sajandi teisel poolel. Rapla kirik oli pikk ühelööviline hoone, mille idaosas paiknes natuke kitsam kooriosa. Koor oli võlvitud mõneti omapärasel moel: altari kohal kõrgus baldahhiini meenutav kaar, ülejäänud ruumiosa kattis ristvõlv. Koori idaseinas asus kolmikaken. Et Rapla kirik põles Põhjasõjas müürideni maha, toimus 1738. aastal põhjalik renoveerimine. Tõenäoliselt ehitati siis ka esimene käärkamber. Rapla vanal kirikul oli puust kellatorn. Pärast selle lagunemist ehitati 1795.aastal uus kivist torn, mis oli ühtlasi kirikuaia väravaks. 19. sajandi lõpul jäi kirik Rapla Maarja-Magdaleena kogudusele väikseks, muutus varisemisohtlikuks, ja lammutati. Uue kiriku ehituse algatajaks oli õpetaja Carl Eduard Malm. Moodustati ehituskomitee, kuhu kuulusid kiriku eestseisjad, kohalike valdade esindajad, arhitekt Friedrich Axel von Howen ja ehitusmeister Karl-Rudolf Valdes
· 14' sajandi maalid Apocalypse ja viimne kohtupäev Chapteri majas on kõige ulatuslikumad Cosmanti tee · Suur kõnnitee suure altari ees on ainulaadne ja tähelepanuväärne objekt · Sellist keerukat ja peenusliku disaini ei saa näha kusagil mujal · See ehitati 1268 aastal Henry III poolt kes alustas kiriku taastamist gooti stiiliks 1245. aastal. Big Ben · Tornikell Londonis · Maailma suuruselt kolmas ise seisev kellatorn ning maailma suurim 4 sihverplaadi ja tornikellaga kellatorn. · Kellatorni ametlik nimi on 2012. aastast alates Elizabeth Tower · Üks Londoni ja kogu Suurbritannia tuntuimaid sümboleid · Esialgne torn ehitati praeguse Big Beni kohale 1288 tollase ülemkohtuniku Ralph de Henghami rahadega · Ööl vastu 16. oktoobrit 1834 hävis vana torn tulekahjus · Pärast seda ehitati Westminsteri lossi peaarhitekti Charles Barry juhtimisel uus torn.
13. saj- seisaku aeg. Monngolite sissetung 14. saj 1) keskuseks Moskva, ehitustegevus koondub sinna 2) ehitatakse Moskva Kremlit- kindlustatud ülalinn 3) 14. saj lõpp kutsutakse Itaalia arhitektid. A.Fioranti- Usbenski kirik kremlis: algselt 1 kuppel, hiljem 4 tk juurde. "Jumalaema uinumise peakirik" 4) Ilmalikud ehitused: Granovitaja Plata- hoone vastuvõyttude ja nõupidamiste korraks. Ivan Suure Kellatorn 80 m 16. saj 1) levib fantaasiaküllane, traditdioonidele toetuv arhitektuur ja ehitatakse sibulkupleid 2) puitkiriku arhitektuur Kizi saarel Onega järvel, Preobrzenskaja 18. saj 3) ehitati Moskva Punasele Väljakule Vassili Blazennõi kirik- liitkirik: 8 kirikut + 1 kabel Skulptuur: leidis vähe viljelemist skulptuuridesse suhtuti sallimatult ümarplastikasse suhtuti samamoodi Maalikunst:
19.saj. algul kujunes härrastemajast varaklassitsistlik hoone, mõisaansamblisse kuuluvad ka kiviait, aiamaja ja park. Mõisa lähedal on vana rannaasula, mis on dateeritud II aastatuhandesse, samas asub 4 kiviristkalmet, mis kuuluvad hilisemasse ajajärku. 2. Kihelkonna alev oma 550 elanikuga paikneb samanimelise lahe idarannikul. Kihelkonna kirik, mis valmis 1260.a., kuulub Eesti Vanimate hulka, kirikutorn on Saaremaa kõrgeim. Kirikust paarsada meetrit eemal paikneb 1638.a. ehitatud kellatorn, ainuke taoline, mis on säilinud Baltimaades. 3. Tagamõisa poolsaarele suunduvast teest lääne pool asub Jaagurahu sadam, mis valmis lõplikult 1929.a. kohaliku lubjakiviväljaveoks. Siit algas sadade küüditatute tee külmale male. 4. Kurevere külas on praeguseks säilinud üksikud vanemad taluhooned. Ala vanemast asustusest annavad tunnistust 7 säilinud väikeselohulist ohvrikivi, mis asuvad maanteeäärsel karjamaal. 5
Motiivideks stseenid piiblist. Inimesed on nendel rikkalikult rõivastatud, mis kajastab suhtumist nn patuse keha kujutamisse. Endine kauni keha kultus oli kadunud. Skulptuurid ei leidnud varakristluse päevil üldse viljelemist, sest püüti vältida paganlusele omast kujude kummardamist. Rohkem eelistati reljeefkunsti, millega kaunistati nt sarkofaage. Kiriku välisilme oli sel ammusel ajal väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kirku kõrval eraldi kellatorn nn kapmaniil. Sageli näeb varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiretud nelinurkset õue - aatriumi. Seega tähtsaim varakristliku kunsti saavutus ongi basiilika kasutuselevõtt. Seda hoonetüüpi rakendatakse juba kaks aastatuhandet, peamiselt sakraal-, e kirikuehitiste puhul. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on Santa Maria Maggoire ja Santa Sabina Roomas, mida on hilisemate ümberehitamiste käigus muudetud. Esimene
· harrastati reljeefkunsti, millega ehiti sarkofaage, temaatika Piiblist · reljeefkunst sai alguse siis, kui ristiusk lubatuks sai. Kristlust püüti ühendada Rooma traditsioonidega. Varased reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust · monumentaalsus pole enam oluline, jutustust tehakse arusaadavaks tingmärkidega VARAKRISTLIK KIRIK · 313. Milano edikt · hoone tüüp basiilika (kohtu- ja ärihoone) · kompaniil- eraldiseisev kellatorn · Santa Maria Maggiore Roomas 5. saj · Saint Apollinare in Casse Ravennas 6. saj · Rooma vana Peetri kirik · Basiilika sisekujundus, mosaiigid: · tooni andsid sambad (antiikarhitektuurist) · lagi lame, võis olla kassettlagi, vahel lagi puudus- paistsid sarikad · pidulikumaks tegid seinamaalid ja mosaiigid. Maalid asetsesid kesklöövis, akende all või vahel
