Miks hävis Rooma impeerium ? Nagu kõik teavad oli Rooma üks kõige võisam keiserriik vanaajal. Rooma keiserriigi aega jagatakse varajaseks ja hiliseks ajajärguks. Rooma oli tuntud, kui üks suur sõdija riik. Tema alluvuses olid nii mitmedki riigid. Kõige suurem ulatus Rooma riigil oli keiser Traianuse valitsemisajal, umbes 117a. Kõikide nende sõjade tulemusena rajati Rooma impeerium. Rooma impeerium lakkas olemast aastal 476. Impeeriumi lagunemise põhjuseid oli mitmeid, mõned nendest olid järgmised. Kui keiser Diocletianus võimul oli, kehtes ta seaduse, kus 4 keisrit koos valitseksid omale määratud maal. Sellest seadusest tuli loobuda, aga jäi tava, et riik on kaheks jagatud kahe keisri vahel
lõpu. Paljud kristlased kuulutati ka pühakuiks, nt Katariina, Georgios jne. Miks levis ristiusk? Hoolimata sellest, et kristlasi kiusati, kogus ristiusu levik hoogsust. Arvatakse, et see levis kuna selle sõnum oli lihtne. Kõik inimesed, nii vaesed, rikkad, targad kui ka lihtrahvas said sellest aru ja mõistsid seda. Jeesus ütles, et Issanda palge ees loeb vaid inimese usk ja sisemine hingepuhtus, mitte tema positsioon ühiskonnas. Keiser Constantinuse ajal 4. sajandil hakkas ristiusu levik veel rohkem suurenema. Keiser suhtus ristisuku soosivalt, kuid lasi end ristida siiski alles veidi enda surma. 313. aastal kuulutati ristiusk lubatuks. 380.aastal kuulutati ristiusk Roomas ametlikuks religiooniks. Usk. Asi millest ka tänapäeval räägitakse väga palju. See on ja jääb alatiseks mõjutama maailma. Ka tänapäeval mõnel pool taunitakse uske, nii oli ka alguses Roomas. Kristlasi
98 117 Traianuse valitsusaeg, Rooma impeeriumi välise võimu tippaeg. Vallutati Daakia ja Mesopotaamia. Läksid ruttu kaotsi, kuid säilis vahemere ala. Kogu sellel alal kehtis Rooma rahu(pax romana) rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Hiline rooma kesririik: 3. saj sügav kriis: tihedad verised riigipöörded, lakkamatud kodusõjad. Ründasid nii germaanlased kui pärsialased. Segadused lõpetas 284 võimule tulnud keiser Diocletanius. Ümberkorraldusi jätkas keiser Constantinus Suur. Tema lubas seadustada ristiusu, mis sai peagi kohustuslikuks. Rajas riigi uue pealinna, Konstatinopoli. Jätkus linnade pidev allakäik. Ühiskond ja eluolu: Avalikud mängud: hipodroomid, gladiaatorid. Linnapilt: foorum linna keskus, templid, akveduktid, amfiteatrid, hipodroomid, triumfikaared, äravoolukanal cloaca maxima. Kultuur: Plautus: kuulsaim rooma näitekirjanik
Lääne-Rooma riigi languse ja valitseva tsivilisatsiooni sünni eelmänguks oli Rooma rahu lagunemine. Seen tagas impeeriumi stabiilsuse keiser Augustuse valitsemisajast (27. a eKr – 14. a pKr) kuni Marcus Aureliuse surmani aastal 180. 3. saj pKr oli riik kasvanud liiga suureks, tekkisid majandusraskused ja kodusõjad. Otsustavalt kiirendas Rooma rahu lagunemist Caracalla määrus 212. aastast. See andis kõigile Rooma impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õiguseid. See pidi tõstma maksulaekumisi ja leevendama üha süvenevaid majandusraskusi.
Qin Shi Huangdi Kaspar 11a Qin Shi Huangdi · Qin Shi Huangdi oli esimene Hiina keiser. Ta valitses 221210 eKr. · Shi Huangdi valitses Qini riiki juba alates aastast 247 eKr . · Halastamatu ja sõjaka poliitikaga õnnestus tal veerandi sajandi jooksul kõik tülitsevad Hiina väikeriigid alistada ning need esmakordselt ühtseks keisririigiks liita. · Selleks, et tagada keisririigi ühtsust, lasi Shi Huangdi lammutada endiste väikeriikide piiridel olevad kaitsemüürid ning alustas Suure Hiina müüri rajamist
Sultani vägivallareziimi vastased 3) Miks Türgi impeerium lagunes 20. sajandil? osaleti I maailmasõjas kaotajate poolel. 4) Miks ei suutnud India eurooplaste vallutustele vastu seista? Indias oli mitmeusuline ühiskond, kirev rahvuslik kooseis ja range seisuslik kastikord. 5) Kuidas väljendus Indias rahvuslik ärkamine? 1885. rajati India rahvuskongress, 1906. Moslemi Liiga, 6) Milline oli Jaapani traditsiooniline usund ja kes oli selle pea? Shinto, Jaapani keiser, ehk kõrgemvaimulik 7) Kes oli Jaapani kuulsaim valitseja 19. sajandi lõpul ja millisesse dünastiasse ta kuulus? keiser Mutsuhito, Meiji dünastiasse. 8) Millised ümberkorraldused tehti Jaapanis 20. sajandi algul? Kaotati seisused ja nende eesõigused, anti õigused lihtrahvale, kehtestati üldine sõjaväekohustus. 9) Millised linnad on olnud Jaapani keisri residentsiks? Tokyo, Kyoto. 10) Mida kujutas endast kastikord? inimesed oli seisuste järgi jagatud kastidesse
Strasbourgist lahkuma ja minna Mainzi ülikooli. Enne Prantsuse revolutsiooni vägede sisenemist Mainzi , läks Brüsselis Euroopa Austria Madalmaad, kus tema isa oli tollane peaminister. 25. (kahekümne viiendal) märtsil 1821 (tuhat kaheksasada kahekümne esimesel) aastal sai Metternich Austria riigikantsleriks, mis tähendas tema kui Austria mõjukaima mehe positsiooni lõplikku kinnistumist. Kui keiser Franz I suri, sai võimule tema poeg Ferdinand I, kes oli vaimselt piiratud ja kannatas vesipealisuse all, mistõttu Metternichi tähtsus tõusis veelgi. Siiski hakkasid tema positsiooni õõnestama mitmed kadedad Habsburgide koja liikmed, kellest osa pooldasid liberaalsemat poliitikat, teised ei soovinud aga lihtsalt tema mõjuvõimu liigset kasvu. Seetõttu ei olnud Metternichil oma poliitika ajamine sugugi lihtne ning kui midagi ebaõnnestus, süüdistati selles vaid teda
Keisri hull "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock (17871836), kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra. "Keisri hull" on üks maailmas tuntumaid eesti kirjandusteoseid: seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde. Bock sokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes keisri vallastütre hiilgavast partiist ja abielludes naisega pärisorjade hulgast. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid.
Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma võimule. Kuningas Chlodovech otsustas vastu võtta ka ristiusu ja selle ilma muutusteta. See oli tark
saj maalingutega. Konstantinopoli Hagia Sophia Qualat Simani klooster Ravenna Galla Placidia mausoleum Ehitatud 425-430 pKr, kreeka risti kujulisena, mille kuppel on täielikult kaetud mosaiigiga (8 apostlit ja sümbolistlikud tuvid joomas), ülejäänud neli apostlit on kujutatud ristvõlvidel, tähed. Ukse kohal on Kristud hea karjusena, noor, habemetu, kuue lambaga. Vastasseinas on arvatavasti Püha Lawrence. Siin on kolm sarkofaagi, millest üks pidi kuuluma Galla placidiale, teine keiser Valentinian III või Galla Placidia vennale ja kolmas Galla Placidia abikaasale keiser Constantius III-le. Ravenna Sant'Apollinare Nouvo 6. saj I veerandil Theodorichu ehitatud basiilika tüüpi kirik. See ariaanlik kirik oli algselt pühendatud Lunastaja Kristusele. Hiljem pühendas Justinianus kiriku Pühale Martinile, ariaanluse vastasele. 9. saj toodi siia püha Apollinare reliikviad ja kirik sai oma praeguse nime.
Vatikan hõlmab Paavsti eluruumid, kuulsa Peetri katedraali, muuseume, raamatukogu, observatooriumi ning umbes kakskümmend õue ja aeda. Seal asub ka Euroopa üks kuulsamaid muuseume Vatikani Muuseum. Rooma kirikutest on kuulsad: erinevate arhitektuuristiilide poolest kuulus Santa Maria Maggiore basiilika Rooma peakirik, mis ülistab Püha Neitsi Maarjat; San Giovanni in Laterano esimene Rooma katedraal ja, nagu ütleb pealkiri fassaadil: "linna ja maailma kõikide kirikute ema" keiser Constantinus Suure poolt apostel Pauluse auks püstitatud Püha Pauluse kirik. Rooma kuulsaimad väljakud: Trevi väljak Rooma kõige kõrgema purskkaevuga, kuulus Hispaania väljak ja trepp, linna ilusaim barokkstiilis Navona väljak Bernini loodud Fontana dei Quattro Fiumi purskkaevuga ja Santa Agnese in Agone kirik. Tituse võidukaar Rooma linna ehituskunst Alates 1
algul olid Plebeid riigivõimust kõrvale jäetud aga aja jooksul võtsid nad kätte patriitsidega võrdsed õigused.) Klient ennast patrooni kaitse alla andnud inimene V-Roomas ja Itaalias; vastutasuks tõotas patrooni ustavalt teenida Senat aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi pol. Leegion suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes u. 5000 mehest Foorum turu ja koosoleku plats Metseen rikas kunsti ja kultuurisoosija (sõna tuleb keiser Augustuse sõbra Maesdenase nimest) 6. Kes olid? Vali õige nimi! (Caesar, Nero, Titus Livius, Maecenas, Paulus, Peetrus, Zeus, Hestia, Jupiter, Mars, Poseidon) 6p Usukuulutaja ehk apostel, oli olnud Kristuse jünger, temast sai Rooma esimene piiskop Peetrus Rooma ajaloolane, kirjutas teose ,,Raamatud linna rajamisest alates" -- Titus Livius Kodukolde jumalanna -- Hestia Roomlaste sõjajumal -- Mars Taeva-, pikse-ja tormijumal roomlastel -- Jupiter
keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Aadam, Eeva: Ristiusu õpetuse järgi lasub kogu inimkonnal pärispatt, mis sai alguse sellest, et esimesed inimesed Aadam ja Eeva astusid paradiisiaias üle Jumala käsust. Gregorius VII: Rõhutas kiriku ja paavstivõimu sõltumatust, oli veendunud, et paavst on jumala asemik maa peal ja, et vaimulikud ja ilmalikud peavad talle kuuletuma. Nõudis, et kõik piiskopid püha Rooma riigis nimetaks ametisse paavst, mitte keiser. Sai hüüdnime Püha Saatan. Heinrich IV: Polnud nõus paavste endast kõrgemaks nim., ei loobunud õigusest piiskoppe ametisse nim. Mitu korda tungisid ta väed Rooma ja püüdsid paavste sõnakuulmisele sundida. Vastukaaluks kuulutas Gregorius VII ta troonilt tagandatuks, ässitas Itaalias ja Saksamaal feodaale ja linnaelanikke vastuhakkudele, suutis mõni kord oma tahte talle peale suruda
