Aastal 962 tungis ta väega Saksamaalt Itaaliasse tungis, kroonis paasvt ta pidulikult Rooma keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Gregorius VII Tema oli paavst ja ta rõhutas kiriku ja paavstivõimu sõltumatust. Ta valitses aastail 1073-1085. Ta oli veendunud et paavst on Jumala asemik maa peal ja et nii vaimlikud kui ka ilmalikud aukandjad, seal hulgas keisrid, peavad talle kuuletuma. Ta nõudis et kõik piiskopid nimetaks ametisse paavst mitte keiser. Oma raevuka põhimõttekindluse ja järeleandmatuse pärast sai ta hüüdnimeks Püha Saatan. Heinrich IV Ta kuulutati tagandatuks keisrivõimult, Püha Saatana poolt. (Gregorius VII) Tal ei jäänud muud üle kui tulla Itaaliasse ilma sõjaväeta paavstilt andeks paluma. Ta ootas mitu päeva talvisel ajal patukahetsaja rüüs paljajalu Canossa mägilossi ees kuni paavst soostus ta sisse laskma ja talle andestas.
Henry. Nendevahelisi suhteid tihendas ka ühine kirg ratsahobuste vastu. 1520. aastal kohtusid valitsejad Kuldbrokaatlaagris, kus korraldati arvutuid bankette ja turniire ning mis pidi olema nende täieliku üksmeele manifestatsiooniks. Kuningad püüdsid ükesteist viisakuses ja rüütellikes oskustes üle trumbata, kerge ülekaal vähemalt viimase osas tundus jäävat inglaste poolele. Hiljem kuningate suhted siiski pingestusid ning Henry asus toetama oma naise õepoega, keiser Karl V-t, kellega ta esmakordselt kohtus juba 1521. aastal, kui too Henryl Londonis külas käis. Suhted Henry ja Katariina vahel pingestusid just kuninganna suutmatuse tõttu meessoost pärijat sünnitada üha enam ning Henry sai teiste naistega mitmeid vallaslapsi, kõige enam käis ta armukestega läbi 1510. aastate lõpus ja 1520. aastate alguses. 1521. aasta alguses elas Katariina üle viimase nurisünnituse, rohkem ta enam ei rasestunud ning ajapikku hakkas
§3 Ida Rooma riik e. Bütsants 1. Ida Rooma riigi püsima jäämise põhjused - Hea geograafiline asend - Pärand Kreeka kultuurist - Rikkad linnad (Konstantinoopol, Antiookia, Aleksandria) - Käsitöö ja kaubanduse kõrge tase - Tugev sõjavägi (keiser sai maksudest ja tollist suuri sissetulekuid, et sõjaväge ülal pidada) - Tugev laevastik (mereriik ) 2. Ida Rooma riigi juhtimine - Keiser ehk BASIELUS omas kõrgemat sõjalist, administratiivset, kiriku ja kohtuvõimu - Keisrit abistasid riiginõukogu ja senat - Bürokraatlik riigiaparaat (teenistusastmete tabel) - Bütsantinism õukonna silmakirjalikkus ja õukonna väline hiilgus: sagedased paleepöörded (107 keisrist suri 34 loomulikku surma, 8 langes sõjas, ülejäänud mõrvati, torgati pimedaks või pühitseti mungaks) 3
Enamik Bütsantsi kujutava kunsti teoseid on säilinud väljaspool tuumikala, näiteks Itaalias ja Venemaal, kuna paljud kunstiteosed kujutasid jumalikust ja ikonoklastide meelest oli see pühaduse teotamine, need teosed hävitati. Hiljem, 9. Sajandil said ikonoduulid pooldajad, uuesti võimu ülekaalu ja pühapiltide valmistamine ning austamine taastati. Kuulsaimad näiteid on Ravenna kirikute mosaiigid. Peamiseks kultuseobjektiks on keiser, kes juhib nii riiki kui ka kirikut. San Vitale kirikus on kujutatud Justinianust ja keisrinna Theodorat õukondlaste keskel. Inimkujutiste figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikad. Keha katavad riided, mis ei luba aimata kehavorme. Näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt. Figuurid asetsevad reas ning hõljuksid nagu õhus. Mosaiikkunstis on värvilised säravad kivikesed üksteisest selgemini eraldi, ega taotle värvivarjundeid.
Võib-olla oli kuningale kõrva sosistatud pahatahtlikke kuulujutte mitmesugustest jõledustest, mida templirüütlid salaja harrastavat. Paavsti üleskutsel liikusid tuhanded saksa ja prantsuse talupojad pühale maale, et leida paremat elujärge nii maa peal kui ka taevas. Liiguti läbi Ungari, Bulgaaria ning Kreeka ja lõpuks jõuti Konstantinoopolisse. Talupojad olid näljased ja vihased, tekitasid kohalikes õudu. Kuid keiser toimetas nad üle Bosporuse väina ja türklased piirasid nad seal sisse ning hävitasid. Samal aastal asus teele ka feodaalide vägi. Üksikud feodaalisalgad hakkasid Konstantinoopoli poole jõudma, kuid nende vägi ei olnud ühtne. Siiski suutis keiser neilt välja meelitada, et türklaste käest vabastatud maa tagastatakse keisrile. 1099 aastal suudeti siiski Jeruusalemm vallutada. Seal toime pandud tapatalgud olid jubedad. Peale Jeruusalemma vallutamist langes ristisõdijate alla
Iseloomusta ida- ja läänekirikut. Kirikulõhe. Kirik jagunes kaheks: Katoliku kirik ja Õigeusu kirik. Katoliku kirik: kõrgeim võim rooma paavst, vaimulik ei tohi astuda abiellu, püha vaim lähtub nii isast kui pojast. Õigeusu kirik: Kõrgeim võim konstantinoopoli patriarhil, preestrite abielu on tavapärane, püha vaim lähtub jumalast kui ka isast. 17.Miks puhkes tüli paavstivõimu ja valitsejate vahel kõrgkeskajal? Kirik arvas, et keiser saab võimu jumalalt ainult paavsti vahendusel, keiser sellega ei lepi. 18.Mõisted: inkvisitsioon, ketser, Avignoni vangipõlv Inkvisitsioon- kohus ketserite väljaselgitamiseks. Ketser- paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane. Avignoni vangipõlv- 1378- vaenutsevad kardinalid valisid kaks paavsti: üks Rooma, teine Avignoni, kumbki ei tunnustanud teineteist. 19.Millega oli seotud suur skisma 1378-1417 ja kuidas see lahenes?
