Lapsed ei kasva kampaania korras, vaid vajavad kodusoojust iga päev. Vanemliku hooleta lapsed on noores eas ilma jäänud täiesti loomulikest pereväärtustest nagu armastus, hoolivus ja turvatunne. Need lapsed on justkui meie kõigi omad. Nad vajavad meie igapäevast toetust, et neil oleks olemas kõik vajalik, et olla laps. Esimene SOS Lasteküla Eestis loodi 1995. aastal. Sellest ajast alates on nad aidanud rohkem kui 1000 last. Lisaks Keila lastekülale on neil külad veel Põltsamaal ja Narva-Jõesuus, viimases neist elavad ühes majas ka sügava vaimse ja füüsilise puudega lapsed. Nende tegevus hõlmab ka noortekodusid. Tallinnas ja Keilas ja peretugevdamisprogramme Ida- Virumaal. Viimastel aastatel on nad pööranud suurt rõhku laste õiguste kaitsele. "Noortel on vaja kedagi, kes neile tuult tiibadesse annaks ja nende unistustesse ja soovidesse usuks," rõhutab Merlin, kes on lastekodus üles kasvanud
1981-85 95 225 67 073 28 152 1986-90 70 381 62 871 7 510 1991-95 14 332 85 773 -71 441 1996-99 5 679 15 895 -10 216 2000-09 17 881 35 582 -17 701 Küüditamisrong 1949. aasta märtsis Keila lähistel 9 Küüditatute elamu Siberis Jenissei kaldal Dudinka külas (1956) 10 Kokkuvõte Ulatuslik ränne on avaldanud väga suurt mõju Eesti rahvastikuprotsessidele. Suuremad ühesuunalised välisränded mõjutavad riigi rahvaarvu, soolis-vanuselist, sotsiaalset ja rahvuslikku koosseisu, isegi loomulikku iivet (sündimust ja suremust). Suure sisserände tõttu vähenes nõukogude perioodil eestlaste osatähtsus kiiresti.
Tsemendi valmistamine Kundas toimub märjal meetodil. Tooraineteks on lubjakivi ja savi ning kütusena kasutatakse põlevkivi ja naftakoksi (kivisöe) segu. Lubjakivi Kaevandatakse 6 km kaugusel asuvas Lõuna-Aru karjääris. Toorainena kasutatakse Lasnamäe alumist ja ülemist ning uhaku kihti. Mäemass lõhatakse ja laaditakse dumpkaarvagunitesse ning transporditakse tehasesse. Savi Kaevandatakse 2 km kaugusel asuvas mereäärses savikarjääris, millest kasutatakse lontova horisondi mahu ja keila kihti. Savi tuuakse tehasesse kallurautodega. Kütus Kütusena kasutatakse Aidu karjääri (50 km Kundast) rikastatud põlevkivi (kütteväärtus 2700 kcal/kg), Ubja karjääri põlevkivi (kütteväärtus 1700 kcal/kg), naftakoksi (kütteväärtus 7500 kcal/kg) või söe (kütteväärtus 6200 kcal/kg) osi. Põlevkivi tuuakse tehasesse autodega või vagunitega ja koks (süsi) laevaga Kunda sadama kaudu. Põletatud põlevkivi (tuhk)
Lapsed ei kasva kampaania korras, vaid vajavad kodusoojust iga päev. Vanemliku hooleta lapsed on noores eas ilma jäänud täiesti loomulikest pereväärtustest nagu armastus, hoolivus ja turvatunne. Need lapsed on justkui meie kõigi omad. Nad vajavad meie igapäevast toetust, et neil oleks olemas kõik vajalik, et olla laps. Esimene SOS Lasteküla Eestis loodi 1995. aastal. Sellest ajast alates on nad aidanud rohkem kui 1000 last. Lisaks Keila lastekülale on neil külad veel Põltsamaal ja Narva-Jõesuus, viimases neist elavad ühes majas ka sügava vaimse ja füüsilise puudega lapsed. Nende tegevus hõlmab ka noortekodusid. Tallinnas ja Keilas ja peretugevdamisprogramme Ida- Virumaal. Viimastel aastatel on nad pööranud suurt rõhku laste õiguste kaitsele. “Noortel on vaja kedagi, kes neile tuult tiibadesse annaks ja nende unistustesse ja soovidesse usuks,” rõhutab Merlin, kes on lastekodus üles kasvanud
Garden City- 1919. 19. Aedlinnade areng Eestis 20. sajandil. Suurlinnade ümber rajavate aedlinnade rajamine hoogustus Esimese maailmasõja eelsetel aastatel. Tallinna aedlinnade propaganda seostus aedeeslinnadega, mis tuli hoonestada avarate aedadega eramutega. Tallinna aedlinnade asumid: Nõmme, Lilleküla, Pirita, Merivälja. Riigiametnike suvitus piirkonnad ja esindusresidentsid: Pühajärve loss ja park, Keila Joa loss ja park. Tartu aedlinnad: Tamme, Tähtvere. Mis stiilis või mis ajastutest pärinevad järgnevad aiad/ pargid: Alhambra- Islamiaed; Belvedere-Barokk; Daisen-in-Jaapani aed; Generalife-Islamiaed; Het Loo- Barokk; Kadriorg- barokk stiilis; Keila-Joa- neogooti stiilis; Kunda- varaklassitsistlik; Padova botaanikaaed- Renessans; Palmse- barokk stiilis; Peterhof- Barokk; Raadi- pärineb keskajast. Nii välis- kui ka sisekujunduses domineerisid neorenessanss ja neobarokk
