Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Tavaline oli ristkuppelkirik-selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas või ristharude kohal kerkivad kuplid. Arhitektuur kiriku siseseinad on värvilistest kividest ja sädeleva klaasi mosaiikidest. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks klaasisegu smaldi. Peale piiblisündmuste võib seintel näha ka Justinianust ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga Hiljem sai põhiliseks Bütsantsi kirikutüübiks tsentraalehitis, sest ta vastas kõige paremini sealse kultuuri iseloomule ja bütsantslikule ristiusule. Arhitektuur 9. sajandil hakkas levima viiskuppelkirik. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum, nn. tambuur, mis muutis kiriku välisilme veelgi kõrgemaks ja kergemaks.
1757. aasta maikuus asus Venemaa sõjavägi feldmarssal Stepan Apraksini juhtimisel vastu Preisi vägedele, eesmärgiga piirata Friedrich püüdlusi laiendada Preisimaa kuningriigi piire ning mõjuvõimu Euroopas. Esimesed lahingud toimusid Preisimaa ja Venemaa vahel Ida-Preisimaal. 24. juunil 1757 vallutasid Venemaa väed Memeli linna. Sama aasta 19. augustil purustas Venemaa armee Grosh-Jägersdorfi lahingus Preisi väed, kuid Venema sisepoliitika tõttu pealetung Preisimaale peatus. Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna haiguse tõttu ning paleeintriigide tulemusena jäi Apraksin äraootavale sisukohale edasise lahingutegevuse suhtes. Jelizaveta Petrovna paranedes anti Apraksin aga kohtu alla, kõrvaldati ülemjuata kohalt ning asendati krahv William. W. Fermoriga, kes jätkas sõjategevust ning 22. jaanuaril 1758 vallutasid Venemaa väed Köningsbergi, mille tulemusena Ida-Preisimaa läks Venemaa koosseisu. 12. augustil 1760 purustas Venemaa ja Austria ühisvägi Kunersdorgfi lahingus
tulemuslikult tagada korda ühiskonnas. Südame diktatuur Aprillis 1879 tulistas arst Aleksandr Solovjov keisri pihta lühikese maa pealt viis lasku. 19. novembril 1879 üritati keiserlikku rongi õhku lasta ning veebruaris 1880 lõhkes Talvepalee söögisaali all pomm. Aleksander mõistis, et ta vajab uut poliitilist lähenemist. Veebruaris 1880 nimetas ta Kõrgema Korraldava Komisjoni esimeheks kindral krahv Mihhail Loriss-Melikovi ja andis talle diktaatori võimu.Mais 1880 suri keisrinna. Mõne nädala pärast abiellus Aleksander oma armukesega, hoolimata kiriku seadustest ja perekonna vastuseisust. 1. märtsil naasis Aleksander läbi Peterburi soomustõllaga vägede ülevaatuselt, kui üks terrorist viskas tõlla alla pommi. Aleksander jäi terveks ning astus tõllast välja, et aidata haavatuid ja küsitleda pommi viskajat. Teine mõrtsukas viskas pommi otse keisri jalge ette. Plahvatus purustas keisri alakeha. Keisri soovil viidi ta
· Eliisabeti kirik Pärnus. · 17. sajandil hakati püstitama barokseid tornikiivreid ka vanematele kirikutele. · Sellised tornikiivrid kroonivad praegu näiteks Tallinna Niguliste ja Pühavaimu kirikuid ning ka raekoda. · Pühavaimu kirik · Niguliste kirik · Katariina kirik. Eesti rikkalikuim ja stiilipuhtaim baroki stiilis kirik ehitati Venemaa keisrinna, Katariina II se käsul aastatel 1764 1768. Kirik on inspireerinud kogu apostliku ortodoksi kirikliku arhitektuuri arengut Baltimaades. · Maamõisatest on parimas seisundis Palmse mõis ja selle park Lääne Virumaal · Kuni Teise maailmasõjani oli Narva kuulus oma barokse vanalinna tõttu. Hiljem, kui Narva laienes ja ehitati aktiivselt eeslinnasid, hakati Narva vanalinna nimetama VanaNarvaks. · 17. sajandi 60ndate aastate lõpus ehitatud Narva
Mosaiigid Mosaiik-värvilistest klaasitükkidest või muust kokku sobitatud ornament. Inimesed saledad ja pikaks venitatud, pikad toretsevad riided Väiksed näod, aga suured, võimukad silmad Figuurid tihedas reas, üksteise kõrval Kujutatu ei toetu maapinnale, tundub nagu nad hõljuksid Mosaiigitehnika värviliste kivikestega ei püütagi jäljendada looduslikke värvivarjundeid Mingit konkreetset sündmust pole püütud kujutada. Mosaiigid Keisrinna Theodora Tuntumad kunstnikud ja nende teosed 1) EULALIOS 12.sajand, enamik teoseid anonüümselt Tema kuulsaim maal oli Püha Apostlite Kiriku kuplil Kontstantinopolis, maal, mis kujutas Jeesust, on nüüdseks hävinud Eulaliose teos Justian Tuntumad kunstnikud ja nende teosed 2) THEOPHANES Kreeka suuremaid ikoonmaalreid Lõi freskosid.Fresko-värskele krohvipinnale maalitud ükskõik mitmest seinamaalist koosnev pilt
Magdaleena ning evengelist Johannes. Edasi kõndides nägin jällegi üht hauaplaati, täpsemalt Johannes Ballivi hauaplaati. Hauaplaadil on kujutatud teda luukerena. Edasi kõndides jäi silma kõige huvitavam maal, mis kannab nime ,,Surmatants". Maali autor on Bernt Notke. Mainiks ära ka, et see maal on üks kuulsamaid kunstiteoseid tänases Eestis. Maalil on kujutatud 7 tegelast. Need on : Jutustaja, Surm, Paavst, Keiser, Keisrinna, Kardinal ja Kuningas, kes on kutsutud Surma poolt ühisesse ringtantsu. Maali sügav mõte on selles, et kes sa ka ei oleks suur või väike, vaene või jõukas, ikka oled sa surelik inimene. Muuseumis käiguga jäin rahule, sest see oli siiski palju huvitavam, kui alguses arvasin.
imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus · Väga tuntud on Monreale kiriku mosaiigid ja seinamaalid Sitsiilias · Need pärinevad Makedoonia dünastia valitsemisajast · Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema · See sattus Venemaale 11.-12. saj · Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi Keiser koos oma väepealike ja nõuandjatega Hagia Sophia(püha tarkuse kirik) basiilika * Ava õpik lk 54 koosta mõistekaart keisrinna Theodorast · Millal sündis? · Millega tegeles? · Kuidas sai tuntuks? · Mida olulist tegi? · Mis oli kõige tähtsam tegevus tema elus? · Kuidas temasse suhtuti? · Kuidas, millal suri? Kodune töö: · Kirjuta jutuke sellest milline oleks Sinu elu kui Sina oleksid Julinianus või Theodora Kirjuta põnev lugu oma valitsemisest ning illustreeri oma töö.
Johann Köler(1826-1899) Looming: Köleri looming on stiililt akadeemiline ehk romantilis-klassitsistlik. Zanriliselt ja sisuliselt võib Köleri loomingut grupeerida järgnevalt: 1)Esindusportreed - nt Aleksander II ja III portree ja Keisrinna Maria Fjodorovna portree (Aleksander III naine) 2)Ajaloomaal - *Herakles toob Kerberose põrguväravast *Lorelei needmine munkade poolt Eesti suurim tahvelmaal *Truu valvur 3)Eesti-ainelised tööd: *Fr. R. Kreutzwaldi portree *Ema portree , *Isa portree mõlemad lihtsad ja siirad *Ketraja ehk Katkenud lõng 4)Itaalias kujunesid Köleri lemmikzanriteks portree ja maastik. Nt: *Itaallanna lastega ojal kaunis ja väärikas modell, kaunis maastik, ilusad värvikooskölad
KATARIINA II ·11. Klass ELU Sünninimega Sophie Friederike Auguste ja printsess. Sündis 2. mai 1729 ja suri 17. novembril 1795 rabandusse. Reisis Venemaale. Keisrinna aastatel 1762-1796. Petter III abikaasa ning Paul I ning Anna Petrovna ema. Mitmekülgne isiksus Haritud, kultuurne ja tahtejõuline daam, samas aga julm. TEEKOND VALITSEJAKS Venemaa keisririigi troonipärija Peeter III pruudina võttis ta vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. 1762. aastal krooniti Venemaa keisriks Peeter III, kes aga jätkas oma tasukaalutut käitumist. Tehtud soodustustele ja õigeusu kiriku maade riigistamisele kaotas, poolehoidu. Ei meeldinud Peeter III valitsemisstiil. Ta pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, ta tegi kõik, et väärida krooni. Paleepöörde käigus tõugati Peeter III troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja Grigori Orlov. SISEPOLIITIKA Esimesed reformipüüdlused nurjusid. Katariina II eesmärgiks oli: Vene...
Kuid kokkukutsutud saadikud olid väga ebapädevad. Nimelt oli valdav osa madala haridustasemega, puudus oskus poliitikas orienteeruda ning lisaks oldi väga oma seisuse keskne, ega osatud kaugemale vaadata. Kuna Katariina II ei tahtnud aadelkonnaga tülli minna, siis saatis ta 1768. aastal Suure Komisjoni laiali ning uus seadustik jäi vastu võtmata. Selline läbikukkumine Katariina II jaoks tulenes ilmselt sellest, et keisrinna ei osanud aimata, et Venemaa ametkond on nõnda harimatu. Katariina II lähtus siiski Euroopalikust poliitikast. Kuid Venemaal ei olnud sellist poliitilist kultuuri ollagi. Katariina II oli juba enne seadustiku projekti palju asju korda saatnud ning tegi seda ka pärast projekti ebaõnnestumist. Katariina II asus agaralt asja kallale. Kirikumõisad konfiskeeriti, sõda Taaniga jäeti ära ning liidulepingut Preisimaaga ei kinnitatudki (Jena 2000, lk218).
