2 100 000 elanikku, kuid "Suures-Pariisis" elab kokku umbes 12 067 000 inimest. Marseille on elanike arvult Prantsusmaa teine linn ja suuruselt kolmas linnastu. Linnas elab 795 600 elaniku, kuid linnastus 1 604 550 elaniku. Lyon on elanike arvult -3- Prantsusmaa kolmas linn ja suuruselt teine linnastu. Linnas elab 470 000 inimest, kuid linnastus 1 783 400 inimest. Algselt oli Pariisi asukohas keldi hõimu parisiide asula, 1. sajandil eKr vallutasid selle roomlased. Pariisist sai pealinn 987 aastal. 17.-18. sajandil arenes Pariis ülemaailmse mõjuga kultuurikeskuseks. 19. sajandi II poolel ehitati linn põhjalikult ümber. Pariisis on väga palju kauneid vaatamisväärsusi eesotsas Pariisi sümboli Eiffeli torniga. -4- Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa https://www.cia
Kuldse ajajärgu proosa 1. sajandil eKr. hakkas rooma kirjanduses kaduma võõramaine ainestik. Kirjanduses said valitsevaks proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitikategelased ja riigimehed. Rooma kirjanduse õitseng, tema "kuldne ajajärk" langeb rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastusse, hilisemasse ajajärku antiikmaailma arengus. Rooma kirjanduse "kuldne ajajärk" ei tunne neid laialdasi ja keerulisi küsimusi, mis seisid atika ajajärgu aegse Kreeka ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uudsus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel. Ühtlasi oli see hiilgavate kõnemeeste aeg. . Sajandi esimesel poolel kirjutasid Catullus ja Lucretius silmapaistvaid ...
Kiviajal ei suheldud üksteisega mitte rääkimise, vaid piltide ja liigutuste abil. Koopaseintele joonistati igasuguseid pilte loomadest ja muudest tähtsatest asjadest. Maailmas on olemas selliseid rahvusi, kes ei suhtle ümbritseva maailmaga. Nad on harjunud nii elama. Neil on oma arstiteadus ja nad oskavad ravida taimede ja muu sellise abil. Euroopa on keelte poolest rikas. Euroopa peamised keelerühmad on germaani, romaani, slaavi, balti ja keldi keeled. Paljud eurooplased räägivad lisaks oma emakeelele ka vähemalt ühte võõrkeelt. Eestis öeldakse hommikuti ,,Tere hommikust", Rootsis aga ,,God morgon" ning Soomes ,,Hyvää huomenta". Inimesed suhtlevad mitmes erinevas keeles. Suhtlemine on oluline uute sõprade leidmisel. Kui sa lähed laagrisse, kus on palju võõraid inimesi, või uude trenni, siis suheldes teiste inimestega leiab kindlasti endale uusi sõpru ja tuttavaid. Suhelda on vajalik. Suhtlemine on mõnus.
Pariis (ladina keeles Lutetia) on Prantsusmaa pealinn ja ÎledeFrance'i piirkonna halduskeskus. Samas on Pariis departemang number 75. 1999. aasta andmete põhjal on Pariisis 8 147 857 elanikku. Kitsamas mõttes Pariisi territooriumil elab umbes 2,1 miljonit inimest. Linna pindala on 10 540 ha. Aastatel 20012007 on linnapeaks Bertrand Delanoë. Ajalugu Algselt oli seal keldi hõimu parisiide asula, 1. sajandil eKr vallutasid selle roomlased. 987 sai linn Prantsusmaa pealinnaks, keskajal oli see Euroopa suurim linn. 17.18. sajandil arenes Pariis ülemaailmse mõjuga kultuurikeskuseks. 19. sajandi II poolel ehitati linn põhjalikult ümber. Pariisi linna vapikirjaks on FLUCTUAT NEC MERGITUR (õõtsub [lainetel] ega upu). Deviis pärineb u. 13 sajandist, kaupmeeste gildilt, mis kontrollise läbi aegade oluliseks kaubateeks olnud
Vanim mitme keelega harf pärineb Egiptusest. Sellel oli lai loogakujuline puuosa. Looga üks haru oli peenem ja teine haru laiem ning seest õõnes. Harude vahele olid tõmmatud keeled. Sellist tüüpi harf levis üle maailma kuni Hiinani ja Jaapanini välja. Veel tänapäeval kasutatakse niisuguseid harfe Birmas. Teadmata ajal paigaldati Euroopas harfi loogaotste vahele tugipuu, mis aitas keelte pinget tasakaalustada. Nii oli siis lõpuks välja kujunenud kolmnurkne raamharf. Keldi hõimudel sai seesugune pill rahvapilliks. Sellega mängiti ainult kindlas helilaadis pillilugusid. Mängu ajal pillikeelte helikõrgust muuta ei saanud. Kaasaegse pedaalharfi esimesed eksemplarid valmistas Pariisi pillimeister P. J. Cousineau 1782. aastal. Tema ametikaaslane S. Erard täiustas pilli ja 1820. aastal oli igasugustes helilaadides mängimiseks kõlblik harf valmis. Kaasaegsel kaksikpedaalharfil on kolmnurksele raamile tõmmatud 46-47 keelt. Neid saab
gruppi kuuluvuse tõendajat, positsiooni rõhutajat, ameti või kutse määrajat läbi vastavate märkide: „Kõik britid värvisid oma keha woadiga (ladina keeles Ivatis tinctoria: taim, mille lehtedest sai sinist värvainet), mis andis neile palju kohutavama välimuse lahingus”. Muinaskeldid aga seevastu ei kasutanud kirjalikku allikate talletamist, seega on vähe teada nende tätoveeringute tähendusest. Suurem osa kaasaegseid keldi kujundeid on pärit Irish Illuminated Manuscriptidest VI ja VII sajandist. See on aga palju hilisem periood, kui oli keldi tätoveeringu kõrgaeg. Kujutisi iidsetel raidkividel ja metallesemetel võib võrrelda nendega, mis olid kasutusel tätoveeringutena. Fakt on see, et tätoveerimine oli kuni 20. sajandini müstilise tähendusega või seda kasutati staatuse sümbolina.( http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/tattoo.pdf) 1.6. Tätoveerijad
Inglismaa sajanditepikkuse rõhumise? Vabadust ihkav talupoeglik väikerahvas,iirlased, olid kaotanud põlvkondade kaupa oma eliidi teistele rahvastele, nad olid kannatanud sajanditepikkust ,,orjapõlve". 1798.aastal alustasid nad ülestõusu eesmärgiga vabaneda Briti ülemvõimust. Ülestõus aga ebaõnnestus ja see tõi endaga kaasa Iirimaa formaalse liitmise Ühendatud Kuningriigi külge. Kiiresti kadus iirlaste ajalooline keldi keelterühma gaeli keel. Iiri riigi tekkimine oli pikaajaline protsess. Täieliku iseseisvuse saavutas Iirimaa aga alles 1937. aastal, mil uue konstitutsiooniga kuulutati riik vabariigiks. Briti-Iiri lepinguga eraldati Iirimaast kuus Ulsteri piirkonna krahvkonda, mis jäeti Suurbritannia koosseisu.. Põhja- Iirimaa olukord muutus pärast 1969.aastat teravaks, ning kuigi Iirimaa lõpuks nõustus Põhja-Iirimaa jäämisega Suurbritannia koosseisu, ei lõpetanud
