Venemaa 1917. aasta revolutsioon Referaat Daniil Kustov Tallinn 2016 Sisukord 1)Sissejuhatus lk-3 2)Veebruarirevolutsioon lk-4 3) Oktoobrirevolutsioon lk-5 4)Tagajäried lk-6 5)Kokkuvõtte lk-7 6)Lisad lk-8 Sissehjuhatus Esimesena toimus 1917. aasta märtsis (vana kalendri järgi veebruaris) Veebruarirevolutsioon, mille tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustus Venemaa Vabariik, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga. Novembris (vkj oktoobris) toimus aga Oktoobrirevolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse ja alguse sai Venemaa Nõukogude Vabariik, millest kujunes hiljem Nõukogude Liit. Veebruarirevolutsioon Veebruarirevolutsioon algas pealinnast Petrogradist sotsiaalsete probleemide süvenemise tulemusena
H.Grotius-kirjutas raamatu diplomaatia alusel Richelieu-FRA riigiteadlane P.R.Rubens-Hollandi maalikuntsnik K.Linne-liikide süsteemi rajaja(taimed, loomad) O.Cromwell-juhtis ratsaväge Inglise kodusõjas T.Hobbes-inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik J.Krizanic-valgustustegelane Venemaal G.W.Leibniz-saksa filosoof, matem, füüsik J.Mazarin-FRA peaminister G.Potjomkin-Katariina2 salajane kaasvalitseja Joseph 2 esimene Hasburgi-Latringi soost GER-Rooma keiser J.Madison-USA põhiseaduse looja H.Cavendish inglise füüsik, matem, keemik, vesiniku avastaja F.Bacon-inglise filosoof, riigimees Friedrich 2-preisimaa kunn, kuni surmani, 18 saj D.Diderot-FRA entsüklopedist J.Skytte-???????????????????????? G.Washington-Ameer Ühendriikide essa persident(1789-1797) G.Galilei-ITA astronoom, filosoof, füssa Rembrandt-Euroop. Tuntumaid maalikunstnikke A.Volta-ITA füüsik /elektrialal avastusi tegi Vale-Dimitri-isehakanud valitseja, vene tsaar
8. 7. N A O 1. L V H 3. 5. E G 11. A K B 6. K O 9. 10. B G 2. I Ü I S R P J A I A I 4. T V A O E A S A L E K S A N D E R I S E V A A N I T O L O K T N I M E S E P S A T V A R L U H A R S J A I A S I N I U V A D I L T E N M A R A ...
[Tippige tekst] Suur rahvasterändamine varakeskajal. Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene aeg. Lääne Rooma lõpuaegadel pääses valla suur rahvasterändamine 3-4 saj.. Endistele Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalama päritoluga rahvaid, keda Roomlased nimetadid barbariteks s.t. võõrasteks. Barbarid, keldid ja germaanlased elasid Rooma provintsides ja mõjutasid elu Rooma põhialadel. 180. aastal suri keiser Marcus Aurelius, peale seda lagunes Rooma rahu, mis reguleeris keskuse ja provintside suhteid. Need suhted olid teinekord väga teravad. Pax Romana aga võimaldas kompromisse. Rooma rahu lõpp 476.a tähistas impeeriumi kaitsepiiride varisemise algust, juhatas sisse pikaajalise kriisi ja muudatusteajastu. Keldid elasid kesk-Euroopas, Põhja-Itaalias, Gallias, Hispaanias, Britannias, Iirimaal. Germaanlased elasid Reini, Visla, Doonau ja Põhja-ning Läänemere vahele jäävatel maa- aladel
Saksamaa kahe maailmasõja vahel. Eelnevast ajaloost: 962 – 1806 Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi aeg ( esimene keiser Otto I ) 1806 – 1871 Saksa Liit 1871 – 1918 Saksa keisririik. Viimane keiser Wilhelm I. Bismarck – kantsler. Enne Esimest maailmasõda kujuneb sõjaline liit: KOLMIKLIIT (KESKRIIGID), sõja ajal NELIKLIIT. Saksamaa kaotused sõjas. 9.nov. 1918 – revolutsiooni puhkemine. Keiser põgeneb Hollandisse, valitsusjuhiks saab Friedrich Ebert. 28.juunil 1919 – Versailles' rahu sõlmimine võitjariikide ja Saksamaa vahel. Saksamaa kahe maailmasõja vahel: 1919 – 1929 Weimaris võetakse vastu konstitutsioon – Saksamaast saab Weimari Vabariik (1919 – 1934). Seadusandlik organ – Riigipäev – Reichstag. I president – Fr. Ebert – (1919 – 1925). 1925 – 1934 presidendiks Paul von Hindenburg. Pärast sõda tugev vasakpoolne liikumine
Roomlased võtsid üle: 1. Kreeka sambad, eelistatikorintose stiili 2. Sambad dekoratsiooniks 3. Kasutati poolsammast ja pilastrit 4. Kaared ja võlvid – kande funktsioon Ehitati: 1. Foorumeid – toredaid ja sammaskäikudega väljakuid 2. Avalikke hooneid – terme, basiilikaid, staadione jne. 3. Võidu- ehk riumfikaari võidukate väejuhtide auks 4. Keiser Augustus jättis tellistest Rooma asemele endast järele marmorist pealinna. 5. Mausoleume – tähtsateke isikutele hauakambreid Rooma oli juba antiikajal milijonilinn. Suurejoonelised avalikud lõbustusasutused: 1. Tema suurim teater Colosseum mahutas 50000 pealtvaatajat. 2. See oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater. Samasugust põhimõtet rakendatakse tänapäeval
