ohvitser) laseb, aga tõsiuskselt liikvele kuulujutu, et tegu on enam-vähem-nagu mingi keisri eksitusega, sest kiri oli väga yllameelne ja suurehingeline (this point of view becomes soon widely accepted). Jakob aga leiab Timo vanast toast, millesse ta ise sisse oli kolinud, kirja mustandi või ärakirja. Omavahel öeldes oli see oma kaasaja kohta (teate kyll: meelitustega ära harjunud hellikutest keisrid) pisut liigagi kriitiline. Kirjas kritiseerib Timo keisrit väga tema ja ta esivanemate rumaluse uhkuse ja omakasupyydlikuse tõttu; hõõrub talle nina alla mitmeid probleeme riigis (Eesti maarahva seisukord included - Timo on ses suhtes väga õiglane tegelane, abiellus ta ju Eevagagi osaliselt oma tõekspidmaiste tõttu). Sellesamase käsikirja leiab Jakob peidikust, mis oli kirjutuslaua kohal laes (tegelikult veel peidikusisesest teisest peidikust. Tavalises peidikus, mille ta puhtjuhuslikult avastas, hoiab ta oma päevikut. See päevik
10 11 Keelatud linn Keelatud linn on üks Pekingi ja kogu Hiina kuulsamatest vaatamisväärsustest. Pekingi kesklinnas, Taevase Rahu väljaku põhjaosas paiknev müüriga piiratud ala hõlmab enda alla 72 hektarit ja seal on üle 800 ehitise. Erinevaid ruume arvatakse linnas olevat 999. Keelatud linn oli keisrite elukohaks Mingi ja Qingi dünastiate valitsemisajal 15. sajandi algusest 1912-nda aastani. Enne Hiina rahvavabariigi asutamist 1911-ndal aastal, jõudis seal elada 24 keisrit oma perede ja õukondadega. Viimane neist, Pu Yi, loobus ametlikult võimust alles 1912-ndal aastal, kuid tal lasti siiski elada Keelatud linnas 1924-nda aastani, mille järel muudeti keiserlik palee muuseumiks. Paleed teatakse ka nimega "Purpuranpunane keelatud linn" ehk Zijingcheng. Punane ei viidanud ehitiste värvile ega palee müürile vaid hoopis mütoloogiale. Räägitakse, et Taevase keisri palee asetseb Põhjanaela kandis, ja purpurpunane värv sümboliseeribki Põhjanaela
Curulis oli tehtud elevandiluust või vähemalt sellega kaetud, ning rikkalikult kaunistatud. Curulisest kujunes omamoodi auiste, millel võisid istuda vaid teatud kõrgemad riigijuhid ja ametimehed. Kuna pikemat aega on sellist tüüpi ilma seljatoeta toolil ebamugav istuda, siis sümboliseeris curulis ka seda, et ametimees, kellel oli õigus seda istmena kasutada, pidi end oma ametikohal õigustama, mitte mugavaks muutuma. Esimesel pildil bareljeef, mis kujutab Rooma keisrit Marcus Aureliust istumas curulis- tüüpi toolil. Teisel pildil curulis. 16 Trapezofoor vana-rooma söögilauda kandvad, looma või linnu täisfiguure kujutavad jalad. Pildil laud trapezofoor-jalgadega. Kassettlagi korrapäraselt raamistatud kassettidest kujundatud tasapinnaline või võlvitud lagi. On olnud eriti soositud võte kuppelehitiste lagede kujundamisel.
Erakordselt tihedad mustad juuksed, mis poleks nagu kunagi kammi näinud,hoidsid igasse külge harali. Silmadest hõõgus imelist jõudu. Nina oli lühike, kandiline ja lai, nagu lõvi koon. Hirmuäratavad lõualuud oleksid võinud pähkleid purustada...". Nõnda kirjeldas üht muusika ajaloo huvitavamat isiksust Beethovenit - kirjanik R. Rolland. Beethoven oli süngevõitu endassetõmbunud vanapoiss, esimene helilooja, kes loobus paruka kandmisest. Vanemas eas kirus ta avalikult keisrit, Viini aadlit ja riiki. Iga teine oleks selliste ütlemiste eest tol ajal kongi heidetud.Beethoven imetles Goethe luulet ja Goethegi soovis Beethoveniga tuttavaks saada, kuid paraku olid need kaks suurvaimu liialt erinevad, et nende vahel oleks võinud sõprus. Beethoven kirjeldab nende kohtumist 1812. aastal nõnda: "Eile kohtasime koduteel tervet keiserlikku perekonda, me nägime neid kaugelt tulevat. Goethe laskis minu käsivarrest lahti, et tee äärde tõmbuda
Püüdis 1210 vallutada Sitsiilia kuningriiki, kuid sattus vastuollu paavst Innocentius III-ga ja heidetakse kirikust välja. Kaotas pärast lüüasaamist troonitülis Friedrich II-ga ja prantslastelt Bouvines'i lahingus tegeliku võimu. Philippe von Schwaben Svaabimaa hertsog Hobenstaufenite perekonnast, Heinrich VI vend. Pärast Heinrich VI surma keisrivõim nõrgenes, algas võitlus trooni pärast, millesse sekkus ka paavst (Hohenstaufenite vastu). Saksamaal valiti korraga kaks keisrit Otto IV ja Philippe. Paavst vabastas Itaalia Saksa võimu alt. Philippe mõrvatakse paavsti algatusel, Otto IV saab paavsti toel trooni (sõltub täielikult Innocentius III-st). Paavst hakkab Otto impeeriumi ühendamise poliitika tõttu toetama Friedrich II. Friedrich II Sitsiilia (a. 1208 / pärast isa surma 1198) ja Saksa kuningas (a. 1212). Lõi Sitsiilias tugeva tsentraliseeritud riigi (huvitus rohkem Itaaliast), aga Saksamaal jättis vürstidele faktilise sõltumatuse
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCENCES Marcus Aurelius Referaat Õppeaine: Filosoofia Ehitusteaduskond Õpperühm: EI Tallinn 2009 Sisukord Elulugu Marcus Aurelius sündis 26. aprillil 121. aastal. Tema pere on pärit Ucubist, mis on väike linn Cordobast kagu poole Hispaanias. Tema ema oli Domitia Lucilla ja isa Marcus Annius Verus III. Marcusel oli ka noorem õde Annia Cornificia Faustina, kes suri noorena. Lapsepõlv möödus Aureliusel peamiselt hoolekandjatega, sest tolle aja aristokraatlike tavade järgi veetisid emad oma lastega vähe aega koos. Küll aga tänab Aurelius hiljem oma ema, kes õpetas ta...