Sündmused: Puunia sõjad, Makedoonia ja Kreeka vallutamine. Isikud: Scipio Africanus. Kodusõdade period ja vabariigi langus (133-30 eKr) iseloomulikud jooned: Kujunes välja 2 poliitilist suundumust- optimaadid ja populaarid. Sündmused: Aktioni merelahing, orjade ülestõusud, Caesari eluaegne diktaatori tiitel. Isikud: Caesar, Augustus. Varane keisririik (30 eKr-235 pKr) iseloomulikud jooned: Toimus õitsenguperiood, ajajärku nimetatakse printsipaadiks ja keiser sai ise valida järgmise keisri. Sündmused: Juudi sõda, vallutati Britannia. Isikud: Augustus, Claudius. Segaduste ajajärk Roomas (235-284) iseloomulikud jooned: Linnade langus. Sündmused: Pidevad kodusõjad. Isikud: Aurelianus, Diocletianus. Rooma uus tugevnemine (284-395) iseloomulikud jooned: Valitsejat nimetati isandaks, seati sisse neljavalitsus, korrastati maksusüsteeme. Sündmused: Rooma riik jaotati Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks
Viktoorialik periood Inglismaal:Viktooria(1837-1901),õitsenguperiood, Ingl. Nimetati maailma sepikojaks tööstus- Toodangumahult, Koloniaalimpeerium oli suurim, kui ühelgi teisel riigil, sufrozetid-naisõiguslased, Naiste valimis õiguse seadus , Inglise Buuri sõjad 1899-1902 ,Iirima nõuab home rule e. Omavalitsust, Kõige esimesena sai valima naine Uus-Meremaal 1893 .1902 austraalia, 1905 Soome, 1918 Inglismaal , 1928 üldine valimisõigus, 1918 Eesti, 1971 Sveits .Vene impeerium : Nikolai II võimuletulek 1894-1917, isevalitsus-mittevenelaste rõhumine, venestamine- eriti Poolas, Soomes ja Baltimaades.Vene revolutsioon:1905-1907 .Põhjused: Jaapani sõjas lüüasaamine teravdas Venemaa riigi teravaid siseprobleeme, Verine pühapäev 9.Jan 1905 sellega algas revoluts , kadus usk tsaarisse,17.okt 1905 manifest millega tsaar lubas kokku kutsuda riigituuma,lubas rahvale anda demokraatlikud vabadused sõna ja koos- olekute vabadus,lubas laiendada valim...
4. Nikolai I valitsemise põhijoontest Ajalooline kontekst. Alustas loomingut 1840ndatel aastatel. Keiser Nikolai I, valitses aastast 1825. Samal aastal toimus dekabristide ülestõus. Esimene aadelkonna avalik katse isevalitsust kukutada. Vandenõu. Aadlikud, eelkõige sõjaväelased, kes üritasid radikaalsete meetmetega kukutada keisrit ning mõrvata kõiki dünastia esindajaid. Üks kaugem projekt oli ka vabariigi kehtestamine. Kaardiväelased Talvepalee ees väljakul. Nikolai I õnnestus samal päeval mäss maha suruda. Surma mõisteti esialgu 36 aadlikku. Armuandmine. Poodi üles 5 mässajat.
1.sajand p.Kr kujuneb välja ristiusk. Samal ajal koostavad evangelistid Uue Testamendi. 1-3. sajandil toimub laialdane kristlaste tagakiusamine. 3.sajand p.Kr satub Rooma kriisiperioodi. 303. aastal keiser Diocletianus vallandab julmima kristlaste jälitamise, mis jäi viimaseks. 313.aastal keiser Constantinus kuulutab ristiusu lubatuks- Milano edikt. 381.aastal kuulutatakse ristiusk Rooma impeeriumis riigiusuks. Levinuimaks tüübiks oli basiilika. Basiilika on ida-läänesuunaline avar piklik saalhoone. Jaguneb pikisuunas üksikuteks osadeks- löövideks. Kesklööv on laiem ja kõrgem külglöövidest ja tema müüride ülaosas on aknad. Idaosas oli võlvitud poolümar ruum- apsiid. Selles olid altar ja vaimulike istekohad. Basiilika oli kaetud kas lahtise sarik- või lameda laega.
1622. aastal alustas salaühing ,,Valge Lootos" mässu, mille tagajärjel kukutati Mingi dünastia. Mandzude armee tungis 1644. aastal Põhja-Hiinasse ja vallutas varsti kogu Hiina. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia. Valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist aste madalamal moodustas aga õigusteta ametnikud, mõisnikud ja sõjaväelased. Hiina lihtrahvas oli õigusteta alamkiht. Tekkis arvukalt uusi salaühinguid. Kultuur Qingi dünastia ajal Hariduselus olulisi muudatusi polnud. Keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle, keelustas 1663. aastal teose ,,Mingi dünastia ajalugu" ja lasi hukata kõik, kes sellega seotud olid. Põletati raamatuid, vaenati kõiki kirjanikke, kelle looming ei pälvinud mandzu heakskiitu. Kirjandusse aga ilmus uus zanr satiiriline romaan. Suurima tunnustuse saavutas Cao Xueqini romaan, mis kirjeldab ühe hiina perekonna tõusu ja langust.
