Järgnevad valitsejad kasutasid neid nimesid juba tiitlitena, mis kõik tähistasid valitsejat. Nii sai ka Caesari nimest üks isevalitseja tähtsamaid tiitleid, millest omakorda tuleneb nimetus keiser (klassikalises ladina keeles hääldati Caesarit “kaisar”). Ka tiitel „imperaator‟ hakkas tähistama keiserliku võimu kandjat. Keisririigi ajal kuulus pontifex maximuse amet imperaatorile enesele. Kuid lisaks sellele hakati Augustuse ajast alates keisrit ennastki jumalana austama. Selle kombe võtsid roomlased üle idapoolsetest hellenistlikest riikidest kus ta selleks ajaks juba juurdunud oli. Esialgu kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes ise seeläbi formaalselt jumala pojaks. Seejärel hakati nõudma Augustuse jumalikku austamist väljaspool Itaaliat, tema järglaste ajal kohandati keisri jumalikustamise nõuet aga juba kogu Rooma riigis.
.. ''Kui kuningas sellest teada saab... Ah, milord kardinal, ma langesin selle tüdruku võrku, kelle ilu päevavalgel ei sarnane sugugi sellega, mis pimedas paistis.''... ''Asi on täielikult lõpetatud. Teie jahi-ja lauasõber William Carey nais mistress Mary Boleyni, laps jääb abieluliselt tema arvele ja teie, Majesteet, olete selles asjas väliselt igati veatu.'' Inglismaal on kaks parteid... Inglise välispoliitikas tegutseb sel ajal kaks parteid. Üks pooldab kindlalt keisrit, see on eelkõige vana aadel, kes koguneb kuninganna Catherine'i ümber, aga ka kaupmehed ja majandusinimesed, kes teenivad ülirikkalikult, kaubitsedes Hispaania, Madalmaade ja uute ülemerekolooniatega. Aga on olemas ka uusaadli ülespürgiv partei, kes on võidelnud Henry VIII ajal Prantsusmaal ja tähtsaks saanud: Boleynid, Wyattid, Blountid, Suffolkid, kui mõningaid nimetada. See kildkond ei ole liitu keisriga kunagi heaks kiitnud ja on
tõend oma auastme kohta. Baltisakslaste palk võrdsustati välismaalaste palgaga just sõjaväeteenistuses. Asja olemus oli selles, et Peetri ajast kehtis põhimõte, et välismaalastele makstakse topeltpalka võrreldes vene ohvitseridega. Samasse staatusesse tõsteti lõpuks ka baltisakslased. // Baltisakslased olid keisrile truud, nad deklareerisid avalikult, et nad teenivad keisrit, mitte venemaad. 19. sajandi II poolel olid ohvitseri sissetulekud jäänud varasemaga võrreldes tagasihoidlikumaks. See sundis baltisakslasi vaatama teise pilguga oma võimalikule karjäärile. Vaatamata teenistusest tagasitõmbumise protsessi kiirenemisele, jäi baltisakslaste osatähtsus impeeriumi võimustruktuurides ja sõjaväes ikkagi tähtsaks. Rahvuslikud liikumised Venemaal
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti püha...
-End pakub noor ja keevaline, aga õiglane Roland -Laidetakse sõbra poolt maha -Roland pakub oma onu, Ganeloni -Ganelon arvab, et Roland tahab teda surma saata -Ganelon otsustab kätte maksta, reedab frankide sõjaplaani ja ahvatleb Marsiliuse frankide järelväge ründama -Lahingus langevad Roland ja 12 paladiini -Roland ei kutsunud keisrit appi, peab häbistavaks Roland on prantuse, hispaania ja itaalia loomingus eriti poplaarne. =Prantuses eepos Muinasjutuline =Päike jäi seisma Karl Suure palve peale =3x puhumine, 3x keeldumine Eeposega algab prantuse rahvuskirjandus. 2. Jutustada üks Boccaccio novell Pilet 4 - ,,Laul minu Cidist"; Helsingöri õukond, Claudius ja kuninganna Gertrud 1. ,,Laul minu Cidist" Cid on isand hispaania keeles Rodrigo Diaz de Nivar ehk Cid =Suri 1099
POLIITILINE AJALUGU SUUR RAHVASTERÄNDAMINE, SELLE PÕHJUSED JA KÄIK. Suur rahvasterändamine algas 370 aastal hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Nad purustasid gootide väe, mis omakorda põhjustas gootide liikumise. Gootid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikusid hunnid Kesk-Euroopasse pannes liikuma ka teised rahvad. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulised rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid ning germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma lagunemine, Caracalla edikt 212- > kodakondsuse laienemine kõigile vabadele, Konstantinoopoli nim. Uueks pealinnaks) Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv -> sellest tulenev maapuudus, üleüldine kliima jahenemine-> sundis inimesi liikuma lõuna poole ADRIANOPOLI LAHING 378: 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe ja tungisid Balkani poolsaarele. GERMAANI, TÜRGI JA IRAANI HÕIMUD EUROOPAS II-IV SAJAND. Rooma...
Kirjandus: Philipp Vandenberg ,,Caesar ja Kleopatra: Rooma vabariigi viimased päevad". Varase Keisririigi ehk Printsipaadi ajajärk Ajaliselt Varase Keisririigi ajajärk langeb vahemikku 31eKr-284pKr. Hiline Keisririik kannab nimetust Dominaat (hilis antiikaeg), selle võib dateerida 284-476pKr. Varase keisririigi poliitilise ajaloo põhitõed Nimetus Printsipaat tuleneb nimetusest printseps (lad. k - esimene), algselt tähendab esimest kodanikku ehk keisrit, keiser rõhutas ise et on primus printsepares ehk esimene võrdsete seas, ametlik nimetus see ei olnud aga nii neid kutsuti. Ametinimetustest oli kõige tähtsam imperaator, mis algselt tähendas seda kelle käes on impeerium oli kõrgeim sõjaväeline võim. Kõigeolulisem on vast see, et Augustus võttis endale nimeks ka Caesar, see viitab otseselt tema vanaonule, kes ta oli lapsendanud, kuna Julius Caesar oli pärast
samuti ohvitser) laseb, aga tõsiuskselt liikvele kuulujutu, et tegu on enam-vähem-nagu mingi keisri eksitusega, sest kiri oli väga yllameelne ja suurehingeline (this point of view becomes soon widely accepted). Jakob aga leiab Timo vanast toast, millesse ta ise sisse oli kolinud, kirja mustandi või ärakirja. Omavahel öeldes oli see oma kaasaja kohta (teate kyll: meelitustega ära harjunud hellikutest keisrid) pisut liigagi kriitiline. Kirjas kritiseerib Timo keisrit väga tema ja ta esivanemate rumaluse uhkuse ja omakasupyydlikuse tõttu; hõõrub talle nina alla mitmeid probleeme riigis (Eesti maarahva seisukord included - Timo on ses suhtes väga õiglane tegelane, abiellus ta ju Eevagagi osaliselt oma tõekspidmaiste tõttu). Sellesamase käsikirja leiab Jakob peidikust, mis oli kirjutuslaua kohal laes (tegelikult veel peidikusisesest teisest peidikust. Tavalises peidikus, mille ta puhtjuhuslikult avastas, hoiab ta oma päevikut.
