Kõrgushüpe Referaat Jaanuar 2008 Kõrgushüpe seisneb horisontaalse lati ületamises ilma seda puutumata, kasutades üksnes keha jõudu. Keldid pidasid kõrgushüppevõistlusi juba sajandeid tagasi, ametlikult peeti esimesed võistlused Suurbritannias 1840. aastal. Pärast reeglite kehtestamist 1865. aastal sai kõrgushüppest Ateenas 1896. aastal ka olümpiaala. Esimene naiste kõrgushüppevõistlus peeti 1895. aastal USA-s ja naiste esimene kõrgushüppevõistlus olümpiamängudel toimus Amsterdamis 1928. aastal. Võistluskorraldus Hüppejärjekord otsustatakse loosiga. Kohtunikud tõstavad latti 5cm kaupa, hiljem
valitsemise ajast kuni Marcus Aureliuse surmani aastal 180. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonide elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumi kriisile. Saatuslikuks ühiskonnale said impeeriumi piiridelt lähtuvad välismõjutused, milles mängisid keskset osa Roomaga kokkupuutuvad barbarid, kelle seast tõusid esile keldid ja germaanlased. Kaitsepiiriks roomlaste ja barbarite vahel oli Rooma Vall. Caracalla edikt kiirendas Rooma rahu lagunemist 212. aastast, mis tagas kõigile vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. See teenis makselaekumiste kasvu eesmärki ja pidi leevendama impeeriumi lääneosa üha süvenevaid majandusraskusi. Samas avas edikt Rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukatele. Roomlaste seisukohalt esindasid äärealade asukad
katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Portugali pealinna Lissaboni ametlikuks elanike arvuks on 559 000. Kogu riigis on üle 10,6 miljoni elaniku ehk siis umbes sama palju kui Rootsis. Üle 4,5 miljoni portugallase elab välismaal - enim Brasiilias, Prantsusmaal ja Kanadas. Tänasesse Lissaboni on oma jälgi jätnud nii foiniiklased, keldid, roomlased kui ka araablased. Omal ajal kogu Ibeeria poolsaart valitsenud islamiusulised maurid sunniti lahkuma alles 1147. aastal ning Portugali pealinn on Lissabon alates 1252. aastast. Neil aegadel oli tegu tõelise maailmalinnaga, kust algas enamik suuri mereretki - nii Aafrikasse, Ameerikasse kui ka Aasiasse. Umbes 95% rahvastikust on rooma-katoliku usku. Riigis on säilinud ohtralt usulisi traditsioone, samuti on paljude pühakute päevad riiklikud pühad. Fatima pühapaik, mida
mosheeks muutsid. Draakonipea. Viikingilaeva vöörikuju Osebergi laevahauast. *Doni ja Doonau jõevahelisel alal iraani pkeeli kõnelelenudsküüdid hõimud *Kesk-ja Lääne-Euroopas suurim rahvas Jumalaema ja Kristuslaps troonil. 867. keldid. Hagia Sophia katedraal. *Loomastiilis kujutati metsloomi, kuid mitte realistlikult, nagu seda tegid kreeklased või roomlased. *Omapärase peatüki varase keskaja kunstis moodustab pikka aega tervet Euroopat terroriseerinud viikingite kunst. Tuntud on
Kunstiajalugu 11.03.10 LK 93 1.Millal tekkis ristiusk? Aastal 313 3.Mille poolest erines ristiusk roomlaste seistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. 10. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Pärgamendist 11.Räägi raamatumaali e. miniatuurmaali tekkest Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima ka töödeldud loomanahast pärgament. See sobis pühade tekstide säilitamiseks. Sellest sai köita raamatuid, sinna sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal. 12. Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunsti...
MÕISTED, TERMINID. Varakristlus katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal ladina rist - kõrge rist lühema põikpuuga, ristiusu sümbol Kristuse ristilöömise meenutajana kreeka rist - rist nelja ühepikkuse haruga, mis ristuvad täisnurga all. Sümboliseeris algselt looduse nelja algelementi vene rist - kolme põikpuuga rist, mille kõige ülemine põikpuu on lühem (Kristuse süüplaat) ja kõige alumine (jalgade tugipuu, Kolgata tee) asetseb kallakuga vasakult (halb röövel-põrgusse) paremale (hea röövel-taevasse) basiilika - antiikne kaubahall ja kohtukoda, varakristlikust ajast püstkülikukujuline kirikuhoone, mille pikisuunas jooksvad kolonnaadid jagavad kolmeks või enamaks lööviks kõrgema pealööviga keskel. Viimasel on iseseisev katus ja ehitus saab valguse valgmikus asuvate akende kaudu. katedraal - piiskoplik peakirik, toomkirik...