Väga paljud tahtsid olla tema sarnased. Sel ajal, kui Mozart oli juba 18-aastane, siis kutsuti ta Viini, et näidata Keisrile, mida ta oskab ning milleks on võimeline. Temalt telliti ooper, mis näis väga raske, kahe päevaga ooperit kirjutada on väga suur töö. Kindlasti vajab ooperi kirjutamine väga suurt pühendumist aga kui on juba selline anne antud, siis tuleb seda targalt ära kasutada ning tuleb teha seda, mida kõige paremini oskad. Aga sel hetkel Keiser oma abimehega ei otsustanud, mis keeles ooperi kirjutada. Amadeus rääkis, et tal juba mingi süzeed. See lugu toimub haaremis, Türgis. Keisrile ei meeldinud seda ja ta tahtis keelata seda, aga Amadeus veenis teda, et see tuleb suurepärane ja nad näitavad kõike ilusasti. Keiser pakkus Mozartile kirjutada seda saksa keeles ja tema, sel hetkel, andis lubadust, et ta teeb parimat tööd. Viinis, sealne õukonnahelilooja Salieri oli Mozartist väga vaimustuses, kui Mozart oma
Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 12121250, alates 1220. aastast keiser. Ta oli ka Sitsiilia ja Napoli kuningriigi kuningas (alates 1197. aastast kuni surmani 1250. aastal), Svaabimaa hertsogiriigi hertsog ning lühikest aega ka Jeruusalemma valitseja (1225- 1228). Friedrich II oli keiser Heinrich VI ja Sitsiilia kuninganna Constantia poeg. Pärast isa surma krooniti ta 17. mail 1197 2-aastaselt Sitsiilia kuningaks. Pärast oma ema surma oli ta riigi nominaalne ainuvalitseja. Et pärast Heinrich VI surma olid keisririigis puhkenud vastuolud ja Sitsiiliaski oli olukord ebakindel, siis pidid Friedrichi eestseisjad kinnitama tema vasallitruudust paavst Innocentius III-le: ametlikult oli Kirikuriigi valitseja Sitsiilia lääniisand. 1208
Teine osa on jagatud viieks vaatuseks, igal vaatusel on teema. Kui esimene osa oli fausti isiklik tragöödia, siis teises osas kujutatakse kogu inimkonda. I vaatlus Faust ärkab ilusas loodslikus kohas, mis pakub talle naudingut. Mef ja F lähevad keisri lossi mis asub Pfalzis. Keisri õukond sümboliseerib kogu kodanlikku impeeriumi. Noor keiser ei ole tubli riigivalitseja, teda huvitab ainult riigikassa. Raha vajab ta isiklikeks lõbudeks. Keiser korraldab maskiballi, kuhu on kutsutud ka Mef ja F. F maskeerub rikkuse jumalaks ja Mef annab talle ka võimed. Keiser soovib, et F võluks talle antiikmaailmast Helena ja Parise. F tärkab soov millegi ilusa järele ja ta ei soovi, et Helena lahkuks. II vaatlus Tegevuskoht on F kabinet. Selgub, et sõber Wagner tegeleb alkeemiliste katsetega. ta püüab luua kuntstlikku inimest. Lõpuks on tal see katseklaasis olemas Homukulus. Ta on erakordselt tark, kuid elab ainult katseklaasis
Kokkuvõte Karl Suurest Pippin Lühikese järel sai 768. a Frangi kuningaks tema poeg Karl, keda ajaloos tuntakse Karl Suure või Karl I nime all. Karl oli esimene keiser Lääne-Euroopas Rooma impeeriumi langemisest 4 sajandit varem. Ta veetis enamiku oma pikast valitsusajast sõjaretkedel. Karl Suure nimi ei tekkinud keisril mitte tema riigi suuruse, vaid suure kasvu tõttu. Oma 190 cm pikkusega oli ta keskaja inimeste hulgas tõeline hiiglane. Täies sõjavarustuses, mõõk käes, kroon lokkis heledate juustega peas, jättis keiser majesteetliku ja isegi hirmuäratava mulje. Oma parimail eluaastail oli ta suurepärane sõjamees, jahimees ja ujuja
või siis teise nimega Konstaninoopolis. Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli paljudest keskaja riikidest terves maailmas üks kõige arenenumaid just majanduse, kultuuri ja eluolu poolest. Meie ajaarvamise järgi, esimestel sajanditel kogunes Rooma orjandusliku Rooma impeeriumi majandus ja kultuur ikka idaprovintsidesse, kuid need jõukad alad kannatasid hoopis vähem orjandusliku tootmisviisi allakäigu all kui lääneprovintsid ja Itaalia. 330. aastal kuulutas keiser Constantinus endiste kreeklaste asulinna Bysantioni uueks pealinnaks ning andis sellele uue nime Konstantinoopol ehk Konstantini linn. Paljude aastate ja tuhandete miilide kaugusel on Bütsantsi tsivilisatsioon esindanud üksmeelsust. Näiteks: - impeeriumi geograafilise rahulolu otsustab mitmekesisus ise nii kohalikul kui ka rahvuslikul jaotusel . - rahva kasv tsivilisatsioonis avaldab teatavad selgelt eristatavad perioodid .
Viini kongress 1814-1815 NIMI ! 2011 Sisukord: 1. Algus 2. Osalejad 3. Elulugu 4. Restauratsioon 5. Legitiimsus 6. Restitutsioon 7. Euroopa jagamine 8. Nelikliit ja Püha Liit 9. Idaküsimus 10. Lõpuakt 10. Kokkuvõte Algus: Märtsi lõpul 1814 sisenesid Vene keiser Aleksander I ja Preisi kuningas Wilhelm III oma vägedega Pariisi . Napoleon I , kes oli sunnitud troonist loobuma , saadeti Elba saarele. Elba saarest sai tema eluaegne valdus. Kõikidel riikidel , kes Napoleoni vastu sõdisid, pidid oma probleemid lahendama. Need olid seotud omavaheliste vastuoludega uue korra loomisele ja rahu kindlustamisel Euroopas. Vahetu taust oli Napoleoni kaotus ja alistumine mais 1814, mis tegi lõpu 25 aastasele peaaegu katkematule sõjale.
