Tõustakse varakult, et 4-8 tundi päevas koolis olla. Koolis võib juhtuda pahandusi õpetajate ja kaasõpilastega. Tihti on noorukitel tülisid ka vanematega. Siiski tasub meeles pidada, et nemad on sind üles kasvatanud ja toetanud. Nooruses on sõbrad väga tähtsad. Igaühel on vaja kedagi, kes oleks temavanune, kes ei reedaks saladusi ja ei naeraks tema üle, vaid mõistaks teda. Kuid selliseid sõpru on üsna vähe. Ja kui kellelgi neid on, siis jäävad enamasti nad sõpradeks ka täiskasvanu eas. Aga väike viga võib sõprussidemetele alatiseks mõra sisse lüüa. Jah, noor olla on raske, kuid raskustest saab alati üle. Ega hiljemgi elu kerge ei ole. Tuleb alustada karjääri ja luua perekond. Aega, mil me veel noored oleme, tuleb targasti kasutada, sest me oleme seda ainult üks kord elus.
Botticelli „Veenuse sünd“ „Venuse sünd“ valmis 1486. Aastal, selle maalis Sandro Boticelli ning see on üks tähtsamaid maale antiikajast. Maal kujutab Veenuse sündi täiskasvanud naisena merevahust, saabumas kaldale merekarbil. Plaatoni arvates oli Veenusel kaks aspekti. Ta kas oli maine jumalanna, kes pani inimesi endasse armuma või oli ta taevalik jumalanna, kes inspireeris inimesi targalt armastama. Platon on mõtisklenud, et füüsiline ilu lubas mõttetel paremini aru saada hingelisest ilust. Arvatakse et Boticelli esitas Jumalikku armastust alasti Veenuse vormis. Klassikalises antiigis oli merikarp metafooriks naise häbemele mis andis mõista sünnist. Botticelli maalis selle maali Lorenzo di Pierfrancesco de’Medici-le. Maal asub hetkel Uffizi Galeriis, Itaalias. Botticelli veenuse poos meenutab Medici’ Veenust, marmor skulptuuri klassikalisest antiigist Medici kollektsioonist, kust Botticellil oli võimalus õppida. Esiplaanil on ...
Kirjand Mina ja raamatud Kui öeldakse, et inimesed, loomad ja taimed on elus ning neil on hing, siis minu jaoks on ka raamatutel eluvaim sees. Neis kõigis elab oma hing. Nad kõik on sama elusad kui iga teine maal eksisteeriv olend. Raamatutel on oma lugu, oma elatud elu ja tulevik. Minu jaoks saavad kõik raamatud nende kirjapanemisel endale hinge. Mina ja raamatud ei ole iialgi võõrad olnud. Küll mäletan ma lapsepõlves loetud muinasjutte, mida sai aina üle loetud, meenuvad ka varases teismeeas loetud ning praeguseks minu jaoks monotoonse varjundi omandanud raamatud ja loomulikult ei saa ma ka oma mõtetest ning hingest välja lugusid, mis praegu minu jaoks huvitavad, elulised ning vaatepilti muutvad. Raamatuid lugedes tunnen teatavaid tundeid, mida võivad minus tekitada nii filmid kui ka seigad elust enesest, kuid siiski jätavad nad maha sügavama jälje, ...
Kuid ei saa olla head ilma halvata, seega mis võiksid olla mõned negatiivsed küljed. Mina nimetaks üheks kindlaks puudujäägiks selle, et ei teki sellist kindlustunnet nagu abielu puhul. Abielludes mõistan, et minu partner on otsustanud minuga veeta terve oma järgneva elu ja pühendunud minule ja see tekitab väga suure kindluse ja usalduse vastaspoole suhtes. Veel on minu jaoks väga suureks eeliseks abielul vabaabielu suhtes see, et mitte kellelgi pole õigust panna mind tunnistama oma perekonna vastu, sest sellised on seadused. Pärast mingit sündmus ei ole meist mitte keegi valmis või tahtmist täis midagi oma perekonna vastu rääkima, aga vabaabielu puhul võib politsei lihtsalt mind kinnipidada ja selgust nõuda ükskõik millisel viisil. Mina pooldan pigem ikkagi registreeritud abielu, sest on ikka parem, kui tead, et sinu valitu on ikkagi õige ning saab rahulikult elu nautida ja kui ka peaks toimuma lahku minek, siis
(Lüübeki surmatantsu pildil püüab liigkasuvõtja surmale altkäe rahakukrut sokutada). Selle tõe meenutamine võib olla küll sokeeriv, kuid samas kainestav, välja toov igapäevarutiini hüpnoosist. Et lõpus ei selguks, et ollakse täiesti tühja elanud. Mina arvan, et ,,Surmatants" on väga huvitav teos. See on eriti sünge ja see pani mind elu üle järele mõtlema. Keegi meist ei pääse surmast, selle eest ei ole kellelgi pääsu. Surm ei küsi vanust ega varalist seisu, samuti ei hooli see, kas sa oled väike või suur, ilus või kole, rumal või tark. Iga pilt ei peagi olema ilus ja sümboliseerima midagi head ja õilsat, kuigi pilt on sünge ja kõhedusttekitav, on ta siiski väga huvitav ja väärtuslik. Eesti rahvale on see suur au ja rõõm, et selline suursugune ning oluline maal on just väikses Eestis, mitte mõnes suurema kultuuripärandiga riigis. Pildid Retsensioon ,,Surmatants"
sõltuvus see on vaid osa internetis kätkevatest ebameeldivustest. Kas ei saabu hetk, mil interneti leiutamise negatiivsed tagajärjed kaaluvad üles kõik positiivse? Kui omame piisavalt raha, positsiooni ühiskonnas, on meil võimalus kasutada hoopis teistsugust akent reisimist. Seegi on üks võimalus koguda uusi teadmisi ja kogemusi. Kindlasti on reisimine parim viis tutvuda teiste rahvaste kultuuriga, erinevate maailmavaadetega. Aga kogu aeg reisida ei ole ilmselt kellelgi võimalik. Nii jääks see aken üsna väikeseks. Lugemine, teatmeteoste uurimine, oma kodukoha tundmaõppimine on suure tõenäosusega võrdsed internetile. Kindlasti nõuavad need palju rohkem aega ja vaeva kui internetis surfamine, kuid puuduvad internetiga võrdsed ohud. Lisaks on maailm sedavõrd muutuv, et oma teadmiste pidevaks täiendamiseks tuleks iga päev lugeda. Tee maailma algab koduväravast, jääb igaühe enda otsustada, milline tee neist valida, kas
raamatut poleks kirjutanud. Ta oli rahul oma eluga, oma positsiooni ja tuntavusega seltskonnas, kõik millest ta kunagi unistanud oli. Tõe rääkimine oli Ludwigule liiga suur risk oma heast elust ilma jääda. Ludwig elas oleviku hetkes ja oma õnnes, tulevikule ta ei mõelnud. Arvatavasti poleks Tiit Ludwigule selga pööranudki kui too liiga uhkeks poleks läinud. Igal inimesel on oma uhkus ja kannatus ning viimane pole mitte kellelgi lõpmatu. Tiit tegi õigesti, et ta Ludwigule koha kätte näitas. Iga vale peab saama karistatud. Mis sellest, et vahel tundub vale lihtsam, ei tasuks selle kasule väga loota. Valetamisega kaasneb väga suur risk, sest seda on raske kontrollida. Isegi, kui vale pole halb, on targem rääkida tõtt, kuna vale tuleb alati varem või hiljem välja ning toob kaasa suuremad probleemid.
