raskem, nõudis Eurystheus, et Herakles tooks metsiku pudulojuse tema juurde elusalt. Herakles sai sellega hakkama, ta püüdis looma kinni, pigistas ta käpad raudselt oma rusikate vahele ning kandis ta õlul Mükeenesse. Mis edasi toimus, seda me juba teame. Ent otsides metssiga, leidis aset ebameeldiv vahejuhtum kentauridega. Herakles peatus puhkehetkel sõbraliku kentauri, Pholose juures. Aupaklik kentaur pakkus Heraklesele nii praetud liha (Pholos ise sõi toorest liha), puuvilju kui ka... kuni Herakles küsis ise veini järele. Pholose käsutuses oli tõepoolest üks veinitünn, kuid selle oli Dionysos kentauridele kinkinud kollektiivselt joomiseks. Kui Pholos veinitünni avas, tundsid metsikud kentaurid (kentauridest olid sõbralikud vaid Pholos ja Cheiron, ülejäänud olid metsasliku loomusega) veini lõhna juba kaugelt ära, haarasid relvadeks
Iason ja Medeia: Iason oli Aisoni poeg, kelle kasvatas üles kentaur. 20 aastaselt läks Iason Peliase juurde õigusega endale kuuluvat trooni nõudma. Teepeal kandis ta üle jõe jumalanna Hera, kes sellest hetkest võttis poisi enda kaitse alla. Iasoni ülesanne oli ära tuua kuldvillak. Phineus juhatas Iasoni meeskonnale teed, sest nad olid ta päästnus igavesest harpüiade käes piinlemisest. Esialgu prooviti villakut saada kätte pelgalt küsides, kui kuningas Aietes ei andnud
RENESSANSS. renessanss (pr. k. renaissance, it. k. rinascimento=taasünd), varakodanlik mõtteviis urbaniseerumine e. linnastumine pangandus, jõukuse tähtsustamine inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1...
Achilleus oli vapraim kreeklane Trooja sõjas, Homerose "Iliase" kangelane. Achilleuse kand: Thetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellest loost on kaks versiooni. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse kentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. Agamemnon: "Iliase" tegelane, Mükeene kuningas. Ta osales sõjakäigus Trooja vastu ja tapeti pärast koju
nimed on kõik kivil välja toodud. Tekstis on kivile antud ka oma nimi: ,,Oo Adad [tormijumal], võimas isand, rikasta külluslike ojadega!" Taolistele dokumentidele omaselt lõppeb tekst needuste ja vandesõnadega nende suunas, kes peaksid kivi kahjustama või eirama selle seaduslikku sisu. Edasine kaitse antakse läbi 13 jumala, keda palutakse appi dokumenti valvama. Lisaks on kivi ülemisse osasse uuristatud 18 jumalikku sümbolit, näiteks väänatud jalgadega kuju, kahesabaline tiibadega kentaur, Amburi eelkäija vibu tõmbamas. Piirikivi kõrgus on 51 cm ja laius 24 cm. Järgmine leitud piirikividest pärineb umbes 1125-1104 aastatest eKr ning see on sisuliselt seaduslik teade maksudest ja kohustustest vabanemise kohta. Kiilkiri kivil kirjeldab Ritti-Marduki sõjalisi teeneid kuningale Nebukadnetsar I (1125-1104 eKr) Elami
orjastati. Põlevast linnast pääses vaba mehena ainult Aineias, seljas tema vana isa Anchises ja käekõrval poeg Askanios. Achilleuse kand Thetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellest loost on kaks versiooni. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse kentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. 2 Oidipuse kompleks
kividest said inimesed. Kiviinimestest sai tugev tõug, nad päästsid maailma uputusejärgsest laastatusest. Vahelugu: PROMETHEUSE LUGU: Peale jumalate petmist lasi Z Prom Kaukasuse mägedesse kalju külge aheldada ja seal käis kotkas tema maksa nokkimas. P pidi sinna nii kauaks jääma kuniks ta avaldab Z saladuse, milleks oli Z tulevase poja ema nimi. See poeg pidi Z võimult kukutama. Prom aga ei teinud seda. Imelikul moel ta siiski hiljem pääses seal, päästjaks siis kas kentaur, kes suri tema eest või Herakles. 5.pilet PROMETHEUS JA IO Prom vangis olles tuli tema juurde valge lehma kujul Io, kes oli Hera armukadedus ohver. Z muutis Io valgeks lehmaks kui Hera Z ja Iot märkas. Hera palvel andis Z lehma talle ning Hera andis lehma Argosele (100 silmaga tegelane) valvata. Z, nähes Io häda, saatis Argose juurde Hermese, kes uinutas A magama. Io pääses vabadusse, et Hera saatis talle kannule parmu, nii et Io jooksis läbi maailma, kuni jõudis Prom
