Aastal laiali üleriigilise parlamendi generaalstaadi. Tema valitsemisaeg oli absolutismi kõrgaeg. VALGUSTATUD ABSOLUTISM -Monarhia vorm, kus piiramatu võimuga liberaalse valitseja eesmärgiks on rahva teenimine ja alamate heaolu suurendamine, parandades seadusi ja teostades reforme. · Valitseja lähtus filosoofide ja valgustajate nõuannetest ühiskonna ümberkujundamisele. · Preisimaal kuningas Friedrich II Suur 1780-1790 · Venemaal keisrinna Katariina II 1762-1796 Parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia monarhiavorm, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse või/ja prlamendi tegevusega · Inglismaal 1689 a. Õiguste billiga. · Pr. 1791 a põhiseaduseg : louis XVI 1791-92 · Inglismaal William III . james II ei oldud rahul , kutsuti ta tütar Mary koor Williamiga, james pages pr.-le , enne kroonimist allkirjastas valitsejapaar parlamendi esitatud
veebruaril 1725. aastal jäid nad poolunarusse - lossi interjööri ei olegi algselt kavandatud ulatuses välja ehitatud. Lossi ümbrus kujundati algselt ranges korrapärases stiilis (teed, puud, põõsad, lillepeenrad ja basseinid pidid olema sümmeetriliselt). Vesi juhiti parki kiviplaatidest kanalite kaudu Ülemiste järvest. Kaugemad pargi osad jäeti juba rajamisel looduslähedaseks metsapargiks, varem seal kasvanud taimedele istutati lisaks terve salu. Kadriorg nimi keisrinna auks Kadriorg on Tallinna kauneimaid linnaosi, mis on tuntud eelkõige oma barokse lossi- ja pargiansambli järgi. Kadrioru loss on projekteeritud Itaalia villade järgi kolmeosalisena - lossiansamblisse kuuluvad loss koos terrasside ja tiibhoonetega. Lossi ees paikneb alumine- ja lossi taga ülemine aed. Ülemises aias asub kaunis lilleaed koos meeliülendava veekaskaadiga. Keisrinna Katariina I auks Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserliku suveresidentsi külastas
pearahamaks. Reformiti riigivalitsemist, prikaaside asemel tulid kolleegiumid. 23.Too näiteid, kuidas Peeter I üritas Venemaal juurutada euroopalikku elulaadi ja kombeid! Peeter I juurutas Venemaal veel vähe tuntud tubaka suitsetamist, õukonnas kasvas järsult alkoholi tarbmine. Keelati kanda vene riietust ja pikki habemeid, naised kaasati seltskonnaellu, hakati pidama seltskondlikke koosviibimisi. Võeti üle euroopalik ajaarvamine. 24.Mida püüdis ja mida saavutas Venemaa keisrinna Katariina II ? Ta kavandas suuri überkorraldusi ja tema valitsusaega võib nimetada valgustatud absolutismiks. Pidi välja töötlema uue seadustiku. See nurjus. Püüdis talupoegade olukorda parandada. Tema ajal kehtestati uus haldusseadus. Sisse seati linnade omavalitsus. Suurenes Venemaa tähtsus Euroopa poliitikas. 1.Selgita mõistet absolutism ja nimeta selle tähtsamad esindajad Prantsusmaal ! Absolutism piiramatu kuningavõim. Louis XIII. Louis XIV. 2
Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat (passant gardant) lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta. Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, kui Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katariina II 4. oktoobril 1788. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 1990. aasta 7. augustil. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993. Eesti riigihümn Mu isamaa, mu õnn ja rõõm muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen 1. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal
LOUVRE 1190-1528 Philippe Auguste kindlus kõrgete müüride, 10 torni, vallikraavi ja bastionitega Grosse Tour 14. saj keskel hakkab Pariis kasvama, puhkeb 100-aastane sõda Etienne Marcel õhutab looma kaitsevalle Raymond du Temple kujundab kuninglikku residentsi Pärast Charles VI surma on loss 1527. aastani unustuses, kuni Francois I otsustab sellest teha oma residentsi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Keskaegne Louvre 1546-1610 Läänetiib lammutatakse, asemele tulevad renessanssistiilis hooned (Pierre Lescot, Jean Goujon) Ulatuslikud ümber- ja juurdehitused 1564. aastal tellib Catherine de Medicis Tuileries palee rajamise (arhitekt Philibert Delorme) 1566. aastal alustab Charles IX Tuileries'd ja Louvre'it ühendava Petite galerii ehitamist ...
17. sajandi käsikirjades viidatakse kadripäevale kui lammaste patrooni Katariina austamise ja teenimise päevale. Kindlasti nii sulasidki kaks kommet ühte ja sügistööde pühast sai püha Katariina päev. Et vanadel algsetel seletustel ja põhjustel on tavaks ununeda ja seoseid luuakse alati käepäraste uuemate teadmistega, selle kohta on mitmeid näiteid ka kadripäevaga seoses. 19. sajandi rahvapärastes seletustes on arvatud, et see püha on näiteks vene keisrinna Katariina järgi oma nime saanud. Teise seletusena on oletatud, et kadripäev on seotud hoopis Martin Lutheri naise Katariinaga, kelle auks toimuvat perede külastamine ja andide kogumine. Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju laulusõnutsi "pikka pilliroogu mööda" taevast või kaugelt meie juurde. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka.
Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? Kreeka ja Väike-Aasia, 1000 aastat Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise Justinianus I ja keisrinna Theodora, Hagia Sophia katedraal Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Suunavad kupli raskuse võimsale piilarile, ning lubavad teha arvukalt avausi Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Välisvaates domineerib keskmine kuppel. Tänapäeval moonutavad muhamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid tunduvalt kiriku esialgset välisilmet. Sisemuses on kinni kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. Mis on tsentraalehitis?
