TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid......................
Puudutatu saab uueks kulaks. Mängijad võivad ronida ka ujumissillale või kivile ja hüpata sealt puudutamisohu vältimiseks jälle vette. Lumekell (Tori) Lumme tallatakse looklevalt ristlevaid või ka ummikradasid. Üks mängija hakkab kulliks,kes jälitab radu mööda jooksvaid kaasmängijaid. Joosta võib radadel. Puudutatu hakkab uueks kulliks. Pime kellamees (Kanepi) Kõigil mängijatel on silmad seotud. Ühel mängijatest pimedal kellamehel on kelluke kaelas. Mängijad katsuvad kellameest tabada. Tabamiseks loetakse vaid tugevat ümberhaaramist, nii et tabatu ei saa põgeneda. ASJAD KOTTI Mäng on mõeldud tähti õppivatele lastele, meenutab natuke seikluslikku otsimismängu ning sobib nii ühele kui mitmele osalejale. Laps saab koti ja talle öeldakse täht või kinnitatakse täht koti külge, seejärel peab ta leidma viis asja, mille nimetus algab selle tähega, ja kotti panema.
Piltm¨ark. Kujutab puitvarrega k¨asi- kellukest. Viibutades seda l~obustati jumalust. selgitab kui trum- mi kujutust. on aluseks, millele instrument on pandud. On ka seletusi, mis v¨aidavad keel- pilli kujutiseks, aga m¨argi u ¨laosa ei ole trummi ega pillikeele kujuga, vaid hoopis v¨aike kelluke , mis vasakult ja paremalt narmastega kaunistatud. Luu- ja pronkskir- 57 jas on m¨argil kas u ¨ks v~oi kaks kellukest. Kellukese k¨aes tilista- mine on samaani tuntud v~otteks, algselt oli ilmselt see sakraalsete helide tegemiseks. Pronkskiri ka- sutab t¨ahenduses `s~obralik, m~onus'
✄ ✂象形 ✁Kujutab puitvarrega k¨asikellukest. Viibutades seda l˜obustati jumalust. こへい もく 〔説文〕selgitab kui trummi 鼓 kujutust. 木 on aluseks, millele instrument on pandud. On ka seletusi, mis v¨aidavad 楽 keelpilli kujutiseks, kuid m¨argi u¨ laosa すず ei ole trummi ega pillikeele kujuga, vaid hoopis v¨aike kelluke 鈴, mis vasakult ja paremalt narmastega kaunistatud. Luu- ja pronkskirjas on m¨argil kas u¨ ks v˜oi kaks kellukest. Kellukese k¨aes tilistamine on sˇamaani tuntud v˜otteks, algselt oli ilmselt see sakraalsete helide tegemiseks. Pronkskiri kasutab t¨ahenduses ‘s˜obralik, わらく おうそんいしゃしょう かひん m˜onus’ 和楽.〔王孫遺者鐘〕: ‘Niisiis kallid k¨ulalised 嘉賓 l˜obustagu vanemaid
Kui sa nii talitad, et ükski kelluke ei tilise, siis on hea: saad santlaagriks. Meil ei jää siis muud, kui sind nädalapäevad sugeda!» «Pagana pihta, kas see mul õnnestub?» ütles Gringoire. «Aga kui tilisema hakkavad, mis siis?» «Siis puuakse sind üles. Said aru?» «Ma ei saa tõesti midagi aru,» vastas Gringoire. «Kuula siis veel kord. Sina pead mannekeeni läbi kobama ja talt kukru taskust välja võtma. Kui selle juures ka üks kelluke peaks tilisema, puuakse sind üles. Kas nüüd said aru?» «Jah, sain. Ja siis?» «Kui sa rahakukru nii üle lööd, et kellukesi ei kuule, oled sa santlaager, ja sind kolgitakse järgmised seitse päeva. Said nüüd aru?» «Ei, kõrgeaulik härra, ma ei saa enam aru. Kus siis mu eelis jääb? Ohel juhul puuakse üles, teisel kolgitakse läbi?» «Aga santlaagriks saada,» vastas Clopin, «kas see on sulle ükskõik? Sinu kasuks me sind läbi kolgimegi: sa karastud hoopide all.»
Jumal nuhtleb teid hiljem, mina karistan teid nüüd.» «Noh, see on juba liig!» hüüdis Buckingham, astudes sammu ukse poole. Felton tõkestas tal tee. «Ma palun teid alandlikult, kirjutage alla leedi Winteri vabastamiskäsule. Mõelge sellele, et röövisite sellelt naiselt au.» «Lahkuge, mu härra,» ütles Buckingham, «või ma kutsun inimesed ja lasen teid raudu panna.» «Ei, te ei kutsu,» ütles Felton, sööstes hertsogi ja hõbeinkrustatsiooniga lauakese vahele, millel seisis kelluke. «Te olete jumala kätes, milord.» «Kuradi kätes, tahtsite ütelda,» hüüdis Buckingham häält kõrgendades, et tähelepanu äratada, otseselt siiski kedagi kutsumata. «Kirjutage alla leedi Winteri vabastamisele, milord,» ütles Felton, sirutades hertsogi poole mingi paberi. «Ah, või vägivallaga! Te teete minu arvel nalja! Hallo, Patrick!» «Kirjutage alla, milord.» «Ei iialgi!» «Ei iialgi?» «Appi!» hüüdis hertsog mõõga juurde hüpates.
sest meie oleme väike ja vaene rahvas, nii et meie võime ainult harva omale pidurõivad selga ajada, see on emakeelt kõnelda. Aga meie tahame teda ikka au sees pidada ja teda armastada, nagu peab katoliku kirik au sees vana ladina keelt ja vene kirik slaavi keelt, mis on nende kallid ja pühad keeled. Kui siis keegi pidulikult kõneleb, siis teeb ta seda ikka eesti emakeeles. Aga luule on pidukeel, sellepärast räägib luuletaja emakeeles, sest muidu on tema sõnad nagu vask, mis kumiseb, ja kelluke, mis kõliseb: neis pole armastust, ja kus pole armastust, seal pole ka sügavust, olgu ta nii tume ja arusaamatu kui tahes. Nii et armastus on ainuüksi see, mis teeb silma ja sõna sügavaks. Kes ei armasta, selle silm on lame ja selle sõna on kume ja, kuigi ta räägiks inglite keelel, ometi ei võidaks ta südameid, mida võidab ainult armastus. Juut on küll valelik ja tema ei armasta muud kui kulda, aga seda armastab ta juba kõigest südamest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
