liikumatu, viljastumisvõimeline munarakk. Naisel lõpeb ovogoonidepaljunemine juba looteeas. Samas algab meioodiline jagunemine ning tütarlapse 1. eluaasta lõpuks on rakud meioosi I jagunemise profaasis. Seejärel munarakkude areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedi eas munaraku eellaste meioos jätkub tsükliliselt, see toimub korraga ainult ühes, harva kahes või enamas rakus. Kõigest sellest järeldub, et mistahes kahjulikud tegurid (alkohol, nikotiin, narkootikumid, kemikaalid ja radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjas ja liikumist munajuhasse nim. ovulatsiooniks Viljastumine Isendi arengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Kui uus organism saab alguse viljastamata munarakust nim. seda neitsisigimiseks e. partenogeneesiks (nt. võilill, mesilased). Kus toimub viljastumine? Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Kehaväline
talitlust? Inimese organismis elavad bakterid kõikjal. Kui vähendada vajalike bakterite ja suurendada tõvestavate bakterite hulka, siis me hakkame haigestuma. 22. Arutle, mille poolest erineb ainurakse organismi talitlus hulkrakse organismi ühe raku talitlusest. 23. Seleta, mis juhtuks looduses, kui sealt kaoksid bakterid ja viirused. Kuna bakterid on tähtsad lagundajad, siis jääksid enamus surnud organismid, jäägid, mürgid ja mitmed kemikaalid lagundamata. Muld ei oleks enam viljakas, sest nende elutegevus on mullas tähtis. Loodus ei saaks enam puhastuda ja algloomadel poleks millest toituda. Kui ei oleks viiruseid, siis ei haigestuks enam nii palju, sest viirushaiguseid on väga palju. 24. Millised on bakteri kujurühmad? Nimeta ja joonista need. 25. Mis tingimustes moodustavad bakterid spoore? Bakterid moodustavad spoore ebasoodsates elutingimustes, et neid üle elada.
kolbis mahuliselt sama palju kui vett). Eksperimentaalne töö 2 TÖÖ NIMETUS: Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. TÖÖ EESMÄRK : Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. KASUTATUD - MÕÕTESEADMED , TÖÖVAHENDID: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. - KEMIKAALID 10% soolhappelahus, 5,0...10,0 Mg tükk TÖÖ KÄIK : Eemaldan katseseadeldiselt katseklaasi ja pesen ning loputan selle destilleeritud veega. Sätin büretid ühele kõrgusele ning kontrollin, et vee nivoo oleks mõlemas büretis ühel tasemel. Ühendan katseklaasi tihedalt korgiga. Tõstan ühe büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale. Viin büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldan katseklaasi. Küsin juhendajalt metallitüki ning mähin selle märja filterpaberi sisse
Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskkonnas on: füüsikalised (müra, vibratsioon, õhutemperatuur ja -niiskus, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad jne.), keemilised (kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid), bioloogilised (mikroorganismid, rakukultuurid jne.), füsioloogilised ja psühholoogilised Missuguste töötajate gruppide kohta kehtivad erinõuded töötervishoiu ja tööohutuse alal? Rasedad ja rinnaga toitvad töötajad, alaealised ja puudega töötajad Töökeskkonna spetsialist Töökeskkonna volinik Kas palgaline kohustus? jah jah, saab kohustuse
Paranemine toimub tavaliselt kiiresti, võivad jääda armid. Raskes üldseisundis, suuremate põletushaavadega kannatanud võivad paraneda täielikult, kuid suremusprotsent on kõrge. Eelkõige oleneb see kahjustuse ulatusest ning abi saamise kirusest, organismi eelnevast seisundist ning kaasuvatest haigustest.Eriti ohtlikud on hingamisteid kahjustavad põletused ning elektritrauma, mis võib kahjustada mitmeid siseorganeid. ENNETAMINE 1.Hoida tikud, elektriseadmed ning kemikaalid lastele kättesaamatus kohas. 2.Peab olema ettevaatlik lahtise tulega ning jälgima lapsi seal juures. 3.Paigalda koju tulealarm ning räägi lastele tule ohtlikkusest. 6 KASUTATUD KIRJANDUS Kasvajad, põletused, traumad.Konspekt. Maarja Kärsin Üldarsti käsiraamat.AS Medicina 1999 Lapse tervise käsiraamat.1998 Kui teie laps jäi haigeks.2006
LABORATOORNE KONTROLL Eve Võimre MIS ON LABOR? Laborid analüüsivad mõõdavad Labor on asutus või ruum, kus kontrollitud tingimustel (mikrokliima) sooritatakse uuringuid, eksperimente, mõõtmisi jne. Nõuded töökeskkonnale (valgustatus, mikrokliima, õhuvahetus) Erinevad ohud: bioloogiline oht, kemikaalid, elektriseadmed jm. Tuleb järgida ohutusnõudeid ohu vähendamiseks laboris viibivatele isikutele ja laborisisustusele tõmbekapid, laminaarkapid, ventilatsioon AKREDITEERIMINE Akrediteerimine on laborile/asutusele vajalik klientide veenmiseks oma usaldatavuses ja/või riigilt volituste taotlemiseks õigusaktidega reguleeritud sfääris tegutsemiseks. Akrediteering ei kahanda vähimalgi määral labori/asutuse vastutust oma igapäevase töö tulemuste eest
TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID Koostaja Juhendaja Tartu 2015 Raamatupidaja töökeskkonna ja töökorralduse analüüs: Elektri ohutus- Kasutades elektriseadmeid, peab veenduma, et pikendusjuhtmed on terved. Kui avastad mingi rikke ei tohiks neid seadmeid kasutada. Häiriv müra-Arvutist või teistest elektroonilistest masinatest tingitud müra, mis on töötajale häiriv tuleks viia madalale tasemele, mis ei häiriks edaspidist tööd. Töö kuvariga- Pidev töö kuvariga väsitab ning tuleks teha rohkem pause, et saaks silmi puhata. Tööruumi sisekliima- Erinevad ained, mis sisalduvad õhus peavad vastama normidele. Halb valgustus- Valgustus peaks olema tööruumides selline, mis ei tekita silmadele lisapingutust ja erinevad sundasendid, mis võib olla tingitud valgusest ( kuna siis peame rohkem olema ninaga vastu lauda ja see võib tekitada seljale pinget) Õhu ringlus- Tööruumides...