"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" 30 ptk Rahvsusliku ärkamisaja eeldused ja algus Pärimuskultuuri langemine 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik mal moel valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja hilisema rahvusliku ärkamine sai oma nimetuse just võrdluses sajandi esimese poole usulise ärkamisega. Vennastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nad taunisid usulislet äragnud muude vanade kommete hulgas ka r...
autasude väärtust, kunstistiili, valmistustehnoloogiaid, juriidilisi aluseid jne. Ometi on faleristika rohkem tuntud, kui autasude , teatud tähendusega esemete, enamasti kullasepatoodete uurimine, olles seega numismaatika haru. Termin tuleneb Falera nimetusest. Statuut- täpselt määratletud reeglid autasude andmise kohta. Falera- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma sõjeline aumärk, mis oli ümmarguse kujuga metallplaat, millel oli kujutatud mõnda jumalat, keisrit või looma. Corona Aurea Vana-Roomas üks kõrgemaid aumärke, mida anti väejuhtidele suurlahingute võitmise eest. Arenes välja looberi pärjast ja see valmistati kullast. AUMÄRK, rõivastusel kantav välismärk, mis näitab selle omaniku teeneid (teenetemärk) või osalust teatud sündmuses (mälestusmärk). Aumärgid jaotuvad: riiklikeks (annetab tavaliselt riigipea) ; ühingute aumärkideks (annetab ühingu juhtiv institutsioon)
ning arvukad Egeuse mere saared 3. Firenze vabariik- valitses Medicite perekond 4. Kirikuriik- paavsti ilmaliku võimu ala 5. Mõlema Sitsiilia (Naapoli) kuningriik- Aragoni võimu all Ilmalikud ja vaimulikud kuurvürstkonnad varauusajal. Varauusaja alguseks oli Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik (Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation) kujunenud ilmalike ja vaimulike vürstkondade kogumiks, mida sidus üha nimelisemaks muutuv keisrivõim. Samas peeti keisrit vormiliselt endiselt Euroopa kõrgeimaks ilmalikuks valitsejaks. Kõrvuti kuningavõimu tugevnemise ja rahvusriikide väljakujunemisega Lääne-Euroopas üritasid ka esimesed varauusaegsed keisrid suurendada oma võimu ning lootsid kui mitte keskaegse universaalmonarhia taastamist, siis vähemalt Saksa alade tihedamat koondamist keisrivõimu ümber. Maximilian I reformid. Viimaseks rüütliks kutsutud Maximilian I [1493–1519) oli esimene keiser, kes ei lasknud end paavstil kroonida
,,Uus elu" koosneb 31 luuletusest, mis on kirjutatud uues stiilis (hingeline, platooniline armastus jne .. ). Luuletused on kirjutatud Beatricele, tema isa tuttava sõber, kellesse ta armus, kuid kes pidi teise mehega abielluma. Luuletustel on proosatekstilised seletused. Tema traktaadid on ,,Pidusöök", mis räägib moraali normidest. ,,Rahvakeelest" seletab, kuidas muuta itaalia keelt, et seda saaks kasutada igas valdkonnas (luule, teadus, suhtlemine .. ). ,,Monarhia" ülistab keisrit. Tema tuntuim teos on ,,Jumalik komöödia". Ise pani ta sellele lihtsalt ,,Komöödia" nimeks, kuid Boccacio nimetas selle ümber. Selle kirjutamist alustas ta Firenzes ja lõpetas alles enne surma Rovennas. See on kirjutatud värsivormis, tertsiin (aba bcb cdc ...) ning selle pärast pole seda eesti keelde tõlgitud. ,,Jumalik komöödia" on lugu sellest, kuidas hing peale surma edasi elab ja kuhu ta lõpuks jõuab. Sellel on kolm osa, põrgu, puhastustuli ja paradiis
SAKSAMAA 1871-2009 EELLUGU Germaanlased.. Rooma riik. Frangi riik. Karl Suur 800 Frangi keisriks. 843 Verdun'i lepinguga Frangi riigi jagamine kolmeks. Keisritiitli üleminek Ida-Frangi riigile 962, kui Otto I paavstile Itaaliasse appi tuli. Saksamaa rahvusriiki ei olnud, Püha Rooma keisri tiitel oli rohkem au kui praktilise väärtuse kandja. Kuningatel ja vürstidel oli sisulist võimu rohkem. 1250-1312 keisrit ei olnud, ent see ei tähenda, et Saksamaad ei olnud. Kuningad ja vürstid ja aadel olid olemas ka keisrivõimu interregnumi ajal. Rudolf von Habsburg'i valimine Saksamaa kuningaks 1273 tähendas Habsburgide suguvõsa tõusu Saksamaa valitsejate hulka, tema tegi oma pojast ka Austria hertsogi (Austriast kujunes sajanditeks Habsburgide pärusvaldus1). Teine mõjukas suguvõsa Saksamaal on olnud Wittelsbachid, kes 12. sajandist on valitsenud Baierit. Ida-Saksamaal Brandenburgis ja
Need on publikule keelatud.senati arvamus on kohustuseks: senatus consultus. Senati volitusteks on kontrollida magistraatide tegevust, hääletada sõjavögede värbamise, valvata rooma rahva hüvede üle ja jälgib et säiliks usukultus ning juhib välispoliitikat. Keisririigi ajal- senatorite arv 600 juures, ametisse nim imperaator, kes valib nad endiste magistraatide hulgast. Keiser samut ijuhatab istungeid ja koosolekuid. nyydsest senat valib magistrate(keiser esitab kandidaadid), valib keisrit, senatus consultusel seaduse jüud, otsustamisõigus õigusalastes valdkondades. Tegelikkuses senati autoriteet kahaneb. Hilisemas keisririigi pole senat enam muud kui linnanõukogu. 4) Vabariikliku aja institutsioonide põhiline omapära Ilmuvad magistratuurid. Magistratuurid valitakse igal aastal ning nende struktuur on hierarhiline. Ametikoht pole tasustatud ja tehakse kõik, et ära hoida katsed isikuvõimu saamiseks. Kandidaat
1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killu...