38602110722 Priit Burmeister Jõgeva Mustamäe tee 165-58 48804250911 Ahto Danilov Paide Linnamäe tee 85-21 36505130719 Jaan Kaasik Rakvere Pärnu mnt 453A-19 46705150941 Boris Küünemäe Saue Kopli 65/2-5 34808140585 Aadu Malva Paldiski Läänemere 62-68 45811080030 Arnold Merilaid Keila Pae 60-13 47210070151 Paul Naaber Tamsalu Mustamäe tee 195-48 35504050446 Ando Nõmmik Kunda Mahtra 25-105 44303130136 Aarne Oks Paldiski Liiva 7a-3 47210060467 Hanno Pedak Tõrva Läänemere tee 17-216 34504190222 Margus Roosimägi Kallaste Õismäe tee 96-35 34004050217 Kristjan Mägi Saue Tartu mnt 24-1
Nad lahkuvad pesast alles kuu aja pärast. Noored lõhed on erksat värvi. Nad veedavad jões enamasti kaks aastat. Noorkalade toiduks on jões putukavastsed. Nad kasvavad selle ajaga kuni kahekümne sentimeetri pikkuseks. Merre minekul eredad vöödid ning tähnid kaovad ja keha muutub hõbedaseks. Meres kasvavad lõhed kiiresti. -13- Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, nagu Pirita, Keila ja Kunda jões. Kunagi oli väga arvukalt esindatud ka Narva jões aga peale hüdroelektrijaama ehitust esineb teda seal harva ja enamasti looduslikult jõkke ei tungi. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Lõhi toitub Läänemeres enamasti kiludest ja räimedest, vähemal määral ka ogalikest, selleks järgneb ta oma saakkalade suurtele parvedele. Eestis teada olev rekordlõhe kaalus 37,75 kg .Püüti Keila jõest 1938. aastal .
naine 4 2 0 abielus lahutatud lesk vabaabielus vallaline Total Result Etteantud isikukoodi järgi leida inimese ees- ja perekonnanimi. Isikukood Eesnimi Perenimi 34504190222 Margus Roosimägi Leida, mitu inimest töötab etteantud ametis ja elab etteantud linnas. Linn Amet inimeste arv Keila autojuht 1 Töölehel Päring luua tabeliobjekt (Table), mis koosneb 6 veerust. 1. veerus on töötajate isikukoodid (valite ise), mis määratakse valideerimise abil isikukoodide loetelust. 2 - 6 veeru väärtused leitakse otsingufunktsioonide abil isikukoodi järgi: Perenimi, Aadress, Linn, Pereseis, Sünnikuupäev ja Tähtkuju isikukood. perenimi aadress linn 38602110722 Burmeister Mustamäe tee 165-58 Jõgeva
moodustavad Soome lahte suubuvate jõgede ja ojade alamjooksud (Linkrus 1998). Suurim rannikumadalikku läbiv vooluveekogu on Narva jõgi, mis moodustab koos Peipsi ja Pihkva järvega omaette vesikonna (Arold 2005). Rannikumadalikule on iseloomulikud väiksed 5 Soome lahe vesikonna jõed, mille sängi keskmine laius on 10-15 m (sh Vääna j, Loobu j, Selja j, Kunda j, Purtse j ja Valgejõgi jt). Laiema sängiga on vaid Jägala j, Pirita j ja Keila j. Soome lahe vesikonna jõgedel on rannikumadalikul üldiselt suur lang ja astmeline pikiprofiil, mille astangulistes ja rändkivirohketes lõikudes on kärestikud (Selja, Valgejõgi, Loobu, Vääna j). (Arold 2005, Linkrus 1998) Järvi on rannikumadalikul pigem vähe. Suuremad järved on Harku, Lohja ja Käsmu järv. Harku järv on pindalalt suurim (164 ha) ning asub mattunud ürgoru kohal. Lohja metsajärve elustikku on negatiivselt mõjutanud mürgitamine ja põlevkivituha lisamine
NB! Pärast Jüriöö ülestõusu müüs Taani oma valdused Liivi ordule. 6 Kokkuvõte. Liivi sõda, mis sai pöördepunktiks Vana-Liivimaale tervikuna, jättis jälje ka mõisate ajalukku. Sõda andis hoobi mõisamajandusele ning hävitas suure hulga tollaseid mõisahooneid. Näiteks teatas Tallinna raad septembris 1560. a oma saadikule Rootsis, et "moskoviit on Ruila, Keila ja Harku mõisad süüdanud ning ka muidu Harjumaal rüüstanud, põletanud, tapnud ja röövinud." Sõja tõttu suurenenud koormised vallandasid ka talupoegade viha, kes kroonik Russowi teatel otsustanud mitte enam "aadli sõna kuulda ega mingit mõisatööd teha, vaid tahtvat sellest hoopis vabaks ja lahti saada või aadli sootuks ära hävitada ja välja juurida." 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid
pane ise kool minu nimi (8A klass) JÄÄAJAD referaat TALLINN 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus lk 3 2.Mis olid jääajad? lk 3 3.Jääajad Eestis ja nende mõju meie maastikule lk 3 4.Järved lk 4 5.Maapinna kerkimine lk 4 6.Jääaegade põhjused lk 5 7.Elu jääajal lk 6 8.Liustikud lk 7 9.Kokkuvõte lk 7 10.Kasutatud kirjandus lk 8 Sissejuhatus Paljudele tuleb mõistega jääaeg silme ette ülemaailmselt tuntud samanimeline multifilm. Tegelikult on aga jääaeg mõiste, mis tähendab praegusest ajast märksa jahedamat kliimat. Jääaegu on olnud mitmeid. Sel ajal tomis ulatuslik mandriliustike pealetung. 100% pole aga ühest vastust jääaegade kohta, sest ka teadlased on nende esinemises erineval seisukohal. Minul on õnnestunud mitmel korral käia praegu veel säilinud Euroopa suurimal liustikul Vatnajökull. See asub Islandil ning selle suurus on 8100 ruutkilomeetrit. Mis olid jääajad? Umbes miljon aastat tagasi Maa kliima jahenes ...
