KERE LIHASED (mm. trunci) Selja lihased (mm. thoracica) musculus trapezius - TRAPETSLIHAS musculus erector spinae SELJA SIRGESTAJA musculus latissimus dorsi musculus longissimus PIKKIMLIHASED (kinnituvad selgroolülidele) musculus rhomboideus major et minor musculus iliocostalis - NIUDEROIDELIHAS musculus levator scapulae ÕLATÕSTELIHAS ? musculus splenius RIHMLIHAS? musculus serratus posterior superior SAAGLIHAS, selgmine, ülemine musculus semispinalis musculus serratus posterior inferior musculus semispinalis capitis musculus infraspinatus musculus teres major et minor Rinna lihased (mm. pecti) musculus pectorialis major et minor SUUR JA VÄIKE RINNALIHAS diaphragma DIAFRAGMA e vahelihas musculus serratus anterior centrum tendineum mm. intercostales externi VÄLIMISED ROIETEVAHELISED LIHASED foramen venae cavae ÕÕNESVEENI MULK mm. intercostales interni - SISEMISED ROIETEVAHELISED LIHASED hiatus aorti...
AINETÖÖ Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: II KAT Üliõpilane: Erko Õppejõud: Janek Luppin Tallinn, 2006 1. Näidisauto üldandmed TOYOTA COROLLA 2006 BENSIIN 1,6 VVT-i Tühimass 1175 1385 kg Täismass 1695 1780 kg 2. Veoskeem ESIVEDU MOOTORI PAIGUTUS PÕIKIASENDIS 3. Vedrustuse tüüp Esisild: MacPersoni vedrustus Vedrustuse käigu pikkus 95 mm Vedrustus sõltumatu Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Stabilisaatori varras Elastseks lüliks on kummi puksid Tagasild: Pingetala Vedrustus sõltuv Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Elastseks lüliks on kummi puksid 4. Rehvide ja velgede markeering: Rehvi tootja ja toote nimetus: DAYTON Rehvimõõt: 185/65 R15 Kiirusindeks ja max lubatud sõidukiirus km/h: T ( 190 km/h ) Koormusind...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Hüdropneumo vedrustus. Õppeaines: Kere ja alusvanker Transporditeaduskond Õpperühm: AT31a Üliõpilane: M.Karlson Juhendaja: J.Vint Tallinn 2009 Sisukord: Hüdropneumovedrustuse ehitus ja tööpõhimõte Hüdropneumovedrustus on kasutust leidnud kõrgema klassi sõiduautodel. Hüdropneumovedrustuse põhiosaks on hüdrauliliselt reguleeritav pneumoelement, mille
docstxt/13159528639179.txt
docstxt/130512427458592.txt
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT ROOLIMEHHANISMID Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: AT-31 Üliõpilane: Kontrollis: J. Luppin Tallinn 2006 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING......................................................................................................2 Sisukord.......................................................................................................................
5-1 [S100] SPECIFICATIONS AND SERVICE DATA 1. Supplemental Restraint System "Airbag" 1. Supplemental Restraint 2. Body Datum Points System "Airbag" Various master repair locations are established as Airbag system wiring harness is routed on and datum points used during body repairs. In addition, along body panels. guide holes, locators and indents are provided to facilitate panel replacement and achieve alignment CAUTION: accuracy. ¼ All Airbag system wiring harness and con- nectors are colored yellow. Do not use electri- NOTE: cal test equipment on these circuits. Left and right datum points are all symmetrical to ¼...
1. Kuidas jaguneb selgroog? Kaelalülid (vertebrae cervicales), rinnalülid (vertebrae thoricicae), nimmelülid (vertebrae lumbales), ristluulülid(vertebrae sacrales)sabalülid(vertebrae caudales) 2. Nimeta selgroolülide arv loomaliigiti. (vt tabel) 3. Kandelüli(atlas) iseärasused. Puudub lülikeha, selle asemel dorsaalne ja ventraalne kaar, ogajätke ja ventraalse harja asemel kaudaalne ja kraniaalne köbruke, liigesjätkete asemel liigeslohud. Koeral ja hobusel läbib ristijätket foramen transversarium ning koeral on foramen alare asemel incisura alaris 4. Telglüli(axis) iseärasused. Hamba ja ogajätke kujud loomaliigiti erinevad vt tabel. Kraniaalse lüliotsa asemel on hammas e dens. 5. Kus asuvad telglüli kaudaalsed/kraniaalsed liigesjätked? Ogajätke kaudaalsel serval ning kraniaased hamba lähedal 6. Kolmanda kuni kuuenda kaelalüli iseärasused? Madal ogajätke, tugevad liigesjätked, kaheosalised ristijätked. 7. M...
