The USA In my essay I am going to talk about the United States of America. The USA was discovered by Christopher Columbus in 1492. It is situated between the Atlantic and the Pacific Oceans. It is the world's fourth largest country by size (after Russia, Canada and China) and the third by population (after China and India). The third largest citys in the US is: New York (NY) with a population of 8,175,133 and nicknames like The Big Apple, The City That Never Sleeps. It is composed of five boroughs: Manhattanthe home to Central Park and most of the city's skyscrapers, The Bronx, Brooklyn with a distinct downtown neighborhood, Queens the only large county in the United States where the median income among African Americans is higher than that of White Americans and Staten Island The Staten Island Ferry where you can see The Statue of Liberty ( a colossal neoclassical sculpture on...
võimutulek ja Kuubale paigaldada režiim raketibaase, mis võinuks suure osa USA hävitada, Kennedy kuulutas välja merel kontrolljoone, nõudis baaside likvideerimist. Hruštšov likvideeris
kõige paremini milline peab ühiskond olema. 1960a. teatas USA, et ei osta enam Kuubalt suhkrut. Castro riigistas USA kapitalile kuulunud ettevõtted. Diplomaatilised suhted USAga katkesid. Tihenesid Kuuba suhted NSV liiduga, mis ostis suhkru ära. Castro teatas, et ta on Leninlane ja riigis kehtestati ühepartei süsteem. 1962a sai USA teada, et NSV liit toimetab Kuubale maa-maa tüüpi Keskmaarakette ja pommituslennukeid. 22 oktoobril 1962 tegi USA president Kennedy avalduse, milles teatas, et Kuuba läbikäimine ülejäänud maailmaga lõigatakse läbi. USA väed kogu maailmas viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Pärast vastastikkuse läkitusi teatas Nõukogude Liit 28 oktoober 1962, et raketid võetakse maha ja viiakse koos lennukitega minema. USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Sellega oli kriis lahenenud. Nõukogude Liidu ja USA juhtide vahele seati otsetelefoni ühendus "kuum liin". Vietnami sõda
diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuuba kriisi sisu: oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis. Valitses reaalne tuumasõja oht. See oli nende riikide vaheliste suhete kõige pingelisem moment. Kummagi väed (tuumarelvadega) olid valmis iga hetk alustama sõjategevust.
diplomaatilise vahekorra. Castro teatas, et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon (mis tõestas, et sotsialistlik maailmarevolutsioon jätkub. Hrutov lubas mais 1960 Castrole, et vajadusel astuv NL tema kaitseks relvadega välja. 1962. sai Washington teada, et Moskva on hakanud Kuubale toimetama maa-maa tüüpi keskmaarakette, strateegilisi pommituslennukeid, Kuubas olid alanud Nõukogude sõjaväetehnikute ehitustegevus. 1962 22. oktoobril tegi Kennedy avalduse, milles informeeris USA avalikust ja kehtestas Kuuba ümber karantiini, et takistada NL relvade edasist vedu Kuubale. USA väed viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Sellele vastas VLO samaga. Järgned pingeline nädal, mil maailma rahu rippus juuksekarva otsas. Kennedy ja Hrutov vahetasid läkitusi. 28. okt teatas Moskva lõpuks, et rakettide ülesseadmine on lõpetatud ja raketid ja pommitajad tuuakse Kuubalt ära. 20
ümberkujundamise tegelike või kujyteldavate sündmustega. Saagades järgitakse tõepäraseid sündmusi ja nende jalist kulgu.Legendides esineb nähtuste ilustamise tendentsi. 4.tegevuspraktika ja kombed: koosnevad sobivateks peetavatest käitumisviisidest ja nende tõlgendamistest. Viimaste hulka kuuluvad rituaalid. Tricei ja Berney teeneks org.kultuuri alases teaduskirjanduses on süstematiseeritud käsitluse loomine. Organisatsioonikultuur ja edukus: Deal ja Kennedy: tugev ettevõttekultuur on äriedu uus vana reegel, millega rõhutavad, et org.kultuuri peamiseks funktsiooniks on väga hea soorituse tagamine! Peters ja Waterman: väga heade ettevõtete tunnuseks ongi see, et nad nõuavad väga head sooritust nn. keskmiselt töötajalt. Ettevõttekultuuri elemendid. Deal ja Kennedy käsitlus. 1.Ärikeskkond- olulisim ettevõttekultuuri determinant, sest see määrab , mida ja kuidas edu saavutamiseks teha. 2
Kennedy peavad pidevalt läbirääkimisi ja Moskva ja Washingtoni vahel seatakse sisse ,,kuum liin". 28. oktoobtil teatab NSVL, et viib raketid ära, ja USA teatab, et peatab karantiini. See kriis viib Ameerika taas välispoliitika suunamuutusele. Trumani doktroo 1957 E. Eisenhower. Võetakse vastu tagasitõrjumise doktriin tuleb aktiivsemalt võidelda kommunismi vastu. Seda doktriini just Kuuba puhul taheti kasutada, sest oldi valmis jõuga Kuuba valitsust vahetama 1962 Võetakse vastu Kennedy doktriin. Mis ütleb et tuleb vältida otsest vastaseisu, sõdida tuleb vaid oma mandrist eemal ja pidada võib ainult väikeseid sõdu. Tänu sellele saab USA Vietnamis lüüa kuna doktriin käsib lõpetada otsesed pingelised vastaseisud. Kriis lõppebki sellega, et NSVL viib raketid ära ja Usa peatab karantiini. NSVL i ajaloos kutsutakse seda Kuuba kriisiks ja selle põhjustas USA. Lääneriigid aga