Maarja, ilmutusele järgnes miraculous lumesadu. Praegune kirik ehitati paavst Sixtus III ajal (432 440), sellest perioodist on säilinud palju mosaiike. Kummalgi pool kesklöövi on kujutatud stseene Vanast Testamendist. Kuldsed mosaiigid, mis kujutavad stseene Kristuse elust on 5. saj. Marmorsambad, mis toetavad lööve, on vanemad, kui kirik, pärinedes antiikehitistelt. 4 40st sambst on graniidist, kõigi juurde lisatud kapiteelid. 14 saj ehitati kellatorn. Rooma Santa Costanza Konstantinus I poolt oma tütrele Constantiniale ehitatud mausoleum (4. saj), mis hiljem muudeti kirikuks (Constantinia kuulutati pühakuks). Võimalik, et oli algselt ehitatud Const õele Helenale. Tegemist on tsentraalse telliskivist hoonega, läänes varikatusega (porch). Algselt hoonel oli sissekäigu ees aatrium ja välimine sammastatud ristikäik. Kiriku keskel on väike altar, mida ümbritseb 12 sammast. Seinad olid kaetud marmoriga
Inglise hilisgootika nn. perpendikulaarset stiili iseloomustab Golucesteri katedraal, inglise ilmaliku gootika headeks näideteks on Cambridge´i ja Oxford`i kolledzite hooned. Itaalias jäid tugevaks romaani stiili ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid ning gootika tehnilisi saavutusi kasutati tagasihoidlikult. Kirikute tugisüsteem oli lihtne, mõnikord oli kesklööv võlvimata ning tornid puudusid, kuid kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Sage oli kuppel nelitise kohal. Itaalia kirikute sidet gootikaga rõhutavad teravad kaared ja kooriakende kuju. Pikihoone valgmiku aknad on Itaalia kirikutes aga tihti väikesed ja ümmargused. Itaalia hilisgootika suurteos on viielööviline basilikaalne Milano katedraal. Mitmed Põhja- Itaalia linnad olid väga rikkad ja tugeva omavalitsusega. Nendes linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid ( Siena Palazzo Pubblico) ja luksuslikke elamuid( Ca´d´Oro Veneetsias).
turiste nende linna meelitaks? Otsus selle kohta, mida torniga ette võtta jäi seegi kord langetamata. Ta on ikka 4,45 m kaldu ja Pisas lauldakse endiselt hämmastava muretusega laule oma mitte kunagi ümber kukkuvast Torre Pendente´st. Ja tõepoolest, viimaste teadete kohaselt polevat paaril viimasel aastal kalde suurenemist mõõdetud ning optimistid arvavad, et pinnaskihtide deformeerumine on nüüd lõppenud. Pisa katedraali kellatorn, nagu öeldud on vaid üks tuntuim paljudest Itaalia kellatornidest. ( Matve, Hubert.1982. Tornid läbi aegade.Tallinn:"Valgus" 18-20) 1993. aasta suvel viidi edukalt läbi torni tasakaalustamine. Asetati 600tonni kaaluvad pliist tehtud raskused. Oli oodata, et vastukaaluks väheneb torni kalle kasvõi 1 kraadi võrra. Nii ka juhtus ja ümberminekut polnud enam karta. Alates tasakaalustamiseks paigutatud raskusi pole Pisa torn enam vajunud-vastupidi, on alanud tagasivajumine. http://www.endex
perpendikulaarne stiil (näiteks Gloucesteri katedraali koor). Itaalia v Itaalias kodunes gootika nõrgalt. Märkimisväärseimad on toomkirikud Sienas, Firenzes ja Milanos. v Fassaaditorne püstitati harva, vertikaalset suunda ei rõhutatud. v Mõnikord on kesklööv võlvimata (puulaega) v Kirikutel pole torne, kuid kiriku kõrval seisab eraldi Viielööviline basilikaalne Milano katedraal kellatorn. v Sage on kuppel nelitise kohal. Eesti v Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. v Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. v Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. v Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. v Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna-Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist.
Euroopa kõige esinduslikumaks. 6 Oluliseks vaatamisväärsuseks on Angla tuulikud Ulpa-Leisi maantee 32.km-l.Siin on ainsana Saaremaal oma ilme säilitanud tuulikumägi- tuultele avatud kõrgem koht,kuhu ehitati kogu küla veskid.1925.a,kui Anglas oli 13 talu,seisis siin 9 tuulikut.Ent ka tänaseni püsinud viis jätavad mõjuva mulje. Saaremaa arvukate vaatamisväärsuste hulgast väärib esiletõstmist nii Mustjala pank,17.sajandil ehitatud Kihelkonna kellatorn,Loona mõis,Maasi ordulinnuse varemed või Mihkli talumuusieom Vikil.Arhailise arhitektuuri poolest hakkavad silma Saaremaa keskaegsed kirikud. Järve liudestik rand piki Sääre maanteed moodustavad kõrge rannaastangu.Luited moodustavad männimetsaga kaetud madalate küngaste rühmasid.Rand on kasutusel suppelrannana. Saare maakonnas on peale suurima saare Saaremaa veel Muhu,Abruka,Ruhnu,Vilsandi ja rohkesti väiksemaid saari ja laidusi. 7
Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas Sissejuhatus Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Itaalia maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone. Maalikunstis valitsesid tumedamad toonid, kujutatades ümarust ja keerukust. Kompositsioon oli sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. Kunstnikud maalisid sujuvate värviüleminekutega, kuid ilma kindlate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, seega oli nende töödes palju heleda ja tumeda kontraste. Materjale püüdsid nad edasi anda loomutruult. Tüüpilistel barokkmaalidel on kujutatud pingeliselt hoogsa...