Müüri neljas küljes kõrguvad sihvakad tornid, mis võimaldavad vaadelda paleed kui ka sellest väljaspool asuvat linna. Keelatud Linn on jagatud kaheks osaks, lõunaosa ehk välisõu ning põhjaosa ehk siseõu. Lõunaosas viidi läbi erinevaid keiserlikke tseremooniaid. Põhjaosa oli keiserliku perekonna elukoht. Kuni aastani 1924, mil viimane keiser Puyi sealt välja aeti, oli palees elanud 14 Mingi ja 10 Qingi keisrit. Keelatud Linnas on kõige kasutatavaim värv keiserliku perekonna sümbolvärv kollane. Kollaseks on värvitud katusekivid, paleekaunistused kui ka telliskiviteerajad. Erandiks on keiserlik raamatukogu Wenyuange, mille vett sümboliseeriva musta katuse tõttu usuti, et tuli ei hakka sellele külge. 3. 4 Terrakotasõdalased Terrakotasõdalased asuvad Xi'ani llinnas. See paik oli keiser Shi Huangdi kodukoht ja Xi'an oli seejärel keisririigi pealinn rohkem kui tuhat aastat
Need olid roomlaste arust lahutamatud ning riigi edukus sõltus täielikult jumala heasoovlikkusest, seega kõik usupidustused olid väga tähtsal kohal. Preestrid olid samuti riigiametnikud, kes määrati ametisse eluks ajaks. Nad jagunesid kolleegiumitesse, millest tähtsaim oli pontifekside kolleegium ja selle eesotsas pontifex maximus (keisririigi ajal oligi keiser ise). Pontifeksid jälgisid kalendrit , et õigel ajal pidustusi korraldada ja tähtpäevi tähistada. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Keisritele toodi ohvreid ja püstitati altareid.See komme tuli hellenistlikest riikidest ida pool. Ennete tõlgendamine Samuti nagu religioongi, oli ka ennete tõlgendamine allutatud riigi huvidele. Seda tegid augurid. Ennete tõlgendamine kuulus iga ohvritoomise juurde, jumalad võisid ilmutada oma tahet erinevatel viisidel. Kõige kriitilisematel hetkedel pöörduti Kapitooliumil säilitatud sibülliraamatute poole
Need olid roomlaste arust lahutamatud ning riigi edukus sõltus täielikult jumala heasoovlikkusest, seega kõik usupidustused olid väga tähtsal kohal. Preestrid olid samuti riigiametnikud, kes määrati ametisse eluks ajaks. Nad jagunesid kolleegiumitesse, millest tähtsaim oli pontifekside kolleegium ja selle eesotsas pontifex maximus (keisririigi ajal oligi keiser ise). Pontifeksid jälgisid kalendrit , et õigel ajal pidustusi korraldada ja tähtpäevi tähistada. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Keisritele toodi ohvreid ja püstitati altareid.See komme tuli hellenistlikest riikidest ida pool. Ennete tõlgendamine Samuti nagu religioongi, oli ka ennete tõlgendamine allutatud riigi huvidele. Seda tegid augurid. Ennete tõlgendamine kuulus iga ohvritoomise juurde, jumalad võisid ilmutada oma tahet erinevatel viisidel. Kõige kriitilisematel hetkedel pöörduti Kapitooliumil säilitatud sibülliraamatute poole
küllaltki aktuaalne ka Jannsenite kodus. Seda kinnitab kindlasti nii Koidula kirjavahetus Kreutzwaldiga kui ka 1868. aasta märtsikuus soome ajaloolase ja poliitiku, Soome Kirjandusliku Seltsi esimehe Yrjö-Koskise poolt saadetud F. V. Illbergi noodiraamat "Suomalaisia Kansan- Lauluja ja Soitelmia", mille palad olid Koidulale väga armsad. Laulud KIRIKUKORAALID: "Siionis kõik vahid hüüdvad" "Kiida nüüd, issandat" "Meil tuleb abi jumalast" Vene riigihümn "Jumal, keisrit kaitse sa" VAIMULIKUD LAULUD: C. Geissler "Sind, issand, meie kiidame" F. Brenner "Taevas ning maa kaovad" F. J. Kunkel "Hõiska kõik see maailm" G. Neumann "Tänu sul, jeesus" C. Palmer "See on kaunis lõbus hää" F. Brenner "Issandat kiitke kõik paganad" L. van Beethoven "Kõik taevad laulvad" W. A. Mozart - "Tere, tere, jeesus kristus" C. Kreutzer "Nüüd rõõmupäev on käes" ILMALIKUD LAULUD: J. Stuntz "Eesti vennad, laulgem rõõmsast" K
Läbi aegade on hiinlasi iseloomustanud äärmine konservatism: puudub fantaasia, loovus, isiku vaba arenemise võimalus. Kogu elu juhib materialism, ka muusikat, mis pole kunagi olnud hingeliste elamuste väljendajaks, vaid seadustega reguleeritud mõistuse asjaks. Hiina filosoof Kong Fu-Zi õpetuse järgi sai muusikat kuulates aru kogu maa valitsemisest ja kõlblusest. Kindel tähendus oli ka kõigil helilaadi astmetel. Põhitooniks oli FA – kõige tähtsam noot, mis tähistas keisrit, valitsejat, SOL tähistas ministrit, LA truualamlikku rahvast, DO ühiskondlikke asju ja RE üldise olukorra pilti. Tänu helide sümboolsele tähendusele võis aru saada, millest muusika räägib. Et valitseja-heli oli tähtsaim, pidid kõik meloodiad algama ja lõppema I-astmega ehk fa-ga. Seda reeglit kontrolliti rangelt. Vastupidiselt meile nimetatakse hiina muusika kõrgeid helisid madalateks ja madalaid kõrgeteks. 6. Mis on pentatoonika?
