moraliseerivat tooni ja poolehoidu linnas kanda kinnitanud rootslastele. Johann Renner, ordu sõjakroonik, oli Vana-Liivimaa lõpuaastatel jurist ja notar ordu alamate, Järva foogti ja Pärnu komtuuri teenistuses. Ta koostas tõsise faktikirjelduse Liivimaa sisevaenustest ning orduvendade ennastsalgavast võitlusest aastail 1556–61.Tema sümpaatia kuulus sellele osale ordust, kes lootis Saksamaa abile. Ordumeister Kepleri mõistis ta viimase Poola-orientatsiooni pärast hukka. Kolmas sõjakroonika on ordumeistri, hilisema Kuramaa hertsogi Kepleri nõuniku ja sekretäri Salomon Henningi töö.See on huvitav eelkõige diplomaatia ajaloo seisukohalt, sõjasündmused on võrreldes teiste kaasaegsete kroonikatega vähetähtsal kohal. Henning keskendus oma isandale Keplerile, tema tegevusele sõja ajal ja läbirääkimistele Poolaga.
Sissejuhatus astronoomiasse Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2006 Astronoomia Astronoomia on teadus taevakehade ja nende süsteemide liikumisest, tekkimisest, ehitusest ja arengust. Astronoomia arengut soodustanud tehnikasaavutused Teleskoobi ehitamine (1609, Galilei) Spektraalanalüüsi kasutuselevõtt(1859, Bunsen, Kirchhoff) Raadiofüüsikaliste meetodite loomine (1937, USA) Elektronarvutite ehitamine (1943 1946 USA) Kosmoselennud ja atmosfääriväline füüsika (1957 1958, NSVL ja USA) Astronoomia harud a stro füsika ko sm o gn ia A stro nm ...
oli 16691701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusle. Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks: Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on
Valem. 7. Tähtede ööpäevane liikumise trajektoori kujud poolusel ja ekvaatoril olles. 8. Kulminatsioonid. Loojuvad ja mitte loojuvad tähed. 9. Ekliptika. Sodiaagivöö. Sodiaagitähtkujud. 10. Päikesesüsteemi kehad: täht, planeedid (planeetide iseloomustus: iga planeedi kohta kolm omadust), asteroidid, kuud, komeedid, meteoor ja meteoriit. 11. Kuu faaside tekkimine ja nimetused. Sünoodiline ja tähekuu. Kuuvarjutus ja päikesevarjutus. 12. Planetide konfiguratsioonid 13. Kepleri 3 seadust ja järeldused nendest . 14. Ülesanded: taevakehade koordinaatide määramine, kulminatsiooni kõrguste arvutamine kasutades taevakaarti. 1. Tähtkujude all mõistetakse kindlat piiritletud taevakeha (Kaalud, Veevalaja, Kaljukits jne). Tähtkuju küige heledamat tähte tähistatakse , järgmist , jne. 2. Valged, Punased ja Kollased. Tähtede värvus on tingitud nende pinnatemperatuurist. Mida soojem, seda valgem. 3
gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25-aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Rakendades neid taevakehade liikumise kirjeldamisel, rajas ta taevamehaanika alused. Põhjendas teoreetiliselt Kepleri seaduseid ja täpsustas neid ning seletas taevakehade liikumise tähtsamad häiritused, Maa pretsessiooni ja looded. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said uue maailmapildi nurgakiviks: Newtoni 1. seadus Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Igapäevaelus saame seda seadust kinnitada vaid paigalseisu osas. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist takistavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. Newtoni 2
Keplerile (1571-1630). Proovides leida mudelit, mis võimalikult täpselt kirjeldaks kõiki Marsi liikumisi tähtede foonil, jõudis Kepler 1609. aastaks järeldusele, et lihtsaim viis Marsi liikumise rahuldavaks seletamiseks on eeldada, et see planeet ei liigu mitte ühtlaselt pikki ringi, mille keskmes on Päike, vaid elliptilisel orbiidil, mille üks fookus langeb kokku Päikesega. Aastail 1618, 1620 ja 1621 ilmus kolme osana Kepleri raamat "Epitomae Astronomiae Copernicanae", mis oli esimeseks täiesti uutel printsiipidel põhinevaks astronoomia õpikuks. Siin on Päike kesksel kohal vaid oma planeedisüsteemis. Viimased liiguvad ümber Päikese pikki elliptilisi orbiite. Meie Maa koos Päikesega on vaid üks maailmade loendamatust arvust. See oli aga lõpuks liig katoliku kirikule. Kui Koperniku tööd kutsusid kirikuisades esile elava huvi ja kaudselt neil põhines paavst Gregorius XIII poolt 1582
Universumi väikekehad Asteroidid · Nimetus asteroid tuleb kreeka keelest ja tähendab "tähekujulised" · Kasutatakse ka nimetust "väikeplaneedid" või "planetoidid" · Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese · Esimene pisiplaneet avastati 1801. aastal (Ceres) · Praeguseks on teada tuhandeid asteroide · Enamike asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele · On kujult ebakorrapärased · Valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite · Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni · Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle
Kepleri 3 seadus – Iga planeedi tiirlemisperioodi(aasta kestuse ruut on võrdeline orbiidi suure pooltelje kuubiga. Planeet, mille orbiidi raadius on 4 korda suurem Maa omast, teeb tiiru ümber päikese 8 aastaga. v – keskmine kiirus ; s-läbitud vahemaa; t-aeg a-keskmine kiirendus, v1-algkiirus, v2-lõppkiirus, t-aeg s-teepikkus, mille konstantse kiirendusega liikuv keha läbib, kui alustab paigalseisust. Liikumishulk – keha kiiruse ja massi korrutis Kui kaks keha põrkuvad, võib liikumishulk küll ühelt kehalt teisele üle kanduda, kuid nende summaarne liikumishulk jääb muutumatuks m-liikuva keha mass; v-kiirus; p-liikumishulk -> isoleeritud süsteemi liikumishulk ei muutu Jõuvektor F – keha massi ja kiirenduse korrutis. F-jõuvektor(Njuuton); m-keha mass; a-kiirendus Newtoni 1 seadus: Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt & sirgjooneliselt. Newtoni 2 seadus: Kiirendus o...