aastatel. Ühine kindralkuberner valitses balti kubermange kuni 1876. aastani (v.a. 18081819) 1832. kirikuseadusega piirati luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks usuks sai vene õigeusk. Baltisakslased olid väga mõjukad Vene riigiteenistuses ja sõjaväes. Uuenduste vajalikkus Eelneval sajandil katsed talupoegade olukorda parandada ebaõnnestusid. Kui Aleksander I sai keisriks, otsustas ta parandada talupoegade ja mõisnike suhteid Keiser pooldas pärisorjuse kaotamist, kuna ta sai aru, et see annab ühiskonnale halba mõju. Vabameelsuse võidulepääs, valgustuslike ideede levik ja Napoleoni sõdade aegsed ümberkorraldused mõjutasid poliitilisi olusid Baltikumis. Aadli majanduslik seisukord halvenes, kuna pärisorjus ei suutnud enam mõisnike majandusolusi rahuldada Paljud mõisnikud said aru, et pärisorjuse kaotamine on hea, kuna siis võib olla
Demitriano. Haudehitise idee andis loojatele Augustuse mausoleum. Algselt oli haudehitis kaunistatud silindri-kujuline ehitis, mille ringikujulise osa läbimõõt on 64 meetrit ja kõrgus 20 meetrit, aiaga ning katust ehtis kuldne hobuste nelirakend või hiiglaslik Hadrianuse kuju. Aastal 138 pKr, aasta pärast Hadrianuse surma, asetati tema, ta naise Sabina ning nende esimese lapsendatud poja, Lucius Aeliuse, tuhaurnid. Pärast Hadrianuse surma lõpetas ehitus- tööd järgmine keiser Antoninus Pius. Hadrianuse mausoleumi on pandud ka mitmete järgnevate keisrite säilmed. Urnid asetati ehitise ühte kõige kaugemasse ruumi, mis on tuntud nime all Aarete ruum. Hadrianus ehitas ka silla Pons Aeliuse, mis ühendab mausoleumi Roomaga. Silda kaunistavad inglid, kes kannavad erinevaid kristlusega seotuid elemente. ( Gabucci, Rinaldi 2007:118 ; http://www.rome-tour.co.uk/castel_sant_angelo.htm ) 2. Hadrianuse mausoleumi erinevad ülesanded
antiikaega põhjalikult, et kõik saaksid aimu kuidas sel ajal oli elu ja tingimused, kus elati. Põhiliselt kõik antiikajaga seotud pärineb Roomast, Itaaliast ja Egiptusest, kuna need olid antiikaja suurimad impeeriumid/riigid ning kõikjal oli eluolu erinev kuna ka asukoht ja rahvas olid erinevad. Jumalaid ja ka muid tähtsaid tegelasi, ning ka sündmusi peetakse väga olulisteks ajaloos. Neid austatakse ning igal ühel on oma roll, nagu oli ka antiikajal. Näiteks Rooma keiser Julius Caesar'ist on tehtud filme ning teda on esindatud ka multikates. Multikas "Asterix ja Obelix" on Julius Caesar Rooma keiser ja suur valitseda, nagu ta oli seda ka Rooma keisririigis. Multikas on tänapäevane, aga tegevus ajalooline. Tänu multika saavad ka nooremad, kes filme ei vaata, aru kuidas miski toimis. Näidatakse läbi multika kuidas roomlased võitlesid gallidega. Tegelikult oli roomlaste ja gallide võitlus enne Julius Caesarit, täpsemalt 387 eKr. Multikas on need kaks
Hilisemas keisririigi ajajärgus tekkis ühe keisri soovi tõttu lausa kaks erinevat riiki . Nendeks said Lääne-Rooma ja Ida- Rooma. Kuid kõikide imperaatorite ühiseks jooneks oli piiramatu võim , mis oli täielikult süvenenud hilise keisririigi ajajärgu alguseks . Mida aeg edasi , seda suurem oli keisri võim tavakodaniku ja ametniku üle . Näiteks olid senaatorid hiliseks ajajärguks täielikult oma võimu riigi asjade kontrolli üle kaotanud . See jõustus keiser Dioclitanuse keskvõimu suurendamise ja kodanike vabaduse kärpimise tõttu . Imperaatorite võimuses oli valida ametnikke ja ühtlasi suurendada bürokraatiat. Minu arvates ei olnud see rahva suhtes õiglane , kuna nii ei võinud inimene kunagi ette teada mis teda järgmisena ees ootab . Kui järgmiseks magistraadiks valiti saatuse tahtel näiteks vägivaldne ametnik , kannatas selle all inimene ning selleks ei saanud ta mitte midagi teha . Majandus ,kui
nõrgenes ja barbarite rünnakud sagenesid. Keisreid hakkas valima sõjavägi ja nende võimuaeg jäi tavaliselt lühikeseks. Roomlaste senine enesekindlus kadus, hakati otsima hingelist tuge erinevatest idamaistest usunditest ja salaõpetustest. Hingeline rahutus väljendub ka selle sajandi rooma portreekunstis. Kriis soodustas kristluse levikut, kuid et kristlus erines kõigist teistest usunditest, jätksa valitsus selle tõrjumist. Viimase kõige julmema jälitamise vallandas 303. aasatal keiser Diocletianus, kuid vaid 10 aastat hiljem, aastal 313, kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Ta tegi kirikule soodustusi ja laskis ka ennast enne oma surma 337. aastal ristida. Ristiusk oli selleks ajaks leidnud pooldajaid juba riigi kõigis osades ja ühiskonnakihtides, isegi sõjaväes. Keisrite poliitika muutuses võib näha olukorraga leppimist, aga ka lootust lagunevat riiki uue usu abil koos hoida
SISSEJUHATUS 1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel. ·Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882)