PÕHJA-EESTI TURISMIREGIOON Harju maakond 1. Naissaar militaarobjektid, Kaljuste, Nargen Festival Omari küünis, kitsarööpmeline raudtee. 2. Tuhala nõiakaev Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade
seda romaani stiili järgi, mida hiljem täiustati gooti stiiliga ning sellest sai lõpuks kindluskirik. Tornid Lääne- Eesti kirikutel esialgselt üldse püüdusid. Neid on mõnele kirikule hiljem juurde ehitatud. Lööve oli Lääne- Eesti ja Saaremaa kirikutel üks või kaks, Lõuna- ja Kesk- Eestis ja Virumaal ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid ning Põhja- Eesti lääneosas ühelöövilisi, erandiks vaid 14. sajandil ehitatud kahelööviline Keila kirik ja selle 19. sajandist pärit torn. Tallinna kirikutes on säilinud 14. sajandi ilme vaid Pühavaimu kirikus, mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega. Kõrvallööv oli määratud alamat sorti rahvale. Teised kolm Tallinna suurimat kirikut- Niguliste, Toomkirik, Oleviste- on esialgselt tehtud väikeste ja madalatena, ning aja jooksul ümber ehitatud suurteks ja kõrgeteks basiilikateks. Üldiselt on ehitiste ilme lihtne, kaine, enesekindel ning mujal Euroopas
CATTLE BREEDING • OÜ REVER, Tänavotsa talu, Tuula küla, Saue vald • AS KINDLUS, Kiia, Saue vald • NEIGHBOURING REGIONS: • AS PAKAR, Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, • AS FERAX HAIBA, Haiba, Kernu vald • AS KINDLUS, Vääna, Harku vald • AS METSAKÜLA PIIM, Kumna küla, Harku vald • OÜ KUIVAJÕE FARMER, Karla küla, Kose vald PIG FARMS IN ÄÄSMÄE REGION • OÜ HINNU SEAFARM, Allika küla 74601 Kuusalu vald • SAMIRTE OÜ, Lehola 76603 Keila vald • TRIIGI SK, Triigi 75001 Kõue vald • KÜÜNI SIGALA ÜHISTU, Mustametsa, 74602 Kuusalu vald • OÜ Pihlaka farm, Mõisaküla, Kiili v. INPUT FOR BIOGAS PLANT • 3500 tons biomass • 18 000 tons slurry (2 pig farms) • 40 tonni slaughter house residues • Biomass from nature protection area 200 ha 7,5 ton per ha 1500 tons/year PRODUCED BIOGAS, ELECTRICITY AND HEAT – 2700 m3 of biogas from 500 ha abandoned agricultural land
NEPTUUN Niilo Saarma 12 A 1 Keila Kool Sisukord 3. Üldiseloomustus 5. Avastamine 6. Staatus 7. Koostis ja ehitus 9 11. Siseehitus 12. Atmosfäär 13. Magnetosfäär 14. Rõngad 16. Kliima 17- 18 Orbiit ja pöörlemine Kasutatud kirjandus 2 Üldseloomustus Neptuun on Päikesest kõige kaugemal asetsev teadaolev planeet meie päikesesüsteemis. Läbimõõdu poolest on see neljas planeet ja massi poolest kolmas. Päikesesüsteemi hiidplaneetidest on Neptuun kõige tihedam. Selle
Keskaegne linn Keila kool 7.c klass Linnade isandad Igal linnal oli oma isand ehk maahärra, ta oli linna asutaja Selleks oli tavaliselt mõni valitseja Ta mõistis kohut, kehtestas makse ning määras kindlaks turul kasutatavad kaalud ja mõõdud Isandal oli ka kohustus tagada aus kauplemine ja kaupmeeste julgeolek linnas Isandad said linnadest suurt tulu Linlased asusid isandaga võitlusse, et saada suuremaid vabadusi ja privileege Linnade suurus ja elanike arv Linnu oli erinevate mõõtudega Euroopa suurimad linnad olid Pariis (100 000), Milano, Firenze ja Veneetsia Saksamaal elas kõige rohkem inimesi Kölnis (40 000) Liivimaa suurim linn oli Riia, kus elas umbes 10 000 inimest Leidus ka linnu, kus elas ainult 200-300 inimest, nagu näiteks Eestis Vana-Pärnu, Paide ja Rakvere Talupojad läksid linnadesse otsima paremat elu, suuremaid vabadusi ja uusi võimalusi Keskaja Euroopa l...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut SÕMERU VALD KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat õppeaines: ökoloogia ja keskkonnakaitse Juhendaja: Triin Teesalu Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST...........................................................4 2.DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES....................................5 3.PABERI- JA KLAASIKOGUMISKONTEINERITE OLEMASOLU......................................6 4.MAAVARAD.......................................................................................................... 6 5...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Merily Luik SÕMERU VALD – KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat õppeaines: ökoloogia ja keskkonnakaitse Juhendaja: Triin Teesalu Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST...........................................................4 2.DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES....................................5 3.PABERI- JA KLAASIKOGUMISKONTEINERITE OLEMASOLU......................................6 4.MAAVARAD.........................................................................