Os Väli Nimetus, materjal Tähis Hulk Märkus a Detailid 1 Kere IG.04.00.01 1 2 Kaas IG.04.00.02 1 3 Klapi varras IG.04.00.03 1 4 Survepuks IG.04.00.04 1 5 Survemutter IG.04.00.05 1 6 Klapp IG.04.00.06 1 7 Käepide IG.04.00.07 1
Auto kere kaitse korrosiooni vastu. Rooste, see on inetu, kole ja vastik.Kuna keegi ei osta roostes asja sest see alandab auto müügihinda ehk väärtust. Neile kes ostavad vana auto oleks hea teada kuidas korrosioonist hoiduda, hoida seda alustamast ja leida rooste kui seda on juba tekkinud. Näiteks üks artikkel käsitles 71. aasta Plymouth Barracuda keretöid. Kere puhastamiseks otsustati kasutada kemikaalide vanni. Kere paljaks, üleni vanni üheks päevaks. Happevann - näiteks 10% HCl lahus (hape eemaldab rooste, metalli ei puutu); 3-4tundi - ja roostega juba ok, aga ka päevane ligunemine ei tee metallile midagi tulemuseks oli kõik värv ning pahtel lahti. Survepesu täies ulatuses ning teise vanni, kus roostevastane kemikaal. Uuesti survepesu ja tulemuseks haljas plekk. Kogu autokere puhastamine keemiliselt on suhteliselt keerukas (keemiliselt) operatsioon.
Kere ja kaela lihased liigutuste kaupa · Kere fleksiooni lülidevaheliigestes teostavad lihased o M. rectus abdominis o M. obliquus abdominis o M. obliquus abdoinis externus internus · Kere ekstensiooni lülidevaheliigestes teostavad lihased o M. iliocostalis o M. multifidus o M. longissimus o Mm. Rotatores o M. spinalis o M. quadratus lumborum o M. semispinalis · Kere lateraalfleksiooni lülidevaheliigestes teostavad lihased o M. iliocostalis o M. multifidus
Viljandi Kutseõppekeskus AMK16 naisgrupp TUNNITÖÖ 5. JA 9. SEPTEMBER 2016 AUTO KERE JA SISUSTUSE OSANDAMINE JA KOOSTAMINE Aruanne Juhendaja: Andrus Küttä Vana-Võidu 2016 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 ALUSTAMINE........................................................................................................... 4 Töökoha ettevalmistamine................................................................
1.sissejuhatus 2. tööriistad 3.valgustid 4.salong 5.auto kere 6.kinnitusvahendid 7.kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles töös teen üldise ülevaate autode kere ja sisustuse osandamisest ning koostamisest. Tööriistad Archimedes (287 E.KR 212 E.KR) leiutas keerme ja kruvi põhimõtte. Alguses ei kasutatud keermeid nii nagu meie seda tänapäeval teeme, ehk siis asjade ja koostude ühendamiseks. Aja möödudes hakkasid roomlased keeret kasutama ka asjade kinnitamisel ja leiutasid algupärase mutri. Näiteks kasutasid nad sellist algelist poltliidet vankri rataste kinnitamisel.
Meie kliimas võib kuluda paar aastat või vähemgi, kus ebaprofessionaalsed lahendused rooste või värvi koorumise näol esile kerkivad. See tähendab hilisemat lisakulu autoomanikule, ning ka kurba saatust. Meetodid ja vajalikud seadmed selle teostamiseks. Esiteks, et riske vähendada, on loodud värvi- ja lakikihi paksuse mõõtja. Nimelt on see seade, mis võimaldab tuvastada järeltöödeldud pinda ning ka pinna kvaliteeti. Aparaat loeb sõiduki kere ja mõõteriista kontaktpinna vahelist ala. Piirväärtuste põhjal on võimalik tuvastada, kas auto on tehasekonditsioonis või hoopiski tugeva pahtlikihi all. ●Auto värvikihi paksuse määramise mõõtja teeb väga täpselt kindlaks autokerel oleva värvikihi paksuse ja katvuse. Kasutades saadud informatsiooni, võib kohe kindlaks teha, kas auto on üle värvitud või ei. ●Mitte ükski autohooldus ei suuda autokere osi üle värvida 100% täpsusega
hõõrdumine ning lõtkud, lihtne piirata max. roolinurka. Kruvi-mutter ajami eelised: saab kasutada jäikade sildade puhul, suudab kanda suuri jõude, võimaldab suurt rataste pöördenurka. Roolivõimendi: parandab auto sõidumugavust ja teel püsivust. Liigid: hüdrauliline, elektrohüdrauliline, elektriline. Komponendid: hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline juhtsüsteem, hüdrovoolikud, hammaslatiga integreeritud hüdrosüsteem. Kere loomisel arvestatakse: disaineri nägemusega, etteantud gabariitidega, massiga, agregaatide paigutusega, materjali valikuga, funktsionaalsusega. Nõuded kerele: suur painde- ja väändejäikus, vibrokindlus, remondi sobivus, passiivne ohutus, ekspluatatsioonikindlus. Kere konstruktsiooni määravad: mehaanilised funktsioonid, valmistamise tehnoloogilisus, aerodünaamilisus, seadusandlikud aktid, juhtseadiste tüüp ja ehitus. Kere valmistamiseks kasutatavad