klaasi- ja miniatuurmaal (käsitsi kirjutatud raamatute illustratsioonid). Bütsantsi riik tekkis 395.a. pärast Rooma riigi jagunemist. Kunst rakendati kiriku teenistusse, kirik dikteeris ranged eeskirjad. Näiteks inimkeha kujutamine oli keelatud. Kõige varasem säilinud mosaiik- Konstantinopoli keisripalee mosaiikpõrand- kujutab mütoloogiliste loomade, inimeste, taimede ja hoonete maailma. Ristiusu süvenedes hakkasid mosaiigid kujutama ja ülistama ristiusu märtreid ja keisrit usuliste kombetalitluste täitmisel. Palju viljeldi ka ikoonimaali. Näiteks ikoon "Vladimiri jumalaema", mis avaldas suurt mõju ikoonimaalile Venemaal.Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt ka kirikute ja ikoonide tüübid. Vene ikoonimaalid on aga leebemad ja inimlikumad. Suurimaid ikooni- ja seinamaalijaid oli Bütsantsist tulnud Theophanes, samuti tema õpilane Andrei Rubljov. IX-X sajandi maalikunstist Lääne- Euroopas annab ettekujutuse miniatuurmaal paljude käsikirjade lehtedel
· Puhastustuli tuli, kus patused oma pattude lunastamiseks viimse kohtupäevani piinlevad. · Sakramendid kiriku õnnistavad toimingud. Ristimine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine. SUUR KIRIKULÕHE. Varakeskajal hakkasid tekkima erimeelsused Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavast aga mitte (kuigi tunnistas Ida-Rooma keisrit ilmaliku valitsejana) Süvenesid erimeelsused rituaalides ja usulistes tõekspidamistes. 1054. saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama. Seal toimunud tüli tulemusel panid paavst ja patriarh üksteist kirikuvande alla. Kirikulõhe e. skisma LÄÄNE KIRIK IDA KIRIK Rooma-Katoliku kirik Kreeka-Katoliku (ordodoksne kirik)
Nende seast olid ühed tähtsamad pontifeksid (,,sillaehitajad" või ,,teerajajad" - selle termini täpne algupära pole selge), kelle eesotsas seisis pontifex maximus (,,suurim pontifeks") - riigi ülempreester. Peale pontifekside määrati ametisse ka konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsevad flaamenid ja tuleviku ennustamisega tegelevad augurid. Keisririigi ajal kuulus pontifex maximus'e tiitel ainuvalitsejale. Kuid lisaks hakati Augustusest alates keisrit jumalustama. Esialgu kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes niisiis ise formaalselt jumala pojaks. Seejärel hakati nõudma Augustuse jumalikku austamist väljaspool Itaaliat, tema järglaste ajal aga kohaldati keisri jumalustamise nõuet juba üle kogu Rooma riigi. ÜL 8 Selgita kirjalikult ja argumenteeritult, miks olid avalikud mängud roomlaste igapäevaelus tähtsad? Roomlased armastasid närvikõdi tekitavaid vaatemänge
Läbi aegade on hiinlasi iseloomustanud äärmine konservatism: puudub fantaasia, loovus, isiku vaba arenemise võimalus. Kogu elu juhib materialism, ka muusikat, mis pole kunagi olnud hingeliste elamuste väljendajaks, vaid seadustega reguleeritud mõistuse asjaks. Hiina filosoof Kong Fu-Zi õpetuse järgi sai muusikat kuulates aru kogu maa valitsemisest ja kõlblusest. Kindel tähendus oli ka kõigil helilaadi astmetel. Põhitooniks oli FA kõige tähtsam noot, mis tähistas keisrit, valitsejat, SOL tähistas ministrit, LA truualamlikku rahvast, DO ühiskondlikke asju ja RE üldise olukorra pilti. Tänu helide sümboolsele tähendusele võis hiinlane kohe aru saada, millest muusika räägib. Et valitseja-heli oli tähtsaim, pidid kõik meloodiad algama ja lõppema I-astmega ehk fa-ga. Seda reeglit kontrolliti rangelt, eksimise korral võis autor maksta oma eluga. Muusika oli valdavalt ühehäälne, mõningase heterofooniaga (kr. heteros teine, võõras), s.o
,,kirikumuusika päästja". Isegi kui Ferdinand oli mõjukaim isik, kes muusika kaitseks välja astus, siis ühel inimesel oleks olnud raske selles protsessis ainsana esile tõusta. Pietro Sforza Pallavicino 17. sajandil avaldatud nõukogu ajaloost lähtub, et keisri nõudmised muusika osas ühtisid mitmete teiste arvamusega, mida oli kuulutatud juba enne tema kirjaliku vastuse saabumist. Pallavicino ei näinud keisrit sugugi mitte ainsa kirikumuusika päästjana. 18. sajandi vähetuntud ,,Vater Grancola" oli võtnud Pallavicino seletuse ja seda romantiseerinud, kirjeldades absoluutset muusikakeeldu reaalse ettepanekuna, mille üle võidutses Ferdinandi vastuettepanek. Kuid mees, kes ülendas keiser Ferdinandi ,,kirikumuusika päästja" staatusesse, oli August Wilhelm 7 Ambros oma ,,Muusikaajaloo" IV köites
kannupoisina teist rüütlit. Täisealiseks saanud kannupoiss löödi rüütliks siis, kui temast pidi saama lääniõiguse pärija. Nii siis ainult vanem poeg. Pärimisõiguseta kannupoiss jäi pärimisõiguseta elu lõpuni, kusjuures ta ei kaotanud teiste vasallide seas seisuslikku võrdsust. Omaette grupi moodustasid veel allvasallid, vasalli teenivad kannupoisid või rüütlid. Üksikud vasallid, kes ajutiselt teenisid Saksa-Rooma keisrit, said temalt ka riigiaadliku tiitli või vähemalt teatud suveräniteeti esitava vapiõiguse. Sellised vasallid olid näiteks Tiesenhusenid ja Ungernid. (Saare 2006, lk 17) Erinevad teistest olid ordusse astunud rüütlid, kes sageli loobusid pärast mungatõotuse andmist oma perekonnavapist ja võtsid vastu Orduvendade ühise embleemi, mis kujutas musta risti valgel taustal. Kui 1310. aastal andis Saksa-Rooma keiser Heinrich VII Saksa ordu kõrgmeistrile õiguse
kohustus. Kuulsaim hipodroom Circus Maximus keisripalee kõrval. Gladiaatorite võitluste korraldamise traditsioonid võeti üle etruskidelt. Gladiaatorite võitlused toimusid amfiteatrites. Areeni lasti kokku ka erirelvastuses ja kombinatsioonides väesalku. Hiline keisririik (valitsemine ja jagunemine) 3. saj Rooma ipmeeriumit iseloomustasid sagedased riigipöörded, kus senatiaristokraatiast pärit keisrid asendusid sõdurkeisritega. Nt oli korraga võimul 31 keisrit (väejuhti). Segedustele tegi lõpu Diocletianus, kes lõi tava, et korraga valitsevad riiki 2 keisrit (idas ja läänes). Tema järglaseks oli Constantinus Suur, kelle ajal toimusid 2 olulist muudatust: 1) legaliseeris ristiusu Rooma riigis, 2) rajas uue pealinna Konstantinoopol. Suur rahvasterändamine ja Lääne- Rooma riigi lõpp Hunnide edasiliikumine pani omakorda aluse germaanlaste retkele, mida tuntakse suure rahvasterändamisena. Germaanlased seadsid end Rooma
sest võidelda tuli langobardide, bulgarite, lõunaslaavlaste ja araablastega. Kõige ohtlikumaks vaenlaseks kujunesid türklaste seldzukid. 1701. a. purustasid türklased Manzikerti lagingus Bütsantsi väe. Suur osa Väike- Aasiast langes islami usu võimkonda. Bütsants palus abi Rooma paavstilt ristisõjad! Bütsants nõrgenes veelgi. 1453. a. vallutati Konstatinoopol türklaste poolt. Riiklik korraldus: Keiser e. Basileus oli piiramatu võimuga. Keisrit nõustas aristokraatlik Senat. Hipodroomi parteid ja sõjaväejuhtkond ohustasid aeg-ajalt keisri võimu. Alles 11. saj. kinnitus traditsioon, et keiser ise määras oma järglase. Konstantinoopoli patriarh tema võim pärines Kristuselt. Sõjavägi: Maa jaotati sõjaväe ringkondadeks teemadeks, mida juhtis strateeg. Sõjaväe põhiosa kujunes maaväest stradiootidest, kes said maatüki teenistuse eest ja pidi ise end ülal pidama. See tagas armee usaldusväärsuse.