Taipoh kui kõik maha copyd. Elu võimalikkuse uurimine Päikesesüsteemis ja sellest väljaspool Uurimustöö 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Voyager 1 ja Voyager 2 3. Raadiolained ja laserid 4. Kepleri teleskoop 5. Kokkuvõte 6. Viited 7. Täpsustavad märkused Sissejuhatus Aegade algusest on juba usutud, et me ei ole Maa peal üksinda. Inimesed on koguaeg uskunud, et taevas on valitsev tsivilisatsioon, kes võib meie saatust otsustada sõrmenipsuga. Selleks tsivilisatsiooniks peeti jumalateperekondasid, iga ühiskond kummardas ja tunnistas ainult oma väljamõeldut perekonda. On inimesi, kes usuvad siimaani sellesse, et inimesed on hüpiknukud, keda juhib Jumal
Aja ja ruumi lõpmatus on matemaatiliselt igast esemest kaugemal on näha galaktikaid; igast sündmusest on varem toimunud sündmusi. Printsiibi mõte on kirjeldada lõpmatut selle lõpliku osa kaudu. See on võimalik vaid siis, kui eeldada, et meile kättesaamatu osa on kättesaadavaga sarnane.Meie Universumi praegune temperatuur on 2,7 K ning minevikus oli temperatuur . a) Gravitatsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust, mis tõmbab massi omavaid kehi teineteise poole. b) Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on: 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. c) Tähesuurus iseloomustab tähe heledust, kõige heledam on 1 tähesuurus, mida suurem number, seda tuhmim täht.
4. Päikesesüsteemi väikekehad (asteroidid, komeedid, meteoorid). · Päikesesüsteemi väikekehad · asteroidid · komeedid · meteoorkehad · kosmiline tolm Asteroidid - tahked ebakorrapärase kujuga üldjuhul Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevad kehad (Ceres d=913km) Vesta d=526 (501)km Pallas d=522(523)km Hygiea d=430km Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Sõna "asteroid" tähendab õieti 'tähesarnane [taevakeha]' (vanakreeka sõnast (astr) 'täht'). See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks.
Ehk siis s�jad purustavad inimeste turvalisustunde, sunnivad neid kodust lahkuma ning l�bi elama kohutavaid elamusi, mis kindlasti j�tavad s�gava j�lje inimese ellu - muudavad inimest. Muutused ei pea tingimata olema seotud negatiivsega. Arengu m�ttes on positiivsed s�ndmused inimkonda palju rohkem edasi viinud. Sinna hulka kuuluksid n�iteks erinevad teaduslikud avastused. Inimeste arusaamale maailmast nende �mber on palju andnud n�iteks Kopernikuse, Galilei ja Kepleri avastused. Nende maailmapildi kujutamine ei olnud t�htis vaid kiriku n�rgestamiseks, vaid teaduse �le�ldise arengu seisukohast. Teiseks suursaavutuseks oleks n�iteks tr�kipressi leiutamine. Sellel oli kaks boonust. Esiteks, ta andis reformatsioonile suure t�uke, ning teiseks, raamatute tr�kkimine oli palju lihtsam ja seet�ttu hakkas �lemaailmne haridustase j�rk-j�rgult t�usma. Seega, igasugused teaduslikud, tehnilised ning
ASTEROIDID Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Sõna "asteroid" tähendab tähesarnast. See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, mida neil ei ole, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Suurimad asteroidid
1. Nimeta Päikesesüsteemi väikekehad. Asteroidid, komeedid, meteoorid, meteoriidid. 2. Mis on asteroidid? Kirjelda nende liikumist. Asteroidid on Päikesesüsteemi väikekehad, mis on kujult ebakorrapärased ja tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. 3. Mis on komeet? Komeedi ehitus, kirjelda tema liikumist. Komeet e
Kordamine füüsika riigieksamiks 1.MEHAANIKA Taustkeha on keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad taustsüsteemi. Nihe on keha alguskohast lõppkohta suunatud sirglõik. Tähiseks on s s=v*t Nihe võrdub ajaühikus sooritatud nihke ja liikumisaja korrutisega. Hetkkiirus on kiirus antud ajahetkel või trajektoori mingis punktis. Hetkiirus ühtlaselt liikudes: v=v0+a*t Kiirendus on kiiruse muutumine ajaühikus. a=(v-v0)/t mõõtühik: m/s2 Vabalangemiseks nim sellist kehade kukkumist, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Kepleri seadused: 1. Planeedid liiguvad mööda ellipsikujulisi trajektoore, mille ühes fookuses asub päike 2. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala. (mida lähemal on planeet Päiksele, seda kiiremini ta liigub) 3. Erinevate pla...