395.a. eraldusid teineteisest Lääne ja IdaRooma. Patriits jõukad isikud, kes pärinevad senatisse kuuluvatest suguvõsadest Plebei lihtrahvas, kes olid jõukad või siis keskmiselt jõukad jalaväelased Rooma õigus Roomas oli riigikorraldus ja kohtupidamine seadusega kindlaks määratud, kõigi inimeste suhtes kehtis seaduse ülimlikkus. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohinud ilma kohtuta süüdi mõista, kõigil oli õigus apelleerida keisrile endale. Keiser lähtus oma kohtumõistmises rooma rahva kasust ja tugines väljakujunenud seadusandlikele põhimõtetele. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik. Rooma seadused olid kujunenud välja pika aja jooksul ja lähtusid pretsedentidest, arvestati ka Kreeka seadusi IdaRooma riik Bütsantsiks nimetatakse 395. aasta Lääne ja idarooma keisririigiks jagunenud Rooma impeeriumi idaosa ehk IdaRooma Keisririik. Ceasar Rooma esimene keiser. Romulus Rooma sai enda nime selle isiku poolt
ROOMA THTSAMAD ISIKUD: Julius Ceasar-vanarooma vejuht,poliitik ja kirjanik,rooma keiser Marcus Antonius-vanarooma poliitik ja vejuht Kleopatra-Egiptuse valitsejanna , Seleukiidide kuninganna Brutus-brittide kuningas Cicero-legendaarne brittide kuningas , Rooma kige kuulsam knepidaja Vergelius-Rooma kirjanik,rooma eepose autor Horatius-vanarooma ks thtsamaid lrilisi luuletajaid Plautus-vanarooma komdiakirjanik
1783) ja Eestimaa kubermangu kindralkuberner · Johann Georg Eisen - oli Eesti vaimulik ja kameralist. · August Wilhelm Hupel- Põltsamaa pastor aastatel 1764 1804, kodu-uurija ja literaat. hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest · Karl XII - oli Rootsi kuningas 16971718. kaotas Karl Rootsi riigile kuulunud Eestimaa ja Liivimaa kubermangu 1710. aasta Venemaale. · Peeter I - oli Vene tsaar 16821721 ja Venemaa Keisririigi keiser. Ta orienteerus tugevalt Lääne- Euroopale. tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest, Vallutas Eesti Põhjasõja käigus. · August II Tugev - oli Saksimaa kuurvürst 1694 1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst 16971733. · Katariina II - Venemaa keisrinna 17621796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. Iseseisvumine · Jaan Poska - Sügisel 1917 aastal valiti Poska Vene Asutava Kogu liikmeks. 24. veebruaril 1918 määras Eesti
6. Usundid: esivanemate ja erinevate jumalate kummardamine, animism ja sepakultus. Tähtis oli veel pealikukultus, kus valitsejad olid pühad ( ei tohtinud maad puudutada) Etioopia kultuuri renessanss 1. Eurooplased pagendati Etioopiast 1630. a ja see jäi muust maailmas suhteliselt isoleerituks ligi kaheks sajandiks. - Etioopia kultuuri taassünd. 2. Uueks vaimuelukeskuseks kujunes Gondar. 3. Eriti soositi teaduse, kirjanduse ja hariduse edendamist keiser Iyasu II valitsemisajal ( 18.saj) a. Kõik kes pühendavad ennast õppimisele, saavad tasuta toitlustuse osaliseks. b. Tänu keisrile liikus õukonnas palju õpetlasi. c. Keiser seadis sisse rahalise toetuse neile, kes tegelesid raamatute tõlkimisega. d. Püha Gabrieli raamatukogu 4. Maalikunstis kujutati rohkem ilmaliku temaatikat. 5. Kunstnikud kujutasid tihtipeale Etioopia kuulsusrikast minevikku,
ja rooma ülikute silme all keisriks. Nii oli keisrivõim Lääne-Euroopas taastatud. Keskaegsete arusaamade järgi pidi keisririik ühendama kogu ristirahvast ja keisrit loeti kõigi kristlaste ülemvalitsejaks. Karl Suur, kelle võimule allus suur osa Lääne-Euroopat, oli seega oma tiitli õigusega ära teeninud. Karli peeti keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid Karlil oli mitu meelispeatuspaika, kus ta tavatses talvi mööda saata. Kõige tähtsam neist oli Aachen tänapäeva Hollandis. Riigi üksikute osade elu korraldasid keisri määratud asevalitsejad ja kohtunikud.
eesmärgiks oli mandzude võimu kukutamine. Kultuur Qingi dünastia ajal Mandzud hiinastusid kiiresti, võttes omaks hiina valitsemissüsteemi, konfutsiaanliku mõttelaadi. Hariduselus olulisi muudatusi ei toimunud: riigiametisse astumiseks oli vaja sooritada eksamid,kus tähtsal kohal klassikaline kirjandus, kehtivad seadused, kalligraafia, luulekunst. Rahvuslikud mõtteavaldused tõid kaasa repressioonid. Mandzu dünastika keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle, 1663. aastal keelustas teose ,, Mingi dünastia ajalugu". Keisri pojapoeg Qianlong kehtestas kirjanduse inkvisitsiooni, kus tuleriidal põletati umbes 14 000 raamatut. Teatrikunstis valitses Lõuna-Hiinast alguse saanud kunqu koolkonna muusikaline draama, mille peateemadeks olid armastus ja patriotism. Maalikunstis olid populaarsed heledatoonilised maastikumaalid, levis ka kirjandusega seotud zanrimaal. Loodi esimesed värvilised gravüürid.
esivanemad) ja tõrjusid siinse põlisrahva välja. Aja möödudes seguneti läänest ja lõunast sisserännanud negriitsete hõimudega. Etioopiasse tõi islamieelse araabia kultuuri elemente (keel,kiri,ehituskuns,jms) semiidi hõimude immigratsioon,mis toimus I aastatuhandel eKr. Nn saaba perioodist sai alguse legend ,mille sisuks on,et Etioopia valitsejadünastia põlvnes kuulsa Iisraeli kuninga Saalomoni ja Saaba kuninganna abielust. Ka viimane Etioopia keiser Haile Selassie I (valitsus aeg 1930- 1974) pidas end Saalomoni dünastia liikmeks. Etioopia riigi paiknevus(http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:LocationEthiopia.svg) Aksumi kultuuri eripära 1.-2. sajandil pKr kujunes Põhja-Etioopias tekkinud semiidi kolooniatest Aksumi riik. Vahemeremaade, Aasia ja Aafrika kaubavahetuses etendas tähtsat rolli Aksumi riigi soodne asend,mistõttu muutus Aksuumi riik avatuks eri kultuuride mõjudele.