kasutuselevõtuga oma ratsaväes raskete rüütlihobuste asemel võib osaliselt seletada ka rootslaste edu XVII sajandi sõdades. * Aleksei Mihhailovit, tsaar Peeter I isa, laskis viia eesti hobuseid Permimaale, sealse kohaliku hobusetõu obvinka parandamiseks (nüüdseks väljasurnud). * Keisrinna Anna Ivanovna valitsemise ajal olid 1737.a. ukaasi järgi Saaremaa riigimõisade rentnikud kohustatud valitsuse jaoks eesti tõugu hobuseid kasvatama. * 1739.a. andis keisrinna Anna korralduse osta mitte ainult õuedaamidele, vaid ka suurvürstinnale enesele hulk paremaid eesti hobuseid. Hobuse elust Toitumine: Hobune on rohusööja. Tal on väike magu
noor neiu, kes, nagu iga teinegi kasvav laps, armastas oma lapsepõlve veeta mängides ja lõbutsedes. Lähenev lahkumine Austriast nõudis aga ettevalmistust tulevaseks uueks eluks. Maria Theresia kandis hoolt selle eest, et tema Toinette saaks õpetust ajaloo ning prantsuse keele vallas, kuid noort neidu see kohe kuidagi ei huvitanud. Oma tütre lahkumine osutus Maria Theresiale raskeks. Vaatamata sellele, et kahe riigi suhted näisid hakkavat paranema, tundis Austria keisrinna ometigi muret Toinette edasise käekäigu pärast. Marie-Antoinette, olles noor neiu, ei osanud aga arvata, mis raskused teda tulevikus ees ootavad. Prantsusmaa ja Austria piiril pidi Toinette kõik endast maha jätma, mis olid kuidagi seotud Austriaga. Kui üleandmise telki sisenes ta Austria ertshertsoginnana, siis sealt väljudes oli ta juba Prantsusmaa dofiin. Marie-Antoinette'i uueks residentsiks sai Versailles'i loss, mis kubises kirevast elust
sellepoole et kõikidel töölistel oliks mingi haridus. Avaldati koolidele ,, Maakoolide reglement" Sõjaväe arendamine- sõjaväel oli suur tähtsus, see pidi kaitsma riiki sõdadel ja seega oli selle arendamine väga vajalik Uute külade ja talude rajamine Arvati et valitsejal peab täielik võim olema ja seega peab ka valitseja reforme läbi viima. Usuvabadus Austria: Valgustatud absolutismi läbiviijateks Austrias olid keisrinna Maria Theresia ja keiser Joseph II. Maria Theresia reformid: Sõjaväekohustus liisuvõtmise alusel Sõjaväe ülevalpidamise eest pidi iga kroonimaa maksma riigile raha. Kaotati tollipiirid kesririigi sees, ja kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele Hariduse edendamine. Rahvakoolide rajamine ja ka kutsekoolid. Taheti saada paremaid arste ja ametnike. Majandusliku tegevuse vabadust takistasid monoplid. Range tsensuur kontrollis ajalehti. Joseph I reformid: Pärisorjuse kaotamine
Ebapärlikarbid elasid Läti piiri lähedal Pärlijões ja ka mõnedes praeguse Lahemaa jõgedes. Meie jõed olid pärlite poolest nii rikkad, et 1694. aastal, rohkem kui 300 aastat tagasi, seadis tollane Rootsi kuningas Karl IX ametisse erilise pärliinspektori. Tema ülesanne oli pärlipüüki juhtida ning selle tegevuse üle valvata. Ka hiljem Vene keisrite valitsemise ajal oli pärlipüük kontrolli all. 1746. aastal kinkisid Liivimaa aadlikud keisrinna Jelizaveta Petrovnale hanemunasuuruse pärli, mis oli pärit Pärlijõest. Vaatamata pidevale järelvalvele, vähenesid ebapärlivarud pidevalt. Pärlipüügi käigus saab väga palju karpe asjatult otsa. Et pärl kätte saada, tuleb karbipoolmed lahti kangutada. Nii saab karbielanik vigastada ja hukkub. Seejuures on enamik karpidest ju ilma pärlita. Tänapäeval on kõigele muule halvale lisandunud veel reostus. Ebapärlikarp suudab elada vaid puhtas vees
Kirikud Tsentraalehitised põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. Kuulsaim Apostlite kirik Konstantinoopolis. Hagia Sophia katedraal Bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk Püstitati keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora valitsemisajal 6.sajandil (täpsemalt 532537) nad olid ka Bütsanti kuulsaim valitsejapaar. Asus pealinnas Konstantinoopolis, praegues Istanbulis Pakub kõigepealt huvi konstruktiivses mõttes. Sellist kirikut olevat näinud keiser Justinianus öösel unes ning ta andis tõotuse, et ehitab sellise kiriku. 21 aastat hiljem selle valmimisajast vajus katedraali kuppel sisse, kuna ta asub maavärinaterohkes piirkonnas
ja varjude mäng. 14.Mille poolest erineb ristiusk roomlaste uskumustest? Alandlikkus, käsk armastada ka vaenlasi ja Jumala ees on kõik võrdsed 15.Milline Rooma Keiser muutis ristiusu lubatuks? Keiser Constatinus 16.Milleks kasutati katakombe? Sinna maeti surnud 17.Milline ehitustüüp võeti kasutusele kiriku arhitektuuris? Relieefkunst? 18.Kes oli Bütsantsi tuntuim valitsejapaar ja mis ehitus rajati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora. Hagia Sophia katedraal 19.Mis juhtus Hagia Sophiaga peale türklaste vallutust? Ehitati juurde kõrged saledad tornid ehk minaretid, mis moonutavad esialgselt välisilmet. Kinni kaeti maalid ja mosaiigis, mis katsid seinu ja kupleid. 20.Millises Itaalia linnas leidub palju Bütsantsi mosaiike? Ravenna 21.Kuidas valmistati ikoone? Maaliti, enkaustika tehnikas 22.Milline Ukraina linn on vana- slaavi kunsti keskus? Kiiev 23
lilliputi keelt. Autoril otsitakse taskud läbi ning mõõk ja püstol võetakse ära. Gulliver lõbustas keisrit, ning saab teatud tingimustel vabaduse. Autor saab riigi peasekretäriga sõbraks, ning pakub end keisri teenistusse sõdades Blefuscuse vastu. Varsti viib Gulliver vaenlase sadamast ära kõik nende sõjalaevad, ning saab selle eest kõrge aunime, teda hakatakse hüüdma nardac`iks. Kuid varsti puhkeb tulekahju keisrinna palees, autor suudab ülejäänud paleed päästa, kustutades tule ära oma uriiniga. Tänu sellele tõusis keisrinna viha tema vastu. Ühel ööl tuleb tema juurde üks riigitöötaja, kes edastab Gulliverile informatsionni, et teda tahetakse süüdistada riigireetmises. Selle järel põgeneb autor Blefuscusse, kus teda võetakse väga sõbralikult vastu. Kui ta aga saare kirderannikul jalutas nägi ta vees paati, mõningate raskuste läbi sa ta paadi veest välja
