Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kere" - 501 õppematerjali

kere - ja värvitööd  Tulekustutite kontroll  Korraline hooldus  Veermiku remont  Rehvide ja velgede müük ja vahetus  Signalisatsioonide paigaldus  Ploki ja salongisoojenduse paigaldus

Õppeained

Kere ja alusvanker -Tallinna Tehnikakõrgkool
kere

Kasutaja: kere

Faile: 0
thumbnail
7
doc

Piduri, veojõu ja stabiilsuse kontrollsüsteemid

Elektrooniline pidurdusjõu kontroll ­ EBD Elektrooniline pidurdusjõu kontroll alustab oma tööd juba ammu enne ABSi, kuigi ei tee tööd ABSi eest siiski ära. EBD jagab pidurdusjõudu esi- ja tagasilla ning vasaku ja parema poole pidurite vahel. Eelkäijaks võib lugeda mehaanilist tagapidurijõu regulaatorit, mis reguleeris tagumistele piduritele rakenduvat jõudu vastavalt sellele, kui palju oli auto tagaosa koormatud. Ühendatud oli selline hüdroklapp tagasilla ja kere vahele ja nende kahe kaugusest sõltus klapi avatus. Tänapäeval on kõik juba elektrooniline ja palju efektiivsem. EBD on süsteem, mis kasutab iga ratta ABS andurit ja teisi komponende, et koguda infot, mille põhjal arvutatakse välja võimalik maksimaalne pidurdusjõud. EBD-süsteem hoolitseb külgsuunalise haardumise säilitamise ja pidurdusjõu reguleerimise eest. Kui tagasild hakkab esimesest rohkem libisema,...

Auto õpetus
227 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Sinivaal

Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaal võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ja võib vee all olla järjest kuni 2 tundi. Seejärel ujub vetesügavustest nähtavale planktonit suurte "ampsudega" haugates. Pannes lõuad poolkinni, pumpab vaal vee välja ning hoiab planktonit plaatide kiustes kinni. SINIVAAL JA INIMESED Oma hiiglaslike mõõtmete tõttu on sinivaal olnud vaalapüüdjate põhieesmärgiks. Tema suur kere töödeldi ümber rasvaks ning tema kiusplaate aga kasutati korsettide valmistamiseks. 1930.-31. aasta püügihooajal tapsid vaalapüüdjad Antarktika lähistel ligikaudu 30 000 vaala. Kaasajal nende arvukus kasvab, kuigi neid on järel veel vaid 10 000. Vaalade ning teiste vaalaliste kaitsele pühendavad tänapäeval suurt tähelepanu ka maailma mõjukaimad looduskaitseorganisatsioonid. KAITSE Alates 1986. aastast on vaalaliste püük oluliselt vähenenud. Üha sagedamini...

Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Nimetu

lihastik tagasihoidlik.hästi väljakujunenud seede-,vereringe-ja hingamisorganid,mis võimaldavad kiiret ainevahetust.on ka sigimis-ja piimaorganid hästi arenenud ning tagavad suure piimatoodangu.Lihaveis- toore kehaehitusega,paksu tihke nahaga,massiivse tugeva lihastiku ja luustikuga, jämedate jalgade ja suure peaga.luustik peenem kere on sügav,lai.ainevahetus aeglane.piimaorganid vähearenenud.Tööveis-ka toore kehaga,paksu naha,massiivse tugeva lihastiku ja luustikuga,suure pea ja jämedate jalgadega.nahk kaetud tugeva pika karvaga.rasvkudet vähe.ainevahetus keskmisel tasemel,mis laseb loomal rasket tööd teha.Interjöör- looma organismi organite,kudede ja organsüsteemide ehitus, funktsioon ja maht.luustik,lihastikLoomade mõõtmine ja tähtsamad mõõtmed-...