KESKAJA KIRJANDUS 1) KEELTE TEKKIMINE KESKAJAL ROMAANI KEELED ja rahvused kujunesid Rooma riigi põhialadel, kus kõrgema kultuuriga arvukas elanikkond säilitas oma keele ja sulatas endasse sissetunginud germanlased. GERMAANI KEELED jäid valitsevaks põhja-euroopas: vara asustatud oma rahvakultuuri ja kirjandust, kes normannide nime all tungisid oma viikingi retkedel paljudesse maadesse, kuid jätsid kultuuriellu vähe jälgi. KELDI hõimud säiitasid keele ja kultuuri briti saartel VI saj. segunesid nad Suurbritanniasse tunginud andide ja saksidega, kellele järgnesid Skandinaaviast ja Prantsusmaalt tulnud Normannid SLAAVI rahvastest olid ladina keele ja kultuurga tihedasti kontaktis Poola, Tsehhi, Slovakkia ja Aadria mere ääres elavad horvaadid: ida ja lõunapoolsed rahvad kuulusid varakeskaja põhilst Bütsansist lähtunud Kreeka kultuuri mõjupiirkonda. SOOMEUGRILASTEST jõudsid ungarlased IX saj
Merovingide ajastu tähtsamaiks kultuuripärandiks on käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Käsikirjad olid usulise sisuga ja neid kirjutati peamiselt kloostrites. Kloostrid olid tärganud Rooma riigi idaosas, kuid Euroopas hakkasid need levima peamiselt tänu Iirimaa mõjule, kus 7. ja 8.sajand oli kultuurilise õitsengu aeg. 5.saj. võeti Iirimaal vastu ristiusk, 6.saj. hakkasid nad seda juba ise levitama. Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Nad kirjutasid ümber Piiblit ning tahtsid selle väärtust rõhutada käsikirjade kaunistamisega. Lehekülg kaeti paelornamentikaga, millesse põimiti kisklevaid koletisi. Ornamendile lisati siiski ristimotiiv või mõni muu kristlik märk(nt. evangelistide sümbolid ingel,lõvi,härg,kotkas). Kujundati ka initsiaal, mis võttis enda alla mõnikord isegi terve lehekülje. Inimese kujutamisel olid iiri mungad väga kohmakad ja abitud
inglise keeles Republic of Ireland (eestikeelne vaste Iiri Vabariik). Iirimaa pealinn on Dublin. Iirimaa pindala on 70 280 km2. Rahvaarv ja muutumine Iirimaal elab 4 450 900 inimest 2010. aasta seisuga. Juba 1,8 miljonit inimest elab Põhja-Iirimaal. Ajaga rahvastiku arv kasvab, nagu ka teistes maailma riikides. Aastal 2011 pole rahvaloendust tehtud ja vist ei tehta ka. Ligi 99% rahvastikust koosneb iirlastest, ülejäänud peamiselt inglased (30 000) ja sotlased (10 000). Iirlased on keldi päritoluga rahvas. Iiri keelt kõneldakse rohkem maa lääneosas. Enamik usklikke (95%) on katoliiklased. Üle poole rahvastikust elab Iirimaa idaosas. Rahvastiku tihedus Rahvastiku tihedus on 63,3 in/km2, ning selle tulemusega asub Iirimaa tabelis 140. Kohal, mis asub maailma tabelis umbes keskkosas. Iirimaa kõige asustatum koht jääb ida poole Iiri mere äärde, pealinna Dublini piirkonda, kuid väga asustatud ala
Tarbepoitu imporditakse 1,243 miljoni naela, saepuruplaate 832 miljoni naela ja paberitooteid 4,273 miljoni naela eest. Vastavad numbrit ekspordis on 98 miljonit tarbepuidust, 104 miljonit saepuruplaatidelt ja 1,590 miljonit pabertoodetelt. Vett on riigil palju. Suurim järv on Lough Neagh Põhja-Iirimaal. Pikimad ja suurimad jõed on Severn ja Thames. Suurbritannia on saareriik ja tal on 12 429 meetrit rannajoont. Püütakse kala riiki ümbritsevatest meredest - Keldi merest, Põhjamerest, Iiri merest ja La Manche väinast. Kõige rohkem püütakse ahvenat ja lesta. Kuid nagu puidutoodetega, ületab ka kala import ekspordi. Suurbritannia impordib kala Islandilt, Norrast ja Taanist. Ise ekspordib ta kala madalmaadesse, Prantsusmaale ja Hispaaniasse. Kasutatud kirjandus: http://suurbritannia.wordpress.com/2008/05/04/suurbritannia-kliima/ http://en.wikipedia.org/wiki/Coal_mining_in_the_United_Kingdom http://en.wikipedia.org/wiki/Mining_in_the_United_Kingdom
tähistavaid sõnu ja seda paika kus esinesid kõik algkeeles tuntud nimetused, peetaksegi algkoduks. 3. Nimeta keele funktsioone. Keel on kommunikatsioonivahend, suhete hoidja, mõtlemisvahend, identiteedi kandja, emotsioonide väljendaja ja keelel on ka maagiline funktsioon 4. Millal tekkis inimkeel? Rohkem kui 100 000 aastat tagasi. 5. Millisteks keelerühmadeks jaguneb indoeuroopa keelkond? Indoeuroopa keelkonna keelerühmad: Anatoolia, keldi, romaani, germaani, balti, slaavi, india, iraani, kreeka. 6. Miks on keeruline määrata maailmas kõneldavate keelte täpset arvu? Sest keelt ja murret on väga raske eristada, kuna mõni murre on justkui iseseisev keel. Samuti on raske eristada elus keeli ja hääbunud keeli. Kolmandaks probleemiks on avastamata ja väheuuritud keeled. 7. Kas eesti keel on väike või suur keel? Eesi keelt peetakse väikeseks keeleks, kui vaadata kõnelejate arvu. Samas on aga 95% maailma
1) ohustatud keeled - lapsed seda keelt enam ei kasuta. 2) väljasurevad keeled - antud keelt räägib ainult väike hulk eakaid inimesi. 3) väljasurnud keeled - seda keelt ei kõnele enam keegi. Põhja-Ameerika arktilises religioonis on ohus paljud eskimo ja indiaani keeled Ameerika põlisrahvaste keelte olukord USA-s ja Kanadas on väga halb Kesk- ja Lõuna Ameerikas on suur hulk indiaani keeli välja surnud või siis on nende kõnelejate arv kahanenud. Euroopa kadumisohus on keldi keeled Inglismaal, Iirimaal ja Prantsusmaal. Ohustatud on ka lapi keel Skandinaavias, sama võib öelda ka mustlas keele kohta (näiteks vlakhi keel) kes on ohustatud Euroopa valitsuste vaenulike suhtumise tõttu. Kagu-Aasias, Hiinas, Taiwanis ja Jaapanis kõneldakse umbes 145 keelt, mida peetakse ohustatuks. Aafrikas on mitmekeelsus kujunenud normiks. Palju põlisaafriklased kõnelevad viit-kuut keelt lisaks oma hõimu keelele. Siiski on