reformimeelseid kommuniste, deklareeris L. I. Breznev, et NSV Liidul olevat sotsialismi kaitsmise nimel internatsionaalne õigus ja kohustus ka edaspidi niiviisi toimida. Breznevi doktriin eitas sisuliselt sotsialismimaade suveräänsust. Paindliku reageerimise doktriin Kui tagasitõrjumisdoktriini esitanud vabariiklased rääkisid oma otsustavusest anda vajadusel NSV Liidule otsustav vastulöök (see tähendanuks sisuliselt tuumasõda), siis demokraadid John Fitzgerald Kennedy ja Lyndon B. Johnson rääkisid lokaalsetest sõdadest. Asi oli selles, et neil aastail olid kommunistid saavutanud üha suuremat edu partisanisõdade abil. Nende tõkestamine tuumarelvaga oleks olnud liiga ohvriterohke ja ohtlik - raketitehnika arengu tõttu olid ka Ühendriigid ise haavatavaks muutunud. Seetõttu leidis Washington, et Ühendriigid peavad olema võimelised pidama ise ja aitama oma liitlastel pidada lokaalseid, piltlikult öeldes üht
kajastavad erinevate ajajärkude nukunurgad täpselt tollast riidemoodi. Barbie on nagu ajastu rollimudel. Emad ostavad Barbiesid lootuses pakkuda mitte lõbustust, vaid soovides anda oma lastele tillukest ühiskonna ja naiselikkuse mudelit. Nii elavad Barbied ise oma elu - neil on olemas kõik see, mis päris maailmaski ja väikesed tüdrukud võivad nende abil ellu viia oma tõelisi unistusi. Pärast president Kennedy mõrva hakkassid paljud tüdrukud sellel ajal Barbiesid koguma nendega mängimise asemel. Et Barbiedega mängijad muutusid järjest vanemaks, ilmusid ka klassikalise stiili Barbied - Balli-Barbie jt. Peagi aga tulid ka hulaseelikutes või miniseelikuid kandvad Barbied, kes lükkasid luksuslikud klassika-Barbidd troonilt. Barbied kandsid miniseelikuid ja olid teinud läbi uuenduse ,omandades painduvad jalad. Kuid Barbied ei saanud enam üksi hakkama
Rahandusministeerium 5 dollarit Abraham Lincolni portreega 2 dollarit Thomas Jeffersoni portreega (harvaesinev rahatäht) 1 dollar George Washingtoniportreega USA dollari mündid USAs on praegu käibel 6 erinevat mündinominaali: 1 dollar (buck) harvaesinev Kõik surnud USA presidendid 50 senti (half dollar) harvaesinev John F. Kennedy 25 senti (quarter) George Washington 10 senti (dime) Franklin D. Roosevelt 5 senti (nickel) Thomas Jefferson 1 sent (penny) Abraham Lincoln KOKKUVÕTTE Dollari tähtsust ei saa alahinnata.Dollar on maailma üks stabiilsemaid valuutasid.Dollari paber rahadel on kujutatud USA tähtsamad isikud ehk siis presidendit. Enne referaadi tegemist ei teadnud ma dollarist suurt midagi,nüüd aga tean dollari
Saksamaa puhul sõlmitakse Pariisi lepped, SLV taasrelvastamine, 1949 oli loodud NATO, Saksamaa NATO liikmeks 1954, Idablokk loob oma sõjalise bloki VLO 1955 3. BERLIINI KRIIS 1958-1961 Põhjus: suur põgenikehulk idast läände Hrustsov nõuab, et Berliin muudetaks neutraalseks linnaks, lääneliitlased viigu oma väed ära. Tulemus: Berliini müüri ehitamine 1961.aasta 13.augustil, Lääne-Berliin kujuneb vaba maailma ja demokraatia sümboliks, Kennedy visiit Lääne-Berliini 1963; müür kujuneb külma sõja sümboliks. 4. KUUBA KRIIS 1962 (haripunkt 22. okt.-28. okt) Põhjus: NSVL paigutab oma keskmaaraketid Kuubale Osapooled: NSVL, USA, Kuuba Tagajärg: NSVL viib raketid Kuubalt, USA viib oma raketid Türgist Algavad tuumarelvastuse piiramise läbirääkimised, 1963 osaline katsete keelamise leping Otsekontaktid USA ja NSVL vahel Hrustsovile pannakse siseriiklikult pahaks allaandmist, viib lõpuks tema tagandamiseni 5
MILLISED OLID EESTLASTE VALIKUD TEISES MAAILMASÕJAS? Mingisugustki valikut raskendas 1939 a sõlmitud MRP ja sellele järgnenud nn baaside aeg. Piirile koondatud lahinguvalmis vägede toel surus N. Liit Eestile peale nn vastastikuse abistamise lepingu, mis andis N. Liidule õiguse tuua Eestisse loodavatesse sõjaväebaasidesse 25 000 nõukogude sõdurit. Eestil oli tollal teenistuses pisut üle 15 000 mehe. 1940. aasta juunis, mil algas N. Liidu otsene agressioon, oli riik Punaarmee poolt ümber piiratud. Kujunenud olukorras alistus valitsus sõjalise vastupanuta ning riik hõivati piiri tagant ja baasidest tulnud enam kui 100 000 punaarmeelase poolt. Need numbrid ainuüksi näitavad N.Liidu selget ülekaalu ja igasugune vastuhakk oleks lõppenud veriselt ja kiirelt. Eesti tugevateks külgedeks olid kaitsetahe, hea väljaõppega regulaararmee ja käsirelvadega hästi varustatud Kaitseliit ning si...
