Vana-Rooma keisririik Võime öelda , et keisririigile panid aluse kodusõjad provintside juhtide vahel . See tõstis omakorda esile võimuka ja rahumeelse juhi Augustuse , kes pani rahva ennast usaldama. Nii sai ühtlasi areneda ka ainuvalitsus ja tekkida keisririik . Kuid millised olid keisiriigi omapärad ja mida mina sellisest korraldusest arvan , kirjutan ma teile järgnevas arutluses. Keisririigi põhiliseks omapäraks oli ainuvalitsus , mis andis üksikisikule järk järguliselt vabad käed teha otsuseid ja viia täide enda ideoloogiat. See sai toimima hakata tänu sellele , et keisril oli mitu ametit .Tooksin välja mõned valitsejad
Kordamisküsimused Vana- Rooma 1. Kaart. 2. Kuidas ja kuhu tekkis Rooma linn? Legend selle kohta. Asukoht-Itaalias, Apenniini poolsaarel Rooma linn kujunes 10.- 7. saj eKr latiinide asulast Tiberi jõe äärsetele küngastele Legendi järgi rajas linna Romulus. 3. Dateeri - kuningate aeg - 753- 509 e Kr vabariik - 509- 133 e kr ( 30 e Kr) keisririik - 30 / e Kr 284 p kr varane keisririik 284- 476 hiline keisririik 4. Iseloomusta Rooma riigikorda vabariigi ajal. Roomas valitses aristokraatlik riigikord. 5. Rooma õigus. lk. 47 Kodanikud seaduse ees võrdsed Kõik lahendati kohtu kaudu, õigust mõistis ainult kohus Edasikaebamise õigus- rahvakoosolekule, hiljem keisrile Õigus kaitsele Pretsedendi arvestamine Elukutselised juristid Alus hilisemale õigusteadusele 6. Kuidas sai Roomast suurriik? Too näiteid vallutustest ! 265.a eKr- Itaalia 146.a
Vabadel talupoegadel põhinev sõjavägi kadus. 3)Mariuse sõjaväereform – palgaarmee – oli ustav oma väepealikule, mitte Rooma rahvale. 1)Kuningriik – 753-510 eKr 2)Vabariik – 510-30 eKr – rahvakoosolek, senat, magistraadid Rooma linnriigist kujunes välja impeerium. Terve 1.sajand eKr toimus Rooma riigis võimuvõitlus erinevate väepealike vahel, kes üritasid kehtestada oma ainuvõimu. Läbi nende võimuvõitluste kerkis esile Octavianus – 30 eKr. 3) Keisririik – 30 eKr – 476 pKr – koos temaga tekkis keisririik. a) varane keiserriik – printsipaat . Sõjavägi annetas Octavianusele tiitli – Imperator. Sinna lisas veel Caesar. Senat annetas talle Augustuse tiitli. Kõige rohkem tuntakse Augustuse nime all. Princeps – esimene, tähtsuse poolt esimene. Princepsiks nimetati seda valitsejat, kes sai senatis esimesena sõna. 30 eKr-235 pkr – Printsipaat. Augustus koondas enda kätte kõik magistraatide kohad. Ta oli konsul, tsensor, preetor,
........................................................11 4.1. Kuningriigi aeg...............................................................................................................11 4.2. Vabariigi aeg...................................................................................................................12 4.3. Keisririigi aeg.................................................................................................................15 4.4. Hiline keisririik ehk dominaadi ajajärk..........................................................................16 5.Kokkuvõte..............................................................................................................................18 6.Kasutatud materjalid..............................................................................................................19 6.1. Kasutatud kirjandus.............................................................................................
a) murenemisteooria b) katastroofi teooria Katastroofiteooria väidab, et Lääne-Rooma kokkuvarisemise peamiseks põhjuseks oli 4. sajandil alanud rahvasterändamine. See tõi kaasa barbarite (võõramaalaste) sissetungi Rooma riiki. Murenemisteooria väitel lagunes riik järkjärgult sisemiste probleemide tõttu. Täna on enamlevinud murenemisteooria. Barbarite sissetung vaid oli katalüsaatoriks, mis Lääne-Rooma lagunemist kiirendas. Rooma Keisririik lagunes järgmistel põhjustel: 1. Peamiseks põhjuseks olid probleemid majanduses. Seletus: suurriigi ülalpidamine oli väga kulukas. Et kulusid katta, selleks tõstis riik alguses makse. Kui peagi hakati kulude katmise eesmärgil vähendama ringluses olevate hõbemüntide väärismetalli sisaldust. Näiteks 3. sajand jooksul vähenes ringluses olevate hõbemüntide väärismetalli sisaldus kuni 98%. Seega võib öelda, et 3
Rooma ajaloo periodiseerimine ja perioodide lühiiseloomustus. · Kuningate aeg (753510 eKr) - Rooma linnriigi kujunemise aeg, riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningas. · Rooma vabariik (510 eKr - 30 eKr) - kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat Konsulit. Vabariigi varasemat ajajärku iseloomustab plebeide ja patriitside vaheline võitlus. · Varane keisririik (30 eKr 3.saj.pKr) esimene keiser Octavianus, väliselt vabariik, tegelikult kuulus võim ühele isikule. Kodakondsust jagati vabalt ning Rooma riik sai kodanikke juurde, kuid samas vähenesid kodanike õigused. · Hiline keisririik (284-476) riigis hakati taastama endist korda, tehti haldus-ja maksureform, keisrit hakati austama jumalana juba eluajal, senat kaotas tähtsuse ja muutus Rooma linna linnanõukoguks.
Bütsantsi kunst Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini.