Keskaegne Tallinn Tallinn sai linnaõiguse kuuludes veel Taanile ning sai selle Lüübeki koodeksi näol 1248 aastal. 13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ning Läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine. Kuna Tallinn kuulus hansaliitu oli tal tähtis roll Läänemere ääres ja tänu heale majandsuele sai hakkata kindlustama linna. Tänu võimsatele kaitseehitistele muldkatsid ja Tallinna linnamüür, bastionide ja väravate süsteemiga) pole Tallinna kordagi sõjalise jõuga vallutatud ning pole ka Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud, mis mujal olid tihti suureks probleemiks. Üle poole on alles keskaegsest linnamüürist koos torni...
Sõnavabadus ja vastutus Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid, levitada nende kohta informatsiooni ja laiemas mõttes ajakirjandusvabadust ja väljendusvabadust. Inimesel on vabadus oma mõtteid avalikult väljendada ning oma ideid ja arvamusi levitada ka sõnadega, trükis või mingil muul moel. Internet on hõlbus vahend levitamaks oma mõtteid. Kui isiku väljendusvabadust hakatakse piirama, on tegemist tsensuuriga. Samas ongi sõnavabadus piiratud, see nõuab vastutust ja kohustusi, et mitte rikkuda kellegi teise õigusi või huve. Nõukogude võimu ajal, mis oli totalitaarne, ei avanenud mitte kellelgi võimalust öelda, mis tema asjast arvab. Kirjandus oli range tsensuuri valve all. Näiteks autorit, kelle luule sisu oli riigivastane, ootas karistus. Ajakirjanduses ilmunud info oli riigile sobival viisil moonutatud. Riigi sõna ei saanud usaldada. Tänapäeval on uudiseid niipalju ja neid on võimatu...
.... Nt metsakoosluses sõltuvad taimed valguse hulgast, sealjuures on organismid omavahel seotud toiduahelate kaudu. Taimede hulgast metsas sõltub, kui palju loomi ehk tarbijaid seal elada saab. Taimedest toituvad põdrad, metskitsed, jänesed jt. Taimeosi söövad ka arvukad putukad ja nende vastsed. Nendest omakorda toitub enamik lihatoidulisi putukaid, linde ja imetajaid. Ökosüsteemidest kujuneb organismide vahel looduslik tasakaal Kui organismide arvukus muutub, jääb kellelgi millestki puudu ja ökosüsteem läheb tasakaalust välja. Metsas kujuneb tasakaal eri liiki organismide vahel: taimedest sõltub ,kui palju ja milliseid taimtoidulisi loomi seal elab, nendest aga sõltub röövloomade hulk. Metsas elavad organismid =D Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
· suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas · Kuningas toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks; · valitsusaja lõpp ei olnud talle just kõige roosilisem (riigivõlg kasvas, oli mitmeid näljahädasid, pikad ja kurnavad sõjakäigud, Ameerika koloniseerimine jne), oli ta oma elu jooksul suutnud siiski luua nii tugeva ja tsentraliseeritud riigi, et kellelgi ei tulnud isegi mõttesse teda kukutada ning ka tema järglase Louis XV valitsusaeg möödus suuremate probleemideta · Louis XIV suri 1.septembril 1715. aastal · Ta ei surnud küll rahva poolt armastatuna, ent ometi on ta tänaseks üks enim mäletatud ja austatud monarhe Prantsusmaal ning vahest koguni terves maailmas. · Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka kogu Euroopas.
Seda ei tohiks lasta mitte ükski inimene juhtuda, enda unistused ja nende täitmine peaks tähtsam, kui kellegi teise soovitused, mis juhivad ennast enda tõekspidamistest kaugele eemale. Kõik inimesed peaksid elama ainult enda jaoks. Muidugi ei saa küll ära unustada, et siin maailmas ei olda päris üksinda nind arvestama peaks ka teistega, aga iga inimene peaks endale ise kõige tähtsam olema. Igaühe unistused peaksid olema talle number üks ning seda ei tohiks lasta mitte kellelgi kõigutada. Need, kes suudavad mitte ära unustada, mis tõesti elus nende jaoks oluline on, elavad õnnelikult.
huvi ei tunne, et teda kinni ei võeta ega kohtusse viida. Et ta on endiselt eikeegi.Raamatu lõpuks jõuab peategelane oma kodumaale ja kodulinna tagasi, ja ta ütleb: "Nüüd ma olen siin linnas tagasi." HINNANG RAAMATULE See raamat oli suhteliselt huvitav kuid väga vaimustuses ma selles ei olnud kuna minujaoks oli see võibolla liiga raskestimõistetav. Ma soovitan seda raamatut kõigile kõrgetasemelise kirjanduse huvilistele ja arvan, et kellelgi ei tule kahetseda seda omamoodi raamatu lugemist.
