Keskmine lööv oli tunduvalt kõrgema ja laiem kui külglöövid. Keskmise löövi ülaosa müüridesse jäeti aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku idapoolses otsas oli enamasti veel üks, teiste löövide suhtes risti asetsev lööv. Kolme esimest löövi kokku nimetatakse pikihooneks ja viimast põikhooneks. Kiriku idaseinast väljapoole ulatus väike poolringikujuline niss altariga. Tavaliselt olid kirikud tornideta, mõne kirku kõrval võis asuda eraldi kellatorn. Lihtsa hoone sisemust kaunistasid Piibliteemalised seinamaalid ja mosaiigid - värvilisest klaasist või kividest kokkupandud säravate värvidega pildid (Vt esimest pilti). Need muutsid kiriku seest väga pidulikuks. Inimesed on varakristlikel piltidel väga tõsised, pühalikud ja alati riietatud pikkadesse rüüdesse.Keiser ja teised ülikud kinkisid kirikule maad ja rikkusi, millega kirik muutus suurimaks maavaldajaks ja väga mõjukaks. Piiskopid muutusid nii vägevaks jõuks, et
itaalia renessansimeistrite koopiate paigutamisele. Selleks sobiski hästi Muuga itaaliapärane palazzo. Mõisahoone asub jällegi soliidselt keset parki ja pearõhk on asetatud horistontaalsetele liigendustele ning fassaadi keskmes asub kogukas risaliit, mida ilmestavad kolm suurt kaart. Kaari toetavad antiikaja arhitektuurile iseloomulikud karüatiidid. Muuga peahoonega sobivad kokku ka kaks pargirajatist väravahoone, mis meenutab antiikset triumfikaart, ning kellatorn, mis sarnaneb itaaliapärasele kampaniilile. Inju mõisahoone on Muugast hilisem, kuid samuti väga soliidne palatsolik kollakast paekivist hoone. Pearõhk langeb taaskord esifassaadile, mille keskel kolme kaarega arkaad. Tähelepanuväärsed on aga ühed Eesti parimad historitsistlikud interjöörid, mida Injust leida võib: kassettlaed, kaarportaalidega ukseavad, secco-tehnikas maalingud, groteskmotiividega ornamentika.
1599. a. koostati keelatud raamatute nimekiri. Leonard oda Vinci maalikunstnik, skulptor, arhitekt, insener, leiutaja, loodusuurija (projekteeris helikopteri, auru jõul töötava seadme jm.). Oma märkmed kandis ta paberile peegelkirjas. Romaani ja gooti kunst Keskaja kiriku arhitektuur: · basiilika 3-5 lööviline · altar idas, peasissepääs läänes · ristikujuline põhiplaan · jämedad sambad · kodakirikud · ühe lööviga kirikud · eraldi kellatorn (N: Pisa torn) · lame palklagi, silinder ja ristvõlv · portaal kiriku uks Romaani stiil Gooti stiil Arhitektuur · ümarkaar · teravkaar · lihtne, väheste · roidvõlv kaunistustega · tugikaar · monumentaalne · tugipiit
Vööndkaari kandvad konsoolid on külglöövides kolmeosalised ning geomeetriliselt lihtsad. Kiriku pikihoonel on neli teravkaarportaali. Võimas neljaastmeline peaportaal paikneb lõunaseinas, idast teises travees, ning on rikkalikult profileeritud. Ülejäänud portaalid on üheastmelised, põhjaseina portaalid arvatakse olevat algselt pärinenud lõunaseinast, kus nad asetsesid enne praeguse peaportaali valmimist. Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keskajal oli see kiriku ainsaks torniks. Võimas lääne torn rikkalikes vormides barokk-kiivriga ehitati valmis 1779. aastaks, kirikukellad ja unikaalsed sihverplaadid seati üles 1792-96. Ühe sihverplaadi läbimõõduks oli kolm ja seieri pikkuseks poolteist meetrit. Rauast kellamehhanism kaalus umbes kuussada kilo. Lääneküljel polnud kirikul torni kuni 18. sajandini, seal paiknes suur väliskantsli ärkel. 15
Ehitusplaneerijateks olid kloostrites elavad mungad. Olemuselt oli romaani stiili kirikute välisilme kui kindluskirikutel. Vähekaunistatud ruumid, põhiliselt skulptuurid ja reljeefid. Kirikute põhiplaaniks ladina rist. Hoonetüübiks basiilika.(ilma valgmikuta- kodakirik, ühelööviline kirik). Portaal-peasissekäik, kaunistatud, asub läänes. Trasept- põikihoone. Valjala kirik on vanim kivikirik-algvariant rooma stiilis. Kampanell- eraldi seisev kellatorn (Kihelkonna, Pisa) Kuulsamad rajatised: Cluny kloostri kirik prantsusmaal, Pisa toomkirik Itaalias jne. Itaalia kirikuid iseloomustab Bütsantsi mõjudega kuppel. Prantsusmaal olid ehitusmeistrite saavutused kõige silmapaistvamad. Seal tekkis üle kümne koolkonna. Suurim romaani kirik on viielööviline Cluny klooster. Saksamaal töötati mõjud ümber raskepäraseks ja monumentaalseks stiiliks. Arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik. Keskajal oli kunsti ülesandeks jutustada
ROMAANI JA GOOTI KUNSTI Kristin Hansen VÕRDLUS Romaani stiil tekkis 10.saj. teisel poolel ja kestis kuni 13.sajandini. Eri maades on see erinevalt kestnud. Prantsusmaal lõppes see 12.saj. teisel poolel, Saksamaal aga 13.saj. keskel. See oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei kutsuta seda romaani keeleks, näiteks Inglismaal nimetatakse sed...