Keretehnik Põhiõpingute moodulid • Autokeretehniku eriala alusteadmised. • Autode hooldus ja pindade hooldus • Ettevalmistus järgnevateks kereremondi etappideks • Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine • Elektriseadiste, mugavus- ja ohutussüsteemide seadistamine ja remont • Keevitus- ja tuletööde teostamine • Kere ja raami mõõtmine ning õgvendamine • Põhiõpingute moodulid • Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine • Keredetailide ühendamine • Klaasitööde tegemine • Plastdetailide töötlemine ja remont • Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused • Praktika I • Praktika II Nõuded õpingute lõpetamiseks Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud autokeretehniku eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel
Shassii: on autole aluseks või baasiks, mille külge kinnituvad kõik autoosad. 1.Alusvanker e. veermik: kandekere; sillad; rattad; vedrud; amortisaatorid. 2.Jõuülekanne: ülesanne on kanda mehhaaniline energia ratastesse. Ehitus: Sidur; käigukast; kardaan; peaülekanne; diferentsiaal-võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega; veovõllid e. rattavõllid. 3.Juhtimismehhanismid: rool; pidurisüsteem(sõidupidur); käsipidur. Auto kere: turvis e. luukere; mootorikate. Väntmehhanism: ülesanne on silindrid liikuma panna. Ehitus: silindriblokk; jahutussärk; õlikanalid; blokikaas koos tihendiga; klapikambrikaas; karteripõhi; kolb koos rõngastega/kolvisõrm; keps; väntvõll; vändakaelad; väntvõlli põsk; vastukaalud; hooratas. Töö: silindreid liigutada üles-alla.Gaasijaotusmehhanism: ülesanne on klappide õigeaegne avamine vastavalt töötsüklile ja nende õigeaegne sulgemine. Ehitus: ajam; nukkvõll;
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel thorax- rinnakorv tuber- köber Tibia- sääreluu truncus- kere tuberculum- köbruke Ulna- küünarluu vertebra- lüli ulna- küünarluu Bursa- paun dexter- parem articularis- liigese- Pleura- pleura, kopsu distalis- kaugmne clavicularis- randluu Valvula- klapp dorsalis- selgmine coccygeus- õndraluu Vena portae- värativeen externus- väline costalis- roide Mucosa- limaskest
Tarbesõidukite sassii koosneb kokkupanek kõik olulised osad veoauto (ilma kere) olema töövalmis teedel. disaini rõõm auto sassii on erinev kui üks tarbesõidukite tõttu raskemat koormat ja pidev töö kasutamine. Kaubik tootjad müüa "sassii ainult", "kapott ja sassii", samuti "sassiilt" versioonid, mida saab seadistatud erialaasutustega. Nendeks ratastel majad, tuletõrje, kiirabi, furgoonid veoautod jne. Soomusmasinad sõiduki kere toimib sassii ja hõlmab alumise osa AFV, mis sisaldab lugusid, mootor, juhiiste, ja kabiini. See kirjeldab madalam kere, kuigi sage kasutamine võib hõlmata ülemine kere tähendab AFV ilma torn PowerMac G4 sassii avatud paljastada arvuti komponendid Veod televisioon, raadio või muu elektrooniline seade koosneb metallist raam, mille trükkplaate ja muu elektroonika on paigaldatud. Puudumisel metallraamiga sassii viitab trükkplaate ja komponendid ise, mitte füüsiline struktuur.
· Lukupesade, lukkude, higede ja piirajate määramine · Lõppkontroll Mootorsõiduk vähemalt 2-rattaline teel sõitmiseks valmistatud üle 25 km/h mootori jõul liikuv sõiduk. Ei kuulu rööbastel ja traktorid. Auto sõitjate või veoste veoks, vähemalt 4-rattaline mootorsõiduk (25 km/h) Sõiduauto projekteeritud ja ehitatud kuni 9 sõitja kohaga sõitjate või nende pagasi vedamiseks. Võib vedada haagist. Sedaan kere kinnine, katus jäik ja paikselt kinnitatud, osa katust võib olla avatud. Salongis 4 või enam istekohta vähemalt 2 reas. 2 või 4 külgust. Võib olla luugiga pagasiruum või tagauks. 4 või enam külgakent. Paeton katuseta auto. Limusiin kere kinnine, esi ja taga istmed eraldatud seinaga. Katus jäik, paikselt kinnitatud, osa võib olla avatud. Salongis üle 4 istekoha vähemalt 2 reas. Tagaistmete ees võivad olla kokkupandavad istmed. 4 või 6 külgust
Kere корпус tala балка plaadistus обшивка kiil киль vöörtaav форштевень ahtertääv ахтерштевень kaar шпангоут teras сталь piim бимс tekk палуба peatekk bakk бак jüüt ют sektsioon отсеки vöörpiik форпик ahterpiik ахтерпик veekindel водонепронецаемость vahesein переборка reeling леер parras бор poort кайма lastiruum трюм sõuvöll гребной sõukruvi гребной винт rool руль roolileht перо руля topeltpõhi двойное дно varustus снаряжение tross тросс võrk сети köis канат nöör шнур tank емкость для жидкости tekiehitus палубные надстройки rooliruum рулевая kamber штурманка logiraamat судовой журнал masina päevaraamat машиный журнал eluruum жилые помещения kajut каюта laevapere команда meeskondэкипаж liige член ühikajut кают компания kambüüs камбуз lastiluuk грузовой люк korsten труба heitgaasid влыхопоные газы illuminaator trapp лестница mast мачта taak штаг vant ванта lossimisseadmed погрухочное устройства tõstamehhanism laevakraana кран losspoom ...