Euroopa kõige esinduslikumaks. 6 Oluliseks vaatamisväärsuseks on Angla tuulikud Ulpa-Leisi maantee 32.km-l.Siin on ainsana Saaremaal oma ilme säilitanud tuulikumägi- tuultele avatud kõrgem koht,kuhu ehitati kogu küla veskid.1925.a,kui Anglas oli 13 talu,seisis siin 9 tuulikut.Ent ka tänaseni püsinud viis jätavad mõjuva mulje. Saaremaa arvukate vaatamisväärsuste hulgast väärib esiletõstmist nii Mustjala pank,17.sajandil ehitatud Kihelkonna kellatorn,Loona mõis,Maasi ordulinnuse varemed või Mihkli talumuusieom Vikil.Arhailise arhitektuuri poolest hakkavad silma Saaremaa keskaegsed kirikud. Järve liudestik rand piki Sääre maanteed moodustavad kõrge rannaastangu.Luited moodustavad männimetsaga kaetud madalate küngaste rühmasid.Rand on kasutusel suppelrannana. Saare maakonnas on peale suurima saare Saaremaa veel Muhu,Abruka,Ruhnu,Vilsandi ja rohkesti väiksemaid saari ja laidusi. 7
Sergijev Possadis asuv Troitse-Sergi suurklooster, mille Radonezi Sergi asutas XIV sajandi keskel, on Venemaa üks pühamaid paiku. Arhitektuuriansamblis on üle 50 hoone, neid ümbritseb 12 torniga kindlusemüür. Tähtsamaid ehitisi on Kolmainu (Troitski) katedraal (14221423), Jumalaema Uinumise (Uspenski) katedraal (15591585), Radonezi Sergi kirik (16861692), baroksed Smolenskaja kirik (17451748) ja viiekorruseline kellatorn (17401770). Kolmainu katedraali siseruumides on mälestusmärk selle loojale Radonezi Sergile. Kizi saar on otsekui puitarhitektuuri muuseum lageda taeva all. Onega järves asuval saarel on koha leidnud Karjala kuulsamaid vanavene puitarhitektuuri ansambleid Issanda Muutmise (Preobrazenskaja) kirik (1714) ja Jumalaema Kaitsmise (Pokrovi) kirik (1764) ning kellatorn (1874). Tsentraalse põhiplaaniga Issanda Muutmise kirikul on 22 sibulkuplit, mis paiknevad viiel tasapinnal
Pikkliku põhiplaaniga sammastega löövideks jagatud, kesklööv kõrgeim ja laiem kui külglööv. Pilaster seinasammas, mille ül. On müüri tugevdada ja ehituskunstiliselt liigendada. Portikus peasissekäigu ees olev sammaskoda. Piilar lage või kaart kandev massiivne tugi. Nelitispiki ja põiki hoone ristumisel tekkiv osa. Koor kiriku idaosas asuv ruum, kus on peaaltar. Apsiid ümarkaareline juurdeehitus, mingite altarite jaoks. Kampaniinkirikust eraldi asuv kellatorn. Empoorkirikus olev rõdu, kuulajatele koorile või orelile. Fassaadhoone esinduslikumväliskülg. Itaalia arhitektuur 15. sajandil Suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Raamatukogud, raekojad, kaubahoovid, haglad, losselamudkõiges püüti näidata linnakodanike jõukust ja väärikust. Linna keskusi hakati kujundama plaanipäraselt, rajati parke ja väljakuid. Tähtsaim linn oli Firenze, kus toetuti antiikajast säilinud ehitistele. Filippo BRUNELLESCHI (14/15. saj)
Baluster fiaal mansard Ristlillik ristvõlv palmett vööndkaar Voluut joonia samba kapiteel sarkofaag e kirst siir e kiri Lodza roosaken konsool e kaunistus silindervõlv Ülesanne 1.mõisted tunda ära pildi järgi.See mis ülal. Ülesanne 2.Mõisted, vajadusel kokku viia pildiga. Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Ikoon on märk, mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu. Külm koloriit tekib siis kui valime kõikide värvide külmad toonid. Punane ja roheline asuvad värvide neutraalsuse piiril ja kuuluvad seetõttu vastavalt olukorrale kas soojade või külmade värvide hulka. Koloriit värving, kunstis süsteemipärane värvikäsitlus,värvitoonistik. Kollaaz on kunstiv...
vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. 21. Kirikuna võeti kasutusele ehitustüüp basiilika, sest vajati hoonet, mis oleks sobiv kokkutulekuteks ja mille pearõhk oleks siseruumil. 22. Altar asub alati idas. Transept on kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Apsiid on transeptist ida poole avanev poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum. Valgmik on kesklöövi sein, mis kõrgub arkaadide kohal. 23. Kampaniil on kellatorn. Varakristlikul kirikul ei võinud olla see kiriku küljes. Enamasti on kampaniilid hiljem juurde ehitatud. 24. Freskod ja mosaiigid muutsud lihtsa ja tagasihoidliku hoone pidulikumaks. 25. Bütsantsi kuulsaima kiriku Hagia Sophia kiriku ehitamiseks kasutati vikleid, mis aitasid ruumi katta kuplitega. 26. Bütsantsi kiriku põhiplaan oli enamasti ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga või võrdhaarse kreeka risti kujuline. 27
Loodud on vaid Piibli teemalisi reljeefe nt sarkofaagidel. Kiriku ehitus Kristluse laia levikuga tekkis vajadus jumalateenistusteks sobivamate ruumide järgi. Vajati hoonet, kus põhirõhk oleks siseruumil. Eeskujuks sai Vana- Rooma basiilika. Kirik pidi olema ida-lääne suunaline. Uks läänepoolses otsa seinas. Ukse ees võis olla sammaskäikudega nelinurkne õu. Seda nim aatriumiks. Kirik oli ilma tornideta. Vahel ehitati kõrvele kellatorn e kampaniil (nt Pisa torn) kirik oli tavaliselt kolme lööviline, aga võis olla ka suurem. Basiilika sees oli oluline koht sammastel. Lagi oli lame, sarikad võisid paista. Ruumi püüti pidulikumaks muuta seinamaalingute ja mosaiikidega. Altari ümbrus ja kiriku idaosa olid kõige rohkem kaunistatud. Mosaiike tehti erksavärvilistest klaasitükkidest. Teemad olid usulised, tegelased on ära tuntavad sümbolite kaudu. Oluline oli näidata inimese hinge seisundit. Erinevalt
Maalinud väga erinevatel teemadel. Murrangulisex tööx Chiose veresaun. Hakkas esimesena teaduslikult uurima komplementaarvärvide printsiipi, st värvi mõju sõlt sellest, millised värvid on ta kõrval. Alzeeria naised siseruumis, Rebecca röövimine. Corot - Maastikumaalija. Tihedalt seotud Barbizonlastest st kunstnikutest, kes elasid suviti koos Bartizoni külas, maalisid loodust looduses, valmistades ette sellega teed impressionismile. Argenteuil kellatorn, heinasaad ja tuulehoog. Saksamaa mõttekunstnikud, koloriidiprobleem huvitas vähem. Natsareenlased kunstnikud, kes tundsid erilist kutsumust religiooni vastu, taotlesid naiivset lihtsust, luulelist meeleolu, siivsust. Moodustasid omalaadse vennaskonna, kes asus Rooma elama, juhtivateks jõududeks olid Cornelius, Carolsfeld ja Overbeck. Klassikaline romantik Caspar David Freidrich tüüpiline kuuvalguse maalija. Kaks meest kuuvalgel, kolgata mägi. Sajandi keskpaigas levis romantismis
mõikast ning mõigaste vahel olevast tasapinnalisest vöötmest. Kesklöövi kaared on valminud hiljem ja on erinevad. Nende profiilid on kujundatud kas paarismõika või jõuliste süvarihvade abil ja esinevad analoogilisel kujul ka Padise kloostril. Tööde lõpetamisel ehitati kesklöövis selle idaviilule väike 8-tahuline konsooltorn, mis oli juba tollal muutunud Tallinnale omaseks tornitüübiks. 8-tahuliseks kujunes ka suurem kellatorn, mis ehit. lõunalöövi ja kooriruumi välisnurka. Nende tööde lõpetamine ulatus 15. sajandisse. Oleviste kirik: Ehitustööd lõppesid 15. sajandi esimesel poolel. Arvestamata vana kõrgendatud kesklööviga pikihoone ruumikompositsiooni, ehitati uus koor siinses arhitekt. ajaloos varem täiesti tundmatu ehitusplaani kohaselt polügonaalselt lõppeva kolmelöövilise avara kodakirikuna. Külglöövide
saaks kohtuda. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn. basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, millel kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. lööviks. Kirik oli ilmakaarte suhtes orienteeritud, lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn, nn. kampaniil. Romaani kunst Romaani kunsti juhtivaks zanriks oli arhitektuur. Siit algabki keskaja ehituskunsti hiilgav peatükk. Eriti tähtsal kohal oli keskajal sakraalarhitektuur. Romaani stiilile kõige olulisemad elemendid: ümarkaared, suhteliselt paksud seinad. Kasutati silindervõlve ja ristvõlve. Kõige vanemad basiilikad olid ilma kellatornita
poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum nn apsiid.Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirkud ilma tornideta. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil); enamasti oli see hiljem ehitatud. Varakristliku basiilikate läänefassaadi ees oli sammaskäikudega . piiratud nelinurkne õu ehk aatrium. Püha Markuse katedraal Basiilika sisekujunduse muutsid pidulikumaks ja hakati
vaheline harmoonia. Inimese püüe seista kõrgemal argiaskeldustest ja muredest. Vanimad neist on Krvatovis, Dvrdosines, Oravas. 15.-17. sajandil on nii nimetatud artikulaarsed puukirikud, mis ehitati seadusparagrahvi arvestades imperaator Leopold I käsul 17. sajandil. Need on protestantlikud kirikud. Neid on Grõzis, Lestinys, Oraval ja Gezmarkis. Nende kirikute põhiplaan on kreeka risti kujuline. Need kirikud ehitati reeglina asustatud punkti äärealadele. Neil puudub kellatorn ja sissekäik on seljaga linnavärava poole. Puuarhitektuuri tõelised pärlid asuvad Ida-Slovakkias. Need kirikud on Karpaatide puusseppade meisterteosed. Enamjagu 18. sajandist. Algselt kuulusid nad kreeka-katoliiklastele, hiljem õigeusklikele. Nende kirikute ikonostaasides on unikaalsed Karpaatide ikoonid. (1) 7 KOKKUVÕTE Slovakkia loodus on väga mitmekesine : seal on jõgesid, järvi, kõrged