nii suur. Paljud muidu korralikud ja seadusi järgivad inimesed võivad alkoholi mõju all toime panna rumalaid tegusid, mida pärast kahetsetakse. Alaealised võivad sattuda politseisse tänu alkoholi tarbimisele. Näiteks kui toimub mingi pidu, kus tarbitakse alkoholi ja politsei pidutsejatele peale satub, on alaealisel kohe üks kuritegu juures. Sama on alkoholi ostmisega. Kuna alaealised ise alkoholi kätte ei saa, peavad nad laskma seda kellelgi osta või vahel ka ise proovima osta kuskilt väiksemast poest. Jällegi, kui politsei peale satub, on alaealised saanud hakkama ühe uue kuriteoga. Liiga palju alkoholi tarbinud inimesed võivad korda saata kuritegusid. Väga tavaline on see, kui minnakse täis peaga autorooli, sest inimene arvab, et ta on sõitmiseks piisavalt kaine. Teised teda ka ei takista, sest nad ise on täis ja ei saa aru, et see võib olla eluohtlik nii sõitjale kui ka inimestele, kes sõitjale tee peale
kujutluspilti sellest, kuidas aastaid tagasi hakkama saadi, kui puudus igasugune internetilehekülgede süsteem, millega oma igapäevaelu vürtsitada sai. Tegelikult ei osatudki millestki nii väga puudust tunda, sest kõik oli justkui olemas: sõbrad, hoolitsev perekond, soe katusealune, hea toit laual ning kõike muud, mida hing ihaldas. Interneti puudmine võimaldas lastel elada muretut elu, nad nautisid lapsepõlve täiel rinnal, käies sõpradega mängimas, kinos, teatris ja mujal. Kellelgi ei tulnud mõttessegi varem koju minna ja leides sealt eest valgust kiirgava ning sõltuvust tekitava arvutiekraani. Kõik see muutus, kui loodi internet ning ühtlasi ka sait Facebook. Noored sattusid ekstaasi ja Fabebooki konto loojate arv tõusis väga vähese ajaga üpris kõrgele. Rahvatarkus ütleb: üks loll ees, sada lolli karjas järel. See väide peab paika, kuna tegelikult just nii ongi. Kui keegi sõpradest omale selle konto teeb, tekib ka teistel soov seda sama teha
täpsustab ta terviseandmeid inimese perearstiga. Kui dokumentide põhjal ei ole töövõimet võimalik hinnata (nt käivad taotluse info ja terviseandmed üksteisele vastu), võib ekspertarst kutsuda inimese enda juurde visiidile. Ekspertarst ei diagnoosi ega ravi sellega tegeleb jätkuvalt raviarst. Silmast silma kohtumisel saab inimene ekspertarstile oma taotluse vastuseid selgitada. Vajadusel küsib arst täiendavat infot ning täpsustab ja kooskõlastab, milline töö kellelgi sobib. Lisaks võib arst testida tegutsemis- ja osalemisvõimet. Dokumendi- ja vajadusel ka visiidipõhise hindamise tulemusena koostab ekspertarst töötukassale arvamuse, mille põhjal tehakse töövõime hindamise otsus. Hindamise põhialuseid kirjeldab Tööealise tervisekahjustusega isiku töövõime hindamise metoodika. Selle tööversiooni piloteeritakse 2014. aasta sügisel. Vajadusel metoodikat jooksvalt kohandatakse ja täiendatakse. NB
nädalavahetused vedelesin lihtsalt voodis teki all. Juba laupäeva õhtul hakkas sees keerama, et kohe on pühapäev ja peale pühapäeva tuleb ju esmaspäev. " Panin päeva pealt ameti maha ja olen nüüd paar kuud kodus vedelenud. Esimene ärevus on mööda läinud (et kuidas nad seal tööl ilma minuta hakkama saavad). Olen maganud, koristanud kodu, raamatuid lugenud, koeraga jalutanud (mida varem ei viitsinud/jaksanud eriti teha), tipsutamissoov on ära kadumas.Kas kellelgi palun on kogemust, kaua kestab läbipõlemisest taastumine, milline on see protsess? Kuidas ennetada läbipõlemist või taastuda sellest? Enda aitamine! Õpi ei ütlema Nõustajad on seal, et aidata Mitmekesine toitumine Liikumine ja värske õhk MAGAMINE Ole enda mõtetega üksinda, veeda iseendaga aega ja õpi end paremini tundma. kindel päevaplaan aitab lõdvestuda reeglipärased pausid töö juures tööst eraldatud eraelu lähedastega suhtlemine aktiivne elustiil
„Surma tants“, „Eleegia“ (kurblaul), „Sügise laul“, „Dies irae“ (vihapäev), „Jumalate hämaras“ 9. Luule väljendub: suuri filosoofilisi üldistusi, ajakriitikad (inimese hingeelu) väljanduselt: kindla vormiline, lakooniline, tabav, Magaja Võib-olla peitub mus päike. Võib-olla kaks või kolm. Kuid suhu mul kasvab sammal ja juukseisse kuhjub tolm. Mu liha kuivand on kiviks, mu veri kui roosteraud. Kui kellelgi tüliks olen, siis kaevake mulle haud. Ei riiva mind kõduingel ka sügaval liiva all. Mu hingetõmbed on pikad, ma magan kui metall. Ja unekollile kõrri ei krampu enne mu käed, kui variseb Altmaa värav ja kaheks kukuvad mäed.