Rooma kuningate aeg (u 753-509 eKr) Linn rajati Romuluse poolt, seda peetakse roomlaste ajaavramise alguseks. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsalt ja kuningavõim muutus pärilikuks. Rooma vabariik (510-30 eKr) Vabariigi ajal oli suur roll senatil. Kodusõjas (31-30 eKr) vallutas Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Kodusõja tulemusena vallutati viimase hellenistlik suurriik Egiptus ja pärast Caesari surma kehtestus Octavianuse ülemvõim. Rooma keisririik (27eKr-284pKr) Esimeseks keisriks oli Augustus. Keisrivõim anti edasi pärimuse teel. Pärast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon. 4) Milline oli Rooma linna sünnilugu ja riigiks kujunemise lugu? Millised rahvad ja kultuurid ning mis moodi on Roomat mõjutanud kõige enam peale kreeklaste? 21. aprillil 753. aastal eKr asutati rooma linn kaksikvendade Romuluse ja Remuse poolt. Romulus tappis Remuse. Romulus oli Roomas esimene kuningas. Tiberi jõe
Rooma kuningate aeg (u 753-509 eKr) Linn rajati Romuluse poolt, seda peetakse roomlaste ajaavramise alguseks. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsalt ja kuningavõim muutus pärilikuks. Rooma vabariik (510-30 eKr) Vabariigi ajal oli suur roll senatil. Kodusõjas (31-30 eKr) vallutas Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Kodusõja tulemusena vallutati viimase hellenistlik suurriik Egiptus ja pärast Caesari surma kehtestus Octavianuse ülemvõim. Rooma keisririik (27eKr-284pKr) Esimeseks keisriks oli Augustus. Keisrivõim anti edasi pärimuse teel. Pärast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon. 4) Milline oli Rooma linna sünnilugu ja riigiks kujunemise lugu? Millised rahvad ja kultuurid ning mis moodi on Roomat mõjutanud kõige enam peale kreeklaste? 21. aprillil 753. aastal eKr asutati rooma linn kaksikvendade Romuluse ja Remuse poolt. Romulus tappis Remuse. Romulus oli Roomas esimene kuningas. Tiberi jõe alamjooksul küngastele
ainuvalitseja. Senati istungil tapavad vandenõulased Caesari. Antonius vs Octavius (Caesari pooldajad) Antonius sai merelahingus Octaviuselt lüüa ja sooritas koos Kleopatraga enesetapu. Octavius ühendas kõik vahemeremaad oma võimu alla ja vallutas Egiptuse. Vabariigi lõpp 30eKr, kui Octaviusest sai esimene keiser IDA JA LÄÄNEPROVINTSIDE ERINEVUSED: 395 pKr jaotatakse Rooma keisririik kaheks LÄÄNEPROVINTSID IDAPROVINTSID Gallia, Britannia, Hispaania, Illüüria Makedoonia, Kreeka, Süüria, Egiptus ----- Muistne kultuur Suuremad linnad tekkisid alles Rooma Jõukad linnad riigi ajal Jäid arengutasemelt Roomale alla Arenenud majandus Kõrgelt arenenud kultuur Ladina keel Kreeka keel
1.Täida lüngad. Keskaeg algas 476 aastal kui kukutati Lääne-Rooma viimane keiser ja lõppes 1453 aastal kui vallutati Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol. Lääne-Rooma endistel aladel tekkis aga V sajandil Frangi riik. Selle rajas Chlodovech. Karl Suur sai Frangi riigi keisriks 800 aastal. Peale tema surma 843 aastal, jaotati riik kolme pojapoja vahel. Uuesti tekkis keisririik alles 962 aastal. Selle rajajaks oli Otto I. Uue keisririigi nimi oli Püha-Rooma keisririik, sest omavahel liideti Saksa ja Itaalia. Peale Lääne- Rooma langust kestis Ida-Rooma ehk Bütsants veel 1000 aastat. Selle võimsaim keiser oli Justiniaanus. Ta lasi rajada kauni katedraali Hagia Sophia. Ida-Rooma kirikupead nimetatakse partiaadiks. Tema võim võrreldes Rooma paavstiga oli väiksem keisri omast. Üldse oli kirik keskajal väga rikas, sest koguti kümnist ja indulgentse. 2.Ühenda paarid. 1 lään 13 teadlane araabias
rahvastega). 2. RISTISÕJA PÕHJUSED Türklased olid vallutanud Jeruusalemma. Üheks mõjuvaks põhjuseks oli veel Bütsantsi keisri Alexius I abipalve paavstile, mille too täitis ning Esimese ristisõja välja kuulutas.Sõjameeste üleküllus Euroopas, sõduritel oli kalduvusendale ise sõjalist tegevust otsida. I ristisõda 1096-1099 Eesmärk- Moslemite väljatõrjumine Jeruusalemmast ja Pühalt maalt. Käik- Prantsusmaa,Püha-Rooma keisririik,Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik,onstantinoopol,Antiookia ja Jeruusalemm. Tulemus- 1099 vllutatakse Jeruusalemm, rajati Jeruusalemma kuningriik. II ristisõda 1147-1149 Põhjus/Eesmärk- Edessa riik langes moslemite kätte. Käik- Loius ja Konard võtavad ette retke Pühale maale, Euroopa valitsejad hakkavad vende ristima. Tulemus-ristivägi, mis jõudis Väike-Aasaisse kaotas muhameedlastele. IV ristisõda 1202-1204 eesmärk-taheti valluatda Egiptus käik- tulemus-valluati Konstantinoop
PIPPIN LÜHIKE •Karl Martelli poeg •Frangi riigi kuningas •Karolingide dünastia algataja 751. aastal kõrvaldas troonilt viimase Merovingide kuninga ja tõusis ise troonile. Sõlmis paavstiga kasuliku lepingu ja andis talle valitseda Kirikuriigi. V 843. aasta Verduni leping --> Lääne-Frangi riik (kuningas Karl Paljaspea) --> Prantsuse kuningriik Ida-Frangi riik (kuningas Ludvig Sakslane) --> Saksa-Rooma keisririik Keskriik --> Prantsuse kuningriik ja Saksa-Rooma keisririik
selle tagajärjel anti kõigile itaalia elanikele rooma kodakondsus. 2) triumviraad (crassus-langes aasias, pompeius- vallutas väike-aasia, caesar- gallia vallutamine) pompeiuse ja caesari vahel kodusõda mille tagajärjel caesar sai diktaatoriks, kuid hiljem tapeti senati koosolekul. 3) antoniuse ja octaviuse vastasseis. antoniust toetas kleopatra. said lüüa octaviuse käest ning tapsid end mõlemad koos. octavius allutas vahemeremaad ja lisas need rooma riigiga. Keisririik rahuajal:Keisri käes oli vabariigiaegsete magistraatide ametivõim ning sõjaväeline võim. Vormiliselt oli kõrgeim võim senatil, kuid tegelikult kontrollis sedagi keiser. Peale Augustuse surma tugevnes senati opositsioon; selle mahasurumiseks rakendasid JuliusteClaudiuste dünastia keisrid terrorit. Puhkesid ülestõusud. Peale Nero kukutamist tuli võimule Flaviuste dünastia. Provintside majandus edenes jõudsalt.Riigikord keisririigi ajal:Näiline rahvavõim.