Sellel oli lai loogakujuline puuosa. Looga üks haru oli peenem ja teine haru laiem ning seest õnes. Harude vahele olid tõmmatud keeled. Sellist tüüpi harf levis üle maailma kuni Hiinani ja Jaapanini välja. Veel tänapäeval kasutatakse niisuguseid harfe Birmas. Teadmata ajal paigaldati Euroopas harfi loogaotste vahele tugipuu, mis aitas keelte pinget tasakaalustada. Nii oli siis lõpuks välja kujunenud kolmnurkne raamharf. Keldi hõimudel sai seesugune pill rahvapilliks. Sellega mängiti ainult kindlas helilaadis pillilugusid. Mängu ajal pillikeelte helikrgust muuta ei saanud. Kaasaegse pedaalharfi esimesed eksemplarid valmistas Pariisi pillimeister P. J. Cousineau 1782. aastal. Tema ametikaaslane S. Erard täiustas pilli ja 1820. aastal oli igasugustes helilaadides mängimiseks kõlblik harf valmis. Kaasaegsel kaksikpedaalharfil on kolmnurksele raamile tõmmatud 46-47 keelt
Keskaeg 1. Meduim aevum- vaheaeg. 2. Skolastika- mõtteteadus, kuulutasid igavest jumalatõde. 3. Ketserid- kõik, kes mõtlesid teistmoodi, kuulutati ketseriteks ja hukati. 4. Keskaja kunst-linnade kunst 5. Keskaja eepos- kangelased ja nende vägiteod( vanimad eeposed Euroopas-Iiri saagad ja Sakasa kangelaslaulud, Keldi eeposed) 6. Raamatumaal-( prooviti ühele pildile võimalikult palju mahutada) 7. Vitraasimaal- (oluline kirikukujunduses) 8. Rüütlikirjandus · Rüütelkond on kõige mõjukam seisus 12. Saj. · Kurtuaasne kultuur- õukonna kombestik o Ideaalne õukond-väliselt peene käitumisega, mis peegeldas sisemist täiuslikkust. · Rüütel oli viisakas, julge, ustav, jne. · Rüütlikultuuri keskmesse tõusis lossidaam.
mõisahärrus - maksti renti mõisas teotööl käimisega, ise kasutasid väikest maalappi sunnismaised talupojad pärisorjad; võimalus linna pageda, muidu maa-alalt ei tohtinud lahkuda 5. Suurbritannia rahvad indoeurooplased piktid keldid 10.-6.saj eKr üle kogu Lääne-Euroopa, Lõuna-Euroopa ja Kesk-Euroopa belgid sisseränne kuni 1.saj pKr katuvellaunid 1.saj I pool rauatootmine, keldi sepad rauast ümbrisega ader, adranuga, raudvikat, käsikivi 43 roomlased Caesar uus provints Britannia (Londinium) 60-61 belgide, keltide suur ülestõus (ebaõnnestus) Hadrianuse vall 2.saj (asevalitseja Agricola käsul) Antoniuse vall 100km põhjapool (keiser Antonius Pius) 5.saj Anglosaksid: angled, jüüdid, friisid, saksid iiri, gaeli e soti, mänksi, kõmri e uelsi, korni ja bretooni keeled 9.saj tõusis esile Wessexi kuningriik
Klassikaline keskaeg hõlmab aga 11. – 15. sajandit ning seda aega iseloomustab feodaalühiskonna õitseng ja linnade kiire kasv. Suur oli ka intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus. Varakeskaeg pakkus kultuuriliselt üsna vähe, suurimad kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost. Prantsusmaal levisid kangelaslaulud kõige varem ning sealt on pärit ka žanri nimetus. Kangelaslood on tavaliselt värsivormis, harvemini proosas või segavormis. Need lõid ja esitasid elukutselised rändlaulikud ning veiderdajad, keda Prantsusmaal nimetati žonglöörideks, Hispaanias
on näidend, mis pole mõeldud laval esitamiseks, vaid lugemiseks. Kuid Valle-Inclán ise on väitnud, et tema teatritükid on täiesti laval esitatavad. Talveti järgi näib lavastamise raskus olevat see, et üheaegselt tuleks laval luua illusioon täielikust liikuvusest ja täielikust liikumatusest. Valle-Inclán kirjutas ka mitu suuremat romaani. Mõned kriitikud näevad teda hispaania vastena James Joyce'ile ning neile on leitud veel midagi ühist keldi päritolu. Valle-Incláni rikas ja illusoorne/loominguline keelekasutus teeb tema tõlkimisel üks-ühele edasiandmise võimatuks. Ma pean nendega nõusutma, kuna antud näidentit oli tõesti raske tõlkida. Juba Máximo Estrella nime tähendusega seonduvat on raske edasi anda. Siiski oli ,,Luces de Bohemia" esimese stseen minu jaoks huvitav lugemine ning selle ja analüüsi käigus saadud informatsiooni põhjal loeksin ma seda näidendit kindlasti edasi. Kasutatud materjal:
sümboliseeris rüütlite võrdudst ja vendlust (seetõttu nim ... veel ümarlauaromaanideks). Chrétien de Troyes - kirjutas palju Arturi-romaane. Parim teos "Yvain ehk Lõvirüütel".romaanis väärib tähelepanu musta lese muutuva hingeseisundi meisterlik kujutamine. Püha graal - selle algtähenduses ei ole seniajani selgust. Ilmselt oli see mingi maagiline ese või talisman keldi folklooris. Varakult läinud kristlik legend seostas selle Kristuse hukkamisega (verd tilkuv oda ja akrikas, millesse Jeesuse üks õpilasi olevat kogunud tema verd). Graal on täiuse ja õnne sümbol. Marie de France - (XII saj 2. Pool)võib pidada esimeseks prantsuse naiskirjanikuks. Henry II õukonnas. Tema loomingus paistavad silma lühikesed värssjutustused leed, mille materjal pärineb samuti keldi folkloorist. Lee
ANTIIKAEG 8.sai ekr- 5.saj pkr *Antiikkijranduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust *3 antiikaja tuntud filosoof-mõtlejat: Pythagoras, Eukleides ja Aristoteles *Vanekreeka jumalad: Zeus-peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja Hera-Zeusi abikaasa ja ka õde. Abielunaiste kaitsja Hades-Zeusi vend. Valitses allima surtnuteriiki Poseidon-Zeusi vend. Merevalitseja Demeter-Zeusi õde. Viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna Apollon-Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal Artemis-Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jahijumalanna Aphrodite-Zeusi tütar. Ilu ja armastuse jumalanna. Hestia-kodukolde jumalanna Ares-Sõjajumal Athena-Sõjajumalanna *Homerose kaks ulatuslikku eepost- "Ilias" ja "Odüsseia" *"Ilias" Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ...