3) Augur ennustuspreestrid 4) Rex Sacrorum ohverdajapreestrid 5) Arvaal viljakuskultuste läbiviija 6) Flamen ülempreestri pontifex maximuse abiline 7) Vestaneitsi- püha tule valvajanna Ennustamised olid tähtsad toimingud Auspicium lindude lendude jälgimine (mis ilmakaares, kui palju neid on, õhtu/hommiku eel etc) Haruspicium loomade sisikonna järgi ennustati X loeng 09.04.2012 KELDID Megaliitilised ehitised.. Nimetus keldid üldnimetus indo-euroopa hõimudele, kes asustasid Galliat. Kreeklased nim. neid galaatideks, roomlased galliateks. Keltibeerid - Ibeeride ja keltide segunemisel 6.-4. saj. e. kr. kujunenud hõim Pürenee poolsaarel Böömimaa Tsehhi Määrimaa praegune Slovakkia Pannoonia piirkond, kus asub praegune Ungari Galaatia Väike-aasia keltidega asustatud maa Antiikautoritena nimetavad kelte Hekataitos Mileetosest, Herodotos Allia lahing 387 eKr roomlased kaotasid lahingu
Oksidiaanist vulkaanilisest kivimist valmistati tööriistu, relvi. Maakividest ehitised ilmuvad hiljem. Malta saarel algab megaliitarhitektuur e maakividest ehitiste rajamine. Malta hauakambrid ja templid olid ristiklehe kujulise plaaniga. Templid u 5300 eKr. Malta on üks vanimaid Euroopa kultuuri hälle. Ggantija tempel asus ühe Malta läheduses asuval väikesaarel. Megaliitehitised Briti saarel ja Prantsusmaal rajati 3 at eKr. tundmatute rahvaste poolt. Hiljem kasutasid neid keldid kui pühapaiku. Newsgrangi hauakambritesse maeti Inglise kuningaid. Stonehenge vabaõhu tempel. Selliseid vabaõhutempleid on leitud ka Sotimaalt. Läbimõõt 60 m. Keskel asus ohvrialtar. Stonehenge on ka maetud inimesi. Matusepaiga tähiseid nim. dolmeniteks 2 kõrget vertikaalset kivi mille peale on pandud kiviplaat. Menhereid võib näha üksikult looduses. Saksamaal 7-8 m kõrgused, tähendust ei teata, tuntuim asub Prantsusmaal Bulagne Cannacis
Päike Päike Päike mütoloogias ·Mehelik alge ning valguse ja soojuse kehastaja ·Päike oma igapäevase tõusu ja loojumisega sümboliseerib surma ja taassündi. ·Päikesejumalad: Ra (Egiptuses) Utu (Sumerid) Lug (Keldid) Helios (Kreeka) Surya (Hindud) Päike mütoloogias ·Ohverdamised & pidustused Päikesele ·Templid ·Päikese temaatika mitmetes usundites (budism, hinduism jne) Surya tempel Indias Päike astronoomia ajaloos · Koobaste seinamaalingud · Esmalt seotud ennustuste & religiooniga · Kalendrid (Päikese ja Kuu näival liikumisel) · Astronoomiaga tegelesid preestrid · Esmased üleskirjutised Egiptusest ja Mesopotaamiast Asteekide kalendrikivi Päike astronoomia ajaloos · Päikesekellad (Vana- Kreeka filosoofid) · Thales Mileetosest ...
Apollo Apollon, valguse, muusika jms jumal. Diana Artemis, jahijumal. Venus Aphrodite, ilu, armastuse- ja viljakusejumalanna. Vulcanus Hephaistos, tulejumal. Bacchus Dionysos, veinujumal. Ceres Demeter viljajumal. Vesta Hestia, kodukoldejumalanna. Mercurius Hermes jumalate käskjalg, teejuht. Victoria Nike, võidujumalanna. 17. Miks langer Rooma keisririik? Võõraste palgasõdurite kasutamine ebalojaalsus. Barbarite sissetung keldid, germaanlased. Hunnide tund Aasiast Euroopasse. Suutmatud nõrgad keisrid romulus augustus. 18. Mõisted proletariaat lihtrahvas, komiits - rahvakoosolek, patroon rikas roomlane, kelle alla läksid kliendid, akvedukt veejuhtmed, termid saunad, kus roomlased aega veetsid, aatrium avatud katusega ruum, nobiliteet vana-rooma aristokraatia, triumviraat kolme
Keskaeg (5 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. S.)arenesid rüütli-ja rahvakirjandus Keldi eepika Ristiusu võtsid keldid vastu 5. sajandi keskel. Filid ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad. Bardid lõid mütoloogilisel ainestikul ja esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate, kangelaste auks. Seda hakkasid iiri mungad üles kirjutama 7.saj. uusaja kirjandusse jõudis keldi mütoloogia ,,ossiani laulud" kaudu. Ossian poollegendaarne keldi bard. Iiri kangelaslood on kirjutatud proosavormis. Lüürilised ja poeetilise rütmiga. Islandi eepika Võtsid ristiusu vastu 11. saj
TALLINNA ÜLIKOOL Humanitaarteaduste instituut Taivo Bart Roomlased ja barbarid Referaat Tallinn 2017 Roomlased ja barbarid. Mitte ükski rahvas ei nimeta end „barbariteks“, seda sõna kasutatakse vaid teiste rahvaste suhtes, see tähendab, et nad on teistsugused. Sõna „barbar“ on tõlgendatud kahte moodi, ühed väidavad, et „barbar“ tuleb kreeka keelsest sõnast „võõramaalane“ ja nii nimetasid kreeklased tavaliselt inimesi teistelt maadelt, kes olid vähem arenenud. Võõramaalased olid need inimesed, kes rääkisid neile arusaamatus keeles. Teised aga väidavad, et sõna „barbar“ on tulnud ladinakeelsest sõnast ja Roomlased viisid selle sõna käibele, et eristada mitteroomlasi ja rahvusi, kes ei olnud sõbralikes suhetes roomlastega. Ladinakeelne sõna „barbares“ tähendab „habemikud“. Arvatakse, et Roomlased ajasid habet ja et habemega inimene tähendas roomlaste jaoks seda, et habemega inimene on mittekultuurn...