Võitis igatahes mugavus lihtsat musta villast või siidist kleiti hakkasid kandma nii toatüdrukud kui ka peened daamid. See mõjus elegantselt igal aastaajal ja igas olukorras, pealekauba ei määrdunud. Windsori hertsoginna Wallis Simpsongi tunnistas, et väikest musta kleiti ei asenda miski. Hiljem hoidsid kleiti moepildis sansoonitar Edith Piaf ja filmiiludus Marilyn Monroe. 60ndail tabas maailma lausa väikese musta buum, eeskujuks stiiliikoon Jackie Kennedy ja Audrey Hepburn filmis «Hommikusöök Tiffany juures». Moodsad kleidivariandid ei pruugi sugugi olla enam ranged, avar dekoltee või läbipaistvad osad kuuluvad asja juurde. Uuemal ajal on väikese musta kleidi pretensioonitus ka hea taust luksusliku väljanägemisega kingadele ja ridikülidele. Ka uhke pross, kunstlilleõis või kettvöö lisavad kleidile värvi. Kokkuvõte. Tänu selle referaadi tegemisele sain teada, kes on Chanel ning mida ta tegi.
Kokkuvõtteks niipalju, et see fakt peaks juba ära olema tõestatud, et nii mineviku, kui ka olevik tipp-poliitikutest või loominguliste aladega tegelevatest inimestest on oma mingil eluhetkel põdenud kliinilist depressioon. Võib isegi öelda, et on võimatu lüüa läbi tipp-poliitikas kui sa ei ole parajalt peast hull. Seda tõestasid nii Abraham Lincoln, Theodore Roosevelt, Winston Churchil, Bill Clinton, Jesse Ventura, George Washington, John F. Kennedy. Loominguga tegelevate inimeste seas on asi veel hullem, nendest on kindlasti suurem enamus depressiooni all kunagi vaevlenud, näiteks: Puskin, Lermontov, Mozart jne jne. Kasutatud kirjandust Igor Gräzin, Poliitika kui depressioon ja enesetapp, Tänapäev 1999 http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ps-ravi/depr- ravi.htm#Psühhofarmakoteraapia http://www.nycomed.ee/ee/Menu/Tervis/Tervis/Depressioon/
IIRIMAA Teie Jumalik Diktaator Greetel Kala 2012 Iirimaast üldiselt · Riigi hümn : amhra na bhfiann ( A soldier's song) · Pealinn : Dublin · Pindala 84 421 km2 · Riigikeeled on inglise ja iiri · 6, 399, 152 elanikku · President : Michael D. Higgins · Peaminister : Enda Kennedy · Iseseisvus 16.12.1921 · Rahaühik euro Riik ja Saar · Erinevus Iirimaa saare ja Iiri Vabariigi vahel kujunes välja 20.saj esimesel poolel · 01.01.1908 06.12.1921 on Iirimaa osa Suurbritannia ja Iiri Ühendkuningriigist · Kuninga võim kaotati alles 01.04.1949 ning kuninga õigused anti sellega iirimaa presidendile · Iirimaa astus 1955 ÜRO-sse · Iirimaa astus 1973 Euroopa Majandusühendusse (praegune EL)
ebameeldivusi taluma tuhandeid inimesi. 1954. mõistis senat Joseph McCarthy tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamiskampaania lõpetati. Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid. Pärast Roosevelti surma 1945 sai liidriks Harry Truman, osutus võimekaks ja kaugelenägevaks poliitikuks. Loobus kandideerimast ja presidendiks sai vabariiklane Eisenhower, kes kritiseerid Trumani doktriini passiivseks ning lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda. John Kennedy, valiti 1960 presidendiks, kuulutas välja uute rajajoonte poliitika. (,,Ära küsi, mida riik saab teha sinu jaoks, vaid küsi, mida sina saad teha oma riigi heaks") uute rajajoonte poliitika- ameeriklased peavad taas rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse- nihutades niiviisi enda kui ka kogu ühsikonna rajooni. Gagarini kosmoselend ja Berliini müüri ehitamine olid USA jaoks suured pettumused. See andis motivatsiooni juurde ja 1969
gravitatsioonita ei tõmbu lülisammas. kokku; lihased nõrgenevad- pole vaja teha rasket tööd kõndimise ja muidu liigutamisega. 1 kuu jagu kahjustust võtab aega taastamiseks umbes aasta jagu Maa peal viibimist, et taastada luu normaalne mass, tihedus ja ainevahetus. Gemini jaApollo programmid Apollo programm oli NASA kosmoselendude programm aastatel 19611975, mille käigus sooritati kuus mehitatud lendu Kuule, President oli John F. Kennedy. Apollo on siiani ainuke programm, mille raames on inimene lennanud Maa orbiidist kaugemale. Gemeni oli USA kosmoseaparaatide seeria. (pikemad lennud; avakosmoses viibimine; liikumistee muutmine; kahekohaline). Nende lendude käigus tehtud edusammud sillutasid teed ,,Apollo" lendudele. Kuu Kuu on meie kõige lähim taevakeha (keskmiselt 384 400 km kaugusel). Raskusjõud Kuu pinnal on maisest kuus korda väiksem, seega
Pingestatus –Pingestatus on saavutatud värve ning vorme vastandades. Ruumilisus –Töö on tasapinnaline, värvi helenemist ega vähenemine puudub. 4. Väline analüüs: USA majandus peale II maailmasõda oli õitsemas 1950.ndatel aastatel oli täielik majandusbuum, kuid 1960.ndatel aastatel majandus enam ei õitsenud nii palju kui varem. 1960.ndatel aastatel Ameerikas valiti uus riigipea John Fitzerald Kennedy, kelle põhimõte oli rajada uut õiglasemat ühiskonda, kaotades vaesuse ning tahtis muuta USA heaoluühiskonnaks. Popkunst oli tekkinud juba 1950.ndate aastate lõpul ning nende motiivid ei olnud traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Popkunst kasutas kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille
o Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ja kuulutas välja majandusblokaadi o 1961 – Castro vastased üritasid alustada võitlust Castro režiimi vastu: USA toimetas pagulased Kuubale, jätsid nad Castro ülekaalukate jõududega võitlema (nn Sigade lahe dessant, ebaõnnestus) o Hruštšov hakkas Kuubale paigaldama keskmaarakette, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USAst o 1962 – Kennedy sai teada rakettidest, kuulutas välja kontrolljoone merel, nõudis Nli raketibaaside likvideerimist o Maailm seisis tuumasõja lävel: USA ähvardas rünnata, kui Hruštšov järele ei anna, mida ta lõpuks tegi o Hruštšov teatas, et baasid likvideeritakse, tunnustas kontrolljoont, USA lubas, et ei tee katset Kuubat vallutada o Tulemus: Castro režiim jäi püsima, maailm sai aru, et maailma saatus ripub vaid juuksekarva otsas
