Nt: mina meie o Eesti keel on aglutineeriv keeletüüp (keeletüüp, kus sõnavorme saadakse sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel). Nt: pesa + de+ le +gi pesadelegi 4. Eesti keeles on 14 käänet: 1) Nimetav Kes? Mis? Nt: vihik 2) Omastav Kelle? Mille? Nt: vihiku 3) Osastav Keda? Mida? Nt: vihikut 4) Sisseütlev Kellesse? Millesse? Nt: vihikusse 5) Seesütlev Kelles? Milles? Nt: vihikus 6) Seestütlev Kellest? Millest? Nt: vihikust 7) Alaleütlev Kellele? Millele? Nt: vihikule 8) Alalütlev Kellel? Millel? Nt: vihikul 9) Alaltütlev Kellelt? Millelt? Nt: vihikult 10) Saav Kelleks? Milleks? Nt: vihikuks 11) Rajav Kelleni? Milleni? Nt: vihikuni 12) Olev Kellena? Millena? Nt: vihikuna 13) Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Nt: vihikuta
oleks kohta. Ta pööras tähelepanu ka täiuslikkusele ja ebatäiuslikkusele. Tema mõtisklustest selgus, et tunnetada on täiuslikum kui kahelda, kui kahelda ei oleks meie loomus täiuslik. Sellest tulevnevalt alustas ta otsinguid, et kuidas ta üldse õppis mõtlema täiuslikumalt kui seda oli ta ise. Ta leidis, et keegi kõrgem, kes sisaldas kõiki täiuslikkusi oli need temasse sisestanud, ta nimetas seda jumalaks. Jumal oli täiuslik, kes ei sisalda ühtki ebatäiust, kelles ei leidu kahtlust ega ka püsimatust. Jumalast pidi tulema kõik see, mis on meist just tema täiuslikkuse pärast. Kuna me pole päris täiuslikud, siis ka kõik meie mõtted ei või olla tõelised, kuid tõde sisaldub pigemini neis mõtetes, mis meil on ärkvel olles, kui neis, mis meil on unenägudes. Ta võrdles jumala olemasolu kolmnurga olemasoluga, mille kolm nurka võrduvad kahele täisnurgale, kui ei näinud midagi mis teda veennaks, et kolmnurk olemas on
Algul oli ametiühing tööliste majanduslikke huve kaitsev organisatsioon, hiljem lülitus ka poliitikasse. Tänapäeva Euroopas on ametiühingust saanud valitsuse partner, kellega arutatakse läbi olulisemad tööturuga seonduvad küsimused. Äärmuslikus olukorras rakendavad ametiühingud ka streiki ja tööseisakut. 3. Korrakohase kohtuprotsessi põhimõtted kohtueelses ja järgses staadiumis Kohtueelses: Kodu ja isiku puutumatus; õigus saada kohe ja arusaadavas kelles teavet oma vahistamise põhjuste kohta; õigus nõuda kiiremas korras kohtuniku juurde toimetamist, õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Kohtujärgses: õigus nõuda kiiret ja avalikku protsessi; õigus süütuse presumptsioonile; õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel; poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine; enesesüüdistuse välistamine. 4. Kodanikuõigused ja inimõigused Inimõigused peegeldavad üldisi inimlikke väärtusi ja ideaale
Oma mahlasuse ja õrnuse tõttu ei talu valminud virsikud pikka transporti ega säilitamist, seetõttu viljad koristatakse pooltoorelt. Virsikust toodetakse mahla, kompotti, moosi, kasutatakse ka salatites, pannkookide katteks, jogurtites, pudingites jne. Sileda pinnaga virsikuid nimetatakse nektariinideks. Virsik on väga hinnatud puuvili nii kauni välimuse kui mahlase viljaliha meeldiva maitse tõttu. Nende jaoks, kelles virsiku karvane pind külmajudinaid tekitab, püütakse aretada siledama pinnaga sorte. Kuigi virsik kannab ladina keeles nime Prunus persica ehk pärsia ploom, on tema algkoduks siiski Hiina, kus vanades ürikutes mainitakse virsikut juba 2000 aastat enne meie ajaarvamist. Hõrk virsikukook Kogus Koostis- ja maitseained PÕHI 100 g või 0.75 dl Suhkur 1 tk Muna
Egoism - paratamatu inimlik omadus, mille korral inimene tähtsustab iseennast ja käitub enda huvides. Henrik Ibseni teoses võime näha peategelasena talupojast Peer Gynti, kes oli luiskaja ning ennastrahuldav egoist. Ta oli oma eesmärgiks seadnud taastada oma elu, aga ei saavutanud midagi, kuna mõtles ainult enda vajadustele ning raiskas kogu aja enda kiitmisele. Igas inimeses on mingisugune annus egoismi, aga see ei tee temast veel egoisti. Inimene, kelles puudub egoism, ei ole õnnelik, sest ta ei pea endast lugu ning nii on väga raske elada. Sellepärast arvan, et iga inimene peaks olema mõistlikult egoistlik. Heas inimeses tohiks egoismi olla täpselt nii palju - või õigemini nii vähe -, et oskaks vahet teha "halval" ja "heal" egoismil ning muidugi olema "hea egoist". Mina arvan, et "halb" egoism koosneb isekusest, enesearmastusest ja omakasupüüdlikkusest. Selliste omadustega isikud seavad kõige kõrgemale just oma
Kaugver esimese tunnustuse kirjandusvõistlustel. Novelli "Doktor Kollom" eest sai ta auhinna. Kaugveri varased novellid paistsid silma korrektse zanrilise teostusega. Leidlikult esitas ta dramaatilisi, sageli erakordseid konfliktolukordi ning tõstatas aktuaalseid eetilisi probleeme. Kaugveri esimesed ilmunud romaanid kujutavad kaasaegset töölis-miljööd. ("Keskpäevavalgus","Igapäevane leib".Tähelepanu keskpunktis on neis noored mehed, kes tahavad ja suudavad hästi tööd teha, kelles on optimismi ja julget pealehakkamist. Tõsisemalt probleemse elunägemise ja veenvama inimesekujutuse juurde jõudis kirjanik romaanis "Nelikümmend küünalt". Teos on esitatud peategelase pihtimusliku meenutusena oma neljakümnendal sünnipäeval. "Nelikümmend küünalt" äratas huvi uudse ainestikuga. Romaan rõhutab inimese vastutust oma ühiskondliku valiku ja tegevuse eest. Peategelase tagasivaatena oma allakäiguteele on kirjutatud ka romaan "Jumalat ei ole kodus"
super. Usun, et isegi need inimesed, kes inglise keelt ei oska said temast väga hästi aru. Usun, et ta rääkis ka natuke lihtsamate sõnadega kui tavaliselt, kuna oleme eestlased ja paljud ütlesidki, et ei oska inglise keelt. Mina isiklikult isegi ei kuulnud seda tõlki, kuna kogu mu tähelepanu oli Danil. Lood, mida Dan rääkis olid nii elupõhised. Ta suutis muinasjutu sisse ära peita elutarkuseid. Igas loos oli mingi selline tegelane, kelle tegudest sai õppida või kelles iseennast ära tundsid. Mulle meeldis väga, et ta rääkis lugusid oma kultuurist ja usust. Need olid veel eriti põnevad. Oli lahe kuulda mingi teise usu vanu lugusid, mida nemad oma lastele räägivad ja kuidas nemad oma lastele asju seletavad. Mulle meeldis ka väga see, et ta ei kartnud öelda, et on Juut ja ta seletas meile väga lahedalt ära oma päritolu. Oli kohe näha, et ta on uhke oma rahva üle ja enda üle. Kui sa ise tunned
Kaal tuleb tagasi, võib- olla rohkemgi ning läbikukkumise tunne on totaalne. Kui minna „ideaalkeha“ püüdma, ei näe ma siin teist võimalust kui eneseharimine toitumise ja treeningu teemal. Miks järgida pimesi kavasid, kui nende võimalikust mõjust aru ei saada? Kava ei õpeta kedagi valikutes orienteeruma, kuid seda peaks oskama enne igasuguste plaanide tellimist. Kui võtad treeneri, on ta sinu partner, mitte käskija-keelaja, kelles kahelda ei tohi. Kui omal teadmisi pole, ollakse justkui lõksus.