KAAGEVERE KOOL 8.c Tõnu Tõukemõnu KITARRI ARENG Referaat Juhendaja: H.Kapsas Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TÄNAPÄEVASE KITARRI VÄLJA KUJUNEMINE 1.1 Esimeste keelpillide teke 1.2 Kitarride teke 1.3 Näppepillide võidukäik 1.4 Näppepillide taganemine 1.5 Kitarri-reformid 1.6 Elektri- ja basskitarri tulek 2. KITARR TÄNAPÄEVAL 2.1 Ehitus 2.2 Häälestus 2.3 Mängimine 2.4 Mänguvõtted KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU SISSEJUHATUS
Tartu Ülikool SUHKRU JA MAIUSTUSTE MÕJU ORGANISMILE Referaat Annika Liiv Füsioteraapia Tartu 2011 Suhkrust... Suhkruid võib jagada looduslikult esinevateks suhkruteks puuviljades, köögiviljades, mees ja piimas ning lisatavateks suhkruteks näiteks karastusjookides, kondiitritoodetes ja kommides. Lisatavad suhkrud on enamasti rafineeritud suhkrud sahharoos, fruktoos, glükoos ning tärklise hüdrolüsaadid (nt glükoos- ja fruktoossiirup). Eesti toidupüramiidis on lisatav suhkur püramiidi tipus, see tähendab, et lisatava suhkru kogus peaks olema väike ja ei tohiks paljude maade toitumissoovituste kohaselt ületada 10 % päevasest toidu ja jookidega saadavast energiast. Rafineerimata suhkur saadakse naturaalsel teel suhkruroost mahla väljapressimisel, selle puhastamisel ja kristalliseerimisel. Rafineerimise käigus er...
Tallinna Tööstushariduskeskus NÄGEMUS LOGISTIKA VALDKONNA ARENGUST JA TULEVASEST ELUKUTSEST Juhendaja: Helen Bork Koostaja: Susanna Kiisa 1 LOG A (e) Keila 2018 Nägemus logistika valdkonna arengust ja tulevast elukutsest. Tänapäeval muutuvad meie maailmas kõik asjad väga kiiresti. Nii areneb ka tohutu kiirusega logistika.Meid huvitab see, kuhu areneb logistika paarikümne aasta jooksul, aga millest see tegelikult kõik üldse alguse sai? Millal võeti kasutusele termin ,,logistika"?(1) See võeti kasutusele Prantsuse armees 1670.aastatel. Kreekakeelse sõna logistikos all mõtlesid vanad kreeklased hoopis mõtlemist, arvutamist ja
paise ja paisuvaresid. Lõhepopulatsiooni suurendamiseks on rajatud Eestis mitmetes kohtades kalapääse ehk treppe. 2015. aastal rajati Vaskjala veehoidlas kalatrepp, et lõhelised ja teised kalaliigid pääseksid vabalt liikuma. Kalatreppe rajatakse selleks, et parandada nende rändetingimusi. Eesti algupärased lõhepopulatsioonid on olulised kogu Läänemere loodusliku lõhe säilimise seisukohalt. Praegu on heas seisundis ainult Keila jõe lõhepopulatsioon. Lisaks looduslikele populatsioonidele on eesmärk taastada lõhe looduslik paljunemine jätkusuutlikul tasemel endistes lõhejõgedes nagu Pirita, Jägala, Valgejõgi, Loobu, Selja ja Purtse. Narva jõe lõhe ja teiste siirdekalade koelmualade taastamine on võimalik ainult rahvusvahelises koostöös, sest lisaks lõheliste jõgedele on kaitstavatel aladel veel 2180 km jõgesid ning ojasid, kus elavad ja paljunevad samuti ohustatud kalaliigid. [6] Joonis 2
Säästukaardi kaubamärgid. EESTI TARBIJATE ÜHISTUD ASUTAMISE JÄRJEKORRAS: · Antsla (18.09.1902) · Pärnu MÜ (17.11.1902) · Rapla TÜ (04.04.1904) · Vändra TÜ (29.12.1904) · Saaremaa TÜ (10.11.1905) · Räpina TÜ (18.08.1906)-2006.a · Hiiumaa TÜ (09.05.1907) · Viljandi TÜ (26.01.1908) · Tartu TK (20.09.1908) · Lihula TÜ (12.10.1908) · Laekvere TÜ (25.03.1909) · Harju TÜ (13.08.1909) · Keila TÜ (27.08.1909) · Abja TÜ (18.09.1909) · Tõrva TÜ (18.08.1910) · Väike-Maarja TÜ (25.09.1910) · Haapsalu TÜ (03.04.1911) · Kilingi-Nõmme MÜ (26.04.1911) · Järva TÜ (03.09.1911) · Võru TÜ (03.11.1911) · TÜ Oma (23.05.1913) · Põltsamaa MÜ (02.01.1914) · Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (07.05.1917) 4 · Kunda TÜ (20.10.1917) · Kadrina TÜ (13.04.1919)
Kadrioru Saksa Gümnaasium Patrick Lainevool Suusatamine Referaat Juhendaja: õp. Indrek Drell Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus.......................................................................................................................8 Ajalugu........................................................................................................................11 Eesti ajalugu...............................................................................................................13 Võistlused..............................................................................
Renoveerimine EESTI ARHIEDEKTUURI AJALUGU konstruktsioonid, materjalid, välisilm (uksed aknad jne) detailid, joonised Romaani stiil VALJALA KIRIK Eesti Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901). Omapä...