80 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Esilaternate läätsede süsteemid

Niidilt aurustunud volfram ühineb ajutiselt joodiga. Kui volframjodiidi molekul satub hõõgniidi lähedasse kõrge temperatuuriga alasse, siis ta laguneb ja volfram sades tub uuesti niidile. Kirjeldatud protsessi nimetatakse jooditsükliks. Joon. 5.4. Autolaternate halogeenlambid Joon. 5.5. Euroopa valgusjaotusega põhilatenn CDF140: I hajuti, 2 hoiderõngas, 3 seadekruvi, 4 kere , 5 seaderõngas, 6 peegeldi, 7 sirm, 8 hõõglamp, 9 pide, 10 klemmiklots, 11 tihend, 12 gabariidilarnbi pesa, 13 gabariidilamp. Joon. 5.6. Ameerika valgusjaotusega optiline element: 1 hajuti, 2 kummitihend, 3 peegeldi, 4 ääriksokliga lamp, 5 lambipesa, 6 ja 14 hambad, 7 karboliitpide, 8 lambi äärik, 9 sokkel, 10 klemmikots, 11 juhtmed, 12 pideme väljalviigud, 13 klemm...

Auto õpetus
115 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Luumurrud

Kinnine luumurd: - välised kehakatted on terved; - jäseme tugev valu; jäseme kuju muutus, turse, verevalum; - jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaaabi: - Vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - Teha LAHAS ( fikseerida alatai mõlemad naaberliigesed! ) - Hoiduda liigsetest liigutustest - Lahas ei tohi hõõruda nahka ( lamatiste oht) NB! Lahase puudumisel võib fikseerida näiteks käe kere külge, jala teise jala külge - Katta soojalt - Anda juua - Kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud; - veri jookseb; haavast näha luude otsi; - jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! ­ haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID RIIDETRÜKKE MITTE REBIDA! (jäta nii nagu on, sest võib tekkida verejooks!) Esmaabi: - Vaigista valu(too välja soki seisundist)...

Esmaabi
61 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Referaat kõrbest

Liivakõrbetes elavatel dromedaridel on laiad ja siledad jalatallad, mis võimaldavad neil pehmel liival sisse vajumata kõndida. Mägedes elavatel dromedaridel on palju kitsamad tallad, et kivisel pinnal kergem liikuda oleks. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on nürid küünised. Tänu pikkadele jalgadele on kaameli kere kõrgel maapinna kohal, kus õhutemperatuur võib olla isegi 10°C madalam, kui jalgade ümbruses. Baktrianidel on paks kasukas, mis kaitseb Sise-Aasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu. Gobi kõrbes elab tänaseni vaid tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Kaamel puhkab maas, jalad kere all. Tema jalgadel ja rinnal on erilised nahapaksendid paikades, kus surve on kõige suurem...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Toulouse-lautrec

Vanemad lahutasid pärast noorema poja Richardi surma 1868. aastal. Henri veetis oma varajase lapsepõlve Bosci lossis Albis ja Céleyrani lossis Narbonne'i lähedal. 12-aastaselt murdis Henri vasaku jala ja 14-aastaselt parema jala. Et ta kannatas kaasasündinud kaltsiumipuuduse all, siis tal ei kasvanud luud korralikult kokku ning tema jalad enam ei kasvanud. Kui ta jõudis täisikka, oli tal normaalse suurusega kere , kuid jalad olid tal ebanormaalselt lühikesed. Tema kasv oli umbes 150 cm. Ta pidi oma puude tõttu palju voodis lamama. Hiljem vajas käimisel keppi. Onu avastas varakult tema kunstiande. 1882 lahkus Toulouse-Lautrec oma vanemate lossist ning läks Pariisi. Seal õppis ta Joseph Florentin Léon Bonnat' ja Fernand Cormoni juures joonistamist ning käis Edgar Degas', Pierre-Auguste Renoiri ja Édouard Manet' näitustel. 3...

Kunstiajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Narkootikumid

Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite halvatus ning inimene hukkub. Narkomaania ravi on ülimalt raske ja jääb pahatihti tulemuseta. Paljud noored mõtlevad, et ah mis see üks teeb, aga pidudedl olen palju kordi näinud, kui inimene kukub pikali ja tal toimuvad värinad üle kere , muutub täiesti zombiks, ning kiirabi viib ta ära ning tehakse maoloputust. Miks hakatakse narkootikume tarvitama? Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni ekspertide uurimus näitas, et noored hakkavad narkootikume kõige sagedamini kasutama uudishimust, soovist vanusekaaslastest mitte maha jääda, olla vastuvõetud ühte või teise gruppi. Ja lõpetavad kas kurjategijatena või spetsiaalsetes raviasutustes või teeb surm nende noorele elule lõpu! Mida teevad narkootikumid...

Inimese õpetus
27 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Põhjapõder

Põhjapõder Välimus Põhjapõtradel on pikk pruunikas-hall talvekarvastik, mis katab tervet keha peale jalgade, seal on ka karvastik , aga lühem ja tugevam. Pea umber valge karvastik. Suvekarvastik on tal lühem ja ühetooniline (tavaliselt tumepruun ). Kaug-Põhjas elavad heledama karvaga põhjapõdrad kui metsades, kus elavad tumeda karvaga põhjapõdrad. Tal on pikk kere ja kael ning sarved, mis on väljaarenenud nii emastel, kui ka isastel. Sarved on pikad, algul taha, siis ette koondatud. Tüvepikkus on 200-220 cm. Õlakõrgus 110-140 cm. Mass on 100-220 kg. Toitumine Põhjapõdrad on enamjaolt taimetoidulised. Suvel toitub ta rohust ,talvel aga samblikest. Elupaik Põhjapõdrad elavad karjana. Nad elavad tundras, aga samuti ka taiga aladel.Põhjapõtru leidub Põhja-Euroopas, Alaskal, Kanadas, Siberis ja ka Gröönimaal Pojad...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
33
ppt

Common Rail

Kuivõrd kütuserõhud nendes kambrites on võrdsed, siis tõukuri vedru (1) toimel surutakse pihusti nõel (3) alla ja pihusti on suletud. Pihusti Pihustid on arvutijuhitavad, avanevad elektromagnetiliselt. Pihusti väliselt nähtavad põhiosad: 1 ­ pihusti nõela otsik 2 ­ nõela otsiku kinnituskübar 3 ­ pihusti kere 4 ­ kõrgrõhu etteandeotsik 5 ­ elektromagneti korpus 6 ­ pistikupesa 7 ­ kütuse tagasivooluotsik 8 ­ elektromagneti korpuse kinnitus- mutter Ühel mootoril peavad kõik pihustid olema ühesuguse tähisega. Kui mootorile paigaldatakse mingi teise klassi pihustid, tuleb vastav parandus viia mootori juhtarvutisse. Mõningatel versioonidel tuleb pihustite vahetusel sisestada mootori arvutisse ka vahetatava pihusti läbisõit....

Auto õpetus
217 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Volkswagen Golf

Kabriolettversiooni, lisanimega Cabrio, müüdi 1980. kuni 1993.(kuna Golf Mk IIst kabriolettversiooni ei tehtud, toodeti Mk I Cabriot kuni Mk IIIe tutvustamiseni) aastani. Volkswagen Golf (Rabbit) Mk II (1983­1992) Teise põlvkonna Golfi tootmine sai alguse 1983. aastal (USA-s 1985. aastal) ning selle peamisteks uuendusteks oli suurem kere ning laiem mootorivalik: Lisati GTD, DOHC 1781cm3 16-klapiline versioon reasneljasest GTIst (saadaval oli ka juba teada tuntud 8-klapiline GTI versioon), ülelaadimisega 8-klapiline "G60" kahe-ja neljarattaveolise versioonina ning selle võidusõiduks homologeeritud versioon, Rallye. Golf Mk IIst eksisteerib väga piiratud arvul (72) käsitööna valminud variant, G60, mida toodeti Volkswagen Motorsportsis. G60e kompressorit pruugiti koos 16-klapilise GTI mootoriga,...

