on tähtis element kilpnäärme hormoonide - türoksiini ja trijodotüroksiini - koostises. · Jood reguleerib organismis energia tootmist. · Jood aitab põletada liigset rasva ainevahetusprotsessi stimuleerimisega. · Jood on vajalik normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks ning kõnelemiseks.
mereröövlid” (2004). Valliku Anni-lugudel põhineb film „Kuhu põgenevad hinged?”. Ka Wimbergi köitvast luuleloomingust on esmaettekande saanud televisioonis („Buratino laulud”, 2005; „Põngerjate laulud”, 2006). Noorteraamatute ja lastekirjanduse uueks jooneks on saanud sarjalisus, et teosed ilmuksid sarjades või sariteostes, nagu näiteks Aino Perviku Paula- sari (alates 2001) ja Tirilinna lood (alates 2009). Lastekirjanduses on esile kerkinud ka uued nimed: Jaanus Vaiksoo, Kerttu Soans, Kristiina Kass, Piret Raud, Milvi Panga ja Siiri Laidla. Keskmise põlvkonna esiautor on Andrus Kivirähk ja vanema põlvkonna autoritest on jätkuvalt heas vormis Pervik ja Tungal. Kui proosas on põlvkondade vahetus toimunud hoogsamalt ja jõulisemalt, siis lasteluules on uus tõus ilmselt veel ees. Autor tõstab esile järgmiseid lasteluuletajaid: Heiki Vilep kes alates 2002 aastast peale avaldab peaaegu igal aastal uue luuleraamatu: „Tere
passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. (5) Kurb on ka see, et laste võitlemine vanemate suitsetamise vastu, ei ole siiani olnud mõeldav. See tähendab, et lapsed on kodudes, kus suitsetatakse, tahes või tahtmata sundsuitsetajad. (5) Laiemalt on passiivse suitsetamise probleem üles kerkinud viimase mõnekümne aasta jooksul. Paljudes riikides on enam kui pooled mittesuitsetajad passiivseteks suitsetajateks. Täiskasvanute hulgas loetakse passiivseks suitsetajaks inimest, kes viibib suitsuses ruumis üle viie tunni ööpäevas. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja suitsuhaisu ära isegi peale 8-tunnilist korralikku tuulutamist. (5) 6. Vesipiip
OSOONIAUGUD Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Osoon on kolmest hapniku aatomist koosnev molekul. Atmosfääri alumistes kihtides on osoon ohtlik saastaja, olles sudu ja happevihmade üks koostisosa. Keskmiselt 30 km kõrgusel maapinnast stratosfääris moodustuvad osoonimolekulid ultraviolettkiirguse (UV) toimel, tekkinud osoonikiht kaitseb atmosfääri alumisi kihte UV-kiirguse eest. Kaitsev toime seisneb tema võimes neelata UV- kiirgust. Möödunud sajandi jooksul on kerkinud esile globaalse olulisusega probleem osoonikihi hõrenemine inimtegevuse tõttu paisatud keemiliste elementide tulemusel. Osoonikihi hõrenemine võib endaga kaasa tuua osooniaukude kujunemise, kus keemilised elemendid lagundavad osooni molekuli hapniku molekuliks ja üksikuks vabaks radikaaliks. Osooniaukude teke mõnevõrra erineb üldise osoonikihi hõrenemise protsessist. See tuleneb aukude tekke piirkondade iseärasustest. 1. OSOONIAUKUDE TEKKIMINE
(suurenes), Lääne-Euroopas kadus · rahvusriigiideed. (ühtsed huvid mida · Rahvusriigid puudusid, valitseja kaitses valitseja) ühendas riigi tervikuks, kuid see koosnes paljudest erinevatest rahvastest, kellel oli erinev keel ja kultuur 6. Prantsuse kuningavõimu ette kerkinud probleemid ja nende lahendamine 17. sajandi algul. TV 3. PROBLEEM LAHENDUSED · Hugenottide ja katoliiklaste vahelised · 1627. a alustasid kuningaväed vastuolud teravnesid taas ja ähvardasid hugenottide tähtsama kindluse piiramist. viia uue kodusõjani. Ligi pool elanikkonnast suri nälga enne
