PLANEEDID MAA TÜÜPI PLANEEDID PEAB TEADMA PÄIKESE TEMP 5500 kraadi Celsius, VANUS (5miljardit), VÄRVUS valge 25-30, 3-6, 77-79, 95-99 Merkuur, Veenus, Maa ümbermõõt ja mass, Marss (ei pea täpsemalt teadma) Hiidplaneedid ehk gaasihiiud: Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 1)Jupiter 2)Saturn 3)Uraan 4)Neptuun MÕISTED KOSMOLOOGIA - maailmaõpetus, mis uurib Universumit (ehitust ja arengut). UNIVERSUM - Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU - Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Ku...
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (,,sabatähte``), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet. 2. Loetlege 9 suurt planeeti. Veenus, Marss, Maa, Merkuur, Jupiter, Pluuto, Neptuun, Uraan 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Veenus, Marss ja Merkuur. Väikesed ja tihedad planeedid. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Pluuto, Neptuun, Saturn ja Uraan suured ja väikese tihedusega planeedid 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta on piklik, tal on ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit, mis on sarnasem komeetide omale; ta on palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. 6. Millised on planeetide orbiid...
integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25-aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Rakendades neid taevakehade liikumise kirjeldamisel, rajas ta taevamehaanika alused. Põhjendas teoreetiliselt Kepleri seaduseid ja täpsustas neid ning seletas taevakehade liikumise tähtsamad häiritused, Maa pretsessiooni ja looded. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said uue maailmapildi nurgakiviks: Newtoni 1. seadus Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Igapäevaelus saame seda seadust kinnitada vaid paigalseisu osas. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist takistavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. Newtoni 2
faktikonstateeringuteks. Newton oli sündinud teoreetikuks, tema teaduslik temperament vastas ühemõttelise maailmapildi loomisele. Teoreetilise mõtlemise ja empiiria vahekorra probleemile 17.sajandi filosoofias ja teaduses heidab valgust Einsteini filosoofia- ja teadusajalooline kontseptsioon: ''Enne kui inimkond sai küpseks teaduse jaoks, mis haaras tegelikkuse, oli vajalik teine fundamentaalne saavutus, milleni ei jõudnud Kepleri ja Galilei eelne filosoofia. Puhtloogiline mõtlemine ei saanud anda meile mingit teadmist empiirilise maailma kohta. Kogu reaalsuse tunnetamine lähtub kogemusest ja pöördub selle juurde tagasi...''. See mida sisaldab kogemus, peab väljenduma teooria järeldustes. Selles, et niisugune peegeldus on võimalik, seisneb kogu süsteemi ja eriti selle 6 aluseks olevate mõistete ja fundamentaalsete seaduste ainuke väärtus ja õigustus
Vastureformatsioon e. katoliikluse uus pealetung. Loodi jesuiitide ordu Hispaanias, ordu ülesandeks oli ketsereid sundida katoliiklasteks minema. Koostati keelatud raamatute nimekiri, raamatuid põletati. 1583. a. tulid jesuiidid Poolast Tartusse, asutasid tõlkide seminari, gümnaasiumi ja trükikoja. Teaduse areng Kopernik lõi heliotsentrilise (päike on maailma keskpunkt) maailmapildi, 17. saj. võeti omaks Koperniku ja Bruno vaated Galilei ja Kepleri poolt. Sellest ajast pärineb ka T. More ,,Utoopia". 16. saj. võeti Euroopas kasutusele Gregoriuse kalender, mis asendas Juliuse kalendrit. Jäid püsima teaduse teooriad. Protestantlik kirik vaimulikud võisid abielluda, kirikukeeleks oli emakeel, kirikutegelaseks oli pastor, võim oli ilmaliku valitseja käes ning jumal andis patud andeks. Katoliiklik kirik vaimulikud ei võinud abielluda, kirikukeeleks oli ladina keel, kirikutegelane oli preester, võim oli