Impulsi jäävuse seadus - väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv [m 1v1 - m2v2 = m1v1 ' + m2v2 '] Elastne põrge - kehad jäävad pärast põrget lahku Mitteelastne põrge - kehad jäävad kokku Gaasi rõhk tekib molekuli põrgetest vastu anuma seina Kontsentratsioon - osakeste arv ruumalaühikus [m -3] F = 1/3 m0 n S deltat v2 Rõhk [1/3 m0 n v-2] - molekulaarkineetilise energia põhivõrrand Reaktiivliikumine - liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa Hõõrdejõud/takistusjõud - jõud, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist, hõõrdejõud on vastupidine keha liikumise suunale Seisuhõõrdejõud - suurem, kui liugehõõrdejõud [F h = -F] Liugehõõrdejõud [Fh = müü * N; N = mg] Veerehõõrdejõud - tunduvalt väiksem, kui liugehõõrdejõud. Tehnikas üritatakse minna liugehõõrdejõult veerehõõrdejõule (laagrite kasutamine) Vedelikhõõre - takistusjõud on hästi suur, aga seisuhõõrde...
Maa atmosfäär koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioon . Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt maalt. AÜ pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Valgusaasta vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta =0,307 parsekit =63240 AÜ. Gravitatsioon jõud, mis tõmbab massi omavaid kehi teineteise poole. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike, 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdseid pindalaid. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate
Tema abiraha saaja positsioonis oli kindlasti midagi kahtlast, sest näis, et ta sai paremini läbi "kõrgema klassi" üliõpilastega kui tema enda seisusele vastavate õpilastega. Newton taotles Cambridges juura kraadi. Cambridge instruktsioonides domineeris Aristotelese filosoofial. Kolmandal aastal lubati õpingutest teatavast vaba valikut. Newton õppis selliseid filosoofe nagu Descartes, Gassendi, Hobbes ja Boyle. Ta õppis Kepleri optikat ja tundis huvi Koperniku ja Galileo vastu. Ta salvestas oma mõtted raamatusse, millele pani nimeks "Quaestiones Quaedam Philosophicae" (Teatud Filosoofilised Küsimused). 3 See, kuidas Newton tutvus oma aja kõige arenenumate matemaatiliste tekstidega, pole päris selge. De Moivre järgi algas tema huvi matemaatika vastu 1663 aasta sügisel. Ta oli laadalt astroloogia
Päikesesüsteemi väikekehad 1. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud
Valles Marineris. Marsi pinnase punakas värvus tuleneb raud(III)oksiidist, mida leidub kõikjal pinnases. Marsi poolustel on polaarmütsid, mis koosnevad süsinikdioksiidi ja vee jääst. Marsil on 2 looduslikku kaaslast, Deimos ja Phobos, need on arvatavasti gravitatsiooniliselt kinni püütud asteroidid. Mis on asteroid? Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Mis on komeet? Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist. Komeedi saba on tegelikult gaasipilv.