Üha rohkem karistati teotöölisi ihunuhtlusega Mõisakoormistele lisandusid 18.saj. Lõpul riiklikud kohustused, nende kehtestamine tähendas Balti erikorra kaotamise algust 1781 korraldati Eesti ala esimene hingeloendus 1783 laiendati Balti kubermangudele Peeter I kehtestatud 1724 a. Pearahamaks1796 hakati võtma Vene väkke neukreid mille teenistus aeg oli 25 aastat Pearahamaksu kehtestamine kutsus Lõuna-Eestis esile vastukahud ehk pearaharahutused 1783 kuulutas keisrinna Katariina II rüütelkondade kauastele taotlustele vastu tulles kõik Eesti- ja Liivimaa mõisad pärusmõisadeks- alloodideks Seni oli riigivõim kasutanud neid läänimõisadena, mille võõrandamiseks oli vaja suverääni luba Tallinna ja Riia kubermangust moodustati Riia asehalduskond, kus kehtestati Vene valitsemiskorraldus Tallinna kubermangu lisandus uue, viienda maakornna ehk kreisina Paldiski Riia kubermangu nüüd üheksast kreisist olid uued Valmiera , Viljandi, Valga ja Võru
See asub Saksamaal. See avati aastal 1719. Selle ehitasid arhitekt Matthäus Daniel Pöppelmann ja skulptor Balthasar Permoser. See on tänapäeva üks turismiobjekt, mida käiakse palju vaatamas. 7 Bartolomeo Rastrelli Ta elas aastatel 1700-1771. Tal on kergesti äratuntav stiil. Viimane ja kõige ambitsioonikam projekt Rastellil oli Smolnõi klooster Peterburis, kus keisrinna Elizabeth veetis oma ülejäänud elu. Ta sündis Itaalias, kuid elas Venemaal. Smolnõi klooster See asub Venemaal, Peterburis. See on jäänud lõpuni ehitama. See on väga suurejooneline ehitis. Selle juurde oli planeeritud ka 140m kellatorn. Talvepalee Talvepalee (vene Зимний дворец) on Peterburi kesklinnas asuv Venemaa keisrite
oli kuulama tulnud tohutu rahvahulk. Otsus võeti juubeldades vastu. Patriotism aitas leevendada lõhet valitseja ja rahva vahel. Usuti lühikesse ja võidukasse sõtta. Keiser sõitis rindele, et tõsta veelgi sõdurite moraali, autasustades tublimaid. Sõda aga kujunes oodatust pikemaks. Inimkaotused olid suured mõlemal poolel. Peterburis oli valitsus jäetud Aleksandra juhatada, kes pidas tihedat kirjavahetust abikaasaga, pidades nõu otsuste langetamisel. Samas olid keisrinna otsused mõjutatud Rasputini poolt. Keisrinna pidi eemaldama valitsusest ministrid, kes olid Rasputini vastu. Aleksandra asendas ministrid ebakompetentsete isikutega. Olukord põhjustas keisripaari omavahelisi lahkarvamusi. Rasputinit peeti süüdi Venemaad vaevavates hädades, mis viis 16. detsembril 1916 Rasputini tapmiseni. Enne surma oli Rasputin kirjutanud keisrinnale prohvetliku kirja, milles ütles, et kui ta tapetakse, tapetakse ka keisri pere.
arendajaid omal ajal ·von Patkul Baltisaksa aadlik, kes osales Rootsi vastase koalitsiooni moodustamisel ning mille tulemusena vallandus Põhjasõda ·H.Stahl Pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, mis põhines saksa reeglitel ·Peeter I Vene tsaar 1682-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser 1721. aastast alates kuni surmani ·Karl XII Rootsi kuningas 1697-1718 ·Katariina I Venemaa keisririigi keisrinna 1725-1727, kes pärast Peeter I surma, 1725. a. sai ka riigivalitsejaks ·Katariina II Venemaa keisrinna 1762-1796, Peeter III abikaasa. ·Aastaarvud: ·1558-83 Liivi sõda ·1561 Tallinna alistumine Rootsi kuningale ·1582 Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel ·1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel ·1629 Alatmargi vaherahu Poola Rootsi ·1645 Brömsebra vaherahu Venemaa Poola ·1630 Esimene gümnaasium Tartusse ·1632 Tartu ülikool
Kadrioru Kunstimuuseumist Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai IIga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. Alates 1946. kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone. Maja amortiseerumine sundis alustama üheksa aastat kestnud restaureerimistöid, mida toetas Rootsi riik 21 miljoni rootsi krooniga. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetriaegse Venemaa ja kogu Põhja Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riias...
ei saanud, ja uus piiskop tahtis just kuulata rohkem vaimulikke teoseid ilmalike ooperite, laulumängude ja pastoraalide asemel. 1773. aasta juulis sõitis Wolfgang koos isaga Viini - Habsburgide impeeriumi südamesse, et saada koht õukonnas ja sellega ühtlasi tagada kindel elupaik ja sissetulek. Vaatamata Wolfgangi suurest kuulsusest ja ka kohapeal antud väga muljetavaldavast demonstreerivast kontserdist oli keisrinna väga jahe Mozartite vastu ning viimased pidid tühjade kätega koju tagasi pöörduma. Kohe kui ta oli koju jõudnud, kirjutas ta sümfoonia nr. 25 g-moll. Järgnevalt hakkas ta oma teostes orgaaniliselt ühendama kõike viimase viie aasta jooksul õpitut, sulatades omavahel kokku itaalia ja dramaatilise saksa muusika. Eriti suur mõju tema loomingul on avaldanud Joseph Haydn. 1775. aastal tellis Müncheni kuurvürsti temalt koomilise ooperi - ,,La Finta Giardiniera", mis õnnestus täielikult