Suurim kaaslane- Titaan. Saturn on viimane planeet, mida näeb palja silmaga. URAAN. Kaugus Päikesest 2870 mlj km. Läbimõõt 51300 km. Tihedus 1,3 g/cm 3. Kesk. temp. -210C. 18 kaaslast. NEPTUUN. Kaugus Päikesest 4497 mlj. km. Läbimõõt 49 100 km. Tihedus 1,6 g/cm3. Kesk. temp. -220C. 8 kaaslast. PLUUTO. Kaugus Päikesest 5900 mlj km. Läbimõõt 2300 km. Tihedus 2g/cm 3. Temp. -230. 1 kaaslane. (Kõikide nende planeetide jaoks tiirlemisel ümber Päikese kehtivad 3 Kepleri seadust: 1. kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsit, mille fookuses on Päike. 2. Planeetide raadiused kujundavad tiirlemisel ümber Päikese võrdsete aegade jooksul võrdsed pindalad. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudu suhtuvad nagu nende pooltelgede kuubid. ) 8. Maa atmosfääri koostis ja funktsioonid. 3 mlrd aastat tagasi koosned Maa atmosfäär peamiselt järgmistest gaasidest: ammoniaak NH 3, Kloor Cl2, metaan CH4, vesinik H2
joonestada veel loomi ning eriti geomeetrilisi kujundeid, mida on nähtud tema maja seintelt. Üheksateistkümne aastasena astus ta Cambridge'i ülikooli (Trinity College'is). Algselt sai temast subsizer s.t. vaene üliõpilane, kes teenis endale ülalpidamist mõne teadlase teenindajana. Sel ajal oli kolledzi õpingud enamasti suunatud Aristotelesele, kuid Newton eelistas ning luges rohkem modernistlike filosoofide, nagu Descartes'i või astronoomide, nagu Copernicus, Galileo ja Kepleri teaduslikke tekste. Newton oli suur huvi uurida ja mõista kõike: maailmaruumi, mateeriat, liikumist ja aega. Ta huvitus matemaatikast, 3 optikast ja astronoomiast. Matemaatika õppetooli omav Isaac Barrow oli vaimustunud noore Newtoni teadmisest, sest too tundis palju Eukleidese ja Descartes'i geomeetriat. 1664. aastal, kui Isaac Newton oli kahekümne kahe aastane, sai ta täieõiguslikuks üliõpilaseks
toiteelementidega ja atmosfäärist tuleneva veega. Taimed fotosünt hapniku. Muld koosneb lähtekivimist pärinevast mineraalsest ja taimede loodud orgaanilisest(kõdu, huumus) osast. Lähtekivim annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused(niiskuse, happesuse, viljakuse jne) Aluskivim võtab aga otseselt osa mulla moodustamisest. Eestis on muld tekkinud aluskivimile vaid põhja-eestis. METEORIIT Asteroid on väikeplaneet, mis tiirleb Kepleri seaduse vastatstel orbiitidel ümber päikese. Palju just jupiteri ja marsi vahel asteroidivöö Komeet ehk sabatäht on päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, koosneb peamiselt jääst ja tahkest süsinikdioksiidist Meteoor taevas ära põlev meteoorkeha Meteoriit maa pinnale langenud tahke keha. Korrapäratu kuju, pole teravaid nurki, kuna atmosfääri õhusurve on siledaks lihvinud. Ained: raud, hapnik,räni ja mangaan. Raud (34%)-,
osaks saada. 6 Isaac Newtoni saavutused Kõige enam seotakse Isaac Newtoni nime raskus- ehk gravitatsiooniteooria uurimisega. Newtoniga ühel ajal tegutsesid gravitatsiooni uurimisega aga sellised teadlased, nagu Borelli, Bullialdus, Halley Wren ja Hooke. Viimane oli tõele üsna lähedale jõudnud ja kadestas Newtonit, kes temast ette jõudis. Newtoni uurimus ja sõnastus põhineb suuresti Johannes Kepleri (1571-1630) uurimustel ja tema sõnastatud seadustel. Nende seaduste põhjal, mis olid lihtsad matemaatilised tõed, sõnastas Newton gravitatsiooniseaduse: "Kaks keha tõmbuvad vastastikku neid ühendava sirge sihis, kusjuures tõmbetungi tugevus on otsevõrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline neid eraldava kauguse ruuduga." Legendi kohaselt avastas Newton gravitatsiooniseaduse õunapuu all istudes, kui talle üks õun pähe kukkus. Newton tegelas ka optika alase uurimustööga