docstxt/1557780447809.txt
Erinevad materjalid autokerede juures Referaat Juhendaja : Ülvi Paas VANA-VÕIDU 2014 Sissejuhatus Autod on väliselt üksteisest erinevad, aga nad koosnevad ühesugustest seadmetest ja agregaatidest. Tänapäeva auto loomisel on suurt tähelepanu pööratud kerele. See peab olema võimalikult kerge ja seeläbi säästlik, kuid samas piisavalt tugev, et kaitsta kokkupõrkel reisijaid või jalakäijaid. Tänapäeva kere on auto juures väga tähtis komponent. See peab tagama turvalisuse, hoidma kere jäigana et säiliks juhitavus ja tema külge kinnituvad kõik detailid ja agregaadid. Kasutatud allikas: http://gmotors.co.uk/news/wp-content/uploads/2010/12/frame.jpg 2 Autokerede ehitus Sõiduautod konstrueeritakse kandekerega, mis on lihtsam valmistada ja kaalub vähe. Sellise kere all pole eraldi raami. Sõiduki kere ise koos abiraamide ja taladega moodustab kandva kere
Arusisalik Arusisalik on 10...16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere külgedel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid. Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette,
Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal. Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki. Tirel taha- sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15-30 cm ees),veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ratas kõrvale- algseisust käed ees-ülal tõstetakse vasak jalg ette, hoogsa käte ja kere liikumisega ette-alla asetatakse eesolevast jalast (tõukejalg) 30-35 cm kaugusele samapoolne käsi. Samaaegselt liigub hoojalg taha-üles 90 kraadise pöördega ning tõuget lõpetades jõutakse kätelseisu 90 kraadise pöördega lähtasendist jalad harkis. Akrobaat- kunstvõimleja, keerukate õhu-ja jõuharjutuste esitaja. Akrobaat esineb kogu oma kehaga ja teeb füüsilist pingutust nõudvaid trikke. Köiel kõndimine on tasakaalu ja vastupidavuse võrdsus.
Painuta eesoleva jala põlve täisnurgani enne tõuget. Ajasta jalgade tõuge nii, et tagumise jala tõuke lõppmomendil on eesmine jalg täisnurga all üõlvest ja puusast (track stardi puhul) Äratõuke jõuülekande impulss suuna otse ette. Ajasta käte hooliigutuste lõpp eesmise jala äratõuke lõpuga. ( R. Haljand 2007: 147) 7 Väljalennu asendi nõuanded: Kere väljalennunurk peaaegu horisontaalne Käed ette väljasirutatud Pea ülal kuklas, vaade ette. Jalad ja kere ühel sirgel , track- stardi puhul tagumine jalg horisontaalne. Puusad lennu ajal kõrgel Pea käte vahel. Käed tuleb sirutada võimalikult kaugele ette, suurendades lennu pikkust. ( R. Haljand 2007: 148) Sukeldumise alguse asendi nõuanded: Pea käte vahel.
Autokerede Ehitus Autokerede ehitus Auto kere koosneb enamasti konstruktsioonidest. Auto kere on paigutatud kas poolraamile või siis täisraamile. Tänapäeva autod tehakse tavaliselt poolraamile ja suuremad veokid tehakse täisraamile. Auto kerekonstruktsioonid on valmistatud tugevamast terasest näiteks A-,B- piilarid on tehtud ekstratugevast terasest ja C-piilarid on tehtud kõrgtugevast terasest. A-,B-,C-piilarid on valmistatud lehtmetallist mis on painutatud karbi kujuliseks kuna karbikujuline post on tugevam kui täismetallist post.