maailmapilt Maa on universumi keskpunkt Eriline planeet Maa Taevakehad liiguvad ümber Maa Maa seisab paigal • Oli kasutusel renessanssi ajastuni Ptolemaiose geotsentriline maailmapilt • https://www.google.ee/search?q=ptolemaios+solar+system Inimkonna nägemuse muutumine • Heliotsentriline maailmapilt (Kopernik) Süsteemi tsentriks Päike Planeedid liiguvad kindlal ringikujulisel orbiidil Maa üks planeetidest • Galilei täiendused • Kepleri seadused • Newtoni gravitatsiooniteooria Heliotsentriline maailmapilt • http:// www.szkolneblogi.pl/blogi/sko-brzesko/540-lat-temu-urodzil-si Inimkonna nägemuse muutumine • Relativistlik maailmamudel (Einstein) Päike ei asu kosmose keskel Tähed ei asu sfääris • „Paisuva universiumi“ teooria • Hubble´i Galaktikate laialilendamise teooria • Tänapäeva kosmoloogia alus Planeetide rühmad • Maa-tüüpi planeedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss
Sellist sorti ekstsentriliste vaadete tõttu suhtuti tema töödesse mõnikord vähem tõsiselt, kui need väärinuks. Tunnustused 1938 Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liige 1960 Rahvusliku Teaduste Akadeemia medal 1975 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliige 1976 Bruce'i medal 1968 Belfasti ülikooli audoktor 1968 Meteoriidiseltsi medal 1972 Kepleri kuldmedal 1975 Kuningliku Astronoomiaseltsi medal 1977 Sheffieldi ülikooli audoktor mitme teise teaduste akadeemia välisliige Öpiku nime kannab väikeplaneet 2099 Öpik Kokkuvõte Eesti astronoom Ernst Öpik oli 20. sajandi tuntumaid ja mitmekülgsemaid teadlasi maailmas. Tema teadusuuringud ulatuvad meteooride vaatlemisest kuni kosmoloogiani. Õpiku
1. asendi järgi Maa orbiidi suhtes: a) siseplaneedid-veenus ja merkuur b) välisplaneedid-marss, jupiter, saturn, uraan,neptuun. 2.suuruse järgi: a)väikesed planeedid-veenus ja merkuur, maa, marss. b) hiidplaneedid-jupiter,saturn, uraan, neptuun. 15. Planeetide konfiguratsioonid? Planeetide konfiguratsioonid- on planeetide, Maa ja Päikese vastastikune asend. 1.Siseplaneetide ühendus: a) alumine ühendus , b) ülemine ühendus 2. Välisplaneetid: a) ühendus b) vastasseis 16. Kepleri 3 seadust ja järeldused nendest? 1. Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Järeldus: mida lähemale Päikesele (periheelis), seda kiiremini planeet liigub. 3. Planeedi tiirlemisperioodi ruut on võrdeline orbiidi suure pooltelje kuubiga. Järeldus:mida kaugemale planeet, seda suurem tiirlemisperiood.
Muusikale omane lineaarsus, kus heli ei ühine harmoonilise funktsiooniga. "Ludus tonalis" klaverile jätkas Bartoki liini. Seal on 12 fuugat, 11 interluudiumi, 1 prelüüd ja 1 postluud. Teos on kirjutatud oma tonaalses süsteemis (Naturtonalität).On loonud sümfooniaid, kontserte, 6 keelpillikvartetti, koorilaule, muusikat õppeotstarbeks. Ooperid: Cardillac 26, Sinna ja tagasi 27, Mathis - maalikunstnik 1934/35 (38) (Sellest tehtud samanimeline sümfoonia 1934), Maailma harmoonia 57 Kepleri järele, Ballett "Nobilissima visione". Sümfoonia "Mathis -maalikunstnik" Matthias Grünewaldi elust (1460/70-1528), kes oli Isenheimi altari meister, altar asub praegu Colmaris Saksamaal. Teose 3 osa vastavad Isenheimi altari kompositsioonile: I osa Inglikontsert, II Haudapanek, III Püha Antoniuse kiusatused.(Hot.ee) Looming: Ühendas vanad vormid (neobarokk) ja uue elutunnetuse Tonaalse süsteemi avardamine. Otsis uut looduslähedast tonaalsust (Naturtonalität
Tumeainet ei saa otsselt vaadelda. Seletus 2: Tumeaine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusmõju tõttu. TUME ENERGIA- on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa Universiumi koostisest. Tumeenergia interakteerub ainult gravitatsiooniliselt, see on Universiumis ühtlaselt jaotunud ja põhjustab selle kiirenevat paisumist. ASTEROID-Asteroidiks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. KOMEET-Päikesesüsteemi äärealadelt pärinevad väikesed taevakehad, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilisgtest lisanditest. METEOOR-Maa atmosfääri satuunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli- jm nähtus. METEORIIDID-planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. OORTI PILV-Jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest
AVINURME GÜMNAASIUM ASTEROID Referaat Koostaja: Hendrik Rummel Klass: 9.a Veebruar 2010 Nimetus Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks (planeedisarnasteks taevakehadeks). Sõna asteroid tähendab õieti ,,tähesarnane taevakeha" (vanakreeka sõnast (astr) - täht). See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki - punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem ku...
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud eset AB vaadledakse. Mida väiksem on vaatenurk , seda väiksem on silma võrkkestal tekkinud kujutis ja seda vähem detaile sa...