Neegrid hakkasid 50.-60. massiliselt siirduma lõunast põhja. 40. lõpus võeti vastu mitmeid seadusi rassisimi vastu Keelati rassiline disk. armees, föderaalametites, haridusasutustes survet avaldas neegriliikumise kasv (Martin Luther King), pooldati vägivallatu võitluse taktikat. Siiski toimus tagasilööke, suurlinnades rassirahutused ja 1968 tapeti King. vastusena aktiveerusid valged radikaalid(Ku Klux Klan) Poliitilised mõrvad - John F. Kennedy 1963(tappis endine merejalaväelane) Robert Kennedy 1968(tappis Palestiina juurtega hipi) M.L.King(tappis valge rassist) Noorte protestid - 1960. aktiveerus noorsugu protesteeriti: Vietnami sõja ja üldise sõjaväekohustuse vastu ning tarbimisühiskonna väärtustamise vastu. Keelduti astuma armeese, tänavatel korraldati sõjavastaseid demonstratsioone hipiliikumine (ei vägivallale, ja armastusele) hakati huvituma radikaalseted
-60. massiliselt siirduma lõunast põhja. 40. lõpus võeti vastu mitmeid seadusi rassisimi vastu → Keelati rassiline disk. armees, föderaalametites, haridusasutustes → survet avaldas neegriliikumise kasv (Martin Luther King), pooldati vägivallatu võitluse taktikat. → Siiski toimus tagasilööke, suurlinnades rassirahutused ja 1968 tapeti King. → vastusena aktiveerusid valged radikaalid(Ku Klux Klan) Poliitilised mõrvad - John F. Kennedy 1963(tappis endine merejalaväelane) → Robert Kennedy 1968(tappis Palestiina juurtega hipi) → M.L.King(tappis valge rassist) Noorte protestid - 1960. aktiveerus noorsugu → protesteeriti: Vietnami sõja ja üldise sõjaväekohustuse vastu ning tarbimisühiskonna väärtustamise vastu. → Keelduti astuma armeese, tänavatel korraldati sõjavastaseid demonstratsioone → hipiliikumine (ei vägivallale, ja armastusele) → hakati huvituma radikaalseted
Manx, and Breton). The earliest sources were written in the Ogham alphabet. 10. The most famous medieval manuscript is "The Book of Kells" written in Latin. 11. Famous writers of Irish origin: William Butler Yeats, Samuel Beckett, George Bernard Shaw, Seamus Heaney. 12. There are a lot of Irish people living outside of Ireland. 15 of the US presidents have Irish roots: J.F Kennedy, R. Nixon, R. Reagan, B. Clinton etc. The West Indies 1. The West Indies are situated in the Caribbean Sea, between Caribbean and North Atlantic Ocean, north of South-America. They are known by that name because Columbus thought he had reached India when in fact he had reached the islands. 2. Original inhabitants of the area: Arawak Indians (200 BC) and Carib Indians (AD 1300). 3. For the Europeans, most of these islands were discovered by Columbus during the 15 th
Usa varustas Lääne-Berliini toiduga õhusilla abil. NSVL lõpetas blokaadi. Kestis 324 päeva. 1961 ehitati ühe ööga Berliini müür, mis sulges Lääne-Berliini Kuuba (ehk kariibi) kriis 1956 tuli Kuubas võimule Fidel Castro. Kehtestas oma diktatuuri. Pahempoolsed ümberkorraldused. Suhted USA-ga halvenesid. Kuuba natsionaliseeris USA ettevõtted. Hrustsov asus paigaldama Kuubale kesk-maatüüpi rakette. Ameeriklased said sellest aerofotode abil teada. 22. Okt 1962 teatas Kennedy sellest kogu maailmale. USA oleks NSVL rünnanud, kui raketibaase poleks likvideeritud. USA lubas, et ei ründa Kuubat. Castro reziim jäi püsima. Kuum liin Moskva ja Washingtoni vahel ( see oli selline telefonijunn, et nad saavad kohe hellata üksteisele kui vaja) USA pidi ära võtma raketid Türgis. Suessi kriis 1956 riigistas Egiptuse uus valitsus (eesotsas Gamal Abdul Nasser) inglastele kuulunud Suessi kanali. NSVL toetas. Konflikt lääneriikidega. Nasser soovis ehitada Assuani paisu ja
laevadele, ründalateks olid Põhja-Vietnami alused. Hiljem selgus, et 4. augusti rünnakut ei toimunud, on ka väidetud, et 2. augustil käskis USA president Johnson enda aluseid rünnata, et kongressilt suuremaid volitusi saada. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Algselt Vietnami kodusõjast hakkas kujunema USA-Vietnami sõda. 1963. aastaks oli 15 000 ameeriklast Vietnamis. President Kennedy nõusolekul toimus sõjaväeline riigipööre. President Diem kukutati ja hukati. 1965. aastal alustas USA Põhja-Vietnami pommitamist. 13. veebruaril oli vahepeal USA presidendiks saanud Johnson andnud operatsioonile "Rolling Thunder" heakskiidu ning 2. märtsil tabasid Põhja-Vietnamit esimesed pommid. Pommitamine oli planeeritud astmeliselt laieneva sõjakäiguna, mis pidi Põhja-Vietnamit lõunapoolsete sisside toetamisest eemale peletama. See USA meelekindluse demonstratsioon
Vinni-Pajusti Gümnaasium Mart Vaino OOPERIFANTOOM Referaat Puka 2015 1 Sisukord Ooperifantoomi autorid.......................................................................................... 3 Gaston Leroux (6. mai 1868 – 15. aprill 1927)....................................................3 Andrew Lloyd Webber (22. märts 1948)..............................................................4 Georg Malvius (30. mai 1945)............................................................................. 5 Peaosatäitjad.......................................................................................................... 6 Stephen Hansen(Ooperifantoom)........................................................................6 Hanna-Liina Võsa(Christine Daae).......................................................................7 Koit Toome(Raoul, Chagny vikont)..........................