Eestlased Teises maailmasõjas Baaside aeg Kairi Järve Esimene maailmasõda (1914 -1918) Keskriigid said Antantilt lüüa. Suurima võitjana väljuvad Ameerika Ühendriigid, kelles saab Euroopa riikide võlausaldaja. Suurima pettujana väljub sõjast Saksamaa, kellele surutakse Versailles` rahulepinguga peale kõrged reparatsioonimaksed. Sõja tulemustega ei ole rahul ka Jaapan ja Itaalia, kes on küll sõja võitjad, kuid sõjasaagist osa ei saa. Lagunesid suured impeeriumid, tekivad uued riigid, sh Eesti. Rahvusvahelised suhted 1920. ja 1930. aastatel 1920. aastad 1930. aastad Areng demokraatia Rahvusvaheliste suhete
Kui peres valitseb harmooniline õhkkond ning laps tunneb, et tal on alati keegi, kellega oma muresid jagada ning kellele võib alati kindel olla, on lapsel ja vanemal kerge luua usalduslikku ja edukat suhet. Kui aga teismeeas noor ei näe oma kõrval kedagi, kes pühendaks talle oma aega ja oleks talle eeskujuks, tekibki noorel tunne, et temast ei hoolita, ning vajadus otsida seda tuge mujalt. Näiteks armub noor tütarlaps Birgit endast kümneid aastaid vanemasse mehesse - õpetajasse, kelles ta näeb kedagi sooja ja usaldusväärset ning kelle vastu tekib usaldus, mis ei ole kodus kerge tekkima. Teismelistega on ja on alati olnud keeruline hakkama saada, kuid see etapp tuleb igaühel oma elus läbida ning noorus ongi selleks, et seda nautida ja saada kogemuste põhjal vundament eelolevaks iseseisvaks eluks. Igaüks elab seda aega läbi erinevalt, kuid lõpuks kasvatakse ikkagi sellest välja ja hakatakse käima oma rada.
Olmeekide kultuur. Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri loojateks olid olmeegid, kes elasid Mehhiko lahe lõunakaldal ja kasvatasid maisi. Maajade kultuur. Selle õitseaeg oli u. 300-900 Maajade linnriigid võitlesid sageli omavahel, kuid maajad olid ka rahulikud põlluharijad ja edukad mitmel teadus-ja kunstialal. Maajade templid olid Vana-Ameerika suurimad, näiteks üks astmikpüramiid Tikali linnas oli üle 70 m kõrge Templite seinad on kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid, kelles segunevad inimeste ja loomade tunnused. Tolteekide kultuur. Kõige laiemalt, kuid lühiajaliselt levis sõjakas tolteekide kultuur (u. 900-1200). Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele, va i d nende peamiseks huviobjektiks oli nägu. Inkade kultuur. Lõuna-Ameerikas asus suur inkade impeerium, mille keskus oli tänapäevase Peruu aladel
välja.Sealt koorub uus vihmauss. Mudatuplased elavad eesosaga mudasse veekogude põhjas.Nende toiduks on laguneneud taime- ja loomajäänused. Hobukaan- keha(pikk,eest lame) mõlemas otsas on iminapad. Eesiminapa keskel on suu, selgmisel küljel täppsilmad. Elavad mageveekogudes, toituvad selgrootutest(konnakulles, vihmauss).Harjasteta. Areng otsene. Hulkharjasussis- elavad meres.Kehal on harjad ja jätke ehk lõpus. Toiduks on vetikad või muda. Vaheperemees on organism, kelles toimub parasiidi mittesugulise arengu tsükkel. Pärisperemees on organism, kus parasiit sigib sugulisel teel. Eestis elavad ahaskaanid, lamekaanid, hobukaanid, kalakaanid, apteegikaanid. Tunnus MAKSAKAAN LIIMUKSOLGE NUDIPAEL USS elupaik Rohusööjate peensooles sooles maksas välisehi Tal on kaks Kutiikula, pikk Paelakujuline
kontaktidel, auahnusel, salakavalusel, väljanägemisel. Avastades selle kergema vastupanu tee, on ta valmis oma senistest põhimõtetest loobuma. Kui kurjus saab inimeses domineerivaks pooleks, mürgitab see inimese. Eesmärkide, ka õilsate, saavutamiseks sooritatakse ebamoraalseid, jubedaid tegusid. Petetakse, röövitakse, tapetakse. Alles mõni aeg tagasi toimus Soomes järjekordne koolitulistamine, mis kustutas üle kümne inimese eluküünla. Õpilane, kelles kurjus võimu haaras ja roima sooritas, võttis ka eneselt elu, kuid see päästis ta tagajärgede pärast kannatamisest. Ennast ta küll säästis, kuid psüühilist kahju, mille osaks said sajad inimesed, kaasa arvatud tema lähedased, ei leevenda täielikult miski. Enamati tekitataksegi kurjusega kahju rohkem teistele, kui enesele. Balzaci teosest ''Isa Goriot'' toon teise näite, mis toob välja selle, et ka liigne headus ei ole kasulik
nõrga tervisega. Teda on vaevanud mitmed haigused, sh kopsuhaigused, mis tol aja olid suhteliselt levinud. 26- aastasena ei tunne ta veel nn praktilist ehk tõelist elu ja näeb mitmeid asju siiani, nagu laps. Ta on väga kaastundlik ja hooliv teiste inimeste suhtes. Ta kohtleb inimesi nende seisustest hoolimata võrdsetena. Seetõttu näeb ta teenrit ja kindralit täpselt võrdsetena. Tema põhimõtteks on, et inimest ei tohi näha seisuse etalonina, vaid isikuna, kelles on väga erinevaid külgi. Lisaks tuleb suhtuda inimestesse eelarvamusteta. Minu arvates põgenes Mõskin armastuse eest, kuid olles mees, pidi lõpuks oma nõrkust tunnistama. Ta on väga põhimõttekindel, jäädes endale kindlaks ka kaoses. Mõskin oma iseloomult ei sobitu antud ajastu Venemaa olustikku eriti hästi, kuna tema vaated ei olnu nö sobilikud tema seisusele. Aadelkond pidas normaalseks, et enamik ühiskonnast on nendest alamad ja nii tuleb neisse ka suhtuda.