Kivi-inimestest sai tugev tõug, nad päästsid maailma uputusejärgsest laastatusest. Vahelugu: PROMETHEUSE LUGU: Peale jumalate petmist lasi Z Prom Kaukasuse mägedesse kalju külge aheldada ja seal käis kotkas tema maksa nokkimas. P pidi sinna nii kauaks jääma kuniks ta avaldab Z saladuse, milleks oli Z tulevase poja ema nimi. See poeg pidi Z võimult kukutama. Prom aga ei teinud seda. Imelikul moel ta siiski hiljem pääses seal, päästjaks siis kas kentaur, kes suri tema eest või Herakles. PROMETHEUS JA IO Prom vangis olles tuli tema juurde valge lehma kujul Io, kes oli Hera armukadedus ohver. Z muutis Io valgeks lehmaks kui Hera Z ja Iot märkas. Hera palvel andis Z lehma talle ning Hera andis lehma Argosele (100 silmaga tegelane) valvata. Z, nähes Io häda, saatis Argose juurde Hermese, kes uinutas A magama. Io pääses vabadusse, et Hera saatis talle kannule parmu, nii et Io jooksis läbi maailma, kuni jõudis Prom
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...
· Gootid riietuses gooti stiili peegeldavad inimesed · Gooti stiil kunstistiil, teravad kõrgustesse pürgivad õhulised ehitised · Gravüür graafiline kunstitoode · Hieroglüüf Egiptuse piltkiri · Ikoon pühapilt · Initsiaal suur algustäht · Kabel palvetamiseks mõeldud väike ehitis · Kapiteel samba ülaosa · Kartuss ehisvorm · Katakomb ulatuslik maa-alune käik · Katedraal peakirik · Kentaur hobuinimene · Keraamika savitöötehnika · Kiilkiri kiilu taoliste märkidega kiri · Kirik ristiusu pühakoda · Klassikaline tavaline/aegumatu ese, asi.. · Klooster nunnade / munkade asula · Kollaaz kujutava kunsti tehnika · Koloss hiiglasuur ese · Kompositsioon kokkuseade · Krabi kivilill · Labürint keerdkäikudega hoone · Lööv sammastega eraldatud ruum · Magistraal peamine asi · Majuskel suur täht
vaimumaailma). Arisoteles materjalismi rajaja. Keha ja vaim üks. Põhimõte, et maailm on ühtne ja mateeria sisaldab ideid ja idee vormib mateeriat. Asklepioa Kreeka meditsiini jumal. Pärineb mütoloogilisest maailmast. Isa Apollon ja ema surelik naine. Naine hülgas jumala ja Apollon vihastas, lasi ta surmata. Hakkas kahju ja keisrilõikega võttis kõhust lapse välja. Sectio lõikama. Caesare avama/välja. Last kasvatas kentaur Cheieon. Tema nimest nimetus kirurg, kirurgia. Asklepiaadid e. meditsiini töötajad. Ohverdati kukk kireb päeva algust, jumal annab haigele võimaluse uueks päevaks. Templid-raviastused. As malu. Klepi- ümber keerduma meditsiini sümbol. Keskaeg 1300 keelas paavst Bonifacius VIII laipade lahkamise. Pärssis meditsiini. 1316 ilmus meditsiini õpik Mondimo ,,Anatoomia." Valitses 200 aastat Lääne-Euroopas. Mõned
Mida vintskem liha seda kauem tuleb teda veinimarinaadis leotada. Grilllihale piisab paarist tunnist, tavaline praad nõuab ööpäeva, ulukiliha võib marinaadis olla kauemgi. Marinaadileem sobib seejärel roa hautamiseks või kastmeks. Mõned liha- ja kalaroad on parema maitsega ja liha muredam pärast hautamist veini sisaldavas leemes. Leeme valikul kehtib kulreegel: heledale tailihale, kalale valge vein, tumedamale punavein. Otspere. U, ,,Joogiraamat", Tallinn: Kentaur, 2003 a, lk 110-113 5.3. Kuumtöötlemise eripära soovib eraldi veini Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus Grillimisel, röstimisel, praadimisel ja suitsutamisel toorainesse tekkivad nüansid pakuvad toidu ja valge veini sobitamisel rohkem võimalusi, kui aurutamine ja blanseerimine. Viimased valmistusviisid ei muuda nii tugevalt esialgse tooraine olemust ja veini on