sündmusi juhivad loodusseadused. Iseloomulik oli näiteks Galilei (1565-1642) arusaam, et loodusteadustel põhinev maailma mõistmine on põhjendatum kui piiblis sisalduvad ütlused selle kohta. Siiski ei olnud ju kellelgi kahtlust Jumala eksistentsi suhtes. Loodusteadused kirjeldasid lihtsalt loodud maailma korrapära, piibli ütluste ülesanne oli aga äratada inimeste usku. Sellest ajajärgust on esile kerkinud ka Inglise deism, mis tähendas usku Jumalasse- loojasse, kes pärast loomist enam maailma ja universumi kulgu ei sekku. Tähtsamad loodusteadused Astronoomia on üks vanemaid loodusteadusi. Algul tähendas astronoomia üksnes palja silmaga nähtavate taevakehade liikumise vaatlusi ja ennustusi nende liikumise kohta. Vana-Kreekas leiutati tähesuuruste süsteem ning määratleti kaheteistkümnest tähtkujust koosnev sodiaak
näinud ka neid hetki, mil üle tema ujeda näe oleks nagu valgunud mingi sünge vari. See süngus oli eelkõige põhjustatud Wakenstede meespereliimeid hullutavast needusest, mis neid ikka ja jälle piinas. Nagu öeldud oli Melchior lahke ja südamlik apteeker, kellele meeldis aegaajalt tegeleda salapäraste mõrvade lahendamisega. 4. Kõrvaltegelase iseloomutus Kuna teoses oli palju tegelasi ning peale Melchiori keegi teisest märkimisväärselt esile ei kerkinud, siis otsustasin valida persooni, kellest kõik alguse sai – ordurüütli Henning von Glingenstaini. Henning von Glingentsain on Gotlandil, täpsemalt Warendorfist, pärit endine Saksa ordurüütel. Ta kogus tuntust rüütlina vitaalivendade vastu võideldes ning tema aitas kaasa ka vitaalivendade Gotlandilt väljaajamisele. Kuna ordu oli tol ajal ülimalt tähtis, siis olid Glingestainile tagatud nii alamad, orjad kui ka aupahklik suhtumine igas linnas, mida ta külastas
vee ning kivimaterjali segu, mis valgub mööda vulkaani nõlvu alla fumarool- vulkaanilisel alal ava või lõhe maapinnas, kust väljub kuum ja kollast värvi sadestav gaas kuumaveeallikas e. geiser- perioodiliselt purskav kuumaveeallikas laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid laam- litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. vulkaanilie saar- saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna kuum täpp- süvavahevööst kerkiva pluumi tõusukoht Maa pinnal, kuhu tekib vulkaan või vulkaaniline ala basaltplatoo- kontinentaalne rift- venituspingete tagajärjel tekkinud mandrilise maakoore kolemharuline rebend
Tartu 2009 1. Asend Hiiumaa maastikurajooni moodustavad Lääne-Eesti saarestiku põhjaosa saared, millest kõige suurem on suuruselt teine Eesti saar Hiiumaa, mille pindala on 989 km 2. Vormsi saar (92,9 km2) koos ligi 40 pisisaare ja mõne suuremaga moodustavad Hiiumaa maastikurajooni kõige kirdepoolsema paikkonna Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu lademe avamusel. See saarterühm on merest kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud, eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad n-ö kaassaared on põhjarannikul Suur-Tjuka ja Väike- Tjuka, idas Seasaar. Lõunapoolses rannikumeres asuvad Pasilaid ja Hobulaid. Hiiu saar on rombja (risti) kujuga, jättes mulje, nagu oleks tegemist nelja poolsaare ühendusega. Põhjaosa moodustab Tahkuna poolsaar. Läänes eendub merre 21 km pikkune
................................................................12 1.3 Nõuete analüüs................................................................................................................12 1.3.1 Funktsionaalsed nõudmised..................................................................................... 12 1.3.2 Mittefunktsionaalsed nõudmised............................................................................. 13 1.3.3 Üles kerkinud probleemid mis võivad vajada lahendusi edaspidi........................... 15 2. Iteratsioon II..........................................................................................................................16 1.4 Planeerimine....................................................................................................................16 1.4.1 II iteratsiooni sisu.....................................................................................................16