Eesti ja looduskeskkond Loodus on maailmas eksisteerinud juba ammu enne inimesi. Kõik, mis on maailmas nähtav, kuulub looduse alla. Eestis on säilinud väga rikkalik ja mitmekesine loodustik, ent siiski leidub ka siin keskkonnaprobleeme ning murekohti. Selleks, et eestlased saaksid looduse kaunidust nautida veel mitmeid aastakümneid, on vajalik tegeleda selle kaitsmise ning säilitamisega. Loodus on meie kõigi elukeskkond ja selle püsima jäämine on inimeste püsima jäämise eeldus. Tänapäeva Eestis on kahjuks mitmeid keskkonnaprobleeme, mille lahendamisega tuleb kõigi heaolu nimel hakata tegelema. Eestis on alates 1918. aastast peamise kütusena energiajaamades kasutusel põlevkivi. KirdeEestis asuvad kaks suurimat põlevkivi baasil töötavat soojuselektrijaama ning just neis kohtades on kõige tõsisemad keskkonnaprobleemid. Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid happesademeid tekitavaid gaase....
Vastus: Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd. Geenide avaldumise lõppeesmärgiks võib olla organismile või rakkudele vajaliku valgu süntees. Kõik geenid ei sisalda infot valgusünteesiks, vaid nende pealt sünteesitakse näiteks ribosoomi RNAd või transpordi RNAd. Geenide avaldumine sõltub sellest millist tüüpi rakuga on tegemist; organismi arenguetapist; raku asukohast; keskkonnatingimustest; keskkonnaomadustest (ravimid, temp, kemikaalid,jne). Valgusünteesi määravate geenide avaldumist on võimalik reguleerida. Geenide avaldumist kontrollitakse transkriptsiooni (Kui promootoriga on ühinenud repressorvalk, siis RNA-polümeraas ei saa seostuda ja transkriptsiooni ei toimu./Mõne geeni avaldumiseks on vaja, et promootoriga ühineks aktivaatorvalk) ja mRNA tasemel (Kuidas mRNAd muudetakse, millistelt mRNAdelt toimub valgusüntees, millised mRNAd lagundatakse). 10. Geneetiline kood. 11
Füüsikalised ohutegurid: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, kõrge või madal õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka vastavalt sotsiaalministri määrusele Ohtlike ainete loetelu; anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt asbesti-, kvartsi-, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm; orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm; biotsiidid;
Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd. Geenide avaldumise lõppeesmärgiks võib olla organismile või rakkudele vajaliku valgu süntees. Kõik geenid ei sisalda infot valgusünteesiks, vaid nende pealt sünteesitakse näiteks ribosoomi RNAd või transpordi RNAd. Geenide avaldumine sõltub sellest millist tüüpi rakuga on tegemist; organismi arenguetapist; raku asukohast; keskkonnatingimustest; keskkonnaomadustest (ravimid, temp, kemikaalid,jne). Valgusünteesi määravate geenide avaldumist on võimalik reguleerida. Geenide avaldumist kontrollitakse transkriptsiooni (Kui promootoriga on ühinenud repressorvalk, siis RNA-polümeraas ei saa seostuda ja transkriptsiooni ei toimu./Mõne geeni avaldumiseks on vaja, et promootoriga ühineks aktivaatorvalk) ja mRNA tasemel (Kuidas mRNAd muudetakse, millistelt mRNAdelt toimub valgusüntees, millised mRNAd lagundatakse). 10. Geneetiline kood. - ehk koodipäike. 11
olmejäätmeid. Inimene saab: 1) Tarbimist vähendada 2) Prügi sorteerida 3) Pakendeid puhastada 4) Pakendeid kokku pressida 5) Taarat koguda Negatiivsed küljed Jäätmete taaskasutamisel on ka mõned ohud: 1) Ümbertöötlemised õhku paisatud süsihappe gaas. 2) Mitmete ainete ümbertöötlemine võib olla õnnetuse juhtudes üsna ohtlik keskkonnale. 3) Arvatakse, et ümbertöötlemisel muutuvad plastikust tooted mürgisemaks, sest mürgised kemikaalid kinnistuvad paremini. Ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Elanikkonnalt ohtlike jäätmete kogumiseks on kohalikud omavalitsused paigaldanud kogumiskonteinerid. Ohtlikud jäätmed tuleb transportimiseks ja laadimiseks pakendada nii, et oleks välistatud nende purunemine, mahavoolamine või õhku paiskumine. Erinevad ohtlikud jäätmed tuleb pakendada eraldi.
võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Füüsikalised ohutegurid on müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Psühholoogilised ohutegurid on seotud emotsionaalsete nõuetega tööl. Töö iseloom võib nõuda töötajalt oma emotsioonide välja näitamist või tagasihoidmist, mis ei pruugi mõjuda hästi töölisele. Näited minu eriala ohuteguritest ja nende vältimistest Müra Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müratugevust
......................................................................... ................................................ Protokoll esitatud: .......................................................................... Protokoll arvestatud: P1. Katioonide I rühm Töö eesmärk Töö eesmärk on eraldada Pb2+-, Ag+- ja Hg2+-ioonid teiste rühmade katioonidest, mis põhineb nende kloriidide väga vähesel lahustumisel vees. Kasutatud töövahendid ja kemikaalid Katseklaasid, pipett, keeduklaas, pliit, tsentrifuugi aparaat, Pb(NO3)2 lahus, 2M HCl lahus, konts. HCl lahus, KI lahus, K2CrO4 lahus, 2M NH3 H2O lahus, Hg2(NO3)2 lahus, Esimese rühma katioonide tõestusreaktsioonid. P1.1 Tõestusreaktsioonid Pb2+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge pliikloriidi sade: Pb2+ + 2Cl PbCl2 Pb(NO3)2 + 2HCl PbCl2 + 2HNO3 b) I -ioonidega (lisada 1 tilk) moodustub kollane pliijodiidi sade: Pb2+ + 2I PbI2
Töö ülesanne ja eesmärk: Elektrolüütude lahustes toimuvate rektsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon- molekulaarsel kujul, redoksreaktsoonide võrrandite tasakaalustamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Katseklaaside komplekt Kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid. Redoksreaktsioonides märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Töö käik: Sademete teke: Katse 1. SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5..
SIDUR, DIFERENTSIAAL, PEAÜLEKANNE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: JÕUÕLEKANNE III Tallinn 2018 SISUKORD 1. SIDUR..............................................................................................................................................3 2. PEAÜLEKANNE.............................................................................................................................5 3. DIFERENTSIAAL..........................................................................................................................6 4. POOLTELG.....................................................................................................................................7 5. VIIDATUD ALLIKAD.....................................................................................................................8 ...
Ketassaepingi ja puidufreespingi ohutusjuhendid. Haabsalu kutsehariduskeskus MR14 Carola Liiv 30.10.2014 Sisukord 1.PUIDUTÖÖTLEMISEL ESINEVAD OHUD................................................................. 3 2.ÜLDNÕUDED..................................................................................................... 3 3. ENNE TÖÖD..................................................................................................... 4 4.TÖÖ AJAL.......................................................................................................... 5 5. PÄRAST TÖÖD.................................................................................................. 7 6. ERGONOOMIA..................................................................................................... 7 7. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKA...
mineraalid (raud ja teras ca 12%). Rootsi tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa, Norra, Suurbritannia, Taani, Soome, Ameerika Ühendriigid, Holland, Prantsusmaa. Tabel 6- eksport 1999-2011(miljardid dollarid) Ka suurimaks impordiartikliks on masinad ja seadmed (ca 42%), sh telekomi- ja elektroonikaseadmed (16%) ja transpordivahendid (ca 10%).Järgnevad naftatooted ja kütused (ca 14%), kemikaalid ja kummitooted (ca 12%), mineraalid (ca 9%) ning toidukaubad (ca 9%). Rootsi tähtsaimad impordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa, Norra, Taani, Holland, Suurbritannia, Soome, Hiina, Venemaa ja Prantsusmaa. Tabel 7- import 1999-2011(miljardid dollarid) 4. Peamised majandusharud Rootsi peamised tootmisharud on telekomi jms masinate ja seadmete valmistamine, puidu - ja paberitööstus, mootorsõidukite tootmine, farmaatsiatööstus ning raua- ja terasetööstus. SKPst
3.3.1 Mähkimislaud, voodi, söögitool 3.3.2 Muu mööbel ja mööblikatted 3.3.3 Rasked esemed 3.3.4 Aknad 3.3.5 Uksed 3.3.6 Trepid 3.3.7 Mänguasjad põrandal 3.4 Põletusohud 3.4.1 Kuum toit ja joogid 3.4.2 Pliit ja praeahi 3.4.3 Küttekehad ja lahtine tuli 3.4.4 Kuum kraanivesi 3.4.5 Elekter 3.5 Mürgistus- ja söövitusohud 3.5.1 Ravimid 3.5.2 Kemikaalid 3.5.3 Mürgised taimed 3.5.4 Tubakas 3.6 Lõike- ja marrastusvigastuste ohud 3.6.1 Noad, käärid ja teised tööriistad 4. OHUD KODUÜMBRUSES 4.1 Laps kui mängija 4.2 Laps jalgrattal, tõukerattal, rulluiskudel 4.3 Laps talu- või kodumajapidamises 5. MUUD OHUD 5.1 Laps kui jalakäija 5.2 Laps täiskasvanu sõidukis 5.3 Kelgutamine, suusatamine, uisutamine 5.4 Lapsega külas 5.5 Võõrad inimesed 5.6 Lapse õpetamine 5