rikkusejumalad Dei Lucrii, keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega. Hiljem ühendati Hermes Egiptuse jumala Anubisega ning saadi Hermanubis. Vana-Kreekas kasutati nime "Hermes" algselt planeet Merkuuri kohta õhtutaevas (hommikutaevas kandis ta Apolloni nime). Avastus, et tegu on sama taevakehaga, omistatakse Pythagorasele. Rooma astronoomid hakkasid planeeti nimetama Mercuriuse nimega. Alkeemikud kasutasid hiljem nime Hermes Trismegistos, pidades silmas segajumalust, kelles olid ühendatud Hermes ja Egiptuse jumal Thoth. Hermes on tänapäeva Kreeka postiteenistuse sümbol. Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Kuigi kogu Vana-Kreekas oli Hermesele pühendatud templeid, oli tema kultuse keskmeks Arkaadia. Tema auks peetav püha oli hermoia, mida samuti peeti kõige põhjalikumalt Arkaadias. Hermes oli psühhopomp: ta viis äsja surnud hingi allilma Hadesesse. Samuti tõi ta
"Luikede järv" Neljandal veebruaril külastasin Rahvusooper Estoniat, kus esmakordselt nägin oma silmaga balletti. Etendus ise tekitas väga erinevaid emotsioone ning mõtteid, samas oli seda äärmiselt raske mõista ja kommenteerida. Loomulikult esimene asi, mis balletti puhul silma hakkab, on ikkagi mehed retuusides. See kummaline vaatepilt oli kohati vägagi häiriv. Ometigi oli äärmiselt meeldiv vaadata imekauneid eesti ja vene neidusid graatsiliselt tantsimas. Sisuks on taaskord armastus. Noor prints peab võtma üle trooni, sest tema isa suri ning ema on otsustanud selle talle anda. Mees aga ei taha veel vastutust enese peale võtta, ta tahab maailmas ringi käia, uudistada, näha, mida elul talle pakkuda on. Ta leiab noore luige näol ka enda eluarmastuse, kuid tema ema uus mees üritab teda naisest lahutada. Ühel ballil ilmub printsi ette noor neiu, kes on äravahetamiseni sarnane tema armastatug...
V: "Ajad on meie teadvuses, ja mujal ma neid ei näe" 13. Mida vastas Augustinus küsimusele: ,,Miks lõi Jumal maailma just sellel suvalisel ajahetkel?" V: ,,Aga sellel hetkel lõi ta ka aja" 14. Kes sõid ära Augustinuse noorpõlves ära varastatud pirnid, mida ta üles tunnistab oma teoses ,,Pihtimused"? V: sead 15. Millist mõistet Augustinus kasutab, rääkides Aadama ja Eeva isiklikust patust, mis antakse edasi kogu inimsoole, mis pärineb Aadamast loomuliku sünni teel? Kelles näeb süüdlast Augustinus (4.-5. sajand) ja kelles Rousseau (18. sajand)? V: pärispatu mõistet (ladina keeles peccatum originale); Augustinus näeb süüd endas (,,Pihtimused"), aga Rousseau eeskätt teistes (,,Üksildase uitaja mõtisklused") 16. Mida ütles Augustinus paganlikele filosoofidele oma teoses "Jumala riigist" , kes ütlesid: "Mõtle, kui sa peaksid eksima, et olemas oled" V: "Sest keda ei ole olemas, see ei saa ka ennast petta" 17
koos vabariigiga ka aus patriotism. Sellest ajast tekkis lojaalsus ühtse ja suure Venemaa jaoks. 1940-1991.a. võisime rääkida küll patriotismist Eestis, kuid see on selge, et enamusel rahvast oli kommunistliku Venemaa jaoks väga tähtis teha seda, mida kästakse, sest vastasel juhul võidi kaotada näiteks oma töökoht. Täna võime kohata meie riigis sellist mõtteviisi: ,,Olen vaba mees vabal maal, elan, kus tahan, teen, mida tahan". Eesti noortes on patriotismi, kuid on ka noori kelles ei ole õigemini, kes pole mõningaid mõtteid oma peas loogilise lõpuni mõelnud või pole neid õpetatudki seda tegema. Paljudes noortes on peidus läbimõtlematus, õigustuse otsimine lodevusele ja laiskusele, lootus et ,,küll asjad saavad ilma minutagi korda". Senikaua kuni meie noortele antakse üha paremaid võimalusi välismaal töötamiseks ja elamiseks, ei saa me kahjuks kasvatada noortes patriotismi. Patriotismi ehk lojaalsust riigi
Olulisel kohal komöödias oli sõnasõda peategelaste vahel ja ka parabaas, mis tähendab, et väljutakse lavalisest tinglikkusest ja tegevusest. Seal hulgas muutus kõik, koor võttis maskid eest ning rääkis otsesõnu, mida autor iganes soovis neil öelda lasta. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44st komöödiast on meieni jõudnud vaid 11. Tema peamiselt pilkas neid, kes taotlesid sõja jätkamist Sparta vastu iga hinna eest, samuti ka filosoofe ja kirjamehi, kelles ta nägi traditsiooniliste väärtuste kõigutajaid ja rahva moraali rikkujaid. Vana-atika komöödiale järgnes nn keskmine komöödia, kuid sellest on säilinud väga vähe, üksnes fragmente. Iseloomulik oli koori rolli taandumine, koor laulis vaid vahelaule, millel ei olnud üldse seost sellega, mis toimus lavapeal. Tegevus muutus aga parodeerivaks või siis olustikulisemaks. Hellenismiajal ehk uusatika komöödias domineeris olustikuline laad.