Rüütliromaanid värsivormis.Alles 13.-14.saj.hakati rüütliromaane kirjutama ka proosas ja enamasti põhines ajaloolisel või legendaarsel pärimusel.Rääkisid armastusest ja sõjast.Rüütel otsib seiklusi, et ennast proovile panna ja oma vaprust näidates südamedaami soosingut saavutada.Kõike neid katsumusi läbi tehes kangelane täiustub ja õpib end paremini tundma. Liigid. 1.Arturi romaanid e.ümarlauaromaanid. Kõige rikkalikumat ainet pakkusid rüütliromaanidele muistsed keldi müüdid ja pärimused,millede keskseks kujuks oli kuningas Artur ja tema 12 ümarlaua rüütlit.Arvati, et enne ei saa täiuslikuks rüütliks, kui ei ole istunud Arturi ümarlauas.Ümarlaud sümboliseerib rüütlite võrdsust ja vendlust.Artur oli õilsuse, vapruse ja halastuse eeskuju. 2.Graali-romaanide peategelane on Perceval (Parzival) ja temal ei ole muud unistust kui pääseda Arturi õukonda.Noormees saab rüütliks läbi paljude katsumuste.
· Portugal on üks suurim riik kus kasutatakse mobiiltelefone , mobiiltelefonide arv ületab juba rahvaarvu (10,848,692) · Wifit pakutakse üle kogu riigi (katab kogu riigi territooriumit) Religioon · Usund: katoliku usk · Portugalis on peaaegu kõik inimesed ühte päritolu, räägivad sama keelt ja kuuluvad katoliku usku. · Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. · Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Põhi-ja Lõunaosa · Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. · Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode-
Sealne arhitekt ja dekoraator ARTHUR MACMURDO (18511942) joonistas 1883.a.motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi. See on ebasümmeetriline ja näib lähtuvalt orgaanilisest loodusest, meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi, mõnikord ka tuleleeke. Arhitekt ja mööblikunstnik CHARLES RENNIE MACINTOSH (18681928) juhtis Glasgow' kunstikooli ja kavandas selle hoone, kus funktsionaalsus on seotud ehitusmahtude julge paigutamisega ja keldi rahvakunstist mõjutatud geomeetrilise ornamentikaga. 1890.aastail hakkas kogu Euroopas levima stiil, mis kandis eri maades erinevaid nimesid (näiteks InglismaalModern Style, Prantsusmaalart nouveau, Saksamaal1896.a. ilmuma hakanud ajakirja ,,Jugend" järgi Jugendstil, millest on tulnud eesti keelde juugendstiil). Uues stiilis kujutati kõike--mööblit, tekstiili, riietust, klaasi, keraamikat, raamatuid, tapeete, ajakirju, plakateid
juurdekasvuga piirkond. Prantsusmaal on ülekaalus migratsioon põhjast lõunasse. Väljavool toimub ka Pariisi piirkonnast, eriti Vahemere piirkonda. Prantsusmaal on palju immigrante, kuid siiski valdava osa moodustab Prantsusmaa elanikkonnast on prantslased. Veel elab seal araablasi ja austerlasi. Prantsusmaal levib roomakatoliku usk, aga on ka natukene protestantlust ja islamit. Prantsusmaal räägitakse valdavalt prantsuse keelt, väga vähesel määral keldi ja baski keeli. Prantsusmaal on mitmeid kultuurilisi vaatamisväärsusi, mis omakorda tagab turismi arengu, mis on samuti üheks majanduse arengu teguriks.