heidetakse kirikust välja. Kaotas pärast lüüasaamist troonitülis Friedrich II-ga ja prantslastelt Bouvines'i lahingus tegeliku võimu. Philippe von Schwaben Svaabimaa hertsog Hobenstaufenite perekonnast, Heinrich VI vend ja Friedrich Barbarossa poeg./Pärast Heinrich VI surma keisrivõim nõrgenes, algas võitlus trooni pärast, millesse sekkus ka paavst (Hohenstaufenite vastu). Saksamaal valiti korraga kaks keisrit Otto IV ja Philippe. Paavst vabastas Itaalia Saksa võimu alt. Philippe mõrvatakse paavsti algatusel, Otto IV saab paavsti toel trooni (sõltub täielikult Innocentius III-st). Paavst hakkab Otto impeeriumi ühendamise poliitika tõttu toetama Friedrich II. / Friedrich II Sitsiilia (a. 1208 / pärast isa surma 1198) ja Saksa kuningas (a. 1212). Lõi Sitsiilias tugeva tsentraliseeritud riigi (huvitus rohkem Itaaliast), aga Saksamaal jättis vürstidele faktilise sõltumatuse. Võitles
peab olema (Jakobsoni rida!), selle ebavõrdsuse vastu parlament); nimel liit venelastega 2. 1905. a. revolutsiooni käik · 20. saj alguse Venemaal üldine rahulolematus · talv: streigid, nõudmised (nt. tööpäeva lühendamine) - 9. jaanuaril 1905 nn Verine pühapäev (ühes vabrikus tööliste streik, otsustatakse minna nõudmistega Talvepaleesse keisri juurde. Kogunetakse selle ette, asutakse rahumeelselt nõudmisi esitama. Järsku keisrit kaitsev sõjavägi avab tule streikijate pihta. Algavad TOETUSSTREIGID) - Venemaal toimuva kajastus ka Eestis · kevad, suvi: esialgu leppis rahvas järeleandmistega · sügis: rahva suuremad nõudmised - 17. oktoobril tsaari manifest (kehtestatakse isikuvabadused - kõne-, koosoleku-, sõna-, usuvabadus jms) - Eestis: novembris Tartus rahvaasemike koosolek (kokku kutsub Tõnisson; kokku tuleb u 800 erinevate piirkondade esindajat; Tõnisson loodab arutelu tekkele
kaugema mineviku jumalikud ja pooljumalikud tegelased. Need inimestele tehnika, kunstide ja voorusliku valitsemise õpetamise eest Hiina traditsioonis ülima austuse pälvinud kultuurikangelased on läinud Hiina varasemat ajalugu käsitlevasse pärimustesse. Kõige kuulsamad müütilised kangelased olid "3 valitsejad, 3 õilsat?, keda peeti tsivilisatsiooni esiisadeks ja hiinlaste kodumaa rajajateks (Fu Xi, Shen Nong ja Huangdi). Nende järeletulijateks oli "5 keisrit? (Wu Di: Huang Di, "Kollane keiser?, Zhuan Xu/Su [Czuan-süi], Du Gu [Di Ku], Yao ja Shun). Peamine teema pojalikkus, vooruslikkus kui valitsemisõiguse alus. Teine muistsest ajast pärit teema tulenes vajadusest hoida kontrolli all üleujutusi, mis pidavalt rahva heaolu ähvardasid. Konfutsiuse jaoks oli eeskujulik valitseja see, kes tegi pingutusi selle kõige sagedamini esineva loodusõnnetuse ärahoidmiseks. Sellise valitseja ideaalina on esile tõstetud Shuni
(keiser), keda austati päikesejumala Inti pojana. Usuti, et ta on Intilt saanud õiguse valitseda. Ka teda ennast austati jumalana. Tema järeltulijaks võis saada see peanaisega sigitatud poegadest, keda peeti trooni vääriliseks. Täisealisena anti troonipärijale võimalus tõestada end kaasvalitsejana. Kuigi keisril oli piiramatu võim, sõltus tema valitsemise edukus ülemkihi erinevate huvide rahuldamisest. Eriti tähtsal kohal olid siin sõjapealikute huvid. Keisrit abistas valitsemisel riiginõukogu, kuhu kuulusid troonipärija, mõned lähisugulastest 9 kõrgametnikud, vägede ülemjuhataja ja päikesejumala ülempreester. Tegelik võimustruktuur oli rangelt hierarhiline ja läbipaistmatu. Vastavalt inkade muistse hõimuühiskonna etnilisele ja sotsiaalsele dualismile määrati provintside valitsevatesse ametisse kaks paralleelset valitsejat, kes olid teineteisele abiks ja jälgisid teineteist
tähistada nii seda, et olete saanud inspiratsiooni või uusi mõtteid ja ideid, mida asute ellu viima kuid ka päris otseselt viitab kaart peatse uue elu saabumisele lapse näol. Kaart number IV: Keiser Keisri kaart avab Suure Arkaani sodiaagiringi ja tähistab Jäära tähtkuju. Arv IV sümboliseerib siinkohal olemasolu idee teostamist, mida neljal moel toetab mõistuse töö: kinnitamine, eitamine, arutlemine ja otsustamine. Kaardil on kujutatud Keisrit istumas mägisel pinnasel, mis kujutab planeet Marssi, mis on ühtlasi agressiivse meesalge ja sõjajumala planeet. Keiser sümboliseerib mõistuslikku, ilmalikku võimul. Tema võim on kaine ja armutu, tuginedes puhtale ideele ja mõistuse üleolekule, mis eitab tunnete tähtsust. Teda iseloomustab stabiilsus, realism, objektiivsus, vastutustunne ja enesevalitsemine. Kui vaadata Keisri negatiivseid külgi, siis tema liigsest tunnete ja vaimsuse puudusest võivad tuleneda kangekaelsus, tuimus,
selgemini väljendada. Napoleon tormab taganttuulega võidu üle mäekuru. Ta jalge ees on kaljusse raiutud "Alpiületajate" Hannibali ja Karl Suure nimed. Selles maalis elustuvad Bernini loodud Louis XIV ratsamonument Versailles aastast 1665 ja Falconet` 1782 aastal tehtud Peeter I ratsamonument Sankt- Peterburgis. Edasi järgnesid üksteisele teosed, mis ülistasid imperaatorit. 1805. aastaga dateeritud etüüd portreele "Napoleon keisrina" kujutab keisrit koos kõikide ametiatribuutidega niisugusena, nagu ta oli audientsi ajal. Sama aasta sulejoonistus "Imperaatori saabumine raekotta" on servast servani juubeldavat rahvahulka täis joonistatud. Teine Napoleoni suurpäeva kujutav maal "Kotkaste väljajagamine", mis kujutab keisrilippude väljajagamise tseremooniat 5. detsembril 1804. aastal, kui vastkroonitud keiser kohtus esimest korda oma vägedega pidulikult kujundatud Sõjakooli ees
mõlemad armuvad teineteisse. Volbriööl, kui Faust ja Mefistofeles lõbutsevad, pannakse Margarita vangikongi. Kui Faust sellest teada saab, üritab ta Margaritat päästa, kuid viimane ei tunne teda ära enne kui hilja. Kui Margarita sureb, päästavad tema hinge inglid ja ta läheb taevasse.Teose teises osas, kus enamus tegevusest toimub keisri õukonnas ja antiikajastul, on Goethe Fausti kujutanud oma õnne otsingutel ja kes hakkab tööle inimkonna heaks. Faust teenib keisrit teda sõjas aidates, sõda küll võidetakse, aga seda ainult tänu Mefistofelese abile. Peale sõda, kui Faust on juba raugaeas, soovib Mefistofeles Fausti surma ning nii juhtubki. Kui Mefistofeles jääb ikkagi kaotajaks, sest inglid viivad Fausti hinge endaga kaasa, sest armastus suutis võita. Teavas ootas Fausti juba ümbersündinud Margareta, kes soovis näha oma armastatut samuti ümbersündinuna. 2.1 Tegelased