KESKAJA MUUSIKA Õhtumaine kultuur sündis antiikmaailma varemeil. Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest. Formeerusid rahvused frangid, saksid, goodid, keldid jt. Euroopas kinnitas kanda kristlus. Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Kerkisid suured sakraalehitised algul lihtsamad basiilikad, hiljem võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. 9. sajandist toetas kirikuorel. Erinevad rahvuslikud arengusuunad liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavsti Gregorius Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lääne- Euroopas
Kuid tema vaenlaselegi pole märkamata jäänud, et Robin on tagasi ning viimasel hetkel saab mees metsa põgenetud. Sisust · Metsast leiab ta vaeste inimeste rühma, kelle usalduse ta võidab ning kelle kaudu hakkavad nad rikkaid röövima. Kuigi ekslikult paljud arvavad, et ta jätab rikkuse endale, jagab ta selle hoopis vaestele. Süttib uuesti armastus Robini ja sõbranna vahel, ent tema vaenlane on vahepeal kogunud keldid enda käsutusse ning nõnda rünnatakse varaste elukohta. · Paljud vargad ei suuda põgeneda ning ekslikult arvatakse, et Robingi on surnud. Vaenlane väidab seda Robini sõbrannalegi ning sunnib viimast endaga abielluma. Neiu viimaks nõustub. Kuid Robin ei ole surnud ning äkitselt kohtub oma poolvennaga. Väheste allesjäänutega mõeldakse välja plaan ning vabastatakse viimasel hetkel surmamõistetud, tapetakse vaenlane ja vabastatakse inimesed suurtest maksudest
m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj
............................................ 7 1.3 Vetevõrk.....................................................................................................................................7 2.Rahvastik...................................................................................................................................... 8 Rahvuse sünd Rahvuse sünd oli karm. Algusest peale sai Prantsusmaale osaks võõrvallutajate võim. 51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid, keda kutsuti gallideks. Ägedate iseseisvuslastena kuulusid gallid 400 erinevasse hõimkonda ja kõnelesid 72 erinevat keelt. 9. sajandil haarasid võimu Karl Suur ja teutooni frangid. Järgnevatel sajanditel võitlesid frangid ja inglased riigi eri osade pärast. Lõpptulemusena on prantslased kolme erineva Euroopa rahva - keltide, roomlaste ja frankide - segu. Riik on tekkinud monarhide dünastiatest, mis on kujunenud selle territooriumide
Elektrikodumasinaid Lissabon (Portugali pealinn) · Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn · Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn. · Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid. · Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. · Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Ajalugu · Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid · 138-136 eKr vallutasid maa roomlased ning nende valitsemisajal moodustati seal Lusitaania provints. 711.aastal vallutasid ala araablased ja alates 756 kuulus ta Córdoba kalifaati. · 1807. aastal vallutasid riigi Napoleoni väed ning kuningas põgenes koos perega Brasiiliasse. Brittide abiga aeti Napoleoni väed välja, toimunud liberaalse revolutsiooni tulemusena võeti 1821 vastu esimene põhiseadus. 7. septembril 1822 iseseisvus Brasiilia. 1908.
puuvillane, villane kingad, saapad, sandaalid tutulus granuleeritud ehted Assüüria Narmastega rüü, ülevise, (1132-609 a e Kr) varrukateta särk, vaipseelik, foiniikia müts vilt, villane kangas saapad, sandaalid Euroopa alad cuccullus Gallialased, keldid, pallium, varrukatega tuunika, britid pikad püksid Muinasaeg nahk, villane, linane (...12saj) Rooma N: tuunika, stoola,palla, Kuningate ajajärk paenula, sapparum, olicula (8-6. saj. e Kr) M: niudevöö, tuunika, keep, Vabariigi periood tooga (510-31 a e Kr) puuvill, siid, linane Keisririigi periood sandaalid, saapad (31 a e Kr 476 a) kuldehted
Hiljem, kui kaks poega olid surnud, ühendas ainsana ellu jäänud poeg Chlotar valdused jälle ühtseks riigiks. Laiskade kuningate ajastu algas 7. sajandi keskpaigas, mil tegelik võim läks majordoormuste kätte. Majordoormused kes vastutasid üldise korrashoiu pärast kuningakojas. Hiljem hakati nõnda nimetama ka suurmaapidajaid ja erinevate piirkondade valitsejaid. 1 Tiit Aleksejev et al., Inimene, ühiskond, kultuur, II, (Tallinn: Koolibri, 2000), 22. 2 Neil Grant, Keldid. Igapäevaelu, (Tallinn: Koolibri, 2005), 11. 3 Aleksejev et al., Inimene, ühiskond, kultuur, II, (Tallinn: Koolibri, 2000), 22. 4 Samas, 23. 5 Samas, 24. Rocca al Mare Kool, Sandra Kartau, 10b Majordoormuste vahel oli väga palju rivaalitsemist ning võitjana väljus sealt lõpuks majordoormus Pippin Heristalist, aastal 714 tuli võimule Karl Martell 6, kes oli Pippini sohipoeg7. Tema loobus majordoormuse tiitlist ja omistas endale Frangi hertsogi tiitli, nüüdne
2.Kaart(linnad, jõed, tsivilisatsioonid (punkt 1.) 3.Too näited, tunnused, eeldused 4.Tsivilisatsioonide saavutused/tunnused/see mõiste ise egiptus, päikesekanlender sumerite linnriigid: ratas, vask; Mesopotaamia - seaduste kogu 5.Maailmaimed Nebukatnetsar II rippaiad 6.Juutide vanaaja allikas on vana testament. 7.Taavet-taaveti mark (judaismi, kui ka iisraeli riigi sümbol) 8.Salomon-tark valitseja, 9.Indoeuroopa rändajad: a) Keldid b) germaanlased(sakslased, prantslased) c)Italikud d) Kreeklased e) Slaavi rahvad(poolakad, venelased, slovakid, horvaadid) f) Baltlased (nt: Lätlased) 4 g) hetiidid(1 esimesi, kes jõuab tsivilisatsiooni künnisele) Karjakasvatus, tugev kaarikuvägi, 1300 e.kr võetakse kasutusele raud.(algas rauaaeg) Nad hävivad 1200 e.kr h) pärsia(tänapäeva iraan)- Zarathustra
Suurbritannia ja Ameerika kordamisküsimused 1. Nimetage kolm rahvast, kes vallutuste tulemusena kehtestasid oma ülemvõimu Inglismaal 1-15. sajandil. 1) Piktid 2)Keldid 3)Roomlased 4)Germaani hõimud 2. Milles seisnes Magna Charta Libertatumi tähtsus parlamentaarse Inglismaa kujunemisel? Inglise monarhia absoluutse võimu piiramine, millega rahvas polnud nõus ning kuningas John Maata võttis selle vastu, et mitte jääda ilma peata. 3. Iseloomustage Elizabeth I kui Inglismaa kuningannat. (iseloomujooned, Inglismaa kujunemine koloniaalimpeeriumiks, võitmatu armaada võitmine) Iseloomujooned: halastamatu, naiselik, neitsi Tema võimu ajal nimetati Inglismaad riik kus kunagi päike ei looju Nad suutsid võita hispaania suurt laeva( armaadat), isegi kui neil olid ainult väikesed laevad. Ning Hispaania ei saanudki Inglismaad vallutada 4. Iseloomustage keskaegset Inglismaad. (Millega tegeleti, külad, rahvas, London...