Rikkevoolukaitsest 1. Elektriseadme või paigaldise pinge all oleva osa kogemata puudutamine (näiteks kui mõne elektritarviti ümbris või kaitsekate on kahjustatud) 2. Isolatsioonikahjustuse või lahtitulnud faasi- juhi tõttu pinge alla sattunud 0-klassi elektri- tarviti kere puudutamine. Sama oht tekib I klassi tarviti kere puudutamisel, kui kaitsejuhti ei ole või kui see on mingil põhjusel lahtine. 3. II klassi elektritarviti (näiteks elektritrelli) kere puudutamine, kui selle kaitseisolatsioon on riknenud. 4. I klassi elektritarviti kere puudutamine isolatsioonirikke korral, kui kaitsejuht (näiteks painduvas ühendusjuhtmes) on katkenud. 5. I klassi elektritarviti kere puudutamine, kui kaitsejuht on ekslikult ära vahetatud faasijuhiga (näiteks lülitis, pistikupesas või pikendusjuhis). 6. I klassi elektritarviti kestvalt pinge alla jäänud kere puudutamine, kui TN-juhistiku rikkesilmuse
Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide lennutamisel kosmosesse, aga seda kasutavad ka mõned loomad liikumiseks, näiteks seepia. Raketi korral on keha (raketi) osaks sellest suure kiirusega väljalendav kütuse põlemisprodukt kuum gaas. See põhjustab raketi liikumise vastassuunas. Raketi kiiruse saab leida impulsi jäävuse seaduse abil. Süsteemiks, mille kohta me seda seadust rakendame on raketi kere ja selles olev kütus. Kui rakett pole veel startinud, siis on paigal nii raketi kere kui ka selle sees olev kütus. Järelikult süsteemi koguimpulss võrdne nulliga. Järelikult süsteemi impulss peab võrduma nulliga ka pärast starti. Kui eeldada, et kogu põlenud kütus paiskub raketist välja korraga, siis saame: mkevke + mküvkü = 0, kus mke on raketi kere mass, vke kere kiirus, mkü väljalendava põlenud kütuse (gaasi) mass ja vkü väljalendava gaasi kiirus. Avaldades seosest raketi kere kiiruse, saame: vke = - mküvkü/ mke.
õpitakse ära tarvilik säärte ettekallutus hüppe-ja põlveliigestest. NÕUDED asendile: Jalalabade vahekauguseks on üks pöia laius Üks jalg on teisest 0,5 kuni 0,75 jalalaba pikkuse võrra eespool (see pikendab tugipinda, millega aitab säilitada tasakaalu). Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallala Sääred on hüppe-ja põlveliigestest kallutatud ette, nii et ülalt vaadates põlved katavad saapaninasid. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge Käed on kas all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha. Laskumine põhiasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks on kiirus või laskumisel on kukkumisoht, asend on seda madalam, mida suurem on kiirus. NÕUDED: Jalalabad ja sääred samamoodi nagu kõrgasendis, kuid reied veidi taha kaldu. Kere on puusaliigestest kallutatud ette paralleelselt tagapool asetseva jala säärega.
Joonis .Fenderi P-bassi kael. Kere Basskitarri kerel asetsevad enamik tema elemente. Kitarrikere kuju erineb suuresti erinevate tootjate ja mudelite vahel, kuid põhikuju jääb enamasti samaks. Kitarri kael võib kerega olla ühendatud kruvide või poltidega, kuid see võib ka olla kerega ühest tükist valmistatud. Samuti on kitarre, mille kael on terve kitarri pikkune ning kere tükid on hiljem kahelt poolt kaelale külge liimitud (neck-through bass)(joonis 4). Kitarri kere alumises otsas asetseb sild, mille külge kinnituvad keeled. Erinevalt akustilisest kitarrist on elektrilise basskitarri sild metallist ning kere külge mitme kruviga kinnitatud, kuna basskitarr peab vastu pidama oluliselt suuremale pingele tema jämedate keelte pinguloleku tõttu. Silla ja kaela vahel, otse keelte all on helipead. Helipeade arv ning stiil sõltub kitarri tootjast ja mudelist