Marcus Aurelius 121-180 m.a.j Marcus Aurelius sündis Roomas,nimekas ja jõukas Anniuste perekonnas.Ta sai väga hea hariduse.Neli kreeka ja rooma grammatikut õpetasid talle keeli,kaheksa õpetajat aga filosoofiat ning selle kõrval pühendus ta veel maalimisele ja retoorikale. Tema retoorikaõpetajaks oli Marcus Cornelius Fronto,kes suunas ta püüdlused kirjanduse ja kõnekunsti valdkonda. Keiser Hadrianuse tahtel lapsendas tema adoptiivpoeg ja järeltulija Titus Aurelius Arrius Antoninus noore Marcuse. Keisriks saades kihlas Antoninus Marcus Aureliuse(18a.) oma tütre Faustinaga(9a.), 145. a. nad abiellusid ning neil oli 13 last. 146.-147. aasta paiku eemaldus Marcus Aurelius retoorikast ja vaimustus filosoofiast. 161. a. Sai temast filosoof keisritroonil ning oma kohustusi ennastsalgavalt täita püüdes veetis ta suurema osa keisrielust,
ning kutseoskuste omaduste soodustamine. Esmaseks sihiks oli eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid tõusid päevakorrale alles sajandivahetusel. Tartus oli rahvusliku liikumise eestvedajateks 1864. aastal Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. Johann Köler ( keisri õuemaalija), kes aitas 1864. aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. Viljandimaa talupojad mõtlesid rajada eestikeelse kooli, mis oleks pühendatud keiser Aleksander I-le kui talurhva vabastajale. Kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserte ning teatrietendusi. Üle Eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komiteed ning valdades nende abikomiteed, mis eriti aktiivselt tegutsesid Lõuna-Eestis. 1871. aastal loodi Tartus peakomitee. Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslasate ühenduste eeskujul, osaliselt ka toel
1. erinevate perioodide iseloomulikumad jooned, sündmused ja juhid 1. Rahvusliku liikumise algus (1850. aastate keskpaik-1869); 1857 - "Kalevipoja" ilmumine; 1857 - Johann Voldemar Jannsen alustas "Perno Postimehe" väljaandmist; 1864 - J. V. Jannsen kolis Tartusse ning asutas seal "Eesti Postimehe"; 1864 - Palvekirjade kampaania (Palvekiri anti üle keiser Aleksander II-le 9. nov. Tsarskoje Seloos.); 1865 - Laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" loomine; 1869 - 18-20. juunini esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus. 2. 1870. aastad; 1871 - Aleksandrikooli Peakomitee asutamine (1874. A. osteti maja Põltsamaa lähistel Kaarlimõisas); 1872 - Eesti Kirjameeste Seltsi (EKS) asutamine (EKS soovitusel võeti kasutusele uus kirjakeel); 1878 - Carl Robert Jakobson asutas "Sakala"
Suur Hiina müür Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude mongolite, türklaste ja teiste sissetungi eest. Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikus 220200 eKr, kui esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi lasi erinevad müürilõigud omavahel ühendada. Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idast kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000, hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000.
puutumatust, punane on aga siiruse ja soojuse värv. Vapp Jaapani vapp on Jaapani rahvuslik ja keiserlik pitsat, mitteametlik riigivapp. Vapil on kujutatud krüsanteemiõis 16 õielehega, mille alt paistavad veel 16 õielehe otsad. Fakte Jaapani ajaloost Kolmkümmend tuhat aastat eKr. tulid esimesed inimesed Jaapani aladele.Need olid arvatavasti mongolid Hiinast. Umbes kakskümmend tuhat aastat eKr. Tõusis merevee tase ja Jaapanist sai saarestik. Aastal 500 tekkis Jaapanisse kindel keiser. Praegune keiser on Akihito ja praegune keiserinna on Michiko. Kultuur Nagu kogu jaapani kultuur, nii ka jaapani kirjandus ammutab jõudu mitmest allikast - äratuntavad on muistse hiina kirjanduse mõjud, mitmesugused Läänest pärit elemendid ja muidugi Jaapani oma põlised traditsioonid. Ajaloolised kirjandused on: Kojiki ja Manyoshu Taketori Monogatari, Genji Monogatari ja Makura-no Soshi Kokinshu Heike Monogatari ja Taiheiki Jaapani muusika
arhitektuuri kuulsaimait mälestusmärki, ehitati aastail 532537. Kõigi ehitiste üle kõrgus Hagia Sophia katedraal, Konstantinoopoli kauneim ehitis ja Bütsantsi usuelu keskus. Püha Sophia = Püha Tarkus. Bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik ning vajas avarat ruumi. Sellepärast eelistati bütsantsi sakraalarhitektuuris kupliga kaetud tsentraalehitist, kus protsessiooni, kirikliku rongkäigu ilu on mitmest küljest vaadeldav. Sellist kirikut olevat keiser Justinianus näinud öösel unes. Ta oli andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku. 527 p.Kr. andis keiser Justinianus korralduse Püha Sophia kiriku ehitamiseks. Laevadega veeti kohale tohututes kogustes punast porfüüri, valget ja kollast marmorit ning rohelist serpentiini. Kirikut, mis oli samas paigas juba kolmas, hakati ehitama 532. a ning ta sai valmis kuue aastaga. Maavärinaterohke piirkond, 21 a pärast vajus kuppel sisse, taastustööd kestsid 5 a