......11 KOKKUVÕTE............................................................................................................................9 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 SISUKORD..................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS Alates möödunud sajandi viimastel kümnenditel on päevakorda kerkinud probleemid põllumajanduskultuuride sordipuhtusest ja omadustest vastu pidada ilmastikutingimustele. Eesmärk on saada taimedelt võimalikult maksimaalne saak minimaalsete tingimuste juures. Kuna sordiaretus paljalt üksi ei suuda seda kvaliteeti hoida, hakati geenitehnoloogia abil kultuurtaimi kloonima, et nad säilitaksid oma eellaste omadused. Kloonimist hakati kasutama ka loomade peal, kuid väga edukaid tulemusi ei ole tänapäevani saavutatud
X 1976 ühise pealkirja all "Tintinnabuli" autor nimetas seda avatud oopuseks. Ta lubas seda jätkata ning on seda teinud tänini. Tintinnabuli (ladina keeles 'kellukesed') on helilooja Arvo Pärdi 1976. aasta paiku välja kujunenud isikupärane miniatuuristiil. Kõneldes oma uuest väljenduslaadist, pidas Pärt väga oluliseks vaikuse kuulamist oma muusikas: "Enne kui keegi midagi ütleb, peaks ta võib-olla mitte midagi ütlema. Minu muusika on esile kerkinud peale seda, kui ma olen kaua 4 vaikinud, vaikinud sõna otseses mõttes." Pärdi tintinnabuli-muusikas on palju õhulist faktuuri, rohkelt pianissimot ja pause. Tegemist on Pärdi leiutatud kompositsioonitehnikaga, kus meloodia- ja harmooniahelid on omavahel väga ranges seoses ning kogu kompositsioon allub matemaa- tilisele loogikale. Pärdi tintinnabuli-muusika on eriliselt sissepoole pööratud, enamasti
· Seleta lauset: Murenemisest sõltub Maa eluslooduse areng. · Miks murenemine ei lakka? · Millised tegurid on tõenäoliselt põhjustanud järgnevalt loetud nähtusi: Jõekallas on varisenud ....... Maakoorde on tekkinud pikk ja ilatuslik lõhe ....... Rannikualal saared ja poolsaared muutuvad suuremaks .......... Merepõhjast on lühikese ajaga kerkinud uus saar ......... Luitevall on maismaa suunas edasi liikunud .............. Kaevanduspiirkonda on tekkinud kõrge mägi ................ Suure rändrahnu küljest on väiksemad tükid lahti pudenenud ....... 2. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja oskab selgitada mulla kujunemist nende mõjul; Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa
sundis talus rahmeldama. Ka Krõõt hakkas end süüdi tundma, et ta nagu needus peremehele ühtesoodu tütreid kannab, ning andis surres mõista, et Andrese esimene poeg noor Andres käis talle sedavõrd üle jõu, et sundis teda nurgavoodis eluga hüvasti jätma. Andres oli koduste suhtes despoot. Teatavasti liikusid tol ajal Baltimaades jesuiitide salgad, kellelt ta oli vahest õppinud ütlelust eesmärgi ja abinõu kohta. Tema eesmärk oli anda järeltulevatele põlvedele üle soomaast kerkinud talu ja palju tööd. Tema abinõu oli pigistada igast hingest välja kogu jaks ja võhm, et tehtud ja tegemata töö nõiaring eales ei peatuks. Sellise tegutsemisega jõudis ta viimaks niikaugele, et lapsed, nähes kui palju on Vargamäel higi ja vaeva, kaotasid tahtmise sinna elu lõpuni oma jõudud kulutama jääda. Andres oli karm ja sõna kehv, tal puudus oskus näha inimestes muud kui tööloomi ja sõdijaid. Kui keegi Mäe
lavamärkustena, dialoogid, traagiline, kõne peegeldab isiksuste erinevusi ● Mis on poeetiline keel (A.Merilai ja J.Wainrighti määratlused) ? Kujundilisus, Tähelepanu on vormil Enesele osutav Sisuühtsus ja väljendusühtsus A.Merilai: „Luuletus on stiilselt väljendatud sisu.” ● Milles seisneb kultuuri loolisus ? Lood aitavad kultuure paremini mõista, samuti aitavad mõista küsimusi, mis on läbi aegade inimestel kerkinud. Inimesed on kultuuri kandjad ning kultuur on kui muster, see on jutustav kuid ka analüüsiv. ● Milline toime on lugudel ? Lugudel on oluline ühiskondlik, psühholoogiline roll, lugude abil loome endale maailma. Lugu annab mingi tähenduse ja mõistmise erinevatest asjadest. Seega on lood vajalikud maailma mõistmiseks, Lood nii kinnistavad kultuuri domineerivaid vorme kui problematiseeivad neid. Lisaks võivad lood panna inimese ka kuidagi moodi käituma.
