Keila Gümnaasium Referaat Renessansskunst Koostas: Kati Lilienthal Keila 2008 Vararenessanss Arhitektuur Murrangulised muutuses toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutised endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon.
Keila Gümnaasium Reino Seli 11B ARVUTIMÄNGUD Referaat Juhendaja: Natalia Sidorova Keila 2007 Arvutimängud Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................3 2. Peamised mängukategooriad ................................................................4 2.1. Action ehk märulimängud...............................................................4 2.2. FPS; first-person shooter ehk 3D tulistamismäng...................................4 2.3
koha. 2006. aastal Helsingis toimunud lühiraja Euroopa meistrivõitlustel ujumises saavutas ta 8. koha 100 m kompleksujumises. Tulemused: 100 m rinnuliujumise 45. koht, 200 m rinnuliujumise 46. koht TRIIN ALJAND Naiste 50 m ja 100 m vabaltujumine, 100 m liblikujumine 50 m vabaltujumine 25,29 (21. koht) 100 m vabaltujumine 56,10 (33. koht) 100 m liblikujumine 59,43 Eesti rekord (32. koht) Sünniaeg ja koht: 8. juuli 1985, Tallinn Mõõdud: 179 cm, 68 kg Klubi: Keila Swimclub Treener:Riho Aljand (isa) Hobid: muusika, filmid ja ristsõnad. Eesmärk spordis on jõuda tippu. Õppeasutus või amet: Texas A&M University, tudeng Saavutused: 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 15. koha. Ta osales ka 2004. aasta Ateena olümpiamängudel, kuid ei suutnud 50 m vabaujumise eelujumistes näidata võimetekohast aega. Aljand sai kirja 26,19, mis oli
Reostunud põhjaveega jääkreostuskolded: JRK REOSTUNUD PÕHJA VEEGA ALA NIMETUS VALD/LINN nr ha 1 KeilaJoa raketibaas Harku vald 10 3 Paldiski keskkatlamaja Keila vald Paldiski linn 6 6 Aruküla põhjaveereostus Raasiku vald 90 7 Ääsmäe põhjaveereostus Saue vald 30 16 Ämari lennuväli Vasalemma vald 240
Keila Gümnaasium Referaat Giuseppe Verdi (1813-1901) Koostas:Jaana Põllu Klass:11 D Elulugu: Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10. oktoober 1813 Le Roncole külas(praegu Busseto vald) Parma lähedal. Tema isa pidas baaripidaja ametit. Kui Verdi oli veel laps, siis nende pere kolis Piacenzast Bussetosse.Ta armastas käia kirikus orelimuusikat kuulamas. Klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. Juba 11-aastaselt sai ta selle kiriku organistiks. 20- aastaselt suundus ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta soovis minna seal asuvasse konservatooriumisse, kuid klaverieksamil tuli välja,et tal on käte asend, mida tollal peeti parandamatuks veaks. Lisaks oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatu ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Lisaks kõigele muule oli ta võõramaalane ja konservatooriumis napp...
Elektrienergia kodune töö Kristina Kuningas 10 B JWG 2010 Elektrienergia Eestis: Elektrienergia on viimase 100 aasta jooksul kõvasti arenenud. Tänapäeval on elu ilma elektrienergiata peaaegu võimatu. Elekter on kasutatues kõigis eluvaldkondades. Me kasutame elektrit ka kõige tavalisemate igapäeva toimetuste tarbeks, nagu toidu valmistamine ja pesupesemine. Elektrienergia kasutusele võtu aastaks loetakse 1882. Eesti tänane energiasüsteem on keerukas kompleks, kus töötavad koos nii Narva põlevkivijaamad, Iru Soojuselektrijaam, tuulegeneraatorid ning taastatud hüdrojaamad. See kõik on omakorda ühendatud Venemaa, Läti ja Leedu energiasüsteemidega, kus ühe vead mõjutavad kohe teiste tegemisi, seda nii juhtimises, tehnoloogias, keskkonnakaitses kui ka muudes valdkondades. Enamu...