-Endise rahvavõimu asemel oli võim ühel isikul -Rahvakoosolekud kaotasid oma tähtsuse -Vabatahtlikud sõjaväelased asendusid palga sõjaväega 5. Võrrelge pereelu ja naise positsiooni Kreekas ja Roomas. Sarnasused: perreelu juhtis pereisa. Naistel oli ülesanne kodu korras hoida Erinevused: kreekas ei tohtinud naised väljas käia. Roomas võisid ja Roomas tohtisid isegi naised karjääri teha. Kreekas pidid naised kodus tütreid õpetama. 6. Keiser, kes rajas impeeriumi uue pealinna riigi idaossa- Väejuht, kes viis I saj. eKr läbi kalendrireformi- Rooma esimene keiser, kes võttis endale aunimetuse princeps (ld k’esimene’) I saj. pKr elanud aktiivne ristiusu levitaja Rooma riigis 7. Kus tekkist ristiusk? Palestiinas Millistel põhjustel? – Usuti, et Messias toob rahu ja õigluse e. Jumalariigi -Sest seal oli olemas juba ainujumala usk. 8. Kes oli Jeesus Kristus?- Jutlustaja, õpetaja ja ravitseja
juunini 1815. Ta oli ka Itaalia Vabariigi president, hiljem ka Itaalia kuningas. Suguvõsa ja vanemad Napoleoni isa oli jurist, kes 1777.aastal oli määratud Korsika vabariigi esindajaks Louis XVI õukonda. Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves oli tema ema Letizia, kelle range distsipliin talitses ohjeldamatut last. Sünd,nimi ja ristimine Napoleon sündis 15.augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena. Tulevane keiser ristiti Napoleone di Buonaparte nimega. Eesnime sai ta tõenäoliselt onu järgi, kuigi sama nime kandis ka tema väikelapsena surnud vanem vend. Napoleon ristiti oma esimese sünnipäeva eel katoliku kiriku ajaccio katedraalis. Haridus Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele lastele kättesaamatu. 1779 astus Napoleon uskliku kooli, et
mittekristlastele. Misjonär levitaja. Abt mungakloostri juht. Abtiss nunnakloostri ülem. 8. Kirikulõhe. 1054. A jaguneb ristiusu kirik kaheks: Idakirik ehk õigeusu kirik: patriah, Kreeka ja kohalikud keeled, abielukeeld vaid kõrgvaimulikel. Läänekirik ehk katoliku kirik: Ladina keel, paavst, abielukeeld kõigil vaimulikel. 9. Bütsants. Ida-Rooma riik. 324-330 Konstantinoopoli ehitamine. Byzantion > Konstantinoopol > Istanbul. Keiser Justinianus Esimene 527- 565: Vallutas Itaalia, Kartaago. Annab välja tsiviilseaduste kogu ehk Rooma õiguse. Laseb ehitada Hagia Sophia katedraali. Keiser piiramatu võimuga. Senat andis Keisrile nõu. Patriarh Bütsantsi kirikupea. Haridus ja vaimuelu: Antiikaja eeskujud, Platon ja Aristoteles, Hagiograafia pühakute elulood. Vaga elu, lihasuretamine, imeteod, märtrisurm. 10.Vana-Vene riik: varjaag Rjurik asus valitsema Novgorodis. 882 vürst
kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused). 4) Õpilane oskab seletada ja tuua näiteid patrooni-kliendi suhetest. 5) Õpilane oskab anda ülevaate Rooma vabariiklikust korraldusest ning lühidalt selgitada ka võimusuhteid. 6) Õpilane oskab nimetada piirkondi, mis kuulusid Rooma riigi koosseisu keiser Traianuse valitsemisajal. 7) Millised probleemid kaasnesid üleminekuga kodanike armeelt elukutselisele armeele? 8) Kuidas koondas keiser enda kätte kogu võimutäiuse? Tooge näiteid. 9)Milline oli Rooma poliitika vallutatud alade suhtes Itaalias ja väljaspool Itaaliat? Võrdlus. 10) Õpilane oskab võrrelda Rooma Ida- ja Lääneprovintse. 11) Õpilane oskab anda ülevaate Rooma õigussüsteemist (keda seadus kaitses, kuidas olid
eenduvale müüriosale, mille vahele jäävad süvendid e. nisid. Betoonist võlvid teevad kergemaks 4-nurksed süvendid kassetid kassettlagi. Ruumi üleval laes on ainuke loodusliku valguse allikas. Vanasti oli kupli sisepind kullatud. Tänapäeval näeme seinete ja marmori varjundite mängu. Praegu on Panthenon kohandatud kirikuks. Circus Maximuses korraldati kaarikute võiduajamisi. See oli vaatemängude paik. Vabariigi ajal oli Rooma linn ümbritsetud müüridega. Keiser Aurelicanuse ajal alustati võimsate müüride ehitamist. Need olid 6 m kõrged ja 3,5 m paksud tellis- ja betoonmüürid, 4-nurksete tornidega, kogupikkusega ligi 19 km. 18. Rooma skulptuur ja maalikunst. Rooma skulptuur on tugevalt mõjutatud kreeka skulptuurist. Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Roomlased kujutasid esivanemaid realistlikult. Hiljem tehti portreeskulptuure keisritest, inimestest, kes osutasid riigile olilisi teeneid.
ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst areneb edasi kristlikus vaimus ja sellega kaasnevad ka mitmed idamaade kunsti elemendid. Kunsti esimene õitseaeg oli 6. sajandil keiser Justinianuse ajal. BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Arhitektuur kujuneb lõplikult välja alles 6 saj.-ks. Peamiseks ehitistüübiks oli ristikujuline basiilika, mis sisaldas ka empoore. 6.saj-l sai suuremaks probleemiks tsentraalehitise- (kreeka rist, kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel) lähendamine pikkehitisele. Kreeka risti baasil ehitatud kirik Konstantinoopolis on Apostlite kirik.