Victor Hugo Jumalaema kirik Pariisis Referaat Koostaja:Katy-Carmen Kesksalu 1 0C kl. Tallinn 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................... 2.Victor Hugo elulugu................................................................................... 3.Sisu 4.Tegelaste iseloomustus 5.Hinnang loetud teosele 2 Sissejuhatus Valisin lugemiseks romaani,nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis",kuna see tundus mulle väga huvitav ja mu ema ja isa ja sugulased on öelnud,et see raamat on väärt lugemist.Olen näinud filmi,kuid mõtlesin ka raamatu käsile võtta.Ja tõesti,raamat oli huvitav nign kajas...
ning vihmapilvi, kohati ka äikesetorme, ning jäädes ikka tähtsale kohale, kui meenutus endistest, olnud aegadest. Tegelased on justkui stereotüübid Eesti elanikest: nooruses elurõõmsad, kuid aastatega puiseks muutunud mehed, tegusad ning rohke pisaravooluga leplikud naised, noored rammumehed, naiivsed noorpreilid, uudishimulikud lapsed kõik need on leidnud koha ka tänapäeva modernses ühiskonnas. Peategelane Andres on väga vastuoluline tegelane, kelles aastatega toimub areng. Kord lootusrikkast ning õnnelikust Vargamäele tulnud mehest jätab võitlus maaga omad jäljed, tehes ta kalgiks ning puiseks. Üks aspekt, mis tema juures siiski nö puutumata jääb, on tema ja ta õigus, mida ta nii kibedasti taga ajab. Tema õiguseallikaks on piibliraamat, mis on talle kõige olulisem, kohati isegi olulisem kui oma pere. Tundub, et ka naabri koeraga toimunud nii meeletu ja karistav käitumine on mitte koduse söömaaja ning Mari
armastades haiget aga tundnud ka rõõmu ja rahulolu. Armastuseks võib pidada ka armastust loomade vastu. Enamustel inimestel on kodus koduloomad. Nad on osa perest ja igapäeva elust. Neid hoitakse, armastatakse ja imetletakse. Nad toovad lihtsalt oma olemas olemisega palju rõõmu ja õnne. Aga ka loomade vastu armastuse puhul tuleb vahepeal pettuda ja olla õnnetu. Näiteks kui loom teeb midagi halba või kaob inimese eluks igaveseks. Võrreldes loomadega on inimesed need, kelles tuleb väga palju ja tihti pettuda. Enamus inimesed mõtlevad ainult endale ning teevad teistele haiget. Tehakse väga mõtlematuid ja rumalaid otsuseid. Üheks kõige paremaks näiteks, kuidas armastusega kaasneb valu ja võlu on see, et noored armuvad ning siis kõik on väga ilus ja hea. Kui on natukene koos oldud, juhtub tihti nii, et saadakse lapsevanemateks. Enamus naisi on nii naiivsed ja arvavad, et just nende noormees on see tubli
juunil. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning saja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud ehk maksta reparatsioone, milles suuruses Pariisis kokku ei suudetud leppida. Samasugused lepingud sõlmiti ka teiste Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Põgusalt puudutati ka Balti riikide küsimust, kelles nähti siiski pigem tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud lepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit pidi olema kõikide riikide ühisorganisatsioon, mis ei laseks tülidel sõjaks kasvada. Kuna USA jäi välja ja seetõttu Rahvasteliit oma ülesandeid ei suutnud täita. I MS tagajärjed I MS oli katastroof. Hukkus 10 000 000 inimest, haavata 20mlj, kellest 2,5mlj jäi vigaseks.
väejuht Lembitu hukkus. 4. vasta küsimustele . a) milline oli tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta? Henriku Liivimaa kroonika b) kas selle autor oli sündmustega hästi kursis? põhjenda. oli, ta käis kaasas suuremates lahingutes ja tutvus eesti rahva kommete ja keelega. c) kas autor on oma hinnangutes subjektiivne v objektiivne? põhjenda- subjektiivne, ta ülistas ristisõdijaid ja nende sõda paganate vastu. d)mis kelles oli allikas kirja pandud?-ladina 5. töö allikatega.=pildid a) I pilt- mis on pildil kujutatud ja kus see asub? Kivikristlalmed Jõelähtmel?? sesoses ajastuga: pronksiaeg ( poolpunkti) nimetage üks üildil kujutatu iseloomulik tunnus: kalmed on laotud ümmarguselt. b) II pilt: seostage pildil kujutatu ajastuga: neoliitikum missugust kultuuri näide esindab? nöörkammkeraamika kultuuri nimetage üks märksõna, millega see näide seostub! - vene-paadikujuline kivikirves. (venekirves)
armastav pere, head sõbrad ning isegi hooliv poiss-sõber. Autorilt oleksin oodanud rohkem selgitusi põhjuste kohta, miks tema elu nii halb oli. Terve teose vältel oli väga vähe positiivsust ning elutahet. Puudu jäi energilisusest ning noore neiu rõõmsusest. Seetõttu tekitas teos minus ängistust ja vahel ka pahameelt peategelase suhtes. Kati ise ju ei üritanudki kuidagi ennast aidata, ega lubanud seda teha ka teistel. Kuid kindlasti leidub lugejaid, kelles tekitab selline süžee rohkem motivatsiooni, kui nad leiavad, et nende enda elu polegi nii hull kui Kati oma. Hoolimata ängistusest, oli seda teost ka vabastav lugeda, kuna autor oli kasutanud palju slängi ning mitte eriti korrektset kirjakeelt. Samas tekitas segadust see, et noored lõpetasid internetis suheldes vestluse sõnaga ,,nägemist’’ ja alustasid sõnaga ,,tere’’, mida tänapäeval kohtab küll ainult täiskasvanute internetisuhtluses