suuremad ja elujõulisemad vallad 3. 1892 Uus linnaseadus muutus linnakoguduse valimise kord. Nüüd saieesti jõukas mees linnavolikogulaseks saada eestimeelsus. Kulruuriline venestamine: · Kool mõisniku kontrolli alt riigi kontrolli alla · Usuõpetus ja eestikeele õpetus eesti keeles (kõik muu venekeeles) · Paljud rahvakooli õpetajad vallandati keeleoskamatuse pärast õpetajate puudus · Rahvuslikud seltsid suleti · Aleksandrikool avati Vene Keisrinna koolina · Vene kirikute rajamine (Toompeale Aleksaner Nevsski kirik, Kuremäele kloostri rajamine) lootus, et keisriusk annab maad · TÜ venekeelseks · Kehtestati tsensuur: vene õigeusu levitamine
Millise riigi järglane oli Bütsants? Kaua see riik püsis? Bütsants oli Rooma riigi järglane. See püsis üle 1000 aasta. 395 pKr-1453 pKr. Kes oli Bütsantsi tähtsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal. Milline uudne lahendus saavutati viklite abil (kus neid kasutati)? Kupleid sai ehitada ristkülikukujuliste ruumide kohale viklite abiga. Millise kujuga on San Vitale kirik Ravennas? San Vitale kirik Ravennas on kaheksatahuline. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Hagia Sophia katedraal pakub nii suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Siin on
Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail (16941733).Osales Põhjasõjas. · Peeter Suur (Peeter I)-Vene tsaar, kes osales Põhjasõjas. · Karl XII-Rootsi kuningas (16971718).Ta lõi 1700 Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706 Poola sõjast välja astuma. Osales Põhjasõjas. 1707 asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu. . Poltava lahingus (1709) sai ta hävitavalt luau. · Katharina II -Venemaa keisrinna alates 1762. · Aleksander I- Venemaa keiser 18011825. Pärisorjusest vabastaja. · George Browne- Iiri päritolu Vene sõjaväelane ja riigitegelanening kindralkuberner. · Barclay Tolly- Vene väga kuulus väejuht. 2. Mõisted: · Narva lahing- 30. novembril 1700, Põhjasõja lahing, milles Rootsi väed võitsid hävitavalt Venemaa vägesid. · Uusikaupunki rahu- 1721.a rahu, kus Rootsi loovutab Eesti- ja Liivimaa Vene riigile
venitatud Näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt Figuurid on asetatud tihedasse ritta ja näib, nagu nad ei seisaks maapinnal Figuurid on tasapinnalised ja ümbritsevat ruumi pole püütud kujutada Figuuride kuldne taust on täiesti tinglik Mosaiigid tahavad rõhutada, et nad pole mingi konkreetse sündmuse kujutis, vaid väljendavad keisri ja tema kaaskonna igavest kohalolekut Võimukate valitsejatena kujutatakse ka Kristust Keisrinna Theodora ja pühakuid mosaiik Hiline ikoonimaal Hilist ikoonimaali iseloomustab hoopis suurem hingesoojus Traditsioon ja tehnika on lähtunud rooma kunstis tuntud surnute mälestusportreedest Nende eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte Vanimad ikoonid olid maalitud enkaustikatehnikas Alates 8. sajandist kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilise sideainega
Pärnu Eliisabeti kirik Aastal 1741 andis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna käsu eraldada riigikassast 8000 rubla uue luterliku kiriku ehitamiseks Pärnusse. Valitsejannalt päris senine eesti Jaani kogudus endale ja pühakojale uue nime: Eliisabet. 25. juunil 1744 pandi paika kirikuhoone nurgakivi, ehitusmeistriteks olid Riiast pärit Güterbock ja Johann Heinrich Wülbern. Keskajast peale kõrgus Pärnu jõe kaldal siinsetest seni kõige pikema ajalooga Nikolai (Niguliste, meremeeste kaitsepühaku Nicolause) kirik
kohti. Peale seda on aega teha sisseoste ja üksi Riia vanalinnas jalutada. Riia vanalinn Koguneme uuesti Dodo Hotelli juures, kust suundume Rundale lossi ja muuseumi. Rundale lossi tervikkogu on üks silmapaistvamaid baroki ja rokokoo arhitektuurimälestisi kogu Lätis. Hoone ehitati vahemikus 1736. kuni 1740 a. Mis oli Venemaa keisrinna Anna Ivanovna suveresidents. Samuti toimub lõunasöök Rundale lossi restoranis "Pils A un S". Rundale loss Edasi suundume tagasi Tartu poole. Kuid teeme vahepeatuse Koiva Rahvuspargis. Maaliline Koiva ürgorg on turiste üle kogu maailma meelitanud. Gauja Rahvuspark kõige populaarsem turismikoht Lätis. Esimesed rändurikepiga külastajad jalutasid Siguldat ümbritsevatel radadel juba 19
Huvitavaid fakte raamatust - Agrippina varandus 180 miljonit , seda ei olnud keisrinna jaoks sugugi vähe - Nerost sai 17. aastaselt princeps - kord, kui neli orja kandetooli jooksusammul läbi linna kandsid, oli Agrippina rebinud endal riided seljast ja haaranud Nero käe, silitanud nendega üle oma ihu, kuni nooruk sai orgasmi - Nerost hakati lugu pidama peale tema esimest kõne. - Claudiuse valitsusajal ei tulnud Roomal kannatada ühtegi suuremat kaotust - Drususe mõrva taga oli mees nimega Seianus
John Frederick La Trobe Võisiku uus mõisavalitseja, pärast Lamingut. Peter Otto Zoege von Manteuffel Kõige hilisem mõisavalitseja ning kõige otsekohesem nuhk. Kapten Snyder ,,Amelandi" kapten, Bockide põgenemisplaani peategelane, kes pidi nad turvaliselt välismaale oma laevaga viima Ajalooliselt tähtsad isikud: Venemaa keisrid Aleksander I 1777. aastal 12. detsembril sündis tulevane keiser Aleksander I (Venemaa keisrinna soovib poisist kasvatada tugeva, vastupidava ja haritud juhi, kes juba maast madalast peab sirguma spartalikus õhkkonnas magamistoas ei tohi olla ei rohkem ega vähem kui 15 kraadi, tema raudvoodis on kõvad nahast padjad, ta peab end igal hommikul külma veega pesema. Katariina nimelt usub, et ranguse ja visadusega võib kujundada inimese,kes on üle omasugustest). 1796 sureb 6. novembril keisrinna Katariina II, Aleksandri isa Paul kuulutatakse keisriks.