Et seda teha, maadles ta Surmaga. Kui Herakles orjapõlvest Ompha juures pääses, asus ta kohe kuningas Eurystost karistama. Ta kogus väe, surmas kuninga ja vallutas linna. Ta saatis enne koju jõudmist koju vangivõetud neiusid, kelle seas oli kuningatütar Iole, kellesse neidusid toonud mees väitis Heraklese armunud olevat. Kuid Deianeira võttis seda rahulikult, sest tal oli abinõu olemas. Kohe pärast abiellumist jõudsid nad koduteel jõeni, kus üks kentaur rändajaid üle jõe viis ning keset jõge jõudnud, solvas kentaur naist ja Herakles tappis kentauri. Enne hingeheitmist ütles kentaur Deianeirale, et too võtaks mõne tilga tema verd ja kasutaks seda Heraklese võlumiseks, kui too peaks armastamast mõnda teist naist rohke kui teda. Ta võttiski kentauri verd ja võidis uhket rüüd verega ja saatis selle käskjalaga Heraklesele. Kui kangelane selle rüü selga tõmbas, oli mõju samasugune kui Medeia vaenlasele saadetud rüül
Ares ja Hephaistos olid seotud, sh ka Aphrodite abikaasana. Heral oli lapsi, kes teda rüngasid. Nt gigant Eurymedion ja sealt sündis Prometheus. Tol oli seos Hephaistosega, kes ju valitses tuld. Ixion oli Arese poeg või pojapoeg, kes abiellus Diaga. Ixion maksis äiale Deioneusele pruudiluna, aga see jäi maksmata, kuna too kaevas augu, kuhu see sisse kukkus. Nö esmane hõimlasetapp. Ixion nillis Herat seega Zeus valmistas Hera kujulise pilve Nephele, kus tema ja Ixiono vahel sündis kentaur, ilmselt Cheiron, kes on omakorda seotud Heraklese, Hera, Prometheusega jpm. Herakles oli nö Hera teener. Ta on Zeusi poeg, tema ema oli Alkmene, kellel oli abikaasa Amphitryon, neil oli juba poeg Eurystheus. Alkmenet nikerdasid mõlemad (Zeus ja Amphitryon) samal ööl ja sealt sündisid siis kaksikvennad Herakles ja Iphikles. (Tuleb Heraklese sünnimüüt). Herakles oli alati Hera kiusuobjekt, aga samas tema ori. Herakles oli kompleksne kuju. Ähvardus
Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T LOOGIKA Aine lõppeb testiga. Mis koosneb ülesannetest (Täpne mõistete sisu: mis on loogika, mis on mõtlemine - 3-4 küsimust). 70p. 51% on positiivse hinde piir. Töös tehnikat kasutada ei tohi. Õpetaja annab A4 formaadis spikri ise tööle. Materjalid: 1. Õppejõud. 2. Loogika harjutused ja ülesanded 1999 (pole kiiret sellega) On ka digiväljaandes. 3. http://web.zone.ee/aristoteles/ 4. Ene Graiberg ''Loogika, keel ja mõtlemine'' 1996 5. Galine Vuks ''Formaalse loogika ehk õige mõtlemise alused'' 1991 Aristotelese loogika (klassikaline loogika, formaalne loogika, modernne loogika) Esimene antiikaja mõtleja - Aristoteles (384-322). Temast algab loogika. Teda peetakse loogika rajajaks. Enne Aristot...
Phanes on päikese ja valguse sümbol, tal on neli pead, mis seotud jumalate elementidega: Zeus jäär - kevad Helios lõvi - sügis Hades madu - talv Dionysos härg - uus-aasta 10. Eelklassikalise (arhailise) mütoloogia ajajärk (põhijooned) Kestis teadmata ajast kuni II aastatuhandeni e. Kr. Põhijooned: teratomorfism (on ühelt poolt nagu loomad, teisalt nagu koletised), fetisism, animism, zoo-ja fütomorfism, miksantropism (poolinimene, poolloom nt. kentaur, sfinks, Minotauros). 11. Gaia ja Uranose lapsed Gaia Maa-ema, kes sünnitas kõigepealt Taeva (Uranos) ja koos said nad sajakäelised (hekatonheirid), kükloobid (`sõõrsilmad' neil oli 1 ümmargune silm keset laupa) ja titaanid. Uranos jälestas sajakäelisi ja toppis neid Gaiasse tagasi. Lõpuks sepitses Gaia vandenõu koos oma poja, titaan Kronosega, kes Gaia valmistet sirbiga oma isa kohitses. Maale ja merre
3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine kentaur gorgo kerberos paan sireen nümf najaad sileen plejaadid Isikud. Cassandra Kassiopeia Agamemnon Iphigeneia Laertes Priamos Lugeda: Hamilton'i ''Antiikmütoloogia''. Piiblimõisted.