kui kedagi vaatama ja näed milline see inimene on. Maailmas on nii võrd palju erinevaid inimesi, kuid mingil määral oleme me kellegagi sarnane või lihtsalt on meil mõni joon mis sarnaneb kellegi teisega. On neid, kes on alati ja kõigiga kahepalgeliline, isegi iseendaga, on neid , kes säravad ja ei näita kunagi välja enda kurbust, on neid , kes suurema osa ajast vinguvad ja leiavad alati teistes vigu, on ka neid , kelles elaks justkui kaks eri inimest ning veel palju teisi erinevaid loomusega inimesi. Teadud eluhetkel kohtame me selliseid inimesi, iga elus kohatud inimene õpetab meile midagi. Iga elus kohatud inimene annab meile midagi ja on neid , kes võtavad meilt midagi. Ühel hetkel kui aeg on käes näed Sa millise inimesega on tegu, mõne puhul märkad Sa kohe, mõne inimese puhul võtab see aega, justkui klappid oleks silmade ees. Taeatud inimestes eksimine teeb meele kurvaks, isegi tunned
KÄÄNETE FUNKTSIOONID1 Nimetav Nimetav kääne on kõige neutraalsem kääne. Tal puudub ka käändelõpp. Nimetava käände tähtsaim funktsioon on nimetada asju ja tähistada lause alust, st seda, kes teeb midagi või lihtsalt on. Umbisikulises tegumoes, kus lausel puudub alus, võib nimetavas käändes olla täissihitis. Tahetakse välja selgitada tõeline põhjus. Laps saadetakse koju. See raamat toodi mulle eile. Täissihitis on nimetavas käändes ka käskivas kõneviisis. Saatke laps koju! Too raamat siia! Seega võib öelda, et nimetava käände funktsioon on tähistada lauses kõige tähtsam nimisõna. Tavaliselt on selleks lause alus, kui aga alus puudub- umbisikulises tegumoes ja käskivas kõneviisis- siis on lause kõige tähtsam nimisõna sihitis. Tulema + da-inf, on vaja, on tarvis+ da- inf (Laps tuleb koju saata. Laps on vaja koju saata.) Omastav ...
luuravad põõsastes, katk võib iga hetk sisse astuda, mõis kamandab oma tahtmist mööda. Meie elu on samuti varastatud, ja iga päev peame seda igasugu vigurite ja trikkide abil uuesti näppama, et homseni hinges püsida." "Rehepapi" tegelaste hulgas on ka omamoodi aatelisi, kuid needki on karikatuursed nagu mõisa toapoiss Ints: "Mina olen kõigest hoolimata eestlaste kuninga Lembitu järeltulija, ning järelikult kuuluvad paruni aluspüksid mulle!" Helgema noodi toovad sisse Hans ja Liina, kelles elab kõigele vaatamata igatsus ilu ja õrnade tunnete järgi, kuigi see võib vahel väljenduda halenaljakalt nagu Hansu "luuletuses". Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust - vabadus, voli ja võim lollide käes viivad traagiliste või põlastusväärsete tagajärgedeni. Tähtsamad tegelased · rehepapp Sander ja tema kratt Joosep · kubjas Hans ja tema lumememmest kratt · Räägu Rein ja tema tütar Liina · Koera Kaarel ja tema sulane Jaan · toapoiss Ints
S. Freud on öelnud: ,,Inimest juhivad hirm, nälg ja sugutung." Neid mõjutas ka pärilikkuse avastamine. Seetõttu hakkasid nad kirjutama suguvõsa romaane, et näidata, kuidas pärilikkus avaldub. Detailsed kirjeldused, eriti meeldis neile kirjeldada jälkusi. Esindajad: Emile Zola, prantslane, Eduard Vilde, eestlane. Emile Zola Elas põhiliselt Pariisis, tema esimene kuulsam teos on naturalistlik romaan ,,Therese Raquin" Peategelane on noor naine Thirese, kelles on ka pisust aafrika verd, välja see ei paista. Ta on hästi temperamentne, samas on ta alla surutud oma tugeva tahtejõuga tädi poolt. Ta on abiellunud tädi soovil ilma armastuseta tema pojaga. Abielu on ilma armastuseta ja tema mees on harjunud, et tema eest hoolitsetakse. Leiab endale armukese ja otsustavad koos tappa Therese'i mehe. Nad ei saa ikkagi õnnelikud olla, kuna neid hakkab vaevama südametunnistus. Piinad panevad neid käituma äärmuslikult, ennast ja teisi hävitavalt
hetk sisse astuda, mõis kamandab oma tahtmist mööda. Meie elu on samuti varastatud, ja iga päev peame seda igasugu vigurite ja trikkide abil uuesti näppama, et homseni hinges püsida." "Rehepapi" tegelaste hulgas on ka omamoodi aatelisi, kuid needki on karikatuursed nagu mõisa toapoiss Ints: "Mina olen kõigest hoolimata eestlaste kuninga Lembitu järeltulija, ning järelikult kuuluvad paruni aluspüksid mulle!" Helgema noodi toovad sisse Hans ja Liina, kelles elab kõigele vaatamata igatsus ilu ja õrnade tunnete järgi, kuigi see võib vahel väljenduda halenaljakalt nagu Hansu "luuletuses". Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust – vabadus, voli ja võim lollide käes viivad traagiliste või põlastusväärsete tagajärgedeni...
Elulugu ja looming Vladimir Majakovski sündis 19.juuli 1893 Gruusias Bagdathis Khutaisi lähedal ja suri 14.aprill 1930 Moskvas. Ta õppis Khutaisi Gümnaasiumis, kuid laste parema koolitamise huvides kolis Majakovskite pere Moskvasse. Majakovski oli vene luuletaja, vene futurismi silmapaistvamaid esindajaid. Tema loomingu põhiteemaks oli uue maailma ehitamine ja uue inimese kujundamine. Oma luuletajatee alguseks on Majakovski ise pidanud aastat 1909, mil valmisid tema esimesed luulekatsetused. Pärast vabanemist vanglast, kuhu ta sattus revolutsiooni tegevuse pärast, loobus Majakovski parteitööst ja süvenes kunstiõpingutesse. Aastad 1912-1913 olid Majakovski loomingus intensiivseks otsingute ajaks. Väljendus pidi Majakovski arvates olema rabav ja julge,küllap seetõttu hakkas teda ja ta kaaslasi huvitama futurismi mässumeelsus ja tulevikukunsti loosung. Majakovski esimesed luuletused ilmusid futuristlikes ko...