1950. aastal ennustas ta, et Marsil leidub rohkesti meteoriidikraatreid ning, et Veenusel on palav, kuiv ja tolmune atmosfäär ning neid oletusi on kinnitatud. 4 Ernst Julius Öpikut on tunnustatud mitmeti, siinkohal tooksin mõningaid autasustusi: 1938 Eesti Teaduste Akadeemia liige 1960 Rahvusliku Teaduste Akadeemia medal 1968 Belfasti ülikooli audoktor 1968 Meteoridiidiseltsi medal 1972 Kepleri kuldmedal 1975 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliige 1975 Kuningliku Astronoomiaseltsi medal 1976 Bruce'i medal 1977 Sheddieldi Ülikooli audoktor Samuti Öpik mitmete teiste teaduste akadeemia välisliige. Öpiku nime kannab väikeplaneet 2099 Öpik. Ernst Öpik on/oli maailmakuulus Eesti astronoom, kes saavutas oma tuntuse vanemas eas. 5
Siit valemist järeldub, et vaba langemise kiirendus ei sõltu langeva keha massist. Katseliselt tõestas selle Galilei, läbitehtud tuletuskäigu abil tõestas selle Newton. Märkus. Valem (4.4) kehtib ainult selliste proovikehade korral, mille mass on taevakeha massis väga palju väiksem. Siis me ei pea arvestama seda kiirendust, mille saab taevakeha proovikeha gravitatsioonijõu mõjul. 4.1a Esimene kosmiline kiirus. Kepleri seadused (iseseisvalt) Esimeseks kosmiliseks kiiruseks nimetatakse sellist kiirust, millega peab liikuma proovikeha mingi taevakeha gravitatsiooniväljas, et jääda tiirlema ringikujulisele orbiidile. M Fg m Fkt r
süsteemi massist. Ülejäänud massist (0,14%) moodustavad hiidplaneedid 99%. Enamik suuri objekte tiirlevad ümber Päikese peaaegu samal tasapinnal Maaga. Kui planeetide orbiidid on väga ekliptilised, siis komeedid ja Kuiperi vöö objektid tiirlevad tunduvalt suurema nurga all. Kõik planeedid ja enamik teisi objekte tiirlevad samas suunas ümber Päikese nagu Päike pöörleb ümber oma telje (vastu päeva, kui vaadata ülevalt alla Päikese põhjapoolusele). Vastavalt Kepleri seadustele tiirleb iga keha mööda ellipsi, mille ühes fookuses on Päike. Kehad, mis asuvad Päikesele ligemal, liiguvad kiiremini, sest Päikese gravitatsioon mõjutab neid rohkem. Elliptilisel orbiidil muutub kehade kaugus Päikesest aasta vältel. Keha lähimat asukohta Päikesest nimetatakse periheeliks ning kaugeimat afeeliks. Planeetide orbiidid on väga väikeseekstsentrilisusega, seevastu paljud asteroidid ja Kuiperi vöö kehad liiguvad mööda välja venitatud ellipseid
aastal nägi supernoovat. suurendas ta astronoomiliste nurkade mõõtmise täpsust 10 korda: 10 nurgaminutilt 1 nurgaminutile. Brahe tunnistas semiheliotsentrilist maailma – Maa on keskel, Päike liigub selle ümber ja planeedid omakorda ümber Päikese. Johannes Kepler (1571-1630)- „kärnane koer“. Veendunud, et Jumala tahe väljendub matemaatilises ilus. Esialgu pani ta lootuse viiele täiuslikule geomeetrilisele kujundile: tetraeeder, kuup, oktaeeder, dodekaeeder ja ikosaeeder. Kepleri teine seadus: Kui planeet on Päikesele lähemal, on tema kiirus suurem, kui kaugemal, siis väiksem. Sest planeedi mass ei muutu, aga tema kiiruse ja ringjoone raadiuse korrutis ei tohi muutuda. Epitsüklid-puhas geomeetria ja planeetide liikumise taga peab olema füüsikaline põhjus. Päikesel peale valgustamise teinegi funktsioon – panna planeedid liikuma René Descartes (1596-1650) – Cartesiuse koordinaadistik, Liikumishulga jäävuse seadus
Füüsika osa koolieksamist 1. SI põhimõõtühikus ja nende teisendamine 1 31556925,9747 Aeg: Sekund (s) on ligikaudu troopilisest aastast 1900. aastal. 1 s võrdub 133 Cs aatomi teatud kahe energianivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodiga. 1 40000000 Pikkus: Meeter (m) on ligikaudu Pariisi läbiva Maa meridiaani pikkusest. 1 m 86 on võrdne Kr aatomi kiirguse oranži spektrijoone 1 650 763, 73 lainepikkusega. Meeter 1 299792458 võrdub kaugus...