elu. Taism on polüteism. Nad kontrollivad erinevaid maise elu aspekte (tervis, õnn jne) ja seetõttu on usund pragmaatiline. Usklikud kasutavad palvetades küünalde suitsu, mis kannab nende sõnumid taevasse. Ohvriande tuuakse tavaliselt templites (altareid on palju), kus jumal, kelle poole pöörduda, valitakse välja vastavalt probleemile. Tavase hierarhia tipus on Nefriit keiser ja tema keisrinna, neile järgneb terve jumalate õukond, kes on teenijate ja ametnike rollides (peegeldab Hiina ühiskonda minevikus). Kuna nn. õukonda kuuluvad jumalad on liiga kõrgel positsioonil, et tegeleda maal elavate surelikega, siis on ka väiksemad jumalad, kes on vahendajad usklike ja taeva vahel. Kõige populaarsem on ,,köögijumal" ja tema naine, kes koostavad igal aastal aruande inimese tegemiste kohta ja kannavad Nefriit keisrile ette
isegi sisse tolle jutule, aga see talle ta venda ei näita, vaid saadab ta minema. (varsti peale seda kaob Georg mõneks ajaks silmapiirilt - läheb erru ja reisib välismaale, vist viskas tal kah see keeruline elu siin yle). Eeva aga käib ja palub oma mehe pärast. Igast rahva käest palub, isegi keisri tädi (või mis pagana naissoost sugulane see ka pold) käest palub. (Keisri enda käest keelas Timo tal enne ära viimist paluda). Yheksa aastat peale kinnipanemist (vana keiser Aleksander, kellele kiri adresseeritud on, on koolnud ja troonil Nikolai) lastakse ta lahti, sest ta on hulluks läinud. (see, kas ta hull on, on juba iseasi.. Nagu ta ise Jakobile räägib, oli ta vanglas kyll hull, kuulis hääli ja puha, ulgus oma kongis ja märatses. Sellepärast, et ta neile rahu ei andnud, peksid vahisoldatid tal ka hambad suust välja. - see ei ole keisri korraldus, keisri poolest oli ta väga eliitvang. Kuigi keegi teda näha ei tohtinud pidi vangla kindralist
terviklikult säilinud tempel, ümmargune, pole aknaid, suur kuppel, selle tipus on 9 m ava, seinad 6 m paksud, 609 muudeti kristlikuks kirikuks, tänapäev maetakse itaalia suurmehi. Colosseum- 80pKr, amfiteater, 4 korrust, ovaalne, katust ei olnud, keskel areen, kus võitlesid gladiaatorid, areen kaetud Liivaga, ja sai muuta basseiniks, 80 sissepääsu, 50 000 pealtvaatajat Väejuhtide auk püstitati võidu e triumfikaari (Constantinuse triumfikaar) ja sambaid keiser Traianuse sammas selle ümber keerdub reljeefne riba keisri võitude kujutistega, 200 m pikk, 23 keerdu, sammas 39 m Caracalla termid- kõige uhkemad termid ehk saunad, 3. Saj Katakomb- rooma linna alune labürint, siit on pärit varakristlik kunst, 300 a jooksul maeti sinna laipu Basiilika- esimene kirik, kus kristlased käisid, koosnes löövidest(3-5), pikad koridorid, lame lagi, sisenetakse läänest, hilisematel torn, mis on eemal Transept- risthoone, juurdeehitis basiilikale
Chlodovech- Frankide kuningas 5 sajandi lõpupoolel. Ta ühendas kõik frangid ja Chlodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Suur- oli Frangi riigi al.768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Karl Martell(714-74)- loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Ta tugevdas sõjaväereformiga ratsaväge ja benefiitside süsteemi loomisega aadliseisust. Tema ajal 732. aastal Poitiers' lahingus peatati araablaste tung Lääne-Euroopasse. Justinianus I- oli Ida-Rooma keiser 527565. Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks
kristlastel polnud kedagi kujutada-kõik olid võrdsed. Kujud meenutasid neile paganat. 5. Mida tähendab väide "sai alguse sümboolika"? Väide tähendab seda, et hakkati seintele maalima kindlaid sümboleid, mis tähendasid mingit sõna. Nt: tuvi, paabulind, ankur jne. 6. Mida kujutati mosaiikidel ja seinamaaningutel? Kujutati lugusid, mis olid võetud Piiblist. 7. Mis on bütsantsi tähtsaim ehitis? (saj. valitses) Bütsantsi tähtsaim ehitis on Hagia Sophia, mis ehitati 6. sajandil pKr; keiser Justinianus. 8. Mille poolest on see ehitis kuulus? Hagia Sophia on kõige tähtsam katedraal Rooma riigis. 9. Mis on ikoon ja ikonoplastide liikumine? Ikoon on pühapilt. Ikonoplastide liikumine on ikoonipooldajate liikumine 8.-9. sajandil. 10. Milliseid kultuure on bütsants enam mõjutanud? Bütsants on mõjutanud Itaalia vararenessansi ja vanavene kunsti. 11.Kirjelda bütsantsi mosaiiki. Mida ja kuidas on kujutatud? Mosaiigid sarnanevad vara kristliku mosaiigiga
Tegevus I ristisõda II ristisõda III ristisõda IV ristisõda V ristisõda VI ristisõda Aeg 1096-1099 1147-1149 1189-1192 1202-1204 1217-1221 1228-1229 Juht Lotringi hertsog Prantsuse Saksa-Rooma keiser Paavst Innocentius III Paavst Honorius III Saksa-Rooma keiser Gottfried ja Toulouse´i kuningas Friedrich I Friedrich II krahv Raymond Louis VII ja Barbarossa, Saksa Prantsuse kuningas kuningas Philippe II August Konrad III ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda
Markus Ohtla Mina Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte sündisin 15. augustil 1769 aastal ja surin 5. mail 1821 Saint Helena saarel. Ma olin Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Ma valitsesin Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. Ma olin ka konsul ning hiljem esimene konsul. Ma olin ka 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 Prantsuse esimese keisririigi Prantsusmaa keiser. Minu aadlipäritolu ja perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid mulle hariduse mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Ma läksin Autini usklikku kooli, et õppida prantsuse keelt ning sama aasta mais võeti mind vastu sõjakooli. Ma rääkisin rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Minu kaasõpilased narrisid mind minu aktsendi pärast ning ma pühendasin end lugemisele.