Ehitusplaneerijateks olid kloostrites elavad mungad. Olemuselt oli romaani stiili kirikute välisilme kui kindluskirikutel. Vähekaunistatud ruumid, põhiliselt skulptuurid ja reljeefid. Kirikute põhiplaaniks ladina rist. Hoonetüübiks basiilika.(ilma valgmikuta- kodakirik, ühelööviline kirik). Portaal-peasissekäik, kaunistatud, asub läänes. Trasept- põikihoone. Valjala kirik on vanim kivikirik-algvariant rooma stiilis. Kampanell- eraldi seisev kellatorn (Kihelkonna, Pisa) Kuulsamad rajatised: Cluny kloostri kirik prantsusmaal, Pisa toomkirik Itaalias jne. Itaalia kirikuid iseloomustab Bütsantsi mõjudega kuppel. Prantsusmaal olid ehitusmeistrite saavutused kõige silmapaistvamad. Seal tekkis üle kümne koolkonna. Suurim romaani kirik on viielööviline Cluny klooster. Saksamaal töötati mõjud ümber raskepäraseks ja monumentaalseks stiiliks. Arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik. Keskajal oli kunsti ülesandeks jutustada
Esialgne torn ehitati praeguse Big Beni kohale 1288 tollase ülemkohtuniku Ralph de Henghami rahadega. 22. oktoobril 1834 hävis vana torn tulekahjus. Pärast seda ehitati lossi peaarhitekti Charles Barry juhtimisel uus torn. Torn on uusgooti stiilis. Selle kõrgus on 96,3 meetrit. Barry võinuks uue projekti projekteerida ka ise, kuid ta laskis selle töö teha Augustus Puginil, kellele see oli elu viimane töö. Big Ben on maailma suuruselt kolmas ise seisev kellatorn ning maailma suurim 4 sihverplaadi ja tornikellaga kellatorn. Hoolimata sellest, et Big Ben on üks tähtsaimaid turismisihtmärke Londonis, ei ole torni sisemus turvalisuse huvides turistidele avatud. Sellegipoolest lubatakse aeg-ajalt ajakirjanikke ja eriti tähtsaid isikuid torni sisse. Tornis puudub lift ja niiviisi tuleb torni tippu jõudmiseks jalgsi ronida 334 lubjakivist astet. http://en.wikipedia.org/wiki/ Edinburgh Edinburgh on Sotimaa pealinn. See on Sotimaal suuruselt teine linn
Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Ajastu ehitusmälestisi: Cluny abtkonnakirik Prantsusmaal (11. saj.) San Miniato al Monte Firenzes (11.saj) Pisa katedraal ja kellatorn Itaalias (11.-14. saj) Ehitustüübid: basiilika, kodakirik, tsentraalehitised, kindlusehitised, tornid, kloostrid. Ehitusmaterjalid: kivi, mitmed liivakivisordid, tuff, marmor, põletatud tellis. Ehitustehnika: masiivsed seinad, ümarkaared, piilarid, silinder- ja ristvõlvid. 10. GOOTI ARHITEKTUUR Gooti stiili tekkimine 12. sajandi II poolel oli otseselt seotud sel ajal Euroopa majanduses ja ühiskondlikus mõtteviisis toimunud muudatustega.
Merovirgide ajal olid need veel lihtsustatud ja varjudeta. 6. Kirikuna võeti kasutusele basiilika. Templile ei sobinud kuna see ei olnud piisavalt kaitstud. 7. Lööv on kahe pikuti sambarea poolt jagatud kiriku üks osa. Transept on ristlööv, pikihoonet risti läbiv kirikuosa. Apsiid on poolringkujuline niss altari paigutamiseks. Valgmik on keskmise löövi ülaosa, mille müürides on aknad. Kampaniil on kellatorn Aatrium on laes asuva valgusavaga pearuum, mille kaudu pääseb teistesse ruumidesse. 8. Frangi riik 9. 5-9 saj olid kunstialadest esikohal kunstkäsitöö ja vähesemal määral ehituskunst. 10. Frangi riigi kuulsaim valitseja oli Karl Suur. Ta oli üks väheseid varakeskaja valitsejaid. Pärast Theodosius I surma 395 aastal jagati Rooma riik kaheks Lääne ja Ida-Rooma riigiks. Kui oli kukutatud viimane Lääne-Rooma Keiser Romulus Augustulus lakkas Rooma riik olemast.