1.Kirjelda islamiusu kujunemist. VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Sellest tulenevalt sai Muhamedi kuulutatud usk nimetuse ,,islam". 2.Kirjelda araablaste vallutusi ja islami levikut. Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium olid tol hetkel omavahelisest laastavast sõjast nõrgestatud. Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palj araabia päritolu palgasõdureid, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda. Seetõttu olid 630. aastatel vallutussõdu alustanud araablased väga edukad. Väike-Aasiat suutsid Bütsantsi väed sissetungijate eest siiski kaitsta. VII sajandi teisel poolel vallutasid araablased kogu Põhja-Aafrika. 711. aastal tungisid nad üle Gibraltari väina Hispaaniasse
punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja. Versailles´ rahuleping- Antandi riikide ja Saksamaa vahel sõlmitud rahuleping 28.juuni.1919 Natsionaalsotsialistlik töölispartei- partei, mis tuli võimule 1933 ja mida juhtis Hitler, eesmärgiks oli tühistada ,,ebaõiglane ja Saksamaad alandav" Versailles´ leping Fasistid- inimesed, kes kehtestasid riigis diktatuuri ja kuulutasid oma eesmärgiks muuta Itaalia sama võimsaka nagu seda oli vanaaja Rooma keisririik Punaarmee- Nõukogude Liidu sõjavägi Berliin-Rooma telg - 1936. aasta sügisel sõlmitud Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit. Kommmunistlik Internatsionaal- rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon Komiterni vastane pakt-Saksa juhid allkirjastasid kokkuleppe Jaapaniga.Selle eesmärk oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Komiterni) vastu. New Deal-uus kurss - Suur, mitme aasta peale jagatud tegevuskava.
Konsulina piiras ta süvenevat anarhiat ja tegi lõpu kodusõjale. Aastal 1804 kroonis Napoleon Bonaparte end keisriks. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. Selle aja jooksul jõudis Napoleon jätta endast ajalukku märkimisväärse jälje, kuid kui positiivne või negatiivne see mälestus temast on? Elu peale keisririigi loomist Napoleoni loodud keisririik oli Prantsusmaa esimene keisririik ning seda perioodi iseloomustab lakkamatu sõjategevus Euroopas. Napoleon toetas absolutistliku monarhiat ning pika aja vältel sõna ,,vabariik" kadus käibelt. Loodi kohustuslik koolikord, selleks, et muuta rahva hariduse ja harituse taset. Napoleoni valitsemisajal korraldati ümber kohtupidamine ja seadusandlus, mille käigus võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sai peagi eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel
Kodusõjad Väepealike vahel kodusõjad Egiptuse allutamine Julius Caesar (tänu temale kadus vabariik. Tahtis Rooma alasid laiendada. Cleopatra võrgutas Caesari ja nii sai ka Caesar Egiptuse allutatud. Neist said liitlased ja armukesed) Alus keisririigile Tekkis impeerium Keisririik (30 e.Kr- 467 p.Kr) o Esimene keiser oli Octavianus Augustus o VARANE (30 E.Kr-235 p.Kr) Rooma impeeriumi hiilgeaeg Printsipaat Senati võim säilis Rooma suurim ulatus Maailma keskus 3. saj. Rooma riigi langus Segadusteaeg, kodusõjad
kaheteist tahvli seadused. Teise seisukohana loetakse Rooma õiguse algusajaks 529 eKr, kui loodi Konstantinoopolis imperaator Justinianuse algatusel Corpus iuris civilise seadustekogu, millele ka meie tänapäevased teadmised põhinevad. Tänapäeval ei saa tugineda kaheteist tahvli seadustele, sest neid pole säilinud ja nende olemasolust on vaid oletused. Rooma õigus on see, millele Euroopa õigus põhineb. Rooma õiguse levikule Lääne-Euroopa aitasid kaasa Püha Rooma Keisririik ja Katolik kirik. Oluliseks osaks Euroopa arengus võib pidada ka Bologna ülikooli tekkimist, millest sai tolleaegne õiguse keskus ja kus hakati õpetama õigust. 3 1. Rooma riigi tekkimine Rooma seletab oma tekkimist linna asutamisega kahe venna, Romuluse ja Remuse poolt. Räägitakse küll ka seda, et troojalane pooljumal Aeneas olevat tulnud purustatud Trojast Itaaliasse
antiigipärandi olulisus tänapäeval sama mis 19 küs?!?! 3) Tunne & võrdle Rooma vabariigi ja keisririigi toimimise põhimõtteid. - Vabariik: Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees põhimõtteliselt võrdsed, kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Rahvakoosolekud, kus ka inimestel oli võimalus otsustada oma riigi asjade üle. Keisririik: Pealtnäha oli riigikorraldus endine, kuid mõne aja pärast loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte. Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid, ning ta võis pana veto kõikidele magistraatide otsustele. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid keisri otsused ellu. Nii senaatorite arv kui ka kodanikkond hakkas kasvama, kuid mida enam kodanikkond suurenes, seda vähem jäi neile
praegune riigilipp. · Põhiliseks revolutsiooniliseks hüüdlauseks sai "Vabadus, võrdlus, vendlus!", mille nimel nõuti loobumist isiklikest huvidest. c) Heaks tooniks sai kaine ja karske ellusuhtumine. d) Eeskuju uue vabariigi loomisel võeti Rooma vabariigi aegadest, isegi eesnimesid vahetati antiiksete nimede vastu. e) Uue ellusuhtumise mõjul tekkis klassitsistlik kunst. Konsulaat ja I keisririik Prantsusmaal 1. Konsulaadiaeg (1799-1804) Prantsusmaa riigikorraldus pärast 1799. a. riigipööret. a) Direktooriumi langus: · Rahvatoetuse puudumine · Napoleoni edukad sõjaretked Itaaliasse ja Egiptusesse · 18. brümääri riigipööre (9. nov. 1799) b) Valitsemine: · I konsuli võim. · Prefektid keskvõimu esindajad departemangudes. · Amnestia emigrantidele.