kuningas neile tasuta ehitusmaterjali ja vabastas neid mitmeks aastaks igasugustest maksudest ja sõjaväkke värbamisest. Preisi noor kuningas nägi palju vaeva et õpetada oma rahvale kartulikasvatust. Alles peale suurt näljahädda 1771-1172 aastal tõestas lartuli vajalikkust. Sõjad: Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. Preisil tuli vastu astuda euroopa koalitsioonile. Preisi võitis. Austria Valgustatud absolutisimi läbiviiateks olid austrias keisrinna Maria Theresia ja keiser Joseph2. Absolutismi reformimine algas sõjaväest. Uue korra alusel pidi iga piirkond austriast riigile maksma kindla summa ja tagama kindla arvu sõjalisi. Ainsana olid sõjaväekohustusest vabastatud aadlikud, vainulikud, arstid, ametnikud. Edasi reformitifinantsasju. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, kaotati tollimaksud/piirid. Uus kriminaalkoodeks kaotas riigis piinamise, oluline oli ka uus õigusemõistmine talupoegade üle
Arvustus Käisin vaatamas Gregory Rose "Surmatantsu" Niguliste kirikus 30.10.2011. Esines Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Osades olid Raier Vilu (Surm), Henry Tiisma (Jutlustaja), Raul Mikson (Paavst), Hideyuki Nishimura (Keiser), Kristine Muldma (Keisrinna), Tiit Kogerman (Kardinal), Andreas Väljamäe (Kuningas). Esitati Reekviemi ja tundmatu saksa keskaja autori teoseid. Üldmeeleolu oli võimas, meeliülendav ja oli tunda, et publik nautis kontserti. Riietus oli peamiselt must ning maani. Osad lauljatest olid riietatud sarnaselt maaliga "Surmatants" kujutatule. Surm ise oli riietatud musta, valge sall üle õla visatud ja peakattele joonistatud kolp, mida on näha selja tagant. Lava paiknes tellingute peal, lava all seisis koor ja nende ees istusid pillimängijad. Lava valgustasid helesinised prozektorituled. Lava ees troonis hiiglasuur küünlajalg 6 beezikat tooni pika küünlaga, mis ei põlenud. Seintel sai näha...
Sellest on säilinud peamiselt näited kirikuinventarist Barokk Tallinnas Kadrioru loss Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel Niguliste kiriku tornikiiver Von Glodti kabel ja altar Von Holsten Becki kabel Maja pikal tänaval Tallinnas Kadrioru loss 1718-1723 ehitati Peeter I poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss Arhitektiks oli itaallane Niccolo Michetti. See oli määratud keisrinna Katariina I suveresidentsiks Kadrioru loss Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kadrioru loss Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kadrioru lossi saal
Ampiirstiil Sandra Silver · Napoleon Bonapatre'i valitsusaeg · Vana-Rooma kultus · Arvas, et ta on R keisrite järeltulija · Propaganda läbi kunsti · Arhitektuur rõhutab keisri suursugusust · Paraadsus · Teatraalsus · Pompoossus · Sõjakus · Värvikirevus · Materjalirikkus · Skulptuur, reljeef olulisel kohal · Popid kuppelruumid · Sümboolsed motiivid · Antiikornament · Geomeetria · Rooma kotkad, lõvid · Mesilased (töökus) · Greifid, kimäärid, luiged · Antiiksed vaasid, urnid · Loorberid, liiliad, palmetid · Sõjariistad · Korintose order, lootoskapiteel · N-täht (nagu napooljon) · Egiptuse motiivid (piiramatu võim): · Nofretete siluett, sfinks, obelisk · Kuld, pronks · Intensiivsed värvid · Pompei punane · Tume sidrunkollane · Lapis lazuli · Raskepärane mööbel · Mööbliesemed seisavad poodiumil · Mahagon, akaatsia, õunapuu jm kohalik · Lauad eelistatult ümarad · Plaadil lai raam · Raamil anti...
Peaingel Miikaeli Kirik, mis õnnistati sisse Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse poolt 9.juunil 1998. aastal. Maardu Miikaeli kirik on ehitatud Moskva arhitekt P.Vlassovi projekti järgi koguduse annetustest. Ikoonid on kirikule maalinud Tallinnas elutsev meister Nikolai Merkurjev. Kirikule on kingitud ka palju vanu ikoone, mille seas on harulduseks Rooma keisri Diolectianuse, tuntud III — IV sajandi m.a.j. kristlaste tagakiusaja,kristlasest abikaasa püha keisrinna Aleksandra ikoon. Nüüd juba manala teed läinud Eestist pärit Moskva ja Venemaa eelmine patriarh Aleksius II autasustas Maardu linnapead ja Maardu õigeusu koguduse vanemat Sergei Steklovi, kellest esimene toetas ja teine juhatas uue õigeusu kiriku ehitamist, Sergei Radonežki III järgu ordeniga. 2. Kallavere Rootsi küla. Kallavere küla kuulub Põhja-Eesti muinaskülade hulka. Küla asub paarikümne kilomeetri