Aastatel 1147-1149 toimus teine ristisõda. Prantsuse kuningas Louis ja Saksa kuningas Konrad võtavad ette sõjaretke Pühale Maale. 1145. aastal kuulutati sõda välja, kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Väike- Aasiasse jõudnud ristivägi kaotas muhameedlastele Aastatel 1189-1192 toimus komas ristisõda. Muhameedlased vallutasid uuesti Jeruusalemma. Ristisõdijad juhatasid Saksa-Rooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philippe Auguste. Keiser Friedrich liikus Pühale maale maateid pidi. Kuid uppus üht mäestikujõge ületades. Tehti kokkulepe, et palverändurid võivad püha linna siiski külastada. Ristisõdijad olid kaotanud. Aastatel 1202-1204 toimus neljas ristisõda. Taheti vallutada Egiptus, kuid selle asemel vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol, Bütsantsi pealinn.
vasalliteet. Tunnused- seisuslik ühiskond, pärisorjus, naturaalmajandus, feodaalne hierarhia ja läänisüsteem. Kui püha Rooma keisririik tekkis, oli paavsti võim nõrk. Kuid seda üritasid parandada mitu võimekat meest, kes püüdsid korrastada usuelu kogu Euroopas ja tõstsid seeläbi paavstide autoriteeti. Gregorius VII pidas pühaks kohuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Nii areneski investituuritüli- nii paavst kui keiser nõudsid endale õigust piiskoppe ametisse määrata. Paavst õhutas Saksamaa vasalle mässule ning keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma. Konfliktid aga jätkusid. Paavstid leidsid tõhusat tuge jõukatelt Põhja- Itaalia linnadelt, kes püüdsid keisri ülemvalitsuse alt vabaks saada. Eriti teravaks muutusid vastuolud keiser F. Barbarossa valitsusajal. Pärast esialgset lüüasaamist saavutas Itaalia linnade ja paavsti liit otsustava võidu Barbarossa vägede üle
Napoleon lausus kroonimisel lause: ,,Ma leidsin Prantsusmaa krooni Pariisi tänava kraavist ja panin selle endale pähe". Keisririigiks muututi aga aeglaselt. Mitmed aastad kasutati ka väljendit vabariik. Napoleoni olulisim tegevus oli aga legaalsuse otsimine. Napoleon abiellus Marie-Louisega, kuna oli suur vajadus trooni pärijale. Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte, kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega keiser. Napoleon kopeeris igati Vana-Roomat ning rajas uue ampiir stiili. Napoleoni tehtud reformid arendasid aga eelkõige majandust. Sõda Euroopaga/Napoleoni sõjad Esimese lahingu nimeks oli Ulmi lahing, kus pisteti rinda Austriaga. Sealt saavutas Napoleon I kindla võidu. Võiduvõti oli prantslaste väga kiire tegutsemine, et isegi venelased ei suutnud reageerida. Teine suurlahing toimus aga Inglismaaga. See lahing oli teistest väga erinev, kuna see toimus merel
Kontrolltöö kordamine ptk. 9, 14, 15 ptk. 9 Lääne euroopa ristiusukiriku kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik Lääne-Euroopa kaasaegne kirik oli katoliiklik esimesi kristlike kogudusi lõid apostlid 1. saj pKr. Nende koguduse liikmed uskudid, et Kristus naaseb ning toob jumalariigi maa peale veel nende eluajal Rooma riigis kuulutas ristiusu lubatuks keiser Constantinus Suur Milano edikt 313 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon. Eeskuju võtsid ka ilmalikud valitsejad Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ka ainus arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud olid sagieli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad.
olid erinevad, ei saanud nad ühiselt Rooma vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik õhutada aeg-ajalt pingeid ning vastuolusid oma alluvate vahel 6. Ehitamis aeg Otstarve Forum Romanum 3.sajand eKr 4.sajand pKr Turuplats, senati kogunemiskoht Traianuse sammas 106-133 pKr Keiser Traianuse auks Augustusemausoleum 28 eKr Matmispaik mitmetele inimestele imperaatori perekonnast Colosseum ~ 70-80 pKr Gladiaatorite võitlused, meelelahutus Kapitoolium ~ 120 pKr Kindlus, poliitiline ja usuline keskus R's
.............lk 8. Isikuomadused.........................................................lk. 9. Hüvastijätt vana kaardiväega(kõne).........................lk. Perekond Bonaparte Bonaparte (Buonaparte) on itaalia päritolu Korsika aadliperekond, mis valitses Prantsusmaad 1804-1814, 1815 ja 1852-1870, Napolit 1806-1808, Hispaaniat 1808-1813, Hollandit 1806-1810 ja Vestfaali 1807-1813. Carlo Maria Buonaparte ja Maria Letizia Ramolino pojast Napoléon Bonapartest sai Prantsuse keiser Napoleon I, tähtsad olid ka Napoleoni vennad Joseph Bonaparte, Lucien Bonaparte, Louis Bonaparte ning Jérôme Bonaparte, kelle Napoleon pani enda vallutatud või moodustatud riikide etteotsa. Louis Bonaparte pojast Charles Louis Napoléon Bonapartest sai Prantsuse keiser Napoleon III. Suguvõsa liikmed Carlo Maria Buonaparte (1746-1785) Napoléon Bonapart ehk keiser Napoleon I, (1769-1815) Prantsusmaa valitseja aastail 1799-1814 ja 1815, Joseph Bonaparte, Lucien Bonaparte, Louis Bonaparte,
ROOMA AJALOO PERIODISEERING Kuningate ajajärk I (753) Vabariigi periood 510-30 eKr 1)varane ajajärk (510-265 eKr) 12 tahvli seadus Kogu Itaalia läks roomlaste ülevvõimu alla 2)hiline ajajärk (260-30 eKr) Rooma laieneb väljaspoole oma territoorium Puunia sõjad Kartaagoga? Kodusõdade ajajärk, Ceasari esiletõus Varane keisririik ehk printsipaat 30 eKr-284 Trojaanuse ajajärk (117) Sõdurite ajajärk Hiline keisririik 284-476 a ehk dominaat Korra sättis majja keiser Ciocletianus Võeti vastu Milano edikt Ristiusk võrdsustati teiste uskudega Constantinus rajas Constantinopoli (idapealinn) 395 a jagati rooma kaheks bütsants ja lääne-Rooma 476 vana aja lõpp ja keskaja algus Etruskid Apenniini poolsaarel elasid erinevad hõimud: etruskid, latiinid, samniidid, eekid, volskid jpm Etruskitel kujunes oma riik, nõrgalt seotud linnriikide ühendus Etruskid tundsid kirja, neil oli oma kiri