Auto õpetus
129 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Eksami konspekt

Injektorlõikepõleti erineb injektorkeevituspõletist selle poolest, et tal on lisakanal lõikehapniku jaoks ning spetsiaalne 1õikepea mis kujutab endast kaht vahetatavat suudmikku - sisemist ja välimist. Atsetüleenil ja hapnikul töötav injektorlõikepõleti koosneb kahest põhiosast - käepidemest ja otsakust. Käepideme küljes on niplid ja hapniku- ja atsetüleenivoolikute kinnitamiseks ning kere koos hapnikuventiiliga atsetüleeniventiiliga ja injektoriga . Otsak koosneb segukambrist, torust, lõikehapnikutorust koos ventiiliga ning lõikepeast, milles on kaks suudmikku - sisemine ja välimine. Otsak kinnitatakse kere külge survemutriga. Hapnik voolab balloonist lõikepõletisse läbi nipli ning jaotub keres kahte kanalisse. Osa gaasi suundub pärast ventiili läbimist injektorisse. Iniektorist suure kiirusega väljuv...

Ehitusmasinad
229 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kütuse ja põlemisteooria praktikum nr.8

Õige veetaseme korral peab vesi nivoonäituri 20 servaga tasa olema. Vajadusel lisada vett täiteavast 22 või lasta välja kraanist 24. seejärel kraanid ning täiteava sulgeda. Paigaldada termomeeter 11. kontrollida vee taset U-toru manomeetris 26. 2. Kontrollida veetaset rõhuregulaatoris C. 3. Kontrollida kalorimeetri kere püstasendit, vajaduse korral seda reguleerides jalgade 15 reguleerkruvidega 16. 4. Võtta põleti 17 koos põletihoidikutega kalorimeetrist välja. 5. Kontrollida, et termomeetrite 9, 19 (kalorimeetril) ja 11 (gaasikellal) kummikorgid istuksid tihedasti avades. 6. Keerata kalorimeetri vee sissevoolu reguleerventiil 1 asendisse 7-8 ning väljavoolukraan 6 asendisse ,,kanalisatsioon". 7...

Kütuse ja põlemisteooria
18 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Lõvi - referaat

LÕVI Lõvi- väga suur, võimsa kehaehitusega loom. Isaste tüvepikkus on 180-240 cm, sabapikkus 60-90 cm, mass 180 kuni 227 kg. Võimas kere on ühtaegu sale, koguni kiitsakas, pea aga erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Lõvidel ja teistel suurkaslastel on lühike ja tugev, võimsate lõugadega näokolju. Nende vahedad piigitaolised silmahambad ehk kihvad tungivad sügavale ohvri lihasse ja rebivad sellest tükke. Suured kisk- ja purihambad tükeldavad liha ning purustavad luid. Jäsemed lüheldased ja väga tugevad, pikk saba lõpeb tutiga. Väga iseloomulik on...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
1
sxw

Inimese keha - Sõnavara

Corpus Humanum ­ inimese keha Nominativ Genitiv Tähendus Abdomen Abdominis Kõht Antebrachium Antebrachi Küünarvars Auris Auris Kõrv Brachium Brachi Õlavars Calx Calcis Kand Caput Capitis Pea Carpus Carpi Ranne Collum Colli Kael Coxa Coxae Puus Crus Cruris Säär Digitus pedis Digiti pedis Varvas Digitus Digiti Sõrm Facies Faci Nägu Femur Femoris Reis Frons...