57,3m kõrge Tai kivialusel paiknev puidust ühekorruseline pühamu KEELATUD LINN (1368-1644) Pekingi vanalinnas Ehitatud 24 Mingi dünastia keisrile ja nende perekonnaliikmetele. Lihtinimestele keelatud 9 paleed, 9999 ruumi jne 250 ha Kõik tuletatud ringi ja ruudu kujundist, peegelduvad teljel Jaguneb: Keelatud linn, keiserlik linn, siselinn, Peking Ülikülluslikult kaunistatud, suured kunstiaarded Punane keisri jõu sümbol Trummi- ja kellatorn (eha ja koidu tervitamine) Kesktelg põhja-lõuna suunas (feng shui) TAEVATEMPEL Maalikunst · Tusi- ja akvarellimaalid paberil või siidil · Tihedalt seotud luule ja kalligraafiaga (oli kohustuslik hariduse osa, kuulus kaunite kunstide hulka) · Väga meisterlik, kiire · Erinevad koolkonnad · Lõunakoolkonnad: monokroomne (ühevärviline), põhjakoolkonnad värviline, Wangi
Nii võimegi osal kirikutest leida bütsantslikke liseene, petikuid ja kääbusgaleriisid, mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn. Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud. Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St
Vaasimaalid Küüliks taldrikutaoline lame vaas Amfora kahe sangaga vaas Leküütos kitsakaelaga sangadeta matusetseremooniateks mõeldud vaas Krateer - segamisnõu Mõisted Katakombid maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal Orant varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga Kateeder religioosse või maise valitseja iste Kampaniil vabalt, kirikust lahus seisev kellatorn Prohvet juudi usus, kristluses ja islamis jutlustaja ning ettekuulutaja Katedraal peakirik, piiskopikirik Klerikaal kiriku võimu pooldaja, kiriklane Konklaav suletud ruum Vatikani lossis. Valitakse kardinalide nõukogu seast paavst Krüpt maa-alune koobaskäik antiikajal, kiriku maa-alune kabel või matusepaik, reliikviate hoiukoht Paavst roomakatoliku kiriku pea, kellele jumaliku seaduse põhjal kuulub kõrgeim juriidiline võim kiriku üle
põhjendamatult halb käitumine talupoegadega. Vormsi saare mõisate valitsemine läks üle tema pojale. Tänapäeval on Vormsi saare üks olulisemaid vaatamisväärsusi Püha Olavi kirik, mis ehitati 13. sajandil ning see asub Hullos. Tegemist on luterliku kogudusega, mis kuulub Lääne praostkonda. Algselt ehitati kirik puust nagu enamik tolleaegseid pühakodasid. Kivist kooriruum ehitati juurde 14. sajandil. Kiriku lääneosale ehitati kellatorn, mille jäänuseid on siiani sissekäigu juures näha. Hoone rüüstati täielikult Liivi sõja ajal. Rööviti kirikuhõbe ning kirikukellad viidi Saaremaale. Rüüstajateks olid nii vene sõjaväelased, saarlased ja rootslased. 1632 püstitati vana puuhoone asemele uus kivihoone ning kirikukell paigutati seina. Ühtlasi selle viimase muudatusega sai kiriku ehitamise ajalugu läbi. Tulevikus tehti hoonele vaid parandustöid. Rootsi ärkamisliikumise ajal (19
Uks läänes, altar idas. · Pikihoone idapoolse osa vastas võis olla Transept - kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. (põikihoone) · Transeptist ida poole madal ja kitsas poolringikujulise põhiplaaniga ruum ehk Apsiid. · Põhiplaanilt ristikujuline · Sambaile toetuv talastik sirge või sambad ühendatud kaartega · Kesklöövi kaaristu (arkaadide) kohal nimetatakse Valgmikuks( aknad) · Välisilme lihte, torn puudus. Mõnikord kiriku kõrval eraldi kellatorn ehk Kampaniil · Näitede: Santa Constanza, Santa Maria Maggiore, Santa Sabina Roomas. Kujutav kunst · Seinamaalingud - mosaiigid · kasutati klaasi (heleroheline, kuld, helesinine, ooker) · Sümb. motiivid, piiblistseenid, pühakute elu · Tardunud poosid, range ja pühalik ilme · Keha kaeti võimalikult palju (keha=patusus). Seda põhjustas uue religiooni suhtumine. *1 olulisemaid erinevusi antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel*
kommuniooni(armulaua-)võrena. lektoorium - varakristlikule vahevõrele järgnev sammastele toetuv ühe või kahe läbikäiguga galeriitaoline vahesein keskaegses kirikus, mis eraldas koori pealöövist presbüteerium - preestritele määratud ruum, kus leiab aset kirikuteenistus, kogudusruumist eraldatud vahevõre, lektooriumi või ikonostaasiga tribüün - kõrgendatud apsiidipõrand varakristlikus kirikus kampaniil - vabalt, kirikust lahus seisev kellatorn kellakandmik - kellatornis või kirikutornis, vahitornis või linnuses raamkonstruktsioon ühe või mitme kella ülesriputamiseks liturgiline - kirikuteenistuse puutuv sakramentaarium - liturgiline käsiraamat, mis sisaldab ainult missal loetavaid palveid missaal - liturgiline raamat 13.saj. , mis sisaldab kõiki missal kasutatavaid laule, palveid ja muid tekste, nt. evngeliaar, lektsionaar, epistolaar, sakramentaarium
1. Kuidas nimetatakse esimesi megaliitilisi ehitisi? Kolm liiki. MENHIR, DOLMEN, KROMLEHH 2. Mis asi on tsikuraat? Kus oli kasutusel? Tsikuraat on astmikpüramiid e. Maailmamudel, mis kulgeb alt üles vertikaalis ja oli kasutusel Mesopotaamias. 4. Kus asub ja mis asi on Istari värav? Babülonis asuv nelinurkne Marduki tempel, mida ümbritses paks müür. Müüris oli iga 50m järel vahitorn ja mitu väravat. Peavärav oli jumalanna Isari värav, mis oli vooderdatud värviliste glasuuriga, madalreljeefiga, kuhu oli kujutatud babüloonia lohesid ja Rammani sõnne 5. Millal ja kuhu kerkisid Cheposi, Chephreni ja Mykerinose templid? Templid asusid Giza väljal Kairo lähedal Egiptuses. Aastatel 2650-2563 a e. Kr. 6. Mesopotaamia ja Egiptuse ehituskunsti erinevused. Mesopot. Kasutati põletatud(mata) savitelliseid, looduslik materjal asfalt, imporditi puitu ja graniiti. Avasid sildati kaartega, ruume võlvidega. Egiptuses kasutati samuti põletatud(mata) ...