pealiskirjad 5. saj. e. Kr. - 1. saj. p. Kr. umbri keel: nn. Iguviumi tahvlid (ld. Tabulae Iguvinae),2. - 1. saj. e. Kr.- 7 tahvlit preestrite määrustega Iguvium (nüüdne Gubbio Umbrias Perugia linna lähedal)leiti 1444. a. Pikem seostatud tekst oski keel: sellest on säilinud ainult pealiskirjad 3. saj. e. Kr. - 1. saj. p. Kr.; Pompei vulkaan 1. sai pkr. Mõlemad keeled jäid ladina keelele alla ja hääbusid 1. sajandil p. Kr. venetid (Põhja-Itaalia, vrd. Venezia, Veneto maakond), keldid (Põhja-Itaalia), messaapid (Apuulia); liguurid (Genova rannik, Côte d'Azur, vrd. Liguria maakond), sikulid (Sitsiilia). Need on nüüdseks kadunud, roomlastega sulandunud rahvad. Lääne-Euroopas: Keldid- tänap Prantsusmaa, Belgia, osa Saksamaast, Sveits, Britannia kr. k. Keltoi (Herodotos), ld. k. Galli > Gallia. erinevad hõimud: arvernid (Auvergne'is), belgid (Seine'ist Reini jõeni), helveetslased (Sveits), seekvanid
Tsikuraadi tippu viisid trepid. Imetlusväärsed olid ka Nebukadnetsari aiad, mida nimetati rippaedadeks- 25 m kõrgusele kivisammastele olid laetud võlvid, need kaetud vettpidava materjaliga ja kõige peale kantud paks kiht viljakat mulda, milles siis kasvasid astanguliselt tõusvad puud ja lilled. Kastmisvesi toodi üles tõstukitega. Hiljem muutusid nad hoopis kuninganna Semiramise rippaedadeks. 13. Indoeurooplased: germaanlased, keldid, albaanlased, iraanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased. Leviala Idast Euroopani. Hetiidid ehk hetid (ka: hitiidid ehk hitid) olid esimene indoeuroopa rahvas, kesjõudis oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Nad hõivasid Väike-Aasia keskosa karjakasvatuseks sobivad tasandikud, ja ümbritsenud oma pealinna Hattusa võimsate kindlustustega, asusid sealt lähtudes laiendama oma võimu ümberkaudsetele mägialadele. Pärslased asusid Lõuna-Iraanis.
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1...
portugali, oksitaani, katalaani+itaalia põhjadialektid) Oluline eristav joon: mitmuse tunnus, tegusõnade 2.pöörde tunnus Ibero-Romaani keeled(portugali, galeegi, hisp, katalaani) Gallo-Romaani keeled(oksitaani, franko-provanssaali, prantsuse) Italo-Romaani keeled (retro-romaani, sardi, itaalia, dalmaatsia) Balkani-Romaani keeled (rumeenia) 6. Rahvad ja nende keeled Apenniini poolsaarel 1. at. e.Kr. Venetid, keldid, messaapid, liguurid, sikulid, itali rahvad, etruskid. Itali rühm: umbri keel, oski keel, volski. Latiini-faliski rühm: faliski, ladina keel 7. Rahvad ja nende keeled Euroopas 1. at. e.Kr. Keldid, ibeerid, keltibeerid, idagermaanlased, läänegermaanlased 8. Suured Vahemereriigid enne Rooma impeeriumi Kreeka, Foiniikia, Kartaago, Etruski linnade föderatsioon 9. Rooma ajaloo etapid Rooma kuningriik 753-509 eKr (Rooma asutamine 21.04.753 eKr) Rooma vabariik 509-31 eKr
alates olnud Viini, Grazi, Salzburgi ja Innsbrucki ülikool. Austria alad on olnud asustatud alates keskmisest paleoliitikumist. Nooremas paleoliitikumis levis sinna Aurignaci kultuur(*Willendorfi Venus), neoliitikumis algul maaviljeluslik paelkeraamika-, hiljem lehterpeekrite kultuur. Eneoliitikumis hakati Ida-Alpides tootma vaske. Hiljemalt 1 a-tuh. alguses e.m.a. hakati kaevandama soola vahetuseks ja laienes raua kasutamine. 5. saj e.m.a. tungisid Austriasse keldid, kuid varem, illüüri rahvastik säilis. 2. Saj. e.m.a. rajati Austriasse Noricumi kuningriik. 16-9 e.m.a tungisid roomlased Doonauni ja rajasid 3 provintsi: Reetia, Noricumi ja Pannoonia. Suure rahvasterändamise ajal läbisid Austriat mitu rahvast(goodid, hunnid, avaarid, langobardid). 6. saj. asustas maa lääneosa germaani hõim baiovaarid, idaosa asustasid sloveenid jt. slaavi hõimud. 9. saj. pääsesid Austrias võidule feodaalsuhted. Eriti palju maad kuulus vaimulikele feodaalidele