= 23 Põhja-Saksa riigist koosnenud föderaalriik, eesotsas Preisi kuningaga ja kantsleri Otto von Biskmarckiga (1862-90) on raudse kantsleri eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine Preisimaa juhtimisel ,,raua ja vere poliitika" 1870-71 Saksa-Preisimaa sõda. Saksa Keisririik. Saksa keisririigi väljakuulutamine 18.jaanuar 1871. Preisimaa kaotas ja pidi loovutama Saksamaa Elssas-Letringi alad. Preisi kuningat Wilhelm I sai Saksa keiser. Euroopa poliitiline kaart 19.saj lõpuks 1. Saksamaa ühendamine Preisimaa poolt ja Saksa keisririgi väljakuulutamine 1871 2. Itaalia ühendamine (127-129 õpik), see toimus Sardiinia ehk Piamonte kuningriigi poolt: 1861 Itaalia kuningriigi väljakuulutamine, pealinnaks Torino 1870 liideti keisririik, mis tähendas Itaalia ühendamise lõpule jõudmist, pealinnaks Rooma 3. Austria keisririik reorganiseeriti 1867 Austria-Ungari keisririigiks (pärast
Sest, et pidevateks sõdadeks ja võimuhoidmiseks vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. Võrdle Rooma vabariigi- ja keisririigiaegset riigikorraldust. vabariik keisririik 2 konsulit- Neile kuulus kõrgeim võim Keiser- täitis mitu ametit, mis kõik kokkuu riigis ja nad olid kõrgemad magistraadid tegid temast riigi tegeliku juhi. Tähtsamate Magistraadid- Riigi juhtimisse valitud 2 provintside asevalitsejana käsutas keiser juhti, kes pidid arvestama üksteise kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli arvamustega. Igal aastal valiti uued tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste magistraadid. üle. Rahvakoosolek-Lihtrahvas sai Magistraadid- Magistraadid viisid ellu rahvakoosolekute toimumisaegadel keisri otsuseid. Magistraadiks saamine ja riigiasjades osaleda. senatisse kuulumine andis võimaluse
kirjanikud. Tuntud väejuht Julius Caesar ei olnud vaid sõjamees, vaid ka andekas autor. Oma kogemustest mitmetes sõdades kirjutas ta „Märkmeid Gallia sõjast“ ja „Märkmeid kodusõjast“, kus on lisaks sõjategevuse kirjeldusele välja toodud ka ajaloolisi fakte. Caesar on suutnud säilitada oma teostes objektiivsuse, jättes samal ajal oma stiili hoogsaks ja tehes nii oma kirjutised lugejale huvitavaks. Olulise ajaloolise proosateose lõi keiser Augustuse ajal Titus Livius. Tema „Ab urbe condita“ („Rooma ajalugu linna asutamisest alates“) on võrreldav isegi Vergiliuse eeposega „Aeneis“. Tuues välja roomlaste põlvnemise sõjajumalast Marsist endast, tekitas autor Rooma elanikes tõelise isamaatunde. („Nimelt sai vägivaldselt Vesta neitsiks pühitsetu maha kaksikutega, ja kuulutas pidulikult – kas veendumusest või siis seetõttu, et auväärseks võrgutajaks oli tõesti jumal – et nimetute laste isaks on Mars
Rooma aristokraatias. 64 Rooma tulekahju, milles hävis enamus linnast. Sellele järgnes süütamises süüdistatud kristlaste esimene suurem tagakiusamine. Tulekahju järel algatas Nero pompöössed ehitustööd Rooma linnas. Valitsusaja lõpul puhkesid provintsides armee ülestõusud. Kui senat kuulutas Nero tagandatuks pretoriaanid loobusid teda toetamast, sooritas ta enesetapu. Vespasianus Vanarooma keiser. Respekteeris senatit ja ei püüdnud ennast neist kõrgemaks teha. Oli väga kokkuhoidlik mees. Traianus Vanarooma keiser. Üksmeeles arstokraatiaga. Vallutas Daakia, Mesopotaamia ja Armeenia; Rooma riigi suurim väline ulatus. Partiast sai Rooma vasallriik. Hadrianus Valitsusaeg oli rahumeelne; pööras suurt rõhku piirikindlustuste vööndi väljaehitamisele. Britannias rajati Hadrianuse vall. Täiustas riigi
1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoeleon juba prantsuspärast nimekuju Napoléon Bonaparte. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul. 25. detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta Prantsusmaa keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser ja alates 1809. aastast Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser. Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta oli ka sügavalt haritud.