Mallorcal tüki maad odavad. Sissejuhatuseks niipalju, et rahvakultuuri alglätetega tutvumiseks peaksite osalema mõnel spetsiaalselt korraldatud rahvaüritusel. Üldiselt Hispaania rahvakultuuriga ei saa saarel nii palju tutvuda kui sooviks. Selleks tuleb mandri Hispaaniasse sõita. Ajaloolisi ehitisi on muidugi tervel saarel piisavalt palju ja pealinnas Palma de Mallorcas samuti. Omaette vaatamisväärsus on muidugi Palma de Mallorca vanalinn ja Katedraal. Katedraali kellatorn on 52. meetrit kõrge. Mõningatel andmetel on kellatorn ise veel lõplikult välja ehitamata. Katedraali kellatorni peakella N' Eloi läbimõõt on 2 meetrit ja kaal ligikaudu 5, 7 tonni. Ehitusaastaks, millal algas katedraali ehitus Palma de Mallorcas on märgitud 1230. Palma de Mallorca Katedraal valmis lõplikult aastal 1601 ning tema peamised mõõdud on 121 m. pikkust ja 55 m. laiust. Edaspidistel aastatel on katedraali muidugi ka rekonstrueeritud ja vähesel määral ka ümber ehitatud.
Merovirgide ajal olid need veel lihtsustatud ja varjudeta. 6. Kirikuna võeti kasutusele basiilika. Templile ei sobinud kuna see ei olnud piisavalt kaitstud. 7. Lööv on kahe pikuti sambarea poolt jagatud kiriku üks osa. Transept on ristlööv, pikihoonet risti läbiv kirikuosa. Apsiid on poolringkujuline niss altari paigutamiseks. Valgmik on keskmise löövi ülaosa, mille müürides on aknad. Kampaniil on kellatorn Aatrium on laes asuva valgusavaga pearuum, mille kaudu pääseb teistesse ruumidesse. 8. Frangi riik 9. 5-9 saj olid kunstialadest esikohal kunstkäsitöö ja vähesemal määral ehituskunst. 10. Frangi riigi kuulsaim valitseja oli Karl Suur. Ta oli üks väheseid varakeskaja valitsejaid. Pärast Theodosius I surma 395 aastal jagati Rooma riik kaheks Lääne ja Ida-Rooma riigiks. Kui oli kukutatud viimane Lääne-Rooma Keiser Romulus Augustulus lakkas Rooma riik olemast.
12 18 Katariina kiriku välisilme. Allikas: Vikipeedia Katariina kirik on stiilipuhtaim ja rikkalikum barokk-kirik Eestis. Kreeka risti kujulise põhiplaaniga ja tiheda püstliigendusega krohvitud kivihoonet täiendab kolme astmena ahenev kellatorn. Kolmest küljest sammasportikusega kujundatud põhikorpuse kohal on nelja väikese külgtorniga tambuur, millel laiub keskkuppel. Hoone kupleid kroonivad saledad nõeltipud annavad hoone siluetile barokse kerguse. Kellatornil on
· Justinianus tegi meeleheitliku katse taastada Rooma riiki · Ta vallutas tagasi Itaalia, Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Hispaania · Ravnnast sai Itaalia asehaldurkonna pealinn · Sel ajal tuletas Ravenna meelde Veneetsiat asus mere ääres saarte peal · Tänapäeval on meri 5-6 kilomeetrit taandunud · Ravenna sadamasse ehitati suur basiilika Sant Apollionare in Classe · Apollionarus oli Ravenna kaitsepühak · Selle kiriku juures on omapärane suur kellatorn kampaniil, mis ehitatakse eraldi kiriku kõrvale · Ravennas on ka väike tsentraalehitisena rajatud San Vitale kirik · Ka temal on kampaniil ning see on ehitatud kaheksanurksena · San Vitale kirik on kuulus oma suurte värviliste mosaiikide pooles · Mosaiik värvilistest kividest või klaasitükkidest moodustatud kunstiteos · Kaugelt meenutavad mosaiigid maale · Mosaiikidega on enamasti kaunistatud põrandaid, kuid ka seinu
kloosterkirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri kirikutele Põhja-Prantsusmaa ja Inglismaa · 2 läänefassaaditorniga, nelitisega · Ladina rist · Nt Durhami katedraal Inglismaal, siit algus ka ristroidvõlvil Itaalia 1. Pisa toomkirik · Nelitise kohal kuppel · Ümarhoone kohal samuti kuppel ristimiskabel (baptisteerium) · Eraldiseisev kellatorn · Ümarkaared 2. Veneetsias Püha Markuse kirik · 5 kupliga tsentraalehitis Põhja-Euroopa · Lundi kirik Rootsis · Viborgi ja Ribe kirik Taanis · Norras puust kirik Borgundi Profaanarhitektuur: 1. Linnused · Eelduseks võimsad kaitsetornid ja müürid · Veekogude ja nõlvade lähedus
mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn. Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud. Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum.