Sands'i kasiino-hotelli. Kui võimalus,siis minna katusel asuvasse hiiglaslikku , laeva Vaade hotelli katuselt Singapuri loomaaed Singapuri loomaaed on tunnistatud üheks maailma parimaks loomaaiaks oma loomade liigirohkuse ja oskuslikult ära kasutatud maaalaga.Seal võib näha üle 1200 erineva looma ja linnu Pariis/Prantsusmaa • Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn • Algselt oli seal keldi hõimu parisiide asula, mis asus Seine'i jõe saarel. • 508 sai Pariis Merovingide riigi pealinnaks ja 987 Prantsusmaa pealinnaks • Keskajal oli see Euroopa suurim linn. • 19. juulil 1900 avati Pariisi metroo, mis on vanuselt neljas metroo maailmas. • 19. sajandi II poolel ehitati linn põhjalikult ümber. • Tänapäeval on Pariis üks maailma juhtivatest äri- ja kultuurikeskustest. Saksamaa
Benedictus Nursiast rajas tähtsaimaks kloostriks kujunenud Monte Cassino kloostri. Tema reeglite järgi oli munkade jaoks peamine alandlikkus ja distsipliin. Ei tohtinud uhkeldada äärmusliku lihasuretamisega, vaid tuli isekusest täielikult lahti öelda, loobuda omandist kui ka omaenda tahtest ja alluda vastuvaidlematult kloostriülemale ehk abtile. Briti kloostrikultuur Briti kloostrites tegutsevad mungad (õpetlased) huvitusid ühteaegu nii ladinakeelsest kristlikust kultuurist kui ka keldi keeles talletatud kohalikest pärimusest ja püüdsid neid ühtseteks tervikuks lõimida. Briti saartelt sai alguse ka ristiusu levitamine ehk misjon. Vaimulikud ordud Benediktiinid: · Varaseim munga- ja nunnaordu. · Rajaja Püha Benedictus Nursiast 529. aastal. · Peamine polnud mitte eraldatus ja üksindus, vaid elu korraldatus ühiskonnas. · Monte Cassino klooster. Tsiterlased: · Eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste
pöörata. Ta tegevus oli murranguline( rajas mitmeid kloostreid). Inglismaa kiriklik keskus oli Canterbury peapiiskopkond. Ristiusk levis sealt germaanlastele, saades Frangi riigi valitsejatelt tuge, sest nad nägid seda võimalusena oma võimu laiendada. 9) Mis teeb Briti kloostrikultuuri ja karolingide renessansi eriliseks? Millal sündis Jeesus Kristus? Mungad ja õpetlased huvitusid ladinakeelsest kiriklikust kultuurist ning keldi keeles olevast pärimusest ning üritasid neid ühendada. Kujunes keldi kirjakeel Iirimaal. Beda Venerabilis oli tuntuim Briti õpetlane, kes kirjutas ladinakeelse Inglise rahva kiriku ajaloo. Karolingide resessanss Karl suure ajal kultuur elavnes, sest ta soovis Rooma kultuuri taaselustada. Poliitiline ja kultuurne taassünd kuulusid tema silmis ühte. Aachenis kujunes omamoodi õukonnaakadeemia, kuna ta koondas oma õukonda lääneeuroopa kõige silmapaistvamaid õpetlasi
sajandil Püha Patricku töö tulemusel, kuid säilised iirlaste, keltide, elustiil ja kombed, ühiskondlik korraldus oli Lääne- Euroopa mandri mudelist erinev. Seega kui Frangi Euroopa mehed tungisid ümbritsevatele aladele mis olid nende omaste erinevad, leidsid nad eest mittekirstlasi ja kohaliku kristluse variante. Sissetungijate vastuseks oli nende kahe võrdsustamine, kui kristlikes ühiskondades pudusid neile tuttavad sotsiaalsed ja õiguslikud tunnusjooned.( keldi alade rahvaid koheldi hoolimata ristiusu vastuvõtmises paganatena). Kõrgkeskaegne ekspansioon ei olnud pelgalt ladina kristluse laienemise küsimus, vaid teatud tüüpi ühiskonna territoriaalse kasvu küsimus. See ühiskond tavatses iseloomustada ennast kui Rooma-pärast ja kristlikku, kuid kuulutas samas keldi alad võõrasteks. 11. sajandiks ei tähista mõiste ,,ladina kristlus" enam teatud riitust või alluvusvahekordi, vaid ühiskonda. II peatükk--Aristokraatlik diasporaa * 11
rünnatavais hirmu äratama. Normannide laevadele võis mahtuda 40-60 inimest koos kogu tagavaraga, mis pikkadeks merereisideks vajati. Kummalegi laeva külgedele oli asetatud suured vappidega kaunistatud kilbid, mis pidid kaitsma ühtlasi ka aerutajaid. Esimene teadaolev röövretk toimus 793. aasatal ja nad röövisid Northumbia ranniku lähedal (Põhja-Inglismaal) asuvat Lindisfarne´i kloostrit. Edasi korraldasid viikingid üha enam ja enam rüüsteretki ja kallaletunge, eelkõige aga keldi aladele: Jarrow ja Monkwearmouth (794), Rechru (795) ning samal aastal veel Skye ja Iona. Rüüsretked friisid-sakside rannikule, see ajendab Karl Suurt rannakaitset looma. Kuna suri Karl Suure poeg Ludwig Vaga hakkasid normannid võtma ette retki kuhu jäädi ka talvituma, nendes retkedes oli rohkem viikingeid.1000. aasta paiku viikingid ristiusustatakse ja nad jäävad paikseks. Kui viikingid leidsid viljakaimadi muldi ja paremaid elutingimusi, siis jäid nad paikseks
INDO-EUROOPA RAHVAD: HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK Indoeurooplased on sugulaskeeli kõnelenud rahvad, kes elasid Musta mere ja Kaspia mere põhjarannikul. Indoeurooplased on saanud oma nime sellest, et nende keeli kõneletakse Euroopast Indiani. Indoeurooplaste hulka kuuluvad iraanlased, pakistanlased. Agganistanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavalsed, balti hõimud, germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Nad kasvatasid hobuseid, veiseid, lambaid ja tundsid põlluharimist, kasutati vankreid. Hõimupealike juhtimisel rännati paremate karjamaade otsingul ühest kohast teise. Ca 2000 eKr hakkas osa indoeurooplasi oma senistest asupaikadest välja rändama. Nad jõudsid V- Aasia poolsaarele, Kesk-Aasiasse, Indiasse ja Iraani mägismaale. Osaliselt toimus seniste asukatega assimileerumine rahulikult, aga enamasti vägivaldselt.
Portugali. Idateed mööda rünnati Venemaad, Bütsantsi, Kreekat ja Araabia maid. 20. Milliseid maid asutasid viikingid? Island (874), Gröönimaa (10.saj.), P-Ameerika (~1000 a). 21. Mis on saaga ja ruunikivi? Saaga suuline pikem jutustus ajaloosündmustest kirjanduslikus vormis, tuntuim ,,Vanem Edda". Ruunikivi haua- või mälestusmärk. 22. Mis rahvad on rännanud Suurbritanniasse? Keldi hõimud, roomlased, germaani hõimud (anglid, saksid), taanlased. 23. Millist osa etendasid anglosaksid SBR ajaloos? Nende vallutatud alast kuj. hiljem Inglismaa. 24. Kuidas on normannid seotud SBR ajalooga? Käisid Inglismaal rööv- ja rüüsteretkedel, 1016 alistasid kogu Inglismaa. 25. Mis juhtus SBR-s 1066.a.? Hertsog Cuillaume alistas anglosaksid lahingus Hastingsi lähedal 14.okt. 26. Mis on kateeder ja toomkapiitel? Kateder piiskopi jutlustamistool
1. Millal ja kelle poolt võeti kasutusele termin ,,keskaeg"?1469Giovanni Andrea,(Paavst Paulus II raamatukoguhoidja) 2. Milliseid sündmuseid peetakse keskaja alguseks ja lõpuks?Algus Rooma pealinnaks Konstantinoopol, Rooma riik jagati ida ja lääne impeeriumiks, Lääne-Rooma keiser kukutati. Lõpp Konstantinoopol vallutati türklaste poolt, Columbus avastas Ameerika, algas Saksa reformatsioon. 3. Kuidas jaguneb keskaeg?Varakeskaeg kujunes feodaalkord, valitses naturaalmaj., algas linnade kujunemine, Kõrgkeskaeg kujunes välja seisuslik korraldus, areneb rahamaj., kaubanduse õitseng. Hiliskeskaeg kapitalistliku maj areng, linnade allakäik. 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud?Vaimulikud, feodaalid, talupojad ja käsitöölised ning kaupmehed. 5. Mika Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis?Parem sõjaväe ülesehitus said töö eest palka, aktiivne kaubanduselu, bütsantsi kuldmünt rahvusvaheline valuuta...