jne. htlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid ning laseb ehitada Versailles' lossi, lisaks mitmeid muid hooneid Pariisis. Hoolimata sellest, et Louis XIV valitsusaja lpp ei olnud talle just kige roosilisem (riigivlg kasvas, oli mitmeid nljahdasid, pikad ja kurnavad sjakigud, Ameerika koloniseerimine jne), oli ta oma elu jooksul suutnud siiski luua nii tugeva ja tsentraliseeritud riigi, et kellelgi ei tulnud isegi mttesse teda kukutada ning ka tema poja Louis XV valitsusaeg mdus suuremate probleemideta. See on kll vga vaieldav, ent ilmselt on just Louis XIV see, kes paneb aluse monarhia hvingule ning "istutab" probleemid, millega Louis XVI enam toime tulla ei suuda. Ta ei surnud kll rahva poolt armastatuna, ent ometi on ta tnaseks ks enim mletatud ja austatud monarhe Prantsusmaal ning vahest koguni terves maailmas. Pikesekuningas Louis XIV on tuntud ka Pikesekuningana
mõõdutunnet sõnavabaduse suhtes. Arvan, et ühelgi inimesel ei ole lubatud solvata teist inimest. Kriitikat saab väljendada ka viisakalt. Kõige jaoks on oma aeg ja koht. Piirangud ei ole alati negatiivsed, vahel on need vajalikud olukorra kontrolli all hoidmiseks. Sarnaselt sõnavabadusele, on igal inimesel õigus ka oma isiklikule elule. Need kaks õigust ei tohiks teineteist häirida, kuid kahjuks alati pole see nii. Kellelgi pole õigust kommenteerida teise inimese isiklikku elu. See on küll vastuolus avaliku elu tegelastega, mõni neist lahkab lausa ise oma isiklikku elu. Sõnavabadus on muutunud ka tänu internetiajastule. Igaüks võib internetis öelda, mida ta soovib, ka anonüümselt. Arvan, et anonüümsus tekitabki probleeme. Inimene arvab, et kui keegi ta isikut ei tea, võib öelda ta seda, mis iganes mõttesse tuleb. Kuid interneti eelis on see, et kui
Islam on rahu religioon Seda võib juba mõista religiooni nimetust analüüsides. Sõna islam tähendus araabia keeles on end Jumala tahetele allutama, sisemist rahu leidma ning see on tuletatud sõnatüvest SLM, mis väljendab kõiksugust rahu. Enesetaputerrorism Oma usundit sügavuti õppinud moslem ei õhuta vaenu ega soorita enesetappu, kuna ta teab, et vaenutsemine on Jumalale vastumeelt ning enesetapp islami seaduse järgi rangelt keelatud – kellelgi ei ole õigust ise oma elu lõpetada, olgu põhjus milline tahes. Seega rikuvad enesetaputerroristid korraga mitmeid islami seadusi ja islamit selles süüdistada ei saa. Kuritegude peamine põhjus Loomulikult leidub islamimaailmas moslemeid, kes ühel või teisel põhjusel islamiseaduse koha pealt silma kinni pigistavad ning harimatuid moslemeid islami nimel kuritegudele ässitavad. Enamasti on sellise käitumise taga aga poliitiline ambitsioon, mitte sügav usk.
Meie oma Eesti Vabariik on saamas saja aastaseks ning seda ainult tänu meie esivanematele, kes on pidanud palju võitlema ja kannatama, et see pisike riik eksisteerida saaks. Tänu neile saan uhkusega öelda, elan vabal maal. Oleme kannatanud erinevate riikide võimu all ning see on ka oma jälje jätnud, kuid eestlased on üks tugev rahvas ja see meid ei heiduta. Korra oleme kaotanud ka iseseisvuse, aga saime selle tagasi ning enam ei lase me seda kellelgi ära võtta. Selleks peab aga meie noortele juba varakult õpetama, et tuleb oma rahvuse üle uhke olla ja oma riigi eest tuleb seista. Ei ole vaja kodumaalt ära kolida, et olla õnnelik. Tuleb lihtsalt väärtustama õppida seda, mis on antud. Ene Ergma on öelnud, et "Eesti vajab igaühte meist, nagu meie vajame oma riiki." ja täpselt nii see ongi. Neid, kes lähevad Soome paremat palka teenima või Austraaliasse paremat elu otsima, on palju ja kui nii edasi läheb, siis jääb
omaenese sisikonna tükid kurku kinni naine võttis need palja käega ta 3 suust ära. Mõni päev hiljem maeti kõik tuletõrjujad ning nad panid erilistesse kilekottidesse ning puust kirst panti omakorda betoonist kirstu sisse. Tuletõrjuja naine kes oli lapseootel olnud jäi ise ellu kuid ta sündimata laps suri kiirguse tõttu. Inimesi ei evakueeritud kohe. Midagi ei räägitud kellelgi. Ainult mesilased ei lennanud ja vihmaussid olid väga sügavale läinud. Üle nõukogude liidu viidi sinna mehi maapinda ja puid matma. Maapinnalt kooriti meetripaksune kiht ja maeti konteinerites maha. Mahajäetud külades müüdi maha kõik tavalistel turgudel. Maju võeti koost lahti ja müüdi suvilateks. Mehed kes seal käisid sõitsid samade riietega koju. Üks mees viskas kõik oma riided ära peale pilotka, mille ta andis oma pojale. See kandis seda kogu aeg
suurim võim. Tegemist ei olnud sõjaga kus kaks armeed võitlesid, vaid toimus võitlus kahe maailmavaate vahel lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Mõlemad pooled üritasid üksteist üle trumbata igas eluvaldkonnas, seda nii võidurelvastumises, tehnika vallas, rivaalitsemisega, tekitades erinevaid kriise. Suuresti hakkas toimuma konkurents just relvatehnoloogias. Põhirelvaks oli tuuumarelv, kuid ka teisi relvi toodeti meeletustes kogustes, mida kellelgi nii palju tegelikult vaja polnud. Kõik see nõudis veel aga ka suuri kulutusi, külm sõda võttiski enda alla palju aega ja raha, mida sageli raisati väga meeletustes kogustes. Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini bokaad. Selles osalesid NSVL , Saksamaa ja USA. Probleemiks oli see , et NSVL ei tahtnud , et läänes tekiks ühine tsoon. Selle tagajärjel katkestati kõik ühendusteed läänepoolega ning Saksamaa lõhenes lõplikult. Teine kriis , mis oli
pakkumiseks. Kaugtöö teenuse kasutamise eelduseks on toimiv Internetiühendus nii kontoris kui ka kaugtöötaja arvutis, kusjuures kontoris olev ühendus peab olema staatilise IP aadressiga ning kaugtöötaja arvutis avaliku IP aadressiga. ITspetsialisti koormamine kaugtöö lahenduse hooldamisega muutub sageli pudelikaelaks, mis võib segada firma igapäevaseid tööprotsesse. Näiteks kui firma töötajad asuvad mööda Eestit laiali ning kui kellelgi neist tekib kaugtöö lahenduse kasutamisel probleeme, siis võib kogu firma tööprotsess olla häiritud seni, kuni ITspetsialist töötaja juurde abi andma jõuab. Tekib küsimus, kas firma ITspetsialisti töö on infotehnoloogiliste tulekahjude kustutamine või tuleks keskenduda pigem olulisematele tegevustele, mis aitaksid tulevikus tulekahjusid ära hoida? Kas väikefirmal ongi otstarbekas palgal hoida oma ITspetsialisti?