matuserituaali käigus võitlesid orjad elu ja surma nimel. Hiline keisririik (valitsemine ja jagunemine) ning suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma riigi lõpp- 3. saj Rooma impeeriumi iseloomustasid sagedased riigipöörded, kus senatiaristokraatiast pärit keisrid asendusid sõdurkeisritega (nt korraga oli võimul 30 keisrit). Segatustele riigis tegi lõpu keiser Diocletianus (284-305) tema vanemad olid talupojad, kes lõi tava, et riiki valitsevad korraga kaks keisrit (vastavalt idas ja läänes). Tema järglaseks oli Constantinus Suur (306-337), kelle ajal toimus kaks olulist muudatust: 1) Legaliseeris ristiusu Rooma riigis (tema järglased olid peaaegu kõik kristlased) 2) Esimene ristiusku keiser 3) Rajas uue pealinna Konstantinoopoli Lääne-Rooma riigi langemise põhjused: 1) 4. saj algas suur rahvasterändamine, kui hunnid tungisid Euroopasse 2) Sõjaväkke võeti mitteroomlasi ehk barbareid, kes tegid seal karjääri
poseidon,pluto-hades,demeter-ceres,persephone-prosepina,athena- minerva,Apollon-apollo,artemis-diana,hermes-mercurius,aphrodite- venus,dionysos-bacchus,kronos-saturnus,bestia-vesta. Riik ja religioon. Preestrid olid riigiametnikud(eluaegsed erinevalt teistest). Ülesannete järgi jaotusid preestrid kolleegiumiteks. Tähtsaim 16-liikmeline pontifekside kolleegium, juhiks riigi ülempreester pontifeks maximus. Keisririigi ajal oli see amet imperaatoril. Augustuse aeg austati keisrit jumalana, nõudis, et talle ka ohvreid toodaks ja altareid püstitataks.Jumalate tahtest sõltun kõik, toodi hoolikalt ohvreid. 26.RISTIUSU SÜND. Idamaised ja hellenistlikud usundid. Kuna kreeklased olid hakanud austama idamaiseid jumalusi, levis nende kultus ka üle Itaalia.Isis oli Vahemeremaade kõike populaarsem jumalanna(Egiptusest), kellel tihti oli Horos- laps süles.Pühendamatud ei tohtinud riituse sisust teada, usuti et salajased riitused toovad parema saatuse pärast surma
Rooma Hanna Seeder 10 E Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Sisukord Eluolu Ühiskonna üldilme Seisused Orjad ja vabakslastud Perekond ja kasvatus Kalender Rõivastus ja toit Roomlaste elamud ja Rooma linn Avalikud mängud Kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris Teater Kõnekunsti areng. Cicero Kultuuri õitseng Augustuse ajal Vergilius Ajalookirjutus Rooma kirjandus pärast Augustust Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Usk Rooma riigis Rooma jumalused Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Ennustamine Kristluse tekkimine Kristluse tekkimine Kristluse levik Kristlased ja Rooma riik Eluolu Ühisko...
langeb võitluses, osalt iseenda süü läbi, langevad. Cidi tütardele ilmuvad üllad sest oma parima sõbra Olivieri nõuannete kosilased, Aragoni ja Navarra kiuste peab ta endale häbistavaks sarve kuningapojad, ning kangelaslaul lõppeb puhuda, et keisrit appi kutsuda. Viimasel pulmadega. hetkel ta siiski teeb seda, kuid keisri väed ei jõua õigeks ajaks kohale. Järgneb Võrreldes "Rolandi lauluga" on "Laul hirmus kättemaks ja saratseenide täieik minu Cidist" palju ajaloolisem, jutustades purustamine. Eepos lõpeb kohtu- kroonikalise täpsusega reaalsetest mõistmisega reetur Ganeloni üle. sündmustest
Pippin kuulutati kuningaks 751. Sellega sai alguse paavsti ilmalik võim Itaalias. Pippini järglane oli Karl Suur (768 – 814). Karl Suurest sai ideaalse kuninga prototüüp. Ta muutus peaaegu kogu Kr läänemaailma valitsejaks (v.a Britannia). Ta vallutas langobardide ning sakside territooriumi. Karl Suur kuulutati 800 keisriks paavsti teol. Siit algab keskaegse keisririigi taastamine. Rooma impeeriumil oli nüüd kaks keisrit. 8. saj-sse langeb karolingide renessanss. Kult õitseng sai alguse 7. saj. Iirimaal. Briti kloostrikultuur saavutas õitsengu 8. saj-l, Beda Venerabilise ajal, kes kirj raamatu Briti kiriku ajaloost. Karl Suur edendas kloostrikultuuri Mandri-Euroopas ning ka kujundas õukonnakultuuri. Verduni lepinguga 843 lagunes Frangi riik kolmeks. 9. saj. lõpul kadus keisritiitel käibelt. Algasid uued nomaadide rünnakud Lääne-Euroopale. Meritsi hoidsid Euroopat hirmu all
Lauluvõistluse vaheaegadel loeti ette veel mõned saabunud tervitused. Laulupeo lõpp oligi käes. J.V. Jannsen avaldas oma emotsionaalses lõppsõnas tänu peost osavõtjatele nende tulemise,vahva laulmise ja auväärt eluviisi eest. Kõne oli lühike, kuid eriliselt kaunis ja südant puudutav. Kava Kirikukoraalid: Siionis kõik vahid hüüdvad Kiida nüüd, Issandat Meil tuleb abi Jumalast Vene riigihümn: Jumal, keisrit kaitse Sa Vaimulikud laulud: G. Geissler Sind, Issand, meie kiidame F. Brenner Taevas ning maa kaovad F. J. Künkel Hõiska kõik see maailm G. Neumann Tänu sul, Jeesus C. Palmer See on kaunis lõbus hää F. Brenner Issandat kiitke kõik paganad L. van Beethoven Kõik taevad laulvad W. A. Mozart Tere, tere, Jeesus Kristus C. Kreutzer Nüüd rõõmu päev on käes Ilmalikud laulud: J. Stuntz Eesti vennad, laulgem rõõmsast Häser Oh mets C
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustusajastu , sõjanduse ja teaduse areng Referaat Nimi: Ron Türnpu Klass:10b Õpetaja: Piia Jullinen Tartu 2007 Üleminek keskajast uusaega tõi kaasa palju muudatusi. Hakati teistmoodi mõtlema, teaduslikud uurimustööd läksid põhjalikemaks ja avastused olid kiired tulema. Ka sõjandus arenes. Sõjad muutusid lühikeseks ja ainult kindlal eesmärgil. Uusaeg tõi endaga kaasa ka valgustuse kui inimesed hakkasid riigi heaks reforme tegema ja uut mõttelaadi levitama. Mõiste valgustusajastu võttis kasutusele ametlikult saksa filosoof Immanuel Kant 1784 aastal kuigi selle mõtteviis oli alguse saanud juba tükk maad varem. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonna ideoloogia teravalt vastustanud uus inimesekä...