Muinasaeg Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? Ühe-kahe kilomeetri paksused jääkihid paljastasid Põhja-ja Lääne-Eesti paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena, jää sulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored, samas on hakkanud paksu jääkoorma alt vabanenud maapind kerkima(Loode-Eestis on maapind kerkinud juba mitukümmend meetrit ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi) Muinasaja mõiste: Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaooutseni XIII saj. alguses p.Kr. nim... Muinasaja periodiseering: Kiviaeg...vanem kiviaeg e. paleoliitikum u9600-9000a. eKr keskmine e. mesoliitikum u9000-5000a. eKr noorem e. neoliitikum u5000-1800a. eKr Pronksiaeg..
Uus heliloojate plvkond tuli eesti muusikasse 1970.-1980. aastatel. Eesti muusikamaastik oli selleks ajaks muutunud vrdlemisi kirevaks. Kui eelmise plvkonna heliloojad olid oma varastes taotlustes ja ideaalides olnud sna sarnased, siis 1970. aastatel alustanud heliloojad seevastu olid vga erinolised. 20. sajandi lpukmnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate hendamine. Oluliselt laienes ka loodud muusika kultuuritaust - heliloojate silmaringi oli kerkinud nii euroopa muusika oma algaegadest kuni rokkmuusika uusimate suundadeni kui ka eksootiliste maade muusika. Selle plvkonna heliloojad kirjutavad vga erinevates anrides. Nende muusika on palju vhem seotud klassikaliste muusikavormidega kui nende eelkijatel. Suurt huvi tunnevad nad ka muusikateatri vastu. Uusi vimalusi on leitud elektroonilisest muusikast ja multimeediast, paljud heliloojad kasutavad oma ts arvutit ning on katsetanud ka live-elektroonika vimalustega. Mitu selle
Küll aga on esilekutsutud abordist räägitud läbivalt kui süütu inimese tapmisest. (1) 2.1 Kuidas põhjendatakse aborti. Abort ehk raseduse katkestamine on embrüo või loote eemaldamine emakaõõnest kirurgilisel teel või ravimite manustamise abil. Abordiküsimuses võib eristada konservatiive ehk ,,elu pooldajaid", kes peavad tahtlikku aborti lubamatuks, ning liberaale ehk ,,valiku pooldajaid", kes peavad aborti teatud tingimustel õigustatuks. Abordivaidlustes üles kerkinud teemade hulka kuuluvad: · isikuks olemine ja selle algushetk; · eluõiguse ulatus, näiteks raske puude või haiguse puhul; · elu pühadus versus elu kvaliteet; · vastandlike õiguste ja huvide käsitlemine; · otsustusõiguse jagunemine moraali ja seadusandluse üle. Abort on põhjendatav ainult siis, kui tõesti on mõjuv põhjus, näiteks vägistamine. Laps ei ole selles
Sisukord: · Sissejuhatus · Firmast · Poorbetoon maailmas · Plokkide paigaldamine · Viimistlus · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus AEROC on kaubamärk, mille all Aeroc AS valmistab poorbetoontooteid oma tehases Kunda lähistel ning turustab neid lisaks Eestile Lätis, Leedus, Taanis, Rootsis, Soomes ja Sankt-Peterburgi piirkonnas Venemaal. AEROC põhitoorained on kõik puhtad eestimaised looduslikud mineraalsed materjalid, mis kõik tarnitakse tehase vahetust lähedusest tsement Kundast, lubi Rakkest ning liiv Aeroc AS Toolse liivakarjäärist. Oluline on siinkohal märkida, et AEROC toodete valmistamisel ei kasutata põlevkivituhka, mistõttu võrreldes nn Narva tuhaplokiga on tegemist nii toorainete koostiselt kui omadustelt põhimõtteliselt erineva materjaliga. AEROC on kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal, millel on samas ...