Isegi, kui nende elutee liiga varakult lõppes, said nad siiski tunda eluraskusi, armastada ning kahjuks ka surra. Surmatunnil on rikas see, kel on palju mälestusi ning Tartu kommertsgümnaasiumi õpilased said oma lühikesel eluteel neid kindlasti rohkesti. E.M. Remarque'i teosest ,,Lissaboni öö" saame lugeda Schwarzist ja Helenist, kelle tunded pidasid vastu katsumustele, mida tõi endaga kaasa Teine maailmasõda, ent pidid siiski alistuma surmale, millest kellelgi pääsu pole. Paralleele saab tõmmata ka tänapäevaga. Kylie Minogue on lauljatar, kelle elu tundub nii mõnelegi kõrvaltvaatajale ahvatlev, kuna ta on edukas. Popstaaril on armastav mees, ent naisel polnud võimu, kui tal avastati vähk. Sama haigust põdes ka Remarque'i teose tegelane Helen. See tõestab, et meie elus pole miski ette teada ning pangaarve suurusest hoolimata tuleb meil kõigil elus raskusi ületada.
kui mu tähe matnud pilvi pime kiht? Milleks mulle kuub, mis lausa kullast näib, kui ju katkulehk mu kurgukoopast käib? Milleks mulle sööma-, milleks joomarõõm, kui mind jalust rabab iga priskem sõõm? Milleks kuulsuski, mis hullutas mu meeli? Kord ta naeratas, kuid hiljem näitas keelt. Haud vaid andke mulle surnuaia sõrval, et võiks rahu leida kustunute kõrval. Magaja ... Mu liha kuivand on kiviks, mu veri kui roosteraud. Kui kellelgi tüliks olen, siis kaevake mulle haud. ... Pohmelus ... Kuis jälk on elu! Liikmed hallahigis, kõhn joomar köie heitnud kase tippu. Käes väriseb tal silmus. Tuhmuv sügis ta üle musta langetamas lippu. Videvik ... Käin üksi pikki hämarat alleed, all jalge sügislehti koldne sadu. Oktoobritaevas halli laotab kadu ja tuuled mühavad kui kauged veed. Elada nii kui enne
pseudo-egoistid, kes suudavad eirata kõigi teiste mõtteid ja vajadusi ning samal ajal endast mitte hoolida ning käituda endaga nagu teistegagi iroonilisel kokkusattumusel on üks neist inimestest mina, kuid seda teemat me lähedamalt ei puuduta. Tahaks veel öelda, et kui inimene pole suutlik eristama ihaldust ja vajadust, siis on tegu ühe vägagi veidra isikuga, sest mina leian, et inimesed ei vaja üksteist - nad võivad vaid tahta üksteist, kuid reaalselt ei ole mitte kellelgi vaja mitte kedagi. Kõne sooviksin lõpetada ühe tsitaadiga, mis tuleb Oscar Wilde'lt: `'Südametunnistus teeb meist kõigist egoistid.''
Analüüs: transrasvhapped Transrasva tuntakse kui rasva, mis on tööstusliku tekkega. Transrasvad tekivad eeskätt vedela rasva, õli tahkestamisel ehk hüdrogeenimisel . Samas sisalduvad transrasvhapped loodulikult vähesel määral ka lihas ja piimas. Osaliselt hüdrogeenitud taimerasvades sisalduvaid transrasvhappeid peetakse palju ohtlikumateks kui looduslikke. Hüdrogeenimise metoodika töötas juba 1890. aastatel välja Nobeli laureaat Paul Sabatier. Pärast seda on seda tehnoloogiat pidevalt täiustatud. Seejuures ei pööratud või ei osatud pikka aega pöörata tähelepanu transrasvhapete ilmumisele töödeldavatesse produktidesse. Olukorra üle hakati mõtlema alles siis, kui transrasvade hulk hakkas mõnes toiduaines ulatuma pooleni kogu rasvast. Mingit mürgistust seetõttu kellelgi ei ilmnenud, aga loomulikult hakkas kunstlikult tekitatud, ebatavalise koostisega toiduaine rohkus söögilaual tasapisi tähelepanu köitma ja alar...
ARH I 2011 Ooker Veel pool aastat tagasi ei teadnud, et ooker on värv. Siiani pole veendunud. Minu jaoks on ooker pigem toon iseloomutu, arg, alati fooniks teistele n-ö tõelistele värvidele. Mul on kahju näha, kui kellelgi on koduseinad hoolikalt ookriks võõbatud, et selline kena neutraalne peaks ju kõigile sobima. Ei mõista, miks pidi keegi ilusa valge seina ära rikkuma. Tasapisi olen tundma õppinud ka ookri voorusi. Ooker on aus. Neooni ja effektitsemise virr-varris jääb ta ikka endaks. Jah, ta pole mingi staarvärv, kuid kõrvalosatäitja rolli võib ta oivaliselt sobida. Nagu must ja valgegi lööb ta teise värvi särama
Allika sünd Kaugel, kaugel metsa sees, lausa sügavas tihnikus ja pimedas padrikus elas suure habemega päkapikk. Toimetas tema päris üksipäini, ise mõtles, ise otsustas, ei olnud tal kelleltki nõu küsida. Majakese oli ta ehitanud mahalangenud kuusetüvedest, seinad olid kaetud kasetohust kaunistustega. Samblikest ja murumätastest sai palkide vahele soojustust toppida. Päkapikk nägi iga päev vaeva, et oma elamist kohendada ja paremaks sättida. Sageli võttis ta ette pikki retki metsas. Ega see kerge ei olnud. Ta oli ju pisikest kasvu ja pidi edasi jõudmiseks ronima üle tuulemurruhunnikute, tungima läbi okste rägastikust ja vaatama ette, et pääseda kiskjate käest. Sellegipoolest nautis ta neid retki väga. Ükskord viis rännutee päkapiku õige kaugele. Umbes lõuna paiku jõudis ta päikeselisele aasale. Kuidas seal kõik õitses ja lõhnas! Kullerkupud sirutasid oma kollaseid päid päikese poole, lillakad pääsusilmad levit...