Kirjanduszanrid: *proosas: romaan, novell. *lüürikas: sonett, ballaad, romanss *draamas: müsteerium, miraakel, farss. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis. Zonglöörid, hugläärid, spiilmannid-elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad. Kangelaseepos-kangelaslaulus, kus kesksel kohal kangelane,kes sooritab sangaritegusid. Esitati lauldes, saadeti harfi või viiulitaolise pilligi, kestis mitu päeva e. liigendati. Keldi eepika Ristiusu võtsid keldid vastu 5. sajandi keskel. Filid ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad. Bardid lõid mütoloogilisel ainestikul ja esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate, kangelaste auks. Seda hakkasid iiri mungad üles kirjutama 7.saj. uusaja kirjandusse jõudis keldi mütoloogia ,,ossiani laulud" kaudu. Ossian poollegendaarne keldi bard. Iiri kangelaslood on kirjutatud proosavormis. Lüürilised ja poeetilise rütmiga. Islandi eepika Võtsid ristiusu vastu 11. saj
· Kust on saanud alguse Islami kunst? · Islami ehituskunst · Islami keraamika · Islami ornament · Kasutatud materjal Miks valisin selle teema? Nii, nagu igakord juba tavaks on saanud, trükkisin ka seekord kõik teemad rõõmsalt Google otsingusse ja vaatasin, mille kohta kui palju infot on. Pärast seda ,,rituaali" vajusid Merovingide ja Karolingide kunst kohe valikust välja. Sisetunne ütles, et ilmselt meeldib teisele teema ,,Sküüdid, keldid, viikingid" ning kuna ma polnud kindel, et see teema juba paari inimese poolt võetud ei ole, lükkasin ka selle kõrvale. Kaks esimest teemast Vanavene kunst ja arhidektuur ning Islami kunst meelidisd mõlemad nii teema kui ka materjali rohkuse poolest. Niisiis valisin Islami kunsti lihtsalt ehku peale välja minnes, et kui ei sobi, saan poole referaadi pealt ju teemat muuta. Aus selgitus teemavalikule on ehk parem, kui välja mõeldud pikk ja
põhjaosas Serra da Estrela mäestikus. ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Portugal Pealinn: Lissabon Riigipea: Anibal Cavaco Silva Üldpindala: 92 072 km² Rahvaarv: 10,6 miljonit Rahaühik: Euro (Võeti kasutusele 2002.aastal) SKT: 247 miljardit USA dollarit (2010) SKT elaniku kohta: $23 000 (2010) Ajalugu Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 1139.aastal rajas Afonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. 1807. aastal vallutasid riigi Napoleoni väed ning kuningas põgenes koos perega Brasiiliasse. 1908. aastal tapeti kuningas Carlos I ning 1910. aastal kuulutati Portugal vabariigiks. 1986. aastal liitus Euroopa Liiduga. Kliima Lõunaosa kliima on Vahemereline pehmed talved ning kuumad, kuivad suved. Maa põhjaosas on talved külmemad ja suved kuumemad. http://www.youtube.com/watch?v=pOHDZpPvbIc Usk
loomakasvatus ja algeline põlluharimine, kohalikust rahvast tekkisid hõimud tuntum piktid. Suurim sisseränne toimus u 10.saj ekr kelid, keltide ekspeditsiooni alla oli haaratud suurem osa Kesk- ja Lõuna-Euroopast. Briti saarele saabusid keldid germaanlaste surve läbi ning sisseränne kestis sajandeid. 5 saj keskpaigast hakkas suur sissetung germaanlastel briti saarele. Ning tekkis anglosaksid- keldid hakkasid neile küll vastu kuid olid varsti hävinud ja orjastatud. 6 saj.lõpus hakkas anglosakside ristiusustamine. 6. Ristiusu kiriku kujunemine Lääne-Euroopas,kiriku organisatsioon ja õpetus, sakramendid- Lääne-Euroopa keskaegne kirik on katoliiklik. Esimesi kristlikke kogudusi lõid apostlid 1.saj.pKr. Ristiusu kuulutas Rooma riigis lubatuks Constantinus Suur oma Milano ediktiga. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon.
1.LIIGID:Arhitektuur(skalaar-,profaan-), Skulptuur(reljeef,ümarplastika), Maalikunst(seina, tahvel), Graafika(kõrg-,sügav-,lametrükk), Tarbekunst(materjalide järgi) 2.ESIMESED ALGED:Koopamaalid, skulptuur on vanem(Willendorfi veenus,luust kujud),arhit: dolmen. Leiuk: Lascaux, Altamira 3.EGIPT ARHIT:Vana: Püramiidid(Giza, Cheops, laotud kivipankadest, terav tipp kullatud). Uus: Templid(sammasõu, kapiteel) 4.EGIPT KUJUTAV K:Seotud hauataguse elu kindlustamisega, õiged proportsioonid, veider poos, üldistatus, ei laskuta pisiasjadesse, liikumist pole, üks jalg ees. EHNATON: püüti kujutada konkreetset inimest, muutus looduslähedasemaks, alati on kujutatud päike, naise ilu etaloniks Nofrete pea. 5.VANAKREEKA ARHIT: Tempel-kõige silmapaistvamad arhit saavutused. Sammas-kõige iseloomulikum detail. Kapiteel stiilide eristamiseks (dooria,joonia,korintos). Kuulsaim:Ateena Akropol. Tähtsaim külg otsakülg, pilastrid. 6.VANAKREEKA SKULPT:Arhailine:va...