ka selgeks rääkimist. Vabadussõda ei peetud kusagil vaakumis, vaid tohutu segaduse ajastul, mil oli korraga käimas mitukümmend sõda ja kus realistlikega põimusid kõige fantastilisemad eesmärgid. Vahet nende vahel on võimalik teha vaid tagantjärele. Omal ajal ei tundunud Eesti Vabariigi idee suurriikidele võib-olla oluliselt realistlikum kui parun Ungern-Sternbergi katse saada Hiina keisriks. Ungern-Sternbergist Hiina keisrit ei saanud, Eesti Vabariik aga jäi püsima. Kuid vaid paarikümneks aastaks! võiks mõni nüüd hüüatada. Kuidas nii, vastab siinkirjutaja. Eesti Vabariik osutus ju, vastupidi, erakordselt visaks ja elujõuliseks. Nii elujõuliseks, et suutis ennast taastada 50-aastase punase hirmuvalitsuse järel. Milline riik võiks kelkida millegi ligilähedasega? Peale meie kallite lõunanaabrite muidugi... Tartu vabastamisel oli siiski ka strateegiline aspekt. See tagas, et Vabadussõda kanti Eestist
rohkem oma võimu õiguse põhjalikuks uuendamiseks.35 Kohtuprotsess muutus keisrivõimu ajal võrdlemisi tagasihoidlikult ning järgemööda. Samal ajal paisus aga haldussüsteem ja ametkond väga kiiresti. Rahvaste alistamisega kaasnes kohaliku Roomale alluva haldussüsteemi rajamine. Koos sõduritega saabusid ka Rooma ametnikud. Eelnimetatud ametnik sai Roomas kehtinud palgasüsteemi alusel kindlalt fikseeritud palka ja teenis kuulekalt keisrit. Palga suurus sõltus ühiskonnas palgaklassist ning teenistuskäigust.36 33 Ibid 34 M, Pärna. Op cit. 35 Vikipeedia, vaba entsüklopeedia 2015. – Rooma keisririik. //et.wikipedia.org/w/index.php? title=Rooma_keisririik&oldid=4109041 36 M, Pärna. Op cit. 16 Kiiresti muutusid juba 3. sajandi lõpuks keisrid Rooma riigi ainuvalitsejateks. Nende sõna oli seaduse jõuga ent keisririik muutus sõjaväe poolt kergesti manipuleeritavaks
Kuid vähemalt sama olulised olid roomlastele inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste mõju. Rooma panteoni tipus seisis taeva- ,pikse- ja tormijumal Jupiter (kreeklaste Zeus). Tema tähtsaim pühamu oli tempel Kapitooliumil, kus teda austati koos jumalannade Juno (kreeklaste Hera) ja Minervaga (kreeklaste Athena). Jupiteri isa Saturnus (kreeklaste Kronos) oli eelkõige põllutööde ja viljakuse edendaja. Riik ja religioon Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Esmalt kuulutas Augustus jumalaks Caesari, kuid peagi hakkas nõudma, et provintsideks ka talle altareid püstitataks ja ohvreid toodaks. Ka järgmised valitsejad nõudis enda jumalikku austamist. Keisrile ohvreid tuues näidati oma kuulekust Rooma riigle. Haridus Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ülesanne. Loomulikult sõltus kasvatus perekonna rikkusest ja ühiskondlukust positsioonist, kuid üldiselt oli sel praktiline ja
Printseps tuli valida senaatorite poolt nende endi hulgast. Kuid valitseja sai veel oma eluajal senati valikut mõjutada ehk sisuliselt oma järglase kindlaks määrata. Augustus, kellel poegi polnud valis oma naise Livia Drusilla pojale Tiberiuse, kelle senat valitseja surma järel ka uueks printsepsiks kuulutas. 2. Augustuse järglased: Tiberius; Caligula; Claudius; Nero; Vespasianus. Julius (Augustus) Claudiuste (Livia Drusilla esimene meesja Tiberiuse isa) dünastia: järgnevad neli keisrit sellest seltskonnast. Tiberius (14 37): loobus rahvakoosolekutest, edaspidi senati komplekteerimine keisri ülesanne. Vähendas maksukoormat lõbustuste arvelt. Senaatorite vastuseis tõi kaasa paljude süüdimõistmise "majesteedi solvamise" eest. Kibestunud Tiberius veetis elu lõpuperioodi Capri saarel ja oli surres üleüldiselt vihatud. Caligula (37-41): küündimatu, nõudis enda kultuslikku austamist, mis põhjustas mässu
aasta riigipäeval otsustati, et vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku. Keisril polnud reformatsiooni tagasitõrjumiseks maht. Tal tuli korraga võidelda Itaalia sõdades Prantsuse kuningaga ja idast pealetungivate Türgi vägedega. Kui 1529. aasta riigipäeval üritasid katoliiklased taas lutheru usust keelduda, avaldasid selle pooldajad protesti. Siitpeale nimetati reformatsiooniga kaasaläinuid ka protsestantideks. Hiljem asus Karl V väevõimiga usuühtsust taastama. Kuigi keisrit saatis sõjaline edu, toetasid ka katoliiklikud vürstid, kes kartsid keisrivõimu tugevnemisega oma võimupositsioone kaotada. 1555. aastal oli keisest sunnitud välja kuulutama Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigiregiooniks. Kehtima jäi põhimõte "Kellele valitsus, sellele usk" seetähendas et maahärra usutunnistust pidid järgima ka alamad. Vaimulikes vürstkondades säilitasid aadel ja linnad
tõlkes isand ja jumal. Seda aega on ka nimetatud hilisantiigiks. 3. sajandil elas Rooma läbi sügava majandusliku ja poliitilise kriisi. Põhjus oli selles, et keskvalitsus sõltus leegionitest. Valitses nn sõdurkeisrite aeg. See tähendas, et leegionid valisid enda seast keisreid. Keiser pidi ka kuuletuma leegionitele ja see põhjustas väga kiire keisrite vahetuse. Näiteks 50 aasta jooksul valitses 34 keisrit, kellest vaid üks suri loomulikku surma. Peaprobleemiks olid sisesõjad ja piiride kaitsmine. Korra suutis tagada keiser nimega Diocletianus (284 305 pKr). Selle ta tagas läbi paljude reformide. Kolme tüüpi reformid. · sõjaväereform, nägi ette leegionite arvu suurendamist ja piiride paremat kaitsmist, linnade kaitseehitiste tugevndamist ja lisaks sellele loodi reservväed. Selle tagajärjel