KEILA KOOL SAGRADA FAMILIA Referaat kunstiajaloos 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................3 1 EHITUSE ALGUS...................................................................................4 1.1 Monumentaalse kiriku idee.......................................................................................4 1.2 Arhitekti vahetus........................................................................................................4 2 ANTONI GAUDI.........................................................................................................5 2.1 A.Gaudi arhitektina.....................................................................................................5 2.2 Elu lõpuaastad..............................................................................................................5 3 SAGRADA FAMILIA ARHITEKTUUR............
Sisukord Sisukord........................................................................................... 1. Sissejuhatus............................................................................ 2. Korvpalli üldine tutvustus....................................................... 2.1. Korvpalli ajalugu........................................................ 2.2. Eesti korvpalli ajalugu................................................. 2.3. Eesti koondis ja spordi/korvpalli klubid....................... 2.4. Noorte treenimisvõimalused............................................. 3. Vigastused.................................................................................. 3.1.Vigastuste ennetamine...................................................... 3.2. Levinumad vigastused...................................................
Romaani ja Gooti kunst Referaat Autor: Klass. 12 C Kool: Talinn 2014 SISUKORD 1.Romaani stiil 1.0 Romaani arhitektuur 1.1 Sakraalarhitektuur 1.1.1 Tornid 1.1.2 Võlvid 1.1.3 Sambad 1.2 Romaani skulptuur 1.3 Romaani maalikunst 1.4 Prantsusmaa 1.5 Inglismaa 1.6 Saksamaa 1.7 Itaalia 1.8 Eesti 2. Gooti stiil 2.1 Nimetus 2.2 Ajalugu 2.3 Gooti arhitektuur 2.3.1 Inglismaal 2.3.2 Itaalias 2.3.3 Hispaania 2.4 Gooti skulptuur 2.5 Gooti maalikunst 2.6 Gootika Eestis 3. Romaani ja Gooti stiili piltlikud näited KASUTATUD ALLIKAD Romaani stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitekt...
Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti kultuurilugu 1. Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu? Wiiki arvates on eestlased ja soomlased igipõlised eurooplased,kes saabusid siia kui jää hakkas sulama ja taganema,eestlased saabusid 12 tuh a tagasi ja soomlased 10 tuh a tagasi, lõunast,sest geneetikute arvates oli Musta mere põhjakaldal jääajal euroopa pelgupaik kus säilis karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Künnap i arvates see teooria peab paika ja et eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid samuti siia 12 tuh a tagasi pärast jää sulamist ja sellest ajast peale siin elanud ning oma soomeugrikeelt kõnelenud. 2. Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu? Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoiidsed esivanemad olevat asunud selle maalapile leame 7 tuh a eest kusagilt idast uuralist v lääne siberist 3. Eesti...
JÄTKUSUUTLIK ARENDUS Tunnitöö 1)1972.a tähtsus säästva arengu ajaloos? Esimese rahvusvahelise keskkonnakonverentsi korraldas ÜRO Stockholmis 1972. aastal. Konverentsil arutasid lääneriigid keskkonnaprobleeme. Arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et neid probleeme peavad lahendama teadlased ja eksperdid ning kasutada tuleb vastavaid tehnoloogiaid. Leiti, et tavainimesed ei pea sellega tegelema. Inimesed aga ei aktsepteerinud seda seisukohta ning 1970ndatel liituti üha enam keskkonnakaitseorganisatsioonide ja survegruppidega. Tavainimesed muutusid aktiivsemateks ja nõudsid poliitikutelt tegutsemist. 2)Kes esitas esimesena jätkusuutliku arengu mõiste? Enamjaolt antakse see au Brundtlandi komisjonile, kes defineeris jätkusuutliku arengu oma 1987. aasta ÜRO-le esitatavas raportis ,,Meie ühine tulevik". Siiski leidub viiteid, et esmakordselt kasutas antud mõistet briti kes...
Teaduste Akadeemia instituudi hoone Tallinnas (1953) Enn Kaar Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaadi hoone, Tallinnas Gonsiori 29 (1950) Peeter Tarvas ja H. Karro Elamu Tallinna vanalinnas Kullassepa ja Niguliste nurgal (1953) I. Laas Raudteelaste haigla Tallinnas Eha tänaval (1946) Nikolai Kusmin Elamud Tallinnas Vase tänaval (19461050) Boris Tsernov Kalevi jahtklubi Tallinnas Pirital (1949) Peeter Tarvas Keila kultuurimaja (1956) Arnold Matteus Tallinna Ehitusmehaanika Tehnikum (1953) H. Serlin Kohtla-Järve Võidu pst (Keskallee, 1956) Lengorstroiprojekti arhitektid Narva-Jõesuu kolhoosidevaheline puhkekodu (19541061) Nikolai Kusmin ja Manivald Noor Pühajärve kohvik-restoran (1961) Mai Roosna Tallinna Laululava (1960) Alar Kotli Kalevi spordihall Tallinnas (1962) Peeter Tarvas, Uno Tölpus, Olga Kontsajeva, Valli