Esimene märk eksoplaneedist avastati aastal 1917, kuid seda ei mõistetud veel. 1988 oli esimene teaduslik tähelepanek eksoplaneedist, mis kinnitati alles 2012. Esimesed eksoplaneedid avastati aastal 1992. Esimesena avastati planeedid, mis pöörlesid ümber pulsari. Pulsar on lühikesi korrapäraseid kiirgusimpulsse andev ja väga kiiresti pöörlev ülitihe kinnistäht. Järgmisena avastati planeedid, mis pöörlevad ümber normalse tähe. Aastal 2009 võeti kasutusele Kepleri sateliit, peale seda avastati tuhandeid uusi eksoplaneete. Eksoplaneetide avastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enim on planeete avastatud tähevarjutusi otsides. Kui planeet liigub otse vaatleja ja orbiidil oleva tähe vahel, blokeerib see osa selle tähe valgusest. Lühikeseks ajaks muutub see täht hämaraks. See on väike muutus, kuid sellest piisab, et astronoomid saaksid teada eksoplaneedi olemasolust kauge tähe ümber. Dünaamilise meetodiga vaadeldakse tähti
18. Mida tähendab kuuvarjutus ? - kvasar on galaktika, mille tuum (keskosa) on väga suure heledusega 19. Mis on ööpäev, mis on aasta ? - kvasarid on kaugeimad nähaolevad objektid 20. Kepleri esimene seadus ? - universumi tekkimine (Suure Paugu teooria vt. õpik lk. 108-111) 21. Kepleri teine seadus ? 22. Millised taevakehad kuuluvad päikesesüsteemi ? 23. Loetle järjekorras 9 suuremat planeeti ?
vastupidine jõud. F=-F Legendi järgi, olevat Newton istunud õunapuu all, kui talle äkki õun pähe kukkus. See ajendas teda mõtlema, et miks asjad kukuvad alati alla, mitte ülesse. Nendele küsimustele vastuseid otsides, jõudis ta järeldusele, et Maal peab olema mingi külgetõmbejõud ja nimetas selle jõu - raskusjõuks. Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Liikumine ehk mehaaniline liikumine ehk mehhaaniline liikumine on füüsikas (mehhaanikas) kehade või osakeste ümberpaiknemine ehk nihkumine ruumis ehk asukohavahetus ehk asukoha muutumine ajas (aja jooksul) teatava (üldjuhul muutuva) kiirusega ja liikumise trajektoori järgi. 3 Masspunkti liikumine piirdub asukoha muutumisega
hiidplaneedid. Enamus objektidest meie Päikesesüsteemid tiirlevad ümber Päikese peaaegu samal tasapinnal Maaga. Komeedid ja Kuiperi vöö objektid tiirlevad võrreldes teiste Päikesesüteemi objektidega suurema nurga all. Kõik planeedid ja enamik teisi objekte tiirlevad samas suunas ümber Päikese nagu Päike pöörleb ümber oma telje. See on vastupäeva, kui vaadata ülevalt alla Päikese põhjapoolusele. Kepleri seaduse kohaselt tiirleb iga keha mööda ellipsi, mille ühes fookuses on Päike. Need objektid, mis asuvad Päikesele läheal, liiguvad kiiremini, sest Päikese gravitatsioon mõjutab neid rohkem. Keha lähimat asukohta asukohta Päikesest nimetatakse periheeliks ning kaugeimat afeeliks. Kehade kaugus muutub Päikesest aasta vältel. Mida kaugemal planeet või vöö asub Päikesest, seda suurem vahemaa on temast järgmisena asuva objektiga kui eelnevada. On ka mõned üksikud erandid.
Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu mis uuri taevakehade ja nende süsteemide ning kosmilise hajumise ehitust, liikumist ning arengut Astronoomiat saab liigendada meetodi järgi: astromeetria asukoha määramine, taevamehaanika - liikumine ja astrofüüsika ehitus ja arenemine Objekti järgi jahumemine planetoloogia , tähtede füüsika, kosmoloogia Geotsentriline maailmasüsteem kõik liigub ümber maa Mikolaj Kopernik 16. Saj lõpuk hakkas haktlema geitsentrilises maailmasüsteemis Galileo tõestas, et kõik ei liigu ümber maa 1609/1610 leiutas tänapäevase teleskoobi ja vaatas jupiteri ja avastas selle ümber tiirlevad kaaslased. (jupiteri kaaslased) Heliotsentrline e päikesekeskne kõik liigub ümber päikese 1812 avati tartu tähetorn Wilhelm Struve poolt maailma suurim teleskoop MAA Maa kera kujulisust saab tõestada: laeva ilmumine silmapiiri tagant või laeva kadumine silmapiiri taha Py...