Vaimuelu Rootsi ja Vene ajal: sarnasused ja erinevused Nii Rootsi(17. sajand) kui ka Vene(18. sajand) aeg alustasid peale raskeid ja kurnavaid sõdu. Asju, mida vaimuelus ülesehitada oli palju. Mõlemad ajastud tegid seda üsna omamoodi, kumb tõhusamalt kumb vähem tõhusamalt. Suurt rolli Eesti kultuuri loos mängivad nad mõlemad. Peale rasket ja laastavat Liivi sõda pöördusid kurnatud eestlased tagasi oma juurte juurde. Rahvas hakkas taas uskuma rahvausundeid ning vanu kombeid. Hakati taas matma vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest, kirikuabieludest ning vähenes ka armulaual käijaid. Taas kerkisid esile nõiad. Samuti puudus pastoreid, kes oleks oma veendumustele kindlaks jäänud ning, kellel oleks piisav haridus ning kõlbsus. Et turgutada rahvast ning inimesed taas usu juurde pöörduksid, hakkas rootsi võim luteri kirikut üles ehitama, see võeti esmaprioriteediks. See neil ka õnnestus, peagi oli valitsevaks usuks talurahava seal lut...
trooni 23. augustil 1774, pärast oma vanaisa Louis XV surma. Louis XVI sai kuningaks, kuna tema isa suri 1765. aastal tuberkuloosi ja tema vanem vend Louis, Burgundy hertsog, suri 9 aastaselt samuti tuberkuloosi. Louis XVI oli tugev ja terve poiss, kuid häbelik. Ta õpis ladina keelt, ajalugu, geograafiat ning astronoomiat ja suutis vabalt rääkida itaalia ja inglise keeles. Marie-Antoinette sündis 2. november 1755, sünninimega Maria Antonia Josepha Johanna, ja oli noorim tütar keisrinna Maria Theresa ja Püha Rooma keisri Francis I. Kümneaastaselt ei suutnud Marie-Antoinette korrektselt kirjutada saksa keeles või mõnes muus keeles, mida kasutati õukonnas nagu prantsuse või itaalia keel. Christoph Willibald Gluck'i all õppis Marie-Antoinette harfi, klavessiini ja flööti, lisaks oli ta silmapaistev tantsija. Marie-Antoinette oli ilus, temperamentne ja elav isiksus. Abielu Louis XVI ja Marie-Antoinette abiellusid 16. mai 1770. Abielludes oli Louis XVI 15-aastane ja
Asehaldus kord kestis kuni Katariina II surmani 1796. Positiivsed määrused ehk talurahvaseadused Taheti parandada talurahva olukorda, Enamik mõisnike ei tundnud selle vastu huvi ega ka vajadust muudatuste järele 1765.a. kesktalvel tuli kokku Liivimaa rüütelkonna maapäev, kus Brown esitas muude ettepanekute kõrval ka nõudmise talurahva olukorda parandada. Kuna Brown jäi oma nõudmistele kindlaks ning keisrinna oma huvitatusele üritas, tuli aadlikele järele anda ja ettepanek vastu võtta 1765. aprillis kinnitas ta nn positiivsed määrused talupoegade olukorra parandamiseks. · Talupoeg sai õiguse vallasvarale · Mõisa kohustused täitnud talupoeg võis ülejäägi vabalt turustada · Seati kindlad piirid mõisakoormisele ja mõisnikul polnud õigust neid oma suva järgi tõsta.
ning jumalakujusid. Paljude jumalate kultus on hääbunud või säilinud vaid üksikutes templites. Tänapäeval on kõige populaarsemad jumalad need, kes hoolitsevad lastesaamise, rikkuse ning tervise eest. Samas on hakatud taas austama ka kolme tao avaldusvormi - ´´kolme puhast´´. Need iseloomustavad puhast taod alguste algusena, ilmutatud kirjandusena, mis seob taeva ja maa,ning tao ilmnemisena inimeses. Taevane keisrinna Läänetaeva keisrinna hoiab käes surematuse virsikut ning kutsud jumalaid ja surematuid oma virsikupeole. See suur pidu leiab aset 1000 aastat pärast, kui virsikud on Kunluni mägedes asuva palee aias küpseks saanud. Vaimude valitsemine Kaastunde jumalanna Guan Yini raevuka kehastuse Da Shi Ye kuju asetavad taoismi preestrid templi ette vaimude kuu alguses, tavaliselt augustis. See jumalus valitseb paljusid vaime, kelle heaks riitusi toimetatakse. 4. Eetika, moraal ja seadus
täpselt kreeka templit. o Napoleoni sõjaliste võitude auks püstitati roomapäraseid triumfikaari. Nt. Tähe Võidukaar.( lk 185 suur pilt) Klassitsistlik arhitektuur Venemaal o Klassitsism kujunes õitseajaks vene arhitektuuris. Tsaarimonarhia oli oma hiilguse tipul ja noor pealinn Peterburi kasvas jõudsasti. o Peterburis töötaas palju arhitekte, enamasti võõramaalasi, keda oli kutsunud barokistiilist tüdinenud keisrinna Katariina II. o Varaklassitsismi parimad näited on Kunstide Akadeemia hoone, Nevski prospektil asuv kaubahoov Gostinõi Dvor ning Marmorpalee Neeva kaldapealsel. o Itaalia arhitekti Giacomo Quarenghi (17441817) hoonetest on huvitavaim Smolnõi Instituut. ( admiral S.Greighi kreeka templit meenutavat hauamärki võib näha ka Tallinna toomkirikus.) o Kõrgklassitsismi ajal oli vene arhitektuuri õitseng veelgi silmapaistvam.