Aastal 1516, peale Giovanni Bellini surma, määras Veneetsia valitsus ta ametlikuks riigikunstnikuks. Selles ametis tuli tal jäädvustada riigielu sündmusi ja juhtida kohalikku kunstielu. Isikupärase käsitlusviisi saavutas Tiziani 16. saj. teisel kümnendil. Sellest peale lõi ta oma elurõõmsamaid, bakhanaali kujutavad teosed ning suured madonnakompositsioonid. Võitnud laialdase tunnustuse, sai ta tellimusi Paavst Paulus III-lt, keiser Karl V-lt ja mitmelt teiselt mõjukalt valitsejalt. Loomingu kõrgaeg oli 15301550, siis valmisid peenelt karakteriseeritud portreed ning ideaalselt täiuslikud ja ühtaegu eluliselt konkreetsed Venuse maalid. Viimases loomejärgus sai valdavaks Piibli ainestiku uudne dramaatiline tõlgendamine ning vaba maaliline teostus, mis rajas teed barokile. Tizian oli Veneetsia koolkonna tähtsaim esindaja, kes oma pika, ligi 100 aastat kestnud elu jooksul jõudis
toredusest, mis omavahel suurejooneliselt ühendati. Bütsantsi arhitektuuris kasutati laialdaselt põletatud telliseid, mis laoti vaheldumisi loodusliku kiviga. Võlvid ja kuplid valmistati kergetest kärgtellistest, pimsist, putsolaanist jm. Siseseinad ja mõnikord ka välisseinad kaeti marmori või mosaiikidega. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise klaasisegu - smaldi. Bütsantsi kunstis on kolm suuremat õitsenguaega: 1. keiser Justinianus I valitsemine 6. saj 2. Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. saj 3. Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. Saj Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks. Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente
Rooma kunst Rooma kunst oli paljuski mõjutatud alistatud Kreekast. Sealt toodi massiliselt Rooma skulptuure ja Kreeka kunsti. Siiski loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised reljeefid. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist olid käibel rooma mündid.
Marcus Antonius, Marcus Lepidus). Kodusõdade tulemusena 1. saj II poolel eKr koondus kogu võimutäius aastaks 30 eKr Caesari pärija Octavianuse kätte, kes pani aluse uuele valitsemissüsteemile - keisririigile. 2.3. Keisririigi aegne valitsemiskorraldus: Gaius Octavianuse valitsemisaja algul kujunes välja uus valitsemiskorraldus. Keiser, kes 27. eKr sai senatilt aunimetuse Augustus (ld k püha), oli ühtlasi ka princeps (ld k esimene; esimene senaator), kõigi provintside asevalitseja- imperaator (ld k käskija), eluaegne rahvatribuun ja ülempreester (pontifex maximus). Senat muutus nüüd keisrile nõuandvaks organiks ning rahvakoosolekud kaotasid oma tähtsuse
hellenistlik suurriik Egiptus ja kehtestus Octavianuse ülemvõim. Varane 30 eKr – 235 Octavianus Augustuse valitsusaja algul keisririik pKr kehtestati monarhistlik valitsemissüsteem. Usukuulutaja Jeesuse tegevuse tulemusena kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeis 235 – 284 Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. rite pKr Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid ajajärk germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 – 476 Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a)
hellenistlik suurriik Egiptus ja kehtestus Octavianuse ülemvõim. Varane 30 eKr 235 Octavianus Augustuse valitsusaja algul keisririik pKr kehtestati monarhistlik valitsemissüsteem. Usukuulutaja Jeesuse tegevuse tulemusena kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeis 235 284 Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. rite pKr Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid ajajärk germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 476 Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a)
(31-30 eKr) vallutati viimane hellenistlik suurriik Egiptus ja kehtestus Octavianuse ülemvõim. Varane 30 eKr 235 · Octavianus Augustuse valitsusaja algul kehtestati keisririik pKr monarhistlik valitsemissüsteem. · Usukuulutaja Jeesuse tegevuse tulemusena kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. · Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeisrit 235 284 pKr · Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. e ajajärk · Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 476 pKr · Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) taastati keisririik keisririigi sisekord ja piiride julgeolek.
KREEKA EHITUSKUNST 1.)Arhailine e dooria 7.-6. eKr.*talastiku moodustasid kaniis, friis ja arhitraan *lihtrahvas templis ei käinud * ehituses kindlad: sammaste arv, kõrguse-laiuse suhe, tempel avaneb itta. 2.) klassikaline e joonia 5.-4. saj eKr * võrreldes dooriaga on sammas saledam ja enam kaunistatud + baas. 3.) hiline e hellenistlik eh korintose 3.-1. saj eKr.*pikim ja saledaim sammas jooniast erimeb kapiteeli poolest, pidulik , kaetud taimsete motiividega ning ülemine osa meenutab vaasi * enam ei pöörata tähelepanu templitele, vaid profaanarhitektuurile *liikide segamine, lossid, teatrid. KREETA-MÜKEENE KUNST- Kreeta-kult on kõrgel järjel, maalidel ei esine sõjastseene, on sanasusi Egiptusega, levinuim pisiskulptuur on jumalanna madudega. Mükeene-söjakas, linnadel paksud müürid, kõrgelt arenenenud tarbekunst. Sarnasus- Kreeta samma, alt kitsem, kui ülalt, sile, värvitud, pole baasi, ülal padjanadid; vaba voolav joon seinamaalidel. ...