Elektri tootmine Eestis Elektri ja soojuse tootmine Eesti suurimaks elektri- ja soojusenergia tootjaks on Eesti Energiale kuuluvad Narva elektrijaamad, mis annavad ca 95% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna.Narva elektrijaamade tootmisüksused Eesti ja Balti elektrijaam on maailma võimsaimad põlevkivil töötavad elektrijaamad. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit.Põlevkivi tarnitakse Igal aastal Narva elektrijaamadesse raudteed mööda keskmiselt 913 mln tonni põlevkivi. Elektrijaamas läbib põlevkivi erinevad laadimissõlmed, jõudes konveiereid mööda vasarpurustiteni. Kui põlevkivi on purustatud, transporditakse see katla punkritesse. Enne katlasse jõudmist läbib põlevkivi elektrijaamas ligi 950 meetri pikkuse tee. Enne katlasse panemist jahvatatakse põlevkivi veskites tolmuks. Põlevkivitolm puhutakse katla põletitesse, tekkinud...
Märjama Vigala Loodna LOODUS Maakonna geoloogilise aluspõhja moodustavad ordoviitsiumi ja siluri lubjakivid ning dolomiidid, mis lasuvad kambriumi liivakividel ja savidel; nimetatud settekivimite all on moonde- ja tardkivimid: graniidid, gneissid, kildad. Maastikuliselt jaguneb maakond neljaks: Põhja-Eesti lavamaa, Lääne- Eesti madalik, Kõrvemaa ja Pärnu madalik. Maakonna läbib Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti vesikondi eraldav veelahe. Siit saavad alguse Soome lahte voolavad Keila (koos lisajõe Atlaga) ja Vääna jõgi. Maakonna läänepoolseid alasid läbivad tiheda võrguna Kasari lisajõed: Teenuse, Konuvere ehk Vigala, Päärdu ehk Velise, Nurtu ja Enge. Põhja-Eesti lavamaal asub maakonna põhja- ja keskosa, umbes pool üldpinnast. Sellele piirkonnale on iseloomulik laugjate kõrgendike ja madalate nõgudega vahelduv tasandik, kus kõrgusvahed ületavad harva 10 meetrit. MAJANDUS Rapla on tüüpiline põllumajanduslik maakond, kus üle
As I'm writing this letter, I'm X years old. My birthday is on Xth X, beginning of summer here. In Estonia we have four very different seasons: warm summers, wet autumns, cold winters and blooming springs. I live in town X. Currently I'm attending Keila School ninth grade, which is last one of elemantary education. After finishing the exchange year I'll do trials to Tallinn Real School to get my secondary education there. After that I would like to go to univercity, but I don't know to what sepciality jet. I live with my mom X, dad X and two younger sisters: X and X (and dog X). My dad side grandparents live in X too. Even though were all quite busy, we still find time to talk and make music together
Union of Railways (UIC, headquartered in Paris), a member of Present services Electric railway Stops Locations & Types Electric Railway is the area to a total of 40 stops on the electric. Of them 12 are located in Tallinn and in our eastern or Aegviidu-Tallinn route. 9 stops are located in our direction, or the City of Tallinn-Pääsküla-Tallinn route. The rest stops remain in our west (between Tallinn and Keila, Tallinn-Paldiski, the Tallinn- Rice Family, on the Tallinn-Klooga beach) lines. Edel`s main schedule Tallinn -Tartu Tallinn Tallinn - Viljandi - Pärnu Tallinn-Viljandi, Tallinn Tallinn - Rakvere - Narva Tartu - Valga, Tartu - Orava, Tartu Koidula
transiitkaubandusele. Tallinn, Tartu, Viljandi ja uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed. Hansa Liidu üks tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis. Kauplemist seal reglementeeriti eriti rangelt, et kaubahoovi ei toodaks liiga palju kaupu, sest see Oleks löönud hinnad alla. Novgorodi sõitmisel olid Liivimaa sadamad niigi harjumuspäraseks pestuspaikadeks. Alevikud Linnuste, kihelkonnakirikute, laada- ja palverännukohtade juurde tekkis keskaja jooksul 14 alevikku: Helme, Kastre e Kavastu, Keila, Kirumpää, Koluvere, Kuressaare, Laiuse, Lihula, Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga, Vastseliina ja Viru-Nigula. Seal elas mitmest rahvusest väikekaupmehi, käsitöölisi ja võõrastemajapidajaid. Alevikud sarnanesid paljus linnadega: sealsed elanikud jagunesid samuti kodanikeks ja kodakondateks, kodanikud olid koondunud omavalitstuse ülesandeid täitvasse gildi ja valisid endale bürgermeistri.