Bütsants 1. Ida Rooma riigi püsima jäämise põhjused - Hea geograafiline asend - Pärand Kreeka kultuurist - Rikkad linnad (Konstantinoopol, Antiookia, Aleksandria) - Käsitöö ja kaubanduse kõrge tase - Tugev sõjavägi (keiser sai maksudest ja tollist suuri sissetulekuid, et sõjaväge ülal pidada) - Tugev laevastik (mereriik ) 2. Ida Rooma riigi juhtimine - Keiser ehk BASIELUS omas kõrgemat sõjalist, administratiivset, kiriku ja kohtuvõimu - Keisrit abistasid riiginõukogu ja senat - Bürokraatlik riigiaparaat (teenistusastmete tabel) - Bütsantinism õukonna silmakirjalikkus ja õukonna väline hiilgus: sagedased paleepöörded (107 keisrist suri 34 loomulikku surma, 8 langes sõjas, ülejäänud mõrvati, torgati pimedaks või pühitseti mungaks) 3. Õitsenguaeg keiser Justinianus I ajal 527 565 - Päritolult Bulgaaria talupoeg, tõus sõjaväelasena
sajandi lõpul sogunaadi suurfeodaalide sõjalise valitsuse kehtestamisele. Ilmalik võim koondus soguni kätte, keiser säilitas vaid shinoto usujuhi positsiooni. Provintsides võimutsesid vana jaapani aristokraatiat esindavad ülikud, kes tuginesid oma sõjalisele kaaskonnale samuraidele. Samuraide elu ja tegevust sätestas range aukoodeks bushido (,,sõjamehe tee"). Samuraid pidid armastama ja kaitsma kodumaad ning oma isandat, kelle vasallid nad olid, austama keisrit ja esivanemaid, õppima ning ennast füüsiliselt arendama, saavutama täieliku enesevalitsemise ja surmapõlguse. Kui samurai sõdima läks pidi ta unustama oma kodu, perekonna ning isikliku elu. Samurai sooritas seppuku (harakiri) vürsti surma korral. Tema au nõudis talt seda. · Harakiri ('kõhu lahtilõikamine') on väga piinarikas moodus enesetapu sooritamiseks. Seppuku oli feodaalses Jaapanis (11921868) suhteliselt laialt levinud, kuuludes
eKr) Leegionäri relvastus koosnes kiivrist, rinna-, küünarvarre- ja põlvekaitsetest, kilbist, küllalt raskest viskeodast ja sirgest möögast. Rooma riik toimis seaduslikult alusel. Kõik rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ja karistada. Keiser pidi ka kuuletuma seadustele ja andma 5 neid välja vaid riiklikest huvidest lähtudes. Vastasel korral ähvardas keisrit senaatorite vastasseis ja äärmisel juhul ka võimult kõrvaldamine. Riik oli seega õigusriik. Keisririigi ajal pöörati suuremat tähelepanu seadustele. Kerkisid esile silmapasitvad seadusetundjad juristid. Seega sai Roomas alguse õigusteadus. Eluolu ja ühiskond keisririigi ajastul Enamik rooma elanikest olid talupojad, nende seas oli maaomanikke kui ka rentnikke. Paljudes maakondades kujunesid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused latifunfiumid.
vaenulike jõudude rünnakute tõrjumisega, mistõttu ta viibis Roomas väga harva.Suri loomulikku surma. Paulus apostel Paulus , püha Paulus, 1 esimesi aktiivseid kristluse levitajaid, tõlgendajaid ja organiseerijaid. Paulust kirjeldatakse Uues Testamendis kui kreeka juuti ja Rooma kodanikku Tarsosest ning ägeda kristlaste tagakiusajana. 26) Hiline keisririik Diocletianu Vana-Rooma keiser, alates Diocletianusest nimetati keisrit "dominus" ja s valitsemisvormi dominaadiks. Rooma ajaloo osa, mis algab Diocletianusega, tuntakse hilise keisririigi nime all; rajas valitsemiskorra kindlustas Rooma riiki; Taastas lõplikult impeeriumi sisemise ühtsuse ja piiride turvalisuse; viis läbi sõjaväe- ja administratiivreforme; kristlaste viimane suur tagakiusamine leidis aset Constantinu Vana-Rooma keiser, Tõusis esile Diocletianuse tagasiastumisele järgnenud
Kooride arv 51 64 48 Lauljate arv 878 1272 782 Pasunakoorid 4 18 Dirigendid Üldjuhid Jannsen, Kunileid Hermann, Wirkhaus,Willigerode|Kappel, Wirkhaus NB!! Repertuaar I üldlaulupidu:"Siionis kõik vahid hüüdvad","Kiida nüüd, Issandat","Meil tuleb abi Jumalast","Jumal, keisrit kaitse Sa","Sind, Issand, meie kiidame" (G. Geissler),"Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner),"Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel),"Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann),"See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer),"Issandat kiitke kõik paganad" (F. Brenner),"Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven),"Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart),"Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer),"Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz),"Oh mets" (Häser),"Mis hiilgab veel õhtul" (C
Varem sai ju õndsaks ainult kiriku abiga. Uue õpetusega pandi alus uuele väärtussüsteemile-arusaamale, et vaesus pole ideaal ega aita õndsaks saada. Rõhutati töö austusväärtust ja vajalikkust, tõstis esile kokkuhoiu ja lihtsat eluviisi. Reformatsioon oli lõplikult hävitanud Lääne (katoliku) kiriku ühtsuse. Põhja-Euroopa muutub protestantlikuks. AUGSBURGI USURAHU Killustatud Saksamaa vürstid jagunesid kahte leeri: osa toetas keisrit ja katoliiklust, teine osa reformatsiooni. 1530- Aegsburgi usutunnistus (esitati Saksamaa riigipäeval) Peale kahte sõda keisriga sõlmiti 1555.a Augsburgi usurahu- „kelle võim, selle usk“. See lõpetas ususõjad Saksamaal ja Saksa riigid jagunesid katoliiklikuks (lõuna ja loode Saksamaa) ja protestantlikuks (põhja- ja kesk-Saksamaa). Madalmaades, Šotimaal ja Prantsusmaal levis VASTUREFORMATSIOON Trento kirikukogul 1545- sai alguse uus liikumine, mida nimetati vastureformatsiooniks.