kabinetti, mida hiljem on kutsutud "punanurgaks". Parempoolses puitmahus asusid aga eraldi ruumid daamidele, puhvetitega I ja II klassi ootesaal (Eesti riigi loomisest alates üldine einelaud) ning köök. (1) Imperaatoripaviljon oli, nagu nimigi ütleb, mõeldud kasutamiseks üksnes keisrile või tema perekonnaliikmeile nende vastuvõtul ja ärasaatmisel. Ristkülikukujulises väikeses majas oli mitu ruumi, millest kaks suuremat olid keisri puhkeruum ja keisrinna buduaar. Hiljem on hoone pikka aega olnud kasutusel raudtee võõrastemajana. (1) Reisijatehoone ja Imperaatoripaviljoni vahele jääb suurte kaarakendega markeeritud katusealune ehk galerii (39 meetri pikkune), mis erinevatel aegadel on leidnud kasutust suvekohvikuna. Selle jaamahoone osa algne tähendus pole teada, kuid võib arvata, et seda kasutati ooteplatvormi laiendusena. 1950. aastatel ehitati väike osa katusealusest juurviljaladude tarbeks kinni. (1)
aastatest. Alates sellest ajast on toomkirikus arheoloogilisi kaevamisi läbi viinud Romeo Metsallik, Heiki Valk, Arvi Haak ja Martin Malve. Viimastel kaevamistel 2008. aastal leiti kiriku põhjalöövist massiivne hauaplaat, mis pärineb tõenäoliselt 15. sajandist ja on ainus enam- vähem tervena säilinud toomkiriku hauaplaat. Tartu Püssirohukelder 1700-1721 - Põhjasõda, mis oli Eesti ja Tartu jaoks murrangulise tähtsusega. 1763 - asuti Venemaa keisrinna Katariina II käsul Tartut uuesti kindlustama. Otsustati valmis ehitada ka kelder püssirohu hoidmiseks, asukohaga endises linnusekraavis, mille pakse ja tugevaid seinu sobivalt keldri seinteks ära kasutada sai (ehitise seinte paksus on ca 2,5 m!) 1768 - alustab kindralfeldmarssal de Villebois' insenerkomando ehitustöid. Tellised toodi vana Maarja kiriku (u. praeguse ülikooli peahoone kohal) ja Toomemäel asunud piiskopilinnuse toonastest varemetest (linnus õhati 1708. a.).
kloostris suurvürstinna Anastassiat, kes kutsus teda Peterburi ravitsema tsreevits Alekseid, kes põdes hemofiiliat, mida ei olnud Peterburi õukonnaarstid suutelised tavameditsiini võtetega ravima. Imekombel Aleksei paraneski. Tsaaripere kuulutas Rasputini ,,Meie sõbraks" ja ,,Pühaks meheks" ning keisri perekonna soovil jäi Rasputin õukonna juurde. Viibides õukonnas ning suheldes tihedalt keiser Nikolai II ja keisrinna Aleksandra Fjodorovnaga omandas Rasputin mõningase mõjuvõimu ka keisri poolt vastuvõetavatele otsustele riigivalitsemises ning keisri poolt ainuisikulisest riiklikele kõrgematele ametikohtadele määramisel. [2],[3] . Surm Rasputin oli saavutanud tsaaripere täieliku toetuse, ning ta tundus hakkavat aina enam poliitikasse sekkuma. Vene eliidi seas tekkis Rasputini suhtes tugev vastumeelsus, ning
Asub Rundāle piirkonnas Rundāle vallas Pilsrundāle külas. Loss ehitati aastatel 1736 kuni 1740 Itaalia päritolu Vene arhitekti Bartolomeo Rastrelli projekti järgi Kuramaa hertsogi Ernst Johann Bironi suveresidentsiks, aga seisis tühjana 1760. aastateni kuni Rastrelli lõpetas lossi sisetööd. Lossi interjöör, eeskätt saalid on kujundatud rokokoostiilis. Lossis on 138 ruumi. Pärast Kuramaa ühendamist Venemaaga 1795. aastal anti loss keisrinna Katariina II armukese Platon Zubovi kasutusse. Pärast Zubovi surma 1822. aastal päris Rundāle lossi tema noor lesk, kohaliku mõisniku tütar Thekla Walentinowicz (1801–1873), kes hiljem abiellus ülemõuemarssal krahv Andrei Šuvaloviga (1802–1873). Nii läks loss Šuvalovite suguvõsale ja oli viimaste omanduses kuni 1917. aastani. Loss sai tugevasti kannatada Esimeses maailmasõjas ning Teises maailmasõjas. Tänapäeval
ilmunud ladinakeelne põhjaeesti keele grammatika, baltisaksa päritolu vaimulik ja keelemees 10. Johann Reinhold von Patkul baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. 11. Peeter I Vene Tsaar, liitis Venemaaga Rootsilt vallutatud Eesti, Liivi ja Ingerimaa ning Soome Karjala, võitis Põhjasõja, rajas Peterburi. 12. Katariina II Vene Keisrinna, Kehtestas Eesti pearaha nõudmise mõisnikutelt, tema valitsemise ajal asustati 2 uut linna (Võru ja Paldiski) 13. George Browne kindralkuberneriks oleku ajal kaotati Balti ja teiste Venemaa kubermangude vahelised tollipiirid, reguleeris mõisnike kodukariõigust 14. Woldemar von Lauw Asutas Põltsamaale tööstusi(N: klaasikoja, vasetagumis, tärklise, nahaparkimis, portselani ja peeglimanufaktuuri) 15. Otto Fabian Rosen sõnastas talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav
Sander Tabalov EV13A Bütsants · KIRIKUD · Tsentraalehitised põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. · Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. · Kuulsaim Apostlite kirik Konstantinoopolis. Hagia Sophia katedraal · Bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk · Püstitati keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora valitsemisajal 6.sajandil (täpsemalt 532-537) nad olid ka Bütsanti kuulsaim valitsejapaar. · Asus pealinnas Konstantinoopolis, praegues Istanbulis · Pakub kõigepealt huvi konstruktiivses mõttes. · Sellist kirikut olevat näinud keiser Justinianus öösel unes ning ta andis tõotuse, et ehitab sellise kiriku. · 21 aastat hiljem selle valmimisajast vajus katedraali kuppel sisse, kuna ta asub maavärinaterohkes piirkonnas. Taastustööd kestsid 5 aastat.