2. Peaksite niisiis teadma, et on olemas kaks võitlusviisi: üks seaduste, teine jõu abil; esimene on omane inimestele, teine loomadele; et aga esimesest sageli ei piisa, tuleb abi otsida teisest. Seetõttu peab valitseja oskama hästi kasutada nii inimest kui looma. Varjatult juhatasid selle rolli valitsejatele kätte juba antiikautorid, kes kirjeldasid, kuidas Achilleus ja paljud teised vanaaja valitsejad anti kentaur Chironi hoolde, et neid tema õpetuse all üles kasvatada. See, kui kasvatajaks on pooleldi loom, pooleldi inimene, ei saa tähendada muud, kui et valitsejal on tarvis osata ära kasutada mõlema, nii inimese kui looma loomust; üks ilma teiseta pole kestev. 3. Et valitsejal on niisiis tarvis osata kasutada hästi ja õigesti ära looma, tuleb tal võtta neist endale eeskujuks rebane ja lõvi; sest lõvi ei suuda kaitsta end püüniste, rebane huntide eest
said salduse teada ka inimesed. Tessaalias elas kaunis neiu Koronis, kellesse Apollon oli armunud. Varsti hakkas neiu aga eelistama üht surelikku, arvestamata, et tõejumalat ei saa petta. Apollon sai kohe petmisest teada ja karistas sõnumitoojat, ronka, musta sulestikuga. Ta tappis või laskis tappa Koronise, kuid matusel, tuleriidal hakkas tal kahju ja päästis sündimata lapse. Ta viis lapse kentaur Cheironi juurde, et too lapse üles kasvataks ja palus lapsele nimeks panna Asklepios. Poiss oli Cheironile kõigist varasemalt üles kasvatatud lastest kõige kallim. Asklepios ei armastanud jooksmist nagu teised poisid, vaid soovis õppida Cheironilt kõike ravimise kohta. Peagi oskas ta leida ravimit igale haigusele. Poiss aga tõmbas endale jumalate viha. Asklepios sai õiguse ühe inimese surnust äratada ning selleks sai Theseuse poeg Hippolytos
Ersen 2001 Pilli, T., Palamets,H., Lehtsaar, T., Tšatšua, T., Vooglaid, Ü., Bachmann, T., Raudsaar, M. Avatult avalikust kõnest. AS Atleks 2008 Sally B., Small Talk. Seltskondliku vestluse kunst. Tallinn: Kirjastus Kunst, 2008 Samel, E., Suhtlemine, keskastmejuhi proovikivi.Tallinn: Äripäeva kirjastus, 2005 Suur, Ü. (koostaja). Testid ja küsimustikud kutse-ja personalivalikuks. Kentaur 2007 Topf,C. Kehakeel ja edukas karjäär. Odamees 2000 Vihma, Ü., Inimene konfliktide keskel. Tallinn:Äripäeva kirjastus, 2006 Wolf, I. Head ärikombed. Odamees 2000 Töölepingu seadus – riigiteataja.ee Võlaõigusseadus – riigiteataja.ee Tsiviilseadustiku üldosa seadus – riigiteataja.ee
Loogija ja juriidiline argumentatsioon LOENG 1 Loogika – logos - teadus õigest mõtlemisest. Mõtlemisreeglid. Väidete põhjendamise teadus. Loogika kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Loogika on kõige lähedasem matemaatika. Loogika on normatiivne teadus, mis määrab mõtlemise reeglid. Meil on vaja loogikat väitluskunstiks. Argumenteerimisoskus, teadustöö tegemises jne.Loogika aitab paremini pidada kõnesid. Jaguneb: Formaalseks-see millega meie tegeleme, matemaatiline loogika; dialektiline loogika-tegeleb seoste ja dünaamikaga. Formaalloogika uurib õige mõtlemise üldstruktuure selle keerulises vormis. Formaalloogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm. Õige-õige väide võib olla ebatõene. Tõene/väär-Kas tegelikkuses eksisteerib või mitte, kas vastab tegelikkusele Selleks et pidada head kõnet peab: tuleb teada mida öelda; esitada seda järjepidevalt; andma sõnalise vo...