Oluliseks peeti põllumajandust, mis andis ainsana puhastulu ja st pöörati tähelepanu talurahva kaitsele, et suurim klass ei laostuks ning ei viiks põhja riigi majandust. Toetati ka vabakaubandust ja riigi ning aadli privileegide kaotamist. Valgustusideedega kaasnes ka valgustatud absolutism, mille järgi peeti parimaks piiramatu võimuga monarhi, kes oli pühendunud rahva teenimisele. Sellise poliitikaga valitsesid nt: Katariina II saksa päritolu Venemaa keisrinna, kes viis Venemaal läbi moderniseerimispoliitikat; kehtestati sõnavabadus ning haldusseadusega loodi kubermangudesse politseiasutused; pandi alus linnade omavalitsustele. Joseph II Austria kuningas, kes viis läbi suure hulga valgustuslikke reforme. Kaotati inkvisitsioon, surmanuhtlus ja piinamine, rahvale anti usu-ja sõnavabadus. Kehtestati kohustuslik kooliharidus. Majanduspoliitikas valitses füsiokraatilike põhimõtete järgi,
28. jaanuaril suri Peeter I, olles viiekümne kahe aasta, seitsme kuu ja kahekümne üheksa päeva vanune ning valitsenud oli nelikümmend kaks aastat, seitse kuud ja kolm päeva (Hughes 2005: 243). Peetri tappis kuseteede põletik. Valitsejal jäi peale surma pooleli väga palju asju, samuti ei olnud tal ka valmis kirjutatud testament. Tema järel sai valitsejaks Katariina, kelle valitsemisaeg oli lühike ning lõppes keisrinna ootamatu surmaga. Kasutatud kirjandus : 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I (9.veebruar) 2) http://miksike.ee/docs/referaadid2005/peeter%20suur.htm (9.veebruar) 3) http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/peeter_i.htm (9.veebruar) 4) Lindsey Hughes ,,Peeter Suur’’
Püha Jüri peetakse sõdurpühakuks ja märtriks, kes kehastab vaprust ja jõudu. Kuna lohe on peetud saatana ja printsessi kiriku sümboliks on lohe tapmine erakordselt sügava tähendusega. See tähistab kristluse võitu paganluse üle. Lohe tapmise eest pakuti Jürile mitmeid autasusid millest ta keeldus, paludes vaid rahval ennast ristida lasta. Püha Jüri keeldus keisri soosingust, jäi oma usule kindlaks ja suri märtrina 303.aastal. Tema usukindlust nähes hakkas keisrinna Aleksandra kristlaseks. Püha Jüri auks on loodud mitmeid kirikuid üle maailma. Ka Tartusse on ehitatud Püha Jüri kirik (1870). Legend Pühast Jürist jõudis Eestisse kahelt poolt: idaslaavlastelt (9.-12. saj) ja germaanlastelt (13.saj). Eestlastele tähistab 23.aprill kevade ja kevadtööde algust ja kuna kevadel löödi Georgius märtriks (nimi tähendab kreeka keeles kündjat, maaharijat) nimetatakse seda päeva jüripäevaks.
1739- eestikeelne piibel A.-T. Helle August Wilhelm Hupel-ajaleht Johann Gottfried Herder- rahvaluule Garlieb Merkel- raamat talupoegade raskest elust Katariina II (valitses 1762-1796) 1765.a Liivimaa kubermangus Valgustatud keisrinna, soovis ellu viia talurahva reform: vallasvara, esinduskogu idee, muuta talupoegade koormistele piirid, õigus mõisnik elu. kohtusse kaevata. Suutis laiendada Venemaa piire: Türgilt vallutas Musta mere põhjaranniku, sai suure osa Poolast. Venemaa 19.sajandil Eesti alad 19.sajandil Aleksander I (valitses 1801-1825): Valdav osa elanikkonnast elas maal,
majanduse edendamiseks. Talurahvast puudutas kõige rohkem pietismiga seotud vennaskoguduste ehk hernhuutlaste liikumine, sest selle raames olid kõik võrdsed, rahvuse ja seisuse peale vaatamata. 1739.a algas üldine usuline ärkamine-talupojad rajasid ise kogudusi ja ehitasid palvemaju. Vennastekoguduse käigus läks palju kaduma rahvakultuuri, kuid liikumine andis eestlastele virgutava tõuke, tekitas elavat mõttevahetust. 1743.a keelati keisrinna Elisabeti käsul vennaskondade liikumise. Katariina II ajal keeld kaotati. BAROKK JA KLASSITSISM Vene võimu kehtestamisega hakkas siin ulatuma toretsevam ja lopsakam barokk. Itaalia arhitekt Niccolo Michetti projekteeris Kadrioru lossi, mille juurde kuulus ka barokkarhitektuuri puhul vältimatu uhke aed. 18.saj muutusid oluliselt uhkemaks mõisahooned ehk häärberid koos kõrvalhoonetega. 18.saj viimasel veerandil jõudis Eestisse järgmine suur kunstivool klassitsism.
9 5. POTJOMKINI KÜLA Tundnatu autor. Vürst Grigori Potjomkini portree. Ajaloomuuseum, Moskva Väljend Potjomkini küla tekkis XVIII saj lõpul, kui vürst Grigori Potjomkin korraldas 1787. a keisrinna Katariina II-le1 ringreisi Ukrainasse ja Krimmi. Mees olevat lasknud püstitada Dnepri jõe mõlemale kaldale jõukusest pakatavate külade papist ja laudadest makette 2. Nii olevat keisrinna saanud päevasel ajal (öösel ta magas) ligi 100 versta 3 ulatuses laevalt imetleda uhkeid talumaju ja nende taustal rahvariietes jalutavaid mõlemast soost talupoegi. Talurahvas olevat kohale toimetatud 3040 versta kauguselt ja neil kästud edasi-tagasi jalutada seni, kui keisrinna laev ja saatjaskond silmapiirilt kaovad. Grigori Potjomkin oli varem olnud keisrinna kallim, nüüd aga lihtsalt sõber ja võimukandjana teine mees Venemaal.