Eesti energeetika Maris Mäeotsa Eesti tarbimise tipunõudluse prognoos erinevate arengustsenaariumite korral Tootmisüksuste vajadus Elektri tootmine • 2 suurt elektrijaama - 2000 MW • 1 suurem koostootmisjaam - 165 MW • ~ 6 kohalikku koostootmisjaama - 116 MW • 8 + tuuleelektrijaama ~ 60 MW • 22 + hüdroelektrijaama ~ 5,4 MW • (5 suuremat hüdroelektrijaama – 2 MW) Kokku 2350 MW Hüdroenergia • Üle 20 hüdroelektrijaama (10…1100 kW), • Kokku võimsust 5,4 MW (~ 25 GWh) • Aastal 2010 – 10,5 MW • Peamised takistused – kalakaitse, rohelised Suurimad hüdroelektrijaamad Eestis Jaama nimi Võimsus MW Toodang MWh Eesti Energia AS hüdroelektrijaamad Keila HEJ 0,32 847 Linnamäe HEJ 1,1 7000 Teised hüdroelektri...
Johnny Depp Lühireferaat Autor: Keila 2014 John Christopher Depp II, sündinud Queensboros, Kentuckys, 9. Juunil 1963, oli noorim neljast lapsest, kelleks olid kaks vanemat õde Debbie ja Christie ning vanem vend Dan; kaks viimast olid ema esimesest abielust. Isa John Depp seenior oli linnavalitsuse teenistuses töötav mehaanik. Ema Betty Sue oli ettekandja kohalikus kohvikus. Nende perekond oli Ameerika Töölisklassi tüüpiline esindaja, kes sai kasu plahvatuslikult arenevast
Keila Gümnaasium Eduard Bornhöhe Referaat Õpilane: Tiina Veersalu Klass: 9.b Juhendaja: Eva Samolberg Keila 2008 Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Eduard Bornhöhe elulugu lk 3 2. Eduard Bornhöhe looming lk 5 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Eduard Bornhöhe on Eesti ajalooliste jutustuste algataja ning väljapaistvaim esindaja, kelle
aktidega. Nt. Siin on pandus nad tähtsuse järjekorda 1. Eesti Vabariigi põhiseadus 2. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus 3. Haridusministri määrus õpilaste hindamisest põhikoolis 4. Keila kooli hindamise juhend 5. Keila kooli direktori käskkiri õpilase kooli vastuvõtmise kohta. Õigusriik on demokraatlik riik, kus kogu valitsemine toimub seaduste alusel ja seadused kehtivad võrdselt kõigile. Demokraatia Tuleneb vanakreeka keelest: - rahvas + - võim = rahvavõim
25123 8400004-1Adra 58.58306325.950668 25123 Kolga-Jaani vald 9452 21581-1 Adra/ Vääna 59.38462324.400469 9452 Harku vald 9451 21580-1 Adra/ Vääna 59.38488324.400402 9451 Harku vald 27813 4400006-1Adraku 58.94256226.817527 27813 Avinurme vald 27814 4400005-1Adraku 58.94244726.817828 27814 Avinurme vald 134590 21729-1 Adruvahi 59.33785124.225025 134590 Keila vald 134591 21799-1 Adruvahi 59.33741824.228183 134591 Keila vald 5193 41102-1 Aedlinn 59.36639925.073154 5193 Raasiku vald 5194 41101-1 Aedlinn 59.36644325.073258 5194 Raasiku vald 25974 8200008-1Aedlinna 58.04739726.474950 25974 Otepää vald 25975 8200009-1Aedlinna 58.04746726.473701 25975 Otepää vald 28036 8200011-1Aedniku 58.07023125.977910 28036 Põdrala vald
Ühelöövilised kirikus Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha, karuse, Hanila, Ridala. Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimast neist on Ambla ja Koeru, mis said juba 13 saj läänetorni. Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Väikeses Saha kabelis on hästi näha võlvide konstruktsioon. Erandlikult kahelöövilisena ehitati 14 saj Keila kirik (torn 19 saj). Tallinna kolm suuremat kirikut Toomkirik, Niguliste ja Oleviste. Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik , piiskopkonna peakirik, ehitati 13.- 16. sajandil. See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga, mille säilinud alumine osa mõjub praegugi monumentaalselt. Tartu kõige väärtuslikum ehitis on Jaani kirik, kolmelööviline basiilika, mis põhiosa valmis 14. sajandil