Saagad sisaldasid nii müüte hiidudest ja jumalatest kui ka realsetel sündmustel põhinevaid lugusid; Erik Punase saaga; Ynlingerite saaga; 6.Bütsants. Riik ja ühiskond Ülevaade ajaloost Lääne-Rooma alad langesid Vi sajandiks germaanlaste võimu alla ja seal tekkisid sõltumatud germaanlaste riigid; Ida-Roomas püsis keisrivõim aga järjepidevalt kuni XV sajandini, mil riigi pealinna Konstantinoopoli vallutasid türklased; Ida-roomat hakati nimetama bütsantsiks; Keiser Justianus; Bütsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung; Keisrid seadsid riigikaitse uutele alustele, tugevdasid sõjaväge ja asusi vastupealetunig; Türklased seldzukid; 1453 aastal vallutasid türklased Konstantinoopoli ja tegid Bütsantsi riigile lõpu; Riigi korraldus Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga vallitseja. Ra oli sõjaväe ülemjuht, riigi ülemkohtunik ja ülim
- Jakob soovis tuba katusekorrusel, et saada privaatsust - Jakob võõrdus õest - Kaks nädalat peale mõisa jõudmist võtsid ette reisi Miitavisse, Kuramaa pealinna, 3kesti, mis muutis edasist elu (väidetavalt pidid algul minema Riiga külla Timo ema poolt sugulastele, kuid tegelikkuses mitte) - Läksid impeeriumi tegeliku välispoliitika juhiga Peter Pahleniga nõu pidama - Timo on keiser Aleksandris pettunud ja eelistab emigratsiooni, tahab, et Peter kiidaks selle heaks - Pahlen seda heaks ei kiitnud – välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta. Kes tahab midagi tähtsamat, jääb koju. - Timo jäi kodumaale ja seetõttu mõjutaski antud sõit edaspidist elu - Jette ja Jakob veedavad koos aega tugeva vihmasaju pärast, mille tõttu Jette lahkuda ei saanud
Kreeka kunstiteoste iseloomust- originaalid on hävinud sõdades. Rooma ehitised on imposantsed ning nendes peitubki selle suurriigi hiilgus. Inimene tunneb ennast arhitektuurisaavutuste tohutute mõõtmete juures sipelgana. Referaat annab kokkuvõtva ülevaate rooma impeeriumiaegsest arhitektuuri põhivaldkondadest. Augustuse ajastu Augustus valitses 30 a. e. m. a kuni 14 a. m. a. j. Jätkus vabariigiaastail alanud kunstiareng. Ajalooline missioon, mille keiser endale võttis, oli teostatav ainult kreeka pärandi ülevõtmisega, kusjuures kunstnikke kutsuti üles orienteeruma mitte hiliskreeka kunsti, vaid Pheidiase ajastu meistrite järgi. Kunsti kõrge kaitsja nimi, mida omistasid Augustusele tema kaasaegsed, tähendas kunstiloomingu teadlikku suunamist riigi poolt. Keiser esines kunsti suure edendajana. Ta kiitles, et oli saanud päranduseks savist Rooma ja pärandanud oma järglastele marmorist Rooma.
o Oden- päikese- ja sõjajumal o Frej/Freja- viljakusejumal o Hiiglane Loke- kuri jõud 2.Suurbritannia 1)keldid: · 10.sajand eKr algas hõimude sisseränne · raua tootmine (tööriistad muutusid paremaks-ader) 2)roomlased: · 43. aastal pKr said roomlased endale uue provintsi Britannia · 2. saj. ehitati Hadrianuse müür · Järgmine keiser A.Pius lasi ehitada uue müüri 100km põhja poole · 5. sajand Rooma väed taandusid ja algas germaani võimude massiline sissetung 3)germaanlased: · germaanlaste enamiku moodustasid anglid ja saksid(sealt nimi anglosaksid) · 7. saj. olid germaanid vallutand põhja-britannia(inglismaa) · 9. saj. kujunes välja kõige mõjukam anglosaksi kuningriik- Wessex · 829.a. ühendas Wessexi valitseja Egbert kogu anglosakside maa Inglise
jumalate ja inimeste vahel. Üks Rooma tähtsamaid templeid oli kahtlemata Pantheoni - kõigi jumalate tempel. Rooma arhitektuur on jätnud kustumatu jälje kogu inimkonna ajalukku, olles kajastunud erinevate sajandite jooksul erinevates hilisemates kunstistiilides. 5 Pantheon Ajalugu Käsu Pantheoni ehitamiseks andis kolmandat perioodi võimul olev konsul Marcus Agrippa. Algne ehitis hävis aga 80.aasta suures tulekahjus. Ka keiser Titus Flavius Domitianuse käsul taastatud temple hävis tulekahjus, seda 110. aastal. Kolmandat korda alustati hoone püstitamist keiser Traianuse valitsusajal arhitekt Damaskuse Apollodoruse juhtimisele. Lõpule viidi ehitustööd keiser Hadrianuse valitsusajal. Ehitustöödel taastati muuhulgas ka raidkiri ehisviilul, kus seisab "Marcus Agrippa, Luciuse poeg, Konsul kolmandat korda, ehitas selle". Pantheoni restaureeriti Septimius
Vabariik - Senat (liikmeid 300–600): Rooma riiki valitsev riiginõukogu, mis koosnes senaatoritest (ld k senex – vanamees, rauk). Senaatoriteks olid endised ja ametis olevad magistraadid, kes kujundasid riigi sise- ja välispoliitikat, juhtisid sõjandust ja rahaasju ning esitasid rahvakoosolekule seaduseelnõusid. Keisririik - Vormiliselt oli kõrgeim võim senatil, kuid reaalsuses kontrollis valitses keiser. Pärast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon. Selle mahasurumiseks rakendasid Juliuste-Claudiuste dünastia keisrid terrorit 13. Paulus – esimene Rooma piiskop (3 – 67 m.a.j) Platon – vanakreeka filosoof (5-4 saj.) Perikles – Ateena kõige edukam juht, ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises (495 – 429 eKr) Homeros- oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose autoriks. (8