TÖÖKESKKONNAOHUTUSE ALUSED Töö tervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) Töökeskkond (TKK) Töötervishoid(TTH) Tööohutus (TO) Töökeskkond- ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas võivad esineda: füüsikalised (müra, temperatuur, valgus, vibratsioon), keemilised (igasugused keemilised ained, ühendid, kemikaalid, puhastusvahendid), bioloogilised (bakterid, viirused, seened), füsioloogilised (erinevad töötegemise asendid, monotoonsed asendid, raskuste tõstmine) ja psühholoogilised ohutegurid ning töölaad; TKK ohutegurid ei tohi ohustada inimese tervist ega elu TKKs. TKK ohutegurid ei tohi ületada piirnorme. Töötervishoid (kuidas töö võib tervist kahjustada, kuidas seda hoida, parandada) - töötaja tervisekahjustuste vältimiseks töökorraldus-ja meditsiiniabinõude rakendamine;
tähelepanu vääriva osa ohtlikud jäätmed, mis oma olemuselt on mürgised või mille hävitamine on raske. Akusid kogutakse paljude tanklate juures, patareisid kauplustes. Tulevikuplaanis on jäätmefirmadel plaanis hakata vanu ravimeid koguma apteekides. Tartus tegeleb ohtlike jäätmetega ettevõte Epler ja Lorenz. Sobivad: akud, patareid, vanad ravimid, õlifiltrid, värvijäätmed, liimijäätmed, lakijäätmed, saastunud taara, õlijäätmed, päevavalguslambid, olmekeemia, igasugused kemikaalid, laborijäätmed, kraadiklaasid, putuka- ja rotimürgid, suuremõõtmeline kodutehnika. Enamasti kogutakse eraldi patareisid, kuna ülejäänud ohtlike jäätmete tekkimine on ebaregulaarne. Olmeprügi Kõik prügi, mis kuhugi eelneva alla ei mahtunud läheb olmeprügikasti. Selle prügikasti sisu rändab prügimäele. Kas Sa tead, et Eestis tekib aasta jooksul elaniku kohta 380 kg olmejäätmeid, millest 140 kilogrammi moodustavad kasutatud pakendid?
Rahvaarv: 4 400 000 Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: 19 maakonda (fylke`t) Pealinn: Oslo Rahaühik: Kroon Linnastumine: 76% Sündimus: 13 Suremus: 10 Keskmine eluiga: 78 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 35 Teeninduse % SKP- st 62 SKP $/in. 27 400 Eksportkaubad naftatooted, kemikaalid, metallid, puit Norrale on iseloomulik suur põhja-lõuna-suunaline ulatus: põhjapoolseima (Knivskjelloden) ja lõunapoolseima (Lindesnes) punkti vahe on 1752 km, laius 6,3 km (Narviki kohal) kuni 4630 km. Põhiseadus kehtestati 1814. aastal, mille järgi on riigipea kuningas, kes omakorda nimetab ametisse peaministri. Kuningal on suhteliselt palju võimu, ta on ka relvajõudude ülemjuhataja. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele neljaks aastaks
Nende kahe mägedesüsteemi vahele jäävad ulatuslikud tasased rohumaad ljaanod. Riigi lõunaossa jääb Amazonase madalik. Loodusvarasid on Venezuelas rikkalikult ja mitmekesiseid. Palju leidub naftat, varudelt jäädakse alla ainult Lähis Idale. Venezuela on Lõuna Ameerika üks rikkamaid riike. Loodusvaradest leidub veel maagaasi, rauamaaki, alumiiniumimaaki (boksiit jt). Peamised eksportkaubad on nafta, boksiit, alumiinium, teras, kemikaalid, põllumajandustooted (banaani kasvatus), rasketööstuse tooted. Venezuela naaberriikideks on läänest Colombia, lõunast Brasiilia ja idast Guyana. 20. sajandil on suhetes Columbiaga olnud nii tõuse, kui mõõnu peamiselt Venezuela lahe (Gulf of Venezuela või gulf of Coquivacoa) piiride jagamises. Üks peamisi probleeme riigi vahel on olnud see, et 1970 ja 1980 aastal migreerunus suur laine Columbia elanikke Venezuelasse töötama
8%, Hispaania 4.6%, Hiina 4.2%. 3. Itaalia peamisteks ekspordiartikliteks on kõrgtehnoloogilised tooted, mehhaanika-, keemia-, tekstiili- ning autotööstuse tooted, samuti tubakas, alkohol ning toiduained. Itaalia peamised ekspordipartnerid ja osakaal, 2005. aasta andmed: Saksamaa 14.1%, Prantsusmaa 12.5%, USA 8.3%, Hispaania 7.2%, Suurbritannia 7.1%, Sveits 4.2%. 4. Veini ekspordilt on Itaalia maailmas esimeste riikide seas. 5. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele. Eutrofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Väga ohtlik on ka põldude pidev niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab
· Toota hormoone · Toota kolesterooli · Salvestada ja mobiliseerida energiat (maks produtseerib palju rohkem soojust kui ükskõik milline teine keha osa) · Ladustada A-, D- ja B12- vitamiini. · Ladustada mineraale ja rauda. 1.1 Maksa funktsioonidest lähemalt 1.1.1 Toksiinide kogumine ja lagundamine Peamine osa detoksifikeerimisest kehas viiakse läbi maksas. Maksa võib nimetada keha puhastavaks kojaks, mis tunneb ära kahjulikud kemikaalid ja valmistab neid ette lagundamiseks või muudab neid vähemkahjulikeks. Eristatakse kahte faasi. Esimeses faasis 3 tegeletakse toksiinide ettevalmistamisega. Selles faasis ei elimineerita midagi, materjal kogutakse kokku ja valmistatakse ette lagundamiseks. Näiteks muudetakse rasvlahustuvad toksiinid lahustuvamateks. See faas viivad läbi ensüümid, mis sõltuvad paljudest toitainetest, nagu näiteks B12- vitamiinidest ja aminohapedest
Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli võrrelda tugevate ja nõrkade elektrolüütide aktiivsust, tasakaalu nõrga happe ja nõrga aluse lahuses. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine. Erinevate lahuste pH määramine ning soolade hüdrolüüs. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: koonilised kolvid (250 mL), mõõtekolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Kasutatud ained: 0,05...0,1 M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOh standardlahus, ~ 0,01 M NH3H2O lahus, 2 M soolhappe lahus, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastunud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või
Põhjuseks õhuvoolu takistatus Kirurgilised protseduurid (nt polüüpide eemaldamine) ja ravimid (lokaalse või süsteemse toimega kortikosteroidid) parandavad haistmisvõimet, kuid ei taasta seda sageli täies ulatuses. Kroonilise sinusiidi puhul sõltub haiguse ägedusest Haistmisrakkude märgatav vähenemine haistmisepiteeli täielik asendumine hingamisepiteeliga Muud tekkepõhjused Kemikaalid klooriaurud, kaadmium, akrülaadid benseen, butüülatsetaat, formaldehüüd, värvilahustid Tööstustolm teraviljast, silikoonist, puuvillast, paberist, tsemendist, kivisöest, kroomist ja niklist Nina- või ajukasvajad ninas papilloomid, hemangioomid ja neuroblastoomid ajus meningeoom, hüpofüüsi- või otsmikusagarakasvaja Kaasasündinud anosmia > pärilik
Carola Liiv OHUTUSJUHEND HÖÖVELPINGIL TÖÖTAJALE 1. PUIDUTÖÖTLEMISEL ESINEVAD OHUD Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad: - kukkumine kõrgusest (materjali ladustamisel jne.) - kukkumine samal tasapinnal - elektrišokk, kontaktist vooluga; - mehaanilised traumad, saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt; - lõikehaavad (erinevate instrumentide kasutamisel). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - puidutöötleja töö füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi; - puidutöötlemisel eralduv tolm kahjustab silmi, nahka eriti aga hingamisteid ja kopse, põhjustades hingamisteede kroonilisi põletikke. 2. ÜLDNÕUDED 2.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 2....
YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi töö nr. mahu järgi 5 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 13.11.15 1.Töö eesmärk Magneesiumi massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. 2.Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm³), lehter, filterpaber, termo- meeter, baromeeter, hügromeeter. Kasutatud ained: 10% soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg). Seade gaasi mahu mõõtmiseks: 1;2 - vastavalt 1. ja 2. bürett 3 - katseklaas soolhappelahusega (algasendis) 4 - magneesiumitükk 5- nivood peavad olema enne katset samas tasapinnas 3.Töö käik 1. Katse Katse ettevalmistus:
elusorganismidele palju probleeme ja osa võib välja surra ) Osoonikiht kaitseb elusorganisme Osoonikiht kaitseb elusorganisme, neelates Päikese ultraviolettkiirgust. Kui kogu see kiirgusehulk maapinnale jõuaks, sureks pooled organismid. Viimasel ajal on maakera ümritsev osoonikiht mitmetes kohtades hakanud hõrenema, mis on väga halb. Seda põgjustavad mitmesugussed õhku paiskuvad osoonikihti lagundavad kemikaalid, eeskätt freoonid, mida kasutatakse külmutusseadmetes jahutusvedelikena ja aerosoolipakendites. Freoon paiskub nii atmosfääri, kui inimene kasutab aerosooldeodorante,-juukselakke ja -õhuvärskendajaid. Osoonikihti lõhuvad ka kõrgel lendavad lennukid. Viimasel ajal on hakatud tootma jahutusvedelikke ja aerosoolpakendeid, milles on keskkonnasõbralikum( roheline ) gaas, mis osoonikihti ei hävita. Iga inimene saab kaasa
ja aine eraldamine lahusest, kasutades filtrimist. Tekkinud vigade põhjuseks võivad olla ligikaudsed arvutused ja ebatäpsed katsetulemused. Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine ja kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, kemikaalid Kasutatud ained: Kontsentreeritud HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Töövahendid: Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Kasutatud uurimis ja analüüsimismeetodid Alguses arvutasin kui palju on vaja võtta kontsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100 ml 1,6 % HCl lahust
Demise-charter, Slot-charter. 6. NYPE 2015 klausel 10 (b) – kuidas on korraldatud reiside vaheline lastiruumide puhastamine ja jääkide eemaldamine selle ajaprahingu järgi? Prahtijad võivad paluda laevaomanikul meeskonda pesta või puhastada. Tingimusel, et meeskond suudab sellist tööd ohutult teha ja on selleks lubatud. Koristamise kulud maksab prahtija. Välja arvatud juhul, kui prahilepingus on kokku lepitud teisiti. Kemikaalid ja pesuvahendid tarnib ja maksab prahtija. Prahtijad esitavad laevaomanikule kuupäevaga ja allkirjastatud avalduse, identifitseerivad puhastusvahendid ja lisandid vastavalt IMO resolutsioonile. Prahtija vastutab kõigi eemaldamise, puhastusega ja sellega seotud kulude, sealhulgas võimalike kõrvalekallete eest, lastiga seotud jääkide kõrvaldamise, pesuvee, puhastusvahendite hoidmise ja jäätmete eest. Eemaldamine ja kõrvaldamine peab alati olema kooskõlas MARPOLi V lisas või muudes