sõjalis-poliitiline liit. Komiterni vastane pakt-Saksa juhid allkirjastasid kokkuleppe Jaapaniga.Selle eesmärk oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Komiterni) vastu. New Deal-uus kurss - Suur, mitme aasta peale jagatud tegevuskava. 2. 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne`i vaherahu. 18.jan 1919 - Pariisi konverentsi avamispäev. Samal aastal 48 aastat tagasi kuulutati välja Saksa keisririik. 28 juuni 1919 - Sõlmiti Versaille`s rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel. 1929 - Sel aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis kestis mitu aastat . 1933 - Astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, kuna Inglismaa,Prantsusmaa ja veel mõned riigid olid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele. 1936-1939 - Neil aastail oli Hispaania kodusõda. 3. Woodron Wilson - USA president, kes osales Pariisi rahukonverentsil.Tähtsamad otsused olid paljugi tema otsustada. Adolf Hitler -
kui palveränduritena. Sihtpunkti Konstantinoopolisse jõudsid tegelikult vaid sõdijate haledad riismed. Pierre ise põgenes ning kõik sõdijad hävitati. Nii hukkusid esimesed ristisõdijad – talupojad – kes lootsid vaid teoorjusest pääseda. Esimene ristisõda 1096 – 1099 Eesmärgiks moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. Ristiusu levitajate teekond kulges järgmiselt: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. Jeruusalemm vallutati 1099 ja rajati Jeruusalemma Kuningriik. Teine ristisõda 1147-1149 Sõda kuulutati välja 1145. aastal, kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Prantsuse kuningas Louis ja saksa kuningas Konrad võtsid ette sõjaretke Pühale Maale. Euroopa valitsejad hakkasid lääneslaavlaseid ehk vendi ristima
Franz Peter Schubert Üldandmed Sünnitähtaeg 31.01.1797 Sünnikoht Himmelpfortgrund (Viini äärelinn) Surmatähtaeg 19.11.1828 (31a) Surmakoht Viin Riik Austria keisririik Elukutse helilooja Muusikainstrumendid viiul, klaver, orel Elulugu Vaene lapsepõlv Vaesed eluaastad Vaene surm Looming Paneb alguse romatismile Ei viimistle oma töid On julge- riskib ja eksperimenteerib Robert Schumann, Johannes Brahms ja Hugo Wolf. 9. sümfoonia avab tee Anton Bruckner ja Gustav Mahlerˇile. Teosed 600 soololaulu 9 sümfooniat (NB! 8 sümfoonia )
armee, vaid ka kogu ühiskond ja sõda lõppeb alles siis kui ühel poolel pole enam vahendeid sõdimiseks. Esimese maailmasõja hind oli ränk, kuid ta lõpetas maailma rahuliku, terve sajandi kestnud arengu. Tänu maailmasõjale arenes väga kiiresti tehnikaareng. Kõige suurem muutus enne ja peale maailmasõda oli nelja impeeriumi kadumine (Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi) ja uute riikide moodustamine (Vene Keisririik, Poola vabariik , Austria ja Ungari kuningriik ning Tsehhoslovakkia vabariik.) Türgi paljud maaosad läksid Suurbritannia ja Prantusmaa kontrolli alla, osa, aga loovutati Kreekale ja Itaaliale.
~Otto von Bismarck~ 1871. Loodi Saksa keisririik, mille valitsejaks sai Wilhelm I ja kantsleriks (peaministriks) Otto von Bismarck. Otto von Bismarcki elukirjeldus. Sündnud Pommeris, 1815.aastal 1.aprillil. On pärit Brandenburgi aadlisuguvõsast. Ema haris lapsi, ta pärines Preisi kõrgametnikkonnast. Oli juuraõpilane. Töökogemused: Diplomaat, amentikedutult.Mõisa majandamine, Preisi maapäeva saadik. Suri 1898.aastal 30. juulil. Tähtsus ajaloos: Üks kindlakäelisemaid poliitike läbi aegade. Minu arvamus Otto von Bismarckist: Ta oli julm ega hoolinud teistest. Temaga oli raske koos olla ja tööd teha. Ta oli oma põhimõtetele kindel ja ei kohkunud millegi ees. Ei kuulanud teiste sõna. Samas ta ei kohkunud millegi ees, et oma eesmärke täita. Poliitikas on see veidi äärmuslik, aga elus väga vajalik oskus. Tal olid tugevad ja head poliitilised mõtted, aga inimesena ei tundunud ta eriti toredana, niisiis ei tahaks ma teda päris el...