Galileo Galilei Maa liigub ümber oma telje ja ümber päikese tohutu mõju religioonile. Leiutas teleskoobi ja termomeetri. Kehade langemiskiirus ei sõltu kaalust. Vabalangemise kiirendus. Suurtüki leiutamise alus. Õhku paisatav keha liigub mööda parabooli. Isaac Newton - "Kui ma olen midagi näinud kaugemale, siis tuleneb see sellest, et ma olen seisnud hiiglaste õlgadel." Leiutas integraal- ja diferentsiaalarvutused.Sõnastas gravitatsiooniseaduse. Sõnastas ümber Kepleri seaduse planeetide liikumise kohta, mis on tundud Newtoni seadustena. Ehitas üles matemaatikalis- füüsikalise süsteemi. Sõnastas Päikesesüsteemi. Nägi inimeses universumi valitsejat. Niccolo Machiavelli Itaalia poliitik ja ajaloolane, kirjanik. Nägi ajaloo liikumapanevat jõudu poliitilises võitluses. Inimese tegevust juhib inimene ise. Ta hindas inimeses aktiivsust, tahet, energiat ja edutaotlust. Michel de Montaigne Mõjukaim renessanssi esindaja. Prantsuse filosoof ja kirjanik
Kiirenduse vektor on suunatud ringliikumise keskpunkti suunas, mistõttu nimetatakse seda mõnikord ka kesktõmbekiirenduseks. Kui kiirusvektor muutub, siis keha liigub kiirendusega. See kiirendus on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole ja sellepärast nimetatakse seda kesktõmbekiirenduseks, mida tihti nimetatakse ka normaalkiirenduseks. Tangentsiaalkiirendus on piki trajektoori puutujat ja normaalkiirendus on sellega risti. 8. ARISTOTELESE, GALILEI, DESCARTES’I, HUYGENSI JA KEPLERI IDEED. NEWTONI SEADUSED. JÕUD JA TEMA SEOS KIIRENDUSE JA IMPULSIGA. MEHAANIKA PÕHIVÕRRAND. RESULTANTJÕUD. VASTASTIKMÕJU Huygensi printsiibi kohaselt on iga keskkonnapunkt, milleni antud hetkel lained on jõudnud, ise elementaarlainete allikaks. Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
GNSS kordamisküsimused 1. Kirjeldage lühidalt GPS-satelliitide orbiite ja seda, millisel kujul orbiidi andmeid esitatakse. · GPS satelliidid tiirlevad keskmisel Maa orbiidil (MEO) 20200 km kõrgusel maapinnast tiirlemisperioodiga ligikaudu 12 tähetundi (11h 58m), kiirusega ~3,8 km/s. Orbiite on kuus, neli põhisatelliiti igal orbiidil pluss osadel orbiitidel varusatelliidid. Iga orbiit on ekvaatori suhtes 55° kaldenurga all. · Praegu koosneb s...
20. Impulsimomendi jäävuse seadus. Suletud süsteemis , mis väljendab impulsimomendi jäävuse seadust. 21. Keha liikumine tsentraalses jõuväljas. Keha liikumisel tsentraalses jõuväljas selle impulsimoment välja tsentri suhtes on ajas muutumatu, seega on niisugusel juhul keha trajektoor tasapinnaline kõver ning selle sektorkiirus jääv. Tsentraalseks nim. välja, mille vektorite pikendused lõikuvad ühes nn. tsentraalses punktis. Kehtib Kepleri II seadus: . 22. Jäiga keha pöörlemise kinemaatika. Jäiga keha pöörlemisel ümber liikumatu telje z, on ta impulsimoment , kus on keha inertsimoment z-telje suhtes. Jäiga keha pöörlemise dünaamika põhivõrrand: . 23. Inertsimoment. Inertsimoment (I) kirjeldab pöörleva keha massi jaotumist pöörlemistelje suhtes, . · silindriline ketas: · õõnes silinder: · kera: · varras: · 24. Pöörleva keha kineetiline energia. Välisjõudude töö pöörlemisel.
lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Kõige tuntumaks komeediks võib pidada Halley komeeti. Komeet Asteroid Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Meteoriit Asteroid
hapnikust ja teistest elementidest. Tuum, pea, saba. Meteoorid on eredad välgatused öises taevas, mida me kutsume "langevateks tähtedeks". Meteoor pole tegelikult muud, kui Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Maa atmosfääri sattudes süttivad nad põlema, sest hõõrdejõud, mida atmosfääri gaasid tekkitavad on suur. Kui taevakivid põlevad atmosfääris lõpuni kutsume neid meteoorideks. 6. Kepleri planeetide liikumise kolm seadust: a) Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. b)Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. c) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. 7. Päikesemass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist, kõik ülejäänud metallid moodustavad ainult 0,1%
mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda t...