Kriis Aeg Osalejad Põhjused/ajend Kriisi käik Tulemused Berliini blokaad 19481949 USA, Saksamaa 3 läänepoolses NSVL sulges kõik maismaa NSVL saavutas vaid selle, et Lääne-Berliini ei Prantsusmaa, okupatsioonitsoonis teed, mis ühendasid Lääne- arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi Suurbritannia, lisaks Lääne-Berliinis Berliini ja lääne koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks NSVL (USA, Pr., Sbr.) läbi okupatsioonitsoone Lääne- haldusüksuseks. Saksamaa lõhenes lõplikult viidud rahareform, mida Berliin sai välismaailmaga (läänes Saksa Liitvabariik ja idas Saksa ...
1945 – Harry Truman, võimekas ja kaugelenägev, valiti tagasi '48. Trumani doktriin- seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise 1952 – Dwight D. Eisenhower, Trumani doktriin tema meelest liiga passiivne, lubas ikestatud rahvast vabastamiseks aktiivseid samme (jäi lubaduseks). 56 valiti tagasi, maj mõttes edukas ja populaarne. Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht 1960 – John F. Kennedy, noor demokraat, leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74.
Nii muutus kujund veelgi "odavamaks" aga ometi ka ligitõmbavamaks. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis mõjus näitustel lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana kui masstoodangus olevad esemed kaupluseriiulitel. Lisaks hakkas Warhol lõuendile kandma tuntud inimeste fotosid. Tema kangelasteks said tolle aja kuulsused nagu näitleja, laulja ja modell Marilyn Monroe, samuti näitleja Elizabeth Taylor ja laulja Elvis Presley, aga ka presidendi abikaasa Jackie Kennedy. Peale kuulsuste kasutas Warhol oma pildiseeriates ka ajalehereportaazides kajastamist leidnud anonüümseid enesetapjaid ja liiklusõnnetuste ohvreid, nimetades neid "15 minuti kuulsusteks". Warholile kuulub kuulus 15-minuti tsitaat "Tulevikus on igaüks kuulus 15 minutit". Kõrgeim summa, mis on makstud Warholi töö eest on 100 miljonit dollarit. See oli 1963. aasta teos "Kaheksa Elvist" ja see müüdi 2008. aasta sügisel. Warhol on üks seitsmest
He appeared in the documentary The Century of the Self lamenting the psychological work being done on her before her death. from the television feed of John F. Kennedy's birthday gala where Monroe sang Happy Birthday, Mr. President The Kennedys May 19, 1962, she made her last significant public appearance, singing "Happy Birthday, Mr. President" at a televised birthday party for President John F. Kennedy at Madison Square Garden. The dress she wore to that event sold for 1.26 million dollars in 1999, establishing a new world record for the most expensive piece of clothing ever sold at auction. It has been claimed that Monroe was involved with both Robert Kennedy, and John F. Kennedy.[34] Jeanne Carmen, who claimed to have been a friend of Monroe's, also claimed she dated both.[34] Joe DiMaggio told both his son and attorney that "the Kennedys killed her."[41] Death and aftermath
silmapettega, siis võiks põhjuseks olla pragudest eralduva gaasi helendumisega. Vulkaanilist tegevust peetakse seejuures vähetõenäoliseks. 11 2. REISID KUULE 2.1. Apollo 11 Apollo 11 oli kosmoselaev, mis viis esimese inimese Kuu pinnale. Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969.aasta 16.juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma
" Robert Motherwell ,,Tahaksin väljendada vaid üldist põhimõtet, et elu jäljendab kunsti märksa rohkem kui kunst elu." Oscar Wilde ,,Kui kunst peab toitma meie kultuuri, siis peab ühiskond lubama kunstnikul meele valla päästa ja järgneda oma nägemusele sinna, kuhu see ta viib." John F. Kennedy ,,Tunnen, et meis on täiesti tundmatuid piirkodni. Hiiglaslikke, salapäraseid ja ohtlikke piirkondi. Arvame, et tunneme ennast, kuid tegelikult tunneme vaid imepisikest osa. Meil on seltskondlik isiksus, keda näitame teistele. Meie sees on ohtraid galaktigaid. Ja kui me ei sisene neisse, mis tegelevad mingisuguse kunstiga, kas siis näidendijirjutamisega, maalimise, muusikaga või mõne muuga, siis ei mõsita ma millegi tegemise mõtet. Just sellepärast ma kirjutangi
Külm sõda, raudne eesriie Külm sõda tähendab lääne demokraatia ja ida kommunismi vastasseisu ilma otsese sõjata. Teine maailmasõda muutis igal pool riigipiire ja seetõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma. Sõda muutis ka jõudude vahekorda, USA tõusis esile ja Prantsusmaa, Suurbritannia osatähtsus langes. Maailmapoliitikat määravaks jõuks sai USA kõval ka NSV Liit, kes eraldas oma alad raudse eesriidega, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Pärast Hitleri surma sai selgeks, et Stalin valmistus konfliktiks läänega. Samal ajal kutsus USA läänt üles kommunismile vastu seisma. Kuna lääs ei tahtnud uut konflikti, oldi valmis Stalinile järele andma. Sellest innustust saanud Stalin unistas maailmavallutusideest ja likvideerid igasugused demokraatia jäljed raudse eesriide taga ning valmistus sõjaks. Pikkamööda hakati seda ikka tähele panema. 1947 Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvas...