· Liivimaale tuldi rikastuma. · Talupojad tõid oma vilja ja lina linna ja müüsid kokkuostjatele. · Viljakaubandusega tekkisid 16.sajandi algul linnade ja maa-aadli vahel tõsised pinged : Mõisnikud üritasid om rukist otse Hollandi laevnikele müüa, see tekitas aga linnades ägedat vastuseisu. Alevikud · Tekkis juurde 14 alevikku: 1. Helme 2. Kastre. e Kavastu 3. Keila 4. Kirumpää 5. Koluvere 6. Kuressaare 7. Laiuse 8. Lihula 9. Otepää 10. Pirita 11. Põltsamaa 12. Valga 13. Vastseliina 14. Viru-nigula · Sealsed elanikud jagunesid samuti kodanikeks ja kodakondseteks. Kodanikud olid koondunud omavalitsuse ülesandeid täitvasse gildi ja valisid endale bürgermeistr
Kordinaadid: 59.3147434,24.6800825 Andmete järel-analüüs https://drive.google.com/open?id=1DL1Zyv6O0CnmgtoR8ekl-Up-yCw&usp=sharing Kas mõõtmise käigus on mobiilterminal vahetanud tugijaama (handover), kui siis mitu korda? Jah, mõõtmise käigus on mobiilterminal vahetanud tugijaama, 28 korda. Mitme erineva tugijaamaga on mobiilterminal ühendatud olnud? Mobiilterminal oli ühendatud 197-me erineva tugijaamaga. Aruandes esitada: Mõõtmiste asukoht: Harjumaakond, Keila linnast Tallinna ringteeni. Mõõtmiste aeg: 14.12.2016 Alguse ja lõpu kellaaeg: 14.00-14.30 Operaator: elisa EE Võrgutehnoloogia (GSM, UMTS, LTE..): LTE Millist transpordivahendit kasutades toimus mõõtmine? Auto Mõõtmise alguses ülese märgitud signaalitugevuse näit ja sinna juurde kuuluvad selgitused. Ühe tugijaama kohta käiv informatsioon koos selgitustega. Ühe mõõtepunkti informatsioon koos selgitustega. Üks rida logifailist koos selgitustega esitatud andmete tähenduse kohta
või hävib terviklik ja tugev vooluvete asurkond paratamatult Inimese poolt rajatud ehitised on kaladele probleemiks rändel nii üles- kui ka allavoolu Lõheliste ja ebapärlikarpide loodusliku populatsiooni arvukuse vähenemise peapõhjus on nende ajalooliste kudejõgede rikkumine inimtegevuse tagajärjel Eestisse on jäänud vaid 20 km ulatuses lõhele kudemiseks sobivaid jõelõike, mis asuvad Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma ja Pärnu jõgedes I kat kaitsealuse ebapärlikarbi sobivaimaks vahepere-meheks on jõeforell, harva teiste lõheliste tähnikud, võimalikeks vaheperemeesteks ka lepamaim, ahven, rünt, luts ja võldas Praegu on üksikuid ebapärlikarbi kolooniaid leitud veel ainult Pudisoo jõest Paisutamine muudab elutingimusi veekogus voolulembestel vääriskaladel pole sigimistingimusi - madalaid kiirevoolulisi kruusapõhjaga alasid, tõuseb vee temperatuur ja süveneb