teine ja ta hoidid omaette-reaalses elus oli ta õele diagnoositud skisofreenia ja ta veetis suurema osa enda elust hullumajas. Tema ema kirjeldatakse kui hüsteerikut ja ka näidendeis(Amanda) võib sellele viiteid leida. Ja ennast ta kujutas teoses kui Tomi. Mõned inimesed arvavad ka, et kirjanik nägi ennast pigem Lauras. Teoses ongi siis kolm peategelast Amanda, Laura ja Tom kuid hiljem ilmud sinna ka Jim, kes on Tomi töökaaslane ja kutsutakse ta nende koju õhtusöögile Lauraga ja kelles Laura tunneb ära enda kauaaegse keskkooli armastuse. Teose toimumiskohaks on kogu näidendi jooksul ainult selle perekonna korter. Amanda pereema kes on oma mehe poolt aastaid tagasi maha jäetud kuid elab ikka veel illusioonis, et kõik on hästi kuigi tegltikult perekond elab vaevalt ära. Tema põhiülesandeks näidendis tundub olevat oma endisest elust jutukeste jutustamine, oma laste kritiseerimine (vahest põhjendatud, vahest mitte) ja Laurale kosilase otsimine. Sammuti tundub ta oma
Enesetaju (enesekonseptsioon ja enesehinnang) ja eneseesitlemine "Peeglike, peeglike seina peal... Kes on kaunim kogu maal?" Kellel siis kodus peeglikest poleks? Hommikul pilk peeglisse, õhtul hambaid pestes pilk peeglisse, poes, sõbra juures, koolis, liftis... Me tahame näha, millised me välja näeme (ja eks see ole ka loomulik. Inimene on ju edev loom ). Meie väline kest on see, mida teistele eksponeerime (ja vahel ehk ka endale?) ning eks see ole ka põhjuseks, miks pilk peegleid otsib- vajadus kinnituse järele, et olen siiski viks ja viisakas ning teistele meeldivas "pakendis". Riietus, välimuse kujundamine ongi üheks suureks "salarelvaks" enesest mulje loomisel. Öeldakse ju, et kui tahad domineerivana paista, kanna punast riietust. Sarnaseid soovitusi on küll ja veel. Väline "pakett" aitab luua sobilikku esmamuljet. Kui inimesed näevad sind ikka esimest korda sorgus juuste, veidrate riietega, siis eks neil ole hiljem rask...
tugineb suurenenud müügitulule. Ettevõtte aruandeperioodil tööjõukulude nominaaltootlikkust vähendasid eelkõige paranenud kasumlikkuse tingimustes makstud suuremad tulemustasud. Võrreldavatel perioodidel on tulemustasude osakaal tööjõukuludes olnud oluliselt väiksem, kuigi ettevõte ei ole oluliselt suurendanud baastöötasusid. Aastal 2013 töötas emaettevõttes ning tütarettevõtetes kokku keskmiselt 757 inimest, kelles insenertehniline pool moodustas 357 inimest. Müügitulu antud aastal oli 173 651 tuhat €. Seega müügitulu ühe töötaja kohta oli: EUR’ 000 173 651 € / 757 inimest = 229,4 Aastal 2012 töötas ettevõttes kokku keskmiselt 764 inimest, müügitulu antud aastal oli 159 422€. 159 422 € / 764 inimest = 208,7 Muutus 2013 ja 2012 aasta vahel = 9,9 % Aastal 2011 töötas ettevõttes kokku keskmiselt 731 inimest, müügitulu antud aastal oli 147 802€.
Tallinna tehnikagümnaasium Samuel Ritchard Sarana Sherry Turkl ,,Üksinda koos" Referaat Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Raamatukaart 4 3. Isiklik seos käitletava teemaga 5 4. Kokkuvõte 6 1. Sissejuhatus Sherry Turkl on teaduse, tehnoloogia ja ühiskonna alane professor Massachusettsi tehnoloogia instituudi sotsiaalteaduskonnas. Turkl on omandanud doktori kraadi sotsioloogias ja iseloomu psühholoogias Harvardi ülikoolist ning on ka praktiseerimis luba omav füsioloog. Professor Turkl kirjutab ühiskonna suhetest ja suhtumisest tehnoloogiasse jäädes ise subjektiivseks kõrvalvaatajaks. Ta on eks...
viisil ka meesterahva poolt. Samas ei saa ainuüksi ühe rea põhjal väita, et tegemist on tõepoolest mehega. Autor on öelnud, et ta ei kirjuta kunagi midagi „niisama“ – kõik, millest ta on kirjutanud, seda on ta ka kogenud. Teisi Kaldmaa luuletusi samast luulekogust silmas pidades on mul jällegi raske uskuda, et tema ise ongi „lapsetapja“, ent see ei ole välistatud. Ehk kirjeldab ta selle luuletusega mingit tüüpi inimest – olgu selleks mees või naine –, kelles ta näeb iseennast ning kelles võiks ka lugeja end ära tunda. Samas võiks kaaluda ka varianti, et see luuletus on mingisugune etteheide inimesele, keda autor tunneb, sest on luulekogus on teisigi isiklikke ja emotsionaalseid luuletusi, mis räägivad inimestest luuletaja minevikust. Leian, et luuletus ise on kõneleja sugu arvestades pandud kirja üsna neutraalselt. Naiselikkust leiab sellest mõnevõrra vähem, kui teistest „Armastuse tähestiku“ luuletustest, samas ei ole
18.sajandi lõpul oskas Liivimaal lugeda üle poole eesti talurahvast. Kirjutamisoskus jäi 18.sajandil veel eesti talupoegade hulgas haruldaseks. Maakeelne kirjasõna. Rootsi aja lõpuks oli piiblist eesti keeles ilmunud vaid lõunaeestikeelne Uus Testament. 1715. aastal avaldati Uus Testament ka põhjaeesti keeles. Vana Testament polnud veel eesti keeles trükitud. Pikale veninud töö viis lõpuni Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle, kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti kelles 1739.aastal. Trükiarv oli umbes 6000 eksemplari. 18 sajandi teisest poolest kasvas märgatavalt ilmalike trükiste osatähtsus. Kõige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad peopesasuurused rahvakalendrid. Valgustusajal trükiti ka esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Olulisel kohal talupoja lugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud, mis õpetasid kuidas anda abi uppunud, vingu kätte või lumehange jäänud inimesele, aga ka seda, kuidas valmistada õlut
Kujunes välja luteri koraal. Luteri koraal on salmiline, oreli saatel, kindla rütmiga ja kindla helilaadiga. 17. sajandil oli Rootsi aeg ja üks hariduselu kõrgaegu. Rootsi ajal hakati talurahvale algharidust andma. 1632 avati Tartu Ülikool. Tallinnas avati gümnaasium. Tartu lähistel asutas Bengt Gottfried Forseliuse seminari, mis tegutses ainult 4 aastat, kuid andis oma aja kohta küllalti head haridust ja selle lõpetas kokku umbes 160 eesti talupoega, kelles said köstris ja kooliõpetajad. Nende ülesandeks oli maakoolides ka muusika õpetamine (kirikulaulud). 18.sajandi alguses oli Põhjasõda (1700-1721). Peale sõda kuulus Eesti Venemaa alla. Maal võitsid rahva poolehoiu hernhuutlased ehk vennastekoguduse liikmed. Hernhuutlased olid kerjusmungad, kes rändasid külast külla ja jutlustasid inimestele, et kõik inimesed on vabad, võrdsed, kõigil on õigus elada jm. Hernhuutlaste liikumine oli
eluajal ei avaldatud.Schuberti suured tsüklid "Kaunis möldrineiu" ja "Talvine teekond" moodustavad tema laululoomingus tippsaavutuse.Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku, täiesti individuaalset kunstiteost.Kõik laulud on sisult omavahel seotud ja tsüklit tervikuna võib võrrelda omapärase lüürilise "soolo-ooperiga".Mõlemad tsüklid on loodud luuletaja Mülleri tekstidele, kelles Schubert avastas tõelise sugulashinge.Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas.Ta on kirjutanud üle 600 laulu.Põhiliselt kasvavad tema laulud välja saksa rahvalaulust.Kõige rohkem esineb Schuberti laululoomingus armastuse teemat. Schubert puudutab sageli ka sügavalt filosoofilisi probleeme 3) Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja,
K ooli kiusamie Sisukord 1 Koolis kiusamine Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks. Eestis 2005. aastal läbi viidud uurimuses selgus, et kiusamiskäitumisega oli 5.7. klassi õpilastest seotud 15,5%. Nendest 6,9% osutusid kiusajateks ja 7,59% ohvriteks ning 1% olid kogenud nii ohvri kui ka kiusaja rolli. Eelkõige oli tegu verbaalse kiusamisega - alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine. Neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda või ähvardamist sellega. Keda kiusatakse kes on targemad või jõuavad õppetöös aeglasemini edasi kui teised; kes on kehaliste näitajate poolest erinevad; kes on vaesemad või jõukamad kui teised; kes ei löö vastu ega osuta ka muul viisil vastupanu. Kuidas peaks vanem toetama last, keda kiusatakse? 2 Kuidas lapsevanem peaks aitama Tuntud ja laialt käibel olevad soovitused kiusatud lastele...
Asteekide linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosas Yucatani poolsaarel? Millal oli selle kultuuri kõrgeaeg? Maajade kultuur. Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli olemas kiri ja ajalookirjutus, kalender. Templid olid Vana-Ameerika suurimad, seinad kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid, kelles on inimese ja loomade tunnused. 6. Milline sõjakas rahvas võis olla osaline Yucatani linnade allakäigus? Tolteegid 7. Millise tänapäeva riigi maa-alal asus inkade riik? Peruu 8. Kirjelda elukorraldust selles riigis. Inkad maksustasid ümbruskonna põlluharijaid. Usuelu oli tagasihoidlik ja elukorraldus praktiline. Nad ehitasid sillutatuid teid ja niisutussüsteeme. 9. Millised käsitööd ja kunstid olid inkadel eriti hästi arenenud?
Eksistentsialistid elu absurd Maailmas valitseb minu jaoks üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: mis on enesetapp. Inimene otsustab, kas elada või mitte, vastab filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu mitu mõõdet on maailmal, mitu kategooriat on vaimul tuleb teises järjekorras. See on nagu mäng, kus tuleb enne vastata. Näiteks kui on õigus Nietzschel, kes arvab, et lugupidamisväärne filosoof peab õpetama eeskuju kaudu, siis omandab see vastus mõistetava tähtsuse, sest ta käib otsustava teo eel. Kuidas eksistentsialistid tõlgendavad elu absurdi? Inimese olemise määravad tema olemasolu piirid elatakse sünnist surmani. Esimene aastakümme on justkui roosiline ja tundub paradiisina, kuid kui nähakse läbi eksistentsi absurd, siis sealt hakkab ,,tappev mäng" ning koheselt suureneb aja väärtustamine. Indiviide on erinevaid: kes vaatab eksistentsiprobleemist mööda, kes üritab elu absurdi lahe...
et jätab neid nüüd rahule. Kaua võib üks naine kannatada, et teda ja tulevast meest pidevalt mõjutab ja häirib teine naine? Nastasja oli aga tark naine ja teadis, et vürst on tal käpa all. Seda tahtis ta ka Aglajale näidata. Nastasja pani vürsti valima tema ja Aglaja vahel. Mõistliku ja aruka mõtlemisega mees oleks läinud oma abikaasa juurde. Vürst oli liiga kaastundlikuks muutunud, nüüd oli ta ka Aglajas pettunud, kelles ta siiani oli näinud hingesugulast. Ta ei uskunud, et Aglaja võib olla nii kalk ja tundetu selle õnnetu naise vastu. Mida enam vürst pettus, seda enam hakkas ta otsima head ja leidma sealt, kus seda polnud, ning seda mõistmatumaks ta muutus. Ärkamine oli valus. Lükke mõistmisele jõudmiseks andis Nastasja mõrv. Nähes naist surnuna, ei mõjunud see talle väliselt shokeerivalt. Ilma haigushoogudeta ja muu paanikata oli vürst langenud nii suurde masendusse, mis muutis ta pimedaks
kuninga ja Hamlet ei tunne end enam vabana. Hamletile antakse ka võimalus minna Inglismaale õppima, kuid ta ei ole sellest vaimustuses, kuna saab väga hästi aru, et Claudius tahab teda lihtsalt jalust koristada. Hamlet ei suuda aru saada, kuidas on võimalik nii kiirelt oma palet muuta, kui teeb seda õukond. Ta ei suuda ka andestada oma emale, kes abiellub vaid kuu aega peale endise kuninga surma kohe uue kuningaga. Ta ütleb ka oma sõpradele, kelles ta ka pettus, et tal on hirmus jõle kaaskond. Hamlet on pettunud kogu maailmas ning alustades lootusetut võitlust selle vastu ta sureb. Ta ei suuda andestada neile kes on teda reetnud, kuid ta saab aru, et ei ole tema võimuses muuta inimeste loomust ja kogu maailma, mis lasi juhtude sellisel koledal veretööl. Olla või mitte olla see on küsimus. Mis oleks üllam vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada
osastavas e (tIgE): kassi - kasse kui sõna tüvevokaal on e, on mitm.osastavas i (pEnI): luige luiki kui sõna tüvevokaal on a, on mitm.osastavas u, i või e (jA UrIsEb): koera koeri · Eesti keeles on 14 käänet: 1. Nimetav Kes? Mis? Nt: laps 2. Omastav Kelle? Mille? Nt: lapse 3. Osastav Keda? Mida? Nt: last 4. Sisseütlev Kellesse? Millesse? Nt: lapsesse 5. Seesütlev Kelles? Milles? Nt: lapses 6. Seestütlev Kellest? Millest? Nt: lapsest 7. Alaleütlev Kellele? Millele? Nt: lapsele 8. Alalütlev Kellel? Millel? Nt: lapsel 9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Nt: lapselt 10. Saav Kelleks? Milleks? Nt: lapseks 11. Rajav Kelleni? Milleni? Nt: lapseni 12. Olev Kellena? Millena? Nt: lapsena 13. Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Nt: lapseta 14
,,Juudit" 1.Kuidas käitub Juudit oma abikaasaga? Miks? Juudit oli abielus aga ta oli väga õnnetu ja ei käitunud oma abikaasaga hästi, ta oli enda meelest kõige õnnetum inimene maailma peal. 2.Missugused loomuomadused kaunistavad Juuditit? Juudit on väga lahke ja helge naine.Ta on paljusid vaeseid inimesi toitnud ja paljaid katnud, pakkunud peavarju inimestele kellel ei ole kodu.Ta on lesk ja tal ei ole ainustki last.Tal on vagaduse ja tarkuse kuulsus iisraeli naiste seas.Tema halastus on kurt, tema heldus on surnudTa on tark, ta kuulas juba lapseeas vana Siimeoni õpetussõnu.Ta pole kunagi kiitust otsinud. Juudit oli noor, ilus, meeldiv,sõnakas,auahne. Ta oli julge ja käitus mehelikult. Isegi Olovernes ütles talle, et mõni meeski ei ole nii julge nagu tema. Ta julges teha kõike, mida oli vaja teha rahva heaks. Ta armastas Olovernest. Ta oleks väga tahtnud talle kuninga poegi ja tütreid ilmale ...
juunil. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning saja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud ehk maksta reparatsioone, milles suuruses Pariisis kokku ei suudetud leppida. Samasugused lepingud sõlmiti ka teiste Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Põgusalt puudutati ka Balti riikide küsimust, kelles nähti siiski pigem tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud lepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit pidi olema kõikide riikide ühisorganisatsioon, mis ei laseks tülidel sõjaks kasvada. Kuna USA jäi välja ja seetõttu Rahvasteliit oma ülesandeid ei suutnud täita.
aga seda, et inimene on konfliktis ümbritsevaga." Nii palju kui sina mulle, nii palju mina sulle" Tunne , et annab liiga palju, saab liiga vähe. Vajutusviis: *tugevajutusviis * reeglipärane- tugev seemine elujõud on tasakalustatud mõistuse ja enesedistsipliini läbi. Nii kirjuavad sihikindlad tahtejüulised ja energilised inimesed *reeglipäratu- enesevalitsuse puudumist ja tujukust *nõtk vajutusviis ei saa eeldada silmapaistvat energiat ega tahtetugevus. *25- tugev isiksus, kelles on palju arengupotensiaali. Ka isekas ja tähtsust täis(käekirja suurus) *26 - Nõrk isiksus, pole eriti energiline, võiks isegi öelda: hädine soperdaja Reajoon: 1. Horisontaalne- tasakaalukas inimene 2. Suundub ülespoole-optimist- inimene usub endasse ja oma tulevikku, kõik läheb korda 3. Suund allapoole- väsimus, rõhutud meeleolu, depressioon, ka haigused 4. Moodustab ülalt lahtise kaare- otsustusvõimetu, algatusvõimetu ja aeglase toimega, kuid ette võetud asjad viib lõpule. 5
(S/s) oomlasi. Möödunud aasta (J/j) aanuaris käisime (S/s) uusapealinnas (O/o) tepääl. VANASÕNAD • meest ei amet riku • ahukaadid arstid määrimist ja tahtuvad • küsi leiba ega amet • nimi ei riku meest KÄÄNED KÄÄNE KÜSIMUS AINSES. • nimetav kes? mis? õnnelik lammas • omastav kelle? mille? õnneliku lamba • osastav keda? mida? õnnelikku lammas/t • sisseütlev • kellesse? millesse? • kuhu? • õnnelikku lamba/sse • seesutlev kelles? milles? kus? • õnneliku/s lamba/s • seestütlev • kellest? millest? • kust? • õnneliku/st lamba/st • alaleütlev • kellele? millele? • kuhu? • õnneliku/le lamba/le • alalütlev kellel? millel? kus? onneliku/l lamba/l onnelike/l lamba/i/l • alaltütlev kellelt? millelt? kust? õnneliku/lt lamba/lt • saav kelleks? milleks? onneliku/ks lamba/ks • rajav kelleni? milleni? õnneliku/ni lamba/ni • olev kellena? millena? õnnelike/na lammas/na • ilmaütlev kelleta
Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda. 20 oktoobril 1920 .aastal pidas koondis esimese maavõistluse Helsingiga,kaotades Soomele 0:6. 14 detssembril 1921 aastal asutati Eesti jalgpalliliit, mis 1923 aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924 aastal suveolümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. 3 Kirjeldus ja tegevus Ühes võistkonnas mängib väljakul korraga 11 mängijat kelles üks peab olema väravavaht. Väravavaht tohib ainsana palli käega puudutada,kuid seda vaid oma karistus alal. Mängija ,kohustuslikku põhivarustusse kuuluvad pikkade või lühikeste käistega jalgpallisärk ,lühikesed püksid,põlvikud , jalanõud,säärekaitsmed ja väravavahil kindad . Mängijad peavad kandma sellist riietust mis eristab neid vastasvõikonnaga mängijast ja väljakukohtunikust. Väravavahid peavad olema selgelt äratuntavad.Kerakujuline mänguvahend on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