Aastal 1862, tulevane kuningas Edward VII Briti sain tätoveering rist käe. Prints Charles oli ka tätoveering, seda vähendati veidi enne pulmi, et printsess Diana. Peaaegu kogu keha kuningas Harold oli tätoveeringud stseene sõjaväe lahingud [volituses 88 päeva]. JeanBaptiste Jules Bernadotte, marssal Prantsusmaa ja Rootsi kuningas suri 8. märts 1844. Valmistudes Balsameerimis tema käe tätoveeritud avastas silt prantsuse keeles: "Surm kuningas!". John F. Kennedy tõi oma tätoveering ainult survel tema abikaasa. Tal oli tätoveering õlal on kilpkonn, mis tähendab, et omanik ületas ekvaatori [volituses 88 päeva]. Tätoveerimine oli Albert Einstein, Nikolai II ja Stalini [volituses 88 päeva]. Teravmeelne tattoo teha Vietnami sõja ajal, Ameerika Asevelvollinen kaks roppu sõna äärel oma parema käe. Tattoo nähtav ainult siis, kui ta tervitas armee nii ta ei võtnud [volituses 88 päeva].
Mustanahaliste liikumine, üliõpilaste liikumine, naisliikumised. 3) USA peale II maailmasõda (sisepoliitika, majandus, välispoliitika) Kaheparteisüsteem: demokraatlik ja vabariiklik. Sisepoliitilised probleemid: makartism- J.McCarthy järgi, poliitika kommunistide ja juutide vastu. Mustanahaliste olukord- hakati võtma vastu seaduseid olukorra lahendamiseks, M. L. King- mustanahaliste liikumise eestvedaja. Poliitilised mõrvad: M.L.King, J. Kennedy, R.Kennedy. Noorte rahutused- noorsoomäss sõjakohustuse vastu, tarbimisühiskonna väärtustamise vastu. Watergate'i afäär- Nixon lasi paigutada Watergate'i hotellis demokraatide tuppa pealtkuulamisaparaadi, selle tõttu ta ka võitis, pärast eitas enda tegu, kuid hiljem astus tagasi. Terrorismi probleemid- 1993 esimene pommiplahvatus NY maailmakaubanduskeskuses. Majandus: sõduritel polnud sõja lõppedes tööd, majanduse muutumine
Itaallased/ inglased. REGULAATORID On tegevused, mis aitavad omavahelist suhtlust juhtida ja kontrollida. Enamasti kasutatakse noogutamise, viipe, pearaputuse , kulmukergitusega või muul viisil kujundatud regulaatoreid tervitades, hüvastijätul, teise inimese poole pöördumisel. Need annavad tunnistust selle kohta, mida inimene parasjagu mõtleb. Siia kuuluvad ka eri liiki puudutused. D. Morrise järgi on enese puudutamise varjatud siht enda lohutamine, rahustamine, eneseintiimsus. President Kennedy näppis avalikkuse surve all oma keskmist vestinööpi, Winston Churhill olevat pingeolukorras surunud käed vastu kuue alumist serva. Naised kasutavad stressiseisundites tihti oma käevõrude keerutamist ja kettide hüpitamist. Pidev üle juuste silitamine on eneserahustamine. Silitatakse oma nägu, paitatakse käsi, tõmmatakse sõrmedega õrnalt üle huulte jne. Suu varjamine osutab tavaliselt süü tundele. Ent vahel võib see tähendada ka kahtlust, liialdamist või ebakindlust
(pilt!) Kõik said läbi värava sõita vabalt, kuni 12.augusti hommikuni 1961 kui berliinlased avastasid tarad, okastraadi, kraavid ja valvel seisvad sõdurid. Järgmisel päeval ehitati Berliini müür, kuid läbi värava oli võimalik pääseda siiski Pariisi väljakule, mis oli sel hetkel kui eikellegimaa, see siiski sulgeti ka ehk ehitati siis madal nn beebimüür Brandenburgi värava ette, mis jäi suletuks kuni 22.detsembrini 1989. 1963. aastal pidas USA president John Kennedy Lääne-Berliinis kõne ning seda kordas 1987. aastal USA president Ronald Reagan Brandenburgi värava ees, kes ütles ,,Mister Gorbatsov, avage see värav. Purustage see müür." Tema on ka pildil. Veidi enne teda, 1980.aastal, lausus Lääne-Berliini linnapea (Richard von Weizsäcker) kuldsed sõnad ,,Saksamaa küsimus on avatud senikaua, kuni on suletud Brandenburgi värav." (pilt!) 1989. aastal, hilissügisel, toimus revolutsioon ning müür lammutati ning 22. detsembril avati