kriitikutelt ja vaenlastelt. Seostub kellegi domineerimisega. Kunstlikult loodud poliitilised moodused, jõud+ ideoloogia (islam, tsivilisatsioon, marksism- kogu maailma pööramine kui eesmärk) Need kõik on ekspansionalistlikud ideoloogiad. Ekspansionism uut tüüpi sõda, eesmärgiks vallutus. Kas või vägivallaga on vaja inimestele nende endi huvides peale suruda. Imperiaalse sõja eesmärk on otseselt vallutus. Kuidas impeeriumi mõte on Euroopas on arenenud. Prantsuse keisririik, Napoleon: 1799 riigipööre, lasi end valida Vabariigi 1 konsuliks ja peatselt ka eluaegseks konsuliks. Jäljendas Roomat. 2 dets. 1804 kroonimine keisriks, paavst tseremooniameister, tseremoonia taasetendas Karl Suure kroonimist. Vanade traditsioonide uuesti elluäratamine. David =). Napoleoni imperiaalne ideoloogia Vallutus+ missioon . Tema riik kui heatahtlik impeerium. Prantsuse rahvas kui 1 kõigi rahvaste seas ning eeskujuks teistele
aastal moodustati selle asemel Põhja-Saksa Liit,mis koosnes 19 Saksa riigist.Põhja-Saksa Liidu kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev.Põhja-Saksa Liidu loomisega hakkas Saksamaa poliitiline ja majanduslik ühtlustamine.Sellega suurenes Bismarcki toetajaskond. Prantsusmaale see ühendamine muidugi ei meeldinud ja slp puhkes Saksa-Prantsuse sõda.Prantsusmaa aga alistati. Saks keisririigi väljakuulutamine. Lõuna-Saksa riikid ühendatigi Põhja-Saksa Liiduga edukalt.Saksa keisririik kuulutati 1871.aastal pidulikult Prantsusmaal välja.Wilhelm, I sai ühendatud Saksamaa keisriks.Ja rahvusriigi loomine andis hea võimaluse erinevaks arenguks. Riigikord. Saksa Keisririik oli liitriik,kuhu kuulusid 4 kuningriiki,6 suurhertsogkonda,12 hertsogkonda,3 vabalinna ja eraldi veel Elsass-Lotringi piirkond.Keisririigis teostati välis-,tolli-,rahandus-,kaitse- ja seadusandlusalast poliitikat.Keisri kõrval tegutses seadusandliku organina parlament,mis koosnes
taganema. Sõda ei tule. Saksamaa sai Cameroonsi endale, mis on mõtetu.(Vist sama asi mis see Prantsuse Kongo) Itaalia haarab endale Liibia Kuna Aafrika territooriumid on peaaegu kõik ära võetud suurenevad pinged. 2. Liidusüsteemide kujunemine Saksamaa, Itaalia, ja Austria-Ungari vs Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa. Moodustati liite, et ei peaks võitlema kahel rindel. Saksamaa keisririik loodi peale Prantsuse sõda. Kolmikliit - Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia: 1879. a. - Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a. - Ühines Itaalia. Antant(Liitlasriigid) - Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa 1893. a. Venemaa-Prantusmaa liidulepingu sõlm 1904. a. Prantsusmaa-Inglismaa leping 1907. a. Inglise-Venemaa leping. Lepingutes jagati territooriumeid. 3. (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastamine
langobarde ja andis osa riigist Paavstile. Paavst pühitses ta uuesti kuningaks ja seadustas Karolingide dünastia. Rahvas ei saanud keisrilt toetust ja hakkas paavstile lootma. VII saj said paavstidest Rooma ja selle lähiümbruse tegelikud vaöitsejad; 800- Frangi keisririik-800 kroonis paavst Leo III Karl Suure Rooma keisriks(krahvid- provintside asevalitsejad, markkrahvid-piirialade asevalitsejad).; 843- Verduni kokkulepe-Karl Suure keisririik püsis ühtsena ka tema poja Ludwig Vaga valitsusajal. Karli pojapojad aga jagasid riigi 843 a. Pärast pikki tülisid kolmeks: Ida-Frangi, Lääne-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks. Frangi keisririigi lagunemine Verduni kokkuleppe kohaselt- Ida-Frangi, Lääne-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks. Ida-Frangist kujunes Saksa ja Lääne-Frangi riigist Prantsuse kuningriik, Lõuna-Frangi riik lagunes täiesti. Iseloomustage viikingite ühiskonda- Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja
I maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene maailmasõda lõppes 11. novembril 1918 Compiegne vaherahuga. Saksamaa alistus keisririik oli kokku varisenud, linnades toimusid rahutused, sõjavägi taganes. 1919. aastal Pariisis määratud rahutingimused panid paika uued karmid reeglid. Reeglid mille panid paika sõja võitjad ja mille all pidid kannatama sõja kaotajad. Kuidas jagunesid võitjad ja kaotajad ning milliseid tagajärgi esimene maailmasõda endaga kaasa tõi? Suubritannia tuli maailmasõjast välja võitjate poolel ning tänu sellele mingeid reparatsioone nad maksma ei pidanud
Aegamööda kuningate võim nõrgenes. Linnade valitsejad, kes seni nende sõna olid kuulanud, muutusid iseseisvateks valitsejateks. Nii tekkisid Hiinas mitmed sõltumatud riigid, mille valitsejad üksteisega alatasa sõjajalal. Sageli olid need võitlused julmad ja verised. Sõdadest hoolimata Hiina jõukus kasvas. Tööriistu ja relvi hakati valmistama rauastaga Hiina meistrimehed ajasid rauamaagi nii kuumaks et seda sai vormidesse valada seda nimetatakse malmiks. Hiina keisririik 221 a. eKr. allutas ühe Hiina riigi valitseja kõik teised riigid oma võimule ja Hiina rajas keisri riigi. See hõlmas nii Huang He kui ka Jangtse oru ja mitmeid maa-alasid kaugemalgi. Riigi rajaja võttis endale au- nimeks Shi Huangdi e. Esimene Keiser. Sellest ajast püsis Hiina keisririik väheste vaheaegadega kuni XX saj. alguseni. Hiina keisri võim oli piiramatu. Teda peeti Taeva pojaks. Hiina ja naabermaad
265. aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. · Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264133 aastat eKr. o Esimene Puunia sõda (aastatel 264241 eKr) o Teine Puunia sõda (aastatel 218201 eKr) o Kolmas Puunia sõda (aasta 146 eKr) · Roomlased liidavad 146 aastal eKr peale mitmeid sõdu oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. · Kodusõdade periood ja vabariigi langus 13330 eKr. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. · Varane keisririik aastatel 30 eKr235 pKr. 2. Rooma riigikorraldus Kuningate aeg Roomas (753510 eKr) Roomas valitsesid esialgu seitse kuningat, kolm viimast neist olid etruskid. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Esimene kuningas pärimuse järgi oli Romulus. Vabariik (51030 eKr) Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res Publica (ld k, 'avalik asi'), sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa
poliitilised vaated. Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa. See viis 1870. aastal Saksa-Prantsuse sõja puhkemiseni. Sõjaks hästi ettevalmistatud Preisimaa koos teiste Saksa riikidega purustasid Prantsusmaa. Prantsuse keiser Napoleon 3. langes Sedani all sakslaste kätte vangi. Prantsusmaa alistus. Saksa keisririigi väljakuulutamine Sõja ajal alanud läbirääkimised Lõuna-Saksa riikide ühendamiseks Põhja-Saksa Liiduga lõppesid edukalt. Saksa keisririik kuulutati pidulikult välja veel enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu, 1871. aasta algul Prantsusmaal Versailles´ lossis. Preisi kuningas Wilhelm 1. sai ühendatus Saksamaa keisriks. Rahvusriigi loomine oli sakslaste jaoks ajalooline murrang, mis avas uues võimalused majanduslikuks, kultuuriliseks ja poliitiliseks arenguks. 18. jaanuaril 1871. Aastal kuulutasid saksa ohvitserid Preisi kuninga Wilhelm 1. Saksamaa Keisriks. Riigikord
Esimese põhiseaduse 1791-1792 Seadusandlik kogu sätestasid konstitutsioonilise monarhia 20.04.1792 algasid revolutsioonilised sõjad 21.09.1792 Rahvuskonvent 22.09.1792 Pr vabariigi kehtestamine 04.1793 Rahvuspäästekomitee 14.07.1793 Marat mõrvamine, algab jakobiinide terror 09.1793 kahtlaste seadus 28.07.1794 Robespierre & Saint-Just hukati 1794-1799 Direktoorium 9.11.1799 Riigipööre 1799-1804 Konsulaat 1804-1814 Keisririik 1814-1815 Viini kongress Tagajärjed: · Turumajandus · Seisuste kaotamine · Inimõigused · Natsionalism · Maade riigistamine · Kultuuri (osaline) hävitamine · Kiriku riigistamine · Ateismi levik
Aastaks 100, mis on ka Tacituse "Germania" aeg, olid saksa hõimud asustanud enamuse tänapäeva Saksamaa aladest: Reinist Doonauni. Kolmanda sajandi paiku tõstsid pead hulk Lääne-Germaani hõime: alemannid, frangid, saksid, friislased, sikambrid ja tüüringlased. Umbes 260. aastal murdsid needsamad saksa hõimud läbi Limesi frondi ehk liikusid kaugemale Reini ja Doonau jõgedest. Saksa Rahva Püha Rooma Keisiririik (8431806) Keskaegne keisririik tekkis 843. aastal sellisest piirkonnast, haldusalast nagu Karolingide Impeerium, mis oli asutatud 25. detsembril 800. aastal Karl Suure poolt. Uus tekkinud impeerium püsis 1806. aastani. Selle territoorium ulatus Eideri jõest põhjas Vahemereni lõunas. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Ametlik riigi nimi oli siiski Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik ("Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicæ").
Ameerika asus I MS lahingupiirkonnast kaugel, sõjalisi purustusi polnud ning tegeldi rohkem tehnikaga. Võidutses majanduslik liberalism. 1920-aastatel kasvas kuritegevus, üks selle põhjusi oli kehtestatud keeluseadus (alkohoolsete jookide valmistamist, müüki ning sisse- ja väljavedu keelav seadus). Tekkis maffia (Al Capone). Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas. 1929. a. 1932. aastani vähenes tööstustoodangu maht 50%, paljud jäid töötuks. Edgar Hoover jäi põhimõtte juurde, et riigi asi ei ole majandust juhtida. 1932. a. valiti presidendiks F. D. Roosevelt. New deal (1933. märtsis juuni), majandus hakkas ülesmäge minema. 1938 teine majanduskriis. Koostati Saksamaa abistamiseks Dowesi ja Jongi plaan, eesmärgiks luua Euroopas norm. maj. situatsioon, millega kaasneks ka poliitiline stabiilsus. Briandi-Kellogi pakt nägi ette sõjalisest jõust loobumist riikidevahelistes suhetes. 1935. a. võeti vastu neutraliteedise...
1. sõjad 2. Pr maine langes/juhtroll vähenes 3. kultuuriväärtuste hävimine. Õppetund inimkonnale: tõestas, et masside ühine koostöö viib sihile. Napoleon ja SPR 1796 sõjakäik Itaaliasse 1798 sõjakäikk Egiptusesse, samal ajal Prl: võimuvõitlus, majraskused Inglismaa blokaad, direktooriumi ebapopulaarsed otsused. Napoleoni populaarsus: teda toetasid kõik ühiskonnakihid, sõjaväe tohutu usaldus, rahvustunde tekitaja, leppis kõigiga ära. 14 juuli 1804 keisririik Napoleoni ümberkorraldused: absolutistlik valitsemisviis tugev keskvõim, hiilgava õukonna loomine, konkordaat Rooma paavstiga katoliiklus, kaotati revolutsioonikalender, range tsensuur ajakirjandusele, töötati välja politseiaparaat, rajati Prantsuse pank, 1804 ,,Tsiviilkoodeks," vabaturumajandus, jätkas vallutussõdu. Napoleoni sõjad Napoleoni edu saladus: Pr sõdurid arvasid end sõdivat SPRi eest, oskus juhtida vägesid, andekad abilised, vastaste nõrkused.