Indoeuroopa rahvad : Hetiidid ja P rsia suurriik Indoeurooplaste algkodu paiknes ilmselt IdaEuroopa vi Kasahstani stepivndis.III / II aastatuhandel eKr algas nende r nne uutele aladele: umbes 2000 a. eKr r ndasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemad ja V ikeAasia hetiidid umbes 1700 a. eKr juavad Iraani ja Indiasse aarjalased Iraani p rslased Kesk ja L neEuroopasse keldid, germaanlased ja italid (itaalikud) Ida Euroopasse slaavlased ja latlased Hetiidid (17001200 a. eKr) Hetiidid judsid esimesena riikluse tasemele umbes aastal 1700 eKr rajati vimas riik peallinaga Hattusa, millele allutati Mesopotaamia phjaosa ja Süüria. Hetiidi riik h vis umbes 1200 a. eKr. Hetiidi riigile oli iseloomulik: koosnes v iksematest sltlasriikidest, mis allusid kuninga ülemvimule
kinnistunud teatud vormi, kuid suulised on jätkuvalt muutuvad. Eepilist loomingut on olnud peaaegu kõigil maailma rahvastel, aga vaid vähestel nende hulgast on leidunud kirja valdav laulik/poeet või toimetaja, kes oleks kogunud suulises 5 traditsioonis elavad ained ühtseks suurteoseks. Oma tõelise eeposeta on Euroopas näiteks jäänud slaavi rahvad, enamik soome-ugrilasi ja keldid. 3.1. Teosed · "Mahbhrata" (india) · "Rmdzana" (india) · "Ilias" (Vana-Kreeka) · "Odüsseia" (Vana-Kreeka) · "Aeneis" (Vana-Rooma) · "Vanem Edda" (skandinaavia) · "Noorem Edda" (skandinaavia) · "Beowulf" (anglosaksi) · "Lusiaadid" (portugali) · "Kangelane tiigrinahas" (gruusia) · "Manas" (kirgiisi) · "Nibelungide laul" (saksa) · "Rolandi laul" (prantsuse) · "Laul minu Cidist" (hispaania)
KRONOLOOGIA Käsitletavas kronoloogias jätan välja nii kesk- kui kaug-ida kultuurid. Sama ka kesk- ja lõuna-ameerika tsivilisatsioonide (tolteegid,olmeegid, maiad, asteegid, inkad jne.) puhul. Kuivõrd nii tänased India ja Hiina alad ja kultuurid etendasid antiikajal käsitletava teema suhtes sekundaarset rolli, siis ka neilt vaid mõned sissekirjutused. Sest nii Lähis-Ida, Induse oru, Himaalaja ning Hiina vahel tekkis sünergia juba neoliitikumis. Fookuses on aga Lähis- Ida kultuuride tõusud ja langused. Aktsendiga (kursiivis) Iisraeli rahva ajalooga. Lääne-Rooma võimetus ja vähene ambitsioonikus Ida suunal sai uue ja permanentse hoo sisse Lääne-Rooma langemisega. Parodakslaaslelt põhjustas seda kristluse omaksvõtt riigiusu kehtestamisena. Mil ei läinud palju aega, kui Tuhande aastane Rooma lakkas olemast. Mida küll üritas reanimeerida Ida-Rooma ehk Bütsants. Jumal tea...
Etruskide katsed oma alasid laiendada tõid kaasa konfliktid naabritega. 540. aasta paiku e.Kr. lõid etruskid liidu kartaagolastega, et purustada Korsika vetes Kreeka laevastik. 519. aastal e.Kr. aga ajas Rooma oma viimase etruski valitseja minema ning rajas vabariigi, kus kehtis Kreeka eeskujul demokraatlik võim. Seejärel asus Rooma etruskidele ja teistele rahvastele kuulunud alade arvel oma maid väevõimuga laiendama. 400. aasta paiku e.Kr. tungisid üle Alpide Itaaliasse keldid (gallialased) ja vallutasid hulga etruski linnu. Hõivamata jäänud linnad langesid peagi roomlaste kätte. Linnades elavatest etruskidest said Rooma kodanikud ja nende eripärane kultuur suuremas osas kadus ning sulandus rooma kultuuri ja eripäraga ühte. Kunsti seisukohalt oli etruskidel küllaltki suur roll. Nad võtsid kasutusele võlvi, mida kasutatakse ka tänapäeval. Metallitöödes ja pronksivalamises võib neid pidada nende vormide rajajateks. Nad olid rahvas, kes hindas
· Bütsantsi kultuuri silmapaistvamateks saavutusteks olid 1. hoidis ja säilitas antiikkultuuri 2. töötati välja kirillitsa (Kyrillos ja Methodios, Bulgaaria mungad) slaavi tähestik 3. arenesid erinevad teadused FRANGI RIIK MEOVINGIDE AJAL Esimene püsivam riik, mis Lääne-Rooma territooriumil tekkis oli Frangiriik Gallia territooriumil. Territooriumi ajalugu jaotatakse järgmiselt: 1. Keltide ajastu kestis 1 a tuh keskpaigani e.Kr 2. Keldid Rooma võimu all kuni 476 3. Germaanlaste võimu all 4. Frangi kuningriigi ajajärk e. Merovingide dünastia kuni 8 saj alguseni 5. Frangi Keisririigi ajastu e. Karolingide ajastu 800-10 saj II pool Merovingide dünastia e. Frangi Kuningriik 486-dat a loetakse Frangi Kuningriigi tekkimiseks, kui Frangi väepealik Chlodovec 481-511 kuulutas end kuningaks Iseloomustas: · 496 võeti vastu ristiusk · Territooriumil maksis saaliõigus lex Salica- seadustekogum, mis oli segu
19.saj · 1801 Iirimaa kuningriigi liitmine Suurbritannia Ühendatud Kuningriigiga. · 1832 parlamendireformiga kaotati Inglismaal ära nn pehkinud kohad. · 1830.-1840.aastad tsartislik töölisliikumine Inglismaal. · 1845 Iirimaal puhkes kartuliikaldusest põhjustatud näljahäda. · 1837 kuninganna Victoria I valitsemisaja algus (kuni 1901). · VARAKESAEGNE INGLISMAA: · Keldid: I at esimesel poolel eKr algas indoeuroopa rahvaste hulka kuuluvate keldi hõimude esiletõus Euroopas (nt tänapäeva Austria aladel Hallstatti kultuur; Kirde-Prantsusmaal ja Reini keskjooksu aladel La Tène`i kultuur). I at keskel eKr olid keldi hõimud asunud elama Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa), Britanniasse ja Iirimaale (alates 7-6.saj eKr), Hispaaniasse, Põhja-Itaaliasse ning liikunud üle Balkani poolsaare Väike-Aasiasse. Briti saartele ja Iirimaale