Breitenfeldi lüüa) lahing Tulemused, Vestfaali rahu 1721 Osa Hisp. Austria eraldus Kiire rahu, kuna tagajärjed 1648-jõudude Uusikaupunki rahu valdustest läks lõplikult suri Venemaa tasakaalu pm ning Rootsi Suurriigi UK'le ja Saksamaast keisrinna teine ja teised riigid ei lõpp Madalmaad ja P- Habsburgide uus keiser oli sekku teiste Liivi-Ja Eestimaa, Itaalia läksid keisriks valimise saksameelne. riikide karjala ja Viiburi Saksamaale. UK'st traditsioon jätkus. Sileesia jäi siseasjadesse läksid Venemaale sai poliitline France I-Marie Preisimaale.
või rentnikud) alates 1750: oodatud immatrikuleeritud aladele kellel maavaldust pole, ei pea minema, hääleõigus neil, kellel oli maavaldus 2000 inimest määrasid, mis siin toimub naisi maapäevale ei oodatud Maydellide suguvõsa võis alguse saada muinasaegsest ülikust alguse saanud eesti taustaga ülikust vapil ründid, Maidla alal Katariina II ümberkorraldused vene keisrinna katariina suur, pärit saksamaalt BS aadlikud ei tunne end pikalt mugavalt, sest Katariina tahab balti provintside eraldiolemist likvideerida ja riiki ühtlustada saksamaal palju suguvõsasid, palju potentsiaalseid abikaasasid katariina oli peeter III abikaasa jõuab mõni kuu hiljem Peeter kõrvaldatakse ning Katariina saab võimule Katariina nägi, et Peetrist ei saa asja ja tõusis ise troonile katariina üritab kaotada balti kubermangude eripära
*Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut (aadlineidude õpetamiseks). *Leiutati ka leidklaste varjupaik ja ämmaemandate kool. *K võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. *1766-Suur komisjon, mille koosseisu kuulusid 28 riigiasutuse esindajat, aga ka 536 valitud saadikut(kelle hulgas puudusid pärisorised talupojad). Selle ül oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Keisrinna andis selleks isiklikult instruktsiooni. Soovitas mitte rõhuada vaeseid, mahendada piinamisi jms, kuid ei kavandanud pärisorjuse kaotamist ega aadliprivileegide piiramist. Komisjon ei suutnud välja töötada mingit seaduslikku, sest arvamused pärisorjuse, privileegide, maksude ja kohtukorralduse osas olid liiga lahknevad. Komisjon saadeti laiali ja mingisugust parlamenti meenutavat rahvaesindust ei asutatud, kuid Katariina oli loonud kujutluse endast kui valgustajast.
tänaseni. Aastal 1810 oli botaanikaaias esindatud taimede nimestikus juba 4360 liiki. 1811.aastal valiti loodusteaduse professoriks noor ja andekas saksa päritoluga botaanik Carl Christian Friedrich von Ledebour. Ta töötas botaanikaaias direktorina veerandsada aastat. Tartu Ülikooli botaanikaaed edenes energilise töö tulemusena jõudsasti. Aia loodenurgas osteti juurde maad, millega saavutas aed oma tänapäevase suuruse 3 ha. Ehitati bastioni orgu troopikakasvuhoone, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed. Korraldati mitmeid ekspeditsioone Venemaa seni botaaniliselt kirjeldamata aladele. Sel ajal jõudsid ka Tartu Ülikooli botaanikaaia kaudu Lääne-Euroopasse paljud uued taimeliigid. Tartu ülikooli botaanikaaia silmnähtav areng toimus järgmise direktori Nikolai Kuznetsovi ajal. Kuznetsovi ajal toimusid ulatuslikud hoonete remondid, arendati taimegeograafilisi osakondi- Kaukaasia, alpitaimede, stepitaimede väljapanekud. Mõneks ajaks küündis
Välimuselt meenutavad piiblitegelased veel inimesekujutisi rooma maalikunstis.Tihti on varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu, kuid arengulooliselt on nende tähtsus suur. 9. Millistes linnades asuvad tuntumad varakristlikud kirikud? Roomas ja Ravennas(Itaalias) 10. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? Ida-Rooma(Bütsants) püsis peaaegu 1000 aastat. 11. Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline kirik ehitati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora.Nende ajal püstitati Hagia Sophia kirik. 12. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused-püüd ühendada toredat ja bütsantsilikule vaimulaadile nii lähedast tsentraalehitist ning pikergust basilikaalset hoonet, mis oli kõige sobivam ristiusu jumalateenistuseks. 13. Mis on tsentraalehitis? Kirjelda viiskuppelkiriku plaani. Millise kujuga on San Vitale kirik Ravennas?