Kampuchea ja khmerid ning ANGKOR VAT Kampuchea Rahvavabariik asub Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaarel. Rahvaarv 7,5 miljonit. Kõneldakse khmeri keelt. Pealinnaks on Phnom Penh. 85% elanikkonnast on khmerid. Peale nende on vietnamlasi, hiinlasi ja teisi. Riigis on valdavaks usundiks budism (algul hinduism). Khmerid kujunesid kohalikest hõimudest I aastatuhandel. Impeerium eksisteeris 800-1200 m.a.j. Riigi hiilgust võis võrrelda Prantsusmaa Louis XIV ajaga. Kampuchea alal esimene riik oli Funan. Neist põhjas asus khmeride Tsenla riik, mis sõltus Funanist. Funan allutati 6 saj. Tsenla lagunes kaheks 8. saj. 9.saj. Riik ühendati, kus oli jumal- kuninga kultus. Pealinnaks sai Angkor. 11-12. saj. oli Indo-hiina poolsaare võimsaim riik. 1431 riik hävitati ja pealinn läks üle Phnom Penhi. Angkori (linna) varemed avastati 1860 (mõnedel andmetel 1858) loodusteadlase Henri Mouhot'i poolt. Tema sõnad: ,,suurejoonelisem kui kõik, mis on meile...
00 väljub praam Hiiumaa poole Heltermaale. Praamisõit kestab ~1,5 tundi. Sadam ehitati Heltermaale 19. sajandi teisel poolel, kui naabruses olev Vahtrepa sadam oli jäänud liialt madalaks. Esimeseks peatuspaigaks on Pühalepa kirik, mille näol on tegu Hiiumaa vanima kirikuga. Pühalepa kirik oli algselt ehitatud gooti stiilis, kuid kuna kirik sai Liivi sõjas kannatada, siis taastati see pärast sõda pseudogooti stiilis. Kirikut on täiendatud ning ümber ehitatud lisatud on kellatorn, skulptuurkantsel, kaks uut korrust. Kirik on ühelööviline, seinad on valged, katus punakaspruun ja kellatorni katus must. Põhja-, ida-, ja lõunapoolsel küljel asuvad vitraazaknad. Kiriku kellatorni tipus on tuule suunda näitav kukk. Kellatorni läänepoolsel seinal asub kell. Katuse idapoolsesse ossa on paigutatud rist. Kirikut ümbritseb põllukividega piiratud surnuaed, kus on säilinud mõni rõngasrist. Kiriku juures olevasse kabelisse on maetud Ebba Margareta Stenbocki sarkofaag
paljudele kloostritele ja kirikutele (Pihkva, Jurjevi, Petseri klooster). Vene arhitektuuris olid erilised detailid sibulkuplid, mis oma kuju järgi on saanud ka oma nimetuse. 13. sajandist kujunes mongolite hävitustöö tõttu Kiievis uueks keskuseks Moskva. Uhke Vassili Blazennõi kirik, mis kaheksa erineva väikese kiriku asemele ehitati, koosneb erinevatest stiilidest, värvidest ja on keeruka põhiplaaniga, kiriku juures asub veel eraldi kellatorn. Kirik ehitati Ivan Julma käsul, kuna asendati kõik puukirikud kivist ehitistega. Hästi säilinud 22 sibulkupliga puukirik asub Kizi saarel. Vanavene kunsti märkimisvääsed ehitised olid kindlused-kremlid (Moskva, Pihkva, Smolenski, Irboska). Kirikud ja katedraalid ehiti seest mosaiikide ja ikoonidega sarnaselt bütsansi süsteemsusele. Kuulsaimad ikoonide maalijad olid Theophanes Kreeklane ja tema õpilane Andrei Rubljov
Romaaniaegne hoone mõjub raskepärasena: ta on suhteliselt madal, paksude müürilaadsete seinte ning väikeste ja kitsaste akendega. Kirikuid kasutati sageli ka kindlustena. Romaani ajal jäi valitsevaks kirikutüübiks basiilika, kuid esines ka ühelöövilisi- ja kodakirikuid. Itaalias olid romaani stiilil Bütsantsi ja Araabia mõjud. Kirikutel puudusid tornid, nende asemel ehitati kupleid ning kiriku kõrval asus eraldiseisev kellatorn ehk kampaniil. Saksamaa kirikutele on omased arvukad, erineva kõrgusega tornid, ehitusmaterjaliks punane tellis. [19] Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest ongi kirikud. Seda ajastut iseloomustab kirikuhoone ühendamine tornidega. Neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures, üks piki- ja põikihoone ristumiskohal, mida nimetati neltiseks. [20] Romaani kiriku basiilika põhiplaan on esitatud joonisel 18. Joonis 18