*Heliloomingut vahendasid mitmed orkestrid ja andekad interpreedid. Teatrielu: *Keskuseks kujunes Tallinn(kolm kutselist teatrit) *Kutselised teatrid töötasid ka Tartus,Pärnus,Viljandis ja Narvas *Poolkutselised trupid Kuressaares,Valgas ja Võrus *Silmapaistvaid Estonia,muutus rahvusteatriks tõi lavale sõnalavastusi,operette,oopereid ja ballette. Kunstielu: *Tartus ühing Pallas *Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ja 1934a Vabaduse väljaku äärde kerkinud Kunstihoone *Konrad Mägi,Nikolai Triik,Ado Vabbe ja Kristjan Raud jätkasid Eesti kunsti vanameistrite loometegevust *Tartu ja Tallinna kunstikoolis ettevalmistuse saanud noorem põlvkond:Adamson-Eric, Aino Bach,Eduard Ole,Jaan Vahtra *Graafikuist saavutas suurima tuntuse Eduard Viiralt *Skulptoritest Jaan Koort ja Anton Starkopf Hariduselu: *Mindi üle emakeelsele õppele *Lihtsustati koolisüsteemi *Töötati välja uued õppekavad *Võeti kasutusele uued õpikud
Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. üldandmed 4 3. Pinnamood 4 4. Kliima 5 5. Veestik 6 6. Mullastik 6 7. Taimestik 6 8. Loomastik 7 9. Maavarad 8 10.Inimeste tegevusalad 8 11.Keskkonnaprobleemid 9 12.Kokkuvõte 10 13.Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus: Seda referaati kirjutades sooviksin rohkem teada saada savannist kui omanäolisest loodusvööndist. Uurin, kus savannid maailmas paiknevad ning kuidas need on tekkinud. Milline on savannide pinnamood ja kliima.? Samuti uurin savannivööndis levinud veereziimi, mullatüüpe ja maavarasid. Annan ülevaate seal kasvavatest taimedest ja elutsevatest loomadest. Olulisel kohal minu referaadis on ...