1) Esindusportreed need tagasid Kölerile ametliku tunnustuse ja sissetuleku, ehkki väga suurt loomingulist vabadust ei pakkunud. On hulk portreid tsaaridest (Aleksander II ja III) ja nende pereliikmetest. Selle zanri näiteks: · Vürst A. M. Gortsakovi portree (1867, selle eest sai Köler professori tiitli) · Doktor Philipp Karelli portree (Karell oli eestlasest arst, kes jõudis kõrgele kohale tsaari õukonnas, Köleri sõber) · Keisrinna Maria Fjodorovna portree (Aleksander III naine) 2) Ajaloomaal enamasti mütoloogilise või religioosse sisuga. Seda zanri peeti kunstihariduse nurgakiviks, kunstniku taseme näitajaks. Siin järgiti eriti klassitsismi reegleid. Näiteid: · Herakles toob Kerberose põrguväravast (1855, Peterburi Kunstide Akadeemia lõputöö) · Tulge minu juurde (Kristuse figuur Tallinna Kaarli kiriku apsiidil, 1879) (NB! See töö oli ainuke, mida eestlased Köleri eluajal laiemalt tundsid
Pühakud keskaja inimese elus Tihtipeale on inimestel raske mõelda pühakutest kui tegelikult elanud meestest ja naistest. Neid ei nähta aktiivse ja keeruka isiksusega inimestena, vaid meist kõrgemal seisvate olenditena, täiuslikena. Nad on kristaliseerunud omaenda reaalsuses, meist kaugel. Siiski on nad komplitseeritud ja kordumatud isiksused. Püha Helena, keisrinna, konkubiin ja Vana- Rooma keisri Constantius Chloruse naine, oli energiline, veetlev, jumalakartlik, samas auahne naine. Püha Teresa Avilast, tuntud kui ,,kiriku doktorina", oli hea inimestetundja ja taibukas kirjanik või püha Augustinus, noores eas lõbujanuline, keerulise eluteega, viljakas ja mõjukas õpetlane. Neid on püütud sobitada vormi, mis vastaks mingile üldtunnustatud kristliku täiuse kategooriale ning
Napoleon valis parun Georges-Eugène Haussmanni rekonstrueerimise eest vastutama ja 1858. aastal volitas teda puhastama 1,2 hektari suurust maad, kuhu ehitada teine teater maailmas tuntust kogunud Pariisi ooperi- ja balletitruppidele. Maja projekt oli 1861. aasta arhitektuurivõistluse teemaks ning selle võitis noor arhitekt Charles Garnier (1825-1898). Nurgakivi pandi ehitusele 1861. aastal ja ehitus algas 1862. aastal. Legendi järgi küsis keisri naine, keisrinna Eugénie teatri ehituse ajal Garnier'lt kas ehitise võiks ehitada Kreeka või Romaani stiilis, millele Garnier vastas: "Proua, see tuleb Napoleon III stiilis!". Tagasilöögid ehituse ajal Ooperimaja ehitust vaevasid mitmed tagasilöögid. Üks suurimaid probleeme, mis takistas betoonvundamendi rajamist oli soostunud maa, mille all oli maa-alune järv. Selle vee eemaldamiseks kulus 8 kuud järjestikulist pumpamist. Järgmised suuremad tagasilöögid olid
· Avamäng sai ooperi ja draama vahetuks osaks · Hakati ooperit rohkem jälgima ja kuulama 10. Haydni elu ja looming. (1732-1809) Joseph Haydn sündis 31. Märtsil 1732 aastal, Alam-Austrias, Rohraus. Õppis ta aga Viini lähedal olevas Hainburgis. Haydni pere armastas väga muusikat ning tema sai ka tema vend heliloojaks, ühest lapsest sai laulja. Ta ise laulis lapsena kooris, olles toomkiriku kooris laulja sai temast kui ühest andekaimast poisist keisrinna õukonna musitseerija. Haydn õppis katedralikoolis laulukunsti, klaviirmängu ning viiulit. Ta teenis palju aastaid elatist klaveritundide andmisega, viiulimänguga orkestrites. Ta pidi endale ise raha teenima, sest tema vanemad ei toetanud teda. Haydn kirjutas kammermuusikat, erinevaid klaveripalasid ning proovis kätt ka laulumänguga. Haydn oli Nicola Porpora toapoiss ja saatja, kellelt ta õppis palju vajalikku ning tänu kellele ta tutvus tähtsate muusikutega.
Valitsesid kaos, anarhia ja meelevaldne punane terror. Puhkes Vene kodusõda, algas välisriikide interventsioon Venemaale. Bolsevike võim stabiliseerus 1920. aasta paiku. Tagajäried Tagajärjed: majanduslik kaos, tööjõu puudus (14,5 miljonit sõjas, 6 miljonit surnud), kriis metalli- ja transporditööstuses, kaos riigijuhtimises, naiste tööjõu tähtsustamine, rahva usaldamatus keisrinna suhtes, töölisliikumine hoogustus (esseerid ja sotsiaaldemokraadid), armees levisid sõjavastased meeleolud, armee revolutsioneerub, rahvusliku vabadusliikumise tõus.Kodanlike parteide väljaastumised. Armee muutumine sisepoliitiliseks jõuks. Kodusõda.Revolutsioon Saksamaal.1918 mais algab sõjategevus, mis kestab 1920 lõpuni..Tsehhid-slovakid olid Austria-Ungari armee ülejooksnud mehed. Antant soosis valgekaartlasi ja oli punaarmee vastu.
Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. 18. sajandi ilme on säilitanud ka lossi vestibüül ning mõned ruumid, samuti rida ahjusid peahoones. Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai II-ga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938 presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 1933 34. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi
mõisatesse eelkõige nende hea käsitööoskuse tõttu, vagadus oli seejuures esialgu ainult kasuks. Probleeme tekkis siis, kui vennaste mõjul tekkis soov oma kogudusega lahku lüüa luterliku kiriku alt ning liikumises endas esines äärmuslikke ilminguid. 1743-1764 oli vendade tegevus neil põhjustel keelu all. Siiski ei tähendanud see liikumise täielikku lõppemist ja ka keeluajal publitseeriti palju kirjandust, sh põhja-eesti keelne lauluraamat. 1764 andis Vene keisrinna Katariina II loa vennasteseltside tegevuseks, See luba kehtis vaid välismaalastele, ehk siis sisserännanud vendadele. Liikumine elavnes siiski, kuigi suurem populaarsus tuli alles 19. sajandil kui Aleksander I andis 1817. a loa vennaste täieulatuslikuks tegevuseks. 1 Hernhuutlaste tegevus Eestis Hernhuutlased rõhutasid alandlikkust ja kõlblust, aga ka võrdsust ja vendlust. Ametlikult nad
Klassitsistlik arhitektuur Klassitsistlik arhitektuur püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi, niihästi üldlahenduses kui ka üksikasjades. Selleks mõõdistati ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas. Nende põhjal anti välja käsiraamatuid, õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude arhitektide eesmärk mitte ainult ilus ehitis, vaid arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. Tuntuvalt kasvas renessansiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit (üle kahe korruse ulatuvaid sambaid) ja sammasportikust (antiiktempli otsafassaadi meenutavad väljaehitist). Klassitsism ei nõudnud siiski otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikunstist tuletatud reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisili...