Selle fenomeni seletus on samuti legendidest. Nagu teame, oli olümpiamängude korraldamise õigus antud Elisele. Mitte alati ei peetud aga kinni pühast rahust ekeheiriast. Nende intsidentide äramärkimiseks määras Olümpia parlament pronksist Zeusi kujude (Zaneste) püstitamise staadionile viiva värava juurde. Kokku püstitati 16 Zanest. (Kuningas/Voolaid 1997: 5-6) 3. Olümpia lõpp Olümpia mängud lõpetas Rooma keiser Theodosius I, kes otsustas aastal 394 paganjumalate kummardamised lõpetada. Ta lasi Olümpiast Konstantinoopolisse viia ka suure osa väärtesemeid, muuhulgas Zeusi kuju, mis hävis tulekahjus aastal 476. Aastal 395 rüüstasid Olümpiat goodid ja aastal 426 andis tollane Rooma keiser Thedosius II käsu hävitada kõik paganlikud templid. Umbes samal ajal muudeti ka osa Olümpiast kindlustatud linnuseks ning
Loodi mitmeid salaühinguid. Tollaaegse mässu peamiseks kandajaks sai narodniklik ehk rahvameelsuslik liikumine, mis tugines Lääne-Euroopa revolutsioonilistele teooriatele. Esialgu püüdsid narodnikud oma ideid propageerida peamiselt rahulikul teel, kuid 1870. aastate lõpul võeti kasutusele terror: tapeti kõrgemaid riigiametnikke. 1866. aasta märtsi algul tegid narodnikud salaorganisatsiooni Rahva Tahe liikmed uue pommiatentaadi ja keiser sai surma. 5. AleksanderIII vastureformid ja venestuspoliitika. Pärast AleksanderII surma sai troonile AleksanderIII. Tema troonile astumine muutis 1881. aastal oluliselt Venemaa sisepoliitilist olukorda. Tema põhisihiks oli: Mitte kunagi lubada isevalitsusliku võimu piiramist. Plaanitud ümberkorraldused lükati tagasi ja enam polnud võimalik riigikorda reformida. Liberaalsete vaadetega riigiametniku vallandati. Hakati rõhutama isevalitsuse jumalikku päritolu
aastaarvuga. · 152 eKr Antiikmängude üks kuulsamaid atleete Leanidas Rhodoselt jõudis oma kaheteistkümnenda olümpiavõiduni, kusjuures saavutas triastese (kolme ala võitja) nimetuse neljadel mängudel. · 146 eKr Roomlased vallutasid Kreeka. Algas olümpiamängude allakäik. · umbes 100 eKr Valmis atleetide treeningkeskus Gymnasion. · 72 eKr Roomlased võtsid esmakordselt olümpiamängudest osa. · 4 eKr Rooma keiser Tiberius võitis neljahoburakendite võidukihutamise, saades ühtlasi esimeseks roomlasest olümpiavõitjaks. · 1 pKr Toimusid esimesed olümpiamängud pärast Kristuse sündi. Järjekorras olid need 195. olümpiamängud. · 67 pKr Keiser Nero auks korraldati 221. olümpiamängud kaks aastat enne õiget aega ja Nero "võitis" kõik alad, millel ta osales. Hiljem tunnistati mängud antiolümpiaks. · 80 pKr Sulla määras olümpiamängude kohaks Rooma
eest, ametlikult Maria Theresia kätt. Naine pidi kinnitama, et keisrile järeltulija sünnitamise korral ta loobub kõigist Austria keisrikoja pärilikest õigustest. Nad abielluvad 12. veebruaril 1736, mil Maria Theresia oli 18-aastane ja Franz Stephan 27-aastane. Aastaks 1736 oli neil sündinud juba kaks tütart. Väärib märkimist, et neil puudus sel ajal oma õukond, sest nad ei saanud seda endale lubada. 1740. aastal oli Maria Theresia jälle rase, ootamas oma neljandat last. Keiser panustas poisi peale, ent sündis taas tütar. Keiser Karl VI suri samal aastal, mille järgselt Maria Theresia määrati valitsejaks. Kui Karl IV suri, olid pea kõik Saksa riigid ning muidugi ka Austria põlisvaenlane Prantsusmaa Habsburgide impeeriumit himustamas, mistõttu puhkes Austria pärilussõda. Maria Theresial õnnestus saada Ungari aadlike toetus mistõttu oli ta võimeline oma riigi eest sõdima kuigi algselt keegi ei näinud Maria Theresias
AJALUGU Ristiusk Vara-Keskajal. Lääne-Euroopa kirik oli katoliiklik. Katholikos üleüldine. Ristiusk tekkis esimesel sajandil, Kristus suri 37a. pKr. Ristiusk oli alguses keelatud, Rooma riigis. Väidetavalt ristiusus on ainujumal e. Monoteistlik. Ainujumal võis olla konkurent keisrile sellep. Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386
Vahel saadeti Kreekasse mõne tuntud õpetlase juurde. Noored aristokraatlikud said aegsasti avalikkusele tuntud. Rooma õigus 12 tahvli seadus: kirjutati 12-le pronksist tahvlile, seadused olid karmid, sätestasid võlaorjuse ja ka võlgniku hukkamise, kui laenu tagasi ei maksta. Hiljem seadusi muudeti. Rooma riik toimus seaduslikul alusel. Seadused määrasid nii riigikorra kui ka kohtupidamise. Kõigil oli õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale. Ka keiser ja riigi ülemkohtunik pidid alluma seadustele. 12 seadusest kujunes välja kogum, mille loomisel arvestati sarnase juhtumi puhul langetatud otsust. Seadused vältisid karme karistusi. Keisririigi ajal hakati pöörama tähelepanu seaduste süstematiseerimisele. Rooma vabariik Rooma rahavas(populus romanus) - pleibeid, patriitsid Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud Magistraadid ja vanemate nõukogu Senat riiginõukogu (300 liiget)Ametis oldi eluaeg,
küünarvarre- ja põlvekaitsmed, kilp, oda, mõõk), oli ka ratsavägi, rünnati väiksemate maleruudustikus ristkülikutena. Sõjatehnika täiustamine oli nende suur pluss, oldi parimad kindlusepiirajad: katapuldid, müürilõhkujad, piiramistornid, muldvallide ning palktaraga kindlustamise oskus. Rooma impeerium oli õigusriik: riigikorraldus ja kohtupidamine olid seadustega määratletud ning seaduse ülimuslikkus kehtis kõigi suhtes. Kõrgeim kohtunik oli keiser. Tollased seadused kujunesid pika aja jooksul arvestades nii 12 tahvli seadusi, asetleidnud juhtumeid kui ka kreeklaste õpetusi ja põhimõtteid. Sellest tulenevalt oli õigus praktiline. Oma süstematiseerimise ja ühtlustamisega panid nad aluse õigusteusele. ÜHISKOND JA ELUOLU Roomlaste jaoks käisid linn ja tsivilisatsioon lahutamatult käsikäes. Nad soodustasid arengut ka vallutatud piirkondades. Kuigi vallutussõdade ajal satuti kreeka kultuurisfääri, hinnati kõrgelt
