Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kepleri" - 146 õppematerjali

thumbnail
3
doc

Kosmoloogia

Kääbusplaneedid koosnevad peamiselt jääst ja mineraalidest. Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil ja kahel ­ Merkuur ja Veenus ­ kuud puuduvad. Maa ­ 1 kuu, Marss ­ 2 kuud, Jupiter 63 kuud, Saturn ­ üle 60 kuu, Uraan ­ 27 kuud, Neptuun ­ 15 kuud. Asteroidid ­ väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavalt ümber Päikese. Enamus asteroide (98%) tiirleb nn asteroidide vöös, mis jääb Marsi ja Jupiteri vahele.Asteroidide läbimõõt jääb vahemikku mõnisada meetrit kuni paarsada kilomeetrit. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha (sabatäht), mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba...

Füüsika
45 allalaadimist
thumbnail
7
docx

GNSS arvestuse kordamine

Kirjeldage lühidalt GPS-satelliitide orbiite ja seda, millisel kujul orbiidi andmeid esitatakse. · GPS satelliidid tiirlevad keskmisel Maa orbiidil (MEO) 20200 km kõrgusel maapinnast tiirlemisperioodiga ligikaudu 12 tähetundi (11h 58m), kiirusega ~3,8 km/s. Orbiite on kuus, neli põhisatelliiti igal orbiidil pluss osadel orbiitidel varusatelliidid. Iga orbiit on ekvaatori suhtes 55° kaldenurga all. · Praegu koosneb s...

Gnss asukohamääramise alused
91 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Isaac Newton: elulugu ja looming

Tallinna Polütehnikum Referaat ,,Isaac Newton" Anete Marga TA-08 Tallinn 2010 Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. Aastal (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727. Kensingtonis. (http://www.hot.ee/hothotrauno/isaac.html) Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton) Newtoni isa, kelle nimi oli samuti Isaac, suri 36.aastaselt, paar kuud enne poja sündimist. Küll aga ei jäänud Newton kauaks isata, sest kui Isaac oli kolmeaastane...

Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Tähtede vanuriiga

Selle plahvatuse jäänuseid võib praegu teleskoobis näha Krabikujulise udukoguna. 1572. aastasupernooval võis olla suur mõju astronoomia arengule. Pärimuse järgi pane see taanlase Tycho Brahe innustuma astronoomiast ja alustama vaatlusi, millele võrdseid polnud seni tehtud. 1572. aasta supernoovad nimetataksegi Tycho täheks. Viimane meie Galaktikas nähtud supernoova tekkis 1604. aastal ja nimetati Kepleri täheks. (Neljas, kõige esimene supernoova süttis 1604. aastal Jänese tähtkujus.) 1600-ndail aastail on esinenud veel üks supernoova, kuid sellest pole säilinud tähelepanekuid. Kassiopeia A nimelise raadioallika kohalt on leitud moodustisi, mis arvatakse olevat tekkinud 1667. aasta paiku supernoovaplahvatuses. Võib-olla oli see tavalisest tuhmim supernoova, mis jäi mõne tähtedevahelise tolmupilve taha. Viimase 300 aasta jooksul pole ilmselt meie Galaktikas supernoovasid plahvatanud...

Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasol...

Füüsika
121 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keskkonnafüüsika kodamisküsimuste vastused.

Tuum, pea, saba. Meteoorid on eredad välgatused öises taevas, mida me kutsume "langevateks tähtedeks". Meteoor pole tegelikult muud, kui Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Maa atmosfääri sattudes süttivad nad põlema, sest hõõrdejõud, mida atmosfääri gaasid tekkitavad on suur. Kui taevakivid põlevad atmosfääris lõpuni kutsume neid meteoorideks. 6. Kepleri planeetide liikumise kolm seadust: a) Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. B)Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. C) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. 7. Päikesemass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist, kõik ülejäänud metallid moodustavad ainult 0,1%. See koostis muutub aja jooksul...