ja lääneportaali kaitseks oli 4-tahuline viilutorn, mis toetub fassaadist eenduvaile konsoolidele. 15. ja 16 saj ehitati kirikule avar polügonaalselt lõppev kooriruum ja pikihoone kindlustati sisemiste tugipiilaritega, võlviti 2- lööviliseks. Lääneküljele püstitati tugev 4-tahuline torn. Uue torni varju jäi vana konsoolidele toetuv torn omapärane Harjumaa kirikutele, vb. on see kirik selle traditsiooni algatajaks. Kose kirik: Ühelööviline kaitsekirik. Keila kirikuga analoogne konsooltorn ehitati samal ajal püstitatud lääneviilule. Ka siin on viilutorn jäänud 15 saj lõpul ehitatud uue 4-tahulise ning raidportaaliga läänetorni varju. Uus torn oli varustatud kaminaga, see andis talle kaitseehitise iseloomu, meenutades nt. Püha kiriku läänetorni. Lüganuse kirik: Oli kavandatud nelinurkse pikavõitu ehitisena, mis moodustab praeguse pikihoone. Õhukesed seinamüürid viitavad sellele, et võlve ei nähtud ette
2012 Juriidiline isik Harju Maakond Tallinn 3 2000 Füüsiline isik Harju Maakond Tallinn 1 2012 Füüsiline isik Harju Maakond 1 2012 Füüsiline isik Määramata 1 2012 Juriidiline isik Lääne Maakond 1 2012 Riigiasutus Harju Maakond Kehra 1 2012 Riigiasutus Harju Maakond Keila 4 2012 Riigiasutus Harju Maakond 2 2012 Riigiasutus Lääne Maakond 1 2012 Riigiasutus Lääne-Viru Maakond 5 2012 Riigiasutus Pärnu Maakond 1 2012 Riigiasutus Pärnu Maakond Sindi 1 2012 Riigiasutus Rapla Maakond 1
Hüdroenergia kasutuselevõtt ei lahenda probleeme Eesti energeetikas. Narva jõele rajatud hüdroelektrijaam annab, paraku küll Venemaale, neli korda rohkem elektrienergiat kui kõik ülejäänud Eesti jõed võiksid anda kokku. Viimaste tehniliselt kasutatav hüdroenergia potentsiaal moodustab vaid protsendi või paar meie praegusest energiatarbimisest. Kui järgida kõiki mõistlikke keskkonnanõudeid, mille hulka kuuluvad ka korralikult töötavad kalateed, siis ei ole elektri tootmine tegelikult tulus ühelgi Eesti jõel. Nõuetekohaste kalateede ehitus on sedavõrd kallis, et muudab ettevõtmise majanduslikult mõttetuks. Pooled meie jõgede umbes neljakümnest kalaliigist, enamasti just ohustatud ja rangemalt kaitstud liigid, sõltuvad kiirevoolulistest jõelõikudest: ainult seal saavad nad paljuneda, ning kas ainult või enamasti on seal ka nende elupaigad. Selliseid kiirevoolulisi lõike Eesti jõgedel napib. Ja just needsamad suurema languga kohad huvita...
POSTKOMMUNISTLIK KUNST POSTMODERNISTLIKUS OLUKORRAS Referaat Õppeaines: Kunstiõpetus Klass: 11 Õpilane: Juhendaja: Keila 2005 Täpselt nii nagu kogu meie ühiskond, elab ka kunst läbi küllaltki unikaalset ajaloolist hetke, kus vanad paradigmad kaovad, uued aga pole veel formeerunud. See kehtib mitte ainult kunsti enda, vaid ka tema institutsionaalse ja materiaalse baasi kohta. Siin võib leida palju analoogiaid Moskva, Baltikumi ja Ida- ning Kesk Euroopa maade situatsiooni vahel. Teiselt poolt on ka erinevusi, mis on tingitud ajaloolisest taustast, traditsioonidest ja erinevate
kontuurkaardile: Väinad: Suur väin, Väike väin, Soela, Irbe väin ehk Kura kurk; Saared: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Vilsandi, Osmussaar, Naissaar; Poolsaared: Pärispea, Juminda, Viimsi, Pakri, Noarootsi, Sõrve, Kõpu, Tahkuna; Lahed: Liivi, Tallinna, Haapsalu, Matsalu, Pärnu, Narva; Järved: Peipsi, Lämmijärv, Pihkva järv, Võrtsjärv; Jõed: Suur-Emajõgi, Põltsamaa, Pedja, Võhandu, Kasari, Pärnu, Pirita, Jägala, Keila, Narva; Suured pinnavormid, kõrgustikud: Pandivere, Sakala, Otepää, Haanja, Karula, Vooremaa, Tasandikud: Kagu-Eesti lavamaa, Harju lavamaa, Viru lavamaa, Kesk-Eesti tasandik, Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik, Peipsi madalik, Võrtsjärve madalik; Eesti haldusjaotus: maakonnad ja maakondade keskused + Narva ja Kohtla-Järve; Rahvuspargid: Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Matsalu, Karula; Looduskaitsealad: Nigula, Alam-Pedja, Endla, Viidumäe.
Alesja Zuk Keila Kool, 10B 13. saj Liivimaa haldusjaotuse kujunemine ehk feodaalriikide kujunemine pärast muistset vabadusvõitlust Läti Henrik räägib, kuidas ugalased olid enne Riia asutamist röövinud sealtkaudu Pihkvasse suunduvatelt saksa kaupmeestelt nende vara, kallihinnalise voori, mille väärtust Henrik hindab 900 margale. Igatahes on tõenäoline, et just kaupmehed "avastasid" Liivimaa, kellele siis järgnesid misjonärid ja ristisõdijad, esimesed teated saksa kaupmeestest Novgorodis pärinevad pealegi juba 1165. aastast. Kui alguses suheldi Liivimaal pigem Väina suudmealal, siis peatselt pöördus pilk ka Eestit läbivatele kaubateedele Sel perioodil oli ülekaalus kaubanduspoliitika, vallutustest veel juttu pole. Sõda liivlaste, lätlaste (latgalid, seelid, semgalid, kurelased) ja eestlastega muutis olukorra pinevamaks. Nimelt oli ka Vene vürstiriikidel nõudmisi osadele sakslaste kätte läinud aladele Liivimaal (Talava, Jersika,...