4000 km pikkusele laevatatavale veeteele, ühendades omavahel Suure järvistu ja Atlandi ookeani. 1996. aastal oli Kanada ekspordi maht 185 miljardit dollarit. Peamised eksporditavad kaubad olid ajalehepaber, paberipuit, nafta, maagaas, alumiinium ja masinad ning nende osad. Nende toodete suurimad importijad Kanadast olid USA, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Lõuna-Korea, Holland ja Hiina. Impordi maht oli 1996. aastal 166,7 miljardit dollarit. Tähtsaimad sisseveetavad kaubad olid õli, kemikaalid, arvutid, telekommunikatsioonivahendid ja ka igasugused mootorid. Suurimateks 7 kaubanduspartneriteks olid USA, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Mehhiko, Taiwan ja Lõuna-Korea. Kasutatud Kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kanada 8
(http://www.canadiantire.ca/en.html) Jean Coutu Group – Rohukauplus ja apteek. (http://en.wikipedia.org/wiki/Jean_Coutu_Group) 8. Millised on riigi peamised ekspordiartiklid? Mootorsõidukid ja nende osad, tööstusmasinad, lennumasinad, telekommunikatsiooni vahendid. (https://www.cia.gov/ library/publications/the-world-factbook/geos/ca.html) 9.Millised on peamised impordiartiklid? Mehhanismid ja masinad, mootorsõidukid ja nende osad, toornafta, kemikaalid, elekter, vastupidavad tarbekaubad. (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ca.html) 10. Kui suur on riigi eksport ja import. Milline on väliskaubanduse bilanss? Väliskaubanduse defitsiit? Kanada eksport on 549,5 miljardi kanada dollari väärtuses aastas, ja ta on ekspordi suurusega maailmas 13. kohal. Import 580,3 miljardi kanada dollari väärtuses aastas, maailmas seega 10. kohal. (2013 arvestuste järgi, allikas http://www.wolframalpha.com/input/
2 2. Immutatud saematerjal Korralik immutamine tänapäevaste puidukaitsevahenditega suurendab oluliselt puidu head vastupidavust. Immutamisega muudetakse puit seentele ja putukatele toiduks kõlbmatuks ning tänu sellele puit säilib. Puitmaterjalide eluiga pikeneb immutamisega 3-5 korda. Immutamise käigus viiakse puitu kaitsev kemikaal vesilahusega puidu rakkudesse, seejärel imetakse vesi puidust välja ja kemikaalid jäävad puitu. Kasutatakse veepõhist immutusvahendit, mis sisaldab vaseühendeid ja orgaanilisi asoolbiotsiide. Immutusvahend ei sisalda kroomi ja arseeni. Sõltuvalt kemikaalide kontsentratsioonist, mis puitu viiakse, saadakse erinev konserveerimisklass. Põhiliselt kasutatakse puitu, mille immutatmise klass on H-3 ja H-4. Immutusklassi H-4 puhul on kemikaalide kontsentratsioon suurem. Selline puit sobib kasutamiseks otseses kontaktis maapinna, vee ja betooniga. H-3
Kui katsed jätkuvalt ebaõnnestuvad, võib maardla rõhu alandamise kaudu leket pidurdav lisapuurauk valmida alles augustis. Niikaua võib leke jätkuda, kusjuures eri hinnangutel on igapäevane eralduv kogus 5000–25 000 barrelit. Isegi lekke mahu kohta puudub usaldusväärne info.Kui 1967. aastal toimus Suurbritannias Cornwalli rannikul üks ajaloo suurimaid tankeriõnnetusi Torrey Canyoni naftatankeriga, selgus hiljem, et naftalaigu töötlemiseks kasutatavad kemikaalid põhjustasid suuremat keskkonnakahju kui juhul, kui selline töötlemine oleks jäetud lihtsalt tegemata. British Petroleum (BP) on Mehhiko lahes asunud nii naftalaike merepinnal kui ka lekkivat naftat töötlema kemikaaliga Corexit 9500. USA keskkonnaagentuur on viidanud selle kemikaali toksilisusele, puudulikele toksilisuse andmetele ülisuures koguses kasutamise korral ja nõudnud paremate alternatiivide kasutamist, kuid BP ignoreerib ettekirjutusi. Juba on
Keemilised ained satuvad organismi enamasti hingamisteede või naha kaudu. Sagedasemaid keemilisi aineid, mis tingib allergianähte, on formaldehüüd. Seda sisaldavad mööblitööstuses ja ehitusmaterjalitööstuses kasutatavad tehisvaigud. Ärritavalt ja allergiseerivalt toimivad mõnede vaipade sünteetilised materjalid, samuti võivad allergeeniks olla värvid ja lakid, fotoreaktiivid, eriti värvifotograafias kasutatavad kemikaalid. Keemilised ained ja ravimid põhjustavad allergilisi nahahaigusi ja silmade ärritusnähte. · Kontaktallergia on omapärane reaktsioon, mis ilmneb nahal allergeeniga otsesel kokkupuutekohal. Sagedasemad kontaktallergeenid on nikkel, kroom, nailon, kumm, pesuvahendid, fotokemikaalid, juuksevärvid, kreemid, lõhnaõlid, deodorandid. Allergeeniga kokkupuutekohal tekib nahal kihelus, punetus, turse ja mõnikord villikesed ning leemendus
SKT inimese kohta (2006): $ 2274. SKT reaalne kasv (2007): -3,5%. Loodusvarad: Kala. Põllumajandus (25% SKT-st): Tooted squash, vanilli oad, juurviljad, kalad, muud mereloomad tooteid. Tegevusala: 17% SKT-st. Teenused (2006/2007): 57% SKT-st. Kaubavahetus (2007): eksport - $ 5,7 miljonit, squashi-, kala-, vanilli ube, juurviljasid. Peamistele eksporditurgudele - Uus-Meremaa, USA, Austraalia, Jaapan, Fidzi. Import - $ 117,9 miljonit, toit, masinad ja transpordivahendid, kütused, kemikaalid. Peamised impordi allikad - Uus-Meremaa, Fidzi, Austraalia, USA, Jaapan Geograafia Tonga koosneb 169 saarest, millest 96 on asustatud. Nad jagunevad kolmeks põhirühmaks: Vava`u saared põhjas, Ha`apai saared keskel ja Tongatapu saared lõunas. Saarte ulatus põhjast lõunasse on 800 km. Suurim saar, Tongatapu, millel asub pealinn Nuku'alofa , hõlmab 257 ruutkilomeetrit. Saared on kõik põhiliselt vulkaanide tipud, mis veest välja ulatuvad.