Impeerium). Sveits loodi peale sõda. Rootsi sai endale Balti mere lõuna osa. Hollandi ühendatud provintsidest sai uus riik- Holland. Prantsusmaa sai Elsass-Lotring + muud territooriumid. Hispaanial jäid Prantsusmaaga pikemaks ajaks keerulised suhted. Westfaali rahu- kaasaegsete riikide süsteemide teke: Sõjade tsüklid- 25a perioodid. Westfaali rahu lõpetas 30-a. sõjaga, luuakse kaasaegsete rahvusriikide süsteem. Paul Kennedy rahvusriikide tekkest: 1. majanduslikud eeldused- kaubandus 2. Kultuurilised eeldused- keel, piibli tõlked, trükkimine. 3. Kommunikatsioonilised eeldused 4. Sõjalised eeldused-mobiliseerumine, idenditeet, vihkamine. Kennedy arvas, et rahvusriigid tekkisid u 16 saj, ehk enne Westfaali. Westfaali rahulepe: Püha-Rooma Impeerium- vaid Austria & osa Saksamaad jäi Impeeriumile, Paavsti võimu kadumine. Saksamaa uutel riikidel oli õigus oma sise- ja välispoliitikale. Oluline monarhi puutumatus
Aeg-ajalt on tulnud vaatlejatelt teateid salapärastest sähvatustest Kuul. Kui tegemist pole just silmapettega, siis võiks põhjuseks olla pragudest eralduva gaasi helendumisega. Vulkaanilist tegevust peetakse seejuures vähetõenäoliseks. 8 Tähtsamad Apollo lennud 40 aasta eest, 1969. aasta juulis jõudis kätte ameerika kuuprogrammi kulminatsioon. President J. F. Kennedy poolt 1961. aastal väljakuulutatud suurejooneline ettevõtmine (saata inimesed Kuule aastakümne lõpuks) oli jõudnud eesmärgini määratud tähtajast poolteist aastat varem. Esimesele maandumisele Kuule eelnes kaheksa aastat pingelist ettevalmistustööd. Need olid ettevalmistavad lennud Gemini programmi raames, Apollo kosmoselaeva, kuumooduli, hiigelraketi Saturn V ja tema nooremate vendade Saturn-I ning Saturn-IB
lõ d) Euroopa Liidu loomise plaan. 27. Phillips'i kõver iseloomustab: Vastused: a) IT lahenduste kasvu elektroonikatööstuses; b) SKP suurenemist tänu töötuse vähenemisele; c) inflatsiooni ja tööpuuduse omavahelist seost; d) tööpuuduse ja tööhõive omavahelist seost. 49 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 30. J.F. Kennedy poolt kasutusele võetud majanduspoliitikas kasutati Vastused: a) nii "nõudlus-" kui ka "pakkumispoolset" majanduspoliitikat; b)) ainult "pakkumispoolset" p p majanduspoliitikat; j p c) ainult "nõudluspoolset" majanduspoliitikat; d) hiilgavalt A. Smithi poolt pakutud vabaturu ideoloogiat. 31 JJ. F 31. F. Kennedy poolt kasutusele võetud "nõudluspoolne"
heaoluühiskonnani pürgimine, sotsiaalne turumajandus, sotsiaalne õiglus 4. 8 USA Külma sõja aegset presidenti: 1) Harry Truman (1945-1953) Korea sõda, pidurduspoliitika, Trumani doktriin-USA asub kommunismi vastu, tuumapommid Jaapanile. Demokraatlik partei. 2) Dwight D. Eisenhower (1953-1961) lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda, kuid see jäi ainult lubaduseks. Vabariiklane 3) John F. Kennedy (1961-1963) kuulutas välja „uute rajajoonte“ poliitika (ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse-nihutama inimkonna rajajooni). Demokraatlik partei. 4) Lyndon B. Johnson (1963-1969) eesmärk „suur ühiskond“ ehk mõistuse, teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristikud eri klasside ja rasside vahel, nii et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda. Demokraatlik partei.
Produtsent Miracles Kuo Chen Wah/ lavastaja The Inspector Wears Skirts II Produtsent Island of Fire Lung / Steve Tong / Da Chui The Outlaw Brothers Tegevuse lavastaja Story of Kennedy Town Produtsent Stage Door Johnny Produtsent Armour of God II: Operation Condor Jackie Condor/ laulude kirjutaja/ produtsent/ Tegevuse lavastaja/ kaskadöör/lavastaja Angry Ranger Produtsent Police Story 3: Super Cop
Kriis Aeg Osalejad Põhjused/ajend Kriis Tulemused i käik Berliini blokaad 19481949 USA, Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis NSV NSVL saavutas vaid selle, et Lääne-Berliini ei Prantsusmaa, lisaks Lääne-Berliinis (USA, Pr., Sbr.) läbi L arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi Suurbritannia, viidud rahareform, mida NSVL ei tahtnud sulg koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks NSVL es haldusüksuseks. Saksamaa lõhenes lõplikult ...