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS ISESEISEV TÖÖ ÕPPEKÄIGU KOHTA “PÜSSIROHUKELDER” ÕPPEGRUPP: KK-12 AUTOR: ALEXEI VIKHLIAEV 23.09.2012 1. AJALUGU 1700-1721 - Põhjasõda, mis oli Eesti ja Tartu jaoks murrangulise tähtsusega. 1763 - asuti Venemaa keisrinna Katariina II käsul Tartut uuesti kindlustama. Otsustati valmis ehitada ka kelder püssirohu hoidmiseks, asukohaga endises linnusekraavis, mille pakse ja tugevaid seinu sobivalt keldri seinteks ära kasutada sai (ehitise seinte paksus on ca 2,5 m!) 1768 - alustab kindralfeldmarssal de Villebois' insenerkomando ehitustöid. Tellised toodi vana Maarja kiriku (u. praeguse ülikooli peahoone kohal) ja Toomemäel asunud piiskopilinnuse toonastest varemetest (linnus õhati 1708. a.).
või hilisemate ümberehituste käigus oma algse kuju kaotanud. Peasaali dekoori valmistamine algas 1721. aasta septembris. Krohvi- ja figuuritöid juhtis Riiast pärit Matthias Seidtinger, kelle tehtud on ka saali neli allegoorilist tondot: Ganymedese röövimine, Justitia, Poseidon ja Danae. 1725. aastal Steidtinger vallandati, peasaali võlvlagede dekoreerimine jäi Antonio Quadri hooleks. 7. Peasaali laemaalide tegemiseni jõuti alles 1746. aastal seoses keisrinna Jelizaveta peatse külaskäiguga. Laemaalingu ja neli väikest plafooni tegi Tallinna meister Londicer noorem. Laemaaling kujutab Ovidiuse "Metamorfoosidest" tuntud lugu jumalanna Dianast ja jahimees Aktaionist, mis sümboliseerib Peeter I võitu Karl XII üle Põhjasõjas. 8. Nii ahjudel, seinadel kui ka laes on väga palju voluute, konsoole.Nendel on kujutatud erinevaid pilte või mustreid. Ahjud on valge-sinised. 9
Katariina II Balti poliitika: Katariina II võimule tulek tõi suuri muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetesse. Uus riigipea võimaldas piirimaade senise privileegide kaotamist ning ühtset piiramatule keisrivõimule allutamist. Keskseks tegelaseks uue Balti poliitika elluviimisel sai G. Browne, kes üritas reglementeerida kõiki eluvaldkondi. Ta üritas parandada ka eesti talurahva olukorda ning kooliharidust edendada. Katariin II ettevõtmisi toetas vene aadel. Keisrinna peamiseks eesmärgiks oli Baltikumi tihedalt liita Venemaaga. Asehalduskorra kehtestamine: Kuna Baltikumi haldusseaduste laiendamisel oli arvata baltisaksa aadli vastuseisu lubas Katariina II nende mõisad pärisomandiks kuulutada. 1783. a kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorrana. Muutus senine administratiivne jaotus: Eestimaa kubermangu neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond, mis jäi püsima vaid asehalduskorra ajaks.
motiividega. Keskel on "jumala lammas", mida ümbritseb neli inglit. Apsiidi seinte alumistel osadel on kaks kuulsat mosaiiki. Üks kujutab keiser Justinianust, kes seisab sõjaväelaste ja usumeeste keskel, mis tähendab, et ta on nii ilmaliku kui ka vaimuliku elu valitseja, tal on kolmepäevane habe, mis tähendab, et tal ei ole aega seda ajada, sest tegeleb aktiivselt oma keisri kohustuste täitmisega Teisel mosaiigil on kujutatud keisrinna Theodora. Mõlemal on kuldne halo pea kohal. Ravenna Theoderichi mausoleum Ehitatud 520 Theodorich Suure poolt oma hauakambriks. Kahekorruseline ümmargune hoone, täiskivist katusega (d 10 m). esimesel korrusel oli kabel matuse tseremooniaks ja üleval parüürist sarkofaag, kuhu Theodorivh oli maetud. Aacheni lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile (nt sambad) on toodud itaaliast
Kuigi Lauw peeglivabrikus valmistatud tõllaaknaklaasid ning raseerimis- ja seinapeeglid olid uudsuse tõttu otsitud kaup, pidi omanik aastas tuhandeid rublasid juurde maksma, sest tootmiskulud olid suured. Hoolimata kõikvõimalikest pingutustest muutus seegi ettevõte ebarentaabliks. Major von Lauw suri ootamatult 15. veebruaril 1786. Valitsus kui Lauw` põhiline võlausaldaja laskis pärast seda Põltsamaa lossi maha müüa ja keisrinna Katariina andis mõisa rendile oma pojale Aleksei Bobrinskile. Majori võlad saadi küll tema pärandist tasutud, kuid Lauw` mõlemale tütrele ei jäänud enam midagi üle. Põltsamaa loss kuulus pärast Lauw` surma Aleksei Bobrinskile, Katariina II ja Grigori Orlovi 1762. aastal sündinud pojale. Tema ilmaletulekut püüti tsaar Peeter III eest varjata tulekahjudega, Peeter III-le meeldis nimelt tulekahjusid ja nende kustutamist jälgida. Nii tuli
17. sajandi käsikirjades viidatakse kadripäevale kui lammaste patrooni Katariina austamise ja teenimise päevale. Kindlasti nii sulasidki kaks kommet ühte ja sügistööde pühast sai püha Katariina päev. Et vanadel algsetel seletustel ja põhjustel on tavaks ununeda ja seoseid luuakse alati käepäraste uuemate teadmistega, selle kohta on mitmeid näiteid ka kadripäevaga seoses. 19. sajandi rahvapärastes seletustes on arvatud, et see püha on näiteks vene keisrinna Katariina järgi oma nime saanud. Teise seletusena on oletatud, et kadripäev on seotud hoopis Martin Lutheri naise Katariinaga, kelle auks toimuvat perede külastamine ja andide kogumine. 3 Maskeerimine Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud eeskätt naisteks
materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeid. Bütsantsi maalikunstis viljeleti kolme maaliliiki: Seinamaal ja mosaiik, ikoon ning miniatuurmaal. Hagia Sophia ja San Vitale kiriku seinad on kaetud värvilistest kivikestest ja sädelevast klaasist mosaiikidega. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu - smaldi. Peale piiblisündmuste võib seal näha ka Justinianust ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga. Inimfiguurid olid pikaks venitatud ja karmiilmelised. Maaliti pinnaliselt, levinud värvid olid must, kuldne ja lilla. Ikoonide ehk pühapiltide maalimisel võeti eeskujuks Egiptuses ja Süürias levinud muumiaportreed, kuid nüüd hakati maalima pühakuid ja märtreid. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endeid
klassitsismiajastul. Ilmalik muusika Klassitsismi ajastul hakkas vaimulik muusika oma tähtsust kaotama Heliloojad Joseph Haydn üks kolmest Viini klasskust, klassikalise stiili esimene suur meister. Tema looming hõlmab kõiki zanreid, kuid tuntumad neist on oratoorium ,,Aastaajad" ja sümfoonia ,,Üllatussümfoonia" Tema pani keelpillikvartettile aluse. (1732-1802) Wolfgang Amadeus Mozart lääne muusikaajaloo üks säravaimaid andeid, imelaps, kes juba kuue aastasena esines keisrinna ees omaloodud klaveripaladega. Kuulsamad teosed on ooperid ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni" ja ,,Võluflööt"(rahvusliku ooperi rajaja), sümfoonia nr 40 G-moll ja serenaad ,,Väike öömuusika". Kuulsaim kolmest Viini klassikust (1756-1791) Ludwig van Beethoven viimane kolmest Viini klassikust, kes on tuntud just oma mässulise meele poolest. Ta on loonud kokku 9 sümfooniat, neist kuulsaid on tema V sümfoonia. IX sümfoonia viies osa ,,Ood rõõmule" Schillerile teksti on Eli hümn
Mardi-kadri eelmäng Mardi ja kadripäeva rahvusvaheliseks vasteks on tänapäeval ka meie mail üha enam juurduv halloweeni tähistamine. Teades mardi ja kadripäeva sügavamat tähendust, võime tähistada halloweeni mardi ja kadripäeva eelmänguna. Kõigi nimetatud tähtpäevade ühiseks mõtteks on astuda rõõmu ja naeruga vastu süvenevale pimedusele ja külmale. Mardid ja kadrid sopsutavad kase, kuuse ja kadakaokstega virgeks pererahvast. Nii nagu igas pungas on ootel järgmisel kevadel puhkevad võrsed, lehed ja õied, nii on ka meist igaühe südames ootel uus puhkemine. Kadripäev, 25. november Kadri? Kadripäev on nime saanud Aleksandria pühaku Katariina järgi. Katariina oli 18 aastane noor haritud neiu, kes astus vastu imperaator Maximusele, kes kristlasi hukkas. Keiser proovis ta usku proovile panna, kuid Katariina pööras oma veenjad hoopis ristiusku. Legendi kohaselt lagunesid koost piinariistad, millega teda piinata püüti. Lõpu...
· 1765 - Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja ka igasse suuremasse mõisasse. · 1766 asutas arst Peter Ernst Wilde Põltsamaale trükikoja · 1766 1767 ilmus iganädalaste annetena A. W. Hupeli ja P. E. Wilde koos tööna esimene eestikeelne ajakiri ,,Lühhike öppetus..." · 1767, suvi kutsus Katariina II Moskvasse valitud esindajad, arutamaks keisrinna poolt kavandatud uut seadustekogu · 1773 valmis ümberehitatud kujul Toompea loss · 1774 1782 ilmus August Wilhelm Hupeli ,,Eesti-, Liivi- ja Kuramaa topograafilised teated" · 1775 kehtestati Venemaal uus haldusseadus · 1775 muutus Eestimaa kindralkuberner lihtsalt kuberneriks ja läks liivimaa kindralkuberneri alluvusse · 1775, 25. juuni laastas Tartut suur tulekahju · 1775 1784 ehitati Tartusse Kivisilda · 1782, 27
o Majandus ei kandnud sõja liskoormat välja. o Toidukriis o Kütusekriis, eriti suurlinnades. o Tööjõu puudus, enamik tööjõudu oli rindel. Ainult tehasetöölised jäeti postile. Petrogradi Budilovi relvatehased olid eriti mõjukad. o Töölisliikumise kasv. o Rahvuslike liikumiste kasv. o Usaldamatus tsaari perekonna vastu. Eriti tugevalt oldi saksa päritolu keisrinna vastu ja teda süüdistati reetmises (arvati, et ta tahab sõlmida separaatrahu sakslastega). Üks ebapopulaarsuse põhjuseid oli ka Rasputin, kes ravis tsaari poega. Süüdistused olid alusetud, sakslased tegelesid lihtsalt pealtkuulamisega. Isegi monarhistid olid juba tsaari vastu. 1916 talvel tapeti Rasputin, aga see ei suutnud tsaari mainet taastada. VEEBRUARIREVOLUTSIOON Algab suure streigilainega
muudeti halduskorraldust ning juurutati euroopalikku elulaadi. 23.Too näiteid, kuidas Peeter I üritas Venemaal juurutada euroopalikku elulaadi ja kombeid. Keelati kanda vene riietust ja pikki habemeid, naised kaasati seltskonnaellu, hakati pidama seltskondlikke koosviibimisi e. assambleesid. Võeti üle euroopalik ajaarvamine. Peeter I juurutas Venemaal veel vähe tuntud tubaka suitsetamist, õukonnas kasvas järsult alkoholi tarbimine. 24.Mida püüdis ja mida saavutas Venemaa keisrinna Katariina II? 1767 kutsuti kokku erinevate rahvaste ja ühiskonnakihtide esindajatest esinduskogu, mis Katariina enda kavandi alusel pidi välja töötama uue seadustiku. Vastuolud saadikute seas osutusid aga ületamatuteks ning pooleteise aasta pärast saatis Katariina kogu laiali, ilma et see ainsatki seadust oleks vastu võtnud. Nurjusid ka Katariina katsed talupoegade olukorda parandada, sest mõisnike vastuseis oli väga jäik. Katariina II ajal kehtestati uus haldusseadus,