Aasia: Hiinas algas kodusõda. Võim Hiinas läks kommunistide kätte ja 1. oktoobril 1949 kuulutas kommunistide liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi. Taivani saarel säilis Ühendriikide kaitse all Hiina Vabariik. India iseseisvus 15. Augustil 1947, samal päeval eraldus Indiast kahest osast koosnev Pakistan. Sellest päevast alates on India olnud maailma suurim demokraatlik riik. Kahepooluselises maailmas üritas India leida kolmandat teed. Jaapanis võeti sõjas kaotanud keisrit ei kukutatud. 1947 jõustus uus põhiseadus, mille järgi asendus absolutism konstitutsioonilise monarhiaga. Jaapan valis lääneliku tee. Lähis-Idas algas pidev konflikt, kui juudid asusid veel innukamalt ümber asuma oma ajaloolisele kodumaale, mida kohalikud araablased üldse ei soovinud. Türgi jätkas euroopalikke reforme ja liitus NATOga. Demokraatlik maailm: Erakondade kõrval suurenes sõjajärgsel perioodil massiliikumist, sealhulgas ametiühingute mõju. Tänu Marshalli plaanile ja
* Geniaalne väejuht, kaunite kunstide kaitsja, edendaja. Tema arvele võib panna tervete rahvaste hävitamise ning jäi elu lõpuni kirjaoskamatuks. *Esimene retk Zaragoza alla aga andis frankidele 778a valusa sõjalise õppetunni- ja maailmakultuurile kangelasloo "Rolandi laul". *800a andis löögi Bütsantsi valduste pihta. Soovis sellega tõestada, et on väärt keisrikrooni kandma. *812a sõlmisid Karl S ja Bütsantsi Michael I rahulepingu, millega basileus tunnistas Karli kui keisrit, jättes Aadria merest põhja pool asuvad maad. *Vallutuste tulemusel tekkis impeerium, mis hõlmas 1 200 00(ruut)km, kus elas 15- 18miljonit inimest -Paavst ja paavstiriik- ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja paavstiriik oli Itaalia ajaloo tähtsaimaid riike -Munklus- usueluvorm, mis põhineb askeetlikul ilmalikust elust eraldumisel, abielutusel ja ja võimalikult intensiivsel kultusetoiminguis osalemisel. -Kloostrid- kloostreid hakkas rajama Karl Suur
Hakati arutama hääleõiguse laiendamist; 17.02.2017 Põhjamaade ajalugu 13 Soome 19.sajandil 1809 sõmitud Hamina rahuga läksid Soome ja Ahvenamaa Venemaa koosseisu; 1809 Porvoo riigipäev; Soomes sai suurvürstiriik Venemaa koosseisus, Vene keisrist sai Soome suurvürst; Säilis senine õiguskord, luteri usk ja rootsikeelne asjaajamine; Soome sai oma keskvalitsuse ja riigikassa; Kõrgemaks valitsusorganiks sai Senat; Keisrit esindas kindralkuberner; Soomele anti tagasi varem Venemaale kuulunud alad (Viiburi); 1812 kuulutati pealinnaks Helsingi; Bürokraatia ajastu 1820.-1850.lõpuni ei käinud koos riigpäev; Võim oli riigiametnike käes; 1827 avati Helsingi ülikool; Rahvusluse tõus Algas ,,keelevõitlus'' - soome keel või rootsi keel? Soome keelele suuremat õigust nõudsid üliõpilased Johan Vilhelm Snellman - juhtiv soome rahvuslane
Minervat Juno kreeka Hera Neptunus Poseidon Venus Aphrodite Mars Ares, ka talupoegade ja karjuste kaitsja, tema järgi nim. märts, linnamüürist väljapool Marsi väljak muistne rahvakoosolekuplats Pontifex maximus riigi ülempreester, pontifekside eesotsas; pontifeksid kandsid hoolt üleriigiliste pidustuste eest, hoidsid korras kalendrit, pidasid arvestust riiklike tähtpäevade üle; keisririigi ajal kuulus see tiitel ainuvalitsejale, Augustusest alates hakati keisrit jumalustama, algul kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes jumala pojaks 21.Mis on keskaeg? Giovanni Andrea võttis 1469.a. kasutusele mõiste "keskaeg", paavst Paulus II raamatukoguhoidja; vaheaeg enne kaasaegseid inimesi Ajaloos puudub ühtsus, eri valdkondades eri kiirus, üks sündmus kuskil ei pruukinud midagi tähendada kusagil mujal. Keskaja periodiseering: · varakeskaeg 5.-11. saj. feodaalne killustatus, linnade kujunemine, naturaalmajandus
vastseisu Rooma aristokraatias. 64 Rooma tulekahju, milles hävis enamus linnast. Sellele järgnes süütamises süüdistatud kristlaste esimene suurem tagakiusamine. Tulekahju järel algatas Nero pompöössed ehitustööd Rooma linnas. Valitsusaja lõpul puhkesid provintsides armee ülestõusud. Kui senat kuulutas Nero tagandatuks pretoriaanid loobusid teda toetamast, sooritas ta enesetapu. 68 69 kodusõda, mille käigus tõusid aasta jooksul võimule neli keisrit (Galba, Otho, Vitellus ja Vespasianus). Flaviuste dünastia 69 96 Vespasianus 69 79: Taastas riigi sisemise ühtsuse ja piiride julgeoleku. 66 70 Juudi sõda: juutide Rooma-vastane ülestõus; pärast kolmeaastast piiramist vallutas tulevane keiser Titus Jeruusalemma ja hävitas linna koos Jahve templiga. Titus 79 81: 79 Vesuuvi purse, mis mattis vulkaanilise tuha ja laava alla Pompeii ja Herculaneumi. 80 valmis Rooma Colosseum (Flaviuste amfiteater). Domitianus 81 96
Suur rahvasterändamine- 375 germaani ja slaavi rahavste ümberasumine oma algkodust. Ajendiks oli rändkarjakasvatajatest hunnide sissetung Aasiast Euroomasse. Tagajärjed- Lääne- rooma häving, anglite ja sakside sissetung Britanniasse, anglosaksi kuningriikide teke, inglise eele kujunemine, uute keelte kujunemine nt romaani keeled. Lääne-Rooma häving- 476.aastal kukutas germaani väepealik Odoaker toonase Lääne-Rooma keisri võimult, tunnistas ülemvalitsejana Ida-Rooma keisrit ja hakkas tema asemikuna Itaalias valitsema. Keskaeg umbe 1000 a. pikkune ajalooperiood, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. (~3500 eKr- 476 pKr) Tunnused- läänikord, ristiusk roomakatolikul kujul, seisuslik ühiskond PILET 7 Mesopotaamia tsivilisatsioon Geograafilised ja looduslikud olud ning sellest tulenenud tsivilisatsiooni eripära. Riikluse teke, Mesopotaamia suurriigid, valitseja võim, linnade tähtsus. Hammurapi koodeks.