laadimise ja kinnitamise nõuded. (2) Autoveol veose laadimise ja kinnitamisega seotud, kuid käesoleva määrusega reguleerimata küsimustes juhindutakse teistest seda valdkonda käsitlevatest õigusaktidest, arvestades käesoleva eeskirja erisusi. (3) Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. [RTL 2002, 102, 1555 - jõust 16.09.2002] 2. peatükk PÕHINÕUDED §2. Sõiduk ja tema kere Veoste veol kasutatav sõiduk ja tema kere (veokast, furgoon, paak jne) ning kere kinnitus sõidukile peavad vastama teede- ja sideministri 29. mai 1998. a määrusega nr 21 «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja kehtestamine» (RTL 1998, 278¿286, 1169 ja 1170; 1999, 52, 687; 90, 1100; 2000, 5, 31) sõidukile, sõiduki osadele ja varustusele kehtestatud nõuetele, mille täitmine on kohustuslik kõigile Eestis sõidukit kasutavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. §3. Sõiduki juhikabiini kaitse
veeretamine enda juurde 7. Täiskükk, rõngas jääb kohale 8. Tõus La.-sse rõngas maas vasakus pealthoides Teine kord alustame vasaku käega ja jalaga 5) Harjutus kerele Paarides. Paarilised seisavad seljati 4x4 Jalad ja käed La. Harkseis rõngas ees külghoides sirged, selg sirge 1. Kere pööre paremale, rõnga üleandmine paarilisele 2. La.-sse 3. Kere pööre vasakule, rõnga üleandmine paarilisele tagasi 4. La. 6) Kordinatsioonih Paariline teeb vastas suunas arjutus La. Sulgseis, rõngas rõhtsalt ees 2x8 Selg sirge, althoides keskendumine, 1
Laskumisasendid Kristiina Pärtel 9.A 2016 Laskumisasendid Kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend, põikilaskumisasend. * Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. * Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. * Laskumine puhkeasendis
tagab kontrolli sõiduki üle. 1.2. vedrustuse osade põhifunktsioonid Vedrud & - Need elemendid kannavad sõiduki raskust, põikstabilisaator aidates hoida õiget kereasendit tee suhtes (kõrgust). - Vedrude funktsiooniks on ka teekatte ebatasasustest ülesõitmise pehmendamine. Hoovastik & kinnitused - Nende elementide põhifunktsiooniks on veojõudu ülekandmine tee ja sõiduki vahel ning rataste õige asendi säilitamine kere suhtes. Puksid - Elemendid, mis takistavad rehvide ja tee poolt tekitatud müra kostumist kabiini. Amortisaator - Amortisaatori põhifunktsiooniks on summutada kere ja rataste vibratsioone ning tagada rataste pidev kontakt teepinnaga. Vedrustuse põhikomponendid: 1) Vedru 2) Põikstabilisaator (valikuline) 3) Hoovastik 4) Puksid/kinnitused 5) Amortisaatorid 1.3. Vedru Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on
Suusatamise laskumisviisid Silvia Vihula Suusatamise laskumisviise on viis, nendeks on kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend ja põiklaskumisasend. Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. Puhkeasendis laskumisel on jalad põlvest peaaegu sirged, kere
Mäest üles Trepptõus: · Pööra küljega mäe poole. · Astu samm mäe poole ja tõsta teine suusk juurde, kuni tõusu lõpuni. Käärtõus: · Hoia suusaninad kogu aeg hästi laiali ja suusakannad koos. · Suusad aga toeta sisemistele kantidele. Mäest alla Kõrgasendis: · Üks jalg on teisest poole saapa jagu eespool, sest nii on parem tasakaal. · Sääred on kallutatud ette just nii palju, et kui ülevalt vaatad, siis pole saapaid näha. · Kere on püsti ja ise vaatad ette. · Käed on ees alla kõrval ja kepiteravikud tahapoole. Põhiasend: · On suurema kiiruse saamiseks. · Jalad jäävad nii, nagu oli kõrgasendis laskudes. · Kere kallutatakse ette. · Käed tõusevad kõrgmale, kepiteravikud jäävad tahapoole. Puhkeasend: · Kere kallutatakse niipalju, et küünarvarrega saaks reitele toetada. · Kepid kaenla all ja teravikuga taha üles. Madalasend:
Materjalid laeva ehituses Anton Adoson AT 11/21 üliõpilane Tallinna Tehnikakõrgkool 2015 Sissejuhatus Erinevad laeva liigid: purjelaevad; reisi-ja kaubalaevad; allveelaevad. Materjali valik: vastavalt ajastule; vastavalt vajadusele. 1. Purjelaev Materjalid: kere kinnitused messingust; kere puidust: kuusk; mänd; tamm. korpuse veealune osa on messinguga kaetud; ankur, kett, kõik trossid- mitte magnetiline materjal. 2. Reisi- ja kaubalaev Materjalid: alumiinium: klaaskiud: süsinikkiud; teras; raudbetoon; plastmass; nende materjalide kombinatsioone; harva titaani. 3. Allveelaev Materjalid: kere terasest; plast; klaas; erinevad metallid: vask; alumiinium; messing.