Iga kahe põlvkonna tagant on Euroopa avastanud uusi maid. Nüüd on võetud sihikule Marss. Mööduval aastal tuli nii sellel tegutsevalt kahelt kulgurilt kui ka selle ümber tiirutavatelt satelliitidelt ohtralt infot, mida annab aastaid töödelda. Praeguseks on poolest Marsist saada värvifotod lahutusvõimega 10 meetrit piksli kohta. Järgmise kahe Maa aasta jooksul kaetakse peaaegu 100 protsenti Marsist. ESA kavatseb inimesed Marsile lennutada 2030.2040. aastatel. Umbes samal ajal kavatseb seda ka NASA. Teaduslike uuringute teema Marsil on elu otsingud, Marsi pinnaaluse vee olemasolu ning planeedi geoloogilised struktuurid. Marsi avastamise lugu pajatab ka Soomes ja Eestis tegutseva eestlasest Marsi-fänni, Paul Raudsepa kirjastatud koguteos "Towards Mars! Extra" ("Marsi poole! Ekstra"), mis on tema pikaajalise töö vili. -------------- Bakterid Marsilt Süsiniku isotoopide koostis viitas sellele, et meteoriidikivim võis pärineda Marsilt...
Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli ...
30 Maa. Kuigi Galileo Galilei vaatlused kinnitasid, et Maa tiirleb ümber Päikese ja planeedid on Maa-sarnased taevakehad, ei toonud see kohe kaasa heliotsentrilise maailmasüsteemi võidukäiku. Koperniku mudeli põhjal tehtud arvutused andsid sageli Ptolemaiose mudeliga võrreldes tunduvalt ebatäpsemaid tulemusi. Heliotsentriline maailmapilt sai lõpliku kinnituse Johannes Kepleri töödega, milles ta töötas välja seadused, mis käsitlesid planeetide liikumist elliptilistel orbiitidel. Isaac Newton töötas välja gravitatsiooniteooria, mis võimaldas Kepleri seadusi kirjeldada range matemaatilise ja füüsikalise teooriana. Elliptilistel orbiitidel liikuvate planeetidega heliotsentriline maailmapilt võimaldas juba väga täpselt arvutada planeetide asukohta taevas. Kui 19. sajandi teisel
pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi pilvest. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. Tänaseni ei ole päris selge, millised häiritused põhjustavad komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. Asteroid Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Selle üle, mis on asteroidid, komeedid ja planeetide kaaslased ("kuud"), vaieldakse. Arvatakse, et paljud planeetide kaaslased on gravitatsiooni mõjul kinni püütud pisitaevakehad. Näitena tuuakse Marsi väikesed kuud Deimos ja Phobos, Jupiteri välimised 8 kuud, Saturni välimine kuu ja arvatavasti ka mitu hiljuti avastatud Uraani ja Neptuuni kuud. asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peassambleeni 24
Kõik need väikekehad on minevikus põhjustanud ohtu ja võivad teha seda ka tulevikus tabades Maad. Tehes seda referaati, uurin ma välja kuivõrd ohtlikud on Päikesesüsteemi väikekehad ohtlikud Maale 3 2. Asteroidid 2.1 Mis on asteroidid? Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peaassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks. Sõna "asteroid" tähendab õieti ,,tähesarnast taevakeha". See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus
Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks väärtuseks on saadud 6,674×10-11 N·m2·kg-2. Newtoni gravitatsiooniteooria põhilisteks rakendusvaldkondadeks on ballistika (mürskude, rakettide, kosmoselaevade liikumine gravitatsiooniväljas), planeetide jt. taevakehade liikumise analüüs jms. Newton tuletaski oma teooria lähtudes empiirilistest andmetest planeetide liikumise kohta, mis olid formuleeritud juba varem Kepleri seadustena. Loeng 6 - Jõumoment - jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõu momendi suurus arvutatakse jõu suuruse ja jõu õla korrutisena. Jõu õlaks on jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist. Momendi mõõtühik on Nm (njuutonmeeter). Momendi põhivalem: , kus on jõu õlj ja on jõud. Jõumoment punkti suhtes on märgiga suurus. Märgi määrab pöördesuund, mille suhtes tuleb varem kokku leppida.