organisatsioonile. NATO kasutab ka heidutuspoliitikat. Eriti aktiivselt tänapäeval Balti riikides ja Poolas. Lisaks sellele tegeleb NATO humanitaaroperatsioonide ja rahutagamisorganisatsioonidega. 3. Šintoism Šintoism oli Jaapani riigireligioon kuni II maailmasõja lõpuni, loodususund, kus kõrgelt hinnatakse esivanemate kultust. Šintoismis on väga palju kamisid(jumalad, vaimud jne.) Jaapanlased olid veendunud, et keisriperekond on pärit päikesejumalannast Amaterasust ja keisrit nim. Tennoks. Kuigi on palju jumalaid, on suhteliselt vähe templeid, sest kõige püham paik on tühjus. (Kui aga on tempel, siis on seal kindlasti peegel.) Nad uskusid, et maa tekkis kahe jumala Izanami ja Iznagi abielusuhete tulemusel. (Need kaks jumalat said käsu, mille järgi lõid ja korraldasid maailma ning paigaldasid taeva tungisamba, mis kujutab endast maad ja taevast ühendavat maailmatelge.) Pilet 15 1. Multipolaarse maailma kujunemine
octavianus(augustus) sõjaväe toel riigis ainu võimu ja algas keisri riik. Keisririigi korraldus 2. Väliselt jätkus resbuplica. Igal aastal valiti magistraate ja senati istungid toimusid. Tegelik võim kuulus valitsejale. Augustus võtis endale tähtsad ametid ja au nimetused. Prin ceps- 1. riigi kodanik. imperaator- käskija. caesar- caesari lapsenatud poeg. Pater pariae- isamaaisa . pontifex maximus- ÜlempreesterAja jooksul hakkas nimetus tähendama keisrit. Senati roll nõuandva organina säilis ja senaatori amet jäi auväärseks. Keisrid püüdsid senaatoritega häid suhteid hoida,et nad ei takistaks tegevust. Senaatori seisus laienes, ka teiste impeeriumi piirkondada elanikud said võimaluse senatisse kanditeerida. Keisririik Lk -173/74 Augustus valitses aastatel 30 ekr-14 pkr. Rahuperioodil arenes tõhusalt majandus ja valitseja sai pühenduda riigi sisekorralduse täiustamisele.Ta hoidis häid suhteid
Keskaja mõiste, ajalised piirid ja tunnusjooned. Rooma impeerium lagunes kaheks: Lääne-Rooma ehk Rooma ning Ida-Rooma ehk Konstantinoopol. Suur rahvasterändamine sai alguse 375.aastal mil hunnid tungisid Aasia sisealadeslt Euroopasse. See sundis germaanlasi liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma. 476.aastal kukutas germaani väepealik Odoaker toonase Lääne-Rooma keisri võimult, tunnistas ülemvalitsejana Ida-Rooma keisrit ja hakkas tema asemikuna Itaalias valitsema. Selle sündmusega lõppes Lääne-Rooma keisririik. Keskaeg- üld ajaloo psa, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale, umbes 1000.a periood , so Euroopa ajaloo periood. Tunnusjooned: feodalism, katoliiklus, seisuslik ühiskond. 2. Eestlased hilisrauaajal Elatusalad. Halduslik korraldus: külad, kihelkonnad, maakonnad. Elamud. Ühiskond. Sõjaline tase. Suhted naabritega. Kasutati rauda, pronksi.
Aleksandri ema Nadezda Ossipovna kolis koos oma emaga Marja Aleksejevnaga Sergei Lvovitsi juurde. Majapidamist hakkas pidama Marja, sest oma tütrele ta seda ei usaldanud. Naised võtsid endaga kaasa ka amme ja hoidja Iriska. Puskinid kolisid kogu perega Peterburisse. Sergei külastas äia Mihhailovskojes ja vana moorlane lubas kõik oma valdused pärast surma Sergei perekonnale jätta. Pärandust oodates ei julgenud Puskinid kolida, kuid ei tahtnud ka paigale jääda. Kartes keisrit kolis Sergei oma perega tagasi Moskvasse, kuu aega enne keisri tapmist. Nadezda sünnitas teise poja, kellele pandi nimeks Nikolai. Sergeile tundus tema tulevik ühtäkki ebakindel ja tal polnud selgeid mõtteid. Pärast seda, kui naine rasedaks jäi, seati Sergeile sisse kodune järelvalve. Säärases ebaselges olukorras püüdis ta aina kodunt ära käia. Kuueaastaselt oli Aleksandr raskepärane, kohmakas ja tema lokid hakkasid tumenema. Kõik mängud olid talle võõrad,
Tuleb kasvatada patriotismi ja õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. ,,Rahvaste lauludes" avaldas ka 13 eesti rahvalaulu. 9.Saksamaa riiklik korraldus 17-18.saj Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17-18.saj ikka veel Saksa-Rooma keisririiki. Selle valitsejaks oli keiser, kelle valisid kuurvürstid eluks ajaks ning kes traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: ° Kuurvürstide kuuriasse kuulusid need, kes võisid valida keisrit. Esialgu oli neid kaheksa, hiljem üheksa. Juhatajaks oli Mainzi peapiiskop. ° Vürstide kuuria koosnes üksikute saksa riikide esindajatest (~100) ° Linnade kuuria moodustasid esindajad 51-st vaba- ja riigilinnast. Riigipäev ei olnud valitud parlament, kõiki seisusi ei esindatud. Vahekord keisriga oli erinev, Alates 1633.a istus Regensburgis koos alaline Riigipäev. Kohal olid vaid võimukandjate saadikud. Nad said õiguse 12