poolt vallutati järgmistes ilmakaartes: 1. lääs 2. edel 3. kirre 4. ida 5. kagu Miks kujunes Frangi suurriigi iga lühikeseks? 843 Verduni kokkuleppega jagunes Frangi riik kolmeks. Chlodovech Karl Martell Pippin Lühike Karl Suur (Karolingi (Merovingi (Merovingi (Karolingi dünastia) dünastia) dünastia) dünastia) 495 a lasi end Tõrjus araablaste Lubas paavste Esimene keiser, aitas koos kaaskonnaga rünnakuid, 732 aidata, kui ta võidelda langobardide ristiusku ristida. Pontiers lahing. kroonitakse Frangi vastu. Vallutas Pürenee Frangi riigi rajaja, Esimene tugev riigi kuningaks. poolsaare põhjaosa, vallutab terve majordoomus. Majordoomus, Itaalias langobartide Gallia. Kuningas. hiljem kuningas. kuningriigi, Põhja-
Ajaloo konspekt (keskaeg) Keskaeg - algas Rooma langemisega (476). Keiser Marcus Aureliuse surm, millest alates lagunes Rooma rahu (180). Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol (330). Ida- ja lääneosa eraldumise lõplik kinnistumine (395) - sündmused kriisikõveral, mis läbib tõusude -langustega terveid sajandeid. Keskaja piirid. Varakeskaeg jaguneb 2 perioodiks: 1) 5. saj - 9. saj algus, ülekasvamis- ja muutuseajastu algus, feodaalkord, Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb,
See põhines arusaamal, et töölisklassi ülesanne oleks rikastelt sõja ning vägivallaga kõik ära võtta ning kehtestada töölisklassi diktatuur. 29. Saksamaa Wilhelm I 1861. aastal võimule saanud Saksamaa kuningas Otto von Bismarck 1862. aastal võimule saanud Preisimaa valitsusjuht, kelle kohta on öeldud ka Raudne Kantsler. 1871.aasta Saksamaa väljakuulutamine Versaille lossis. Wilhelm II 1888.aastal võimule pääsenud viimane Saksa keiser, kelle eesmärk oli muuta Saksamaa tõeliselt suureks riigiks. 1) Mida tähendas ,,uus ajastu Preisimaal"? Et päevakorda hakkas ilmuma rahvusliku ühtsuse idee ning taheti ühendada Saksamaad. 2) Milliseid abinõusid kasutades õnnestus Preisimaal Saksamaa ühendada? Alguses sõjaga, vallutades tagasi Taanilt mitmed endised linnad ning kukutada Austria ülemvõim Saksa aladel. Loodi ka Põhja-Saksa Liit. 3) Saksamaa oli liitriik. Mida see tähendab?
Bütsantsi inimene Guglielmo Cavallo Bütsantsi kultuur sai alguse keiser Constantinuse uue pealinna Konstantinoopoli sünniga 330. aasta paiku ning lõppes linna langemisega türklaste kätte 29. mail 1453. Bütsantsi kaheks tugisambaks oli Rooma impeerium ja õigeusk. Bütsantsi maailma iseloomustasid edevus ja vaatemäng; hipodroom, Hagia Sophia peakirik, keiserlikud protsessioonid; bütsantslast võlusid mängud, liturgiad, suurejoonelised pidustused. Kaarikute võiduajamised, jooksuvõistlused, eksootiliste loomade näitused, akrobaatide trikid köitel ja
saanud ignoreerida. *Majanduslikud nõudmised: tööpäeva lühendamine, üürikorterid, haigeraha maksmine *Poliitilised nõudmised: erakonnad, õigused (enda väljendamiseks) *Võitlusvahendid: streik, miitingud, protestikirjad Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, hiljem Bulgaaria, Türgi kujunemise lugu: 1: 1879 Kolmikliit sai alguse liidulepingust Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 2: 1882 ühines nendega Itaalia (hiljem lahkub Atlandi poolele). Saksa keiser Wilhelm II loobus edasikindlustuslepingust Venemaaga, mille kohaselt Saksamaa ei tohtinud rünnata Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Antant Venemaa-Prantsusmaa-Inglismaa kujunemise lugu: 1: 1893 Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, 2: 1904 Prantsusmaa ja Inglismaa vahel Antandi leping *jagati Aasia ja Aafrika mõjusfäärid ja kohustuti aitama 3: 1907 Inglismaa ja Venemaa leping, jagati mõjusfäärid Aasias
Aga mida tegid selle heaks eestlased ja nende toetajad? Vene rahvuslased tahtsid, et Balti erikord kaoks ja maa liidetaks Venemaaga. Tartu ülikooli Vene ajaloo professor Carl Schirren hakkas Balti erikorda kaitsma, mille eest ta kaotas ülikoolis oma koha ja pidi minema Saksamaale. Et venestamisele kuidagi vastu olla, hakati talurahvale õpetama varem vastu oldud saksa keelt. Venemaa aga sellepeale soovis asendada saksa ülemvõimu vene omaga. 1840. ja 50. aastatel loodeti keiser Aleksander II peale, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. Sealt algas 1864. aastal palvekirjade aktsioon, mida alustasid taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler. Eelnevaga loodeti keisri toetusele talurahva probleemidele. Varsti saadeti grupp, eesotsas Petersoniga Peterburgi. Talupojad soovisid teoorjuse lõppemist, ihunuhtluse kaotamist, kindlaid maa- ja rendihindasid, samu õigusi teiste seisustega ja muidugi eesti keele kasutuselevõttu kohtutes ja ametiasutustes
Investituurtüli- paavstvõime ja ilmaliku võimu vahelised tülid. Põhjus- paavst nõudis, et vaimulikele ei jagataks ametitunnuseid (nt sõrmus, sau). Paavsti diktaat- paavst palkab/vallandab piiskoppe, paavst annab keistile võimutunnused, paavst võtab keisrilt võimu, paavsti kohtuotsuseid ei või vaidlustada 1076. oli tüli väga hull, Gregorius 7. vallandas piiskopid, nemad ei tahtnud alluda, hull sagimine oli, rahvas närvas. Heinrich 4 oli siis keiser. Keiser seisis 3 päeva paljajalu lumes ja sai sellega paavsti andestuse. 1122. a Wormsi konkordaat piiskoppidele andis võimu paavst! Investituurtüli lõpetus. Innocentius 3 suurima mõjuga paavst. Sekkus asjadesse kui karta oli pattu. Suur osa euroopast sõltus paavstivõimust. Aquino Thomas tuntud teoloog. ,,Summa Theologiale" ,,Summa contra gentiles" Selgitas teadmisi ja seisukohti. Käsitleb kristliku uskumise ja inimmõiguste vahekorda.