ligikaudselt arvutada sama valemi järgi). Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks väärtuseks on saadud 6,674×10-11 N·m2·kg-2. Newtoni gravitatsiooniteooria põhilisteks rakendusvaldkondadeks on ballistika (mürskude, rakettide, kosmoselaevade liikumine gravitatsiooniväljas), planeetide jt. taevakehade liikumise analüüs jms. Newton tuletaski oma teooria lähtudes empiirilistest andmetest planeetide liikumise kohta, mis olid formuleeritud juba varem Kepleri seadustena. o Gravitatsioonikonstant gravitatsioonivälja tugevus ja potentsiaal: ühikud ja dimensioonid. Gravitatsiooniväli. Gravitatsiooniseadus kirjeldab vastasmõju, st. valemist arvutatud jõud mõjub mõlemale (vastasmõjus olevale) kehale. Et liikumisvõrrand kirjutatakse tavaliselt kindla keha jaoks, on otstarbekas eraldada üks kehadest (see, mille liikumist ei vaadelda) kui
tasakaalulist see tähendab keralähedast kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on “puhastanud oma ümbruse”). Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. See¬tõttu on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on: I seadus: Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. II seadus: Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. III seadus: Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Niinimetatud Maa- või ka kiviplaneetide rühma kuuluvad Päikesest lugedes esimesed neli planeeti: Merkuur Veenus Maa Marss Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis
Antud töös vaatlesin Isaac Newtoni panust teaduse arengusse. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusle. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks: Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. F=ma Newtoni 3
välja. Tuum tõmbub kokku. Väiksemad tähed muutuvad nn. valgeteks kääbusteks. Suurte tähtede korral tõmbub kokku nende raudtuum ja plahvatab oma enda külgetõmbejõu mõjul. Lõpuks jääb järele väga tihe neutrontäht ehk pulsar. Pulsaris tungivad neutronid omakorda üksteise sisse ja lõpuks omandab aine nii tugeva külgetõmbejõu, et sealt ei pääse isegi valgus. Tekib must auk. Asteroidid: väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Komeedid: Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja erinevatest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Eristatakse tuuma, pead ja saba. Meteoorkehad: planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda. Läbimõõt 10 10 m
On olemas mõisteid, mis ei põlvne meie kogemusest. Nende allikaks tuleb pidada inimese hinge ennast. 9 Võiks öelda, et Descartes jätkab siin selle probleemi edasiarendamist, mida me tunneme apriorismi nime all ja mille tähtsamaks esindajaks antiikajal oli Plato. Matemaatilise loodusteaduse uuestisünniga haarab see ,,ideede ime" uuesti meeli.Matemaatilise mõtlemise võimsus - see on selgesti ilmnenud Galilei ja Kepleri loodusteaduses. Nad õpetavad seaduspärasust, mis on leitud kogemuse alusel, kuid mille kehtivus ulatub kaugele üle kogemuse. Matemaatilise mõtlemise võimsusest on haaratud ka Descartes. Nii ulatab Descartes üle sajandite oma käe Platonile. ühtlasi aga kerkivad esile teravamini kui antiikajal raskused, mis on ühendatud apriorismi küsimusega. Nõnda nimetatud ideed, sünnipärased ideed, kuuluvad meie hingele.
?piku statistilised uurimused Maaga kohtuvate komeetide ja asteroidide kohta rajasid aluse meie arusaamale komeetide ja asteroidide liikumisest ning m?just Maale. Ennustas 1932 komeedipilve olemasolu P?ikeses?steemi v?lisosas. Tunnustused 1938 Eesti Teaduste Akadeemia (19381940) liige 1960 Rahvusliku Teaduste Akadeemia medal 1975 Ameerika ?hendriikide Rahvusliku Teaduste Akadeemia v?lisliige 1976 Bruce'i medal 1968 Belfasti ?likooli audoktor 1968 Meteoriidiseltsi medal 1972 Kepleri kuldmedal 1975 Kuningliku Astronoomiaseltsi medal 1977 Sheffieldi ?likooli audoktor mitme teise teaduste akadeemia v?lisliige ?piku nime kannab v?ikeplaneet 2099 ?pik Kirjas?na Eestikeelsed tr?kised muutusid ?ldk?ttesaadavaiks.Inimesed said osta nii Eesti kirjanike kui ka v?lismaa kirjanike teoseid.Maailmakirjanduse teoseid hakati t?lkima eesti keeled.Ajakirjandus muutus elavamaks, kirjutati rohkem , jutte suunati kindlatele inimr? hmadele. Ajakirjandustekstid olid v
Kehada vastastikmõju tulemusena muutub kehade kuju või liikumine (kiirus, suund). * Gravitatsioon üks vastastikmõju vorm, mis võrreldes teiste vormidega on märgatav ka väga suurte vahemaade tagant ja sellele mõjuvad kõik kehad (s.h. valgus ja raadiolained). -) Maa külgetõmme on gravitatsiooni avaldumisvorm. -) Gravitatsioon avaldub ainult tõmbumises. -) Gravitatsioon on seotud massiga, mida suurem mass, seda suurem gravitatsioon. * Kepleri seadused: -) Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsikujulisi trajektoore, mille ühes fookuses asub Päike. -) Tiirlemise kigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala. -) Erinevate planeetide tiirlemisperiood ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahede kauguste kuupide suhtega: T12/T22 = r13/r23. * Õhk takistab vabalt kukkumist.