väga vajalik. Alati eraldatakse komadega järellisandid: Järv, peegelsile ja sinine, läikis mändide vahel. Samamahulised määrused eraldatakse komadega: Poiss käis võistlustel Tartus, Tapal, Elvas ja Põlvas. Hõlmavaid, erimahulisi määrusi komadega ei eraldata: Võistlused toimusid Põhja- Eestis Jüri gümnaasiumis 16. märtsil 2010. aastal. Korduvad öeldistäited eraldatakse komadega. Maja on ilus, korras ja hubane. Minu aadress on Kelgu tänav 4, Keila, Harjumaa. (MIS?) Aga (Ma elan Kelgu tänavas Keilas Harjumaal) (KUS?) LAUSELÜHEND Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, mille tuumaks on verbi käändeline vorm. Alati eraldatakse koma(de)ga 1) verbita lauselühend: Koolimajas ei käida, müts peas ja saapad jalas, ega lasta vilet. 2) määruslikud nud- ja tud- lühendid: Töötanud kogu suve, jätkas ta sügisel õpinguid. Töö lõpetatud, mindi peole. 3) kesksõna- ja mata- lühend järeltäiendina:
TSEMENDI TOOTMISPROTSESS Toorained Tooraineteks on lubjakivi ja savi ning kütusena kasutatakse põlevkivi ja kivisöe segu. Lubjakivi kaevandatakse tehasest 6 km kaugusel asuvas Lõuna-Aru karjääris. Toorainena kasutatakse Lasnamäe alumist ja ülemist ning uhaku kihti. Mäemass lõhatakse ja laaditakse dumpkaarvagunitesse ning veetakse tehasesse. Savi kaevandatakse tehasest 2 km kaugusel asuvas mereäärses savikarjääris, millest kasutatakse Lontova horisondi mahu kihti ja Keila kihti. Savi tuuakse tehasesse kallurautodega. Tsemenditehase põhikütusena kasutatakse Ubja karjääri põlevkivi (kütteväärtus 1800 kcal/kg), Kiviõli keemiatööstusest saadavat põlevkivi peenfraktsiooni (kütteväärtus 2400 kcal/kg), naftakoksi (kütteväärtus 7500 kcal/kg) või söe (kütteväärtus 6200 kcal/kg) osi. Põlevkivi tuuakse tehasesse autodega või vagunitega ja koks (süsi) laevaga Kunda sadama kaudu.
kandsid mulgi mehed pidulikel puhkudel musti pikk-kuubi, mis sarnanesid lõikelt särgiga. Traditsioonilist rõivastust kanti kauem jõukamates peredes. Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa läksid moemõjutustega kiiremini kaasa ja hiljem levisid need mõjutused ka lõuna poole. Põhja-Eesti Põhja-Eesti piirkonda kuulub 32 kihelkonda: Alutaguse, Ambla, Anna, Hageri, Haljala, Harju-Jaani, Harju-Madise, Iisaku, Juuru, Jõelähtme, Jõhvi, Järva-Jaani, Järva-Madise, Jüri, Kadrina, Keila, Koeru, Kose, Kuusalu, Lüganuse, Nissi, Paide, Peetri, Rakvere, Rapla, Risti, Simuna, Türi, Vaivara, Viru-Jaagupi, Viru-Nigula, Väike-Maarja. Põhja-Eesti oli piirkond, mis võttis kõige kergemini uuendused omaks ning sealt edasi levisid uuendused ka ülejäänud Eestisse. Tallinna ümbruses levisid üle maa mitmed Euroopa moerõivastega seotud nähtused: meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond ning naistel pikitriibuline seelik ja indigoga tumesiniseks värvitud villased rõivad
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ..................................
Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20 sajandil NSV Liidu poolt tekitatud kahjude hindamine algas peatselt pärast iseseisvumist ning lõppes suuremas osas 1997. aastal. http://elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=947&keel=eesti http://www.gi.ee/teaching/XML/militaarne.xml http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/polevkivi/kaevandamine.html http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=948&keel=eesti Üldiselt kaevandamisest:Tänu põlevkivile on Virumaa olulisimaks tööstuspiirkonnaks Eestimaal. Esimene kaevandus avati 1916. aastal Kukrusel, kuid juba aastakümneid varem olid Kukruse mõisa omanikud von Tollid seda põlevat kivi oma viinavabriku küttekolletes kasutanud. Hiljem anti kivile leiukoha järgi teaduslik nimi kukersiit. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevaid ohte pinnasele, võib jaotada 2-eks. 1) vajumine - 130 km2 kaevanduste territooriumil on maapind vajunud, tänu millele on selle kvaliteet degradeerunud. Üle 70 km2 allmaak...