saj see kaotati,vaimuelus-uus ilmalik ideoloogia-valgustus,riigivalitsemises-alguses oli absolutistlik monarhia,hiljem nihkus esile parlamentlik mon., kus võitlus selle ümber kestis mitu saj.,paral. sellele kulges osades maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis tõusis eriti võimsalt esile revolutsioonides,tööstus- industriaalühiskond,masinatootmine ning linnastumine, 30a sõda 1618-48,richelieu- prantsusmaa peaminister,ferdinand II habsburg-saksa-rooma keiser, christian II-taani kuningas, tilly-saksa-rooma keisri väejuht,wallenstein-sama,gustav II adolf-rootsi kuningas,ta võttis kasutusele maapalgalise süsteemi,mille kaudu kutsuti lisaks vabatahtlike värbamisele välismaalt ka oma elanikke teenistusse, teatud hulgal taludel oli kohustus anda teenistusse 1 talumees, kes kindlustati vajalikuga(maatükk,maja) see tõttu oli rootsi armee paljuski rahvuslik armee,17 saj oli euroopa haaratud kriisidest, mis
K D I L S J A N I T Õ U SA P R E I S Koostaja: Mikk Vihmann Sangaste 2009 SAKSAROOMA KEISRIRIIK Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, neile oli antud õigus valida keiser. 2. Vürstide kuuria üksikute Saksa riikide esindajad 3. Linnade kuuria 51 vaba ja riigilinna esindajad. RIIGIPÄEV Riigipäev ei olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isegi vaimulike esindust. 16131640 ei kutsunud keiser Riigipäeva kokku. 1663 istus Regensburgis koos alaline Riigipäev. Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga tunnistati üksikute saksa riikide suveräänsust (nad said õiguse iseseisvale
kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati 9. sajandi keskel said ikonoduulid uuesti ülekaalu Pühapiltide valmistamine ja austamine taastati, kuid palju varasemat kunsti oli hävinud Teosed Mitmed olulised Bütsantsi kujutava kunsti teosed on säilinud väljaspool selle tuumikala, näiteks Itaalias ja Venemaal Varase bütsantsi kuulsad näited on Ravenna kirikute mosaiigid Mosaiikide sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline Peamiseks kultuseobjektiks on keiser, kes juhib nii riiki kui ka kirikut Keiser Justinianust kujutav mosaiik Inimesekujutus Teistsugune kui antiigi ja varakristuse ajal Figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud Näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt Figuurid on asetatud tihedasse ritta ja näib, nagu nad ei seisaks maapinnal Figuurid on tasapinnalised ja ümbritsevat ruumi pole püütud kujutada Figuuride kuldne taust on täiesti tinglik Mosaiigid tahavad
igale keisrile ehitati foorum Foorumi varemed Forum Romanum Sambad Trajanusele pühendatud Asus Trajanuse foorumil 30m kõrge ja alus+19 marmorsilindrit Seal tipus oli ka Trajanuse kuju 200m reljeefi samba peal, kus peal Trajanuse sõda daaklastega Sees keerdtrepp ja ülal vaateplatform Sisaldas matuseurni Trajanuse sammas Reljeef Trajanuse sambal Circus Kõige kuulsam Circus Maximus ehk "Suur ring" lad.k Neljahobuse kaarikute võiduajamise koht Keiser Nero on ka olnud ajur ja loomulikult võitnud Circus Maximus Kaariku võidusõit Circus Maximus täna Maanteed Via Appia -kuulsaim Rooma maantee Ehitati IV saj eKr, viis Capuasse ja oli 195 km pikk Maanteed rajati otse ja ehitati väga põhjalikult Üldse oli 80 00 km ja 372 teed Keiser Augustus rajas ka postijaamad iga 37 km järele Kiirkäskjalg läbis päevas 180 km Via Appia Caracalla term Kõige kuulsam term-avalik saun Ehitati alates III saj
rajas Aachenisse keisri kooli lähikondlastele ja Frangi ülikute poegadele. Karl Suure nimi ei tekkinud keisril suure riigi tõttu vaid tema suure kasvu tõttu. Karl I oli 190 sentimeetrit pikk, ta oli keskaja inimese kohta hiiglane. Keskaegsete inimeste arust oli Karl Suur ideaalne valitseja. Karl Suure keisririik püsis ühtsena ka tema poja Ludwig Vaga valitsusajal (814-840). Aga pärast Ludwigut lagunes Frangi riik sootuks. Kasutatud kirjandus: Ernst W. Wies "Karl Suur. Keiser ja pühak" Tallinn, 1999 http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Suur Karl Suur http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/karl_suur.htm Mait Kõiv, Priit Raudkivi. http://www.slideshare.net/MariePrna/frangi-riik-karl-suur-lne-euroopa-riikide-teke-10142754 Autor: Marie Pärna. Frangi riik, Karl Suur, lääne-Euroopa riikide teke. 30.03.14 Mariette Heleen Toome, 7a, Rocca al Mare kool
Ent ikka on sellele esitatud spetsiifilisi nõudmisi, oodatud sellelt eeskätt kujutatud isikute väärikuse rõhutamist, majesteetlikkust ja pidulikkust, loomulikult ka sarnasust. Valitsejad läinud ajalukku kui ühe või teise ajastu tunnusfiguurid, seega ei saa me alahinnata valitsejaportreede vajalikkust. Rääkides Peetri, Katariina või Nikolai ajastust, siis on selge, et jutt on keiser Peeter I, keisrinnade ja Katariina II või keiser Nikolai I valitsemisajast, millest igaüks kujutab endast omaette terviklikku etappi Venemaa arengus, nii, nagu Elisabeth I valitsemisaeg Inglismaal või Louis XIV valitsemisaeg Prantsusmaal. Ajaloo arvestamine antud näituse puhul on eriti oluline. Ajalugu tõstab antud näituse mõtekust veelgi ning aitab aru saada nende kindlate maalide tähtsusest. Maalidel olid vaid Venemaa keisrite ja keisrinnade portreed ning endamasti olid need õlimaalid 18.-20. sajandist. Kunstnikud olid
8.klass 1. Mida tähendab ,,uus ajastu Preisimaal"? Wilhelm I sai kaasvalitsejaks, loodi Saksa rahvusliit. 2. Kuidas ühendati Saksamaa? Purustati Taani. Kaotati Saksa liit. Alistati Prantsusmaa. 3. Kes olid: Wilhelm I, Wilhelm II, O.von Bismarck. Wilhelm I - Preisi kuningas ja saksa keisririigi keiser. Ühendas Saksamaa Bismarcki abiga. WII = Viimane Preisi kuningas & Saksa keiser. Soovis ainuvalitseda. Bismarck = Preisi valitsusjuht WI ajal. Ühendas Saksamaa. Vägivaldne. 4. Miks oli O.von Bismarck kantslerina raudne? Ta pooldas vägivalda, ei kuulanud Maapäeva. 5. Mis toimus 1871.aastal? Kuulutati välja Saksa keisririik 6. Mida kujutas endast Wilhelm II ,,uus kurss"? Väliskaubandus, naised 11h, lastetöö keelatud, puhkepäev. 7. Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat? Julmem, kogemused puudusid, vägivald. 8
· Trianuse valitsusajal (98-117) saavutas Rooma impeerium võimsuse haripunkti vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. · Roomarahu riik tagas kodanikele rahu ja julgeoleku, piiridele rajati tugevad kindlustevööndid. d. Hiline keisririik (235-476) · Segaduste ajajärk (235-284) nn sõdurkeisrid, kes võitlesid võimu pärast. 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. · Korra riigis taastas keiser Diocletianus (284-305), tugevdades keisrivõimu senati arvel. · Constantinus Suur (306-336) legaliseeris ristiusu ja muutis pealinnaks Konstantinoopoli, suurenes lõhe ida- ja lääneprovintside vahel. · Theudosius ühendas veel korra riigi, kuid tema surma järel 395. a. lõhenes Rooma impeerium lõplikult kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks. · Suur rahvasteränne (375-476) germaani hõimude paiknemine hunnide eest Rooma aladele.