probleemiks, sest türgi ei tunnista seda genotsiidiks. Venemaa kokkuvarisemise põhjused: a) ebaedu sõjas, kaotused, sõda rahva seas väga ebapopul. b) häiritud oli suurlinnade varustamine nt toit. c) langus, kriis tsaari valitsuses. Grigori Rasputin: määras valitsuse poliitika, keisri üle mõjuvõim. Tabas õnnetus, trooni võis edasianda meesliini pidi: Nikolai II abielust sündis 4 tütart, sündis poeg, kellel oli verehüübimatus, väidetavalt Rasputin oma võimetega ravis poja. Keisrinna hakkas teda usaldama. Hakati tema nägemustre järgi riiki juhtima, otsuseid tegema. Dets 1916 õnnestus R tappa. Mõrvar vürst Felix Junsupov, plaanis R. Mürgitada , mürk ei mõjunud, lõpuks lasti kuul pähe. Ei aidanud, siiski toimus veeb.rev, Kujunes kaksikvõim: a) ajutine valitsus: eesmärk kokkukutsuda valimised, asutav Kogu pidi määrama valitsuse. b) Petrog. Tööliste nõukogu: peamine jõud ehk armee oli nende käes, ei sekku valitrsemisse. Tähtsamad erakonnad:
Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda. Millistes linnades asuvad tuntuimad varakristlikud kirikud? Tuntuimad varakristlikud kirikud asuvad Roomas ja Ravennas. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? Bütsants oli Rooma riigi järglane. See püsis üle 1000 aasta. 395 pKr-1453 pKr. Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal. Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Kupleid sai ehitada ristkülikukujuliste ruumide kohale viklite abiga. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Hagia Sophia katedraal pakub nii suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Siin on lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused- püüd ühendada toredat ja
Eesti Kunstimuuseumid Eesti Kunstimuuseum asutati 17. novembril 1919, kuid alles 1921. aastal sai ta oma esimese alalise hoone 18. sajandil ehitatud Kadrioru lossi. 1929. aastal loss võõrandati, et ehitada see ümber presidendi residentsiks. Eesti Kunstimuuseum asus mitmetel ajutistel pindadel kuni 1946, mil ta paigutati taas Kadrioru lossi. 1991. aasta augustiks oli loss täielikult amortiseerunud. Sama aasta novembris võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine Kadriorus. Seniks anti muuseumile manööverpinnaks Tallinnas Toompeal asuv Rüütelkonna hoone, kus 1. aprillil 1993 taasavati ekspositsioon. Eesti Kunstimuuseum lõpetas näitusetegevuse selles hoones 2005. aasta oktoobris. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel alustasid tööd esimesed Eesti Kunstimuuseumi filiaalid. Alates 1995. aastast toimub kõikides muuseumi filiaalides ka aktiivne haridusalane tegevus er...
Vohnja Jaan- Eesti talupoeg, kellel õnnestus esitada Katariina II-le kaebekiri Eestimaa kubermangu talupoegade kehva elu üle. O.F.Rosen- Liivimaa maanõunik, kes koostas Roseni deklaratsiooni. W. von Lauw.- Põltsamaal tegutsenud mõisnik, kes tootis pudeleid, aknaklaasi ja isegi kallihinnalist portselani. Katariina II- Venemaa keisrinna, valitses 1762-1796. Taotles Balti aadlike privileegide kaotamist ja üritas venestada Baltikumi alasid. G.Browne- Riia kindralkuberner, kes püüdis valitsemist korraldada sõjaväelise lähenemisega. Üritas parandada talurahva olukorda. A.T. Helle- Jüri kiriku õpetaja, viis lõpule esimese eestikeelse piibli tõlkimise. A.W.Hupel- Põltsamaa pastor, levitas rahva seas raamatuid ja osales lugemisseltside moodustamises. Fr.G
kadripäev mitmeks sajandiks. 17. sajandi käsikirjades viidatakse kadripäevale kui lammaste patrooni Katariina austamise ja teenimise päevale. Kindlasti nii sulasidki kaks kommet ühte ja sügistööde pühast sai püha Katariina päev. Et vanadel algsetel seletustel ja põhjustel on tavaks ununeda ja seoseid luuakse alati käepäraste uuemate teadmistega, selle kohta on mitmeid näiteid ka kadripäevaga seoses. 19. sajandi rahvapärastes seletustes on arvatud, et see püha on näiteks vene keisrinna Katariina järgi oma nime saanud. Teise seletusena on oletatud, et kadripäev on seotud hoopis Martin Lutheri naise Katariinaga, kelle auks toimuvat perede külastamine ja andide kogumine. Maskeerimine Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud eeskätt naisteks. Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad, vaid eeskätt nägu varjavad varem oli väga oluline, et tulijaid ei tuntaks ära.
kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas. Seinamosaiike on aga Bütsantsis vähe. San Vitale kirikus on kaks suurt seinamosaiiki: keisrinna Theodora õuedaamidega ja keiser Justinianus õukondlastega.Väga tuntud on ka Monreale kiriku mosaiigid ja seinamaalid Sitsiilias . Keiser Justinianuse surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine.8 saj hakkasid keiser Leo kolmas ja tema järglane Constantinus viies kiriku õigusi piirama. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate ehk ikonoklastide liikumine.Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid
(Venemaal) 1917. aasta 2. märtsil loobus viimane Vene tsaar Nikolai II võimust. Sisulise demokraatia puudumine, agraarküsimuse lahendamatus (Stolõpin), rahvuslik rõhumine, venestamine. Peamine põhjus: ebaedukas osalemine I Maailmasõjas Tagajärjed: majanduslik kaos, tööjõu puudus, kriis metalli- ja transporditööstuses, kaos riigijuhtimises, naiste tööjõu tähtsustamine, rahva usaldamatus keisrinna suhtes, töölisliikumine hoogustus (esseerid ja sotsiaaldemokraadid), armees levisid sõjavastased meeleolud, armee revolutsioneerub, rahvusliku vabadusliikumise tõus. Ajutine Valitsus likvideeritakse, kuulutatakse välja nõukogude võim. Selle kinnitab 7-8.11.1917 Nõukogude kongress, moodustatakse Nõukogude valitsus. 13. Millised impeeriumid lagunesid sõja tulemusena ja millised riigid said iseseisvaks?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