Karuse,Hanila,Ridala ja Haapsalu toomkirik. Kaarma, Pöide, Märjamaa kirikuile lisat torn juba keskajal, Karusel, Kullamaal, Kihelkonnal 19saj. Kesk-Est- ehit 13-14saj 3lööv kodakirik, kus võlvd toetuv ümarpiilareile enamus läänetorn. Vain Ambla ja Koeru, ka Türi kirik-sai endale läänetorn ales 19.saj. K-E kirik on laiemad ja ruumimõju avar,kesklöövi ülaosa hämar-salapärane. Põj-Est- lääneosas ehit 1-lööv kirikuid, N: Saha kabel, erandlikult 2-löövilisena ehit 14.saj Keila kirik(torn19) Virumal ehit enams 3-löv kodakirik. 14saj pär Viru-Nigula, 15.saj Haljala ja Viru- Jaagupi kirik. 14.saj ehit kindlut tsistertslaste mungaklost Padisel 1343.a Jüriöö õlestõusu ajal est vallut selle ja klost ehit üles võimsa kindlusena, mida kaits ringmür ja vallikraav. Klost purust liivisõj, varem paremini säilinud kloostriõue põhjatiiv asuv väike 1-löövil kirik Tartu- järel Toomkiriku varemed ja Jaani kirik. Tartu Toomkirik, piiskopkonna peakirik ehit alust 13
Side- ehk kommunikatsiooniteenused Keila Kool 2012 Juhendaja: Eve Torv Autor: Alesja Zuk Sisukord. · Side e kommu- · Satelliitside vajadus nikatsiooni teenus · Satelliitside: GPS · Side · GPS kasutusalad · Sidevahendite · GPS kasutusalad tehnoloogilised · Satelliit, GPS
4 piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa- 13.saj ja 14. algus, ühelöövilised kirikud, tornid puudusid, kuid hiljem lisatud osadele nt. Valjala kirik, muhu kirik, haapsalu lossikirik-ilma koorita, karja kirik, püha kirik, karuse kirik.. 2)Kesk-Eesti- 3löövilised kodakirikud nt. Ambla kirik ja Koeru- juba 13. saj. läänetorn, Türi kirik. kodakirikud laiemad ja avaramad kui 1löövilised... 3)Põhja-Eesti ja Tln- 1löövilised lääneosas, virumaal 3 löövilised(haljala kirik), erand Keila 2lööviline . Tallinn: Toomkirik-vanim tln, muudetud basiilikaks, Niguliste-restaur., Keskaja kunstimuuseum asub seal, , Oleviste kirik- järkjärgult muudetud, suurim tnp 123 m torn Pühavaimu kirik- 2lööviline pikihoone, asub raekojas kodakirik, oli Püha Katariina klooster, oli 3lööviline Pirita klooster-nunnad+mungad, tnp funktsionaalne hoone, oli Padise klooster (restaureeritud) 4)Tartu ja Lõuna Eesti- Tartu: toomkiriku varemed, Jaani kirik. Toomkirik- oli basiilika
EESTI MARJANA KUNSTIMUUSEUMI KUUSMAA D KEILA KOOL 10 KLASS Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................................................2 1.Adamson Eric..................................................................................................................................3 2.Kumu...............................................................................................................................................5 3.Kadrioru Kunstimuuseum...............................................................................................................8 4.Nigvlste..........................................................................................................................................11 5.Kristjan Raua majamuuseum........................................................................................................
NEUSCHWANSTEINI LOSS Referaat kunstiajaloos Keila 2013 0 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................2 Neuschwansteini lossi ehitamise alguslugu..............................................................3 Disain ja stiil................................................................................................................4 Neuschwansteini loss väljastpoolt.......................................................................
lagunema. 1995. aastal alustati linnavalitsuse eestvõttel kuursaali Pilt nr. 3 Haapsalu kuursaal restaureerimist ning kaks aastat hiljem avas ta suvekohvikuna külajstajatele uksed. Pilt nr. 3 Haapsalu Kuursaal Raudteejaam 1906/7.aastal valminud raudteejaama katusealune perroon oli pikim Euroopas. Jaamahoone ühes osas ning rööbastel asub Eesti Raudteemuuseum. Eesti aladele jõudis raudtee 1869. aastal. Peterburist üle Tallinna Keila ja Paldiskisse suunduva nn Balti raudtee ametlik avamine toimus 24. oktoobril 1870. Mõned aastad hiljem algatati kohalike mõisnike poolt kava ehitada Keilast Haapsallu raudteeharu. Tee ehitus otsustati lõplikult Haapsalu linna volikogu istungil 1902. aasta augustis. Tollase linnapea G. von Krusenstierni väitel toetas ehituskava ka Vene imperaator isiklikult. Arvatavasti oli see toetus otsustav, miks väikelinn Haapsalu sai raudteeühenduse Peterburiga.
Elva Gümnaasium 10. re Harjumaa loodusgeograafia referaat Juhendaja: Elva 2016/17 Sisukord 1. Aluskord .......................................................................................... 3 2. Pealiskord ..........................................................................................4 3. Pinnakate ja selle mõju maastike kujunemisel................................................5 4. Mandrijäätekkelised pinnavormid..............................................................6 5. Päras jääaega tekkinud pinnavormid...........................................................7 6. Taimestik...........................................................................................8 7. Kasutatud materjalid..............................................................................9 8. L...
Talurahvarahutused 19. sajandil: 1. Kose-Uuemõisa rahutused 1805.a 18.-19. sajandi vahetusel muutus talurahvaküsimus taas põletavaks. Muudatuste vajadust olid sunnitud tunnistama nii riigivalitsus kui aadel. 1802. a kevadel hakkas Eestimaa rüütelkond talurahvareformi ette valmistama. Samal aastal kinnitas tsaar Aleksander I regulatiivi, mis sätestas talude pärandatava kasutusõiguse, kuid oodatud koormiste alandamist või ühtlustamist ette ei näinud. (Regulatiivi tõlkis eesti keelde Keila kirikuõpetaja Otto Reinhold von Holtz ning seda tuntakse esimese sõna "Iggaüks..." järgi.) Eestimaa talurahvaseadusekinnitamiseni jõuti augustis 1804 ja sügisel hakati mõisates koostama vakuraamatuid. Talurahvas nägi eesti keelde tõlgitud seadust ja vakuraamatuid 1805. a suvel. Erinevalt Liivimaa talurahvaseadusest jäi Eestimaa seadusetekstis rehepeksu korraldus reguleerimata, mis tekitas kuulujutte, et keiser olevat öise rehepeksu hoopis ära keelanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