Keskkonnafüüsika
201 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ernst Öpik

6.Tunnustused: · 1938 Eesti Teaduste Akadeemia (1938-1940) liige · 1960 Rahvusliku Teaduste Akadeemia medal · 1975 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliige · 1976 Bruce'i medal · 1968 Belfasti ülikooli audoktor · 1968 Meteoriidiseltsi medal · 1972 Kepleri kuldmedal · 1975 Kuningliku Astronoomiaseltsi medal · 1977 Sheffieldi ülikooli audoktor · Mitme teiste teaduste akadeemia välisliige · Öpiku nime kannab väikeplaneet 2099 Öpik 7.Isiklikku: Ernst Öpik oli geoloogia-ja paleontoloogiaprofessori ning filosoofi, keeleteadlase, luuletaja ja maletaja Armin Öpiku, diplomaat Oskar Öpiku ja pankur Paul Öpiku vend. Öpikul oli ka õde Anna, kes valdas 14 keelt sealhulgas sanskriti keelt, ja tõlkis Homerost...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mehaanika ja soojusõpetus ( seadused)

Si põhiühikud : m,s(sekund), kg, mol, K(Kelvin), A(Amper), cd( Kandela, valgustugevus) Tuletatud ühikud: m/s, N Abiühikud: rad, sr Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine mis tahes ajahetkel Newtoni I seadus ­ kui kehale ei mõju teised kehad või teiste kehade mõju tasakaalustub, siis on see keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus ­ keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus ­ kaks keha mõjutavad teineteist vastastikku jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdselt ühel sirgel mõjuvad, kuid vastassuunalised. Gravitatsiooni seadus- Kaks keha tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehade vahelise kauguse ruuduga Kepleri I seadus - Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ü...

Füüsika
55 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Rene Descartes

Nende allikaks tuleb pidada inimese hinge ennast. 9 Võiks öelda, et Descartes jätkab siin selle probleemi edasiarendamist, mida me tunneme apriorismi nime all ja mille tähtsamaks esindajaks antiikajal oli Plato. Matemaatilise loodusteaduse uuestisünniga haarab see ,,ideede ime" uuesti meeli.Matemaatilise mõtlemise võimsus - see on selgesti ilmnenud Galilei ja Kepleri loodusteaduses. Nad õpetavad seaduspärasust, mis on leitud kogemuse alusel, kuid mille kehtivus ulatub kaugele üle kogemuse. Matemaatilise mõtlemise võimsusest on haaratud ka Descartes. Nii ulatab Descartes üle sajandite oma käe Platonile. ühtlasi aga kerkivad esile teravamini kui antiikajal raskused, mis on ühendatud apriorismi küsimusega. Nõnda nimetatud ideed, sünnipärased ideed, kuuluvad meie hingele....

Filosoofia
37 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

Sellises mehhaanilises süsteemis kehtib vektorilise impulsi-momendi jäävuse seadus (VIJS). Selle seaduse kehtivuse tingimuseks ei ole süsteemi suletus, mõne teise punkti suhtes ei pruugi see kehtida. Näit. Päikesesüsteemis kehtib see seadus vaid Päikese keskpunktiga seotud taustsüsteemis. VIJS-st tulenevad Kepleri 2. ja osalt 1. seadus. Erijuhul, kui mehhaanilise süsteemi p = 0 , ei sõltu L punktist, mille suhtes ta on arvutatud. Siis võib ka VIJS kehtida universaalselt, kõikide 26 punktide suhtes. Kui mehhaanilisele süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide summa mingi telje OO' suhtes on null, siis skalaarsest momentide võrrandist selle telje suhtes järeldub skalaarse...

Füüsika
282 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Astronoomia konspekt

1 MERESÕlDUASTRONOOMIA OLEMUSEST Üldastronoomia käsitleb universumi ehitust, taevakehade omavahelist asendit, nende tegelikku liikumist ja püüab seletada universumis toimuvate protsesside põhjusi ning arengut. Meresõiduastronoomia tegevusalaks on taevakehade näiv liikumine, selle seos ajaga ja saadud tulemuste kasutanine navigatsioonis. Kokkuvõttes peab meresõiduastronoomia võimaldarna määrata laeva asukohta ja kompassiõiendit taevakehade järgi. Kuna meresõiduastronoomia põhiülesanded lahendatakse taevakehade näiva liikumise alusel, siis lähtutakse seisukohast, et kogu universum tiirleb ümber Maa.Võib-olla seepärast ei olegi meresõiduastronoomia teadusena kirikuga kunagi konflikti läinud. Päikesesüsteemi kuuluvate taevakehade liikumise vaatluse juures peab siiski arvestama tegelikku olukorda, et seletada nende koordinaatide muutumist taevasfääril. Meresõiduastro...