leiutiste poolest. Leiutatakse trükikunst. Õpiti valmistama paberit. Suurimad saavutused : suurtükk, püss, prillid, mehhaanilised kellad, meresõit ja laevaehitus, maadeavastused (Columbus Ameerika, Vasco da Gama reis Indiasse), püssirohi, paber. 4. Keskaja eeposed, ühest lähemalt – Eeposte süžeed kujunesid välja aastasadade jooksul ja olid rahva mälus kaua-kaua aastaid, aga kirja pandi need sageli sajandeid hiljem. Vanimad on keldi eeposed : iiri saagad ja saksa kangelaslaulud. Kangelaseeposed. NT: „Lugu Igori sõjaretkedest“ – Vene eepos, 12saj. lõpp. Anonüümne eepiline lugulaul. Peategelane on Igor, kes on Novgorodi vürst.Ta läheb üksi polovetside vastu sõjaretkele. Ta tahab lõpetada vürstide vahelisi tülisid, et Venemaa saaks ühtseks. Veel : „Rolandi laul“ , „Nibelungide laul“ , „Beowulf“ 5. Rüütlikirjanduse tekkimise põhjused – 12sajandil muutus kõige
Sotimaa ja Põhja-Iirimaa, mille pealinnaks on London. Kogu piirkonna ajalugu ja kultuur on paljuski sarnane. Rahvalaulude hulgas on oluline osa ballaadidel, mis räägivad kangelaste vapratest võitlustest ja ajaloosündmustest. Väga populaarsed on ka looduslüürika ja armastuslaulud. Palju on mereteemalisi laule. Levinumad rahvatantsud olid jig, reel ja hornpipe. Üks armastatuimaid rahvapille on torupill, mida on mitut liiki. Keelpillidest on populaarsemad näppepillid lauto ja keldi herf ning poognaga mängitav viiulilaadne fiidel. Inglise tuntud heliloojad on Henry Purcell (1659-1695), Georg Friedrich Händel (1685-1759), Benjamin Britten (1913-1976), Andrew Lloyd Webber. Inglismaa tuntumad ansamblid ,,The Beatles", The Rolling Stones, Led Zeppelin, Queen jne. Maailmakuulsad solistid- Sting, Elton John, Freddie Mercury.
osaks. Uus põhiseadus jõustus 1937. aastal ja Iirimaa jäi II maailmasõjas neutraalseks. 1949. aastal moodustati Iiri Vabariik. Iirimaa võeti ÜROsse vastu 1955. aastal ning ühines Euroopa Majandusühendusega 1973. aastal koos Ühendkuningriigi ja Taaniga. 1973. aastal Euroopa Liitu astumise järel kujunes varem peamiselt põllumajanduslik Iirimaa (Éire) kaasaegseks tehnoloogiliselt eesrindlikuks majanduseks, pälvides nime keldi tiiger. Parlamendi alamkojas (Dáil) on 166 liiget ja ülemkojas (Seanad) 60. Parlamendivalimised toimuvad viie aasta tagant. Seitsmeaastaseks perioodiks valitaval presidendil on peamiselt esindusfunktsioon. Iirimaa iseseisvumine 1916 puhkes Iirimaal nn Lihavõtteülestõus, mis suruti inglaste poolt maha. Peale seda kasvas iseseisvuse pooldajate hulk ja iirlased polnud enam nõus home ruliga. 1918 toimusid kogu saarel demonstratsioonid ja miitingud.
kujutise kontuurid, kujutis aga täidetakse emailiga ehk klaasitaolise värvilise massiga. · Keldid Suhtelise ülerahvastuse tõttu ja meelitatuna linnakultuuride rikkustest tungisid keldid 4. - 3. sajandil e.Kr. Väike- Aasiasse, Kreekasse ja Itaaliasse. 390. aastat e.Kr. rüüstasid nad Rooma linna ning hiljem võtsid ka omaks roomlaste kultuuri ja ladina keele. Jutustasid muinasjutte ja legende, näiteks kuningas Arturist ja võlur Merlinist. Keldi mütoloogia põhjendas loodusjõudude austamist ja nende preestrid korraldasid rituaale tammehiites. Keldi visuaalset kunsti on leitud pealikuhaudade rikkalike panuste hulgast. Metallist ja kivist esemetel seguneb sküüdi ja kreeka kunsti mõju. Keltide ristid Tegemist on keldi kristluse sümboliga, mis võib olla vanem, kui ristiusk ise. See rist mängis tähtsat rolli keldi kunstis ja see sümboliseerib Päikest ja igavikku.
Rippaiad, maailmaime Skulptuur Reljeefid. Kivi oli vähe. Juukseid ja habet ei osatud teha. Kange riietus, nahka vähe. Loomakujutistes olid emotsioonid. Vabaplastika: Kohmakas; Proportsioonid olid väga valed; Seinamaal Mosaiik. 3. Indo-Euroopa Rahvad: Hetiidid ja pärsia kuningriik Indoeurooplased iraanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased, germaanlased. Kreeklaste esivanemad. Hetiidid aasias. Aarialased indias ja Iraanis. Iraanis pärslased. Keldi Itaali ja germaani rahvad lääne-euroopas. Hetiidid Esimene indo-euroopa rahvas, kes jõudis riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Pealinn Hattusa. Väike- Aasia keskosa. Kaarikuvägi. Kuninga kõrval oli sõjaline ülikkond. Kasutasid rauda. Pärsia suurriik Algselt Iraani lõunaosas. Kyros II ajal vallutas suurema osa Iraanist ja kergelt Mesopotaamia jne. Hiljem ka Egiptus. Dareios I püüdis vallutada Kreekat, aga ebaõnnestus. 330. Vallutas pärsia makedoonia Aleksander
konfliktist. Marcus Porcius Cato Vanema (234-149 e.m.a.) - riigimees kes kirjutas praktilise teose "Põllumajandusest". Taotles rooma kommete säilitamist ning lõpetas oma kõnesid alati: "Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada!". Gaius Julius Caesar (100-44 e.m.a.) - kõnemees, kirjanik ja väejuht ning riigitegelane kes teostas hulganisti reforme. Säilinud on kaks ajaloolist teost, "Märkmeid Gallia sõjast", mis räägib sõjast ja annab väga palju materjali keldi hõimude kohta; "Märkmeid Pompeiusest" käsitleb tema enda võitlust Pompeiusega. Pidas sõnavalikut ja keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. Marcus Tullius Cicero (106-43 e.m.a.) - suurim rooma kõnemees, riigitegelane ja kirjanik. Säilinud 58 teost. Kõnemehe tegevus pärineb printsiipitel mis on käsitlusel tema raamatus "Kõnemehest".