inimressursid (suudeti vastu seista barbarite sissetungile) *soodsamad geograafilised tingimused (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) *sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, ei värvatud sõjaväkke germaanlasi ning ei toimunud sõjaväe ja piirialade germaniseerumist. *jätkus elav kaubandus: paiknes kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad *bütsants kuldmünt oli pikka aega kasutatavaim raha vahemere maailmas Riigi juhtimine: *juhtis keiser e. basileus *keisri kõrval veel riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonid e. deemosed *alates 11 saj võimupärimine seaduslikul abielul rajanev s.t. võimu legitiimsuse printsiip *riiklikud hooldekandesüsteem: haiglad, vanade ja vaestekodud, aluseks kristlik ligimesearmastus *keisrile allus kirik- määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, käsutas kiriku varasid *suur bürokraatlik riigiaparaat, eriline teenistusastmete tabel *tugev
· Realistlik Timo- elas omas ajas. Heidab keisrile ette, et ta ei näe tegelikku olukorda. Realism- kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Realistlik kirjanus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. · Valgustuslik Timo- suhtub talupoegadega võrdväärsega, võitleb nende õiguste eest. Heitis keisrile ette, et ta ei ole valgustatud valitseja, sest keiser oli kinni vanades tavades talupojad ei ole keisriga võrdsed. Valgustus- oli ajajärk 18.sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonidesse, religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratisonaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. · Romantiline Timo- rüttellikkus. Romantism- iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrandumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustikud
Hiina müür Suur Hiina müür (hiina keeles: Wànl Chángchéng; ('10 000 lii[1] müür') on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt.) sissetungi eest. Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikus 220200 eKr, kui esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi lasi erinevad müürilõigud omavahel ühendada. Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja
roomlaste liitmine Makedoonia ja Kreekaga. d)Kodusõdade periood ja vabariigi langus(133-30 a. eKr) rooma armee kujundati ümber, kodusõjad, senati võim vähenes, Pompeius ja Caesar-võimsad väepealikud, Caesar tõusis ainuvalitsejaks, Antonius ja Octavius- Caesari pooldajad ja jagasid riigi omavahel, 30 a. eKr- Rooma lõpp. e) Varane keisririik( 30 eKr-235 pKr) Octavianus vahetas nime Augustuse vastu, valitses 30 ekr-14 pkr, kurikuulus keiser Nero (54-68) tappis oma ema ja naise ja palju senaatoreid, Traianus (98-117) tänu talle saavutas rooma impeerium oma haripunkti:vallutati Daakia, Rooma rahu. 2) Kes olid etruskid, iseloomusta nende eluolu? Etruskite kohta pole hästi teada, nad ei olnud ei itaalikute ega kreeklaste sugulusrahvas ja keegi ei tea täpselt kust nad tulid. Nende keelt pole suudetud tänapäevani selgeks teha, nad olid suurepärased meresõitjad ja kardetud
sõdurid olid väepealikule ustavad. Võisid korraldada ülestõuse Rooma vastu. Sündmused : · Kodusõjad · Marcus Antoniuse põgenemine · Crassuse, Pompeiuse ja Caesari vaheline liit -> sõda nende vahel. Triumviraat kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid. Mariuse sõjaväereform ta palkas proletaare teenistusse. Antonius Vana-Rooma poliitik ja väejuht Octavianus Esimene Rooma keiser Caesar Vana-Rooma väejuht ja poliitik Kleopatra Egiptuse valitsejanna 14. Rooma rahu suhteliselt rahulik periood Rooma riigis. Imperaator võimukandja Vana-Roomas. Keiser valitseja tiitel. Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Lääneprovintsid Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja-Aafrika jäid oma arengutasemelt Roomale alla
*Toodetakse suur osa laevadest,autodest,elektroonikast, võimas auto-,vee-,raudteevõrk. * Edusammude põhjused: 1)toimiv sots,haridus,tervishoiu süsteem. 2) range kord, pingeline töö. 3) hea riiklik poliitika. 4) suurte kaitsekulutuste puudumine. Välispoliitika: * 1956.a võeti ÜRO liikmeks. *Peale II MS peamised partnerid: USA, Aasia riigid. *Teravad suhted: 1)Põhja-Koreaga-kommunism vastandus kapitalismiga. 2)Hiinaga-kuna USA ei saanud Hiinaga eriti läbi. 3)NSVL, Venemaaga. *Jaapani Keiser: Akihito, keiser 1989.a, on Jaapani 125 keiser ja tänapäeva ainuke. *Jaapan tänapäeval: Haridussüsteem-1)6.a algkool, 2) 3.a alama astme keskkool, 3) 3.a kõrgema astme keskkool. Haridusele pannakse suurt rõhku. Meelistegevused: 1)teetseremoonia.2)Ikebana. 3) Origami. 4)karaoke.5)sumomaadlus. 11. Aafrika ja Ladina-Ameerika probleemid peale iseseisvumist. V: Aafrika: 1)ebaloomulikud piirid ei kattunud üldjuhul aafriklaste esmatähtsate hõimupiiridega. 2)Püsiv vaesus
hertsogkonnast ja 3 vabalinnast. Kasvas sotsiaaldemokraatide populaarsus, kes valitsustesse ei läinud. Kasvas sovinism. See väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises. Saksamaa üritas parandada liidusuhteid Venemaaga. Lõpuks alustati kolooniavallutusi Aafrikas ja Okeaanias ning rajati suur laevastik selle jaoks. Saksamaa kolooniavallutused viisid suhete halvenemiseni Inglismaaga. Austria-Ungari: See riik koosnes väga paljudest teiste riikide osadest. Austria keiser oli ka ungari kuningas. Kõikides riikides millest see koosnes oli oma põhiseadus,parlament ja valitsus. Ühised olid vajd välis-sõja-ja rahandusministeeriumid. Peamiseks probleemiks oli rahvusküsimus, kuna riik oli rahvusvaheline. Peamine nende konkurent oli Venemaa seoses Balkani poolsaarega. Itaalia: Põhja itaalia arenes kiiremini kui lõuna itaalia. Tugevad positsioonid olid ühiskonnas katolikul kirikul ja maffial. Riigis oli tugev vaesus ja toimus ulatuslik väljaränne
ÜHEKSAS RISTISÕDA Üheksas ristisõda oli viimane "keskaegsetest" ristisõdadest, Euroopa kristlaste katsetest tagasi vallutada Püha Maad. Sõja põhjus oli Mamelukkide võimsuse pidev kasv ning jätkuv kohalolek Pühal Maal. Viimased ristisõdijate riigid Süürias olid kokku varisenud. Sõjas osales palju erinevaid tegelasi: Inglismaa prints Edward, Prantsusmaa kuningas Louis IX, aga ka paavst ja Bütsantsi keiser, ning mongolid Hulagu Khan ja Mongke, ning mamelukkide liidrid Baibars ja Quituz. Sõda on peaaegu lahutamatult seotud Kaheksanda ristisõjaga.