Tänavad olid kitsad, turuplatsid väikesed. · Tallinnas elas 16.sajandil umbes 4000 inimest ( 17.sajandil aga juba 7000-8000 inimest). Juba 15. sajandil tekkisid väljapoole linnamüüri eeslinnad ehk agulid. Suurim agul oli Kalamaja. · Teine oluline linn oli Tartu, millest kujunes kaubateede ristumiskoht. · Ordulinnuste ümber tekkisid Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu. Tekkis ka aleveid Otepää, Lihula, Koluvere, Helme, Kastre, Keila, Laiuse, Pirita, Põltsamaa , Kuressaare (alevite üldarv ulatus 14-le). · Linnad asusid maahärradele kuuluval maal. Maahärra kinnitas linnale õigusnormide kogumi linnaõiguse. · Tallinnas, Narvas ja Rakveres kehtis Lüübeki õigus, teistes Eesti linnades Riia õigus.
Gildide seas oli tähtsaim Suurgild (kuulusid kaugkaupmehed) Mustpeade vennaskond (kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid) Väikegildid (kuulusid käsitöölised) Käsitöö Liivimaa linnade elus suurt osa mängis transiitkaubandus Tsunftid Korraldasid väljaõpet Kaitseid turgu Kontrollisid toodete hindu ja kvaliteeti Skraa Tsunfti põhikiri, mis määras Meistrite saamise tingimused Tsufti liikmeks samise tingimused Alevikud Helme Keila Kirumpää Kavastu e Kastre Kuressaare Koluvere Lihula Laiuse Otepää Pirita Põltsamaa Valgu Vastseliina Viru-Nigula
35809050610 Aadu Malva Paldiski Läänemere 62-68 abielus 48208230166 Tiina Markus Kohtla-Järve Mustamäe tee 195-102 abielus 34408020335 Aare Marmor Tamsalu Arbi 2-155 abielus 34506190557 Reijo Meigas Rapla Ehitajate tee 68-21 abielus 34112180084 Anton Meister Pärnu Liivalaia 32-35 lesk 35408240148 Arnold Merilaid Keila Pae 60-13 lahutatud 36203030988 Kaivo Mets Tapa Virbi 4-132 vabaabielus 37303030624 Aarne Mikson Pärnu Linnamäe tee 85-21 vallaline 48109130038 Kersti Miller Kunda Langu 5-27 lahutatud 37003260243 Reijo Muld Haapsalu Liinamäe 35-37 vabaabielus 36709040675 Tarmo Müller Tõrva Maleva 2b-11 vabaabielus
80 2012 Füüsiline isik Harju Maakond 1 80 2012 Füüsiline isik Määramata 1 80 2012 Juriidiline isik Lääne Maakond 1 35 2012 Riigiasutus Tartu Maakond Elva 4 35 2012 Riigiasutus Harju Maakond Kehra 1 35 2012 Riigiasutus Harju Maakond Keila 4 35 2012 Riigiasutus Harju Maakond 2 35 2012 Riigiasutus Lääne Maakond 1 35 2012 Riigiasutus Lääne-Viru Maakond 5 35 2012 Riigiasutus Pärnu Maakond 1 35 2012 Riigiasutus Rapla Maakond 1 35 2012 Riigiasutus Tartu Maakond 2
Keila Gümnaasium Eduard Vilde Referaat Koostaja:Andre Allikvee Juhendaja: Keila 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus...2 2.E.Vilde elulugu...3-5 3.E.Vilde looming...6-7 4.Kokkuvõte...8 5.Pildid...9 1. Sissejuhatus Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Kertu Tauram Näitleja Ita Ever Referaat Juhendaja: õp H.Väljamäe Keila 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Ita Everi elulugu 4 2. Ita Ever ja Gunnar Kilgas 5 3. Saatuslik reis 6 4. Ita Everi ja Roman 7 5. Ita Ever ja tüdrukud 8 6. Ita Everi etendused ja filmid 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud materjalid 11
EESTI JÕED Eesti jõgede arv oleneb nende arvelevõtmise alampiirist. Vooluveekogude ametlikus nimestikus (kinnitatud 1982) on toodud andmed 1755 jõe, oja ja kraavi kohta. Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on Emajõgi (9740 km2) ja Pärnu jõgi (6920 km2). Peipsi järve Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge. Jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust arvestades võiks Eesti jõgede arvuks lugeda 200. Rahvusvahelise jaotus...