1832 parlamendireformiga kaotati Inglismaal ära nn pehkinud kohad. 1830.-1840.aastad tsartislik töölisliikumine Inglismaal. 1845 Iirimaal puhkes kartuliikaldusest põhjustatud näljahäda. 1837 kuninganna Victoria I valitsemisaja algus (kuni 1901). 1 1. VARAKESAEGNE INGLISMAA. Vanem õpik_II, lk 46 - 50 1.1. Keldid: I at esimesel poolel eKr algas indoeuroopa rahvaste hulka kuuluvate keldi hõimude esiletõus Euroopas (nt tänapäeva Austria aladel Hallstatti kultuur; Kirde-Prantsusmaal ja Reini keskjooksu aladel La Tène`i kultuur). I at keskel eKr olid keldi hõimud asunud elama Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa), Britanniasse ja Iirimaale (alates 7-6. saj eKr), Hispaaniasse, Põhja-Itaaliasse ning liikunud üle Balkani poolsaare Väike-Aasiasse
· on magnetvälja tugevus. Sotimaa üld- ning kultuuriajalooline taust Sotimaa põlisasukad olid piktid. 82. aastal tungisid Sotimaale roomlased, kuid ei suutnud kogu Sotimaad vallutada. 122128 ehitati Tyne'i ja Solway suuete vahele Hadrianuse vall. 142144 ehitati 60 km pikkune Antoninuse vall, millest põhjapoole jäänud ala nimetati Kaledooniaks. 503. aastal saabusid Iirimaalt Sotimaale keldi hõimud. 843. aastal ühendas kuningas Kenneth Mac Alpin piktid ja keldid ühe võimu alla. 1296 anastas Inglismaa kuningas Edward I Sotimaa, kuid juba 1297. aastal lõid sotlased William Wallace'i juhtimisel Stirling Bridge'i lahingus inglise vägesid. 1314. aastal lõid sotlased Bannockburni lahingus Robert I juhtimisel inglasi, keda juhtis Edward II. 1603. aastal sai Soti kuningast James VI-st Inglismaa kuningas James I. Sellega sai teoks Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon, mis viis kahe riigi ühendamiseni ja Suurbritannia tekkeni 1707. aastal
Belgias, Sveitsis, Luksemburgis, Kanadas ja mitmetes Aafrika riikides. Prantsuse keel on ka paljude rahvusvaheliste organisatsioonide töökeel (ROK, WTO, FIFA, ÜRO, Aafrika Liit, EBU, ESA, UPU jpt). Prantsuse keel on arenenud ladina keele murdest, mis sai 4. sajandil Gallias üldkõneldavaks keeleks. 17. ja 18. sajandil kõneldi prantsuse keelt paljudes Euroopa riikides kõrgklassi keelena. Prantuse keele ajalugu algab roomlaste koloniseerimisega Gallia. Keldid, kes asutasid Gallia olid Indo-Eurooplased ja suguluses kreeklaste, roomlaste, germaani rahvastega nii keeleliselt kui ka kultuuriliselt. Gallia, Rooma ning Lõuna- ja Põhja-Prantsusma vahel toimus lõhenemine. Nimi Prantsusmaa tuleneb põhja germaani keelt rääkivate frankide nimest. Lõuna prantsuse keeles on palju murdeid. Pariisi murre hakkas aga järkjärgult muutuma ametlikuks keeleks, kuid pealinna poliitiliste mõjutuste tõttu on see tunnustatud prantsuse keele näitena.
Pentagrammi geomeetriat ja metafüüsilisi seoseid uurisid pütagoorlased, kes nägid temas täiuslikkuse embleemi, sest viisnurga jooned jagavad üksteist osadeks vastavalt kuldlõikele. Gnostikute jaoks oli pentagramm Lõõmav Täht ja nagu kuusirbi sümbolgi oli ta seoses öötaeva maagia ja müstikaga.Druiidid pidasid pentagrammi jumalikkuse sümboliks.Egiptuses oli ta "maa-aluse üsa" sümboliks ning kandis endas sümboolset sugulust püramiidi vormiga.Paganlikud keldid seostasid pentagrammi maa-aluse jumalanna Morriganiga.Pentagrammi on lihtsaim tähe kujutis, mis moodustub ühestainsast joonest, seepärast nimetatakse teda ka Lõputuks Sõlmeks. 11) Kus asub kolme suurema religiooni ühiskodu? - Mina usun Maria Anisovets 10E KTG Mina usun saatusesse
Etruskide katsed oma alasid laiendada tõid kaasa konfliktid naabritega. 540. aasta paiku eKr lõid etruskid liidu kartaagolastega, et purustada Korsika vetes Kreeka laevastik. 519. aastal eKr aga ,,kihutas" Rooma oma viimase etruski valitseja minema ning rajas vabariigi, kus kehtis Kreeka eeskujul demokraatlik võim. Seejärel asus Rooma etruskidele ja teistele rahvastele kuulunud alade arvel oma maid väevõimuga laiendama. 400. aasta paiku eKr tungisid üle Alpide Itaaliasse keldid (gallialased) ja vallutasid hulga etruski linnu. Hõivamata jäänud linnad langesid peagi roomlaste kätte. Linnades elavatest etruskidest said Rooma kodanikud ja nende eripärane kultuur suuremas osas kadus ning sulandus rooma kultuuri ja eripäraga ühte. Kokkuvõte Etruskid olid rahvas, kes elas 8.-3. sajand eKr tänapäeva Itaalias. Nad elasid linnades, kuid ühtne riik puudus. Kunsti seisukohalt oli neil üsna suur roll. Nad võtsid kasutusele võlvi, mida kasutatakse tänapäevani
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikel...
Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad. Need on suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjalikus vormis. Viikingite kasutatud kiri on tuntud ruunikirja nime all. VanaVeneriigis võetakse vastu ristiusk ehk 928. ehk siis C M. L XXX. VIII vürst Vladimiri poolt Bütsantsist, seega on kiriku hierarhia ja tõekspidamised pärit Bütsantsi ehk Ida-Rooma ehk Ida-Katoliku kirikust. Suurbritannia rahvaste kujunemine 2 at eKr. Inglismaal on põhilised keldid. Inglismaa muutub 1 saj pKr Rooma provintsiks. Piirialadele rajatakse võimsad kindlistused. Pärast Rooma riigi langemist unustatakse Roomna kultuur. Risitiusuga ollakse tutvutud aga see ka ununeb. 5,6 saj rändavad sisse anglid, saksid, ja jüütid. Nad saavad domineerima. Enamus kelte assimileerub anglide ja saksidega ja keldid jäävad püsima Iirimaale. 7 saj on kujunenud hulgaliselt väikseid anglosakside kuningriike. Tähtsamad kuningriigid on: Essex, Sussex, Wessex, Kent, Mercia.