suurt koalitsiooni Prantsusmaa vastu. Esmajärjekorras otsiti liitlasi Venes-Austrias-Preisis, kuid esialgu olulise eduta. Preisi uus kuningas FW III soovis pigem neutraliteeti säilitada, Vene uus tsaar Paul I samuti. Prantsusmaa olukorda halvendas Napoleoni tungimine Egiptusesse suvel 1798 (1798-99), mis pööras Prantsusmaa vastu nii Venemaa kui Osmanite (alustas sõda Prantsusmaa vastu suvel 1798) impeeriumi. Vene uut keisrit Paul I ärritas eriti Malta vallutamine prantslaste poolt, sest ta oli suur Malta ordu austaja ja suurmeister (1798). Britid hõivasid Malta 1798. 1799 kevadel oli II koalitsioon välja kujunenud (ehkki mingit ühist koalitsioonilepingut ei olnud - tegemist oli bi- ja trilateraalsete allianssidega). Prantsusmaa vastu sõdisid Inglismaa, Austria, Venemaa ja Türgi, samuti Napoli ja Portugal. II koalitsiooni saatis alul edu. Napoleoni sõjakäik lähis-idas nurjus. Reini piirkonnas sunniti
Pealegi vajas keiser prantslaste ja türklaste vastu sõdimiseks kodurahu. Seitsmest kuurvürstist kolm (Saksi, Brandenburgi ja Pfalzi) olid protestantide poolel, kellele neljandana liitus reformatsiooni soosiv Kölni peapiiskop. Alles 1546. aastal asus Karl V väevõimuga usuühtsust taastama, vallandades protestantide kaitseks 1531. aastal loodud Schmalkaldeni liidu järgi nime saanud Schmalkaldeni sõjad (154648 ja 155255). Kuigi keisrit saatis sõjaline edu, toetasid vürstid, kartes keisrivõimu tugevnemisega oma võimupositsioone kaotada, pigem protestante. 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahuga tunnustati protestante Augsburgi usutunnistuse alusel teise riigireligioonina. Seega puudutas usurahu vaid luterlasi. Kalvinistid ja kõik teised usulahud jäeti usurahust välja. Ühtlasi sätestati, et alamad peavad järgima maahärra usutunnistust: cuius regio
Lääne keisririigi kokkuvarisemine 480. aastal tähendas seda, et Rooma paavstitool oli Itaalias ainus korrastatud ja funktsioneeriv institutsioon, kellel olid kasutada suured rikkused. Paavst ei olnud ainult Rooma valitseja, vaid temas sai Itaalia roomameelse elanikkonna koondaja germaanlaste vastases võitluses. Nii sai paavstist Itaalia poliitika valitseja. Kuigi paavst kiitis heaks ja nõustust Bütsantsi impeerium romanum christianumiga ei võinud ega tahtnud ta tunnustada keisrit kiriku kõrgeima juhina nii nagu sellega idas oli harjutud. Paavst Gelasius teatas keiser Anastasius I le et sel ei olnud mingit õigust ja voli valitseda kirikut ega koostada eeskirju kirikliku elu asjus. Gelasiuse õpetus ei mõjutanud kuigi palju ida rooma keisreid kuid tema kirjad liideti paavstilike dekretaaliate kogusse ning need mõjutasid keskajal juba paavstide universaalteokraatia arengut. Tuunustamine Nagu eespool mainitud sai primaat tunnustuse keiser Honoriuselt, kes väljastas 445
jõed, mäed, pühapaigad, olulised esivanemad. Kamide hulk on lai. Sinto traditsioon on Jaapani ühiskonna põhiväärtused. Torii pühapaikade juures olevad väravad, sinto sümbol. Sinto traditsioon kujundatai välja jaapanlaste poolt. Põhjuseks olid suured välismõjud: hiina. Jaapanis tekkis vajadus oma defineerimise järele. Sinto traditsioon jaguneb neljaks: - keisrikoja sinto perejumalate austamine, ei ole teistele avatud. Keisrit on peetud jumalikuks, ta on päikesejumala järeltulija; - pühamu sinto - sekti sinto - rahvasinto riigisinto Shimenawa püha köis, osutab pühale territooriumile; Fuji pühapaik; Izanami & Izanagi - Amaterasu Jaapani pühakiri. Sintodel on pühamud, mitte templid. Jaapanlased võivad olla mitut usku korraga. 11. detsember 2007 Uued usundid - uususundid, uued usuliikumised, sektid, lahkusud, kultused;
Nime poolest küll Rooma liitlased, tegutsesid need hõimud sageli keisritest sõltumatult. Varsti kaotasid Lääne- Rooma keisrid peaaegu täiesti võimu oma provintside üle. Ka Itaalias valitsesid nende asemel tegelikult germaani soost väepealikud. 476. a. kõrvaldas üks germaani väepealik Odoaker võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Tunnustanud vormiliselt Ida-Rooma keisrit kui riigipead, hakkas ta tema asemikuna Itaalia üle valitsema. See sündmus märgib Lääne-Rooma keisririigi ja ühes sellega kogu vanaaja lõppu. Rooma impeeriumi lääneosas kuulus võim nüüd germaani rahvaste kuningatele, impeeriumi idaosa püsis aga Konstantinoopolis asuva keisri valitsuse all. Ida- Rooma ehk Bütsants püsis järk-järguliste muutuste hinnaga kuni 15. sajandi keskpaigani
Juudi riik oli Rooma riigi algusest multikultuurne riik ja seetõttu ka multireligioosne paljude erinevate kultustega. Roomlased ei nõudnud vallutatud aladelt Rooma usu vastuvõtmist, küll aga püstitati Rooma kultuskeskused (Kapitooliumi triaad). Jumalanna Roma oli Rooma võimu personifikatsioon provintsides. Keisrikultus. Austust osutati keisri geniusele (kaitsevaim). Genius tekib mehele sünnihetkel, kaitstes teda ohtude eest. Naiste kaitsevaim on Juno. Rooma ajaloos on 7- 8 keisrit, kes on end nimetanud mingi jumala maapealseks kehastuseks. CALIGULA oli kurikuulsamaid Rooma türanne, tema ajal tekkis konflikt juutide ja Rooma usu vahel. Ta käskis püstitada oma büsti Jeruusalemma templisse, kuid tema korraldus jäeti täitmata ning suur juutide Rooma-vastane ülestõus lükkus edasi. Konflikt tipnes hiljem Jeruusalemma katastroofiga (70), juutlus lakkas olemast kultusreligioon ja muutus kodupõhiseks.