| Tanel | +----------------------+ 47 rows in set (0.00 sec) 9. Leia lapsed, kelle nimi ei alga E-tähega ja kes ei ela Tartus. Väljasta lapse nimi ja elukoht. mysql> SELECT L_nimi, Elukoht FROM SYNNID WHERE (L_nimi !='%E' AND Elukoht != 'Tartu'); +-----------+------------+ | L_nimi | Elukoht | +-----------+------------+ | Richard | Tallinn | | Ralf | Tallinn | | Karolin | Tallinn | | Liisi | Tallinn | | Kaur | Tallinn | | Rasmus | Keila | | Ramona | Tallinn | | Otto | Tallinn | | Konrad | Tallinn | | Karola | Helsingi | | Heike | Tallinn | | Lysandra | Tyri | | Kelly | Tallinn | | Rihard | Tallinn | | Sander | Tallinn | | Marten | Tallinn | | Inga | Tallinn | | Sebastian | Tallinn | | Jaan | Tallinn | | Elis | Tallinn | | Andres | Tallinn | | Melani | Paide | | Joosep | Viljandi | | Sebastian | Tallinn |
KEILA 2009 Historitsism Tallinna arhitektuuris Autor: Rauno Väli Juhendas: T. Veisalu Sissejuhtatus Historitsism on 19. sajandi kunstivool. Arhitektuuris jäljendatakse ajaloolisi stiile nagu näiteks: neogootika, neorenessanss, neobarokk ja neoromaanika. Sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris kujunes historitsism välja 1820. - 1830. aastatel. Historitsism jaguneb elektitsimiks, tuudorstiiliks ja kroonuhistoritsismiks. Tallinnas on silmapaistvaimad näited Kaarli kiri, Oleviste kirik ja Nevski katedraal. Peakiriku Aleksander Nevski ajalugu ja kulg Aleksander Nevski katedraal ehitati XIX sajandi lpus igeuskliku elanikkonna initsiatiivil vabatahtlike annetustest, mis koguti kokku kogu impeeriumist. Annetuste kogumiseks ja katedraali ehitamiseks moodustati spetsia...
Kose Gümnaasium Referaat Triin Aljand Koostaja: Kertu Karner 11A Kose 2009 Triin Aljand · Triin Aljand sündis 8. juulil 1985 Tallinnas. · Triin Aljand on 179 pikk ja kaalub 68 kg. · Ta on Keila Swimclubi liige ning enne Usa-s õppima asumist oli tema treeneriks isa Riho Aljandi. · Aastast 2005 õpib ta Texas A&M ülikoolis [1] turismi ja hotellindust [2]. · Triinu hobideks on muusika, filmid ja ristsõnad. Eesmärk spordis on jõuda tippu. · Ujuja Martti Aljand on Triin Aljandi vend. Saavutused · 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 15. koha. · Ta osales ka 2004
õppinud. 1887.aastal läks ta Väike-Roosikrantsi lasteaeda. Õpetus oli tasuline ja seepärast ei saanud Maria kaua selles koolis käia. Järgmine kool oli Tallinna Saksa Tütarlasekool. Kuid ka sell korral jäi rahapuuduse tõttu kool pooleli. Kirjutama luuletusi hakkas Maria 13-aastaselt. Ta alustas kirjutamist saksa keeles. Tema suureks eeskujuks oli tollel ajal Goet-he, Schiller ja Heinrich Hein. 1899.aastal omandas ta Beyerdrofi kursustel lasteaedniku kutse ja sai suveks Keila lähedale Risti mõisa lastepreiliks. Seejärel töötas ta lühikest aega Viru tänaval paberikaupade poes kassapreilina. 1900.aastal tutvus ta Eduard Vildega kelle soovitusel oli ta saanud koha ,,Teataja" kontoris.1901.aastal tutvus Maria Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Puhkes noorte tormiline armastus. Laulatus toimus 10.veebruaril 1902.aastal Liivalaia tänavas Hackerite kodus. Kevadel lahkus Maria ,,Teataja" talitusest töölt ja sõitis mehega Moskva lähedale
Tallinna konservatooriumi. Ta oli uutele suundadele avatud. Teda ei lubatud koolides õpetama, sest arvati, et see muusika on liiga uudne. Ta oli endassetõmbunud. Ta elas aastaid mungakloostris. 1980 läks elama Berliini Saksamaale, seal elab ta tänini. Lohusalus on heliloojate suvila (Helisalu). Ta on loonud vokaalsümfooniaid (oratooriumid, missad), sümfoonilisi teoseid, koorilaule ja kammermuusikat. Ta on kirjutanud kollaazi teemal ,,Bach". Urmas Sisask (1960) Ta on pärit Harjumaalt Keila lähedalt, suurest 5-lapselisest perest. Tema õde on Siiri Sisask. Urmas Sisask läks õppima Tallinna konservatooriumisse. Kui ta lõpetas konservatooriumi, polnud tal tööd ning ta suunati Jänedale tööle. Ta sai oma käsutusse Jäneda mõisa tähetorni. Ta on kirjutanud ,,Linnutee galaktika", 29 osa ,,tähistaeva tsükkel", ,,Nääri oratoorium", laste ooper ,,Kuri kuningatütar". Ta on kirjutanud ka väga palju laulupeolaule. Vene muusika võime jagada kolme suurde perioodi.
liikmesmaadele ELi õigusaktide rakendamise jälgimine 2003. aastast EMSA töö: ennetamine, jõustamine ja tõrje EMSA inspektorid: külastus, analüüs Liikmesmaade merendusvaldkonna koolitused Reostustõrje nappus, Cleanseanet Surnud linnud: Rannalt leiti u.4000 ning merelt sama palju Loomadevarjupaik, puudusid oskused ravimiseks(pesemine) Rahvusvaheline loomade heaolu delegatsioon:vajalik linnuravimis koolitus ja vahendid. Keila linnuhaigla, loodusfond vahendid, keskkonna ministeerium ruumi vabatahtliku 24/7 rehabilitatsioon enne vabaks laskmist Reostaja: teadmata Kriisikommunikatsioon: halb Üheks aktuaalseks julgeoleku probleemiks on Eestis naftareostuse oht, mille tekkimisvõimalus on kõige suurem mereteede ristumispaikkades, kuid Eesti võimekus reostust ära hoida on suhteliselt madal. On vajalik arendada tehnoloogiat ning kriisikommunikatsiooni, et