eeskujul, kuid 1 torn, 3) alates 14. saj. enamus 1 torniga, kodakirikuid eelistama basiilikatele, ei ole nii mahulised L-Saksamaal Ulmi toomkirik kõrgeima torniga 161,5 m maailmas Saksa eeskuju Skandinaavias ja Baltikumis. Tartu toomkirik oli suurim, millel oli 2 lf torni. Rootsi Uppsala toomkirik – pseudog. 2 lf torni valmisisd 19. saj, prantsuse ehitusmeister esialgselt tegi, punane telliskivigootika Itaalia pole torne, kuid kirikutel eraldi kellatorn kõrval, kuppel nelitise kohal, kirikutel ainsana kasutati seal marmorit, frantsisklaste ordule- San Francesco kirik Assisis Siena raekoda- seal oli torn (Siena Palazzo Pubblico) raekojas ratsaportree-kondotjeeri kujutatud by giotto? Firene Toomkirik- üle 80 m. komplaniil(kupli moodi, kuid kupleid ei tuntud veel sellel ajal) projekteeris selle kompaniili GIOTTO. Tõsi on see, et see on hiljem lõpetatud kuplina Milano katedraal(toomkirik)-40 000 inim., 15. saj. Lõuna-Euroopa rikkaim linn,
Cambridge ja Oxfordi kolledžite hooned. Westminster Abbey Cambridge kolledš 13.saj 13.saj. Hilisgootika Itaalia Gootika iseärasused: • tugev romaani- ja varakristlikustiili mõju. • Vähe vertikaalsust • sage on kuppel nelitise kohal, torn • kellatorn kiriku kõrval-kampaniil • kesklööv võlvimata • ei ole tugikaari Chartres'i katedraal 14.saj. kõrggootika • seinamaal ka väljaspool Reimsi karedraal. 13.saj. • väikesed aknad, mille tõttu palju seina pinda kaeti
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
· alpides lumesajud ja laviinid · orgudes ja Mittellandil on laialehine mets, mägedes segamets, okasmets, lähisalpiinsed põõsastikud ja alpiniidud · 2006-3300 m kõrgusel lumepiir Edelweiss ehk Alpi jänesekäpp. Emajuured. Turism Miks sõita Sveitsi? · mäed matkamine, alpinism ja suusatamine · kultuuriturism Berni pealinna sümboliks on karu. Bern · Aare jõe kallastel · vanalinn on UNESCO kultuuripärandi nimekirjas · 1530 a. ehitatud kellatorn · Paul Klee keskus Bernis. ,,Kass ja lind." Ekspressionist, kubist, sürrealist. · Einsteini majamuuseum Zürich · rahanduskeskus Limmati jõe ääres · kaksiktornidega Grossmünster · 365 000 elanikku · järjepidevus, traditsioonid, kunst · suur väikelinn, väike suurlinn · järvepromenaad · Augustinergasse vanalinnas · raekoda · Fraumünsteri kiriku vitraazid Luzern · asub Vierwaldstätteri ääres
paganlusega seotut. Sai alguse keeruline kristlik sümboolika. Kristus kala, lootus ankur, surematust paabulind, Püha Vaimu tuvi jne. Leidub ka maale, mis on illustratsioonidena Piiblis. Kirikuehitised põhistiiliks BASIILIKA (kohtu-ja koosolekuhoonete tüüp) . Pikergune hoone; kesklööv, külglöövid, transept, apsiid, sambad millele toetus talastik või kaared. Keskmine lööv oli kõrgem kui küljelöövid. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn kampaniil. Mõnedel puhkudel oli kiriku ees nelinurkne õu aatrium. · Santa Maria Maggiore · Santa Sabina · Peetri kirik Basiilikas andsid tooni sambad, lagi oli lame või mõnel juhul see hoopis puudus. Seina- maalingud ja mosaiigid akende all või vahel. Mosaiigis kasutati siledaid marmortükikesi, erksavärvilised klaasikuubikud. Koloriit heleroheline, kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Seinamaalidel kujutati nagu katakombideski piiblistseene
Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid. Ristiusk ehk kristlus tärkas Palestiinas. Rooma tuli sellepärast, et roomlased võtsid kergelt üle kõik uue ja huvitava. Ristiusk levis suuliselt ja kirja teel (kiri ühendas väiksemaid ja üksteisest kaugemal olevaid kogudusi). Roomas sattus ristiusk võimudega vastuollu, kuna see erines oluliselt teisest uskudest. (õõnestas orjapidamist, riiki, õigust ja moraali). Kõige enam ei meeldinud võimudele see, et jumala sõna järgi olid kõik võrdsed. Võimud hakkasid kristlasi taga kiusama, visates neid amfiteatrites kiskjatele söödaks ja neid risti lüües. Kui rooma riik 3 sajandil p.Kr kriisi sattus, siis kiusamised sagenesid märgatavat. Kõige hullema kiusamise vallandas aastal 303 keiser Diocletianus. Ja kümme aastat (313) hiljem kuulutas keiser Constantius ristiusu lubatuks ja lasi ennast enne oma surma risti lüüa. Kunst oli kristlastele alguses lubamatu. Aga see ei omandanud suurt täh...
Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 löövi. Basiilika sisekujundus: tooni andsid sambad. Lagi lame, kassettlagi, mõnikord puudus hoopis. Seinamaalid, mosaiigid. Maalid kesklöövis, akende all/ vahel. Idaosas altar rikkalike kaunistustega. Apsiidvõlvi troonil istus Kristus. Mosaiigid olid dekoratiivsed, siirad, jõuline ilmestus. Sümboolsed motiivid. Basiilika- vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsemasse otsa
ajaloos olnud märkimisväärne roll mängida. Linn asub kohas, kus jõel ei ole enam nii hea navigeerida ning see on Sevillale andnud võimaluse tegutseda sadamalinnana. Kaubandus kasvas eriti suureks pärast Ameerika avastamist – nimelt monopoliseeris see linn kogu kaubanduse Uue Maailmaga. Romantiline Sevilla ekskursioon: vanalinn 5 valgetemajadega, mauristiilis Alcazari loss; katedraal ja La Giralda – araabia minaretist ümberehitatud kellatorn. Aeg suunduda Malaga lennujaama. Otselend Malaga-Tallinn kell 00:20-06:15 (kohalikud kellaajad, lennunumber ART594). Kuupäevaliselt saabub lennuk Tallinnasse 27.septembril. Reisi hind 899 €* / 947€ * Soodushind kehtib korduvreisijatele. Hind sisaldab * Lennupilet otselendudele Tallinn-Malaga-Tallinn (Smartlynx Eesti tellimuslend) * Lennujaamamaksud, käibemaks * Sõit kõigi mugavustega bussis * 1 öö Benidormi piirkonnas hotellis*** (2-in. toad), 1 hommikusöök
Nii võimegi osal kirikutest leida bütsantslikke liseene, petikuid ja kääbusgaleriisid, mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn. Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud. Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St
Kooriruumi põranda all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete hoidmiseks ja usulisteks toiminguteks. Keskaja kirikutel olid jämedad sambad ehk piilarid. Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid ja ühe lööviga kirikuid. Torn oli üks tähtsamaid tunnuseid kirikutel. Romaani kirikutel oli palju torne. Tornid pakkusid ka kaitset ja varjupaika. Itaallastel on kuulus Pisa torn. Selle puhul ehitati kellatorn hoonest eraldi. Lagi. Selle ehitamisel oli probleem vastupidavus ja tulekindlus. Alguses ehitati lamedaid lagesid, aga hiljem võeti kasutusele ka silinder- ja ristivõlv. Nende toestuseks lisati vööndkaared. Kuna võlvid olid raskes, siis olid ka seinad paksud. Portaal ehk kiriku uks. Neid oli tihti kolm ja keskmine oli teistest suurem. Ehitati ka perspektiivportaale mitu kahanevas järjekorras üksteise taga paiknevat portaali. Sissekäigu kohal kujutati ja piiblistseene.
programmialana Kihnu Väina Merepark. Huvitavad paigad Kihnu kirik Kiriku sisemusKihnu Püha Nikolai kirik on Kihnu saarel Lemsi külas paiknev kivikirik, mis ehitati 1786. aastal. Seal tegutseb Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Kihnu Nikolaose kogudus. Kirik on ehitusstiililt historitsistlik ning olemuselt lihtne ja kesktelje suhtes sümmeetriline valgeks krohvitud maakivihoone. Läänepoolses küljes paiknev neljatahuline kellatorn on pealt telkkiivriga ning sellel on kõrgust 20 meetrit. Kirikul on pikkust 23 ja laiust 11 meetrit. Ikonostaas on lihtne. Kihnu tuletorn Kihnu tuletorn, 2010Kihnu tuletorn on 28 meetri kõrgune valget värvi kooniline tuletorn, mis pärineb aastast 1865. Malmist tuletorn on valge laternaruumi ja rõduga ning punase kuppelkatusega. Tuli paikneb merepinnast 29 meetri kõrgusel ning plingib pimedal ajal aastaringselt. 11
nn. Lööviks. Kirik on lääne-idasuunaline, uks asus läänepoolses otsas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept põiki asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringkujuline võlvitud ruum apsiid. Nii meenutas kiriku põhiplaan risti. Keskmine lööv oli laiem kui külglöövid. Kesklöövi seina nim valgmikuks, sest seal asusid aknad. Kiriku välisilme oli lihtne, tavaliselt ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn e kampaniil, enamasti ehitati see hiljem. Sageli on basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu aatrium. Suuremates basiilikates võis olla ka 5 löövi. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lage oli lame, vahel kassettlagi, mõnikord puidust. Pidulikuks muutsid selle seinamaalingud ja mosaiigid, mida leidub paljudes kirikutes.Maalid paiknevad enamasti kesklöövis, akende all või vahel
teisi tüüpe, näiteks ühelööviline ja kodakirik.Kodakirik oli kolmelööviline, nagu basiilika, aga aknaid kesklöövi ülaosas polnud. Uksed(portaalid) asusid sageli pikiküljel. Lööve eraldasid ü m a r k a a r s e d a r k a a d i d. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Romaani stiil 10-12.saj. Romaani kirikud: 1) Notre-Dame-la-Grande kirik Lääne-Prantsusmaal(12.saj) 2) Pisa toomkirik, ristimiskabel ja viltune kellatorn Itaalias(1052-1272) 3) Maria Laachi kirik Saksamaal(11.saj) 4) Bambergi toomkirik Saksamaal 12. Kirjelda romaani stiili kujutavat kunsti? Millised olid süzeed, milline oli kujutava kunsti ülesanne? Romaani skulptuur ja maalikunst on veelgi omapärasemad kui arhidektuur. Uueks teemaks oli Kristuse kannatuslugu. Enamasti oli tegu reljeefidega kiriku fassaadidel. Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris esiteks ähvardavaid süzeesid ning teiseks imede kujutusi