07.2006.a.) Rahvaarv: 48 412 inimest (01.07.2006.a.) Ametlik keel: fääri keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia, laiaulatuslik autonoomia Riigipea: Taani kuninganna Margrethe II Valitsusjuht: peaminister Jóannes Eidesgaard (alates 03.02.2004.a.) Pealinn: Tórshavn (19 282 elanikku) Rahaühik: Fääri kroon, paralleelselt kasutusel Taani krooniga (1 fääri kroon = 1 taani kroon) Ajalugu Saarestiku asustasid u. 8. saj, Iiri- ja Sotimaalt lähtunud keldi mungad, 9. saj. lisandusid neile normannid. 1035-1380 olid Fääri saared Norra valduses, seejärel läksid koos Norraga Taanile. 1948 sai saarestik sisemise omavalitsuse. 5 Majandus Neljandik Fääri saarte tööjõust on hõlmatud kalandussektoris, mis annab üle neljandiku SKP-st ning peaaegu 100% ekspordist. Teised majandus- ja tööstusharud on suures osas orienteeritud kalandussektori
ja Vorderpflaz'iga asuvad hea koha peal ja toodavad veine, mis on saavutanud suure tuntuse maailmas. Ka turismis kasutatakse täielikult ära liidumaa mitmekesist loodust. AJALUGU Rheinland-Pfalzil on olnud pikk ajalugu. Nüüdisaja liidumaa loodi alles pärast II maailmasõda. Vanimad arheoloogilised leiud selles piirkonnas on vähemalt 100 000 aastat vana kui mitte isegi 300 000 aastat vanad. 3000-1800 aastat eKr , Neoliitikumi perioodil, asustasid keldi ja germaani rahvad suuri alasid Reini jõe ääres. 1.sajandil eKr moodustas Rheinland Gallia provintsi kirdepiirkonna. Linnad Mogontiacum (Mainz) ja Augusta Treverorum (Trier) asutati Rooma perioodil. 5.-9. sajandini kuulus alguses merovingide Frangi kuningriiki,hiljem karolingide Frangi kuningriiki. 843.aastal jaotati kuningriik pooleks ja Rheinland jäi Ida-Frangi ja Saksa kuningriigi piirialaks. Selle aja jooksul oli piirkond jagunenud mitmeteks väikesteks sõltumatuteks maadeks
S.P.Q.R- "Senatus populusque Romanus" ("Rooma senat ja rahvas") ja oli Rooma valitsuse ametlikuks signatuuriks ning Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümboliks Akvedukt- sildveejuhe on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Gladiaator- elukutseline võitleja, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitles teiste gladiaatorite või metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale Kolooniad- asumaa on mingist poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. RES PUBLICA- Vana-Rooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa peaaegu kogu rahvas Apenniini poolsaar- saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Romulus ja Remus- Rooma mütoloogias kaksikvennad, Rooma linna asutajad, Rhea Silvia ja Marsi pojad. Imikutena hüljatud vennad kasvatas üles Kapitooliumimäel elanud emahunt. Konsulid- Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Igaks aastaks valiti kaks konsulit. 12 Tahvli seadus-Vana-Rooma vanim...
3. Lennumasinad 4. Autode tagavaraosad 5. Ravimid 6. Elektroonikatooted Import 1. Autod 2. Naftatooted 3. Automaatikaseadmed 4. Autode tagavaraosad 5. Naftatooted Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania ja Norra. Energeetika 77% tarbitavast elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades. Ajalugu Gallia Next.svg Pikemalt artiklis Gallia Praeguse Prantsusmaa ala, mida asustasid peamiselt gallialased ja teised keldi rahvad (erandiks olid baskid territooriumi edelaosas ja liguurid lõunarannikul), moodustas 1. sajandist eKr 5. sajandini pKr Vana-Rooma riigi Gallia piirkonna põhiosa. Frangid Next.svg Pikemalt artiklis Frangid Next.svg Pikemalt artiklis Frangi riik Aastal 486 vallutas saali frankide juht Chlodovech I Rooma ala Loire'i ja Somme'i jõe vahel. Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496
Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? Kreeka ja Väike-Aasia, 1000 aastat Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise Justinianus I ja keisrinna Theodora, Hagia Sophia katedraal Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Suunavad kupli raskuse võimsale piilarile, ning lubavad teha arvukalt avausi Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Välisvaates domineerib keskmine kuppel. Tänapäeval moonutavad muhamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid tunduvalt kiriku esialgset välisilmet. Sisemuses on kinni kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. Mis on tsentraalehitis? Ehitis, mis põhiplaanilt meenutas võrdhaarset kreeka risti. Seda katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline o...