•Madalad ülalpidamiskulud ja lihtne opereerida •Moodne disain ja nutikad lahendused KESKKONNASÕBRALIK •Klaas – ja süsinikkiud on tõelised saasteained… Ühe süsinikkiu tootmiseks kulub 1000x rohkem energiat kui ühe klaaskiu tootmiseks. Samas ühe klaaskiu tootmiseks kulub 100x rohkem energiat kui ühe kanepikiu tootmiseks... •Kere koosneb kanepikiu ja linakiu segust, mis on omavahel kokku segatud keskkonnasõbraliku liimiga •Rolleri kere juures on kasutatud tehnoloogiaid, mida kasutatakse ka F1 vormelite tootmises MADALAD ÜLALPIDAMISKULUD JA LIHTNE OPEREERIDA • Elektrikulu 100 km läbimiseks ~ 20 - 40 senti • Ühe laadimisega saab sõita 60 kuni 90km • Laetav kodusest pistikust MOODNE DISAIN JA NUTIKAD LISASEADMED •LED-tuled •USB-akulaadija •GPS •Pesa nutitelefonile SPETSIFIKATSIOON •Rolleri kere materjaliks on kanepikiu ühendid •4kW elektriline mootor •Akud peaks kestma tootja andmetel 50km/h
Kuu pinnal. Joonisel on kujutatud kolm etappi kuuni. Esimene etapp kestab niikaua, kuni väljutakse Maa gravitatsiooniväljast. Teine etapp kulgeb õhutühjas ruumis tänud inertsile. Kolmas etapp toimub Kuu gravitatsiooniväljas. 8 Raketi kiiruse määramine Raketi kiiruse saab leida impulsi jäävuse seaduse abil. Rakendame seda seadust raketi kere ja selles oleva kütuse kohta. Kui rakett pole veel startinud, siis on paigal nii raketi kere kui ka selles olev kütus. Järelikult süsteemi koguimpulss on võrdne nulliga. Järelikult peab süsteemi impulss võrduma nulliga ka pärast starti. Kui eeldada, et kogu põlenud kütus paiskub raketist välja korraga, siis saame: mkevke + mküvkü = 0, mke -raketi kere mass vke- kere kiirus mkü -väljalendava põlenud kütuse (gaasi) mass vkü -väljalendava gaasi kiirus
Juhtnupud 6.Töölaud 7.Silinderhülss Allikas: Allikas: radialdrillingmachine.net german-traders.com / Suurte täpsuste saamiseks kasutatakse koordinaatsisetreipinke. Koorrdinaatsisetreipinki kasutatakse väikeste ja keskmiste baasdetailide ja kere avade töötlemiseks. Töölaud ja spindelkast, mis on ühtlasi pingi põhisõlmedeks, positsioneeritakse ristkoordinaatides, töörikut positsioneeritakse polaarkoordinaatides pöördlaud. Pöördlaud võimaldab toorikut pöörata rõhtasendis 0-360°. Universaalse pöördlaua kasutamine võimaldab toorikut pöörata ka 0-90° püstasendis. Koorrdinaatsisetreipingid paigutatakse püsiva temperatuuriga ruumidesse eraldi vundamendile. Tigureduktor.
Salapärased mandlikujuga tumepruunid silmad upuksid justkui karvastiku sisse ära. Ime, et ta sealt alt üldse välja näeb. Tema väike niiske nina meenutab otsevaates kujult kolmnurka. Kompimiskarvad justkui veniksid ja veniksid kaugusesse. Need on tal tõesti väga pikad. KAEL - Tema lumivalge kael tundub olevat üsna jäme (põhjuseks võib pidada jällegi kohevat karvastikku) aga teinekord end sirutades suudab ta kaela väga pikaks venitada. KERE - Latte kere on suur, see on kujult ümar ning värvidest jooksevad läbi toonid valgest tumepruunini. Kuigi esialgu tundub ta kere olevat üsna kohmakas, siis tegelikult võib ta seda oma äkiliste liigutustega väänata igas suunas, seega paindub väga hästi. SABA - Tema sirge puhvis tumepruun saba ei jää oma kohevusega alla ka teistele kehaosadele. See on umbes sama pikk kui ta kere. JÄSEMED - Kokku on tal neli jäset kaks väiksemat ees, kaks suuremat taga. Jäsemete otsas on pehmed
KITARR. Kitarr on kromaatiline keelpill. Enamasti on kitarril 6 keelt, kuid leidub ka teistsuguse keelte arvuga pille. Tavapärase mänguviisi korral mängitakse kitarri ühe käe sõrmedega sõrmlaual keeli alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates. Valmistatakse vasema- ja paremakäeliste pille, mille erinevus seisneb selles, et on niiöelda "peeglis". Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled. Roobist kaela suunas, või roobil asub alumine sadul, millele keeled toetuvad. Kaelal asetsev sõrmlaud on tavaliselt astmetraatide ehk krihvide abil jaotatud astmeteks, mille täpne arv sõltub kitarri mudelist, samas valmistatakse ka astmetraatideta nn fretless-kitarre. Kaelaga on ühendatud kitarri pea, kus asuvad pingutid, mille abil toimub kitarri häälestamine. Kitarri pea ja kaela ühenduskohal asub keelte asendit fikseeriv ülemine