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö nr. 6 Töö pealkiri: Redoksreaktsioonid ja metallide korrosioon 1. Töö eesmärk. Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid: Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas. Ained: 0,1 M soolhape, 0,1 M väävelhape, tsingi ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. 3. Töö käik. 1) Galvaanipaari moodustamine 1
· 2004 51,105 84,409 33,304 · 2005 57,465 86,732 29,267 · 2006 60,857 86,772 25,915 · 2007 63,486 89,226 25,740 · 2008 56,964 86,218 29,254 Impordi- ja Ekspordiartiklid · Põhilisteks impordiartiklid: · büroomasinad · mineraalne kütus ja tooted sellest · Transpordivahendid · ---------------------------------------------------------- · Peamised ekspordiartiklid : · orgaanilised kemikaalid · meditsiini ja farmaatsiatooted · büroomasinad. Põhilised väliskaubanduspartnerid 2008. aastal (milj ) · Riik Import Eksport · UK 19,132.6 15,856.9 · EL 17,159.9 37,800.9 · USA 6,675.7 16,657.1 · Muu 13,996.1 15,903.2 · Kokku : 56,964.3 86,218.1 Eesti saatkond Iirimaal · Eesti saatkond Dublinis · Iveagh Court, Harcourt Road · Dublin Kolmas korrus, E blokk · Saadik Hr
liikmesriikide haridus- ja teadusalast koostööd ning luua ühiseid õppe- ja teadusvõrgustikke. Toetame kõigiti Eestile loomuomaste maastike ja pärandkoosluste säilimist. Eluviisitoetuste kohaldamise tulemusena arendame Natura aladel säästlikku majandustegevust. Keskkonnaprobleemid Õhu saastamine Transpordi heitegaasid Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Osoonikihi kahanemine Toksilised kemikaalid Energiaprobleemid Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Loodusvarade liigne tarbimine Veekriis ja vee reostamine Rahvastikuprobleemid Jäätmeprobleemid Metsade hävimine Kõrbestumine Tsitaadid Chalice (Jarek Kasar), 1983-... : ,,See, et prügi prügikasti käib, on vist maailma kõige elementaarsem asi." Anton Hansen Tammsaare, 1878-1940 : ,,Oli paratamatu, et üksik inimene ei
TÖÖOHUTUS TÖÖKESKKONNAS Vastuvõetud Töö tervishoiu- ja ohutuse seadus (Riigi Teataja) 1990a. - valdkonna korraldussüsteem Eesti vabariigis TKK - Töökeskkond TANDJA mrab TTAJA valivad TKK Spetsialist TKK TKK Volinik NUKOGU TINSPEKTSIOON T TERVISHOIU SPETSIALIST Teavitab olukorrast nii tandjat kui ttajat TÖÖINSPEKTSIOON järelevalve organ töösuhete valdkonnas. TÖÖKESKKONNA SPETSIALIST määrab tööandja ja edastab vastava info tööinspektsioonile 10 päeva jooksul TÖÖKESKKONNA VOLINIK valivad töötajad eneste hulgast - kehtib kuni 4 aastat - 10 ja enama töötaja puhul - Kui on enam kui ...
Jõhvi Gümnaasium Mutageenid minu elus Referaat Koostas: Liis Lipp 11b Juhendas: Tiina Gaskov Jõhvis 2011 Geenides paiknevat infot muutvaid tegureid nimetatakse mutageenideks. Kui mutatsioonid toimuvad sugurakkude kromosoomides, siis päranduvad need järglastele edasi. Nii tekib pärilik muutlikkus, mille tulemusena järglane võib omandada mõne uue tunnuse, mis vanematel ei esine. Mutageenid võivad muuta ka keharakkude geene, kuid sugulisel paljunemisel need mutatsioonid järglastele edasi ei kandu. See on mittepärilik muutlikkus. Mutabiilsus on replitseeruvate geneetiliste struktuuride (geenide, genoomide) omadus muutuda, muteeruda. Mutabiilsus...