alatasa sõjajalal.Sõdadest hoolimata Hiina jõukus kasvas.tööriistu ja relvi hakati nüüd valmistama rauast.raud aeti nii kuumaks,et seda saadi valada vormidesse,Hiinlased olid esimesed malmi valmistajad maailmas. Jõudsalt edenes kanalite ja tammide rajamine.lisaks põlluharimisele arenes kauplemine maa eri osade vahel.Ülikute kõrval rikastusid nüüd ka kaupmehed. ________________________________________________________________________ Keisririik 221.a eKr allutas ühe Hiina riigi valitseja kõik teised riigid oma võimu alla ja rajas Hiina keisririigi.See hõlmas nii Huang He kui ka Jangtse oru,riigi rajaja võttis endale aunimeks Shi Huangdi ehk esimene keiser.sellest ajaast püsis Hiina keisririik väheste vaheaegadega kuni XX saj alguseni.Hiina keisri võim oli piiramatu.teda peeti Taeva pojaks ja ta oli ühtaegu seaduseandja.Teisi preestreid hiinas ei olnudki.Keisrile
Noobel Prantsusmaa *Ajalooline taak – Napoleoni sõjad 19. sajandi algusest (terve Euroopa vallutamine) *1812 Le Grande Arme (600 000) Venemaal -> Fiastko -> 1815 Waterloo -> Pagendus St. Helenal -> Viini tantsiv kongress -> restauratsiooniaeg Heitlikud ajad *1814 Baurbonide restauratsioon (Louis XVIII) -> valge terror *1830 Juulirevolutsioon -> konstitutsiooniline monarhia *1848 Revolutsioon -> nn. II vabariik *1852 President hakkab keisriks -> keisririik Ikka heitlikud ajad *1870-1871 Prantsuse-Preisi sõda -> Prantsusmaa häving -> III vabariik * Palju parteisid: parem- ja vasakpoolsed * Antisemitism: 1902 Dreyfus 10ks aastaks vangi Muutused majanduses * Siiditootmise vähenemine -> vabrikutooted * Veinitootmise vähenemine -> Itaalia konkurents, odavad hinnad * Metallurgia, mootorite tootmine edenevad * Kolooniate tooraine kasutamine
Vastukaaluks ei tohi Euroopa riigid rajada Ameerikasse uusi kolooniaid ega korraldada interventsiooni Ameerika riikide vastu. Saksamaa ( 20. saj algul oli tööstustoodangult Euroopas1. kohal) Arengut soodustasid järgmised tegurid: a) võit Prantsuse-Preisi/ Prantsuse-Saksa sõjas (1870-1871). Selle tulemusel: · ühendati senine killustatud Saksamaa ühtseks riigiks ja 18. jaan 1871. aastal kuulutati välja Saksa keisririik · Saksamaa sai endale toorainerikka Elsassi-Lotringi piirkonna b) uue tehnika kasutamine, sest vana tehnikat polnud ees c) riigi militariseerimine (suurt tähelepanu pöörati sõjatööstuse rajamisele). See kindlustas tellimustöid ettevõtetele ja andis töölistele tööd. 19. saj lõpul algas kiire laevade ehitamine kolooniate vallutamise eesmärgil. 2. Areng aeglustus järgmistes riikides. Prantsusmaa Arengu aeglustumise põhjused:
See viis 1870. aastal Saksa-Prantsuse sõja puhkemiseni. Sõjaks hästi ettevalmistatud Preisimaa koos teiste Saksa riikidega purustasid Prantsusmaa. Prantsuse keiser Napoleon III. langes Sedani all sakslaste kätte vangi. Prantsusmaa alistus.3 3 http://www.slideshare.net/ingazemit/saksamaa-hendamine 29.05.13 4.SAKSA KEISRIRIIGI VÄLJAKUULUTAMINE Sõja ajal alanud läbirääkimised Lõuna-Saksa riikide ühendamiseks Põhja-Saksa Liiduga lõppesid edukalt. Saksa keisririik kuulutati pidulikult välja veel enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu, 1871. aasta algul Prantsusmaal Versailles´ lossis. Preisi kuningas Wilhelm I sai ühendatus Saksamaa keisriks. Rahvusriigi loomine oli sakslaste jaoks ajalooline murrang, mis avas uues võimalused majanduslikuks, kultuuriliseks ja poliitiliseks arenguks 18. jaanuaril 1871. Aastal kuulutasid saksa ohvitserid Preisi kuninga Wilhelm I Saksamaa Keisriks.4 4 http://www.slideshare.net/ingazemit/saksamaa-hendamine 30.05.13 5
Ajaloo KT kordamine Rooma Keisririigi aeg 1. Keisririigi ajaloo perioodid: Varajane keisririik- 30 eKr-234 (235) pKr Sõdurkeisrite aeg- 234-284 pKr Hiline keisririik- 284-476 pKr 2. Printsipaat- Varajase keisririigi periood, tuletatud sõnast princepis (näitab seiust) ! Dominaat- Hilise keisririigi periood, tuletatud sõnast dominus (isand) ! kolonaat- talupoja ja suurmaaomaniku vaheline sõltuvusvorm, mille kohaselt rentija ei tohtinud elukohta vahetada monoteism- usk ühte jumalasse ! edikt- otsus valitseja pool 3. Igal aastal valiti magistraate ja senat, mis kujunes valitseja nõuandvaks organiks, pidas regulaarselt istungeid. Tegelik võim kuulus ühele isikule. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Nad olid kõrgemates riigiametites. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlase...
suri haiguste tõttu. Tulemused: · Kaotati Venemaa ja Türgi laevastik Mustal Merel · Viini kongressil 1814 a. (põhilised riigid Saksamaa/Preisimaa, Venemaa, Inglismaa ja Holland Prantsusmaa/Napoleoni - vastu sõdinud riigid) paika pandud jõudude vahekord muutus. Venemaast sai rahvusvaheliste küsimuste otsustamises teisejärguline riik. Valitsevateks riikideks tõusid Inglismaa ja Prantsusmaa. · Euroopa kaardile astus uus tugev riik Saksa keisririik. · Türgis süvenes poliitiline ja majanduslik sõltumine suurriikidest. · Suri pool miljonit inimest.