Hiina majanduslikult arenenuim ning kõige tihedamini asustatud piirkond. 2. Riiklus ja ühiskond 2.1 Tsivilisatsiooni teke ja esimesed riigid Alates V aastatuhandest eKr tekkis Hunag He äärsetel küngastel põlluharijate asulaid, mille elanikud kasvatasid otra, nisu ja hirssi. Aja jooksul sai madalamatel niisutatavatel aladel alguse ka riisikasvatus. Hakati valmistama savinõusid, kasutama vaske ja pronksi. Kogukondadevahelistest vaenutegevustest annavad tunnistust asulate ümber kerkinud massiivsed muldkindlused. Umbes 1500 aastast eKr ühendas üks ülikusuguvõsa enamiku Huang He tasandikust oma võimu alla. Nii kujunes esimene suurem riik Hiina ajaloos. Arvatavasti umbes samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Tänapäevani on hulganisti säilinud loomaluudele vajutatud piltkirjatekste, mida kasutati ennustamisel jumalate tahte väljaselgitamiseks. Nende nn oraakliluude ja muude arheoloogiliste andmete põhjal ilmneb ,et paljud kogukonnad olid
Iga minister nõukogus on volitatud võtma oma valitsusele kohustusi, iga minister nõukogus on vastutav oma riigi parlamendi ja nende kodanike ees, keda parlament esindab. See tagab nõukogu otsuste demokraatliku õiguspärasuse. Liikmesriikide presidendid ja/või peaministrid ja Euroopa Komisjoni president kohtuvad kuni neli korda aastas kohtumisel, mida nimetatakse Euroopa Ülemkoguks. Nendel tippkohtumistel lepitakse kokku ELi poliitika põhisuundades ja lahendatakse madalamal tasemel esile kerkinud probleeme. Nõukogu kuueks põhiülesandeks on Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine, liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine, rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine Euroopa Liidu ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel, Euroopa Liidu eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga, Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika tagamine, siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine.
Tegevvulkaan on praegu tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan Kustunud vulkaan on hetkel mittetegutsev vulkaan laamtektoonika - teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. vulkaaniline saar - on saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna. kuum täpp - on laamasisene vulkaaniline piirkond. kontinentaalne rift - rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel.
veidi süngetes rohekates toonides. Eesti Arhitektuurimuuseum Rotermanni kvartal/Uus jahulaud Uus jahulaud on hoone, mis mulle on alati meeldinud. Üleüldiselt meeldib mulle Rotermanni kvartali stiilipuhtus. Miski väga ei häiri, kui mitte arvestada CocaCola Plaza vastu kerkinud kummalisi tornikesi. Uue jahulao puhul meeldib mulle, et tavapärasele kastile on juurde pandud mängima väljaulatuvad aknapinnad. Raine Karp See eramu, millest ma olen Meriväljal mitmeid kordi möödunud, on mulle alati muljet avaldanud
erastamisleping ega kaasneks sellisel juhul ka mingeid sanktsioone Eesti riigile, ent kaks nädalat enne lõpptärminit pole sel teguviisil enam erilist mõtet. Pealegi kahjustab see riigi mainet, jättes potentsiaalsetele välisinvestoritele mulje Eestist kui ebakindlast ja sõnapidamatust partnerist. Katkestades raudtee erastamise, jääks riigil ja siis juba kindlalt saamata miljard krooni. Praegu on kerkinud üles kahtlused, et BRS ei suuda 31. augustiks miljardit krooni kokku saada. Neid kahtlusi pole suutnud hajutada ka BRSi juhtide Jüri Käo ja Guido Sammelselja vastupidised kinnitused. ÄP Online 16.08.01 31.08.2001 tasub BRS aktsiate eest 1,14 miljardit eek-i, mille järel kuulub neile 66% Eesti raudtee aktsiatest ja 34% Eesti riigile. BNS Eesti Raudtee tagasiost Valitsus otsustas osta Eesti Raudtee aktsiad BRSilt tagasi. Summa, mille riik raudtee eest
Miks murenemine ei lakka? Sest murend uhtub minema ja pinnas hakkab uuesti ja uuesti murenema Millised tegurid on tõenäoliselt põhjustanud järgnevalt loetud nähtusi: a. Jõekallas on varisenud …füüsikaline murenemine?…. b. Maakoorde on tekkinud pikk ja ulatuslik lõhe füüsikaline murenemine?……. c. Rannikualal saared ja poolsaared muutuvad suuremaks ………. d. Merepõhjast on lühikese ajaga kerkinud uus saar ……… e. Luitevall on maismaa suunas edasi liikunud ………….. f. Kaevanduspiirkonda on tekkinud kõrge mägih……………. g. Suure rändrahnu küljest on väiksemad tükid lahti pudenenud- füüsikaline murenemine 2. Mullatekketegurid: lähtekivim, kliima, reljeef, veerežiim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja oskab selgitada mulla kujunemist nende mõjul;