sajandist. Kuid dokumetidest ilmuvad uue ajaarvamise aastad alles 10. sajandil. Enne seda peeti ajaarvamise alguspunktiks maailma loomist, mis arvestuste järgi toimus 5508. aastal enne Kristuse sündi. Aega enne Kristuse sündi tähistatakse lühendiga eKr. Näiteks Julius Caesar südis 100. aastal eKr. Kui mingi sündmus toimus peale Kristuse sündi siis tavaliselt aastaarvule lühendit ei lisata. Vaid erandkorras ja segaduse vältimiseks võib aastaarvule lisada pKr. Näiteks esimene Rooma keiser Augustus sündis 63. aastal eKr ja suri 14. aastal pKr. Nõukogude-aegsetes raamatutes, kus Kristuse mainimist ei soositud, kasutati lühendite eKr ja pKr asemel lühendeid e.m.a ja m.a.j, mis tähendavad enne meie ajaarvamist ja meie ajaarvamise järgi. Aja määratlemisel kasutatakse ajalooraamatutes sageli lisaksaastatele ka saja aasta pikkusi ajavahemikke ehk sajandeid ning tuhande aasta pikkusi ajavahemikke ehk aastatuhandeid. Tavaliselt kasutatakse ajaarvamiste juures Rooma numbreid
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil Preisi tõus Saksa-Rooma keisririik · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, neile oli antud õigus valida keiser. 2. Vürstide kuuria üksikute Saksa riikide esindajad 3. Linnade kuuria 51 vaba- ja riigilinna esindajad. · Riigipäev ei olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isegi vaimulike esindust. · 16131640 ei kutsunud keiser Riigipäeva kokku. · 1663 istus Regensburgis koos alaline Riigipäev.
Transept - põikhoone Narteks avar eesruum pühakoja välisukse ja saaliukse vahel Liseen lame eenduv püstriba lageda müüripinna elustamiseks Ikonoklast pühapiltide purustaja Mosee islamuusu pühakoda Kreml - vanavene linna kivikindlus Hagia Sophia 6.saj ehitatud Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis,mis asub Konstantinoopolis. Vladimiri Jumalaema kuulus vanavene ikoonimaal Enkaustika - vahamaal Milano edikt edikt,mille kuulutas 313 aastal välja keiser Constantinus,millega ristiusk muutus lubatuks Smalt - klaaskuubik Petik lame süvend Ikoon - pühapilt Minarett islamiusu templi, mosee torn Telkkatus - katuseliik Theophanes Kreeklane suurimaid ikooni- ja seinamaailijaid Bütsantsist San Vitale Ravennas asuv kiriku kompleks,mis on üks väärtuslikumaid varakristliku kunsti mälestisi maailmas Ladina rist rist,mille üks haru on teisest tunduvalt pikem Ravenna linn Itaalias,milles on säilinud palju varakristlikku kunsti
*Eesotsas Lotringi *Pr kuninfas Louis *Ajendiks *algataja paavst hertsog Gottfroed VII ja Saksa Jeruusalemma InnocentiusIII(Oli setud ka Eesti-ja Liivimaa Buillonist ja kuningas Konrad III lagemine aladel peetud Toulouseli krahv *Tervikuna võib II *Saksa-Rooma keiser ristisõdadega) Raimonce Ristisõda pidada Frendrick I *Algne plaan oli võta *osales ligikaudu suureks nurjumiseks, Barbarossa, muhameedlasi, kui hiljem 40 000 kristliku seda nii sõjalises kui Prantsuse kuningas suunduti Kontstatinoopoli alla. sõdalast
võimutses lõpuks kogu Kesk-Etioopiat. Ta krooniti keisriks Tewodros II nime all. Etioopia sai taasühendatud. Keelati orjakaubandus, uued teed ning armee relvastuse moderniseerimine. Keelustati polügaamia. Vähendati kiriku mõju riigiasjadele. Kuid vasallvürstid polnud selle olukorraga rahul, mis tähendas lähenemist Inglismaale, kuid algsed head suhted lõppesid uue vaenuliku konsuli saabumisega Etioopiasse ning inglaste võitlus keisriga kogus toetajaid ka vürstide hulgas, mistõttu keiser sai lüüa. Pärast seda algas äge võimuvõitlus. Yohanis IV suutis teatud võimu lõpuks saavutada. Kuid toimusid kokkupõrked egiptlaste ja Sudaaniga. 1885 maabusid itaallased ja hõivasid ümberkaudseid maid. Shoa piirkonna valitseja kuulutas end Yohanise järel keisriks. Tema ajal leidis aset märkimisväärne stabiilsus. Uueks pealinnaks sai Addis Abeba. Algasid maksusüsteemi-, armee-, ja rahareformid. Kasvas Itaalia mõju ja seeõttu
Kujundusliku poole pealt võeti Kreekast üle ka sambad. Ehitati suurejoonelisi teatreid, kuulsaim neis on COLOSSEUM. Iseloomulik ja tuntud on ka nn. Pont du Gardi veejuhe Lõuna Prantsusmaal. 2.saj ehitati Rooma linna PANTEON, mis oli pühendatud kõikidele jumalatele. Selle ehitise juures paistab silma hiiglaslik kuppel, mille läbimõõt on 43,5 meetrit. Rooma linnaväljakuid ehtisid ka triumfikaared, mis olid monumendid valitsejate võidukatele sõjakäikudele. Tuntuim triumfikaar on Keiser Constantinuse triumfikaar. Skulptuur Skulptuurikunsti peamiseks ülesandeks oli kujutada valitsejaid. Kunstnikud olid Kreeklased ja kuna kunstnikesse suhtuti kui tavalistesse käsitöölistesse, ei ole tolle aja kunstnike nimesid teada. Tuntuim valitseja kuju on Keiser Augustus. Roomas pandi alus portreekunstile. Portreed valmistati väga loomutruud ja neid tellisid omale ka tavalised kodanikud. Teiseks oluliseks zanriks tõusis reljeef, millega kujutati erinevate sündmuste jutustusi.