inertsiaalses taustsüsteemis saame vektorilisest momentide võrrandist: LO , = 0 LO , = const . Sellises mehhaanilises süsteemis kehtib vektorilise impulsi-momendi jäävuse seadus (VIJS). Selle seaduse kehtivuse tingimuseks ei ole süsteemi suletus, mõne teise punkti suhtes ei pruugi see kehtida. Näit. Päikesesüsteemis kehtib see seadus vaid Päikese keskpunktiga seotud taustsüsteemis. VIJS-st tulenevad Kepleri 2. ja osalt 1. seadus. Erijuhul, kui mehhaanilise süsteemi p = 0 , ei sõltu L punktist, mille suhtes ta on arvutatud. Siis võib ka VIJS kehtida universaalselt, kõikide punktide suhtes. Kui mehhaanilisele süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide summa mingi telje OO' suhtes on null, siis skalaarsest momentide võrrandist selle telje suhtes järeldub skalaarse impulsimomendi
suurus, kuid relatiivsus teooria seisukohtadest lähtudes mass muutub. Jõud. Jõud on füüsikaline suurus, mille tagajärjel muutub keha suurus või kuju. Jõud on vektoriaalne suurus, kuna tema mõju kehale sõltub mõjumis suunast. Jõu liigid on: elastsus jõud, hõõrde jõud, raskus jõud, gravitatsiooni jõud. Jõu mõõtmiseks kasutatavaid riistu nimetatakse dünamomeetriks ja neist kõige lihtsam on vedru dünamomeeter. Ülemaailmne gravitatsioon. Lähtudes Kepleri seadustest, mis käsitlesid planeetide liikumist ning üldistades varem teada olevaid andmeid tuli Newton 1667 a. järeldusele, et tõmbejõud mõjuvat kõikide kehade vahel. Neid jõude nimetatakse gravitatsiooni jõududeks. Gravitatsiooni jõude saab arvutada valemiga F=m 1m2/r2. Gravitatsiooni konstant. Selle määras katseliselt kindlaks 1798 a. Inglise füüsik Cavendisch. See konstant näitab arvuliselt kahe ühe
selget orbiidiliikumist üksteise ümber, nagu planeedid ümber Päikese, perioodiga 100-200 aasta ümber ja vähem: mõnigi neist on Struve ajast saadik teinud ühe terve tiiru või vähemalt ühe suure osa täistiirust; neil juhtudel on võimalik määrata tõeline orbiidi kuju [Kaaslase orbiit peatähe suhtes.], ning see osutub alati ellipsiks, mille ühes fookuses on peatäht; pealegi osutub neil juhtudel õigeks ka teine Kepleri seadus (ristliikumise kiirus on pöördvõrdeline kaugusega peatähest). On näidatud matemaatiliselt, et niisugune liikumise seadus on mõeldav ainult külgetõmbava tungi puhul kaksiktähe komponentide vahel, mis on pöördvõrdeline kauguse ruuduga (näit. kolmekordsel kaugusel kahaneb tung 3X3 = 9 korda) ja mis täpselt vastab Newtoni gravitatsiooni seadusele. Olgugi et vaatluste ajavahemiku lühiduse tõttu on võimalik uurida orbiidiliikumist vaid mõnedes, eriti lähedal
valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti, kauguse järgi Päikesest järjestatuna: 28. Päikesesüsteemi väikekehad Asteroid, Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese' komeet, Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest meteoriit, Meteoriit (kreeka keeles meteooros 'õhus hõljuv') on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
mõjul eemale ning sellest moodustub saba, mille pikkus võib olla kuni 100 miljonit kilomeetrit. Selle tohutu moodustise mass on kõigest üks miljondik Maa massi. Komeedi peas olev aine on väga hõre, veel hõredam on komeedi saba. (Allikad 4, 5, 7, 8, 10) Komeetidest, mida tuntakse kui perioodilisi, võiks ära nimetada Halley komeedi, mille tiirlemisperiood on 70 aastat. 22 6. KEPLERI SEADUSED 1563. aastal, jälgides Jupiteri ja Saturni kohtumist taevalaotuses, märkas noor astronoom Tyco Brahe, et astroloogilistes tabelites on planeetide liikumine kirjeldatud vigaselt. Soov tabeleid parandada viis Brahe aastatepikkuste taevavaatluste juurde. Kolmkümmend aastat kestnud, tolle aja kohta ülitäpsete planeedivaatluste tulemused pärandas ta oma õpilasele Johannes Keplerile. (Allikad 4, 5, 8, 10) 1609. ja 1619. a
Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks väärtuseks on saadud 6,674×10-11 N·m2·kg-2. Newtoni gravitatsiooniteooria põhilisteks rakendusvaldkondadeks on ballistika (mürskude, rakettide, kosmoselaevade liikumine gravitatsiooniväljas), planeetide jt. taevakehade liikumise analüüs jms. Newton tuletaski oma teooria lähtudes empiirilistest andmetest planeetide liikumise kohta, mis olid formuleeritud juba varem Kepleri seadustena. Loeng 6 · Jõumoment, inertsimoment, nende ühikud ja dimensioonid. jõumoment jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõu momendi suurus arvutatakse jõu suuruse ja jõu õla korrutisena. Jõu õlaks on jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist. Momendi mõõtühik on Nm (njuutonmeeter). Momendi põhivalem: , kus on jõu õlj ja on jõud
Abbey. Kõige enam seotakse Isaac Newtoni nime raskus ehk gravitatsiooniteooria uurimisega. Newtoniga ühel ajal tegutsesid gravitatsiooni uurimisega aga sellised teadlased, nagu Borelli, Bullialdus, Halley Wren ja Hooke. Viimane oli tõele üsna lähedale jõudnud ja kadestas Newtonit, kes temast ette jõudis. Newtoni uurimus ja sõnastus põhineb suuresti Johannes Kepleri (15711630) uurimustel ja tema sõnastatud seadustel. Nende seaduste põhjal, mis olid lihtsad matemaatilised tõed, sõnastas Newton gravitatsiooniseaduse: "Kaks keha tõmbuvad vastastikku neid ühendava sirge sihis, kusjuures tõmbetungi tugevus on otsevõrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline neid eraldava kauguse ruuduga." Newtoni opika alane uurimistöö ja peegelteleskoobi leiutamine
rakendust, mida kasutatakse ka tänapäeval, s.o majandusvoogude diagramm ja rahvusliku sissetuleku arvepidamise); • füsiokraat Turgot tõi esmakordselt (enne Malthust ja Ricardot) välja kahaneva piirtoodangu seaduse. 17. Iseloomustage 17 sajandi teaduslikku / tööstuslikku revolutsiooni. Kuidas see muutis majandust ja selle korraldust ning milline oli mõju majandusmõttele? Teaduslik revolutsioon 1687. aastal täiendas Isaac Newton (1642-1727) Kepleri varasemaid seadusi planeetide liikumise kohta ja Galileo Galilei matemaatilisi seadusi kehade liikumisest, luues gravitatsiooniseadused („Kahe keha vaheline tõmbejõud sõltub võrdeliselt nende kahe keha massist ja pöördvõrdeliselt nendevahelise kauguse ruudust“). Teaduslik revolutsioon baseerus kolmel põhilisel aspektil: • teaduslikes uuringutes leidsid oma koha empiirilised uuringud ja nende alusel saadud tõestusmaterjal,
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile el...
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse o...
vektorilisest momentide võrrandist: L O , = 0 LO , = const . Sellises mehhaanilises süsteemis kehtib vektorilise impulsi-momendi jäävuse seadus (VIJS). Selle seaduse kehtivuse tingimuseks ei ole süsteemi suletus, mõne teise punkti suhtes ei pruugi see kehtida. Näit. Päikesesüsteemis kehtib see seadus vaid Päikese keskpunktiga seotud taustsüsteemis. VIJS-st tulenevad Kepleri 2. ja osalt 1. seadus. Erijuhul, kui mehhaanilise süsteemi p = 0 , ei sõltu L punktist, mille suhtes ta on arvutatud. Siis võib ka VIJS kehtida universaalselt, kõikide 26 punktide suhtes. Kui mehhaanilisele süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide summa mingi telje OO' suhtes on null, siis skalaarsest momentide võrrandist selle telje suhtes järeldub skalaarse
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasol...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