ka selle president. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes " Loodusfilosoofia matemaatilised alused " aastal 1687 ja "Optika " aastal 1704. Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused ning tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Optika põhiseadused. Ta avastas valguse dispersiooni, lahutades valge valguse prisma abil spektiks, põhjendas pikksilma kromaatilise aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja interferentsi ning eeldas valguse polaristasiooni olemasolu. Newton avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstueeris kaks peegelteleskoopi. 9 Newton formuleeris optika neli põhiseadust : 1
kõigi huvides. Üheks tähtsaimaks põhjuseks võib aga pidada looduse tahet kuna loodus liigub alati täiustumise poole, on inimsoo täielik eelduste välja arenemine paratamatu ja mis veelgi enam, mõistuse kasutamisega ollakse suutelised seda protsessi kiirendama. 10. Selleks, et kaasa aidata looduse plaanile saavutada arengu tipp, on filosoofial vaja välja töötada alus, mis põhineb intensiivsel ajalookogemuste ja loodusteaduste uurimisel (Kant toob välja Kepleri ja Newtoni elutööd). Teadmistebaasi pidevalt täiendades ja sellest tekkiva ,,idee" lihvimisel võib see järeltulevatele põlvedele osutuda elluviidavaks. Platon Kriton Platoni dialoogis ,,Kriton" üritab Sokratese sõber Kriton veenda filosoofi põgenema vanglast. Kriton teatab, et Deloselt on saabumas laev, mis annab märku surmaotsuse peatsest täideviimisest ning aja otsa saamisest. Ta paneb Sokratese südamele, et tollel on palju sõpru ka teistes linnades,
Kokkuvõte Galileo Galilei oli kuldsete kätega mees. Tal polnud küll kõrgharidust, aga sellegi poolest oli ta kuulus teadlane. Tänu tema leiutistele ja arendustele teame me maailmast nii palju. Teaksime rohkemgi kui Katolik kirik ei oleks takistanud tal oma mõtteid väljendada ja arendada. Samuti takistasid ka keelud tema tegemisi. Ta eksis mitmetes kohtades, kuid tähtsamad tema ideed nagu teleskoop ja Kepleri maailmasüsteemi teooria tõestamine, olid täiesti õiged. Sellised asjad aga viisid maailma palju edasi. 8 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei http://www.law.umkc.edu/faculty/projects/ftrials/galileo/galileochronology.html 9
ka mineraalne tuum. Kääbusplaneedid koosnevad peamiselt jääst ja mineraalidest. Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil ja kahel Merkuur ja Veenus kuud puuduvad. Maa 1 kuu, Marss 2 kuud, Jupiter 63 kuud, Saturn üle 60 kuu, Uraan 27 kuud, Neptuun 15 kuud. Asteroidid väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavalt ümber Päikese. Enamus asteroide (98%) tiirleb nn asteroidide vöös, mis jääb Marsi ja Jupiteri vahele.Asteroidide läbimõõt jääb vahemikku mõnisada meetrit kuni paarsada kilomeetrit. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha (sabatäht), mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba
Tallinna Polütehnikum Referaat ,,Isaac Newton" Anete Marga TA-08 Tallinn 2010 Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. Aastal (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727. Kensingtonis. (http://www.hot.ee/hothotrauno/isaac.html) Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton) Newtoni isa, kelle nimi oli samuti Isaac, suri 36.aastaselt, paar kuud enne poja sündimist. Küll aga ei jäänud Newton kauaks isata, sest kui Isaac oli kolmeaastane...
Klassikaline mehaanika 1. Kinemaatika põhimõisteid ( punkmass, jäik keha, taustsüsteem, liikumisseadus, nihkevektor). Kinemaatika mehhaanika osa, mis uurib kehade liikumist, tundmata huvi põhjuste vastu. Punktmass keha, mille kuju ja mõõtmetega võib antud ülesandes arvestamata jätta. Jäik keha on keha, mis vastastikmõjus või interaktsioonis teiste kehadega muudab oma mõõtmeid tühisel määral. Taustsüsteem kehade süsteem, mille suhtes antud liikumist vaadeldakse. Liikumisseadus kui punkt liigub ruumis, siis tema koordinaadid muutuvad ajas: x = x(t) ; y = y(t) ; z = z(t). Nihkevektor - r, kohavektori juurdekasv vaadeldava ajavahemiku jooksul. Trajektoor on kõver, mida punktmass joonistab liikudes. Kohavektor r määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistikus. Teepikkus on kõigi antud vahemikus läbitud trajektoorlõikude summa. 2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. Kiirus on vektor/vektoria...