kaunistatud aatrium. lahingus. Mosaiik. Rekonstruktsioon. Elamud, villad, lossid Maalikunst Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega - väikestest varvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud piltidega. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. Maalingud nn. Petlikku muljet Seinamaal keisrinna Müsteeriumide Villas taotlev seinamaal Livia suvilas Roomas Pompejis Vettiuste majas Pompejis Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Õhinal rakendati neid uusi oskusi seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu
VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE 1. Rahva hulka jõudsid pietistlikud ideed vennastekoguduste ehk HERNHUUTLASTE kaudu 1.1. propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust 2. 1740-1745 ei registreeritud Saaremaal mitte ühtegi kuritegu 3. tõid rahva religioonile lähemale 4. samaväärsusnõue (keelas jõukuse v seisuse järgi vahet teha) 5. Tallinna Paap üritas seksuaalsuheteid lõpetada abieludes (äärmuslikustesse langemine) 6. 1743. keelustas keisrinna ELISABETH (jelizaveta) vennastekoguduse liikumise 6.1. kuna nad väljusid kirku ja aadli kontrolli alt RATSIONALISM 1. 18.saj. Teisel poolel 1.1. Eesmärk rahva harimine ja valgustamine 1.1.1. kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust 1.1.2. esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust 2. Johann Georg EISEN v. SCHWARZENBERG 2.1. töötas välja mitmeid agraarprojekte 2.2. kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumis 2.3
aastal Vene ning Tartust saab keskaegse vasallriigi, vägedele. Kogu Eesti- ja Liivimaa, Tartu piiskopkonna keskus. sealhulgas sõjas laastatud Tartu minek 1280. aastatel võetakse Tartu Hansa Liidu Vene võimu alla fikseeritakse 1721. aasta liikmeks ning kujuneb õitsvaks Uusikaupunki (Nystadi) rahulepinguga. kaubalinnaks Pihkva ja Novgorodi 1764. aastal, pärast keisrinna Katariina II kaubateel. Pärast Pihkva ja Novgorodi külaskäiku, algab varaklassitsistliku Tartu ülesehitamine.
Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel IKOONIMAAL Levinuim teema oli Maarja Jeesuslapsega Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga Suursugusus ja rikkalik hingelisus Ikonostaas pildisein Tarbekunst Väga rikkalik Kallid materjalid(hõbe,kuld,kalliskivid) Keeruline tehnika(brokaatkangad) Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. Click icon to add picture Click icon to add picture Keisrinna Theodora mosaiik, San Vitale basiilika Bütsants Click icon to add picture Click icon to add picture Maalitud Palaiologoste aegse bütsantsi ikooni alusel Jumalaema osutab käega salajase Tarkuse allikale Kristuslapsele. Sageli kasutati seda kompositsiooni analoogidel asuvate ikoonide
Tooma nime kandev toomkirik, mis hävis sõjas. Keskajast peale kõrgus Pärnu jõe kaldal siinsetest seni kõige pikema ajalooga Nikolai (Niguliste, meremeeste kaitsepühaku Nikolause) kirik. 17. sajandist alates kuulus pühakoda eelkõige saksa luterlastele, ka rootsi ja mitu korda eesti kogudusele, kui see abi vajas. Nikolai kirik põles septembris 1944 ja hävis lõplikult pärast Teist maailmasõda. Eliisabeti kiriku saamislugu 1741. aastal andis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna käsu eraldada riigikassast 8000 rubla uue luterliku kiriku ehitamiseks Pärnusse. Valitsejannalt päris senine Jaani kogudus endale ja pühakojale uue piiblinime - Eliisabet. 25. Juunil 1744 a pandi nurgakivi, ehitajaks oli Riia meister Heinrich Güterbock . Torni ehitajaks peetakse Wülberni, kes oli samuti Riiast pärit. Septembris 1854 pandi üles altarimaal, mille autor on hollandlane van der Kann. 1893. aasta kevadest sügiseni valmis G
Eestisse rändkäsitööliste kaudu 1730ndate alguses Võeti talurahva poolt kiiresti omaks Propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust Asuti võitlema vanade kommete vastu (hävitati ohvrikohti jne) Suurt rõhku pandi kõlblusele (loobuti kõrtsist, kuritegevus vähenes) Suhtuti pooldavalt, sest tõi rahva religioonile lähemale. Kui see liikumine aga kiriku ja aadli kontrolli alt väljus, keelustas keisrinna Elisabet 1743.a selle Ratsionalism 18.saj II pool (valgustusajastus) Eesmärk on rahva harimine ja valgustamine Erinevalt pietistidest, kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust (Baltikumis valitsevat pärisorjust) Põltsamaa pastor August Wilhem Hupel (esimene eestikeelne ajaleht ,,Lühikke õppetus" Talurahvaseadused 1820 võeti Eestimaa maapäeval vastu esimene talurahvaseadus nn ,,Iggaüks..." Talude kasutusõiguste pärandamine
Balti aadlikud Vene riigi teenistuses NIKITA ILLE MARIA DÜNA 11A Baltisakslased Venemaa Keisririigi teenistuses • Esimesed baltisakslased astusid Vene riigi teenistusse juba 16. sajandil, kuid murranguks sai Põhjasõda, kui Venemaa vallutas senised Rootsi Idaprovintsid. Kõige tuntumaks sellel perioodil Vene riigi teenistuses olnud baltisakslaseks on Johann Reinhold Patkul. Johann Reinhold von Patkul sündis 24. juuli 1660 Stockholm. Ta oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi- vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Baltisakslased riigiametnikena • Baltisakslaste aktiivseks riigi teenistusse kaasamiseks lõi Peeter I neile äärmiselt soodsad tingimused. Eesti- ja Liivimaa baltisaksa aadlikud töötasid Venemaa keisririigi diplomaatilises ...
· Palju vabu inimesi tugevuse alus vabad talupojad. Maksti makse. Bütsantsi vaenlased · Bulgaaria riik (7.-11. saj) · araablased (7.-9. saj) · viikingid, Kiievi-Vene (9.-10. saj) · türklased 1071.a Mansiketi lahing-Bütsants kaotab türklastele Väike-Aasia. Keiser palub Euroopalt abi, lükkab käima ristisõjad. Usulised kodusõjad · Ikonoklastid ikoonipurustajad.Leon III pooldajad (730. a keelustas ikoonid). · Ikonoduulid ikooniteenijad. Keisrinna Theodora pooldajad. (843. a taastas ikoonide austamise). Kultuur · Vahelüli idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. · Antiikeeskujude austamine, arendamine. · Harmooniline tervik. · Kaks hiigelaega kunstis: 1) Justinianuse valitsemisaeg VI saj 2) IX saj II pool, pärast kodusõja lõppu Kujutav kunst · Mosaiik ja fresko · Skulptuuri vähe- seostus paganlike jumalatega · 9. saj ikoonimaal Teadus · Kõrgaeg 1000. a paiku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