Galeegi keel Tüpoloogiline kuuluvus Indoeuroopa keelkond Itali keelte haru Romaani keelte grupp Romaani keel Lääne- Itali keel Lääne alagrupp- Lääne- Romaani keel Galo-ibeeria grupp- Ibero-Romaani keel Galeegi-portugali keele alagrupp Galeegi keel Räägitakse Galiitsias edela Hispaanias. Kunagine rooma provints Galiitsia hõlmas Galiitsia praegust territooriumi, Põhja-Portugali, Astuuriat, praegust Leoni provintsi ja osa Zamorast, sellepärast räägitakse galeegi keelt ka sealsetes piirkondades. Galeegi keelt räägitakse tänu emigratsioonile veel: · Mujal hispaanias nt Madridis · Euroopas (Portugal, Sveits, prantsusmaa · Ameerikas (USA, Argentiina, Uruguay, Brasiilia) Kusjuures Brasiilia keel on rohkem sarnane galeegi keelele kui praegusele ametlikule portugali keelele, milleks on Lissaboni dialekt. Murded Ida-galeegi Kesk-Galeegi Lääne- Galeegi Galeegi keele ajalug...
Põltsamaa Ühisgümnaasium KÕRGUSHÜPE Põltsamaa 2009 Kõrgushüpe Kõrgushüpe seisneb horisontaalse lati ületamises ilma seda puutumata, kasutades üksnes keha jõudu. Keldid pidasid kõrgushüppevõistlusi juba sajandeid tagasi, ametlikult peeti esimesed võistlused Suurbritannias 1840. aastal. Pärast reeglite kehtestamist 1865. aastal sai kõrgushüppest Ateenas 1896. aastal ka olümpiaala. Esimene naiste kõrgushüppevõistlus peeti 1895. aastal USA-s ja naiste esimene kõrgushüppevõistlus olümpiamängudel toimus Amsterdamis 1928. aastal. Võistluskorraldus Hüppejärjekord otsustatakse loosiga. Kohtunikud tõstavad latti 5cm kaupa, hiljem
Aureliuse surmani. Tänapäeva Sotimaast Põhja-Aafrikani. Reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid; ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. · Rahu lõpp: impeeriumi kaitsepiiride varisemist impeeriumisisene kriis. Keskset rolli mängisid barbarid, kellega Rooma pidi kokku puutuma. Esile tõusid keldid ja germaanlased. Keldid: Põhja-Itaalias, Gallias, Hispaanias, Britannias ja Iirimaal. Germaanlased: Reini, Visla, Doonau ja Põhja- ning Läänemere vahele jääv maa-ala. Peamine kaitsepiir roomlastel oli Reini keskjooksult Doonau ülemjooksuni ulatuv Rooma vall. · 212. aastal Caracalla edikt tagas vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused; pidi leevendama majandusraskusi. Avas Rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukaile esindasid roomlaste seisukohalt
· sooritati rüüsteretki Saksi, Baieri, Prantsusmaa ja Itaalia linnadesse · ungarlaste rüüsteretked peatas Otto I lahinguga Lechi jõel 955.a. · pärast lüüasaamist jäädi paiksemaks · vürst Geza kutsus maale munki, kes levitasid ristiusku c) Ungari riigi algus: · esimeseks tõeliselt kristlikuks valitsejaks sai Geza poeg Istvan Istvan krooniti aastal 1000 Ungari esimeseks kuningaks, mida peetakse Ungari riigi alguseks 10. Suurbritannia rahvaste kujunemine a) Keldid Alkoduks oli tänapäeva Prantsusmaa, sveits ja Saksa alad. Laienemine alates 10 saj ekr - Suurele alale Kesk- ja Lõuna Euroopasse, üle Alpide Itaaliasse, Musta mereni, kreekasse, pürenee poolsaarele. Briti saartele ja Iirimaale liiguti omavaheliste hõimutülide ja germaanlaste survel (prantsusmaa ja belgia aladelt) majandusedu aluseks rauatootmine ja sepapde osavus. Relvad ja tööriistad olid hinantu dkaubad ka Roomas. Rauaadraga sai harida ka raskemaid muldi
Vahemere rannikul on tunduvalt soojem, seal valitseb lähistroopiline kliima. Õhk on võrdlemisi niiske, sest miski ei takista Atlandi ookeanilt puhuvaid läänetuuli. Tasandikel sajab kuni 1000 mm / a, Atlandi rannikul ja mägede läänenõlvul isegi 1500 - 2000 mm / a. Niisiis on taimekasvuks niiskust küllaldaselt. Rahvuse sünd Rahvuse sünd oli karm. Algusest peale sai Prantsusmaale osaks võõrvallutajate võim. 51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid, keda kutsuti gallideks. Ägedate iseseisvuslastena kuulusid gallid 400 erinevasse hõimkonda ja kõnelesid 72 erinevat keelt. 9. sajandil haarasid võimu Karl Suur ja teutooni frangid. Järgnevatel sajanditel võitlesid frangid ja inglased riigi eri osade pärast. Lõpptulemusena on prantslased kolme erineva Euroopa rahva - keltide, roomlaste ja frankide - segu. Riik on tekkinud monarhide dünastiatest, mis on kujunenud selle
Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis andis võimaluse ja tõuke ilmaliku laulu tekkeks. Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist. Õhtumaine kultuur sündis antiikmaailma varemeil. Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest. Formeerusid rahvused frangid, saksid, goodid, keldid jt. Euroopas kinnitas kanda kristlus. Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Kerkisid suured sakraalehitised algul lihtsamad basiilikad, hiljem võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. 9. sajandist toetas kirikuorel. Erinevad rahvuslikud arengusuunad liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavsti Gregorius Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lääne- Euroopas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