· Meie kosmiline saatus (2004; Tartu, artiklikogu ; järelsõna : Jaan Einasto , Mihkel Jõeveer , ,, Ernst Julius Öpik viimane suur igakülgne"). 6.Tunnustused: · 1938 Eesti Teaduste Akadeemia (1938-1940) liige · 1960 Rahvusliku Teaduste Akadeemia medal · 1975 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliige · 1976 Bruce'i medal · 1968 Belfasti ülikooli audoktor · 1968 Meteoriidiseltsi medal · 1972 Kepleri kuldmedal · 1975 Kuningliku Astronoomiaseltsi medal · 1977 Sheffieldi ülikooli audoktor · Mitme teiste teaduste akadeemia välisliige · Öpiku nime kannab väikeplaneet 2099 Öpik 7.Isiklikku: Ernst Öpik oli geoloogia-ja paleontoloogiaprofessori ning filosoofi, keeleteadlase, luuletaja ja maletaja Armin Öpiku, diplomaat Oskar Öpiku ja pankur Paul Öpiku vend. Öpikul oli ka õde Anna, kes valdas 14 keelt sealhulgas sanskriti keelt, ja tõlkis Homerost
1. Kuidas avastati Neptuun? Avastaja J.Le Verrier, püüdis seletada Uraani liikumist ja arvutas, et selle läheduses peab olema veel üks planeet. 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 3. Mis on asteroid? Asteroid on planeedisarnane taevakeha, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide jäävad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahele. 4. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. 5. Mis on komeet?
Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25- aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Rakendades neid taevakehade liikumise kirjeldamisel, rajas ta taevamehaanika alused. Põhjendas teoreetiliselt Kepleri seaduseid ja täpsustas neid ning seletas taevakehade liikumise tähtsamad häiritused, Maa pretsessiooni ja looded. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said uue maailmapildi nurgakiviks: Newtoni 1. seadus Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Igapäevaelus saame seda seadust kinnitada vaid paigalseisu osas. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist takistavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. Newtoni 2
Koosnevad peamiselt veest ja vähesel määral süsinikust, hapnikust ja teistest elementidest. Tuum, pea, saba. Meteoorid on eredad välgatused öises taevas, mida me kutsume "langevateks tähtedeks". Meteoor pole tegelikult muud, kui Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Maa atmosfääri sattudes süttivad nad põlema, sest hõõrdejõud, mida atmosfääri gaasid tekkitavad on suur. Kui taevakivid põlevad atmosfääris lõpuni kutsume neid meteoorideks. 6. Kepleri planeetide liikumise kolm seadust: a) Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. B)Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. C) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. 7. Päikesemass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist, kõik ülejäänud metallid moodustavad ainult 0,1%. See koostis muutub aja jooksul
selletõttu hoida kaableid nii lühikesena kui võimalik. Modernsetes superarvutites, mis on ehitatud paljudest paralleelselt töötavatest tavaprotsessoritest, on tavaline latentsus kahe protsessoril vahel 1 kuni 5 mikrosekundit. Protsessoritest üldiselt kasutatakse AMD Opteron-i, kuna sellel on hinna ja jõudluse suhe kõige parem (võrreldes Intel Xeon protsessoritega, mis maksavad väga palju). Graafikakaartitest on kasutatud Nvidia Tesla GPU-d, mis baseerub Nvidia Kepleri arhidektuuriga peal ning CUDA. AMD Opteron protsessor (allikas: Intel Xeon E5 protsessor (allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/common http://media.bestofmicro.com/xeon-e5-2600- s/9/91/AMD_Opteron_2212_IMGP1795.jpg). c600-2687w,T-X-328965-13.jpg). Nvidia Tesla graafikakaart (allikas: http://images.anandtech.com/doci/6446/TeslaK20.jpg). 6 4. Tarkvara 4.1 Operatsioonisüsteemid
Joon. 26 Maa ja Kuu orbiidid 26 b2 b1 kese A S fookus P b3 b4 Joon. 27. Kepleri seaduste seletuseks Kepleri esirnesest seadusest tulenevalt on Maa kaugus Päikesest aasta vältel erinev. Jaanuaris on see väikseim ning seda Maa asukohapunkti nimetatakse periheeliks. Juulis eemaldub Maa Päikesest kõige kaugemale ja see on Maa afeelipunkt. Periheeli ja afeeli ühendavat sirget e. orbiidiellipsi suurtelge kutsutakse apsiidijooneks. Aprillis ja oktoobris on Maa Päikese suhtes kvadratuuriasendites s.t. keskmisel kaugusel Päikesest