suhteid. Rahu aitas tagada eelkõige põhimõte, mille kohaselt jäi provintsidele Rooma ülemvõimu tunnistades vabadus järgida omaenda norme ja kummardada omaenda jumalaid.Üldiselt dateeritakse Pax Romana Augustuse valitsemisajast 27 eKr kuni Marcus Aureliuse surmani 180. aastal. Impeeriumi jagamine Kui keiser Diocletianus võimul oli, kehtes ta seaduse, kus 4 keisrit koos valitseksid omale määratud maal. Sellest seadusest tuli loobuda, aga jäi tava, et riik on kaheks jagatud kahe keisri vahel. Järgmisena tuli võimule Constantinus Suur, tema lasi rajada riigi idaossa Euroopa ja Aasia piirile uue pealinna - Konstantinoopooli - kuna ta pidas riigi arengule eluliselt tähtsaks. Seejärel Rooma linna tähtsus langes kõvasti nii poliitiliselt, kui ka kultuuriliselt
Ristiusk (nagu judaism, millest ta välja kasvas) monoteism (usk ühte jumalasse). Siit ka kristlaste sallimatus teistesse religioonidesse. Teiste religioonide esindajaid peeti paganateks. Paganad - kristlaste halvustav nimetus teiseusuliste kohta. Kristlus sattus peagi vastuollu Rooma poliitikaga. Nimelt kristlased kummardasid ainult ühte jumalat. Kuid sageli kuulutasid ka Rooma keisrid end jumalateks. Kristlased keeldusid aga keisrit kummardamast kui jumalat. Sellega on ka seletatav, miks Rooma keisrid kristlasi põlgasid. See suhtumine muutus alles Constantinus Suure ajal aastal 313, kui ristiusk lubati. 391. aastal aga kuulutati ristiusk Rooma valitsevaks usuks. Sellega tehti lõpp antiiktraditsioonidele, sh ka olümpiamängudele. ** 12. Keskaeg Euroopas ja selle üldiseloomustus, õp (II osa), lk 7-9. Keskaja mõiste ja selle ajaline piiritlemine (keskaja alguse ja lõpu probleem). Keskaja
aga tõsiuskselt liikvele kuulujutu, et tegu on enam-vähem-nagu mingi keisri eksitusega, sest kiri oli väga yllameelne ja suurehingeline (this point of view becomes soon widely accepted). Jakob aga leiab Timo vanast toast, millesse ta ise sisse oli kolinud, kirja mustandi või ärakirja. Omavahel öeldes oli see oma kaasaja kohta (teate kyll: meelitustega ära harjunud hellikutest keisrid) pisut liigagi kriitiline. Kirjas kritiseerib Timo keisrit väga tema ja ta esivanemate rumaluse uhkuse ja omakasupyydlikuse tõttu; hõõrub talle nina alla mitmeid probleeme riigis (Eesti maarahva seisukord included - Timo on ses suhtes väga õiglane tegelane, abiellus ta ju Eevagagi osaliselt oma tõekspidmaiste tõttu). Sellesamase käsikirja leiab Jakob peidikust, mis oli kirjutuslaua kohal laes (tegelikult veel peidikusisesest teisest peidikust. Tavalises peidikus, mille ta puhtjuhuslikult avastas, hoiab ta oma päevikut
Ristiusk (nagu judaism, millest ta välja kasvas) monoteism (usk ühte jumalasse). Siit ka kristlaste sallimatus teistesse religioonidesse. Teiste religioonide esindajaid peeti paganateks. Paganad - kristlaste halvustav nimetus teiseusuliste kohta. Kristlus sattus peagi vastuollu Rooma poliitikaga. Nimelt kristlased kummardasid ainult ühte jumalat. Kuid sageli kuulutasid ka Rooma keisrid end jumalateks. Kristlased keeldusid aga keisrit kummardamast kui jumalat. Sellega on ka seletatav, miks Rooma keisrid kristlasi põlgasid. See suhtumine muutus alles Constantinus Suure ajal aastal 313, kui ristiusk lubati. 391. aastal aga kuulutati ristiusk Rooma valitsevaks usuks. Sellega tehti lõpp antiiktraditsioonidele, sh ka olümpiamängudele. ** 12. Keskaeg Euroopas ja selle üldiseloomustus, õp (II osa), lk 7-9. Keskaja mõiste ja selle ajaline piiritlemine (keskaja alguse ja lõpu probleem). Keskaja
Inari 2. Kuidas kutsuti päikesejumalannat? Amaterasu 3. Kuidas kutsuti esimest jumalatepaari? Izanagi ja Izanami 4. Kes oli jumalus Amaterasu lapselaps? Ninigi 5.Kuidas nimetatakse Jaapanis valitsevat kõige vanemat usundit? sintoism 6.Kuidas nimetatakse templi väravaid, mis on ka Jaapanis valitseva usundi sümboliks? torii 7.Kuidas nimetatakse templi pühamus asuvat "Jumala ihu?" sintai 8-Kelleks peeti Jaapani keisrit? Jumalikuks olendiks ja keiser on kõrgemaks preestriks. 9.Kuidas nimetati usundit, mis keelustati ameeriklaste poolt pärast Jaapani kapituleerumist? Vana sinto 10.Millal hakkas Jaapanis levima budism ja kuidas seda nimetati? 6.sajandil, Butsu-do ehk Buddha tee Nimetus Judaism Kristlus Hinduism Islam
Luther on sellest liikumisest shokis, kaasa lähevad ka aadlid, linnakodanikud ja maaisandad. Värvikaim liider Thomas Müntzer, nõudes maaomandi võrdset jaotamist ja seisuslike vahede kõrvaldamist. Schmalkaldeni sõjad, nime saanud Schmalkaldeni liidu järgi, mis oli loodud protestantide kaitseks. 15461548 ja 15521555. Karl V astus väevõimuga usuühtsust taastama vallandades protestantidele sõjad. Kuigi keisrit saatis sõjaline edu, toetasid vürstid pigem protestante, kartes keisrivõimu tugevnedes kaotada oma võimupositsioone. Eesmärk ref. maha suruda. Augsburgi usurahu 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahuga tunnustati protestante Augsburgi usutunnistuse alusel teise riigireligioonina. Seega puudutas usurahu vaid luterlasi. Kalvinistid ja kõik teised usulahud jäeti usurahust välja. Ühtlasi sätestati, et