sõltuv mehhaniseeritud põllumajandus 12%; kalakasvatused ja metsandus 5%. Peamised põllukultuurid on puuvill, maapähklid, nisu, suhkruroog, mango, maguskartul, seesam. Karjakasvatuses omavad juhtivat rolli lambad, veised ning kõrbepiirkondades kaamelid. Eksporditakse puuvilla, seesamit, suhkrut, maapähkleid ja veiseid. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid on väga tüüpilised võrreldes teiste Aafrika riikidega. Seoses niisutuspõllundusega on üles kerkinud muldade sooldumise probleem. Teine suur probleem on, nagu kogu Saheli piirkonnas, ülekarjatamisest tingitud kõrbestumine. Mitmetes piirkondades on põhjaveetase alanenud, jättes kuivale kaevud. Metsandus Metsad hõlmavad neljandiku Sudaani pindalast. Suurem osa neist on siiski hõredad metsad, kus puuvõrad katavad 10-25% maapinnast. Metsad paiknevad riiki kesk- ja lõunaosas ning jõeorgudes. Keskosas domineerivad hõredad
tabel) 7. Nimeta RVE-de peamised tegevusvaldkonnad ja iseloomusta neid. 8.Miks rajavad RVE oma allfirmasid(alltöövõtjad) arengumaadesse (4 põhjust) 9. Kuhu paigutatakse RVE-de peakorterid, miks just sinna? 10. Nimeta peamisi RVE-de peakorterite asukohti maailmas. (skeem) 11.Iseloomusta eri regioonide RVE. 12.Nimeta maailma suuremaid ja võimsamaid RVE (tabel) www.interbrand.com 13.Küs.3,4 lk. 28 14.Missugused RVE-d tegutsevad Eestis? tv. 15. Millise piirkonna RVE-d on alles hiljuti esile kerkinud? tv. 16. Mida tähendab kõrgtehnoloogiline tootmine? tv. Miks nende harude osatähtsus kiiresti kasvab? 17. Kus asub Silicon Valley ja mida seal tehakse? tv. 18. Mis on teaduspark? tehnoloogiapark? Kus need tavaliselt paiknevad? 19. Missugused eeldused on Eestil kõrgtehnoloogiliste harude tekkeks? Mis on takistuseks? 20. Toote elutsükkel lk.27 joonis Rahvusvaheline kaubandus. lk. 28-31, vih. tv. 1. Mõisted: väliskaubandus, eksport, import, kvoot, embargo,
kaitselt inimturvalisuse laiemale ideele (Inglehart, Norris, lk 77). Olen selle väitega täiesti nõus, sest leian, et tänapäevases ühiskonnas oleks juba ammu aeg liikuda sõjalistest konfliktidest edasi. Praegusel ajal on loomulikult tavaline, et riigi kodusõjasse sekkuvad teised riigid, kuid ma leian et see ei ole õige viis. Teiste riikide sekkumine ei ole sõjaliselt õigustatud, pigem leida teisi viise, kuidas aidata kodusõda vältida või lõpetada. Praegusel ajal on esile kerkinud ka terrorismi ohud, mis on kindlasti üheks suurimaiks riikliku julgeoleku alandajaks. Kodanikuorganisatsioonidel, huvigruppidel, sotsiaalsetel gruppidel on minu arvates oluline roll nii riikliku kui ka kogukondliku julgeoleku tagamisel. Kogukondliku turvatunde alandajateks võivad olla näiteks kuritegevus ja ka linnastumine (Inglehart, Norris, joonis lk 78). Ebakindlust esineb rohkem nende seas, kes elavad läbi suuri sõdu, looduskatastroofe,
püsivate ja ajas stabiilsete isiksuseomaduste olemasolu. 3. Käitumuslik ehk biheivioristlik paradigma üritas psühholoogiast välja ajada kõik, mis on subjektiivne ega ole vahetult jälgitav, kaasa arvatud isiksus. 4. Humanistlikul paradigmal on suurejooneline ajalooline taust, milles on tuntav nii eksistentsialismi kui zen-budaismi mõju. Funderi arvates on nende nelja klassikalise paradigma kõrvale või osaliselt ka asemele kerkinud kolm uut paradigmat. 5. Sotsiaal-kognitiivsel paradigmal ei ole selgelt määratletud tuuma. See on üsna kirju uurimuste rühm, mis on välja kasvanud käitumuslikust paradigmast ning mida iseloomustab keskendumine tunnetusprotsesside uurimisele, rõhuga taju- ja mäluprotsesside eripärale. 6. Bioloogiline paradigma esitab küsimuse, millises kohas ajus paikneb isiksus. Täpsemalt millised ajuosad vastutavad olulisemate isiksuseomaduste eest. 7
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kalasadama detailplaneeringu vaidlus Ruumilise planeerimise ülesanne 1 Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: Toomas Muru Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 ............................................................................................................................... 3 Kalasadama detailplaneering................................................................................. 4 Arendaja seisukoht................................................................................................. 6 Hetkeolukord....................................................................................................