1948. aastast on Pulitzer Prize for Fiction mõeldud Ameerika romaanikirjanikule, kes kujutab Ameerika elu. Laureaate: Ernest Hemingway (1953, "Vanamees ja meri"); William Faulkner (1955, 1963). Draamaauhinna laureaate: Eugene O'Neill (4 korda!), Tennessee Williams, Thornton Wilder, Arthur Miller, Edward Albee, Neil Simon. Preemia biograafia või autobiograafia eest on saanud teiste hulgas ka president John F. Kennedy (1957). ¤ Kirjandus peegeldab maailma. Ilukirjandus on kunstiline, isikupärane ja subjektiivne, mitte objektiivne ja erapooletu. ¤ Kirjandus erineb ajastuti: mis ühel ajastul on tõde, see teisel ajastul ei tarvitse olla. Ajastu annab tahes või tahtmata raamid, mille sees kirjanik oma isikupäraga tegutseb. Mõni ajastu seab eriti kindlad reeglid, nt klassitsism 17. ja 18. saj Euroopas, kus eeskuju võeti antiikkirjandusest, stiilipuhtuse
kindlustusühingu "Pohjola" maja Helsingis (1899–1901) arstide maja Helsingis (1900–1901) arhitektide ateljee-elamu Hvitträsk (1901–1903) Soome Rahvusmuuseum Helsingis (1902–1910) Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja Tallinnas Vana-Lõuna tänaval (1905) Viiburi raudteejaam (1904–1913) Eero Saarinen General Motorsi tehnikakeskus, mida on kutsutud ka "Tööstuslikuks Versaille'ks". TWA terminal John F. Kennedy rahvusvahelises lennujaamas Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi Kresge-auditoorium Belli laboratoorium Holmdelis New Jerseys Yale'i Ülikooli jäähokihall Ingalls Rink CBSi peakontor New Yorgis USA saatkonnahooned Oslos ja Londonis. Yale'i Ülikooli jäähall Gateway Arch Armas Lindgren 1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljon (koos Geselliuse ja Saarisega)
· suurlinnades toimus aeg-ajalt rassirahutusi · 1968.a. tapeti Martin Luther King · neegriliikumine radikaliseerus; tekkisid organisatsioonid Black Power ja Black Muslims · aktiviseerus valgete radikaalide Ku Klux Klan jne. · Poliitilised mõrvad: (Vt ka õpik lk.94-95) 1963.a. tapeti Dallases (Texas) USA tollane president John.Kennedy. 1968.a. tapeti eelvalimistel kampaaniat tegev Robert Kennedy (tapjaks oli Pakistani juurtega hipi Sirhan Sirhan) 1968.a. lasti valge rassisti poolt maha Martin Luther King. · Noorsoomäss 1960-ndatel aastatel: 1960-ndatel aastatel aktiviseerus USA-s (aga ka logu läänemaailmas tervikuna) noorsugu, protesteerides: · Vietnami sõja ja üldise sõjaväekohustuse vastu · tarbimisühiskonna väärtustamise vastu Milles noorsooliikumine / mäss seisnes: · keeldumised astuda USA armeesse
Marshalli plaan Truman/USA kava mis nägi ette Euroopa taastamist ja abi andmist sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Trumani doktriin Truman/Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu. Pidurduspoliitika - USA välispoliitika suund kommunismi pidurdamiseks Atendaat Dallases 1963 tapeti Dallases tollane USA president John Kennedy Watergate afäär Nixon/ presidendivalimiste kampaania ajal jäid tollase vabariiklasest presidendi R.Nixoni mehed vahele, paigaldades pealtkuulamisseadmeid Demokraatliku Partei peakontorisse Watergate hotellis. Vietnami sündroom Nixon/Vietnamis võidelnute hingeline kriis ,,Tähtede sõda" Reagan/ USA katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hipid Johnson/ noorsooliikumine, mis sai alguse 1960ndatel USAs
Moodsa ema ürgne kutse Pool aastat tagasi emaks saanud Merle Liivak uurib, miks on imetamisest saanud meie aja üks suuremaid paradokse ja kuidas vastata ürgsele kutsele rinnaga toita. Oh, see on lihtne nagu truki kinnipanek, arvasin enne poja sündi rinnaga toitmisest. Aastaid tagasi maalis üks mu sõbratar sellest pildi kui millestki eriti nauditavast ja sensuaalsest. Beebi saabudes aga avastasin end justkui arvutimängust, seiklemas mööda takistusi täis labürinti. Higisena nagu ehitusel rassiv nõukogude naine ja kaugel beebiajakirjades kohatud rõõsadest superemadest. Esimesed raskused ilmnesid juba sünnitusosakonnas. Teisel päeval oli valus imetada ja kolmandal tulid lõhed. Raamatutest võis lugeda, et tavalisim põhjus on lapse vale asend, kuid siin tundus kõik korras olevat. Võtsin kuulda üht ja teist nõu, ent miski ei aidanud. Viiendal nädalal ärkasin öösel lapse nutu peale üles ja nutsin kaasa. Valu imetamisel oli paisunud talumatuks j...
kuulutanud ja nõuab kohut Kissingeril üle. Ilmselt valistsus ei hakka seda ideed toetama. Samas ka paljudele amerriklastele on ta liiga armas ja pealegi ei taha inimesed, kes temaga õhtust on söönud, tunnistada, et nad on õhtustanud sõjakurjategijaga. Viimane on nö tapnud 200 000 timorlast. Human Rights Watch, Amnesty International ja muud inimõiguslaste grupid võtavad asjaolu ükskõikselt. Põhjendatakse seda ka veel faktiga, et Kennedy administratsioon, kes alustas sõda Lõuna Vietnamis ja terrorit LadinaAmeerikas ning Johnsoni administratsioon, kes alustas rünnakut Indohiinas on samu vigu teinud. Pealegi poleks olnud see Kissingeril võimalik ilma aktiivsete intellektuaalide suure abita. Tekib ka küsimus, kas rahvusvaheline õigus hõlmab isikulisi kuritegusid. Tufti professor on öelnud, et moraalsusetus pole ebaseaduslik ja ebaseaduslikkus pole isikuline kriminaalne vastutus
KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid ...
1. Suessi kriis 1956 Tekkepõhjus: Egiptuse uus valitsus eesotsas Gamal Abdel Nasseriga riigistas 1956.a. inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi kaasa konflikti lääneriikidega. Osapooled: sõjaväeline rünnak Egiptusele Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt Tagajärjed: 1) kriis näitas, et Euroopa riikide valitsemine maailmas on lõppenud (ükshaaval ei suuda maailmas kaasa rääkida). 1957- Euroopa riigid sunnitud läbi viima tihedamat koostööd – Rooma leping 2) võimu keskuses USA-s ja NL-s Külma sõja ajal 3) pärast kriisi laiendas NL oma võimu islamimaades. Kuni 1970 Egiptusega head partnerid Iisraelist ja USA-st. Väga head liitlased (koostöö partnerid) Gamal Abdel Nasser- Egiptuse president, tahtis vabastada islamimaad lääneriikide poliitilistest ja kultuurilistest mõjutustest, oma hoiakut nimetas islamisotsialismiks. Miks võib pärast seda rääkida Euroopa mõjuvõimu langusest kog...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