mis Prantsusmaal levivad alles hilisgootika perioodil. Dekoreeritud stiili kuulsaim näide on Yorki katedraal. · Itaalias Itaalia gootika kasutas selle stiili tehnilisi saavutusi tagasihoidlikult. Itaalias jäid tugevaks romaani stiili ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid. Itaalia kirikute tugusüsteeme on lihtne, vertikaalsust on vähem rõhutatud ja mõnikord on kesklööv võlvimata (puulaega). Kirikutel pole torne, kuid kiriku kõrval seisab eraldi kellatorn. Sage on kuppel nelitise kohal. Siiski jõudis gootika mõju Itaaliasse varakult, eriti tsistertslaste vahendusel. Tsistertslaste arhitektuuri lihtsus meeldis uuele, 13. sajandil tekkinud frantsisklaste ordule. Nende ehitatud on kahekorruseline, kuid ühelööviline San Francesco kirik Assisis. Itaalia kirikute sidet gootikaga rõhutavad teravad kaared ja kooriakende kuju. Pikihoone valgmiku aknad on Itaalia kirikutes aga tihti väikesed ja ümmargused. Puulaega on ka Orvieto
rooma basiilikad. Varakristlik kirik olgi lihtne pikergune hoone, mis oli kahe rea sammastega jaotatud kolmeks lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes: ida-lääne suunas pikihoone (uks läänepoolses seinas, löövidega), põhja-lõuna suunas transept. Kiriku idaosas asus poolringikujuline osa apsiid, kus asus altar. Suuremate basiilikates või olla ka rohkem lööve. Kiriku välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt puudus torn, mõnikord asetse eraldiseisev kellatorn (kampaniil) kiriku kõrval. Sageli näeme varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkset õue aatriumit. Rooma vana Peetri kirik- ehitati 4. -5. saj. Erandina oli see orienteeritud läände. 5 löövi, aatrium. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on veel Santa Costanza ja Santa Maria Maggiore ning Santa Sabina Roomas. Teised kirikutüübid basiilika kõrval olid veel tsentraalehitis (kupliga, põhiplaan ring või ruut) ja kodakirik.
Tallinn turistidele TALLINN TURISTIDELE Referaat Lk 2/20 TALLINN TURISTIDELE SISUKORD Tallinn turistidele.................................................................................................... 2 1Tallinna kesklinn................................................................................................... 2 2Rocca al Mare....................................................................................................... 4 3Pirita ja Viimsi....................................................................................................... 5 3.1Tegevused Viimsis.......................................................................................... 5 4Kadriorg................................................................................................................ 6 4.1Olulisemad objektid........................................................................
kaasnes tema õitseng 16. 17.saj. 1519.aastal alustas Sevilla sadamast ümbermaailmareisi portugali meresõitja Fernáo de Magalhães. Sevilla sadamast alustas mereretke ka firenzelane Amerigo Vespucci, kes tõestas,et Kolumbus ei avastanud uut mereteed Indiatesse, vaid uue kontinendi. Sevilla 5-lööviline katedraal on maailma suurim gooti-stiilis katedraal. Ehitustöödega alustati mais 1172(1).aastal moseena. Arhitekt oli al-Gever. Ümberehitused toimusid 1401(2)-1519(7). 93 m kellatorn Giralda(1184-1196 või 1198) on endine minarett, mis ehitati ümber 25 kellaga kellatorniks 1568.aastaks. Maurid kaunistasid torni seinad araabia ornamentidega. Tornis pole treppe, torni tippu viib kaldtee . Tipus on ususammas (pronkskuju). Giralda on Sevilla tunnusmärk, oma suuruse tõttu(Hisp kõrgeim ehitis) on torn linnas kõikjal nähtav. Kolumbuse (1451-1506, 20. mai) oletatav sünnilinn Genova (Genua) asub Itaalias Liguuria maakonnas. Tänapäevani ei olda kindlad, kas Genuas 1451
Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist.
Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Kesklöövi seinas oli kaarestik e arkaad, kust langes valgus kirikusse. Seda nimetatakse valgmikuks. Valgmikud ongi basiilika põhiline tunnus. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil. Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks. Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist. Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse.
Linnamüür Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks.Puitkaitsekäiguga müür koosnes 6070-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija Rein Zobel tunnistab Margareti müüri ja praeguse sä...