Antud sõidukil ei ole turvavöösid ega ka turvavöö kinnituskohti. 11. L kategooria sõiduki rehvid peavad vastama, kas sõiduki valmistaja poolt ettenähtud nõuetele või E-reegli nr 75 nõuetele vastavaid taastamata rehve või sõiduki valmistaja poolt ettenähtud karakteristikule vastavaid taastatud rehve. Rehvi muster peab olema min 1mm. 2 12. 1)mopeedi kere peab olema komplektne, osad nõuetekohaselt kinnitatud ja vastama valmistaja poolt ettenähtule. Kere detailidel ja raamil ning nendest väljaulatuvatel osadel ei tohi olla teravaid, haakuvaid ega lõikavaid väljapoole suunatud eendeid, mis võivad põhjustada vigastusi isikutele, kes saavad löögi või puutuvad vastu mopeedi keret; 2) kere detailide ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm. Kere detailidel, mille
2. Paaristõukeline ühesammuline 3. Vahelduvtõukeline kahesammuline 4. Paaristõukeline kahesammuline 1.Paaristõukeline sammuta Paaristõukelist sammuta sõiduviisi kasutatakse, kui suuskade liugekiirus või pidamistingimused ei võimalda resultatiivselt suusaga tõugata. Sõiduviisi eesmärk on saavutada suuskade liugekiirus, mis vastab suusataja kehalisele seisundile ja taktikalisele kaalutlusetele. Paaristõukelise sõiduviisi õpetamisel on tähtsam võimsa, kogu kere jõudu rakendava paaristõuke arendamine. Tsükkel koosneb käta paaristõukest ja vabalibisemisest kahel suusal. Hoogsal kepitõuke sooritamisel võib üks jalg kere tasakaalustamiseks veidi ette liikuda, kuid jalaga ei tõugata. Sõiduviisi kasutatakse kiirusel 8..10m/sek. Väiksemal kiirusel tasub veel jalaga tõugata, suuremal kiirusel on efektiivsem libiseda madal- või puhkeasendis. Kasutatakse langusel,väga hea libisemise puhul ka tasasel maal pärituult. http://www.youtube.com/watch
Vaier Traallaud Paljasots Kahlepuu Üleminekuots Skväär Grunttropp Jaotustropi liin Ujukid Pära Kaabel Kere Haarad Topenant Tiib Sulgurtropp Ülemine paneel Küljepaneel Alumine paneel Tiivad Skväär Kere Kere Pära Pelaagiline traalnoot · Ava peaaegu ringi kujuline · Ülemine selis varustatakse ujukitega · Gruntropp puudub, alumine selis varustatakse raskustega Põhjatraalnoot Vaier Traallaud
Audi TT Coupé Õpilane : Tarmo Ungur AM11 Juhendaja : Margus Kõverik Sisukord . LK 1 Teema. LK 2 Sisukord. LK 3 Tutvustus. LK 4 Disain. LK 5 Kere. LK6 Mootor. LK7 Keretüübid. LK8 Interjöör. LK9 Lisavarustus. LK10 Kokkuvõte. Audi TT - kirest sündinud jõud Uus Audi TT Coupé on palju kõneainet pakkunud Audi TT - kultusauto II põlvkonna mudel. Veidi vähem kui 8 aastat tagasi turule toodud ja samast hetkest ka kiirelt sportkupeede maailma vallutanud Audi TT on olnud sensatsiooniline ja tähelepanuväärne auto igas mõttes. Berliinis 6. aprillil esitletud ja palavalt oodatud uus
Üheastmelised silinderratastega reduktorid on tavaliselt horisontaalsete võllidega. Mitmeastmelised reduktorid Kaheastmelistel reduktoritel on ülekandearv suurem. Veel suurema astmete arvuga reduktoreid kohtab väga harva Reduktorite ehitus Hammasrataste ja laagrite määrimiseks valatakse reduktori keresse niipalju õli, et ratta hambad ja osa pöida oleksid sellesse sukeldunud. Rataste kiirel pöörlemisel pritsivad nad õli laiali ning see satub hambumisse. Voolates mööda kere seinu ja spetsiaalseid eralduspinnas olevaid kanaleid jõuab õli ka võllide laagritesse. Reduktori kere ja kaane eralduspinnad on hoolikalt töödeldud (lihvitud või kaabitsetud). Kaane ja kere vastastikune asend fikseeritakse kahe teineteisest võimalikult kaugele paigutatud tihvtiga. Tihvtid on pressitud aukudesse pinguga ning asetsevad tavaliselt diagonaalselt. Puurpingid Puurpingid jagunevad: Vertikaalpuurpingid Horisontaalpuurpingid Ühespindlilised poolautomaadid
...................................................................................................................................... 17 2.7 PMI mõõdud ....................................................................................................................................................... 19 3. Näidismudel 1 ................................................................................................................................... 20 3.1 Kere ..................................................................................................................................................................... 21 3.2 Nina..................................................................................................................................................................... 23 3.3 Kapott ...............................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