Astronoomia
87 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Päikesesüsteem

4. Hiidplaneedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Neid iseloomustab suur mass, suur kaaslaste arv, rõngad, suur lapikus ning peamiselt heeliumist ja vesinikust koosnev atmosfäär. Hiidplaneetide tihedus on väiksem võrreldes Maa tüüpi planeetide tihedusega. Hiidplaneedid kiirgavad ise soojust rohkem, kui nad Päikeselt saavad ning nad pöörlevad kiiresti. 5. Kepleri seadused: I. Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. II. Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. III. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid. 6. Merkuur Päikesesüsteemi kõige väiksem ja Päikesele lähim planeet. Merkuuri pind sarnaneb kõige rohkem Kuuga: see on väga vana ja kraatreid täis...

Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Astronoomia

mida tähendab päikesevarjutus Päikesevarjutuse korral jääb Kuu Päikese ja Maa vahele nii, et Kuu vari langeb Maa pinnale 18.kuuvarjutus Kuuvarjutuse korral jääb Maa Päikese ja Kuu vahele nii, et Kuu on üleni Maa varju sees 19.mis on ööpäev ja mis on aasta Ööpäev-on aeg Päikese kahe järjestikuse sarnase kulminatsiooni vahel (24 h) Aasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese (365p 5h 48min 46s) 20. kepleri 1. seadus I - Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookus on Päike. 21. kepleri 2. seadus Planeedi raadius katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad 22.millised taevakehad on päikesesüst? Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, (Pluuto) Päike ja hulgaliselt väikekehi, 9 suurt planeeti. 23.järjekorras 8 suurimat planeeti Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto 24.millised maa-rühma planeedid, nende sarnased omadused...

Füüsika
36 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal

Ennustas 1932 komeedipilve olemasolu P?ikeses?steemi v?lisosas. Tunnustused 1938 Eesti Teaduste Akadeemia (1938­1940) liige 1960 Rahvusliku Teaduste Akadeemia medal 1975 Ameerika ?hendriikide Rahvusliku Teaduste Akadeemia v?lisliige 1976 Bruce'i medal 1968 Belfasti ?likooli audoktor 1968 Meteoriidiseltsi medal 1972 Kepleri kuldmedal 1975 Kuningliku Astronoomiaseltsi medal 1977 Sheffieldi ?likooli audoktor mitme teise teaduste akadeemia v?lisliige ?piku nime kannab v?ikeplaneet 2099 ?pik Kirjas?na Eestikeelsed tr?kised muutusid ?ldk?ttesaadavaiks.Inimesed said osta nii Eesti kirjanike kui ka v?lismaa kirjanike teoseid.Maailmakirjanduse teoseid hakati t?lkima eesti keeled.Ajakirjandus muutus elavamaks, kirjutati rohkem , jutte suunati kindlatele inimr? hmadele. Ajakirjandustekstid olid v...

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Isaac Newtoni referaat

Üheksateistkümne aastasena astus ta Cambridge'i ülikooli (Trinity College'is). Algselt sai temast subsizer s.t. vaene üliõpilane, kes teenis endale ülalpidamist mõne teadlase teenindajana. Sel ajal oli kolledzi õpingud enamasti suunatud Aristotelesele, kuid Newton eelistas ning luges rohkem modernistlike filosoofide, nagu Descartes'i või astronoomide, nagu Copernicus, Galileo ja Kepleri teaduslikke tekste. Newton oli suur huvi uurida ja mõista kõike: maailmaruumi, mateeriat, liikumist ja aega. Ta huvitus matemaatikast, 3 optikast ja astronoomiast. Matemaatika õppetooli omav Isaac Barrow oli vaimustunud noore Newtoni teadmisest, sest too tundis palju Eukleidese ja Descartes'i geomeetriat. 1664. aastal, kui Isaac Newton oli kahekümne kahe aastane, sai ta täieõiguslikuks üliõpilaseks...

Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Astronoomia konspekt 12. klassile

Mida tähendab kuuvarjutus ? - kvasar on galaktika, mille tuum (keskosa) on väga suure heledusega 19. Mis on ööpäev, mis on aasta ? - kvasarid on kaugeimad nähaolevad objektid 20. Kepleri esimene seadus ? - universumi tekkimine (Suure Paugu teooria vt. õpik lk. 108-111) 21. Kepleri teine seadus ? 22. Millised taevakehad kuuluvad päikesesüsteemi ? 23. Loetle järjekorras 9 suuremat planeeti ?...

Füüsika
78 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Füüsika I esimene kt - Klassikaline mehaanika

Kinemaatika põhimõisteid ( punkmass, jäik keha, taustsüsteem, liikumisseadus, nihkevektor). Kinemaatika ­ mehhaanika osa, mis uurib kehade liikumist, tundmata huvi põhjuste vastu. Punktmass ­ keha, mille kuju ja mõõtmetega võib antud ülesandes arvestamata jätta. Jäik keha ­ on keha, mis vastastikmõjus või interaktsioonis teiste kehadega muudab oma mõõtmeid tühisel määral. Taustsüsteem ­ kehade süsteem, mille suhtes antud liikumist vaadeldakse. Liikumisseadus ­ kui punkt liigub ruumis, siis tema koordinaadid muutuvad ajas: x = x(t) ; y = y(t) ; z = z(t). Nihkevektor - r, kohavektori juurdekasv vaadeldava ajavahemiku jooksul. Trajektoor ­ on kõver, mida punktmass joonistab liikudes. Kohavektor r ­ määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistikus. Teepikkus ­ on kõigi antud vahemikus läbitud trajektoorlõikude summa. 2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. Kiirus ­ on vektor/vektoria...

Füüsika
598 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Isaac Newton - referaat

Newton oli sündinud teoreetikuks, tema teaduslik temperament vastas ühemõttelise maailmapildi loomisele. Teoreetilise mõtlemise ja empiiria vahekorra probleemile 17.sajandi filosoofias ja teaduses heidab valgust Einsteini filosoofia- ja teadusajalooline kontseptsioon: ''Enne kui inimkond sai küpseks teaduse jaoks, mis haaras tegelikkuse, oli vajalik teine fundamentaalne saavutus, milleni ei jõudnud Kepleri ja Galilei eelne filosoofia. Puhtloogiline mõtlemine ei saanud anda meile mingit teadmist empiirilise maailma kohta. Kogu reaalsuse tunnetamine lähtub kogemusest ja pöördub selle juurde tagasi...''. See mida sisaldab kogemus, peab väljenduma teooria järeldustes. Selles, et niisugune peegeldus on võimalik, seisneb kogu süsteemi ja eriti selle 6 aluseks olevate mõistete ja fundamentaalsete seaduste ainuke väärtus ja õigustus...

Filosoofia
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Isaac Newton

F=-F Legendi järgi, olevat Newton istunud õunapuu all, kui talle äkki õun pähe kukkus. See ajendas teda mõtlema, et miks asjad kukuvad alati alla, mitte ülesse. Nendele küsimustele vastuseid otsides, jõudis ta järeldusele, et Maal peab olema mingi külgetõmbejõud ja nimetas selle jõu - raskusjõuks. Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Optika põhiseadused Newton uuris ka optikat. Ta avastas valguse dispersiooni , lahutades valge valguse prisma abil spektriks, põhjendas pikksilma kromaatilise aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja interferentsi ning eeldas valguse polarisatsiooni olemasolu. Avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstrueeris kaks peegelteleskoopi. Newton formuleeris neli optika põhiseadust: 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2...

Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Pikksilm ja mikroskoobi suurendus

Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud eset AB vaadledakse. Mida väiksem on vaatenurk , seda väiksem on silma võrkkestal tekkinud kujutis ja seda vähem detaile sa...

Optika
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun