Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Parts mees 35 Tamsalu Parts mees 35 Tamsalu Parts mees 35 Tamsalu Parts mees 35 Tamsalu Parts mees 35 Tamsalu Nõmmik mees 35 Kunda Raid naine 36 Tartu Raid naine 36 Tartu Raid naine 36 Tartu Raid naine 36 Tartu Raid naine 36 Tartu Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Küünemäe mees 37 Saue Küünemäe mees 37 Saue Küünemäe mees 37 Saue Küünemäe mees 37 Saue Küünemäe mees 37 Saue Eesmaa naine 38 Valga Eesmaa naine 38 Valga Eesmaa naine 38 Valga Eesmaa naine 38 Valga
KEILA KOOL 10.A Imre Kuldjärv MAAVÄLISE ELU OTSINGUD Referaat Keila 2010 Sisukord Sissejuhatus 1. Maavälise elu otsingud tänapäeval 2. SETI 3. Planeedikütid 4. Iidsed kontaktid 5. Tagajärjed Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Maavälise elu otsingud on katsed leida tõendeid eluvormidest väljaspool Maad. Läbi aegade on inimene oma eksistentsi maailmas proovinud mõtestada, saada aru, mis on tema ülesanne, roll ja suhe maailmaga. Selle küsimusega on paljuski ka seotud maavälise elu otsingud ning
0,23 km/km2 ja saartel 0,11 km/km2. Kõige hõredam - 0,05 km/km2 – on vetevõrk Pandivere kõrgustikul, sest pinnas on karsti tõttu väga hea läbilaskevõimega ja ei soodusta vooluvetevõrgu kujunemist. Pandivere kõrgustiku võlvil puudub vooluvesi 1375 km2 suurusel maa-alal. Üle 100 km pikkusi jõgesid on 10. Pikim on Võhandu jõgi – 162 km, siis Pärnu jõgi – 144 km. Järgnevad Põltsamaa, Pedja, Kasari, Keila ja Jägala jõgi. Jõgesid, mille valgala on üle 1000 km2 on 15, kusjuures Narva jõe kogu valgala on suurem Eesti Vabariigi territooriumist. Peaaegu tervikuna Eestis paikneva Emajõe valgala moodustab Vabariigi pindalast 22%. Jõgede pikiprofiili kuju on Soome lahe vesikonnas ja saartel astmeline, ülem- ja keskjooksul on lang väike, alamjooksul suur. Paekaldal moodustuvad joad (Narva, Jägala, Keila ja Valgejõel). Vastavalt klindi kõrgusele väheneb lang alamjooksul idast läände.
Nimisõna + nimisõna 1. Lühenenud sõna + nimisõna K uurimistöö, elamispind, võõrkeel, kõrgkool, hõõglamp, heegelnõel 2. Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna K soolvesi, sügismantel, kuldmünt, võrkpall 3. Nimisõna ainsuse omastavas+nimisõna 3.1. Kokku, kui 3.1.1. täiendsõna väljendab liiki, laadi (vastab küsimusele mis liiki?missugune?). taskukell, seinakell ............................ jõulupühad, keeleteadus, märtsikuu, koolidirektor 3.1.2. tekib piltlik väljend. konnasilm, mehejutt, merekaru, lapsepõlv 3.1.3. täiendsõna on mitmusliku sisuga. tikutoos, raamatukapp, marjakorjamine, rebasenahad 3.2. Lahku, kui 3.2.1. täiendsõna väljendab kuuluvust (vastab küsimusele kelle?mille?). õpiku autor, õpilase kirjand, kauba headus, looduse ilu, ukse kääksumine, mehe jutt (ühe teatud mehe jutt), konna (kelle?) silm, kooli direktor (ühe kindla kooli) 3.2.2. täiendsõna juurde kuulub täiend. tähtsa linna elan...
viskamise käigus. Looduslikult neid aineid arvatavasti ei teki. OP'si ja OPE'si leidub laialdaselt töödeldud olmeheitvees, tööstuslikult töödeldud olmeheitvees, prügila nõrgvees ja tänavate sademevees. 2010. aasta seire käigus avastati Eestist kolm puhastusjaama, mille heitvesi ületas oktüülfenooli sisalduse kolm korda lubatud keskkonna kvaliteedi piirväärtusest. Erinevaid oktüülfenoole leiti ka näiteks Kroodi ojast, kus 4-tert-oktüülfenooli sisaldus oli 0,101 µg/L ja Keila puhasti mudast. Nii oktüülfenoolid kui ka oktüülfenooli etoksülaadid on välja toodud kui Läänemerele eriti probleemsed ainerühmad. Mõju inimesele Oktüülfenoolid ja oktüülfenooli etoksülaadid võivad inimese kehasse sattuda sissehingamise teel, saastunud vee või toidu tarbimisel ning otseselt ainega või ainet sisaldava toote kokkupuutel nahaga. Sissehingamise puhul võivad OP'd ja OPE'd põhjustada hingamisteede ärritusi
aastal Kuressaare eesti Seltsi. Luce ilukirjanduslik stiil on lihtne ja elav, teostes esineb oma aja kohta uudesid võtteid. Näiteks jutusteuse ,,Kosilane" põhimotiiviks on perepoja soov valida endale mõrsja armastuse, mitte jõukuse järgi isa vastuseisust hoolimata. Jutu sündmustiku ja tegelaste karakterieid, ka pereisa hoiaku muutumise, esitab autor küllaltki veenvalt ja elavalt dialoogi kaudu. Otto Reinhold von Holtz Estofiilist kirjamees oli ka Keila pastor Otto Reinhold von Holtz, kelle tegevust eesti kirjanduspõllul peetakse eelkäijatest mitmekülgsemaks ja väljendusvahendite poolest kunstipärasemaks. Pealegi pidas ta oma loometöös silmas valdavalt ilmalikke eesmärke. Eesti keelt tundis ta hästi. Ilukirjandusliku tegevusekõrval tõlkis ta eesti keelede tervishoiualaseid brosüüre ning talurahvaseaduste ja kohtudokumentide tekste, mis on temast teinud eestikeelse juriidilise ja arstiteadusliku sõnavara rajaja
Jäätmete taaskasutamine. Võimalused ja tegelikkus. Ohtlikud jäätmed. Mida peaks teadma tavainimene. 11.klass Jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamine on selline jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele kas uute toodete Click to edit Master text styles valmistamiseks või energia Second level saamiseks. Third level Fourth level Eesmärk: loodusvarade Fifth level säästmine, energia säästmine, õhusaaste vähendamine ja prügilate arvu vähendamine. Taaskasutamise võimalused Tähtsaim eeltingimus: Click to edit Master text styles jäätmete sorteerimine ja Second level kogumine. ...
AUMÕRVAD ISLAMIKULTUURIS näide Saksamaa põhjal Lühireferaat Autor: Keila 2014 1. TAUSTAINFORMATSIOON Mõnedes traditsioonilistes ja hõimutavadel baseeruvates ühiskondades annab komme mehele sellise dominantse rolli, et kui tema perekonna üks naistest on väidetavalt teinud midagi sündsusetut, isegi ilma tõenditeta või fakte kontrollimata, siis mehel on õigus ta oma au kaitseks tappa. Meedia on taolist olukorda enda jaoks vägagi soodsalt ära kasutanud, kuna ühed südametunnistuseta inimesed jätkavad seda barbaarset kommet ja teised lubavad sel
Keila Kool Raimond Valgre Muusikareferaat Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid jätkama Rapla algkoolis. Algkoolis käis ta Raplas ja Paides. Klaverimängu eratunde sai ta Paides Perteli juures ning Tallinnas Prof. Theod...
· Lõuna-Eestis on gooti stiilis kirikuid vähe, sest need on tihti saanud sõdades kannatada ning on hiljem üles ehitatud, mistõttu on nad nüüd pseudogooti stiilis. Suurim neist on 3-lööviline Nõo kirik, mis on ehitatud 14. sajandil. Väikestest kirikutest on tähtsaimad Põlva kirik ning Puhja kirik. Eestis on üle 20 kloostri. · Kõige paremini on säilinud Padise klooster Harjumaal Keila lähedal. · Kõige suurem on Püha Birgitta nunna- ja mungaklooster (ehk Pirita klooster) Tallinna lähedal. Püha Birgitta lõi birgitiinide ordu (mungad ja nunnad elavad ühes kloostris). Linnused · Eesti alal asus umbes 50 suuremat kivilinnust, mis on ehitatud põhiliselt 13. sajandil. · 14. sajandil ümbritseti enamik suuremaid linnu kivist kaitsemüüriga (seda polnud näiteks Vana-Pärnul).
Keila Gümnaasium Marianne Kristiina Orusalu EESTI VABADUSSÕDA Referaat Juhendaja: Heli Israel 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Sõja algus 4 2. Sõjakäik 5 3. Sõja lõpp 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud materjalid 9 2 SISSEJUHATUS Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.novembrist 1918 3.jaanuarini1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu.(1) 3 1.SÕJA ALGUS 11.novembril 1918, samal päeval, mil kirjutati alla Esimest maailmasõda lõpetavale vaherahule, astus Tallinnas taas kokku Eesti Vabariigi valitsus. Esimene maailmasõda ol...
10.klassi kontrolltöö KORDAMISKÜSIMUSED I ROMAANI KUNST 1. Romaani basiilika põhiplaan, kiriku osad.-pikihoone,põikihoone,koor,kooriümbriskäik, kabelite pärg, apsiid, löövid, nelitis,krüpt,võidukaar,piilar. 2. Mis laega võis olla kaetud romaani kirik? lameda puulaega, jäet ehitamata lagi, silindervõlviga või ristvõlvidega 3. Mille poolest on ohtlik puitlagi?polnud vastupidav 4. Mis on romaani stiilis ehitiste tüüpilisem tunnus?-ümarkaar, silinder-ja ristvõlv 5. Mille poolest erinevad omavahel kodakirik ja basiilika? Kodakirikul polnud aknaid kesklöövi ülaosas.Uksed asusid mõnikord kiriku läänepoolses osas, aga sageli ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. 6. Nimeta võlvi tüübid, mida kasutati romaani ajal! silinder-ja ristvõlv. 7. Millised on silindervõlvi puudused? See oli raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume. 8. Mis o...
KEILA GÜMNAASIUM klass (oma nimi) KOER Referaat Juhendaja: Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus 2 1. Koera põlvnemine 3 2.Koera anatoomia ja füsioloogia 3 3.Koera kehaehituse tüübid 4 4.Karvkate 4 5.Koera pidamine 5 6.Koeratõud ja tõuaretus 6 7.Tõuaretus. 6 8.Tõugude klassifitseerimine. 7 9.Tõustandard. 8 10.Mops 9 Kokkuvõte 10
Keila Gümnaasium 9B klass Toomas Torm Eestimaa Referaat Juhendaja: Nils Härsing Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus 2 1.Paiknemine 3 · 1.1 Kliima 3 · 1.2 Jõed 3 · 1.3 Järved 3 · 1.4 Saared 4 · 1.5 Taimestik 4 · 1.6 Loomastik 4 · 1
Keila Gümnaasium Eduard Vilde Referaat Õpilane: Janeli Kurm Klass: 9.b Juhendaja: Eva Samolberg Keila 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Elulugu....................................................................................................................................4 2. Looming....................................
KEILA GÜMNAASIUM 9B klass Janeli Kurm KUUBA Referaat Juhendaja: õp. N.Härsing Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................3 1. MIKS KUUBA ?.................................................................................................4 2. MIS ON KUUBA PLUSSID JA MIINUSED ?....................................................5 3. ENNE KUUBA MINEKUT.................................................................................6 4. PIIRKONNAD.................................................
miinustes mised, aastail ümbernimetamised aastail 1925-27. Neil ja aastal Kallaste, Mustvee, Sindi ja Tõrva, ületas väljaränne piirimuutused Eestist märgatavalt toimusid läbi kogu 1923. aastal Elva ja Suure-Jaani, 1925. sisserännet. omariiklusaja. Väljarände Üldtendentsiks peamiseks oli aastal Keila ning 1926. aastal Mustla. põhjuseks olid parema valdade arvu aeglane vähenemine elu otsingud, - kui Kokku anti Eestis alevi staatus 22 mis 1921. viisid aastal oli suure Eestis hulga387 valda, eestlasi siis suuremale keskusele. kodumaalt kaugele. Väljarändajate 1938
Keila Hariduse Sihtasutus KULDNE KOLMIK Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Nikolai Triik Koostaja: Tuuliki Kupper 12.B Keila 2013 SISSEJUHATUS Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis.. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale
!" "Ükskord tulnu krahv mõtsast sõites," mäletati Otepääl. "Mõtsavarga kaenu, et härra tuleb. Käänuva kõrvale ja lännu ümber. Krahv jätnu hobese seisma, aidanu koorma välla ja ütelnu: "Vaata ette, et tõine kord enamb ümbre ei aja!". Sangastest pärinevas variandis oli krahv peale koorma kraavist aitamist lihtsalt öelnud: "Mine kodu, kae, et mõtsavaht ei näe!" Saue mõis (Friedrichshof) -- rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal Sissejuhatus Põhja-Eestisse püstitati 18. sajandi teisel poolel rohkem kui kolmandik tänaseni säilinud mõisahoonetest. Kaunis Saue mõisaansambel on Eesti varaklassitsistliku arhitektuuri parimaid näiteid. 16. saj. rajatud mõisa omandas 1774. a. Frederich von Fersen, 1792. a. valmis praegune kena härrastemaja ning sellega seotud kaarjalt ümber esiväljaku paiknevad ait ja tõllakuur, rajati suur park.
-11. Klassini ja tehnikumide ja kõrkkoolide õpilased. Kuu aja pärast teatas Käbin, et maale saadeti ligikaudu 40 000 inimest, kuid abi oli vaja veel ja veel- ta saatis maale uuesti tehnikumidest ligi 10 000 õpilast ning kõrkkoolidest 6ja pool tuhat õpilast. Peale selle veel 8000 sõdurit. Kuigi isegi partei nägi et kolhoosid, ei näidanud ta algatust asja parandada vaid piilus ise alandlikult Moskva poole, kolhooside peale aga kortsutati kulmu. Juba 1952. Ja 1953. Aasta talvel juhtus Keila ja Otepää kandis kohalike rajoonivõimude vaikival kaasteadmisel seda, et loomi anti kolhoosilaudast inimestele koju söödaks, peaasi et nad ise nälga ei sureks. Kuidagi sai siiski Käbin asjast teada ning otepää rajoonikomitee sekretär Arnold Adams ning täitevkomitee esimees Noomen ametist maha. Jõulude ajal 1953 aastal oli vili peksmata 68 hektarilt.
Keila Kool Referaat Veljo Tormis Koostas :Jaana Põllu 12 D klass 2010 Sisukord · Elulugu · Looming · Tunnustused · Tsüklid · Kasutatud materjal Veljo Tormis Elulugu Veljo Tormis (sündinud 7.augustil 1930 Kuusalus Harjumaal) .Helilooja,peamiselt koorikomponist,kogu maailmas üks huvitamaid koorimuusika loojaid 20.sajandi II poolel. . Tema isa oli köster ja juhatas kirikukoori. Kodus lauldi palju, eriti rahvalaule .Kasutanud palju nii eesti kui teiste,peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori.Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas.Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu.Tormiste kodus la...
ISESEISEV TÖÖ NR 7 Erikool kui arenduskeskus. Analoogselt eelmise teemaga, esitab üliõpilane kokkuvõtte läbitöötatud materjalidest. Keskendutakse muutustele, mis toimunud erikoolide arengus ENSV aegadest tänaseks ja edasistele suundumustele. Erikooli all peetakse silmas üldhariduskooli, mis mõeldud hariduslike erivajadustega lastele. Erikoolis on enamasti tavakoolist erinev õppekava ja õpilaste arv klassides väiksem ja seal töötavad lisaks õpetajaile puuet korrigeerivad spetsialistid. Eestis on erikoolid * kehapuudega lastele füüsiline erivajadus * vaegmõistuslikele lastele vaimne erivajadus * meelepuudega lastele: kurtidele ja vaegkuuljaile ning pimedaile ja vaegnägijaile * liitpuudega lastele. Kehapuuetega laste puue seisneb lokomotoorse aparaadi ehk tugi- liikumisaparaadi vaegtalitluses. Seega pööratakse nende laste puhul rohkem tähelepanu ravile ja liigutuste sihipärasele arendamisele. Ee...
Referaat Inimeseõpetus Koostaja:Torm Edvard Juhendaja:Heli Iisrael Keila 2011 Sisukord. 1.Tervislik toitumine. 2.Toidupüramiid. 3.Vesi · Vesi on vajalik kogu organism toimimiseks. · Veetaset tuleb hoida tasakaalus. · Millest veetase sõltub? 4.Ausus toidu vastu. 5.Vitamiinid,mineraalained. 6.Kiudained. Tervislik toitumine. Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev
Täpiline surmaputk, Conium maculatum Sugukond: Sarikõielised, Umbelliferae Inimese jaoks ohtlikud, kõrvetavad ja mürgise mahlaga karuputked tunneb kõigepealt ära nende suure kasvu järgi, nad võivad olla isegi kõrgemad kui kolm meetrit. Mürgiseid karuputki kasvab Eestis teadaolevalt teede ääres, näiteks Tartu ja Viljandi maantee ääres on neid palju; Keila kandis; Rapla maakonnas; Kaareperes; Vormsi saarel - kõikjal üle Eesti. Karuputke suurekasvulistest võõrliikidest on Eestis praegu raske lahti saada, aga et nende paljunemist vähendada, tuleks neid niita, et seemned ei jõuaks valmida ja mitte lasta neil õitsema minna. Päikesepaistelise ilmaga on karuputkega kokkupuude ohtlikum kui vihmasel või jahedal päeval. Karuputked kuuluvad sarikaliste hulka, mida Eestis kasvab mitukümmend liiki.
muudab näiteks järvede kaldal taimestikku, see omakorda mõjub pinnavormidele. Kuidas tekivad jõesängid ? vesi voolab mööda kallakut alla uuristades (erodeerides) maapinda tee, mis vähehaaval sügavamaks läheb. Nii tekivad algul kitsad ja madalad, hijem laiemad ja sügavamad vooluteed ehk jõesängid. Milline on maailma kõrgeim juga? Guajaana mägismaal Lõuna-Ameerikas Angeli juga, kõrgus üle 1000m. Nimeta Eestis jugasid? Esineb Põhja-Eesti jõgedel, nt. Jägala juga-kõrgus 8m, Keila juga 6m Kuidas tekib kanjon? Pika aja jooksul uuristab jõgi joa kohal oma sängi nii, et juga otsekui taganeb ja kujuneb sügav kanjonorg. Millal uuristab jõgi kõige rohkem oma külgi? Siis kui voolusäng on vähe kaldu ja seetõttu voolab vesi aeglaselt ja uuristab rohkem külgi. Nii tekib jõeorg. Nimeta mõned jõed, millel on delta- Leena jõel PõhjaJäämere juures, Doonaul, Volgal Euroopas, Niilusel Aafrikas Kuidas mõjutab maismaa piiri delta? Delta kasvamine, st
IDAMAADE KUNST JA KESK- AMEERIKA Koostaja:Lanne Varjula 11B Keila Kool 2012 1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja kolmada sajandi esimesel poolel eKr. ning levis naabermaadesse nagu näiteks Jaapanisse,Birmasse,Laosesse ning Indoneesiasse. 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkerakujuline kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks ning teda peetakse vanimaks Budistliku arhitektuuri ehitusvormiks.Legend räägib,et Buddha olevat
aastalgi mõne suvila õues või aia ääres. Säilinud tahutatest tehti uus mälestusmärk, mis avati 23.juunil 2000. aastal. Kivvi raiuti algupärane tekst. Orginaalsuuruses mälestusmärk jäi taastamata rahapuuduse tõttu. Keila koolimaja Avati 21.09.1930 Tavaliselt püstitati langenutele mälestussambaid ja -tahvleid, kuid esines ka juhtumeid, kus hukkunute mälestuse jäädvustamiseks ehitati rahvamaja, kool, kirik või midagi muud seesugust. Nii otsustaski Keila alevi- ja vallavolikogu 24. veebruaril 1928.aastal vabariigi aastapäeva koosolekul, et Eesti iseseisvusvõitluses langenute mälestuseks ehitatakse Keilasse uus koolimaja. Koolihoone avapidustused 21. septembril 1930. aastal kujunesid kohaliku elu suursündmuseks. Maja peasissekäigu parempoolsele seinale kinnitati vastavasisuline tahvel. Nõukogude võimu ajal ei hoitud seda seinal, vaid peideti sama maja pööningule. Alles kooli 60. aastapäeva eel toodi tahvel
Kaari, kas sa miskit täpsemalt oskad seletad? Veeta karbonaadid: kaltsiidi rühm (aragoniit, 20. Kirjeldage geotektoonilisi - see vanuse komponent võib tõesti lugeda, magnesiit, ankeriit, sideriit, rodokrosiit, sündmusi alates Keila ajast kuni Saharas on kõik, mis on pehmem, kui kvarts ära smitsoniit, tserussiit, strontsianiit, viteriit, parisiit), 7. Mille poolest erineb lade Permi ajastu lõpuni. Missugune hävinud. Läänemere liiv on noor ning selle tõttu malahhiidi rühm (malahhiit, asuriit) kihistust?
kuni 0,5 mln. tm sanitaar- ja valikraieid. 1 Andres Hillep 9.b klass Eesti hüdropotentsiaal - Jõgede ja ojade arv Eestis on aukartust äratav üle 7000. Kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Umbes 400 jõge on pikemad kui 10 km ja ainult üheksa (Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Kasari, Keila, Jägala, Navesti, Emajõgi, Pedetsi) pikkus ületab 100 km. Ainult ligikaudu 50 jõe vooluhulk ületab 2 m3/sek ja 14 jõel on see üle 10 m3/s. Seega on Eesti jõed väikesed ja suhteliselt veevaesed. Tasase pinnamoe tõttu (keskmine kõrgus 50 m üle merepinna) on ka jõgede keskmine kalle väike. Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal on tagasihoidlik ning puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks, kuid meil leidub küllaldaselt suurema koondatud langusega
KOOL 18. sajandi II poole 19. Sajandi I poole eesti valgustuskirjandus. Juturaamatud Referaat NIMI klass Juhendaja Tallinn 2010 Sissejuhatus Euroopa ajalukku on 18. Sajand läinud valgustussajandina. See sajand andis maailmale nii ameeriklaste iseseisvusdeklaratsiooni kui ka prantslaste ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni", millele olid teed sillutanud arvukad suured mõtlejad ja poliitikud. Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, mõistusepärase, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja vananenud feodaa...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Kristian Talviste Kalad ja mereannid Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................... .......................3 2. Lõhe................................................................................................ ...........................4 3. Merivähk.......................................................................................... .........................5 4. Kasutadud kirjandus..........................................................................................6 Sissejuhatus Kalad ja mereannid on loomad, kes elavad vetes. Nende välimus võib olla väga erinev. Värv võib varjeeruda valgetest/hall...
(km) (km/km2) Võhandu 162 1420 86 0,55 599 0,42 Pärnu 144 6920 78 0,54 3367 0,49 Põltsamaa 135 1310 72 0,53 557 0,42 Pedja 122 2710 67 0,55 1195 0,44 Keila 116 682 75 0,65 282 0,41 Tabel 1, Eesti pikimad jõed, Eesti Entsüklopeedia, 2015 Eesti jõed toituvad põhja-, vihma- ja lumisulamiveest. Põuasel suvel ning pikal ja külmal talvel toiduvad jõed pikemat aega ainult põhjaveest (Eesti Entsüklopeedia, 2015). 2. Eesti pikim jõgi Võhandu jõgi pikkus on 162 km. Võhandu jõe nimetatakse ka Pühajõeks, Väike-Võhandu jõeks, Suur-Võhandu ja Voo jõeks. Vahel kandis ta Vahejõe nime.
KOOL Nimi GOOTI STIIL Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR............................................................................................................4 1.1Kirikud........................................................................................................................................5 1. 3 Gooti arhitektuur Itaalias.......................................................................................................... 8 1.4 Gooti arhitektuur Eestis............................................................................................................. ...
põhjustades harvadel juhtudel isegi otseseid inimohvreid. (Lodjak 2008). Katustel pesitsevad linnud kahjustavad ehitisi ning lennujaamades kujutavad nad tõsist ohtu lennuliiklusele. Näiteks Keilas on suureks probleemiks muutunud kajakad kes istuvad parvedena majakatustel. Linnaelanikud on häritud, autod ja hooned on määritud väljaheidetega, õhus on sulgi ja kesklinnas kõndides tekib tunne nagu viibiks mere ääres. Kajakad häirivad ka Keila tööstuspargi ettevõtteid. Probleemi lahendamiseks proovitakse linde tõrjuda paugutamisega. See tekitab aga omakorda probleemi, sest siis kagunevad linnud linna kohale ja paugutamine häirib inimesi, sealhugas eriti lapsi ja vanureid. (Matteus 2008). Lindude väljaheited reostavad näiteks välirestorane ja vähendavad sellega külastust, samuti rikuvad tänavatele pargitud autosid ja kõnniteid. Kui lindudel on pojad, tekitavad nad inimestes hirmu ja ohustavad neid agressiivse käitumisega
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Tairi Viru TERVISLIK TOITUMINE Uurimustöö Juhendaja: õp. Natalia Sidorova 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Tervislik toitumine 4 Austus toidu vastu 5 Vitamiinid ja mineraalid 6 Ütlusi 7 Uurimustöö analüüs 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 Lisad 11 2 Sissejuhatus Tervislik toitumine peaks olema kõigile tuttav. Me tunneme vitamiine ning teame, et need on meile vajalikud. Ehkki me kõike seda teame, käitume ikkagi vastupidiselt. Nagu näiteks, eelistavad paljud inimesed kodus valmistatud juurviljadele mõnda kiirtoidu einet. Inimesed peaksid rohkem tähelepanu pöörama oma toitumisele ja muidugi ka sellele palju nad liiguvad. Kuna mõlemast saame me energ...
Kopli kunsti gümnaasium 7. klass Mari Kisakõri NIIT Referaat Juhendaja E. Raamat Keila 2009 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Niidu üldiseloomustus 4 2. Niidu taimestik 6 3. Looduslikud ja kultuurniidud 7 3.1. Looduslikud niidud 7 3.2. Kultuurniidud 7 4. Niidu loomastik 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud materjalid 10 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud teemal ,,Niit". Niit on üks elukooslustest, millega tutvutakse 6. klassi loodusõpetuse tundides. Töös tutvustatakse niidu omapära võrreldes teiste elukooslustega, seal kasvavaid taimi ning elavaid loomi. Esimene peatükk räägib niidu elutingimustest, seal olevast valguse hulgast ja mulla omadustest. Teises peatükis tuleb juttu niidutaimestikust. Kolmandas ...
Uks suleti riivpalgiga. Kirikus oli trepp, mis algas põrandast mitme meetri kõrguselt. Trepilt sai põgeneda võlvi peal asuvatesse ruumidesse. Lääne-Eesti kirikutel puudusid enamasti tornid. Kõige kuulsam on Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk-Eesti Kesk-Eestis ehitati 3 löövilisi kodakirikuid. Koeru, Ambla, Türi, Pilistvere. Tallinn ja Põhja-Eesti Põhja-Eestis ehitati nii ühe kui ka mitmelöövilisi kirikuid. Keila kirik (ehitati 14. saj, torn ehitati 19. saj), Haljala kirik, Viru-Niguli, Viru-Jaagupi. Palju oli linnakirikuid. Tallinnas: Toomkirik(vanim), Niguliste, Pühavaimu, Oleviste ( kõige kõrgem Tallinnas ). Algselt olid Tallinna kirikud lihtsad alles 15. sajandil ehitati need ümber. Pühavaimu kirik on aga säilitanud algse välimuse. Tallinnasse ehitati ka mitu kloostrit (Pirita klooster, Püha Katariina klooster), 13. sajandil olid Tsistertslaste
paisjärve ja teha vee-energia tootmine tulusamaks, kuid sellega kaasneksid juba uued probleemid. Parim variant sobivate tingimuste puudumisel on asendada hüdroenergia kasutus teiste energiaallikate kasutusega. Eesti hüdropotentsiaal Jõgede ja ojade arv Eestis on aukartust äratav üle 7000. Kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Umbes 400 jõge on pikemad kui 10 km ja ainult üheksa (Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Kasari, Keila, Jägala, Navesti, Emajõgi, Pedetsi) pikkus ületab 100 km. Ainult ligikaudu 50 jõe vooluhulk ületab 2 m3/sek ja 14 jõel on see üle 10 m3/s. Eesti veerikkamad jõed Nimi Keskmine vooluhulk suudmes (m³/s) Narva jõgi 400 Emajõgi 71,8 Pärnu jõgi 64,1 Kasari jõgi 27,6
Otepää Gümnaasium PERETERAAPIA Referaat Koostasid: Helin Bamberg Keili Veidemann 10.klass - Voki 2009 Sisukord 1. MIS ON PERETERAAPIA? 1.1.Tutvustuseks pereteraapiast. 1.1 Pereteraapia eesmärk. 1.3 Kaua pereteraapia kestab? 1.4 Miks mitte jätkata pereteraapiat lõpmatuseni? 1.5 Pereteraapia põhimõte. 1.6 Pereteraapia visuaalkunstipõhiseid tehnikad. 1.7 Perekohtumised pereterapeudiga . 2. KUNST PERETERAAPIAS 2.1 Kunst pereteraapias 2.2 Pereteraapia sobivus. 3. LISA 3.1 Pereterapeudid 4. MIKS ME VALISIME PERETERAAPIA? 2 Pereteraapia 1.MIS ON PERETERAAPIA? Pereteraapia on meetod, mille toetusel perekond saab hakata end tundma vabamalt ja otsima ning ...
Keila kool "Eesti talupere 19.sajandil." Referaat 16.05.2009 Sisukord 1. Sissejuhatus. 2. Eesti talurahva elu-olu. 3. Taluhooned, nende ruumid ja kasutamine. 4. Talupere suurus ja nende toidulaud. 5. Talupere tööd. 6. Kokkuvõte. 7. Lisad. 1.Sissejuhatus. 19.sajandi alguseni etendas talurahva igapäevaelu korraldamisel peamist osa mõis.Kuni 19.sajandi alguseni oli eesti talurahvas pärisorjuse käes.1801.aastal uueks keisriks saanud Aleksander I,samuti ka keisri lähikondlased mõistes pärisorjuse halba mõju ühiskonnale,kavatses kogu oma impeeriumis,seega ka Eestimaal,põhjalikke ümberkorraldusi teha.Eesti taluperede igapäevaelu muutus aga sajanditega vähe.Talus elati endistviisi edasi, kus peremeheks oli ikka peremees ise.Ka toidulaud oli üsna kesine. 2.Eesti talurahva elu-olu. Kuni 19.sajandini oli talurahvas pärisorjuse all.Pärisorjus ei mõjunud mitte ainult talupoega...
VEENUS LIINA VIROLAINEN 12A KLASS KEILA KOOL PILT 1 Veenus VEENUSE JA MAA SARNASUS Veenus on Maatüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase gravitatsiooniga. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti tagajärjel. Veenus on siiski Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosned rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on
25.11.2007 OÜ Sead Tallinn 0,79 1,04 0,40 0,58 0,62 #REF! 26.11.2007 AS Bisness Narva 0,81 1,16 0,41 0,55 0,64 #REF! 26.11.2007 AS Loome Pärnu 0,63 1,36 0,32 0,46 0,82 #REF! 26.11.2007 FIE Mihkel piisk Pärnu 0,70 1,46 0,35 0,56 0,68 #REF! 26.11.2007 MTÜ Lihv Viljandi 0,84 1,18 0,42 0,41 0,56 #REF! 26.11.2007 OÜ Kleebis Keila 0,91 1,13 0,46 0,43 0,64 #REF! 27.11.2007 AS Serviti Narva 0,78 1,06 0,39 0,58 0,93 #REF! 27.11.2007 FIE Tauno Tõrv Tallinn 0,90 1,21 0,45 0,47 0,75 #REF! 27.11.2007 OÜ garneer Tallinn 0,71 1,02 0,36 0,56 0,75 #REF! Ümberm. P Täisp. T Ruumala V Arv M_mark V_mark M_hind V_hind V_kulu #REF! #REF! #REF! 5 Te07 PV16 3600 154 0,3 #REF! #REF! #REF
Pla19 2600 NV17 0,45 76,20 Pla22 1900 NV21 0,29 68,30 Pla36 2100 NV24 0,40 45,80 Pla43 2300 NV30 0,35 52,30 Pla51 2800 NV33 0,35 66,30 Pla61 1800 NV56 0,32 58,90 Tellijad Nimetus Asula Firma OÜ MaaR ind Kr/kg OÜ Sepad Tallinn Muu_pr 5 OÜ Kärumees Keila AS Liiv Viljandi AS Velo Pärnu AS Buss Narva FIE Olav Väino Pärnu OÜ Figaro Tallinn OÜ Ain ja Pojad Viljandi AS Mikser Narva FIE Timo Tuum Tallinn St =ab+2( br 2 r V= +
Kalju mees 29 Jõgeva Burmeistermees 29 Jõgeva Kukk naine 29 Loksa Kukk naine 29 Loksa Kukk naine 29 Loksa Petrov mees 29 Sindi Markus naine 30 Kohtla-Järve Heinlo mees 30 Kuressaare Heinlo mees 30 Kuressaare Miller naine 31 Kunda Pajusaar mees 32 Kunda Eek naine 32 Narva Piirsalu naine 37 Keila Küünemäemees 37 Saue Mikson mees 39 Pärnu Mikson mees 39 Pärnu Roosimägimees 40 Kallaste Roosimägimees 40 Kallaste Elmik naine 40 Loksa Elmik naine 40 Loksa Rajamäe naine 40 Viljandi Salu mees 41 Jõhvi Burmeisternaine 41 Paide Burmeisternaine 41 Paide Berk naine 41 Rakvere Lind naine 42 Saue Lind naine 42 Saue
ArcelorMittal Tallinn 562 1557 Muuga OÜ 165 1604 Norma AS 874 986 1047 1264 Tallinn Elcoteq Tallinn 3200 1586 1034 ABB Eesti AS 993 800 993 1698 Jüri, tuulegeneraatorid Harju Elekter 378 271 454 622 732 Keila, elektriseadmed Keila Kaabel 96 332 372 606 Loksa Laevatehase AS 696 267 301 520 703 Stoneridge Electronics 177 283 469 449 Tallinn Ensto Ensek AS 250 152 443 516 Keila, tsinkimine, elektriseadmed JOT Eesti 150 263 551 382 Tallinn
KEILA GÜMNAASIUM [12B] [Reino Seli] MICHELANGELO BUONARROTI Referaat [City] 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................3 2. Michelangelo elulugu ja looming ..............................................................4 3. Kokkuvõte .....................................................................................7 4. Pildid ............................................................................................8 5. Kasutatud materjalid ...........................................................................9 2 1. Sissejuhatus Michelangelo, kelle täispikk nimi on Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni, oli itaalia renessansi viljakaim ja mitmepalgelisim meister. Oma...
Keila Gümnaasium Referaat Johann Sebastian Bach (1685-1750) Autor:Jaana Põllu Klass:11D Elulugu. Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Saksamaal Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Lämmerhirt Bachi noorima pojana. Võimalik, et tema biloogiline isa oli siiski Johann Pachelbel, kes oli Bachide perekonnatuttav ja laste õpetaja. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Bachi jäi varakult orvuks sest tema ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt, kooliharidust omandas Ohrdrufis ja Lüneburgis. Bach alustas muusikutegev...
KUNSTI AJALUGU ÕP.TIINA VEISALU MÕISTED MARJANA KUUSMAA 10.KLASS 1 PROFESSIONAALNE KUNST............................................................................................................4 ORIGINAAL..........................................................................................................................................7 KOOPIA.................................................................................................................................................9 REPRO.................................................................................................................................................11 ARHITEKTUUR..................................................................................................................................12 MAALIKUNST.................................................................................................................
Lapsed ei kasva kampaania korras, vaid vajavad kodusoojust iga päev. Vanemliku hooleta lapsed on noores eas ilma jäänud täiesti loomulikest pereväärtustest nagu armastus, hoolivus ja turvatunne. Need lapsed on justkui meie kõigi omad. Nad vajavad meie igapäevast toetust, et neil oleks olemas kõik vajalik, et olla laps. Esimene SOS Lasteküla Eestis loodi 1995. aastal. Sellest ajast alates on nad aidanud rohkem kui 1000 last. Lisaks Keila lastekülale on neil külad veel Põltsamaal ja Narva-Jõesuus, viimases neist elavad ühes majas ka sügava vaimse ja füüsilise puudega lapsed. Nende tegevus hõlmab ka noortekodusid. Tallinnas ja Keilas ja peretugevdamisprogramme Ida- Virumaal. Viimastel aastatel on nad pööranud suurt rõhku laste õiguste kaitsele. “Noortel on vaja kedagi, kes neile tuult tiibadesse annaks ja nende unistustesse ja soovidesse usuks,” rõhutab Merlin, kes on lastekodus üles kasvanud
poliitilistest parteidest Saue vallas parima tulemuse (3. koht), võib öelda, et vallas valitseb ettevõtlust soosiv parempoolsete liberaalsete vaadetega poliitiline juhtkond. Lisaks ettevõtluskeskkonna poliitilist aspekti analüüsimist vajavale aspektile tuleb silmas pidada ka Saue valla vallavanema pikemat aega eksisteerinud plaani ellu viia naabervaldade ühendamist. Siinkohal on viimati mainitud Keila, Nissi ja Kernu vallad, on uuritud ka Harku ja Saku valdade seisukohti. Kui Saku ja Harku vald ei näi asjast väga huvitatud olevat, sest tegemist on suhteliselt heade majandusnäitajatega ja elukvaliteedi piirkondadega, siis kaugemate ja vaesemate valdade kaasamine võib isegi õnnestuda. Ühelt poolt võrdluses teiste Tallinna ümbritsevate valdadega selline ühinemine viib esialgu Saue valla mõned niigi tagasihoidlikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