Materjaalsed saavutused ei ole alati näitajad. Kui keegi on pühendanud terve oma elu oma lähedasele ja üks hetk teda enam pole, siis võib elult kaduda ka mõte ja usk. Ükskõik kui mõttetu, valus ja lootusetu kõik sellel hetkel, kuul, või aastatel ka ei tunduks, ei tasuks pead lõplikult norgu lasta. Tuleb leida uued rõõmu-ja armastusallikad: unustusse vajunud perekond, sõbrad, hobid, töö. Igal inimesel on mõte, ükski isik ei saa seda tegelikult ühe sõrmenipsuga ära võtta, kellelgi meist pole õigus ega võime jumalat mängida. Seepärast paistabki alati ka kõige süngema tunneli lõpust valgus. Kui inimene on leidnud endale sihi, olgu selleks siis perekond, karjäär või miski muu, siis elul juba ongi mõte, isegi, kui ei ole nendele asjadele veel ligilähedalegi jõudnud. Võlu peitubki teekonnas, mitte eesmärgis ise.
kollane lill. Kõik kuuelanikud tulid kohe uudistama. Tekkis suur vaidlus, et mida küll selle asjaga peale hakata. Keegi pakkus välja, et seda võiks kopeerida. Duplikaadid suureks palliks teha ja Kuu kõrvale hõljuma panna. Kedagi ei huvitanud, kes selle idee välja pakkus, kuna kõik elanikud olid väga õnnelikud selle mõtte üle. Kõik 3D printerid pandi tööle ja hakati duplikaate tegema ning neid kokku õmblema. Möödus üks päev. Päris palju oli valmis toodetud. Siis tuli kellelgi idee, et miks ka mitte teha mõned kohad kõrgemaks, kui teised. Siis silmale ilusam vaadata. Kõigile see idee meeldis. Möödus teine päev ja tuli idee, et kerale võiks vett ka lisada. Oleks veidi värvilisem vaatepilt kuupealt. Mõeldud, tehtud! Hakati lisama vett maapinna madalamatesse kohtadesse. Järgmisel päeval oli kera juba peaaegu valmis, kui kusagilt lendas üks liivatera. Kohe olid kõik sellest nii vaimustuses, et hakati ka seda duplikeerima ning lisama kohtadesse, kus keras
Kirjutatud ja kirjutamata reeglid minu elus Ühiskonnas on kirjutatud ja kirjutamata reeglid ning need omavad suurt mõju. Nende alla kuuluvad tavad, seadused, moraalsed normid ja väärtused. Kirjutamata reeglid on näiteks kombed. Pole üles kirjutataud, kuidas neid tähitatakse, vaid igaüks tähitsab neid nii nagu nendele see tavaks on muutunud. Kirjutatud reeglid on näiteks seadused. Eestis on põhiseadus, kus on kirjutatud kõik seadused, mida peab kindlalt järgima, kui neid rikud siis on sellele vastav ka karistus. Me kõik oleme kohustatud järgima nii kirjutatud kui ka kirjutamata reegleid. Seadused on kirjutatud reeglid, näiteks me oleme kõik kohustatud maksma aktsiisi-,käibe-,sotsiaal-ja füüsilise isiku tulumaksu. Igal maksul on oma %, mis moodustab mingist asjast mingi summa. Kui ma poes käin siis ma näiteks maksan käibemaksu ning see on minu jaoks ka hetkel ainuke maks mida maksma pean. Väärtused on igal i...
Kohtunikuks peetakse isikut, kelle võimuses on langetada otsus mõne vaieldava küsimuse üle. Kohtunik nimetatakse ametisse eluks ajaks. Õigusemõistjaks võib olla nii endale kui teistele, sõpradele kui vaenlastele, isegi tundmatutele. Kohtunik mõistab kohtus õigust ja kohut erapooletult kahe konfliktse osapoole vahel. Ta rakendab olemasolevaid õigusnorme ja jõuab lahendini, kus ühel poolel on õigus ja teisel ei ole. Otsuse tegemisel on kohtunik iseseisev – kellelgi ei ole õigust õigusemõistmisse sekkuda. Esmalt tutvub kohtunik kohtule esitatud kõikide materjalidega. Kui on vajadus, laseb kohtunik koguda täiendavaid tõendeid. Tavaliselt on kohtuistung avalik, aga samas on kohtunikul ka õigus kohtualuste kaitseks muuta kohtuistung kinniseks, kus võivad vaid osaleda protsessis osalevad isikud(nt. kui käsitletakse alaealiste väärkohtlemist). Eesti vabariigis lahendab kohtunik tsiviil-, kuriteo-, väärteo-, kriminaal või haldusasju
itsitamine. Ometi tõstab see tuju ja teeb meele rõõmsaks. Ka sõprade seltsis on vahest hea end lihtsalt lõdvaks lasta ja lagistada lausa südamest. Samas peab tunnistama, et teiste üle pahatahtlik naermine on saanud samuti populaarseks ning just neist, kes teiste õnnestuste üle irvitavad, peetakse lugu. Eriti kummalised on need tüübid, kes mökitavad ilma mingigi põhjuseta olulise probleemi üle, ise arusaamata asja tõsidusest. Tihti on ka nii, et kui kellelgi juhtub mingi naeruväärne aps tulema, siis tahes või tahtmata hakatakse tema või õnnetuse üle kõkutama. See pole küll viisakas, kuid väga raske on kihistust, mis pole ju tegelikult halva mõttega, tagasi hoida. Seejärel peaks kasvõi viisakusest vabandama minema. Minuga on samuti juhtunud humoorikaid äpardusi, ent ma isegi hakkan sageli itsitama oma totruse üle. Seega pole kõik irvitamised pahatahtlikud, nagu need ilmselt esmapilgul paistavad.
situatsioonides. Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib kibestunud baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Tõnu Prillup on lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ning kes on kergesti mõjutatav. Mari on elava fantaasiaga, kuid kinnine ja isepäine naine, kes ei ava teistele oma tegude motiive. Mari tahab olla iseseisev ja sõltumatu. Ta ei lase kellelgi endale pähe istuda ning julgeb alati oma arvamust avaldada. Kuigi film ei tekitanud minus halbu emotsioone, ei soovitaks ma seda siiski enda vanustele noortele vaatamiseks. Pigem võiksid seda vaadata inimesed, kes on huvitatud eesti ajaloost ning kes naudivad halba näitlejatööd ning heli ja pildi soovida jätvat kvaliteeti.
loomadel, koht kus olla. Paljud Eesti varjupikad püsivad üleval peamiselt mõningate inimeste entusjasmile, kuid sellest ei piisa alati ning selle tõttu vajavad varjupaigad annetusi. Meist igalühel on võimalus teha natukenegi loomade heaks teha. Vahel piisab ka lihtsalt mõnest külastusest ning loomadega tegelemisest. Kindlasti leidub paljudel kodus vanu tekke, patju ning riideid. Kuid ei tasu kohe neid minema visata, vaid tuleks mõelda, äkki on kellelgi teisel on sellest kasu. Mõnest tekist või padjast võib külmal talveilmal loomale palju kasu olla. Mõelge alati ennem looma võtmis, kas sul on see ikka majanudlikult võimalik ning kas sa ka edaspidi tunned tema vastu huvi. Loom on siiski elusolend, kes vajab hoolt ja armastust. Ta hoolib sinust rohkem kui kellestki teisest ning võiksid talle ka samaga vastata. Tänan kuulamast!