murrang ulatus http://www.iris.edu/gifs/animations/faults.htm Murrangud 1980. aasta oktoobris toimus El Asnamis Alzeerias 7.3 magnituudine maavärin, milles hukkus enam kui 5000 inimest. Kilomeetrite pikkune murrangulõhe, mis on tekkinud maakooreplokkide tugeva kokkusurumise tagajärjel. Fotolt on näha, et üks maakooreplokk on teise suhtes 3 m võrra kerkinud. Murrangud 1992. aastal California (USA) maavärinal tekkis ligi 70 km pikkune murrang. Maakoore osad nihkusid üksteisest eemale mõnes kohas 5,5 m ja vertikaalselt 1,8 m. San Andrease murranguvöönd Põhja-Ameerikas Loode–kagu suunaline 400 km pikkune San Andrease murrang sai oma nime 1895 aastal geoloog Lawsonilt, kes nimetas selle San Andrease järve järgi. Tookord ta ei teadnud, et see ulatub kuni Californiani välja. San Andrease murrang
Pärast eelkerkimist lisatakse ülejäänud jahu ning muud toorained ja tainas sõtkutakse. Eelkergitusega pärmitainas sobib, kui retseptis on rohkesti rasvainet, suhkrut, mune, mis pidurdavad pärmiseente tegevust. 4. Mis kergitab lehttainast tooteid? Milliste töövõtetega tagada lehttainatoodete kvaliteetne kihistumine? Küpsetamise juures tuleb algul kasutada kõrgemat temperatuuri, mis sulatab võikihid ja muudab tainas sisalduva vee auruks. Kui tainas on kerkinud, siis võib temperatuuri alandada, et toote sisu korralikult läbi küpseks. Lehttainatooted paisuvad küpsemise käigus kergelt 3-4- korda. Küpsetamise temperatuur oleks 225-240-260 kraadi juures, et küpsetisele tekiks kiiresti koorik ümber, mis takistaks või väljajooksmist. Esimese 5 minuti jooksul ei tohi ka ahjuust avada, muidu vajuvad tooted kokku ja tekib kiht ehk nn vesiviirg. Saadud tainas rullitakse külmal töölaual ristküliku kujuliselt, pehmenenud margariin/või
Eesti ajaloo I kontrolltöö Jääaeg: Eesti alale jõudis jääaeg Skandinaavia mäestikust.Euroopasse jõudsid inimesed 40- 35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai jääajaks(Weichseli jääaeg).Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi.Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km paksune jää.jaa sulamine toimus järgukaupa, kujundades seeläbi meie maastikku. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10500 ema. Jää sulamisest alates hakkas kokku surutud maakoor kerkima- sellest on tingitud maatõus. Kõige kiirem on maatõus Lääne-eestis ja saartel. Jää sulamine tõi kaasa ka suuri rändrahne. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Peale jää sulamist hakkas ka kliima soojenema ja tekkisid kase ja männimetsad Muinasaeg: ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teada inimeste rajatu ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