Need on muutunud populaarseks nii linnakodanike kui ka külaliste hulgas. · Raekoda Pärast Põhjasõda aastatel 1768- 1774 ehitas advokaat ja linna justiitsbürgermeister Nicolaus Otto Viljandisse ühe esimestest kivimajadest. 1783. aastal üüris omanik oma hoone välja renterei ja magistraadi istungite tarbeks. Ametiasutuste vajadused aga kasvasid. Linn ostis hoone 1820. aastal endale päriseks. Juurde ehitati katusekorruse ruumid, valmisid peasissekäigu kohal olnud väljaehitus ja kellatorn. Kui uskuda vana raetorni tuulelipu aastaarvu, siis leidis see kõik aset 1828. aastal. Praeguse väljanägemise sai raekoda 1931. aastal. Rekonstruktsiooniprojekti autorid olid arhitekt Johannes Fuks ja insener Erich Otting. Vana raekoja lammutustööd algasid 28. märtsil, tornikell lõpetas töö 10. aprillil 1931. Vanast majast jäid uude raekotta alles vaid esimese korruse müürid. Lammutus- ja ehitustööd käisid paralleelselt. 17. oktoobril 1931
Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 löövi. Basiilika sisekujundus: tooni andsid sambad. Lagi lame, kassettlagi, mõnikord puudus hoopis. Seinamaalid, mosaiigid. Maalid kesklöövis, akende all/ vahel. Idaosas altar rikkalike kaunistustega. Apsiidvõlvi troonil istus Kristus. Mosaiigid olid dekoratiivsed, siirad, jõuline ilmestus. Sümboolsed motiivid. Basiilika- vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsemasse otsa
kaetud kupli ja kahe poolkupliga.Kupli all servas on 40 akent mis annavad ruumile 6hulise mulje.Hoone p6hitugedeks on 4 v6imsat piilarit.Piilar on kandiline sammas,millele toetuvad vikklid ja neile omakorda kuppel.Vikkel on sf22riline kolmnurkne ehitusvorm v6lvlae nurgas.Kirik oli seest kaetud maalidega ja mosaiikidega. Teine kuulus ehitis oli San Vitale kirik Ravennas.Kirik on 8 nurkse p6hiplaaniga ja v2ga lihtsa v2liarhitektuuriga.P6hiliselt ehitati bytsansis basiilikaid ja kellatorn ehitati kiriku juurde.9 saj oli j2rjekorde k6rgperiood.9 saj levis viie kupliga ristkuppelkirik.Kuna kiriku v2lisseinad olid siledad siis hakati seinte kaunistamsieks kasutama petikaid.Petik on lame ust v6i akent meenutav syvend seines.Bytsantsi seinte kapiteel erines varajasematest.Kapiteeli moodustavad kaks kiviblokki mis on ylalt laianevate tahkudega ja kaetud reljeefidega. Skulptuur Ymarplatsika ehk kujud puudusid kuna ei tahetud sarnaneda eelnevate uskudega.Tehti
Kiriku võim muutus nii suureks, et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamkiht. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik Basiilikad Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad Kooriruum Kabelid Kooriümbriskäik KODAKIRIK ITAALIA (valge romaani, ümarkuplid, kerge, õhuline) Pisa Katedraal (1063-1118) Materjalid: tellis, kivi, marmor Eraldiseisev kellatorn kampaniil (kalle 4,3m) Eraldiseisev Ristimiskabel Ohtra sammastikuga, kaetud marmorplaatidega INGLISMAA Durhami Kloostri Kirik 11.-12.saj Täies ulatuses võlvitud kirik Inglismaal Monumentaalne ehitiste kogum (koosneb lõuna pool paiknevast katedraalist ja selle korvalhoonest ning põhja poole lossist) Kesklöövi kõrgus 22m Sisekujunduses erinevas stiilis sambad Loss oli muistne normannide loss ARHITEKTUUR Juhtivaks stiiliks oli arhitektuur Tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur
Kiriku idapoolse otsa kolmes apsiidis asuvad igaühes viis kabelit. Kõigil kabelitel on suurt peakuplit kordavad väiksed kuplid. Toomkiriku kellatorni kavandas 1334. aastal Giotto; valmis see aga alles 1359 ehk 22 aastat peale meistri surma. Kampaniil on 85 m kõrge ja seega vaid pisut kuplist madalam. Kellatorni teisel korruse Andrea Pisano reljeefid kujutavad inimese loomist ning allegooriaid kunstist ja käsitööst. Reljeefid on koopiad Toomkiriku muuseumis hoitavatest originaalidest. Kellatorn on kaunistatud valge, rohelise ja roosa Toscana marmoriga. Doodzide palee (Palazzo Ducale) on gooti stiilis hertsogiloss Veneetsias; ajalooline doodzide residents, kust valitseti Veneetsia Vabariigi üle; palees käisid koos vabariigi nõukogud ja siin peeti ka kohtuistungeid. Doodzide palee asub Püha Markuse väljaku (Piazza di San Marco) ääres. Esialgne, 9. sajandil ehitatud palee meenutas pigem kindlust kui lossi: tal oli neli esiletungivat torni ja kõrge kaitsemüür
7 1. 3 Gooti arhitektuur Itaalias Itaalia gootika kasutas selle stiili tehnilisi saavutusi tagasihoidlikult. Itaalias jäid tugevaks romaani stiili ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid. Itaalia kirikute tugusüsteeme on lihtne, vertikaalsust on vähem rõhutatud ja mõnikord on kesklööv võlvimata (puulaega). Kirikutel pole torne, kuid kiriku kõrval seisab eraldi kellatorn. Sage on kuppel nelitise kohal. Siiski jõudis gootika mõju Itaaliasse varakult, eriti tsistertslaste vahendusel. Tsistertslaste arhitektuuri lihtsus meeldis uuele, 13. sajandil tekkinud frantsisklaste ordule. Nende ehitatud on kahekorruseline, kuid ühelööviline San Francesco kirik Assisis. Itaalia kirikute sidet gootikaga rõhutavad teravad kaared ja kooriakende kuju. Pikihoone valgmiku aknad on Itaalia kirikutes aga tihti väikesed ja ümmargused. Puulaega on ka Orvieto
· Raekoda. · Pärast Põhjasõda aastatel 1768- 1774 ehitas advokaat ja linna justiitsbürgermeister Nicolaus Otto Viljandisse ühe esimestest kivimajadest. 1783. aastal üüris omanik oma hoone välja renterei ja magistraadi istungite tarbeks. Ametiasutuste vajadused aga kasvasid. Linn ostis hoone 1820. aastal endale päriseks. Juurde ehitati katusekorruse ruumid, valmisid peasissekäigu kohal olnud väljaehitus ja kellatorn. Kui uskuda vana raetorni tuulelipu aastaarvu, siis leidis see kõik aset 1828. aastal. · Tollane tornikell oli puust ratastega ja seetõttu oli raekoda vahi igahommikune kohustus kell õigeks panna. Niiske ilmaga paisusid rattad ja kell jäi taha, ilusa kuiva ilmaga käis kell aga ette. 1910. aastal hakati kurtma, et puuratastega kell oleks vaja uue ja moodsa vastu välja vahetada. Ajale ei jäänud jalgu mitte üksned tornikell, vaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