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Universum Tähtkuju on kindlalt piiritletud tähistaeva ala, kus horisondile projetseeruvad tähed moodustavad mingi kindla kuju. Kepleri esimene seadus väidab, et plaaneedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on päike. Teine seadus väidab, et planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Kolmas seadus väidab, et planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Maa-tüüpi planeedid on Veenus, Maa, Merkuur ja Marss. Merkuuri mass on 3,303 × 1023 kg, tihedus 5,43 g/cm3
silmaga vaadeldavad. Nõnda nõudis adekvaatne arusaamine Päikesesüsteemist teoreetilisi ja tehnilisi saavutusi. Kõige esimene ja põhjapanevam neist saavutustest oli Mikolaj Koperniku teooria, Päikesesüsteemi heliotsentrilise mudel, mille järgi kõik planeedid liiguvad ümber Päikese ringikujulistel orbiitidel. Kõige tähtsam oli see, et ümber Päikese tiirlev Maa osutus üheks planeetidest. Teiseks suuremaks saavutuseks on Kepleri seaduste formuleerimine (planeedid liiguvad mööda ellipsikujulisi orbiite) ja Isaac Newtoni gravitatsiooniteooria kasutuselevõtt, mis võimaldas juba väga täpselt arvutada planeetide asukohti taevas. Tähtede märkimisväärse aastaparallaksi puudumine (tingitud Maa liikumisest orbiidil) näitas, et nad asuvad väga kaugel 4 PÄIKESESÜSTEEMI LIIGITUS
Suletud süsteemis seadust. 18. Keha liikumine jõuväljas. Keha liikumisel tsentraalses jõuväljas selle impulsimoment välja tsentri suhtes on ajas muutumatu, seega on niisugusel juhul keha trajektoor tasapinnaline kõver ning selle sektorkiirus jääv. Tsentraalseks nim. välja, mille vektorite pikendused lõikuvad ühes nn. tsentraalses punktis. L δ= =const Kehtib Kepleri II seadus: 2m . 19. Jäiga keha pöörlemise dünaamika. I z ε =M z Jäiga keha pöörlemise dünaamika põhivõrrand: . 20. Võnkumise mõiste. 21. Võnkumisi iseloomustavad suurused (mõiste tähis, mõõtühik) hälve, amplituud, periood, sagedus. 22. Vaba- ja sundvõnkumised. Sundvõnkumiseks nimetatakse võnkumist, mis toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toime
SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks Päikesesüsteemi väikekehad, kuna antud teema tundus huvitav ja müstiline. Palju on räägitud Kaali meteoriidikraatrist ja meteoriitidest, komeetidest ja asteroididest, mis võivad Maad tabada. Otsustasin lähemalt uurida: · mida need väikekehad endast kujutavad; · millest nad koosnevad; · kus kohas nad asetsevad; · kuidas nad on tekkinud; · millist ohtu kujutavad nad Maale. Referaadi materjali kogusin internetist. Antud referaadist on kasu neile, kes soovivad saada põgusat ülevaadet komeetidest, asteroididest ja meteoriitidest ja saada aru, mis vahe neil taevakehadel on. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest. Suurema osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist moodustavad planeedid. Lisaks planeetidele asub päikesesüsteemis asteroidide vöö, Kuiperi vöö ja selle hajusketas, Öpik-Oorti pilv ja Heli...
aastal. Ta tiirleb 19 000 km kaugusel taevakehe keskmest ja tiirlemisperiood on 6 päeva. Kaaslase nimi on Charon. Pluuto läbimõõduks saadi arvutades 4000 km, kuu Charoni läbimõõduks 2000 km ehk poole väiksem. Hiljem on Charoni läbimõõdu hinnangut täpsustatud, viimati oli see 11. juulil 2005. Pluuto suurima kuu läbimõõt on 1212,0 ± 1,5 km. Kuigi Pluuto ja Charoni masside summat teatakse üsna hästi (seda saadakse määrata Charoni perioodi ja raadiuse hoolikate mõõtmistega ja Kepleri kolmanda seadusega), on Pluuto ja Charoni individuaalseid masse raske kindlaks määrata, kuna see nõuab nende vastastikuse 6 liikumise määramist ümber süsteemi massikeskme, mis vajab palju peenemaid mõõtmisi - nad on nii väikesed ja kaugel eemal, et isegi HST'l on raskusi. 2005. aasta lõpus leitu Pluutole Hubble'i Kosmoseteleskoobifa kaks uut kaaslast, mille esialgsed
aastal. Selle plahvatuse jäänuseid võib praegu teleskoobis näha Krabikujulise udukoguna. 1572. aastasupernooval võis olla suur mõju astronoomia arengule. Pärimuse järgi pane see taanlase Tycho Brahe innustuma astronoomiast ja alustama vaatlusi, millele võrdseid polnud seni tehtud. 1572. aasta supernoovad nimetataksegi Tycho täheks. Viimane meie Galaktikas nähtud supernoova tekkis 1604. aastal ja nimetati Kepleri täheks. (Neljas, kõige esimene supernoova süttis 1604. aastal Jänese tähtkujus.) 1600-ndail aastail on esinenud veel üks supernoova, kuid sellest pole säilinud tähelepanekuid. Kassiopeia A nimelise raadioallika kohalt on leitud moodustisi, mis arvatakse olevat tekkinud 1667. aasta paiku supernoovaplahvatuses. Võib-olla oli see tavalisest tuhmim supernoova, mis jäi mõne tähtedevahelise tolmupilve taha. Viimase 300 aasta jooksul pole ilmselt meie Galaktikas supernoovasid plahvatanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