Mars Ares - sõjajumalad Juno Hera Poseidon Neptunus Hades Pluto Riik ja religioon Need olid roomlaste arust lahutamatud ning riigi edukus sõltus täielikult jumala heasoovlikkusest, seega kõik usupidustused olid väga tähtsal kohal. Preestrid olid samuti riigiametnikud, kes määrati ametisse eluks ajaks. Nad jagunesid kolleegiumitesse, millest tähtsaim oli pontifekside kolleegium ja selle eesotsas pontifex maximus (keisririigi ajal oligi keiser ise). Pontifeksid jälgisid kalendrit , et õigel ajal pidustusi korraldada ja tähtpäevi tähistada. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Keisritele toodi ohvreid ja püstitati altareid.See komme tuli hellenistlikest riikidest ida pool. Ennete tõlgendamine Samuti nagu religioongi, oli ka ennete tõlgendamine allutatud riigi huvidele. Seda tegid augurid. Ennete tõlgendamine kuulus iga ohvritoomise juurde, jumalad võisid ilmutada oma tahet erinevatel viisidel
Mars Ares - sõjajumalad Juno Hera Poseidon Neptunus Hades Pluto Riik ja religioon Need olid roomlaste arust lahutamatud ning riigi edukus sõltus täielikult jumala heasoovlikkusest, seega kõik usupidustused olid väga tähtsal kohal. Preestrid olid samuti riigiametnikud, kes määrati ametisse eluks ajaks. Nad jagunesid kolleegiumitesse, millest tähtsaim oli pontifekside kolleegium ja selle eesotsas pontifex maximus (keisririigi ajal oligi keiser ise). Pontifeksid jälgisid kalendrit , et õigel ajal pidustusi korraldada ja tähtpäevi tähistada. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Keisritele toodi ohvreid ja püstitati altareid.See komme tuli hellenistlikest riikidest ida pool. Ennete tõlgendamine Samuti nagu religioongi, oli ka ennete tõlgendamine allutatud riigi huvidele. Seda tegid augurid. Ennete tõlgendamine kuulus iga ohvritoomise juurde, jumalad võisid ilmutada oma tahet erinevatel viisidel
Massiivsed tellisseinad kaeti vajaduse korral väärtuslikumast materjalist (nt. marmorist) voodriga. Püüe dekoratiivse toreduse ja paraadlikkuse poole kasvas pärast keisririigi kehtestamist. Kõige silmapaistvamad ehitusmälestised pärinevadki meie ajaarvamise esimestest sajanditest, kui Rooma polnud enam vabariik, vaid teda valitsesid keisrid. Iga valitseja pidas ma auasjaks lasta ehitada toredaid sammaskäikudega väljakuid ning avalikke hooneid. Ajaarvamiste vahetusel elanud keiser Augustus tundis uhkust selle üle, et ta tellistest Rooma asemele jättis endast järele marmorist pealinna. Veel tänapäevalgi näitavad rohked varemed tolleaegsete ettevõtmiste ulatuslikkust ja julgust. Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis monument. See kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarakaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid,
Keisri ja paavsti vastasseis: See vastasseis on tuntud kui investituudi tüli. Frangi riik oli jagunenud kolmeks : Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangiriigiks. Keisri tiitel oli kaotanud oma senise tähtsuse. 962. Aastal saksa kuningas Otto Esimene sooritas sõjaretke Itaaliasse ja paavst kroonib ta keisriks. Feodaalid olid aga vastuolus paavstiga. Peaprobleem kujunes vaimulike ametisse nimetamisega. Küsimus oli selles, et kes allub kellele, kas keiser paavstile või paavst keisrile. Kes pidi määrama piiskopi? Rooma paavstiks oli Gregorius Seitsmes ja keisriks Heinrich Neljas Saksamaalt. Heinrich Neljas võttis endale õiguse paavsti kukutada. Paavst pani seevastu keisri kirikuvande alla, mis tähendas seda, et keiser ei saanud kinni pidada vannetest ja võtta osa kirikusündmustest. Feodaalid aga ei tahtnud enam keisri võimule alluda ja hakkasid mässama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