mõistab. Minu jaoks on ego see, kuidas teine inimene hindab ennast, mõnel inimesel nagu öeldakse on liialt kõrge ego. See tähendab seda, et ta arvab endast liiga palju, peab ennast paremaks/kõrgemaks, kui teised on. Teiseks Jungi psühholoogia elemendiks on kompleks,milles peitub emotsionaalsed värvingud. Põhimõtteliselt seda, et vanemad on iga indiviidi jaoks pühad. Kompleksi tähendus on tänapäeval muutunud, näiteks kui mina kuulen kuskil, et kellelgi on mingid kompleksid olen ma mõistnud, et tal on midagi viga. Aga alles nüüd saan ma aru, et see on vale. Kolmandaks on persona, see on Mina mask. Kanname teiste inimeste ees, kui inimene seda maski pidevalt kannab võib ta samastuda personaga. Väidetakse, et need inimesed ei saa oma Minaga enam hakkama. Samas võib inimesel olla ka mitu mask, näiteks noorel üks mask on koolis õpilasena, teine sõpradega koos olles, kolmas perekonnas. Tihti ei taheta teistele oma tegelikke
lihtsalt ütlema ,,ei". Just see ,,ei" ütlemise koht on kõige raskem, sest ei taheta seda öeldes kedagi solvata, aga see on tõestatud, et juba umbes kümme sekundit seda öeldes hakkab kergem, kuigi vahel võib ikkagi sellest otsudest tekkida ebameeldiv tunne. Kartus öelda ei mõjutab tugevast edasist elu. Seda on võimalik ka vahel aru saada, et keegi ei julge öelda ei, ning sellepärast hakatakse teda ärakasutama. Kui kellelgi on mingi kahtlane või mingi muu ebameeldiv soov, peaksid kõik olema võimelised kohe ei öelda, kui sooviga ei olda rahul, ning see töestab ta julgust, et ta ei ole lihtsalt ära kasutatav mingi labase soovi pärast. ,,ei" ütlemine on sarnane oma seisukoha väljaütlemisega, sest ka see vajab julgust. Kuigi on inimesi, kelle arvates on ,,ei" raske öelda, on ka selliseid, kellele pole mingit probleemi seda öelda. Nad suudavad öelda ,,ei" ilma tagajärgi kaotamata, aga sellel peaks
olukorras vaid käsitleb objekti üldisi omadusi ja käitumise iseärasusi. 2. Teadusliku kirjelduse ja seletuse vahe seisneb selles, et kirjeldus on nagu teooria, kirjeldab protsessi vüi nähtus, seletus aga selgitab, kuidas ja miks on see võimalik või miks see üldse juhtub. Näiteks võib tuua UFO avastamine. On leitud UFO elukaid, nende jäänuseid ning kirjeldatud nende füüsilisi omadusi ja iseärasusi. Kuid mitte kellelgi pole mingit seletust, kust nad tulid või kuidas nad üldse Maa peale jõudsid. Pole fakte, mis viitaksid, et tõesti kaks tuhat aastat tagasi tuli mõni UFO just sellisel päeval, sellisest kohast, sellisesse kohta. 3. Eksperimentide kasutamine võimaldab kontrollida kolme erinevat aspekti teaduses. Esiteks aitab ta eksperimentide jooksul saadud teadmisi kontrollida praktikas, kuidas nad toimivad päriselus
Me näeme teistes ka iseennast Igapäevases rutiinis ei pane me tähele kuidas me ise teistega käitume ja suhtleme.Kuid kui selle üle järele mõelda ja teise inimesi hoolikalt jälgima hakata ,saab sellest kõigest hoopis uue vaatenurga. Me tihti nähvame teistele inimestele ilma põhjuseta halvasti.Me ei mõtle oma sõnade üle üldse ,ennem kui midagi ütleme . See võib tuleneda kiirest elutempost või enda ülehindamisest.Lihtsalt inimesed ei vaevu kuulama ,mida kellelgi öelda on .Aga see kõik võib kergesti muutuda kui leiad teistes midagi endale nii omast. Ka mina olen tänu sellele püüdnud ennast parandada ,kuna ma olen näinud mulle nii sarnaseid inimesi ja ma olen aru saanud ,et see käitumine ei ole ilus . Ma pole mitte ainuke inimene ,kes nii oma vigu parandada püüab.Me kõik teeme seda .Mõnda inimest kõrvalt vaadates märkame me midagi nii sarnast ja tuttavat.Me võime mõelda kaua ,kellega on tegu,ennem kui ära tunneme kes ...
Eesti- kas heaoluühiskond Seisuslikult on eestlased läbi oma ajaloo olnud võrdsed olime pärisorjad ja talupojad. Eesti rahvus ongi olnud meie seisus. Meie valitsejad on olnud teisest rahvusest. Nende majandamise ja ühiskonnakorralduse mudelid on olnud meile võõrad. Varanduslik kihistumine eestlaste seas on olnud minimaalne. Meie elumudelisse ei sobi väike ülirikas eliit ja pidevalt vaesusega heitlevad massid. Ikka on püütud luua ühiskonnas niisuguseid mehhanisme, mis ei lase piltlikult väljendudes kellelgi liiga kaugele ette joosta, kuid mis ometi säilitab loova konkurentsi isikliku heaolu tagamiseks. Heaoluühiskonnas on esikohal inimene, tema vajadused ja soovid. Ühiskond lähtub ülesannete püstitamisel vajadusest parandada ja kindlustada oma kodanike sotsiaalset seisundit, tagada inimesele võimalus edukalt eluga toime tulla. Heaoluriigi eesmärkideks on võrdsema ühiskonna loomine ja üksikisiku kaitsmine t...