1855.11 Hiljem remontis ning varustas kirikut kroonlühtrite ja tarviliste riistadega tema pojapoeg Paul Sievers, sellest anti teada isegi ajalehes.12 Vahepealsest ajast kiriku seisukorra kohta teateid ei leidunud, aga kuna iga oli tal küllaltki pikk ja nõukogude korra ajal eriti hooldust ei saanud, hakkas ta tasapisi lagunema. Peale 2000. aastat remonditi kiriku katus, sai ka ehitatud välitualett. Vaateid Vara kirikule (peale remonti): Kirikul on puust kellatorn, kuhu saab mõnel haruldasel korral üles ronida (ja kuhu on juba ammusest ajast nimesid seinale kratsitud). Hoone altaripoolses otsas asub eraldi sissepääsuga väike käärkamber. 9 http://www.eestigiid.ee/?SCat=10&CatID=12&ItemID=100Orduajast pärit 10 Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Tartumaa. 1925 11 http://www.varavald.ee/vara09_04.pdf 12 Eesti Postimees nr 19, 8.05.1875 lk 110 6
Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse osta vastas võis olla transept kiriku pikiteljega asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum nn apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornideta. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil). Suurtes basiilikates võis olla viis või enamgi löövi. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad. Lagi oli lame 8vahel kassettlagi), mõnikord aga hoopis puudus. Sellise lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalid ja eriti mosaiigid. Maalid paiknesid enamasti kakslöövis, akende all või vahel. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks väikesed erksavärvilised klaasikuubikud. Valitsevad
piilar üm marguse läbilõike ga, vaid 4 või 8nurkse või ke erulise ma põhiplaaniga tugipost. Lihtsaim kapiteelivor m oli kuupkapiteeli. Fassaadi ehk esikülje huvitavai m osa oli portaal ehk sissekäik. Sageli oli portaale kol m, neist kesk mine suure m. Cluny kloostri kirik Prantsus maal. Cluny oli tähtis usukeskus. Oli suuri m ro maani stiilis basiilika, põhiosa 5lööviline, e es 3lööviline e eskirik. Kaks p õikhoonet. Palju torne. Hävinud. Kirik, ristimiskirik ja kellatorn Pisas Itaalias. Torn kuulus viltune Pisa torn. Mainzi, Speyeri ja Wormsi katedraalid (ehk too mkirikud) Saksamaal saksa ro maani pari mad näited. Skulptuur ja maalikunst Skulptuur, sh reljeef, oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuurid kaunistasid kirikute fassaade, portaale, sa m maste kapiteele. Peamiselt kujutati piiblistseene ja tegelasi, p ühakuid. Kujutamislaad oli koh makas, naiivne. Kuid usutundeid anti edasi v äga siiralt ja il me kalt, mis
kolmnurkfrontoonile ja kaldkatusele (Lunastaja kirik Iljini tänaval, 14.saj, eriti kuulus oma Theophanes Kreeklase poolt maalitud freskode poolest). Mitmete kirikute juures on kaunistusvõtetena kasutatud nisse, rippsambakesi, dekoratiivseid riste. Novgorodi kirikuarhitektuurile oli lähedane Pihkva ehituskunst. Sealsed kirikud mõjuvad oma madaluse ja teatava rohmakusega isegi arhailisemalt kui Novgorodis. Peaaegu kõikide kirikute juurde kuulus eraldi seisev kellatorn, Novgorodimaa eripäraks kujunes aga kellade sein e. zvonnitsa. Novgorodi ja Pihkva arhitektuur jätkas oma iseseisvat arengut kuni nende liitmiseni Moskva alla 15. saj. lõpus. Ülejäänud endise Kiievi-Venemaa alad, mis 12.sajandil olid lagunenud väikesteks vürstiriigikesteks, langesid 13.sajandi keskel kaheks ja pooleks aastasajaks tatari-mongoli ikke alla. Enne seda, 12.-13.sajandil oli aga suure kultuurilise ja ehituskunstilise tõusu läbi teinud Vladimir-Suzdalimaa, kus juba 12
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis....
Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Seina- ja laemaalingud. Kristliku sümboolika tekkimine Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, ainult et kõrvale on jäetud erootilised motiivid.
Lääne- Euroopasse kuuluvad Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Suurbritannia ja Iirimaa. Belgiat, Hollandit ja Luksemburgi kokku nimetatakse ka Beneluxi maadeks. See on tuletatud riikide prantsuskeelsete nimede algus silpidest ja tähendab nendevahelise majandusliidu nimetust. (8) Lääne-Euroopas on tohutult palju vaatamisväärsusi, millest paljud on muutunud oma riigi sümboliks: Prantsusmaal Eiffeli torn, Võidukaar jt, Suurbritannias parlamendihoone kellatorn Big Ben, Towri sild jne. (8) Enam on levinud inglise ja prantsuse keeled. Belgias on riigikeelena tunnustatud mitut keelt nagu näiteks prantsuse ja flaami keel. (8) Mägesid lõhestavad veerikkad jõed. Suurim on Seine, mille ääres asub Prantsusmaa pealinn Pariis. Veerikka ja aasta läbi jäävaba Thamesi jõe ääres asub suur sadamalinn ja tööstuskeskus London, mis on Euroopas elanike arvult esikohal.