JULIUS CAESAR Gerli Piirimaa 2011 Sündis 13. juuli 100 eKr Kolm korda abielus Mitmed lapsed Julia Caesarion Rubico jõe ületamine "Liisk on langenud" Senati vägesid juhatas Pompeius Kiirpealetungiga allutati Rooma ja kogu Itaalia Pharsalose lahing Võitis rahva poolehoiu Tugines ustavale sõjaväele Eluaegne diktaator, rahvatribuun ja ülempreester Imperaator Senaatorite vandenõu Surmati pistodadega "Ka sina, Brutos!" Suri 14. märts 44. a eKr Väejuht Poliitik Kirjanik Võttis kasutusele Juuliuse kalendri "Keiser", "Juuli", "Tsaar"
riigi jagunemise tagajärjel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. ÜHISKONNAPÜRAMIID KEISRI PEREKOND, ÕUKOND ÜLEMKIHT: Kohalik aristokraatia Kõrgemad riigiametnikud Kõrgemad sõjaväelased KESKKIHT: Madalamad riigiametnikud Kaupmehed Käsitöölised ALAMKIHT: Talupojad, orjad, pagatöölised, vaesed ÜLDINE ÜLEVAADE ÜHISKONNAKIHTIDEST Keiser VÕRDLUS LÄÄNE- EUROOPAGA BÜTSANTS LÄÄNE-EUROOPA lalalalalal lallalalala
unit 3 boast-uhkeldama breathe-hingama brush-hari commit suicide- enesetappu sooritama emperor-keiser exhibition-näitus fail- läbi kukkumine fascinating-paeluv feature-iseloomustav joon heart failure-südame puudulikkus homesick- koduigatsus influenza-gripp masterpiece-meistriteos moral-moraal palette-palett pigeon-tuvi report-ettekanne, aruanne, referaat shotgun-haavlipüss spoiled-ära hellitatud strict-range sweetcorn-suhkrumais tepee-püstkoda thorougly-põhjalikult treasure-aare triangle-kolmnurk vineyard-viinamarjaistandus war correspondent-sõjakorrespondent warrior-sõdalane
1. saj keskel vallutati suurem osa Britanniast. Oma välisele vöimsusele jöudis Rooma impeerium Traianuse valitsusajal (98- 117 pKr), mil vallutati Daakia ja Mesopotaamia. Need läksid küül ruutu kaotsi, kuid säilis ikkagi Vahemereäärne piirkond. Kogu sellel tohutul maa--alal kehtis nn Rooma rahu (pax Romana): Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Riigikorraldus Toimusid väikesed muudatused. Provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta aga imperaatori tiitlit. Keiser on ainuvalitseja tiitel, Augustuse kasuisa Caesari järgi. Senaatoriseisus hakkas laienema. Kodakondsust hakati köigile riigi vabadele elanikele andma, sellega kadus kodankustaatuse eelised ja kodakondsuse varasem möiste kadus. Söjavägi Rooma palgaline söjavägi koosnes leegionitest. Leegionite arv suurenes 2-lt 25-le, harval juhul 40-ni. Leegion koosnes 5000 mehest: 300 raskelt relvastatud jalaväelast; 1000 ratsaväelast; 1000 kergejalaväelast.