osa Iiri ühiskonnast ristiusku pöörata. Iiri mungad hakkasid edendama misjonit Inglismaal -> VII sajandi lõpuks oli Inglismaa suuremjaolt taas ristiusustatud. Briti mungad rajasid Frangi riiki mitu kloostrit ja asusid ristiusku levitama. Aastatuhandevahetuseks olid Skandinaaviast lõuna pool elavad germaani rahvad ristiusku pööratud. Briti kloostrikultuur Briti kloostritest said silmapaistvaimad keskused Lääne-Euroopas. Iirimaal kujunes keldi kirjakeel. Silmapaistev Briti õpetlane oli Beda Venerabilis -> tegi piiblikommentaare ja kronoloogia uuringuid, kirjutas ladinakeelse „Inglise rahva kiriku ajaloo“. Karolingide renessanss Euroopas elavnes kultuur Karl Suure ajal. Ta soovis poliitilist ja kultuurilist taassündi. Et vaimsest madalseisust välja tulla, koondas ta oma õukonda silmapaistvamaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast. Kujunes õukonnaakadeemia, mille juhiks sai Alcuin. Toonane kultuuri
Iseseisev töö nr 1. I. Nimeta arhitektuuri 2 alaliiki: 1 sakraalarhitektuur ehk kiriklik arhitektuur (kloostrid, kirikud, kabelid,templid jne) 2 profaanarhitektuur ehk elamuarhitektuur (lossid, paleed, kindlused jne) II. Nimeta kuulsaim paleoliitikumi aegne e. kiviaja naisekujuke (pärit u. 30 000-25 000 e.Kr.) Üks varasemaid ja kuulsamaid kivist kujukesi on Willendorfi Veenus, pärit umbes 30 000 - 25 000 eKr. III. Nimeta 2 kõige kuulsamat koopamaali asukohta, üks Hispaanias, teine Prantsusmaal. 1 1879 avastati Põhja-Hispaanias Altamira koopast seinamaalid 2 Teine tuntum koobas asub Prantsusmaal, Lascaux IV. Noorim kiviaeg ehk neoliitikum (VI-III aastatuhat e.Kr., Põhja- ja Kirde Euroopas II aastatuhandel e.Kr.). Inimesed on jäänud paikseteks, on tekkinud külakogukonnad, hakati elama majades. Suhteliselt kindel vilja- ja lihasaak võimald...
harmooniat. Väljalaskeaasta Belgia (teine seeria) Lisandusid rahapaja tunnus ning Belgia riigikood (BE) Kujundas: Jan Alfons Keustermans. Saksamaa Kotkas - Saksamaa vapi vapiloom 12 euroopa tähte 2-eurose mündi servatekst: EINIGKEIT UND RECHT UND FREIHEIT (ühtsus, õiglus ja vabadus) Kujundasid: Heinz ja Sneschana Russewa-Hoyer. Eesti Eesti kontuur ja sõna ,,Eesti". Kujundus: Lembit Lõhmus Iirimaa Iiri sümbolit keldi harfi -- kujutatud ka Iirimaa vapil mündi väljalaskeaasta sõna "Éire" (Iirimaa iiri keeles) 2-eurose mündi servatekst: kuus korda kordub kiri 2**, vaheldumisi püsti ja ümberpööratult. Harfi kujundas: Jarlath Hayes Austria Komisjoni töö ja avaliku arvamuse uuringu põhjal. Autor on Austria kunstnik Josef Kaiser. 2-eurose mündil kujutatakse patsifisti Bertha von Suttner'i portreed, kelle isik sümboliseerib Austria jõupingutusi võitluses rahu eest paljude
aastal oli Pariisi SKP 552,1 miljardit eurot, mis oli üks Euroopa kõrgemaid. Kui Pariis oleks riik , oleks ta riikide SKP nimestus 17. kohal. See on peaaegu sama suur kui terve Hollandi SKP. 5 Linnade ajalugu Pariis Algselt oli seal keldi hõimu parisiide asula, 1. sajandil eKr vallutasid selle roomlased. Keskajal oli see Euroopa suurim linn, 987 sai linn Prantsusmaa pealinnaks. 17.18. sajandil arenes Pariis ülemaailmse mõjuga kultuurikeskuseks. 1900. aastal toimus Pariisis maailmanäitus, mille käigus ehitati näiteks Orsay raudteejaam, millest 1986. aastal sai Orsay muuseum ja Aleksander III sild. Pariisi metroo on vanuselt neljas ja see avati 19. juulil 1900 . 19. sajandi II poolel ehitati linn põhjalikult ümber.
http://alar.kvell.pri.ee/kool/aastatoo/Aastatoo%20Hendrik%20Krinal%202002.pdf lk 33-34 Vali loetelust välja 2 Britannias austatud jumalat, mis Sulle millegi poolest tunduvad teistest huvitavamad (nimi, tegevusvaldkond, sümbol vms). Cocidius - sõjajumal, seotud ka metsa ja jahilkäimisega, (nimi tähendab punast). Ta on kõige tuntum jumal, kes on seotud tapatalgute ja verega. Tihti on teda kujutatud kilbi ja odaga pikajuukselise keldi sõdalasena. Arnemetia veejumalanna, (nimi tähendab "See, kes elab pühas salus"). Teda austati kõige rohkem Buxtonis, tänases Derbyshire'is, kus ta valitses pühade allikate üle, millede veel oli tervendav toime. c) Inglismaa jõulutraditsioonides on kindel koht puuvõõrikul (kujutatakse nt jõulukaartidel, on seotud mitmete uskumustega). Püüa leida sellele traditsioonile selgitust keldi mütoloogiast. http://alar.kvell.pri
võrreldes teiste stiilidega, omaenda ja mitte millegagi võrreldav nägu : hiiglaslikud aknad, värvilised vitraazid ja värviefektid. Gigantsed õhulised tornid, kõigi konstruktiivsete elementide rõhutatud vertikaalsus. 6 Joonis 2. Gootika mööbel Gootika ajal leiutatud raamkonstruktsioon võimaldas puulõike arengut. Mõjutusi saadi omakorda keldi mööblist ja ornamentidest. Ornament arenes pinnalõikest reljeefse rikkalikkuseni. Allpool fotodel on toodud gooti stiilis tammepuust troonid, mis on kaunistaud rikkaliku ornamentikaga. Joonis 3 Gooti stiilis troon Joonis 4 Gooti stiilis naiste troon Näited keskaja laudadest. Lossides olid esikohal söögilauad. Allpool on fotodel keskaegsed söögilauad. Söögilaud õukonnale on valmistatud tammepuust ja kaunistatud ornamentikaga,
Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingite kultuur kestis ligikaudu 250 aastat 8. saj algusest kuni 11. saj. keskpaigani. Kultuuri alguseks peetakse Lindisfarne'i saare rüüstamist 793. aastal ja lõpuks Hastingsi lahingut aastal 1066. Röövkäikudele, mida hõlbustas 9. ja 10. saj. feodaalvõimu killustatus, tegi lõpu kuningavõimu tugevnemine Inglismaal ja Lääne- Euroopas 11. sajandil. Sõna "viiking" algupära pole kindel. See võis algselt tähendada ka inimesi Norra maakohast nimega Vik. Samuti võis see tulla sõnast vik - laht, tähendades lahesopis pesitsejat või muinasinglise sõnast wic, mis tähendas kaubanduspunkti. Üheks võimaluseks on pakutud tuletust verbist vikja - ära rändama. Sel juhul tähendaks viiking meresõdalast, piraati. Skandinaavlased ise nimetasid viikingiks rüüsteretke ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