saadeti pärnusse projekti realiseerima. Selline komandeeringu praktika oli tol ajal üsna levinud. On teada, et Jakolev ehitas Moskvas kellegi teise arhitekti projekteeritud Püha Klimenti kiriku. Koos Jakoleviga saabusid ka ehitajad.22 Pärnu Jekateriina kirik oli Kreeka risti kujulise põhiplaaniga, mis oli keskkupliga kaetud ning mille vene õigeusu kirik oli Bütsantsist üle võtnud. Tegemist on tiheda püstliigendusega hoonega, mida läänes täiendab kolme astmena ahenev kellatorn, mida kaunistavad karniisid, pilastrid ja voluudid. Kolmest küljest poolsammasportikusega kujundatud põhikorpuse kohal on nelja väikese külgtorniga tambuur, millel aknad puuduvad. 2222 Raam, V. (1996) Eesti arhitektuur: Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tallinn; Valgus Tornil on soklikorrus, sellele toetuval peakorrusel on nõgusad sfäärilised seinapinnad, laialt faasitud nurgad ja pikad ümarkaarsed luukavad. Ahenevat ülakorrust ümbritsevad voluuttoed
ning ülemist põikkriipsu põikhooneks. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks (apsiid). Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5,7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast -piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist.
tuule korral 140m kõrgusel ka toestatud tööline võib alla kukkuda Saksamaal kujunes reegliks läänefassaadil 1 torn Need levinud ka Baltikumis ja Skandinaavias Erandiks Lõuna- Inglismaal ja Normandias, kus on suur nelitistorn Raekodadele ilmuvad suured kõrged tornid. Massiivsed Itaalia puhul sama reegel: kiriku katusele ei ehitata torne, aga kampaniilid muutuvad väga kõrgeks. Näiteks: San Marco kellatorn on ca 100m kõrge Palju on reljeefkunsti teoseid väljas ja fassaadil Ilmuvad ka ümarskulptuurid (kiriku seina vastu toetavad) Suuremad gooti kirikud toestatud ka välise tugisüsteemiga (kardeti seinte varisemist, sest seda tuli ka ette) Ehitati toestamiseks tugipiilarid, mis ühendatakse tugikaartega, et toestada valgmikku (Väiksemal kirikul pole vaja. Imiteeritakse,seda näha Jaani kirikul) Näide gooti ajastu kirikust: Pariisi Notre Dame'i kirik
Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Maalikunst - Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist.
Inglise ilmaliku gootika headeks näideteks on Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. 5.Tuleta meelde, mis on fresko. Fresko on seinamaaliliik ja tehnika, kus värv kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. 6.Meenuta mõni itaalia gootika iseärasus? Itaalia kirikute tugisüsteem on lihtne, vertikaalsust on vähem rõhutatud ja mõnikord on kesklööv võlvimata (puulaega). Kirikutel pole torne, kuid kiriku kõrval seisab eraldi kellatorn. Sage on kuppel nelitise kohal. Kirikute sidet gootikaga rõhutavad teravad kaared ja kooriakende kuju. Pikihoone valgmiku aknad on Itaalia kirikutes aga tihti väiksed ja ümmargused. Välisvaate kaunistamiseks on kasutatud mitmevärvilist marmorit. 7.Miks sai Itaalia kirikutesse maalida nii palju freskosid? Itaalia kirikutes olid väiksed ümmargused aknad, mis jätsid ruumi maalingute jaoks. 8.Vaata Orvieto toomkiriku fassaadi. Mis on seal gootilik ja mis mitte?
· Justinianus tegi meeleheitliku katse taastada Rooma riiki · Ta vallutas tagasi Itaalia, Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Hispaania · Ravnnast sai Itaalia asehaldurkonna pealinn · Sel ajal tuletas Ravenna meelde Veneetsiat asus mere ääres saarte peal · Tänapäeval on meri 5-6 kilomeetrit taandunud · Ravenna sadamasse ehitati suur basiilika Sant Apollionare in Classe · Apollionarus oli Ravenna kaitsepühak · Selle kiriku juures on omapärane suur kellatorn kampaniil, mis ehitatakse eraldi kiriku kõrvale · Ravennas on ka väike tsentraalehitisena rajatud San Vitale kirik · Ka temal on kampaniil ning see on ehitatud kaheksanurksena · San Vitale kirik on kuulus oma suurte värviliste mosaiikide pooles · Mosaiik värvilistest kividest või klaasitükkidest moodustatud kunstiteos · Kaugelt meenutavad mosaiigid maale · Mosaiikidega on enamasti kaunistatud põrandaid, kuid ka seinu
Kultuuriajaloo konspekt TLÜ 2017 Eksam: mõistete määratlemine + arutlevad küsimused. Fakte autoritest otseselt teadma ei pea, kuid peab teadma põhilisi vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast:nt m...
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...