Tema abielu Sitsiilia printsessiga tõi ta pojale Heinrich VII-le ka Sitsiilia trooni. Staufen+Welf-Itaaliaskeiser-Roncagliariigipäev-sõdisLombardiaga-kodusõdaHei nrichLõvi-liitKapetingiga-abieluSitsiilia-hukkusIIIristisõjas Heinrich Lõvi (valitses 1142-1180,suri 1195) Welf. Saksimaa hertsog 1152 sai Baieri hertsogiks. Pidas ristisõdu vendide vastu.1166 moodustasid teised aadlikud ta vastu liiga, kuid ei suutnud teda alistada. 1176 keeldus abistamast keisrit Itaalia sõjakäigus. 1178-1180 toimus tema vastu protsess. Heinrich Lõvi kohtu ette ei ilmunud ja pandi riigivande alla. 1180 võttis keiser talt kõik ta valdused. 1180-1181 kodusõda Heinrich Lõvi ja keisri vahel, mille tulemusena sai Heinrich Lõvi tagasi oma pärusvaldused, kuid pagendati Inglismaale. 1194 leppis ta keisriga ära. Welf-Saksihertsog-Baierihertsog-vs.vendid-vs.teisedaadlikud-protsess-riigivanne -kodusõdakeisriga-pagendatiInglismaalevaldusedagatagasi
esimene silmatorkavaim erinevus on rooma skulptuuris uuem elulähedus, mis kehtib just vabariigiaegse rooma kohta, keisririigis toimub ka idealiseerimist. rooma portsee skulptuur jagatakse kahek, enamus on väiksemad büstid, mille puhul on kujutatud kaasaegse või ka tuntud ajaloolise isiku pead ja õlgu. teine liik on togatus mis tähendab täisfiguuri. meest on kujutatud mähituna toogasse täies pikkuses. togatusel o eri liike, keisririigi ajal on näha toogatust kus ok keisrit kujutatud rüüs. kuid tooga on alati olemas täiskasvanu sümbol. Keiser augustuse puhul on näha hilisemat toogatust, kus on tooga puusade ümber. see on ebatüüpiline. augustuseset on säilunud erinevaid toogatusi. augustus kehtestas rooma keisririigis keisri kultuse, mis püsis seal kuni neljanda sajandini e. kristluse vastuvõtuni. keisrikultus tuli neile idamaadest. ohvrid ja templid ja kujud. kujusid on kristlased palju purustanud. innukalt järgisid keisrikultust nero ja hadrianus.
* Rooma alupäraga jumal on Janus, kellele on pühendatud ka aasta algus - jaanuarikuu. * Roomlaste usuline põhimõte do ut des annan, et sa annaksid. * Ennustamine tuli etruskide kaudu ja ennustati lindude lenndamise, kanade söögiisu jms järgi. * Kõige olulisemate küsimuste korral kasutati sibülli raamatuid. * Sõdurkeisrite aeg 235 - 284 a. Segaduste aeg, kus legionäärid kuulutasid oma väepealikke keisriteks ja seega võis Roomal sel perioodil olla mitu keisrit. Sel ajavahemikul valitses 34 keisrit ning neist suri vaid üks loomulikku surma. * Rooma riigi piire hakkasid ohustama ka germaanlased. * Germaanlased elasid Doonaust põhjapool ja Reinist idapool. * Korra taastas Diocletianus 284 - 305 a. hiline keisri riik aka. Dominaat, valitsejat kutsuti dominus et deus'iks. Tema ei lahkunud ametist surma tõttu, vaid aasta 305 astus ta ise ametist tagasi. Selleks, et korda taastada, reformis ta sõjaväge. Loodi reservväed, mida
Sellest ajast võtsid sündmused pöörde ja Karl Suur andis löögi Bütsantsile, kuid nende võidulootused olid nullilähedased. Üks teooria pakub, et Karl Suur soovis luua kõiki kristlasi ühendavat riiki. Selleks oli hädavajalik sulatada ühte lääne- ja idakristlased. See võis teostuda ainult Bütsantsi sõjalise allaheitmise läbi. Karolingidel käis see üle jõu ja suurendas lõhet veelgi. 9. saj alguses sõlmiti rahuleping, basileus tunnistas Karli kui keisrit. Karl Suure valluste tulemusena tekkis tohutu suur impeerium, mis lagunes Karl Suure surmaga aastal 814. Maalahmakat hoidsid koos relvad. Nüüd muutusid barbarid, kes ründasid kun agi Lääne-Roomat, ise rünnatavaks. Järgnevad pidevad sõjad. Puudus seesmine ühtsus, toimiv seadlusandlus, pealinn ja valitses naturaalmajandus. Maal oli suurim väärtus. Maailmamajanduse seisukohalt oli Karolingide impeerium alaarenenud ääremaa. - Karolingide renessanss
See oli oma olemuselt föderatiivriik, mille kuningaks oli Preisi kuningas ja kantsleriks Bismarck. 2.3. Preisi-Prantsuse sõda 1870-1871 - Põhjused: Prantsusmaa pelgas Saksamaa võimsuse kasvu. Kuid ka Preisimaa oli sõjast huvitatud, soovides selle käigus oma positsiooni Saksa riikide seas veelgi tugevdada ja liita endaga ka Lõuna-Saksa riigid. - Sõja ajend: küsimus Hispaania troonist. Bismarck provotseeris Prantsuse keisrit Napoleon III-t võltsitud uudise avaldamisega (Emsi depešš) 1870. a. juulis sõda kuulutama. - Sõja käik: Kohe sõja alguses ilmnes, et Prantsusmaa oli oma valmisolekut kõvasti üle hinnanud. 1870.a. septembris toimus Sedani katastroof - prantslaste armee purustati ja Napoleon III langes vangi. Sakslased piirasid Pariisi ümber. Kuna pariislased nägid, et nende valitsus ei ole linna kaitsma võimeline, puhkes keisririigi-vastane ülestõus ja 4.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