luua suurt koalitsiooni Prantsusmaa vastu. Esmajärjekorras otsiti liitlasi Venes-Austrias- Preisis, kuid esialgu olulise eduta. Preisi uus kuningas FW III soovis pigem neutraliteeti säilitada, Vene uus tsaar Paul I samuti. Prantsusmaa olukorda halvendas Napoleoni tungimine Egiptusesse suvel 1798 (1798- 99), mis pööras Prantsusmaa vastu nii Venemaa kui Osmanite (alustas sõda Prantsusmaa vastu suvel 1798) impeeriumi. Vene uut keisrit Paul I ärritas eriti Malta vallutamine prantslaste poolt, sest ta oli suur Malta ordu austaja ja suurmeister (1798). Britid hõivasid Malta 1798. 1799 kevadel oli II koalitsioon välja kujunenud (ehkki mingit ühist koalitsioonilepingut ei olnud - tegemist oli bi- ja trilateraalsete allianssidega). Prantsusmaa vastu sõdisid Inglismaa, Austria, Venemaa ja Türgi, samuti Napoli ja Portugal. II koalitsiooni saatis alul edu. Napoleoni sõjakäik lähis-idas nurjus. Reini piirkonnas
mõista (tahab monofüsiite üldkiriku ja riigiga lepitada). Põhjustab skisma Õhtumaa aladel, ehk siis Vigiliuse omaenda aladele jäävad kirikuprovintsid ütlevad temast lahti. See skisma kestab kuni 7. oikumeenilise kontsiilini ja toob kaasa Läänes täiesti uue patriarhaadi tekke, selleks on Aquileia piiskop. Märgiline see, et 555. a allutab Justinianus keiserliku dekreediga igasuguse ametisse nimetamise Roomas (s.t et paavsti surma korral tuleb teavitada keisrit ning uue valik peab toimuma keisri heakskiidul). Kui Vigilius sureb saab ametisse keisri mees Pealgius I (556-561). Kuni 568. aastani, kuni langobardid Itaalia vallutavad, jääbki paavstitool keisri paavstitooliks. Selline suhtumine jääb paika kuni 9. sajandini, kus leiti, et kõik, mis Läänes toimub peab heakskiidu saama Idas. Gregorius Suur (elas 540-604). Pontifikaat 590-604. Laseb ehitada Roomas ümber oma vanemate paleest kloostri. Seal, esialgu askeedina, seejärel diakonina
elanikest, senatist sai keisri nõuandja. Trianuse valitsusajal (98-117) saavutas Rooma impeerium võimsuse haripunkti vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. Roomarahu riik tagas kodanikele rahu ja julgeoleku, piiridele rajati tugevad kindlustevööndid. Hiline keisririik (235-476) Segaduste ajajärk (235-284) nn sõdurkeisrid, kes võitlesid võimu pärast. 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. Korra riigis taastas keiser Diocletianus (284-305), tugevdades keisrivõimu senati arvel. Constantinus Suur (306-336) legaliseeris ristiusu ja muutis pealinnaks Konstantinoopoli, suurenes lõhe ida- ja lääneprovintside vahel. Theudosius ühendas veel korra riigi, kuid tema surma järel 395. a. lõhenes Rooma impeerium lõplikult kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks. Suur rahvasteränne (375-476) germaani hõimude paiknemine hunnide eest Rooma aladele.
Ladina keel kõrgkultuuri ja igapäeva ei jõudnud. Rooma tsivilisatsiooni hiilgeaeg, kus keisrite sponsoreeringutel ehitati Rooma linn välja. Impeerium ühendas terve Vahemere. Rooma oli miljonilinn. Keisrivõim pidi tagama ka Rooma linna elanike rahulolu, kuna seal oli palju töötuid ja vaeseid- tsirkust ja leiba. Kolm dünastiat oli: · Augustus ja tema järglased Julius Claudiused. Nad olid tuntud kui neli halba keisrit, kes ei saanud senatiga läbi ja vb olid ka ebastabiilsed. · Siis tuli Flaviuste dünastia, millele eelnes üheaastane kodusõda. Ehitati Colossum. · Antoniinused 98-192 ja nad olid neli suurt keisrit- Trajanus, Hadrianus, Antonius Prius ja Marcus Aurelius. Nad said senati hästi läbi, tuginesid neile ja tegid koostööd. Trajanuse ajal saavutas Rooma riik oma maksimaalse ulatuse. Tekkis ka ristiusk. Roomlased austasid oma jumalaid, aga olid ka hellenistlikud kultused
Caesari ajalooteosed, kus esineb tendentslikkust ja oma tegevuse õigustamist. Tuntuim Rooma ajaloolane oli Titus Livinus: Oma peateoses detailne Rooma ajalugu Romulusest Augustuseni. Senituntud faktid koos õpetliku sõnumiga. Rooma saavutused lähtusid muistsest voorusest, moraalne allakäik tõi vabariigi hävingu. Hiline Rooma Keisririik Sügava kriisi ületamine 3. sajandil. Sõdurkeisrite aeg: Leegionärid kuulutasid oma pealikud keisriteks. Lakkamatud kodusõjad. 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. Korra taastamine keiser Diocletianuse ajal (284-305) Keisrist sai piiramatu võimuga valitseja, kes toetus arvukale ametnikkonnale. Senat kaotas ka nõuandva tähenduse. Linnade omavalitsused allutati keisri kontrollile. Piirivägedele lisaks loodi reservvägi, mida sai vajadusel ükskõik kuhu suunata. Suurendati ratsaväe osatähtsust. Sõjaväe barbariseerumine meestepuudusel värvati sõdureid piiritaguste rahvaste hulgast (germaanlased).
Caesari ajalooteosed, kus esineb tendentslikkust ja oma tegevuse õigustamist. Tuntuim Rooma ajaloolane oli Titus Livinus: Oma peateoses detailne Rooma ajalugu Romulusest Augustuseni. Senituntud faktid koos õpetliku sõnumiga. Rooma saavutused lähtusid muistsest voorusest, moraalne allakäik tõi vabariigi hävingu. Hiline Rooma Keisririik Sügava kriisi ületamine 3. sajandil. Sõdurkeisrite aeg: Leegionärid kuulutasid oma pealikud keisriteks. Lakkamatud kodusõjad. 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. Korra taastamine keiser Diocletianuse ajal (284-305) Keisrist sai piiramatu võimuga valitseja, kes toetus arvukale ametnikkonnale. Senat kaotas ka nõuandva tähenduse. Linnade omavalitsused allutati keisri kontrollile. Piirivägedele lisaks loodi reservvägi, mida sai vajadusel ükskõik kuhu suunata. Suurendati ratsaväe osatähtsust. Sõjaväe barbariseerumine – meestepuudusel värvati sõdureid piiritaguste rahvaste hulgast (germaanlased).