1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; Tervisele ja nende töövõimele kahjulikult mõjutavate tegurite väljaselgitamine Puudused töökorralduses Keda suunara tervisekontrolli;Milliste isikukaitsevahenditega tuleb varustada Eesmärgiks on anda tööandjale infot töötajat ähvardavate ohtude kohta. Töötajaid tuleb informeerida võimalikest ohtudest. 2. Riskianalüüsi meeskonna koosseis, mis on nende konkreetsed võimalikud ülesanded riskianalüüsi käigus. Võimalik küsimus puudutab ka mõne riskianalüüsi meeskonnaliikme rolli riskianalüüsi tegemise ajal ja peale riskianalüüsi teostamist. Insener ( mõõtmised) Tööhügieenik, töötervisehoiuarst,-õde Ergonoom ( Füsioloogilised tegurid) Psühholoog ( Psühholoogilised ohutegurid) Toksikoloog ( Kemikaalid) Töökeskkonnavolinik- ja spetsilist Sp...
ka või, juustu- ja päevalilli õ li. Peamised transpordivarustus Korki ja paberitooteid ekspordiartiklid Kangast tekstiil (nahk, jalanõud) Jalatseid kemikaalid Nahka ja karusnahka toiduained Autosid kütus (naftasaadused) Rauda ja terast Elektrikodumasinaid nisu, mais Ketsup suhkur Vein 3p. Kummitooted
tingimustel ( V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teistest raskem või kergem. D= m1/m2=mco2/mõhk Süsinikdioksiidi molaarmass: M(CO2)= D · 29 Absoluutne viga: = Mco2- 44,0 g/mol |Mco2- 44,0| · 100% Suhteline viga: = ---------------- % 44,0 g/mol m Moolide arv n= ---- , kus m- mass (g) M M- molaarmass (g/mol) Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: 345 ml korgiga seisukolb, tehniline kaal, vaakumdestillatsiooni seade, CO2 balloon, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, H2O. Tööprotsessi kirjeldus Leida kolvi mass. Teha kolvi peale märge korgi alumise ääre alla. Võtta pealt kork, juhtida kolbi CO2-te 8-9 minutit. Panna kork peale ning kaaluda. Korrata protseduuri, lastes nüüd 2 minutit CO2-te kolbi- kuni kaal on konstantne. Vaadata välja laboris olev
Sirle Sauman 013-008 Keskkonnategurid Müra Heli on keskkonnas lainena leviv võnkliikumine, rõhu muutumine, mida kõrv tajub kuulmisaistinguna. Inimkõrva kuulmistajust kõrgemad helid on ultrahelid, madalamad infrahelid. Mitteperioodiliselt võnkuv heli on lärm ehk müra, mis on indiviidile ja keskkonnale ebameeldiv heli. ( Santti jt 1996.) Müra kaks põhiomadust on sagedus, mida mõõdetakse hertsides (Hz) ja tugevus, mida mõõdetakse detsibellides (dB). Müra on koos keskkonna tehniseerumisega suurenev keskkonna saaste, mille kahjustusi alahinnatakse ja mille tõsidusele ei ole pööratud piisavalt tähelepanu. ( Santti jt 1996.) Keskkonnamüra mõjutab paljusid inimesi ja on üks olulisemaid keskkonnaprobleeme. Keskkonna müra võib avaldada inimesele mõju nii füsioloogiliselt kui psühholoogilise...
Sama kehtib ka mitmete mineraalsoolade ja metallide varude kohta, mida merevees leidub lahustunud kujul astronoomilistes hulkades. Nii näiteks hinnatakse maailmamere keedusoolavarusid (NaCl) 38 1015 tonnile, magneesiumi- (Mg) 16 1014 T, kaaliumi- (K) 48 1013 T, broomi- (Br) 83 1012 T, kulla- (Au) 1 1012 T. Merede ressursside hulka kuuluvad: 1. Füüsikalised ressursid 1.1 Ehitusmaterjalid 1.2 Kemikaalid 1.3 Looduslik gaas Ressursid, mis tegelikud võib lugeda ka bioloogiliste alla, kuna nende tekkeks toimuvad bioloogilised protsessid. 3 1.4 Nafta Joonis 4. Nafta tekkimise protsess Joonis 5. Nafta ja maagaas merepõhjas 1.5 Merevaik
4. ÜLEVAADE MAJANDUSEST Eksport $24.86 billion fob (2006 est.; CIA World Factbook) Eksport - partnerid: US 41.8%, Venezuela 9.9%, Ecuador 6,3% (2005) Import $24.33 billion fob (2006 est.; CIA World Factbook) Import - Partnerid: US 28.5%, Mehhiko 8,3%, Hiina 7.6%, Brasiilia 6.5%, Venezuela 5.7% (2005) Peamised eksport kaubad on: nafta, kohvi, kivisüsi, nikkel, smaragdid, rõivad, banaanid ning lõikelilled. Peamised import kaubad on tööstusseadmed, transpordivahendid, tarbekaubad, kemikaalid, paberikaubad, kütused, elekter. 9 5. ISEÄRASUSED 5.1. Mäetööstus ja energia Colombia on hästi varustatud mineraalidest ja energiaallikatest. Colombial on Ladina-Ameerika suurim kivisöe reserv ja teiseks kõige rohkem hüdroenergia potentsiaali Brasiilia järel. Samuti omab märkimisväärset kogust nikklit, kulda, hõbedat, plaatinat ja smaragde. 5.2. Colombia kohvi kasvandused
sm.ee 1 Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet iga grupi kohta) Ohutegur Näited: müra Füüsikalised ohutegurid elektromagnetväli valgustuse puudused aurud Keemilised ohutegurid tolm kemikaalid, mis on tervisele kahjulikud bakterid Bioloogilised ohutegurid rakukultuurid geneetiliselt muundatud mikroorganismid raskuste käsitsi teisaldamine Füsioloogilised sundasendis töötamine ohutegurid seisev töö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