vahel. Gladiaatorid jaotati erinevateks võitlejatüüpideks ehk erialadeks. Primitiivsem jaotus on jaotamine kerge- ja raskevõitlejateks. Üks neist oli varustatud kiivri, rinnakaitse, kilbi ja mõõgaga, teise relvastusse kuulus aga kolmhark ja võrk. Sageli läks areenil kokku korraga mitu sellist paari. Võidetu saatuse üle langetas otsuse publik, kes ülespidi pööratud pöidlaga andis märku armuandmiseks, allapoole pööratud pöidlaga aga soovist, et võitja võidetu tapaks. Kui keiser kohal viibis, jäi lõplik otsus tema teha. Suurte kiiduavalduste osaliseks sai vapper võitja, võidetu langes aga üldise pilke alla. Mida verisem oli võitlus, seda suurem oli rahva juubeldamine. Ent võitlused ei piirdunud lihtsate kahevõitlustega. Korraldajad ilmutasid silmapaistvat fantaasiat, lastes areenil kokku eri relvastuses ja kombinatsioonides väesalku. Omavahel lasti võidelda ka metsloomadel või gladiaatoritel metsloomadega. Vahel piisas surmamõistetute
peeglisaalis Suurimad teened Saksa riigi tekkimisel olid Otto Leopold von BISMARCKil SAKSAMAA XX SAJANDI ALGUL XX sajandi algul oli Saksamaa kõige kiiremini arenev riik maailmas. Selle põhjused olid: Prantsusmaalt sõjasaagiks saadud Elsassi ja Lotringi söetootmispiirkonnad Prantsusmaalt saadud kontributsioon ehk sõjakahjutasu Kolooniad Aafrikas Saksa tehastel oli Euroopa moodsaim sisseseade Wilhelm II saksa keiser Keiser Wilhelm II oli väga auahne valitseja. Tema suurimaks sooviks oli Saksamaa mõju suurendamine maailmas. Toetust selleks leidis ta nii aadlike kui ka talurahva ja kodanluse hulgas. Alfred Krupp kuulus Saksa tööstur Relvatehased Esseni piirkonnas Varustas tärkavat Saksa armeed Oma töölistele (u 20 000) rajas erilised linnakud koos parkide, koolide ja puhkealadega Seadis sisse toetused tööõnnetustes hukkunud tööliste leskedele ja orbudele
1.Täida lüngad. Keskaeg algas 476 aastal kui kukutati Lääne-Rooma viimane keiser ja lõppes 1453 aastal kui vallutati Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol. Lääne-Rooma endistel aladel tekkis aga V sajandil Frangi riik. Selle rajas Chlodovech. Karl Suur sai Frangi riigi keisriks 800 aastal. Peale tema surma 843 aastal, jaotati riik kolme pojapoja vahel. Uuesti tekkis keisririik alles 962 aastal. Selle rajajaks oli Otto I. Uue keisririigi nimi oli Püha-Rooma keisririik, sest omavahel liideti Saksa ja Itaalia. Peale Lääne- Rooma
Valitses 1756-80 oma poja Joseph II-ga. Algatas Austria majandust tugendavaid reforme. Richelieu, Armand Jean du Plessis de, hertsog (1585-1642) : Prantsuse kardinal ja riigitegelane. Alates 1642 Louis XIII esimene minister, oli valitususes domineerival positsioonil ja üks peamisi Prantsuse absolutismi rajajaid. Tänu temale tõsis Prantsusmaa Habsburgide peamiseks rivaaliks. Asutas 1635 Prantsuse Akadeemia. Joseph II (1741-1790): Saksa-Rooma riigi keiser 1765-90, Austria ertshertsog 1780-1790. Piiras kiriku mõju, kehtetas 1781 ususallivuse. Kaotas pärisorjuse, edendas haridust, algatas maksureformi. Rajas tugeva tsentraliseeritud riigi. KUNSTNIKUD Francois Boucher (1703-1770) Rokokoo maali tüüpiline esindaja. Kenitlevad ja magusad, enamasti antiikmütoloogia kergemeelsemat poolt kujutavad seinamaalid. Michelangelo Buanorroti (1475-1564) : itaalia kujur, maalikunstnik ja luuletaja. Itaalia renessanskunsti hiilgavaim esindaja
ümbermaailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva Melpomena komandöriks. 1811. aastal määrati ta Balti laevastiku Riia eskaardi sõudelaevastiku flotilli ülemaks Riiga, 1812. aastal aga viidi ta üle teenistusse Mustale merele. kus määrti fregatt Minerva komandöriks, mille konamdör oli kuni 1818. aastani. 1818. aastal määrati ta fregati Flora komandöriks. 1819. aastal viidi ta üle Kroonlinna, kus oli laeva "Vostok" komandöriks. 1819. aastal saadeti keiser Aleksander I korraldusel välja kaks uut maadeavastusreisi, nillest ühe teekond pidi olema lõunamerede suunas ja teine põhjamerede suunas. Bellingshausen juhatas põhjameredele suunduvat ekspeditsiooni. Ta juhatas aastail 18191821 laevade "Mirnõi" (komandör Mihhail Lazarev) ja "Vostok" ümbermaailmareisi. Sel reisil jõuti ta Antarktise lähedusse. Lõunapoolkera talvekuil uuriti Vaikset ookeani, avastati mitu saart Tuamotu saarestikus ja suunduti seejärel taas
18141815 töötas ta Turus ühe töösturi teenistuses. Seal kohtas ta Johan Albrecht Ehrenströmi, kes juhtis äsja pealinnaks ülendatud Helsingi rekonstrueerimist ning otsis võimekat arhitekti. Engel ei läinud siiski kohe Helsingisse, vaid sõitis märtsis 1815 endiselt eraisiku teenistuses olles Peterburi. Engel oleks 1816. aasta alguses äärepealt Berliini tagasi läinud, kuid Ehrenströmil õnnestus viimasel minutil hankida talle töökoht Helsingis. Veebruaris 1816 nimetas keiser Aleksander I, kellele oli näidatud Engeli joonistusi, ta Helsingi rekonstrueerimuse komiteesse arhitektiks. Helsingis tuli tegelda kogu linna planeerimise ja ehitamisega. Algul mõtles Engel sinna jääda ainult mõneks aastaks. Temast sai Soome arhitektuuri juhtfiguur, kes osutus Helsingi usalduse vääriliseks. Peterburi-vaimuline, uusklassitsismi palladionistliku suunaga ühendatud ampiirstiil vastas Soome uuele riiklikule staatusele
Autor: Caravaggio Pealkiri: ,,Peetruse ristilöömine" Aasta: 1600 Tehnika: Õli lõuendil Mõõtmed: 230 x 175 Asukoht: Santa Maria del Popolo, Ceraci Chapel, Rooma Kirjeldus: Caravaggio maalil kujutatakse Peetruse ristilöömist. Peetrust peetakse Rooma kristliku koguduse ehk kiriku rajajaks ning selle linna esimeseks piiskopiks, seega siis paavstiks Kristuse asemikuks maa peal. Ta suri märtrisurma ja löödi risti pea alaspidi keiser Nero ajal. Enne hukkamist lõi Peetrus kartma ja tahtis põgeneda. Roomast väljuval teel Via Appial kohtus Peetrus (tõenäoliselt unes) Kristusega. Peetrus küsis: ,,Domine, quo vadis?" (ladina k. Issand, kuhu sa lähed?) Jeesus vastas: ,,Rooma, et mind uuesti risti löödaks." Sellega andis ta mõista, et Peetrus peab talle määratud saatuse vastu võtma. Peetrus tundis häbi ning pöördus Rooma tagasi, et Paulusega hüvasti jätta ja ristisurma minna. Ta hukati Vatikani künkal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