Esimene Rooma Keisririigi keiser Augustus oli asutatud kui jumal Austati geeniust ehk mehe seksuaalset potentsi, mis kujutab mehe kaitsevaimu; naise kaitsevaim oli juno Põhiline keisrikultuse vorm oli keisrigeeniuse austamine, tseremooniad, sünnipäevapidustused, ohvritoomine Üksikud keisrid lasid austada end, mitte geeniust Juudid olid vabastatud keisrikultusest tingimusel, et nad paluvad oma jumalalt Rooma riigi edu Riik oli jumalik kord, mis on keisrit, kui oma esindajat kohustatud austama ning keiser omakorda vastutab riigi hea käekäigu eest Pontifix Maximus ('sillaehitaja suurim') kõige tähtsam religioosne amet Rooma riigis, ülempreester; talle allusid ka teised religioossed kolleegiumid; ülesandeks vastutada/korraldada riigi religioosset tegevust Peamine uskumus - Jumalate heasoovlikkusest sõltub Rooma riigi käekäik
3) 768a tuli võimule Karl Suur (...- 814) , kes oli Pippini poeg. Ta võttis valitsemise ajal üle langobardide riigi. Oma laienemiste tulemusena tagas ta sisemise julgeoleku, nimetas ametisse krahvid. See riik hõlmas valdavat osa Lääne-Euroopas va Lõuna- Itaalia, Hispaania, Inglismaa. Kuna paavstil olid Itaalia ülikkonnaga pidevalt tülid ning Karl Suur ulatas talle abistava käe. Paavsti häiris ka ,,Pippini kingi" ebalegaalsus. Kuna Bütsansi riigis keisrit sel hetkel ei olnud, siis ... aastal kroonis Leo III Karl Suure keisriks, kes võttis endale Keiser Augustuse nime ning lõi pretsedendi keskaegsele keisririigile. Karl Suurele tegelikult ei meeldinud, et paavst kroonis ta keisriks, sest ta pidas paavsti endast madalamaks ja et keisri tiitlit saab anda ainult keiser mitte paavst. Edaspidi sai reegliks, et keisriks kroonida saabki ainult paavst. Peale selle et
reformatsiooni). Piiskopilt läheb õigus valida kirikutesse vaimulkke linna raele. Gregorius VII toonitas, et on Kristuse asemik maa peal. Paavsti võim nii ilmalik kui kiriklik, voli vürste ametisse nimetada ja vallandada. Dictatus Papae vaid Rooma kirik on Jumalast, vaid Rooma paavst on üleilmne, tal õigus tagandada ja valida piiskoppe, jagada ja ühendada piiskopkondi, valisejad peavad Rooma paavsti jalga suudlema (zestidel juriidiline jõud, loovad õiguslikusideme), võib keisrit tagandada, oikumeeniline kontsiil peab olema tema poolt heakskiidetud, otsustab tekstide kanoonilisuse üle, paavsti ei saa süüdistada ega tema üle kohutmõista, Rooma kirik pole kunagi eksinud ega eksi ka, Rooma kiriku vastane pole katoliiklane (ei saa lunastatud). Paavsti ilmeksimatus ei laiene igapäeva ellu, paavstid pole seda sätet kasutanud. Investituuri tüli paavsti ja keisri vahel. Paavst nõudis õigust Saksa piiskoppi ametisse nimetada. Kuninga ametnikke nimetab paavst
lähtekohaks võeti aasta 1624 olukord. garanteeris Luteri usu säilimise P-Saksamaal 3) - Prantsusmaa soovide kohaselt kinnitati Vestfaali rahus Saksamaa poliitiline killustatus ja Habsburg-keisrite võimukaotus. Saksamaa jäi ilma poliitilisest keskvõimust. - Saksamaa keisririik koosnes üle 300 vürstiriigist, vabalinnast ja piiskopkonnast, mis olid praktiliselt iseseisvad (nt. Said sõlmida lepinguid võõrriikidega) (vürstid absoliitsed monarhid) - Riigiseisuste suveräänsus = Saksamaa keisrit sidusid Saksamaa riigipäeva otsused, mis puudutasid sõjaküsimusi ja üldriiklikku seadusandlust (Keiser absoluutne monarh vaid Austrias) Tulemus: - Saksamaa Habsburg-keiser võis loota ja toetuda vaid oma pärusvaldustele Austrias ning Böömimaal ja Ungaris (Nende troon kuulus automaatselt Habsburgidele) Vestfaali rahulepingu tagajärjed: 1. Euroopas kadus Habsburgide hegemoonia oht. 2. Saksamaa poliitiline killustumine umbes 200 aastaks. Püha Saksa-Rooma keisririik
Jumalad Roomlased austasid loodusjõude ja vaime Iga asi mis oli hingestatud ,igaühes oli mingi jõud mida nim. Nuumeniks- tähtsamad neist oli laarid, kes kehastasid esivanemate hingi Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius- tagas pere püsimise Riik ja Religioon Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest Preestrid olid riigiaametnikud, valiti eluks ajaks, jagunesid mitmesse kolleegium,millest tähtsaim oli 16-liikmeline pontifekside kolleegium. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama Nii taheti tõsta rooma keisri autoriteeti vallutatud maade elanike seas. Ennete tõlgendamine Augurid- tegelesid roomas ennustamisega Ennete tõlgendamine oli väga tähtis ja kuulus iga ohvritoomise juurde Kriitilistel hetkedel pöörduti kapitooliumi säilitatud sibülliraamatute poole. Sibüll oli kreeka päritolu ennustaja, kes kuulutas Itaalias Kyme linnas. Haridus Roomas oli pere ül laste kasvatamine Enamik roomlasi saatsid oma lapsed kooli kirjaoskust õppima
provintsides ülikoolile, hiljem tsensuurikomiteele. Tsensoriteks olid kohalikud baltisakslastest ametimehed, ülikooli- või gümnaasiumiõppejõud. Mitmed Peterburgis ja Moskvas ilmuvad suured ajalehed vabastati eeltsensuurist, kuid provintsides jäi see täielikult kehtima. 1869. aastast Eestikeelsete trükiste tsenseerimine allutati 1869. aastast Riia tsensuurikomiteele. Alates Nikolai I ajast koostati keelatud väliskirjanduse nimekirju. Ei tohtinud riivata usu aluseid, keisrit ega tema pereliikmeid, ei tohtinud ässitada üht seisust teise vastu. Kirjastamine: Suurem osa baltisaksa teadlaste ja kirjameeste töid trükiti Riias, Miitavis, Peterburis või Saksamaal, mõned Eesti trükikodades. Raamatukubandus ja raamatukogud: 1802. aastast hakkas trükikohade, kirjastajate, raamatukaupmeeste ning raamatukogude arv Eesti linnades kasvama (Eratrükikodade taaslubamine 1802). Asutati "Eestimaa Kubermangu Teataja" jaoks eraldi kubermanguvalitsuse trükikoda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