Ladina keel
38 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Limused

Tigude ehitus ja eluviis. Kehakatte- nahakurru e. mantel. Hingamiselund- lõpused (veetigudel) või kops (maismaa- ja osaliselt veetigudel). Toitumine- enamik taimedest, kuid nende hulgas on ka röövliike. Meeleelundid- tähtsamaks meeleks on kompimis- ja maitsmismeel. Paljunemine- liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. 4.Limuste rühmade põhitunnused ja elupaigad. Teod- * keha katab mantel; * spiraalne lubikoda; * pea, kere ja jalg; * silmad ja 2 paari kombitsad; * avatud vereringe; * süda 2- osaline; * suus on hõõrel; * liitsugulised; * meeled kompimis- ja maitsmismeel; * seedenõresid tootev nääre maks; * hingavad kopsu või lõpustega; * toituvad taimedest. Karbid- * koda koosneb 2-st koolmest; * pea puudub; * jalg; * kombitsad ja silmad puuduvad; *elavad ainult vees; * lahksugulised; * hingavad lõpustega; * viljastumine vee abil; * avatud vereringe; *...

Bioloogia
79 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Masina- ja keemiatööstus

Autotööstuse tootmisprotsessid 1) uurimis- ja arendustegevus 2) detailide valmistamine 3) monteerimine 4) hooldamine Hõlmab tänapäeval nii 2 kui ka 3 sektori (kindlustus, pangandus, reklaamindus jt) Buckeye Bullet Maailma kiireim elektrijõul töötav auto Süsinikfiibrist kere , kroom-molübdeen raam pikkus 9 m., laius 60 cm, kõrgus 90 cm. Põhi 1,2 cm kõrgusel. Mass 1,5 tonni. 510 km /h ThrustSSC Kõige kiirem auto 2 reaktiivmootorit 15.okt.1997 ületas I-se autona heli kiiruse 1227 km/h. Ford Motor Company Asutati 1903 a. Detroidis 1903 - 1700 autot, 1908 a ­ 10 660, 1921 a 56,5% maailma autodest Rahastatakse H-kütusega autode uuringuid Maailma suuremad autofirmad Firma Toodang (tk) General Motors 8,2...

Geograafia
91 allalaadimist
thumbnail
65
pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tol...

Mõõtmestamineja...
235 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vee Zooloogia

Hõimkond käsnad (Porifera, Spongiae), kolme klassiga: Klass lubikäsnad (Calcarea, Calcispongiae) Klass klaaskäsnad (Hexactinellida,Hyalospongiae) Klass päriskäsnad (Demospongiae) Ehitus: vesi voolab läbi kanalite ja viburiskambrite. Voolu tekitavad kambreid vooderdavate hoanotsüütide viburid. Välisseina katab epiteelitaoline pinakotsüütide kiht. Selle all mesoglöa ­ rakuväline aine amööbrakkude ja okistega. Ainuõõssete ehitus: Kiireline sümmeetria: pikitelg, kere ja kombitsad (kiired). Kehasein kahekihiline + rakkudeta mesoglöa. Ainus kehaõõs. Epiteelis ka lihaskiududega rakke, näärme- ja närvirakke, kõrverakke, sugurakke. Viburloomade ehitus: iseloomulik viburi (liikumisorgan) olemasolu; püsiv kehakuju, mis on tingitud ektoplasma välisest kihist moodustunud pelliikulast. Mõned viburloomad, kelle pelliikula on väga õhuke, võivad ka oma kehakuju muuta. Olemas üks v mitu tuuma....

Vee elustik
98 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kitarr ja harf

Kitarr Kitarr on tavaliselt 6-keeleline, kromaatilise sõrmlauga keelpill. Kitarri mängitakse tavaliselt ühe käe sõrmedega keeli sõrmlaual alla vajutades ning teise käiega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates.Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled. Roobist kaela suunas, või roobil asub alumine sadul, millele keeled toetuvad. Kael on tavaliselt astmetraatide ehk krihvide abil jaotatud astmeteks. Kaela astmestatud osa nimetatakse sõrmlauaks. Kaelaga on ühendatud kitarri pea, kus asuvad soolode mängimisel efekti saavutamiseks.Tänapäeval on kitarr üks populaarsemaid pille. Seda kasutatakse paljudes muusikastiilides, näiteks klassikalises muusikas soolopillina....

Muusika
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun