Täieliku liberaalse demokraatia riigi tunnuseks on näiteks olla õigusriik ja kõigi elanike võrdsus seaduse ees. Heaks näiteks selle toimimisest on kasvõi poliitikute Edgar Savisaare hiljuti määratud trahv maksude maksmata jätmise eest, või kasvõi Villu Reiljani taandamine ja karistamine seoses altkäemaksuga aasta eest. Eesti parlament, valitsus ja president on lahus ja hoiavad üksteist tasakaalus, seega kellelgi neist ei ole liiga palju võimu. Näiteks annab valitsus parlamendile aru oma tegemistest, samas kui parlament üldse valib valitsuse, kelle omakorda valib rahvas. Ning presidendil on seadustele võimalik näiteks peale panna veto. Seega kõik kolm sõltuvad üksteisest ja kõik nad saavad alguse demokraatlikest riigikogu (parlamendi) rahvavalimistest, mis on peamine tunnus demokraatlikule riigile. Ka Eesti ajakirjandus on demokraatliku riigina jalad alla saanud ja suure elevusega juba ka
Mersault on mees, kellel puudub igasugune huvi asjade ja nende käigu vastu. Samuti kui teda kohtus küsitleti. A ei olnud millegi vastu ja andis napisõnalised vastused. Tundus nagu teda ei huvitakski, mis temast edasi saab. Vanglas viibides oli Mersaultil aega oma elu üle mõelda. Seal olles mõtles ka ta ühel ööl oma emale. Ta arvas, et mõistab miks ema tahtis enne surma uuestialgamist. Ema oli tundnud end vabanenuna ja valmis kõike uuesti läbi elama. Mersault arvas, et mitte kellelgi ei ole õigust teda taga nutta. Sel ööl tundis ka Mersault, et on valmis kõike uuesti läbi elama. Ta avas end esimest korda maailma hellale ükskõiksusele. Ta tundis, et selline maailm on nii tema sarnane, nii vennalik. Ta leidis, et on olnud õnnelik ja on seda ikkagi. ,,Selleks, et asi oleks täielik, selleks, et ma ennast vähem üksildasena tunneksin, jäi mul ainult soovida, et minu hukkamise päeval oleks palju pealtvaatajaid ja et nad tervitaksid mind vihakisaga."
3. 5-10 tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva 4. 10 ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva Koondamine on töötajale üldjuhul raske hoop, sest üldjuhul tulevad sellised asjad ootamatult. Tööandjal pole samuti kerge koondamisteateid laiali saata, sest tahtku kui palju head tahes, ikka saab keegi haiget. Kui tööandja peab koondama tegevuse lõpetamise või pankroti pärast pole pääsu kellelgi, tuleb kõik koondada. Merli Pilter KO-14
·Varises kokku senine liberaalne maailmapilt. ·Suurenes riigi osa majanduses. Majanduselu hakati reguleerima, väikeettevõtted laostusid, riigi kätte läks kontroll ressursside jaotamise üle ning maksukoormus kasvas kiirelt. ·Suurenesid sotsiaalsed pinged ja vastuolud. ·Ühiskonnas levisid vasakpoolsed vaated, vähenes ka religiooni mõju. IGAPÄEVA ELU ESIMESE MAAILMASÕJA AJAL Ükski riik polnud valmistunud sõjaks, seega polnud kellelgi ka piisavalt varusid. · Prantsusmaa suutis end tänu naiste tööjõu rakendamisele ise ära toita, Inglismaal püsis toiduainetega varustamine sõjaeelsel tasemel kuni 1917. aastani. Saksamaal ning Austrias hakkas aga majandusblokaadist tingitud puudus ilmnema juba 1916. aastal. · Inimesed pidid piirama oma tarbimist ja esmatarbekaupadele seati sisse karmid normid. · Võeti appi keemiatööstus, hakati tootma eratskaupu. · 1917. aastal algas nälg ja epideemiad.
välja tulemiseks nägema rohkem vaeva, kui suured ja arenenumad riigid. Varusid küll on aga kaua needki kestavad. Osad tähtsad majandusteadlased väidavad, et kõige raskem periood on juba möödas ja nüüd on ainult võimalik üles minna. Teised aga räägivad, et Eesti vajub veelgi sügavamale põhja. Kellel on siis õigus? Kindlasti on Eestis kõige halvemas olukorras kinnisvaraturg. Suure buumi ajal ehitatud korterid ning majad seisavad nüüd tühjana, sest kellelgi ei ole raha neid osta ega rentida. Hindu lastakse küll alla, kuid keegi ei taha suuri lisakulutusi, sest iial ei või teada kuna seda raha vaja läheb. Samuti on halvas olukorras ka tarbimine. Inimesed jälgivad rohkem, mida nad ostaavad ning mõtlevad enne mitu korda kas neil tõesti seda vaja läheb. Toidupoodidel jääb järjest rohkem alles toiduained, mis lähevad halvaks ja nendega ei ole muud teha kui ära visata. Läti oli üks
Kui pole piisavalt enesekindlust, ei julgeta ka ette võtta uusi või harjumuspäratuid samme. Oma igapäevases elus tunneme tihti, et tegemist on nii palju, et ei jõua päevaga ära teha. Kiires tempos päevast päeva tegutsedes võivad meil sootuks ununeda meie tõelised soovid ja tahtmised. Igapäevaelu muud kohustused varjutavad soovide täitmise olulisust. Sealhulgas mängib suurt rolli ka aeg, mis samuti kuulub takistajate hulka. Ajapuudusest tekibki kiire elutempo. Kui kellelgi tekib idee või tahtmine midagi korraldada, siis üks esimesi loobumise põhjendusi on: ,,Mul pole aega". Paljudel inimestel pole võimet teha endale aega juurde ning loobuda nende jaoks ebavajalikest asjadest. Ühele inimesele on väikesed detailid nii olulised, et sellele võib tunde kulutada, samal ajal teine inimene on sellest detaailist kiirel üle lipsanud ja tegeleb juba ammu järgmiste asjadega. Minul on olnud juba pikka aega mõte, et igal inimesel võiks olla
Kui Hamlet mõistis, et ta isa on surnud läbi roima, taipas ta kuninga kavalust ning võis aimata ka ta kavatsusi. Hamleti eesmärgiks sai oma isa mõrva eest kätte maksta. Selle tegemisel pidi ta aga väga ettevaatlik olema, kuna väiksemgi vale sõna või äpardus võisid maksta talle ta elu. Kunaningas aga oli väga kaval ning kasutas inimesi oma tööriistadena, tahtmata oma käsi määrida. Seetõttu ei saanud ta alguses lasta kuningal teada saada, et tema kuriteost ei ole kellelgi õrna aimugi. Samuti ei vaidlenud ta vastu kuuldusele, et ta on hulluks läinud, kuna see oli hea kattevari salaja kättemaksu haudumiseks. Hea võimalus oma teadmisi kuningale näidata nii, et teised sellest aru ei saaks avanes siis, kui õukonda saabus näitetrupp. Hamlet lasi neil esitada näidendi, mille süzee sarnanes vägagi sellega, kuidas kuningas omam venna oli mõrvanud ja seejärel tema naisega abiellunud. Hamlet pidas ekslikult ka
Mida pean silmas alustades ettevõtet? Tänapäeva ärimaailmas valitsevas konkurentsis on raske pinnal püsida nii väikseelarvelistel väikefirmadel kui ka suurkorporatsioonidel kelle aastane eelarve küündib sadadesse miljonitesse.Et turul läbi lüüa peab noor ettevõtja lagedale tulema täiesti uudse ideega, kui leida isikupärast ja perspektiivikat äriideed, mida keegi veel realiseerinud pole on tänapäeval keeruline, sest head ideed on juba ammu ,,kellelgi teisel" pähe tulnud.Vahel tundub, et enam ei olegi ühtegi toodet või teenust, millega turule tulla, kuna kõik on juba välja mõeldud või leiutatud.Tegelikult leidub alti inimesi, kes on võimelised välja mõtlema uue toote või teenuse, olgu sees siis mõni vana toode väikese nüansiga või täiesti uuden lahendus vahet pole, peasi, et see toode või teenus on turul konkurentsivõimeline.Olukord ei ole lootusetu! Olemas äridee, tuleb asuda turuuringute kallale...
Soovitusliku kirjanduse mõjud õpilastele Soovituslikku koolikirjandust peetakse õpilaste poolt tihti ebameeldivaks kohustuseks, mis kulutab nende niigi vähest vaba aega. Paljud õpilased üritavad nende raamatute lugemisest ka igal võimalikul moel mööda hiilida, otsides internetist kokkuvõtteid, lastes kellelgi teisel neid lugeda või küsides kokkuvõtteid oma kaasõpilastelt. Siiski peaks iga õpilane ise oma soovituslikku kirjandust lugema, sest raamatutest on palju kasu. Soovitusliku koolikirjanduse nimekirju hakatakse jagama õpilastele juba algklassides, mis paljude õpilaste arust on igav ja mõttetu ajaraiskamine. Kahjuks arvavad ka paljud lapsevanemad sama, mistõttu nende lapsed ei tahagi raamatuid lugeda, sest vanemate eeskuju on ka siin oluline
Minu meelest on jõulud hoopis midagi muud kui kingituste meeletu reklaamimine, ostmine ja kinkimine. Jõule on tähistatud tuhandeid aastaid terves maailmas ning see on tähtis traditsioon. Seda kirjandit kirjutades on järgmiste jõuludeni veel julgelt üle nädala aega, siiski näen ma juba igal pool inimesi, kes käivad erinevates poodides ringi, korv tulevasi kingitusi ja mänguasju täis. Neid inimesi jälgin ma tihti suure uudishimuga, kuna alati on kellelgi laps poes kaasas ning nõuab ja soovib seda ja teist jõuluvanalt. Paljud inimesed kipuvad unustama jõulude tegelikku tähendust ning enda majanduslikke võimalusi. Jõulud on viimasel ajal kiirlaenu andjate mesinädalad, kuna ikka ja jälle leidub inimesi, kes peavad kinkide meeletut ostmist tähtsaks, ning võtavad laenu. Mulle tundub see täiesti absurdsena, et inimesed võtavad laenu eriti jõulude pärast. Miks nad ei võiks kuidagi teisiti väljendada oma headust ja kinkimissoovi
pääsmatult enda külge. Enamik sellest raamatust oli võetud reaalsest elust, mis tõepoolest võib toimuda igaühega meist. Inimesed suudavad eemaldada ennast probleemidest ja sammuda eluga edasi. Raamat õpetas mulle, kuidas mitte sattuda päästmatusse olukorda. Tuleb osata õigel ajal lahti lasta asjadest, mis võivad sind liiga kauaks millegi või kellegi külge aheldada. Tegelikult ei sõltu me kellestki teisest, me ise tahame arvata,et sõltume. Laseme igapäevaselt mõjutada kellelgi iseenda tujusid ja tundeid, kui meil on olemas teine võimalus. Teiseks võimaluseks pean varianti eemalduda. Eemalduda inimestest, kes tekitavad sinus selle tunde. Leida ülesse vastandid, kes oleksid huvitavad ja põnevad. Lasta elul paista huvitavana ja seda huvitavust nautida. Meil on alati olemas teisi võimalusi, kuid inimene on laisk ega viitsi otsida neid. Me sammume tihti võimaluste poole, mis tunduvad kõige lähedamal ja kõige õigemad, otsustades hetkeajevil.
ning lummatult kaunis nukk Coppélia. Kõrvalosatäitjad olid linnapea Andrei Mihnevit, kõrtsmik Vladimir Klepinin, kõrtsmiku naine Helen Veidebaum, kõrtsmiku lapsed, Tallinna Balletikooli õpilased ja Swanilda sõbrannad. Mulle meeldis isiklikult kõige enam Coppélia. Tema nukulisus oli väga hästi välja mängitud, samuti torkas silma imekaunis kostüüm. Kõige paremini tantsisid aga Swanilda ja Franz. Doktor Coppélius ei olnud mulle kuigi sümpaatne oma pahura olekuga. Ta ei lasknud kellelgi oma majja siseneda ega nukkudega tutvuda. ,,Coppélia" sisu oli lihtne ja sobis seetõttu suurepäraselt lastele. Küla alkeemik ja leiutaja Coppélius valmistas nuku, kes võlus akna all raamatut lugedes kohalikke noormehi. Tundmatu tütarlapse ilmumine ajas omavahel tülli noored armastajad Franzi ja Swanilda. Õhtul väljus Coppélius kodunt ja kaotas võtme, mille leidis Swanilda koos sõbrannadega. Nad otsustasid Coppéliuse majja hiilida, et võõra tütarlapsega tutvuda
On inimesi, kellel on raha, ja on inimesi, kes on rikkad Juba ammustest aegadest on kõneainet pakkunud inimeste jõukus. Koostatakse ju USA-s igal aastal ajakirja Forbes poolt edetabel kõige rikkamatest. Seda rikkust mõõdetakse rahas. Kuid kas alati määrab raha, mida me omame, meie rikkuse või on hoopis midagi muud meie väärtuslikem vara ? Raha ei pruugi ju elu teha täisväärtuslikuks. Mis teeb inimese rikkaks? Erinevad inimesed tunnevad rõõmu erinevatest asjadest. Kõik on õnnelikud eri põhjustel. Tänapäeva maailmas on inimeste suureks eesmärgiks raha ning seega rabatakse tööd teha hommikust õhtuni. Inimestel jääb järjest vähem aega, et külastada oma vanemaid. Peredega tullakse kokku heal juhul mõne sünnipäeva ning jõulude puhul. Hollywood on täis majanduslikult väga heal järjel olevaid inimesi, kuid ma usun, et paljud neist ei ole selle tõttu õnnelikumad, et neil on rohkem raha. On vanasõna: ,,Raha on hin...
sotsiaalset gruppi: plantaatoraristokraadid, maainimesed ja neegrid. Tunneb ka pidevat huvi kujunemisjärgus noorukite vastu. Ideaaliks on universaalsed tõed. Eesmärgiks oli transformeerida Yoknapatawpha maailm mikrokosmoseks. Romaan elas pärast trükivalgust siiski kirjanikus edasi ning ta kirjutas sellele ka lisa. Põhiliseks probleemiks on Benjamin kes on 33 aastane puudega perepoeg. Tema hoidja Dilsey on ka talle ema eest kuna õige ema on haige ja kellelgi ei ole aega temaga tegeleda, Benjy't hoiavad ka mustadest teenrid Vesh ,T.P. ja Luster. Esimene osa, aprill 7, 1928, on kirja pandud Benjamini e. Benjy Compsoni vaatnurgast. Kolmekümne kolme aastane mees, mitmete vaimsete puuetega. Teine osa, 2. juuni 1910, keskendub Quentin Compsonile, Benjy vanemale vennale ning juhtumitele, mis viivad tema suitsiidini. Kolmandas osas, 6. aprill 1928, kirjutab Faulkner Jasoni vaatenurgast, Quentini küünilisest nooremast vennast.
Ühiskond ei salli teisitimõtlejaid Öeldakse et iga inimene on ainulaadne. Ainulaadne on ka inimese mõtlemis viis. Teisitimõtlejaid on alati vaadatud teise pilguga kui neid, kes enda mõtetega ühiskonda sulanduvad. Minu meelest ei tohiks keegi karta oma arvamust välja öelda. Meie maailm vajab teisitimõtlejaid, teisitimõtlejad aitavad parandada maailma andes uusi mõteid ja ideid mille peale jälle teised ei pruugi tulla. Ühiskond peaks olema avatud meeltega ja võtma igat uut vaadek kui nende enda oma. Üldjuhul aga ühiskond teisitimõtlejaid ei salli, kuna enamik neist üritavad reeglina ühiskonnaliikmete mugavustsooni muuta. Inimesed kardavad muutusi ning hoiavad enamjaolt kümne küünega kinni nii praegusest eluolust kui ka minevikust. Minule Näiteks meeldib muutus, sest Muutus on edasi minek ja edasi minek on hea. Ja alati on ju võimalik tagasi minna targema ja kogenumana. Edasi minek on areng, areng millegi parema poole. ...
Teised soovivad luua pere, kelle eest hoolt kanda. Eesmärgiks ei pea tingimata olema edukas karjäär või kuulsus. Need võivad olla ka väikesed unistused või soovid. Näiteks oma lemmikraamatu leidmine või mõnesse kaunisse kohta reisimine. Samas leidub mitmeid inimesi, kes ei leia omale originaalset tegevusala või leiavad midagi lihtsat, mida suudaks ka mõni teine teha. Selle tagajärjel võivad nad arvata, et nende jaoks pole maailmas kohta ning neid pole kellelgi vaja. Tähelepanu pööratakse taolistele negatiivsetele mõtetele ning oma ehtsa eesmärgi otsimine unustatakse. Oma kutse nimel arenemine aitab inimesel elus edasi liikuda ning seeläbi õnnelik olla. Õnnelikkus sõltub eelkõige iseendast. Isegi need, kellel on elus kindel eesmärk võivad õnnetud olla. Kui inimene teeb otsuse olla rahul nii iseenda kui ka oma varaga, siis ta ongi tõeliselt õnnelik. Paljud näevad erinevate olukordade puhul vaid negatiivseid külgi ning
kõnes. Rääkides õppetingimustest siis selle koha pealt ei ole midagi kriitilist öelda. Kõik õppehooned on omavahel ühendatud ja lähestikku. Muidugi kui välja arvata IT-maja kuid seni pole seal väga palju käimist - kõigest 1 kord nädalas. Mis meeldib? Mis ei meeldi? Mis võiks olla teisiti? Võiks öelda, et meeldib kõik. Ei ole tõesti ühegi asja otsa sattunud, mis ei meeldiks. Kuna meie grupp on facebooki's suhtleiselt aktiivne siis ei jää kellelgi ükski kontrolltöö aeg teadmata ja ka just selle sama essee tähtaega tuletati mitmeid kordi meelde, et kõik ikka õigel ajal tehtud saaks ja hiljem mingisuguseid ebameeldivaid üllatusi ei peaks kogema. Ainus asi, mis võiks olla teisiti on see, et pistikupesasid võik olla rohkem. Mina ise ei kurda kui paljudel teistel on probleeme, eriti kui kasutatakse vana akuga sülearvuteid. Sinna ei saa samas midagi parata, sest üleöö neid ei paigalda. On
Armastus – jõud või nõrkus? Armastusest on kirjutatud palju ning sellest räägitakse veelgi rohkem, kuid vaevalt on kellelgi teada selle sõna tähendus ühe inimese jaoks. Kardan, et täpset seletust teab igaüks ainult oma peas. Armastusel on ka erionevaid liike ning vastavalt sellele ka mõjutab armastus inimest. Inimesed mõtlevad erinevalt ja peavad armastusekski erinevaid tundeid, kuid üks on selge, et sellel on imeline jõud, mis viib inimest sihile ja samas on sellel ka inimest nõrgestav toime. Üldse arutatakse rohkem armastuse olemasolu või puudumise
Inimesed võiksid rohkem hoolida teistest, püüda mõista ja olla toeks , kasvõi kordgi panna teise inimese olukorda, mitte lükata sügavamale kuristiku. Oska hoolida, oska kuulata, oska aidata kui näed, et teine vajab Sinu abi, on neid, kes ei küsi abi kuna teavad mis on selle hind. Paljud meist on harjunud üksi hakkama saama, üksi võitlema ja on liiga uhked, et näidada ennast nõrgana. Sellised inimesed ei otsi haletsust ega kaastunnet, nad ei taha olla kellelgi jalus ega koormaks, nad pigem astuvad muredele ise vastu peaasi, et kedagi ei koormaks. Valus on kuulata hiljem etteheiteid või tunda, et oled kellelegi midagi võlgu. Tunda ennast kellegi ees süüdlasena, et olid kord nõrk ja vajasid kellegi tuge. On ju neid, kes hiljem heidavad ette kui palju ja mida nad Sinu jaoks teinud on , mõistmata mida teinud on tegelt läbi elanud. Alati pole kõik must ja valge, igal asjal on oma põhjus, igal inimesel on oma minevik
alkohol". Küsimused palun esitada kõne lõpus. Alkoholi tarbimine on läbi ajaloo olnud seotud mitmete traditsioonidega. Enamasti saab alkoholi tarbimine alguse teismeliseeas, kuid uurimused on näidanud, et alkoholi esmatarvitajate keskmine vanus langeb pidevalt. Samuti kasvab pidevalt tarbitava alkoholi kogus, ning seda suuresti noorte seas. Väga paljud alaealised ootavad nädalavahetusi, et salaja alkoholi kellelgi osta lasta ning siis end purju juua. Noortele tundub see lahe olevat. Tihti uhkustatakse sellega, kui täis keegi jäänud oli ning millised lollusi korda saadeti. Pealtnäha on see nende jaoks täiesti süütu lõbu. Mõeldakse vaid, et selle peale kulub omajagu raha, kuid vastutasuks on lõbus tuju ning seltskond. Mis on alkohol? Tegelikult on alkohol uimasti, mille üleliigsel tarbimisel võib tekkida äge mürgitusseisund, mille korral on inimese elu ohus
täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Isegi rahval pole õigust - olgu vahetult või valitsuse kaudu - piirata mõttevabadust. Kui ka kogu inimkond peale üheainsa indiviidi oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima. Ükskõik milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, Milli arvates ei tohi arvamustele piiranguid seada. Ta leiab, et kellelgi pole tõe monopoli ning keegi ei saa absoluutse kindlusega öelda, kas mingi arvamus on tõene või väär. Kuid isegi kui mõni arvamus oleks väär, ei tohiks teda ikkagi keelustada. Vastasel juhul muutuks tõde dogmaks ning inimese mõtlemisvõime taandareneks. See aga oleks kindlasti ebasoovitav tulemus. Kokkuvõtvalt võiksid täieliku mõttevabaduse poolt esitatavad argumendid olla järgmised: 1. Arvamus, mida tahetakse keelata, võib olla tõene. 2
Juhan Liiv Valgus ja vari Kas poleks imeline, kui saaksime ise otsustada ja valida missugusesse aega, kultuuriruumi, keskkonda ja ühiskonnakihti me sünnime? Sellisel juhul saaks igaüks ise otsustada, kes on tema ema ja isa ning missugused on isikud, kes teda eluteel kõige enam mõjutavad. Paraku on läbi ajaloo saatnud suurt osa inimestest tume vaesuse- ja orjusevari, mattes enda alla unistused, lootused ja võimalused. Kaasaegset tehnoloogilist innovatsiooni ja ühiskondlikku heaolu kõrvalt vaadates on raske ette kujutada, et kõigest 150 aastat tagasi oli veel suur osa eestlastest mõisnike orjaks, ega saanud eales pakkuda iseendale ega oma järeltulijatele soovitud ja unistatud elujärge. Eelnevalt kirjeldatut on kajastanud oma teoses ,,Vari" ka oluline Eesti kirjanik Juhan Liiv. Raamatu peategelase Villu unistuste ja soovide ees seisis alati sümboolselt tumed...
valmis 2012 november. Nüüd on asi nii kaugel, et käidud on kohtus ja kõik kooskõlastused on võetud tagasi ja tuleb teha uued muudatused projektis parkimiskohtadele ja mõned täiendused keldrikorrusel ning lootust ehitusluba kätte saada on alles 2013 märtsis, kui kõik hästi läheb. Seega valmib kortermaja rohkem kui aasta hiljem. See näitab, et alati ei ole isegi asi kinni projekteerijas, vaid väga suurt rolli mängib see, kes on objekti rahastaja, kes on ehitaja ja kellega on kellelgi nö kana kitkuda. Kuid kes on kaotajad? Nii firma, kes on andnud lubadused ostjatele, kui ka ostjad, kes siis peavad muudkui kuulma juttu, et asi läheb nüüd see kuu ehitusse ja siis jälle samad laused. Kahju on, et tänapäeva ühiskonnas veel asjad käivad nägude järgi, mitte ei tutvuta pilgalt projekti endaga ning ei tehta otsuseid vaid selle põhjal. Seega võivad pudelikaelaks ehituses olla ka ehitusloa taotlemine. Tagajärjed on mõlemale osapoolele halvad
Ja sellistes klassides on ka rohkem kaklusi erimeelsuste pärast. Elukoht mõjutab noori, maal on nad töökamad ja ühtehoidvamad, linnades nad tegelevad rohkem oma huvidega ja nad on jõukamad. Linnades tegeletakse rohkem huvidega sellepärast, et neil on selleks rohkem võimalusi kui maal elavatel noortel. Linnades nad käivad rohkem klubides ja teistes kohtades lõbutsemas kuna neil on kuhu minna ja nad saavad seda endale lubada. Maal on noored ühtehoidvamad ja töökamad. Kui kellelgi on abi vaja siis sõbrad tulevad ja aitavad. Noored on Eesti tulevik ja nagu kunagi Lennart Meri ütles: ,,Teie, noored, lähete elust läbi nagu nuga võist."
ingliskeelsed asesõnad, mis võtavad lühidalt kokku paari-kolmesõnalised mõtted ja tunded. Enim on kasutuses asesõnad lol, rip, idk, omg, btw. Hetkel on ka laialt levinud eestikeelsed lühendid kle, nkn, ns, mt, millest vanem generatsioon ei pruugi üldse aru saada. Noortel on vaja nüüd ja kiiresti oma mõtted kuvarile saada ja ei vaevuta kirjutama lahti seletatult ega mõttega. Nimelt ei ole hetkel moes ehk in. Vanasti oli kasutusel vaid kirjapost ja selliseid lühendeid ei tulnud kellelgi pähe kirjutada. Kui saadeti kiri, siis pandi kõik oma mõtted korrektselt kirja, et lugejal ei tekiks kaksiti mõistmist. Tänapäeva noored ei vaevu seda tegema. Ealine iseärasus, mis on ehk mööduv ja on võimalik, et vanuse lisandudes muutuvad ka selle põlvkonna väärtused meie emakeelest ja kasutusest. Ka ilukirjandust loetakse tänapäeval vähem kui vanasti ja seetõttu kannatab ka õigekiri. Üks tihedamini esinevaid vigasid, mida saab kuulda, on sõna "õieti ehk õigesti"
Tööandjad peavad hoolitsema töötaja tervise eest. Järjest vähem töötajaid on ning neil on järjest enam tööülesandeid. Selleks, et töötajad jaksaksid ja peaksid vastu kõrgele töökoormusele tuleb tööandjal panustada üha enam töötaja tervisesse. Töötajate käest tuleks küsida, kas nad tunnevad, et nende juht/juhid hoolivad nende tervisest ja heaolust, kas viiakse läbi erinevaid koolitusi ning kas kellelgi on terviseprobleeme. Nende küsimustega tuleks juba tegeleda varakult. Mida varem tegeleda ja muuta töökeskkonda paremaks, seda varem hakkavad ka ettevõtte tulemused paranema ja töötajate heaolu sealjuures. http://www.personaliuudised.ee/sisuturundus/2018/02/26/uuring-tooandjad-usuvad-et-palk-ei- ole-peamine-motivaator-ning-paindlik-tooaeg-on-muutunud-normiks Tööandjad usuvad, et palk ei ole peamine motivaator ning paindlik tööaeg on muutunud normiks.
Ta kisas on kutse, ta pilgus on piin, Kui vaatad teed, mis mustab ees. Kui tahaks ta öelda: "Mis teeme veel siin? Sa kaugeid radu rändad vaimus Ja ikka raske on su rind: Aeg rutata sinna, kus avarust näed, Suur mure, mingi häda aimus Kus pilvede peidus on lumised mäed, Nii ööl kui päeval rõhub sind. Kus teed pole kõrguses kellelgi muul, Kus vabana lendan vaid mina...ja tuul." Pildid https://www.google.ee/search? espv=2&biw=1920&bih=990&tbm=isch&sa=1&q=Alexander+Pushkin+monument&oq=Al exander+Pushkin+monument&gs_l=img.3..0i24k1.225077.226323.0.226393.9.4.0.5.5.0. 133.297.3j1.4.0....0...1c.1.64.img..0.9.298...0j0i8i30k1.H3f9tDmvVzQ Kasutatud material https://en.wikipedia.org/wiki/Alexander_Pushkin https://www.google.ee/search?q=Alexander+Sergeyevich+Pushkin&espv=2&source=lnms&s
Hackerid võivad sotsiaalmeediasse midagi postitada, kirjutada teistele halba. Kui mõnda arvuti on hackitud, tuleb kindlasti kõik paroolid ära vahetada. Sama võib juhtuda, kui inimene käib kooliarvutiga sotsiaalmeedias ja unustab välja logida. Teised kasutavad juhust ja loevad kirju ning samuti võivad ka midagi postitada. Kindlasti ei tohi kunagi jagada teistele inimestele oma paroole,isegi siis kui seda inimest usaldad. Kui kellelgi on vaja abi, ja keegi ei saa aidata, siis võid kasutada veebi otsingumootorit, et otsida oma küsimustele vastuseid. Arvutiga saad ka kiiremini inimestega suhelda ja videokõnesid teha. Parim arvutiprogramm suhtlemiseks ja rääkimiseks on Discord kuna seal liigub heli ja videopilt kõige kiiremini ja seal saab ka ekraani jagada. Avalikes kohtades ei tohi oma kontosid sisse unustada. Näiteks raamatukogudes, koolis, kohvikutes, samuti ka tuttavate juures
HIV ründab keha immuunsüsteemi, nõrgestab seda ja muudab inimese kaitsetuks teiste bakterite, viiruste ja haigusetekitajate ees. HIV on 100% välditav nakkus. Viirusesse nakatutakse kokkupuutel verega või sugulisel teel. HIVsse nakatumine ei tähenda, et inimene oleks haige. Viirus võib märkamatuna organismis eksisteerida isegi kuni 10 aastat, kuni lõpuks kujuneb välja AIDS. Kuidas aru saada, kellel on HIV? Ei saagi! Peale vaadates pole võimalik öelda, kas kellelgi on HIV või mitte, sest: Inimesed, kellel on HIV, näevad välja ja käituvad samamoodi, nagu inimesed, kellel HIVi pole. Ehkki mõnel inimesel ilmnevad tervisehäired üsna pea pärast nakatumist, võib teistel sümptomite tekkeni palju aega minna. On teada juhtumeid, kus nakatunud inimesel pole kümne aasta jooksul mingeid sümptomeid tekkinud. HIVil puuduvad erilised, vaid sellele nakkusele iseloomulikud sümptomid. Tervisehädad,
Issand jätab Fausti Mefistofelese meelevalda. Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et Faust ei lähehalvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. 2) Miks otsustab Faust oma elu lõpetada, miks ta seda siiski ei tee? Faust tahtis oma elu lõpetada sellepärast, et ta arvas, et tema teadmiseid ei lähe kellelgi vaja, et ta õppis teadusi ilma asjata. Ta ei saanud elult seda, mida oli ihalnud. Alguses oli Faustil julgus oma elu lõpetada, kuid ta mõtles ümber, sest seljuhul peaks ta kaduma tühjusesse ning selleks sammu teostamiseks peaks jätkuma jõudu. Ta tahtis juua mürki, kuid inglid peatasid ta oma lauluga. Kuuldes rõõmsat lauluhäält, mis oli tuttav juba noorusest, see pani teda mõtlema, et peaks ikka edasi elama.
A · Kui on ainsus · Kui asjast räägitakse esimene kord · Kui räägime, et üks paljudest (one of many) · Ametid · Rahvused, usundid · Muusikalised instrumendid · Peale what ja such (what a pretty girl) · Millelegi viidates, näidet tuues (the mouse had a tiny nose) · A hundred, a thousand, a million · A journey, a trip · Kui kellelgi on midagi .. (a long nose, a strong heart, a nice face) · Nähtavate (füüsilistese) asjade kohta (This is a chair) · Mõõtes midagi (once a week, £12 a kilo) · Kui kasutame pärisnime endale mitte teadaoleva isiku kohta · Üldistuste puhul · Kellegi tehtud kunstiteos (I'd like to have a Monet.) · Komplimente tehes (It was a nice day) · Midagi seletades (A apple is frukt what grows on trees.)
mõtlemine. Kogemus ja andmed meie eelnevast minevikust ei mängi mitte mingisugust rolli. Väidetavalt sünnib inimene koos kõigi oma teadmiste ja kogemuste pagasiga. Kõik ideed on on salvestatud inimese kõvakettale, kust aju õigel hetkel asju välja sorteerib ja siis inimese kehale kasutada annab. Ühtlasi võib välja lugeda ratsionalismi seisukohtadest, et see eitab ka inimese muutumisvõimet. Kellelgi ei oleks ratsionalistlikus maailmas uut võimalust, sest kui sa oled kord juba tuisupeaks sündinud, siis oma valesid otsuseid ja tegusid sa heastada ei saa, sest sa ei ole võimeline oma vigadest õppima ja see ei ole sulle lihtsalt sisse kodeeritud. Ka ratsionalism levis Prantsusmaal, Saksamaal jm. Põhiliselt peetakse eelkäijateks Elea koolkonna esindajaid. Siiski jälle põhilised rajajad on Immanuel Kant, Baruch Spinoza ning David Hume.
Kas eestlastel oli keskajal parem elada maal või linnas? Kahtlemata oli nii maa- kui ka linnaelul oma positiivseid ja negatiivseid külgi. Mina arvan, et linnas oli inimestel parem elu, sind kaitsesid seadused ja maksud olid väiksemad kui maal. Linnakodanik oli vaba, samuti õppis linnaelanik ära saksa keele. Linna kõige suuremaks plussiks võib pidada asjaolu, et inimesed olid vabad, nad ei kuulunud kellelgi. Linnakodanikuks sai inimene peale seda, kui oli tasunud kodanikumaksu ja elanud teatud aja linnas. Maal kuulus talu, kus talupoeg elas ja ta ise maahärrale, kes võis teda müüja ja tema üle kohut mõista nagu heaks arvas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Elamispinna eest pidi renti maksma aga see väljaminek ei olnud nii suur. Samuti olid linnaelanikul isiklikud asjad ainult tema omad ja mitte kellegi teise. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mille tuumaks oli linnakodaniku isikliku v...
erinevalt ning igale inimesele ei ole õnn sama tähendusega. Tihitipeale on õnn väikestes asjades, mida me tavaliselt tähele ei pane ning siis me mõtleme, et mida ma küll teinud olen, et õnn on mind maha jätnud. Sellised inimesed arvavad, et õnn koputab su uksele vaid kolm korda elus. Esimesel korral pole sind kodus, teisel korral on sul kõrvaklapid peas ja kolmandal korra pole see üldse sinu uks. Kuid nõnda ei tohks mõelda, sest maailmas läheb alati kellelgi halvemini kui sul ja sa peaksid tundma rõõmu kõigest, mis sul on, mitte sellest, mida sul pole. Ning peab meeles pidama, et õnn ei ole kahjuks püsiv nähtus ning selle nimel tuleks töötada, kuid mitte üleliia, muidu võid õnnest ja teiste armastusest üldse ilma jääda. Õnne tundmiseks peab olema kogenud õnnetust. Sest Maailmas ei ole õnne ega õnnetust, on vaid ühe seisundi võrdlemine teisega. Ainult see, kes on tunda saanud äärmist õnnetust, on
Taime sisestatakse geen, mis kodeerib mürki lagundavat ensüümi. Taime lisatakse geen, mis kodeerib herbitsiiditundlikku ensüümi. Nii saavutatakse selle valgu ületootmine. Võib lisada ka sama ensüümi kodeeriva geeni, mille produkt on herbitsiidi suhtes resistentne; pärast mürgiga töötlemist jätkub seda ensüümi veel taimeraku enda vajadusteks. Mikroorganismid: 5. Kas transgeenne inimene on vajalik?Põhjenda Kui mõni tark proffessor geneetiliselt muudatakse, poleks kindlasti kellelgi selle vastu midagi, kuid arvatavasti pole see siiski vajalik, sest maailmas on inimesi piisavalt. Samuti on transgeensel inimesel nii teaduslikust kui ka eetiliselt küljest vastunäidustatud, vähemalt geenitehnoloogia tänapäevase taseme juures. 6. Milline on GM- taimede kasulikkus/ohtlikkus? Kasulikkus: *saagikuse parandamine, *toiteväärtuse suurendamiseks, *taimede kahjurite suhtes vastupidavam, *vähendab taimekaitse vahendite kasutamist, *kiire,tõhus,
Näiteks võib tuua selle, et põder kutsuti ussisõnadega enda juurde ja siis tapeti söögiks. Ussisõnade abil peeti näiteks ka hunte piimaloomadena. Minategelaseks on Leemet, kes on külas sündinud ja viimane ussikeelt valdav mees maailmas. Teoses joonistub pilt, et rästikud on kõige targemad ja õpetanud välja teised loomad, kaasa arvatud inimesed. Metsainimsed olid madudega suured sõbrad. Inimesed said ussisõnade oskamisest palju kasu ja esialgu polnud kellelgi plaani kolida rästikute mõjusfäärist ära. Ilmselt kellegi tihedast läbikäimisest ussidega said inimesed endale geneetilise pärandusena mürgihambad. Kristlastest sakslaste saabumisega toimus aga suur muutus, mida võib nimetada massipsühhoosiks. Perekonnad hakkasid aina rohkem metsast küladesse kolima. Rästikud aga suhtusid nendesse perekondadesse põlgusega ning isegi ussisõnu oskavad inimesed ei suutnud sellist sõgedust mõista. Külades oli elu silmnähtavalt raske
Carmeni pärast sooritab don Jose õige mitu kuritööd. Kõigepealt juba valvurina, lasi ta müüri katkisest kohast, kus ta vahti pidas salakaubavedajad läbi. Edasi hakkas ta ise salakaubavedajaks. Ning lõpuks tappis don Jose Carmeni mehe ja hiljem ja Carmeni enda. 12. Carmen võlus don Josed oma tantsuga ja pilkudega. Carmen oskas armastada ning see meeldis mehele. Ta oli kirglik naine. Eriti meeldisid don Josele Carmeni jalad ja jasmiinilõhn. Mitte kellelgi polnud nii ilusaid jalgu kui Carmenil. 13. Carmen oli kena naine. Mitte küll ilu ideaal. Tal olid fantastiliselt inusad jalad. Ta oskas hästi riides käia vastavalt olukorrale. Ta oskas ka hästi maskeeruda. Ta tunded muutusid kiiresti. Kord armastas oma endist meest, siis armastas palavalt don Josed, kuid see jahtus ning Carmen hakkas läbi käima ka ühe härjavõitlejaga. Ta oli uhke naine, aga väga salakaval ja tark. 14
Lilleke mossitas Mõttetu tundus See sihitu arutus Kellel on õigus 2 "Tead, vahest polegi mõttetu luule Vahel ei olegi Eesmärgiks kuulsus" "Millest sa räägid" Jäi Luuletus mõistma Lilleke väsinult Vangutas pead "Tülist mu kõrini" viimaks ta lausus "Õigus on mõlemal vahest nüüd aitab" Luulele aga Ei meeldinud see Et vaielda tahtnud Ei lilleke me Ta solvunult pilkas Et lilled on nõrgad Ei kellelgi vaja Neid mõttetuid võrke Mis kannavad ilu Mis kannavad lootust Mis säravad silmad Teeb kõigile looduses Lillele vaikis Ja vaikima jäi Ja õhtul ta uinus Taas mulla all 3 Hommikul üles Ei tõusnud see lill Päeva ta magas Ja teisegi veel Luulest sai igavus Võitu, sest see Kes teda veel kirjutas Oli õnnetu mees Ta armastas loodust Ta õnnistas lilli Ta sai nendest lootust Ja inspiratsiooni
meie oma raha nii kergelt tohutuks mündimajanduseks muutus. Samas andis see kõik Eestile parema võimaluse maailmamajandusega kaasas käimiseks. Ma arvan, et oli õige otsus minna üle eurole, kuid jään siiski lootma, et kui kunagi veel rahavahetuseks minema peaks, siis tuleb tagasi meie oma kroon, mille pildil olid meie oma riigi rahvusaarded ja aukodanikud. Võiks eurot isegi võrrelda meie vabariigi hümniga, mille viis on ka Soome Vabariigil. Vaevalt kellelgi meist on hümni vähem uhke laulda, kui Euroopa meistrivõistlutel Eestile kuldmedal võidetakse või, kui 24. veebruaril uhkelt toolidelt tõustakse, et just seda viisi edasi kanda. Lennart Meri on eestlastele südamele pannud, et oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi. Ma loodan, et alateadvuses kannad eestlased veel kaua edasi seda sihti, kus tunneme end uhkena olles osa oma maast. Olles üks neist kodanikest, kes ütleb uhkusega: ,,Minu Eesti !"
Arvustus. Ei mõista välismaa keelt, mõistad muusikalist keelt. Jazzkaar on aastast 1990 Tallinnas toimuv rahvusvaheline džässifestival, mis on siiani Batlimaade samalaadsetest suurim. Aastal 2014 tähistas festival oma 25. sünnipäeva, kuniks tänaseni. Jazzkaar korraldatakse väikse eelarvega, tuues Eestisse maailma jazzmuusika suurimad, huvitavamad, erilisemad ja värvikamad leiud. Seekordne Jazzkaar toimus Tallinnas 17. -26. 04. 2015. Kümnepäevane festival Jazzkaar on Eesti suurima kontsertide arvuga festival, mille raames on esinenud üle 3000 välisartisti üle 60 riigist. Jazzkaare koduleheküljelt leiab iseloomustava kirjelduse, mis annab ülevaate festivali kohta. “Jazzkaar on Eesti kultuurimaastikul oluline sündmus ja festivali asukohapartnerina toetab Prike selle uue keskkonna täitmist värske sisu ja hea muusikaga,” märkis Lauri Põldemaa, Prike juhatuse esimees. Jazzkaare festivali direktor ja kunstiline juht on Anne Erm, kes on ka e...
hakata meenutama minevikusündmusi. 3. Mis on protseduuriline mälu? Kas see on implitsiitne või eksplitsiitne? Milllist infot see sisaldab? Mis selle olemasolu tõendab? Lisa enda näide. (ÕO7, L7) Protseduuriline mälu sisaldab teadmisi erinevate oskuste ja harjumuste kohta. Need oskused ei sünni kaasa, aga harjutades saavad nii selgeks, et me ei pea enam nende peale mõtlema. Protseduuriline mälu on implitsiitne. Näiteks oskus ujuda ei sünni kellelgi kaasa, aga piisavalt harjutades muutub see täiesti automaatseks tegevuseks. Siiski ei taga vaid teoreetilised teadmised selle tegevuse kohta selle oskamist, vaja on konkreetset füüsilist harjutamist ja läbiproovimist. 4. Mis on positiivne ja negatiivne sarrustus ning karistus? Too mõni enda näide. (ÕO8) positiivne sarrustus on ''auhind'' millegi hea või vajaliku tegemise eest ja mis tagab kindlamalt tulevikus samasuguse positiivse käitumise kordumist
joon!". Järgmisel planeedil, kuhu ta jõudis, elas kuulus ärimees. Ärimees oli väga ametis tähtede loendamise ja kokku arvutamisega kuna ta pidas kõiki tähti galaktikas enda omaks. Väike prints ei saanud aru milleks tal neid vaja oli ja miks ta neid loendas. Kui ta seda ärimehelt küsis, siis kõlas ikka ja jälle sama vastus: "Mul on palju tööd, ma olen tõsine ärimees!". Kui väike prints sellelt planeedilt lahkus, siis mõtles ta veel pikalt, miks on vaja üht ärimeest kui kellelgi teda vaja pole. Väike prints jõudis järgmisele planeedile, kus elas laternasüütaja. Väike prints rõõmustas väga kui nägi üht inimest kes tegi kasulikku tööd. Nimelt tema süütas laternaid. Viimane planeet kuhu prints jõudis oli planeet maa. Nii väike prints siis tuligi üle mägede ja jõgede siia kõrbesse, kust lugu algas. Teoses on et mina tegelane kukub lennukiga Sahara kõrbe. Võib aimata, et tegu on sama ajaga mil Saint-Exupery Sahara kõrbes alla kukkus. Teos
Kõige selgemalt avaldub identiteet aktsendis. Keel kui loitsimisvahend Millestki rääkimine tähendab selle nähtuse esilekutsumist. Kui see on seotud usuga nõia maagilistesse võimetesse, võib enesesisendus räägitu tõeks muuta. Keel kui kultuuri kandja Keeles kujunevad sellised sõnad, mis on vajalikud selle ühiskonna ja kultuuri toimimiseks. Seega väljendab keel selle ühiskonna mõtlemisviisi ja maailmavaadet. 2. Funktsioon- see, mis tuleb kellelgi v. millelgi teha, ülesanne, kohustus, roll. Verbaalne- sõnaline suhtlemine. Eufemism ehk peitesõna või -väljend on sõna või väljend, mida kasutatakse mõne teise sõna, mida soovitakse vältida, asemel. Hüpotees-on kontrollitav väide, uurimisküsimus, mida soovitakse tõestada. Identiteet on omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. 3. Monogenees- kõik keeled põlvnevad ühest allikast
Tootsi õpihimu Paunvere koolis ei käinud just väga suur hulk inimesi, võib-olla vaid klassijagu õpilasi. See aga ei tähendanud, et Paunvere koolis elu igav või üksluine oli. Suurem osa klassist oli õpihimukaid lapsi täis. Nad tegid tublisti rehkendamistöid, lugesid piiblijutte ja luuletusi ega lasknud ennast õppides mitte kellelgi segada. Teine pool lastest veetis aga rohkesti aega möllates ja elu nautides ning allesjäänud ajal püüdsid mõningad ka paar koolitükki ära täita. Kuid selles koolis käis poiss, keda ei ole võimalik liigitada ühtegi rühma, sest ta oli omapead tegutseja. Ta pürgis suuremate tarkuste poole mitte koolitükkides, vaid välismaailma teadmistes. Poiss, kelle jaburatest väljamõeldud juttudes ning tegevustest huvitusid pea kõik, oli Joosep Toots.
Kasvatati nisu, otra, rukist, kaera ja hirssi. Põldusid väetati. Kasutati käsikivisid, sirbid ja vikatid mis valmistati rauast. Olid kelti põllud kuid ka avatud põllud. Kütid ja korilased jahtisid loomi ja jagasid saagi ühiselt. Kuna seda ei saanud pikka aega säilitada, polnud kellelgi võimalik endale ka suuremaid tagavarasid koguda. Kuid põlluharijate ja karjakasvatajate asulates muutusid ühed perekonnad ajapikku teistest jõukamaks ja auväärsemaks. Mõned pered töötasid hoolsamalt või oli neil saagiga rohkem rikkust, mida Click to edit Master text styles põlvest põlve edasi pärandada. Nii kujunesid aegamööda Second level erinevad ühiskonnakihtid. Third level Kõige rikkamad ja mõjukamad
Essee Anti Saare "Kuidas sa ära läksid ja mina maha jäin" ainetel Käisin mitmeid päevi järjest raamatukogus endale meelepärast 'ühe-õhtu-lugemist' otsimas. Tavaliselt pole ma väga pirtsakas lugeja, ent ometi leidsin raamatu, mis minus tundeid tekitas alles neljandal päeval. Teoses "Kuidas sa ära läksid ja mina maha jäin" arutletakse inimese, sõnade, vaikuse, kirjanduse ning ajatuse olemuste üle. Samas kirjeldab autor lahkuminekut ning seda, kuidas mahajäetu hakkab kirjutama läbi vaikides lahkunud naise, moonutades tema sõnu, kirjutades tema mõtteid, kahetsust ning ajades teda nutma vastavalt oma soovile. Autoripoolsed mõttearendused panid mind mõtlema muidu elus märkamatute seoste üle. Eriti meeldis mulle autori mõnus voolav stiil, mis muutis lugemise veelgi nauditavamaks. "Sinu vaikimise müür andis mu jutule alguse. Vaikus- uksepauk- sa olid läinud. Ja sõnad, mis olin heitnud üle laua, hakkasid tühjaks jäänud toas sinu järele pärima; ...
Sotsialistlik süsteem lagunes aastal 1991 koos Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. Seda kokkuvarisemist saatsid mitmed konfliktid ja erinevad erinevad eeldused-põhjused. Aga miks siis sotsialistlik süsteem püsima ei jäänud? Sotsialistlik süsteem kujunes peale II maailmasõda, 1940. aastate teisel poolel. Sinna kuulusid Nõukogude Liit oma viieteist liiduvabariigiga ning sotsialismimaad. Nõukogude Venemaa oli maailma esimene püsimajäänud sotsialistlik riik. Kellelgi ei olnud selget ettekujutust, kuidas selline riik funktsioneerima peaks, sest oldi ajaloos esimene. Üks sotsialistliku süsteemi lagunemise põhjuseid seisneski selles, et sellises olukorras osutus kehtestatud üheparteisüsteem ebatõhusaks, sest nüüd võeti riigi juhtimise otsused vastu kitsas ringis, mida ei saanud enam kritiseerida. See tähendas, et sotsialistlike riikide valitsused eemaldusid rahvast ja see oli tõhus kasvupinnas korruptsioonile.
Charles Chaplin Referaat 2008 Charlie Chaplin, kes õppis kogu elu Sir Charles Spencer (Charlie) Chaplin sündis 16.04.1889 Londonis ja suri 25.12.1977 Vevey's. Komöödia on olnud läbi aegade inimeste meeli edukalt lahutav ajaviitevorm. Alati on ju hea korraks unustada isiklikud probleemid ja vaadata pealt, kuidas kellelgi teisel viltu veab. Veel enam aga paelub see kerge meelelahutuse valdkonda arvatav zanr, kui läbi naerupisarate püütakse vaatajat panna arutlema humaansuse, ebaõigluse ja vägivalla üle maailmas. Kui üldse komöödiast rääkima hakata, siis peaks alustama sellisest klassikust nagu Charlie Chaplin. Ent milline tänapäeva koomik või komöödiafilm on 20 aasta pärast klassik? Charlie Chaplin oli esimene tõeliselt suur inglise koomik, kellele õnnestus end
Siinkohal võivad paljud eestlased tunda kerget eelist tööturul venelaste ees, kuna töötahe oleks enamasti meile justkui kaasa sündinud. Samas aga võib mõnede eestlaste puhul tunnetada teatud ihnust teise kaasmaalase vastu. Teadupärast on kirjanduses levinud lause, et eestlase lemmik söök on teine eestlane. Selles osas on üheks põhjuseks kindlasti ka soov edasi pürgida ning alati proovida ikkagi teistest parem olla. Seetõttu on paljudel ka ebameeldiv näha kuidas kellelgi läheb väga hästi, kuigi endal asjad võib-olla kõige paremas korras ei ole. Kahjurõõm aga minu arvates põhineb reeglina siiski hetkeemotsioonil ning hoolikamalt süvenedes ei soovi ükski eestlane sisimas teisele ikkagi halba. Asi, mida aga iga eestlane elus kõrgelt hindab, on korraliku palgaga töökoht ja karjäär. Sellele on tubli panuse andnud ka Eesti riik. Näiteks saaavutasid eesti õpilased rahvusvahelise uuringu tulemusena põhikooli haridustestis kõrge 2 koha,
nägi seda ning ütles, et mis titelappe sa siin meisterdad, terve klass loomulikult naeris. Aga ühel päeval läks õpetaja väga labaseks ja tema nõmedate naljade üle ei naernud enam keegi. Ka elus ei läinud minu ema klassiõel hästi. Oma eluga oli ta hädas ja kahjuks kustutas ta ise oma eluküünla üsna noores eas. Kui aus olla, siis kunagi kasutati ka minu kalla vaimset koolivägivalda. Aga praeguseks on ajad nii muutunud ja ma ei lase juba ammu kellelgi endale pähe istuda. Põhjusi, miks koolis narritakse, võib otsida kodust , välimusest, harjumustest jms. Osad inimesed on lihtsalt kadedad , sest neil ei ole seda, mida narritaval inimesel. Näiteks ilusad juuksed, laitmatu keelteoskus, suur süda, hea figuur... AGA USKUGE MIND NEIL EI SAAGI MITTE KUNAGI MIDAGI SELLIST OLEMA. Vägivald koolis on korduv ning ei lõpe ka siis, kui õpilased on kooli lõpetanud või koolist lahkunud, vaid mõjutab nende arengut ka tulevikus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