Riigipäev · 1870-Saksa- Prantsuse sõda. Prantsusmaa sai lüüa. · 1871-Saksa Keisririigi väljakuulutamine Prantsusmaal Versailles' lossis · 1871-Bismarcki jõupingutused välispoliitika vallas.Üksnes üks eesmärk, Saksamaa ühendamine · -1880 -sinna maani jäi saksamaa koloniaalvallutustest kõrvale,kuid majandusringkondade survel oli ta sunnitud oma seisukohti muutma · 1884- hõivati esimene koloniaalvaldus · 1888- suri keiser Wilhem 1 ja troonile sai kuningas Wilhem 2, kes on ajalukku läinud viimase Saksa keisrina · 1890- sunniti Bismarck erru minema · 1896- tõdes keiser Wilhem 2 uhkusega: ''saksa riigist on saanud maailmariik '' PRANTSUSMAA · 1851- korraldas president Louis Bonaparte riigipöörde, millega koondas ta võimu enda kätte · 1852.- taastati Prantsusmaal keisririik. Louis Bonaparte sai keisriks Napoleon 3 nime all' · 1860- ebaõnnestus Mehhiko vallutamine
-looduslike ja geograafiliste olude roll tsivilisatsiooni tekkimisel; -põlluharimise ning metallikasutuse algus, -kirja kasutuselevõtt, -valitsemiskorraldus, -tsivilisatsiooni langus. Mõlemad tsivilisatsioonid kujunesid kahe jõe äärde ning lõikasid kasu üleujutustest.Samal ajal ehk 1500 a eKr võeti Hiinas kasutusele ka kiri. Indias võeti see kasutusele hiljem veedade ajajärgul aarjalaste valitsemise ajal. Hiinat valitses keiser ja Hiina oli jaotatud piirkondadeks kus valitsesid keiserlikud asevalitsejad.Indias oli poliitiline killustatud, kuid paljud riigid olid sisemiselt hästi korraldatud. Riiki valitses kuningas oma kaaskonnaga ning riik oli jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida valitsesid asevalitsejad.Induse tsivilisatsiooni languse tingis aarjalaste sissetung , sisevastuolud, aga ka hävitavad looduskatastroofid.
piiskopid ja metropoliidid kogu Vana-Rooma riigist. Tooga - oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Rahvatribuun Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Metropoliit suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop. Augur preester-ennustaja Vana-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Diktaator piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas. Diocletianus - oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi. Odoaker - umbes 435 493 oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476. aastast kuni surmani. Mercurius - Mercurius on vanarooma kaubanduse-, kasu- ja ärijumal. Ptolemaios - umbes 83161 oli kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Plautus - umbes 244 eKr Sarsina (Umbria maakond Itaalias) - 184 eKr Roomaoli Vana- Rooma komöödiakirjanik.
Kirikud Tsentraalehitised põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. Kuulsaim Apostlite kirik Konstantinoopolis. Hagia Sophia katedraal Bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk Püstitati keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora valitsemisajal 6.sajandil (täpsemalt 532537) nad olid ka Bütsanti kuulsaim valitsejapaar. Asus pealinnas Konstantinoopolis, praegues Istanbulis Pakub kõigepealt huvi konstruktiivses mõttes. Sellist kirikut olevat näinud keiser Justinianus öösel unes ning ta andis tõotuse, et ehitab sellise kiriku. 21 aastat hiljem selle valmimisajast vajus katedraali kuppel
Viies tase Võrdlus 1 Belgia on arenenud maa Euroopas kui Hiina on pigem arengumaa(kohati arenenud kohati vajab arenemist) Brüssel kujunes sinna kus ta on ,sest lõuna pool on liiga palju mägesid samuti on ka meri seal lähedal ja sealt jooksevad läbi kauba teed Peking asub oma asukohas just samal põhjusel meri asub ka pekingil lähemal samuti ka suurim riik maailmas millega saab kaupa teha 977 läänistas Saksa-Rooma keiser Otto II Alam-Lotringi hertsogkonna impeeriumi läänepiiril Prantsuse kuninga Louis IV pojale Charles'ile. Ehkki linna on mainitud varemgi, peetakse linna asutamiseks just seda, kui Charles 979 Zenne jõe saarele (Saint-Géry saarele) väikese kindluse ehitas Võrdlus 2 Brüssel: 977 läänistas Saksa-Rooma keiser Otto II Alam-Lotringi hertsogkonna impeeriumi läänepiiril Prantsuse kuninga Louis IV pojale Charles'ile. Ehkki linna on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