Epp Annus räägib korduvusprintsiibist, mis alati oluline. Räägib müütilisest maailmatatajust ja Kartliku Nikase raamatu korduvusprintsiip ja maailmataju kujutatud ringina. Nikas varasemas elus surnud lõvide ees. Sassis lõvilakk on maailma kurjuse kandja, Nikas on lõvilakkade kammija. Siin kasutab ka suuri alustekste, neid armastab ta mujalgi, piibellik kiht Nikases kindlasti tajutav. Romaan, mis osutus menukaks või lennuka retseptsiooniga Kentaur 2003. Võiks olla filosoofiline ulmeproosa, kui ta normaalsele ulmekonvensioonile vastaks. See konventsioon on ülemängitud. Pigem targem rääkida filosoofilis-allegoorilis suurromaani staatusest. Peategelane on Nikyas, mees, kes on kentaur, kasvab üles kahe kultuuri piiril. Maailm ,kus ta üles kasvab islami ja kristliku kultuuri piiril. Võiks ka praeguses ajas intrigeeriv olla. Maailm ei ole geograafilisele kaardile kantav. Piir on seal, kus on kõrb, see on suur kõrberomaan
Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles ...
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjandu...
Tegelikkuse olemus on nähtamatu, salapärane (teadus on samuti võimetu seda teadma, tõde on tabamatu nii teadusele kui realistlikule kunstile) Tõde võib tabada vaid erilise intuitsiooniga mida need uued kunstnikud omavad. Gustave Moreau. Ilmutus. *teemad traditsiooniline (piibel , antiikmütol.) kuid käsitlus traditsioonist erinev, maalilaad erakordselt fantaasiarohke. Gustave Moreau. Kentaur kannab surnud poeeti. Sümbolism Uursomantik usub, et kui keegi maailma olemusest aru saab, on see kunstnik. Loomult õnnetu olend keda ei mõisteta ja tunnistata. Vastandab banaalsele realismile müstilise maailma Odilon Redon. Muusa Pegasusel. Kujutluslaad hoopis erinev akadeemilisest, põnev, fantastiline, irreaalne värvide mäslemine, reaalset ruumi pea-aegu ei olegi, on värvide mäng (ka sümbolismile omane.
loodusega arvestav vaatepunkt. See vaatepunkt on tänini loomingus alles. Pärast suurt kütielu lõpetamist, kolis ta tagasi Mulgimaale. o 1968 Maa-alused järved 1973 Kuningaonni kuningas 1977 Leiud kajast 1989 Karu süda -- Niika o 1990 Sinivald o 1993 Kummitus kummutis -- näidendid. Nende hulgas on ka „Kuldrannake“. 1993 Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija -- Nikas 2003 Kentaur -- Nikyas 2006 Sõnajalg kivis -- Nikolas 2012 Lendav hollandlane -- Nikodemes Ta alustab luuletajana. Tal on keeleuuenduslik hoiak. Pööraste näideteni jõuab ta 70ndatel. See tähendab ka seda, et luules (hiljem ka proosas) kohtuvad väga huvitavalt ühelt poolt looduslik loomulik alge ning teiselt poolt konstruktori hoiak, et loome mingi tehiskeele. See kokkupanek on sümbolistlik põhjaga. Ta torkab silma sihipäraste ettevõtmistega. Näiteks otsustab, et hakkab
kannustas teda oma kandadega ja andis kogu oma jõu ning keharaskusega ta metsikule lennule hoogu juurde. Torn vappus, tema aga karjus ja kiristas hambaid, ta punased juuksed tõusid püsti, ta rind lõõtsus nagu sepalõõts, ta silm pildus leeke, kellakoletis aina hirnus ja hingeldas tema all. See polnud enam Jumalaema kiriku suur kell ega Quasimodo, vaid oli unenägu, tuulepööris, torm; ratsa kihutav heli; lendavale laudjale klammerdunud tont; kummaline kentaur, pooleldi inimene, pooleldi kell; mingi kole Astolfo elavast pronksist jubeda hipogreifi seljas. * See imelik olend pani oma juuresolekuga kogu katedraali kuidagi elama. Näis, nagu hoovaks temast mingit salapärast jõudu, vähemalt rahvas arvas seda oma suures ebausus, ja nagu elustaks see hoovus kõiki katedraali kive ja laseks vana templi sügaval sisemusel väriseda. Jätkus teadmisest, et Quasimodo kirikus on, kui juba paistis, et käikude ja portaalide