Bourboni lossi *, mis ka kollaseks oli värvitud Konnetaabli reetmise pärast, ja «nii hea ja ehtne oli see kollane», ütleb Sauval, «et isegi enam kui saja aasta 103 jooksul pole see suutnud luituda.» Koorilaulja oleks arvanud, et püha paik on rüvetatud, ja oleks sealt ära põgenenud. Me ei peatu tuhandel muul barbaarsusel, vaid küsime üles katedraali tippu tõustes: kuhu on jäänud see veetlev väike kellatorn, mis toetus võlvile ning oli niisama habras ja julge nagu ta naaber, Sainte-Cha-pelle'i torngi (mis samuti on hävitatud)? Sihvakana, teravana, läbipaistvana tõusis ta helisedes palju kõrgemale taevasse kui teised tornid. üks eksimatu maitsega arhitekt lõikas torni 1787-ndal aastal otsast ära ja arvas piisava olevat seda haava varjata laia tinaplaastriga, mis sarnaneb paja kaanega. Nõnda on keskaja kunstisse suhtutud peaaegu kõigis maades, eriti aga Prantsusmaal. Selle
Siinkohal tegin väikese pausi. Sõitsin autoga Tallinna lennujaama ning istusin pärastlõunasele Tallinn-Kuressaare lennukile. See oli mõnus väike lennuk. Kõik on Eestis mõnusalt väike, jõuan veel mõelda, kui lennuk juba õhus on. Kuressaares on mul vastas vana sõber, arhitekt Lilian Hansar. Tema autoga sõidame järgmised neli tundi mööda Saaremaa pühapaiku. Esimene peatus on Kihelkonna asulas. Meie huviobjektiks on siinne 14. sajandist pärit massiivne kellatorn, mis omal ajal ehitati kirikust lahku. Teravad tajud märkavad kohe erilise sagedusega tugevat ja harmoonilist energiat, mis on oma õrna embusse mässinud väikese lagendiku, kiriku, kellatorni ja kadakavälja. Ja kummaline küll, selle vaikuse energia tunne ei jäta meid edasise teekonna jooksul kordagi maha. Me sõidame Odalätsi pühade allikate juurde ja naudime nende neitsilikku looduslikku asetust. Vaatame ära Undva kotkapesa ning sõidame Kaali meteoriidikraatri suunas. Ei
sajandist, rokokoost ja neoklassitsismist. Sé Catedral Faros on ehitatud samuti XIII sajandi teisel poolel. Kirikutorn ja uksekaar on orgininaalid. Kaks kõrvalkabelit, XVII sajandi puunikerdustega altar ja barokne orel on hilisemad lisandused kirikule, mida tuntakse ka Igreja de Santa Maria de Faro nime all. Igreja Matriz de São Clemente on sulam mitmest stiilist. Ehitati see XIV sajandil endise Loulé mosee asemele ja seniajani pakub vaatepilti kellatorn, mis on kohandatud originaalsest moslemi minaretist, samas kui peauks on üks väheseid näiteis gooti arhitektuurist selles regoonis. 114 Vana Sé Catedral de Silves on ehitatud XIII sajandil. atedraali põrandal on Ladina risti kuju. Kõige tähelepanuväärsemad vaatamisväärsused on punasest liivakivist kujutised, olm kabelit
b. Suurbritannia London (Big Ben, Buckingham Palace, Tower Bridge), Hiiglaste tee PõhjaIirimaal, Edinburghi vanalinn, Bath, Bristol, Oxford, StratforduponAvon c. Saksamaa Berliin (Brandenburgi väravad, Riigipäevahoone,), Kölni toomkirik, hansalinn Lübeck, München, Hamburg, d. Holland tulbipõllud, Amsterdam, tuulikud, Rotterdami sadam e. Belgia Kuningaloss, Flandria ja Vallonnia kellatorn, Antwerpen, Speiennes'i tulekivi kaevandused f. Austria Schönbrunni loss ja park, Salzburgi vanalinn, Grazi ja Viini vanalinnad, Neusiedli järve RP, Johann Strauss g. Sveits Sant Galleni klooster, Berni vanalinn, San Glorgio mägi, Zürich h. Luxembourg vanalinn, Ardennes i. Liechtenstein Vaduzi lossvürsti residents j. Monaco okeanograafiamuuseum, Monte Carlo, vürstiloss k
Üpris samasugune arhitektooniline seos antiigiga oli kloostritel. Antiigi gümnaasium, filosoofiakoolid ja kogunemiskohad kordusid kloostriarhitektuuris. Esimesed kloostrid olid basiilikad ja baptisteeriumid - basiilika on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega, mis on samuti samba moodi elemendid, lööviline ehitis. Rooma ajal oli basiilika kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, varakristlikul ajal kujunes see aga kirikuhooneks. Kuulsaim basiilika on Pisa kellatorn Itaalias. Baptisteerium on hoone, kus viiakse läbi ristimistalitusi, see oli algselt suplusbassein. Klooster oli aga isemajandav asutus, mille peahooneks oli siis kirik ja nagu öeldud, oli see tollal siis basiilikalaadne ehitis. Nende antiikehitistega orgaaniliselt liitunud aiast sai kloostrikompleksi tähtis ja orgaaniline osa. Barbaritel - nagu roomlased neid kutsusid - puudus aga arusaam aiakunsti esteetilistest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