Pätsi "Teataja" ja J. Tõnissoni "Postimehe" vahel. Lõpuks anti mõlemaid ajalehti välja. Eesti ajaloos K. Päts on Eesti ajaloo silmapaistvaim poliitik ja riigimees. Kui arvata kokku tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, ei saa ükski teine talle ligilähedalegi. Pätsi tegevus Eesti vabanemisel ja vabariigi loomisel 1917-1919 oli otsutavam kui kellelgi teisel. Eesti esimene president Konstantin Pätsi isikus kehastus 1930. aastatel üha tugevamini sõltumatu Eesti Vabariik. Tema pooldajad lõid temast just sellise tegelase. Mingil määral sümboliseerib neid pürgimusi Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks nimetamine. Nii mõnedki Pätsiga seotud nähtused polnud päris vabad isikukultuslikest elementidest. Tunnustused ja aunimetused
Kuna kõik ei mõista tõde ühtmoodi on paika pandud tõeteooriad: tõe korrespondentsi teooria, tõe koherentsi teooria, pragmatismi tõeteooria. Mina pooldan koherentsi teooriat, sest minu arust on väide tõene vaid siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega. Kui nt. keegi ütleks, et ta nägi hobust pilve peal istumas, siis ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Füüsikaseadus ütleb, et mitte kellelgi pole võimalik istuda pilve peal ning siiani teadsin, et hobused elavad vaid maa peal ning nad ei istu kunagi ja nende tõekspidamiste põhjal võin teha otsuse, et väide on vale. Poola päritolu ameerika loogik Tarski sõnastas tegelikkusele vastavuse järgmiselt: Väide p on tõene siis ja ainult siis, kui väide p. Võtame eespool nimetatud väite, et ta nägi hobust pilve peal istumas. Väide ta nägi hobust pilve peal istumas on tõene ainult siis ja siis, kui ta nägi
2. Kirjeldus 3. Levik , elupaik 4. Toitumine 5. Areng 6. Ohustatus ja kaitse 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 9. Pildid · SISSEJUHATUS Merikapsas (Crambe maritima) on rannikutaim, mis kuulub ristõieliste sugukonda nagu tavaline peakapsaski. Ta kasvab kuivadel klibustel ja liivastel rannavallidel natuke veepiirist ülalpool. Taime jämedad lihakad juured ulatuvad aga sügavale, soolase vee piirkonda. · KIRJELDUS Ära tunda pole aga teda ilmselt kellelgi keeruline. Üldkujult meenutab ta kapsast, kes elab teisel aastal ja kasvatab parajasti seemneid. Tal on küllaltki tihe suur kobarõisik, milles on lugematul arvul valgeid õisi. Kuid peamine, mis teeb ta sarnaseks ka peakapsaga on lõhna ja maitse kõrval lahtede värvus. Merikapsa lehed on täiesti sinakashallid. Huvitav on ka see, et üheltki merikapsa osalt ei leia me ühtegi karva, neid lihtsalt polegi seal. Merikapsas on väga kena nii mererannal kui ka peenras
Seega on selles loos selline kokkupõrkemoment. Ta ei tea veel, et => Romaani lõpus saab Erika surma. Kui Osakar seetõttu tüdruku vanaisa juurde läheb saab ta temalt kirja. Seal on kirjas, et vanaisa oli neile õnnistuse andnud. Huvitavaid mõtteid: Milleks kasvatati vanasti küüned pikaks? Selleks et nülgida suitsuräimesid. Igal pisiasjal on seega oma tähtsus. Küllap on siis ka näiteks näljal ja puudusel. Sest kui kõik elaksid imehästi, ei oleks kellelgi vaja vanu saiu, kuivanud heerinagid ja muud. Kui vaadata seda globaalsemalt, siis peabki olema ebavõrdsus, kuna vastasel juhul leitakse see erinevus sõdadega. =>Arenemine teeb õnnestuks. Peategelane oli kuskilt raamatust lugenud enesetapmiste arvu kasvu seletust ja põhjenudst, milles oli öeldud, et ühes tsivilisatsiooni arenemisega peab paratamatult kasvama ka enesetapjate hulk, sest et inimese ihasid on palju kergem tekitada kui rahuldada. Miks ei saa eri rahvustest inimesed abielluda
Tahan liigelda ohutult Kõik inimesed tahavad ohutult liigelda, selles ma ei kahtlegi. Mitte keegi meist ei tahaks sattuda liiklusõnnetusse, sealhulgas ka mina. Ometigi juhtub nii palju liiklusõnnetusi. Aga miks siis ikkagi õnnetused juhtuvad ja mida teen mina, et ohutum liigelda oleks? Ohutu liiklemise vastu pole kellelgi midagi. Kahjuks ei järgi mõned inimesed reegleid ning ikka ja jälle võime uudistest lugeda, et toimus järjekordne liiklusõnnetus. Mina omalt poolt üritan täita kõiki reegleid, mis muudavad liiklemise minu ja ka teiste jaoks ohutumaks. Pimedatel õhtutel kannan helkurit, autoga sõites kinnitan turvavöö, teed ületan selleks ettenähtud kohtades ja nii edasi. Ühest küljest on mu oma elu mulle kallis, teisalt ei taha ma panna ohtu kellegi teise elu
juurdlemiseks. Miks me teeme nii nagu teeme? Kas see on meie endi valik või langetab keegi teine need otsused? Adolf Hitler: "Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle." Tõepoolest, inimene on paraku kergesti mõjutatav, kes rohkem - kes vähem. Võtame näiteks kasvõi sektid kuidas need toimivad? Eks ikka tänu sellele, et keegi ,,suur ja tark" juht ütleb midagi ja kõik teised järgivad teda pimesi. Üldiselt ei tule kellelgi pähegi öeldus kahelda ning need, kes seda siiski teevad, lüüakse pikemalt mõtlemata sektist välja. Nemad ju pidurdavad üldist voolu ja seda ei saa ometi ükski juht endale lubada. Grupp peab mõtlema, rääkima ja tegutsema ühtemoodi, silmapaistvaid indiviide siin ei otsita. Meie elu juhivad dogmad, kinnistunud mõttemustrid, mis on kokku pandud kunagi kuuldud infokildudest. Me teame, et kõik, mis toimub meist väljaspool, oleks justkui meie
Kas Platoni riik on õiglane? Elu pole alati õiglane tuntud ütlemine, mida kuuleb suhteliselt tihti, kui kellelgi läheb halvasti, või teda tabab ebaõnn. Kui elu ise juba on ebaõiglane, siis mida veel riigist tahta. Kuid loota ju võib, ning arvestades seda, et Platoni riiki pole reaalselt olemas võib arvata, et äkki Platoni välja mõeldud ühiskonnas valitseb õiglus ja õnn. Vähemalt sellisena on tema teooria meieni jõudnud. Tegelikult on Platoni riik väga lihtne ja inimesedki selles riigis väga lihtsad, tsiteerides Platonit ennast: "Õiglus oleks lihtne, kui inimesed oleksid lihtsad"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