Nii kujunes linnaelanikkonnast arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia, mis piiras oluliselt feodaalset killustatust. Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu kontrollivad seisuste esinduskogud. Saksamaa valitseja Otto I lasi end 962. aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millest sai X- XII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik Lääne- Euroopas. XI- XIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid( Gregorius VII, Innocentius III) rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kui ka ilmalikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis kirikupead paratamatult konflikti ilmaliku võimu esindajatega, eeskätt Saksa- Rooma keisritega. Paavstivõimu tugevnemisega kaasnes ristisõja idee, mis avaldus muu hulgas soovis vabastada moslemite käest
rääkida. Suur hulk kodanikke ei käinud kunagi kordagi Roomas. 4. Rahvakoosolekul hakkasid üha suuremat osa etendama proletaarid. Proletaaridel olid kodanikuõigused, kuid nad polnud võimelised täitma kodanikukohust. Kodusõjad ja vabariigi languse ajajärk 133-30 eKr. Mille poolest olid tähtsad Rooma ajaloos järgmised isikud: 1.Caesar, 2. Pompeius ,3.Crassus 4.Antonius, 5.Octavianus, 6.Kleopatra Varane keisririik e printsipaat 30 eKr 3. saj pKr Keisririik algab Octavianuse valitsusajaga (30 eKr 14 pKr). Keisri tiitli andsid talle järeltulevad põlved. Ise nimetas ta end vabariikliku korra taastajaks, kuigi võttis vabariiki esindavatelt institutsioonidelt viimsegi võimu. Iseloomulik oli võimu jagamine senati ja riigi esimese kodaniku princepsi vahel. Siit ka riigikorra nimetus printsipaat. Octavianus oli leegionide ülemjuhataja imperaator, konsul, provintside asevalitseja,
· USA'd esindas president Woodrow Wilson · Prantsusmaad esindas peaminister Georges Clemencau · Suurbritanniat esindas peaminister Lloyd George · Kaotajaid kutsuti lepingutele alla kirjutama · 28.juunil 1919 sõlmiti Saksamaa ja Antante rahu · Saksamaa pidi tasuma reparatsioone (hüvitama sõjakahjud võitjatele) ja loovutama 1/8 oma aladest · Saksamaa relvastuse ja sõjaväe hulk viidi miinimumi · Saksamaal asenuds keisririik vabariigiga · Austria-Ungari keisriiriigi aladel loodi Austria Vabariik, Ungari kuningriik ja Tsehhoslovakkia vabariik · Venemaal lagunes tsaariimpeerium, mille koosseisust iseseisvusid Eesti Vabariik, Läti VR, Leedu VR, Poola VR, Soome VR · Sõdade edaspidiseks vältimiseks -> Rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit · USA ei astunud Rahvasteliitu · 1920.aastad rahulikud · 1930.aastal hakkas maailm liikuma uue sõja suunas
Klassitsismi arhitektuur Klassitsism mis see on? 16-18. sajandi kunstisuund Iluideaal : Rooma ja Vanakreeka kunstiteosed. Mõistuspärasus, selgus, vormikooskõla, stiilipuhtus Arhitektuur : kuplid, sambad, kolmnurksed viilid Periodiseering Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism - pärast seda. ..Prantsusmaal Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire'- keisririik) Algus: barokk-klassitsism Prantsusmaa Louvre'i lossi idafassaad Lõplikult juurdus u. 1760 a. Varaklassitsism Prantsusmaal e.Louis XVI stiil Kuulsaim arhitekt oli Jacques Germain Soufflot, kelle tuntuim teos on Pariisis Panteon. ehitusmeister Jaques Ange Gabriel, kes kujundas Concorde'i väljaku Varaklassitsism Itaalias Sünnimaa Avaldustag...
tagasi oma alad. 1866 provotseeris Austria Preisi sõja kus Austria valusalt lüüa sai ning kaotas ülemvõimu Põhja Itaaliaja Saksa aladel. Viini kongressil loodud Saksaliit ja asemele loodi 1876.aastal Põhja Saksa Liit mille kõrgem võimuorgan oli Riigipäev ja liidu kantsleriks sai Bismarck .Tänu liidu loomisele algas Sakasmaa poliitiline ja majanduslik ühtlustumine.1870 püüdis Prantsusmaa takistada Saksamaa ühinemist kuid lõpuks alistus. 1871 Kuulutati välja Saksa Keisririik kus säilisid kõik olemas olevad saksariigid. Keisririiig tasandil teostati ühtset Välis-, tolli-, rahandus-,kaitse- ja seadlusandlus poliitikat. Keisri kõrval tegutses kõrgema seadusandliku organina parlament mis koosnes Liidunõukogust ja Riigipäevast. Tähtsuslt riigi teine mees keisri kõrval oli riigi kantsler Bismarck kes oskas laveerida erinvate poliitiliste jõudude vahe ja suruda läbi oma tahtmine
Moslemid Tulid Põhja Aafrikast või Hispaaniast Galliasse ja Itaaliasse Võtsid vange, keda hiljem orjadeks müüdi Ungarlased Tulid ida poolt Meenutasid hunne julmad, osavad sõjamehed 955 said lüüa ja tõmbusid tagasi Riik kaotab tähtsuse Riik ja kuningad ei suuda rahva turvalisust tagada Koondutakse kohalike aadlikke kaitse alla Vastutasuks teenimine ja lojaalsus Euroopa killustub pisikesteks territooriumideks Saksa Rooma keisririik 911 suri viimane Karoling Hertsogid valisid uue kuninga Ajas minema ungarlased Ottoonide dünastia Otto I saab 962 paavstilt SaksaRooma keisri tiitli Saksamaast saab Euroopa tugevaim riik Prantsuse kuningriik Ka LääneFrangis kuningad kaotavad võimu Territoorium veel killustatum kui idas Võim kohalike aadlike käes, kes ehitasid kindluseid ja pidasid suuri sõjasalku Aadlike sõjad 987 Hugues Capet Kapetingide dünastia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