aastal · 1524. aastal toimus Tallinnas pildirüüste: purustati vana usu sümboleid (pühapildid, kujud, altarid, reliikviad) · 1533. aastal loodi side Wittenbergiga ja Tallinnas, Riias ja Tartus kehtestati luterlik kirikukorraldus · 1535. aastal ilmus esimene eestikeelne raamat luterlik katekismus Martin Lutheri mälestusmärk · 1862 aastal püstitati Martin Lutheri mälestusmärk Harjumaal Kumna kirikumõisa lähistel Keila külje alla · Tegemist oli esimese mälestusmärgiga millel eestikeelsed kirjad · Ausammas oli ainus Martin Lutherile pühendatud mälestusmärk kogu tollase Vene tsaaririigi territooriumil · Ka põhjamaades on Martin Lutherile pühandatud mälestusmärgid üsna harvad Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Martin_Luther www.virumaa.ee : VE: Luther, Martin Martin Lutheri mälestuspaigad Eislebenis http ://www.saksamaa
Kontserdiarvustus Sunfest suvises Pärnus Minu üheks meeldejäävamaiks kontserdiks on Sunfest, mis toimus 24.juuli Pärnu Vallikäärus. See festival ise alustas 15.juuli Võrust ja tegi kümne päevaga tiiru ümber Eesti, läbides selle ajaga Võru, Viljandi, Kärdla, Keila, Rakvere, Tartu, Tallinna, Haapsalu, Pärnu ja Rapla. Esinemiskavas on põhitegijaks Tanel Padar & The Sun koostöös Epordwerki, Ott Leplandi ja Jan Uuspõllu ja ansambel Regattiga. Festivali uksed avati publikule juba kell 18, kui lavale astus esimene esineja kell 19, kelleks oli Epordwerk ( http://www.myspace.com/epordwerk ). Epordwerk on üsna uus bänd, mis tegeleb peamiselt elektroonilise, tantsu ja rocki stiilis muusikaga. Bändi eestvedajateks on vennad Kingid
Räpina 2 Võhandu 365 Saarlasõ Pärlijõgi 30 Tammiku Jägala 60 Tõravere vesiveski Lintsi 20 Õisu Kõpu 200 23 Keila-Joa Keila 365 Sillaoru Purtse 220 Pikru veski Pikru küla 20 Saunja Jägala 100 Vihula Mustoja 55 Tamme Navesti 88 Kösti Tänassilma 78 Koguvõimsus 5640 24 Lisa 3. Küsitlus Mina olen Lasnamäe Üldgümnaasiumi 11. abc klassi õpilane ja teen uurimustööd taastuvenergia ja selle tuleviku kohta Eestis. Oleksin väga tänulik, kui vastaksite
Vändra 1 2 3 Total Result 40 59 99 N Haapsalu Jõgeva Kadrina Kallaste Kiili Kohtla-Järve Kuressaare Loksa Paide Paldiski Pärnu Rakvere Saku Saue Tallinn Tamsalu Tartu Tõrva Valga Viljandi Vändra Total Result Haapsalu Jõgeva Jõhvi Kadrina Kallaste Keila Kiili Kohtla-Järve Kunda Kuressaare Loksa Narva Paide Paldiski Põlva Pärnu Rakvere Rapla Saku Saue Sindi Tallinn Tamsalu Tapa Tartu Tõrva Türi Valga Viljandi Võru Vändra Total Result Isikukood Eesnimi Perenimi 34210060017 Anton Meister Isikukood 37008050804 Eesnimi Aadu Sugu M Osakond Tootmine Palk 860 Kodulemmik koer
417 Tilze 1 OANDU O3on LUBJAKIVI 454 KEILA O3kl LUBJAKIVI Maavarade paiknemise iseloomustamiseks kasutatavad mõisted: Ülem O3jh HALJALA O3id Levila ala, kus esineb üks või mitu maavara (Balti põlevkivi ja fosforiidilevila) ORDOVIITSIUM
Jan Uuspõld Elulugu Kui Jan Uuspõld oli teismeline Keila koolipoiss, pani ta kokku süldibändi ning hakkas pulmades taskuraha teenima. Jan tundis vajadust esineda. Pisut hiljem loodud punkbändis Dracula pritsis ta laval endast välja sinna kogunenud sapi. Hing sai puhtaks ning elu tundus helgem. Rokkimise kõrvalt koorilauluga tegelnud noormehest siiski muusikut ei saanud. Jan vajas avaramat eneseväljendusvõimalust, milleks sobis teater. Etenduse «Lendas üle käopesa»
Keskmurde murrakurühmad 1. Looderühm harjumaa murrakud Ühisjooned läänemurde põhjapoolsete murrakutega, soomepärasused, eestirootsi mõjud Loode-Harju murrakutes (õ asemel ö,e) 2. Edelarühm Põhja-Viljandimaa murrakud Ühisjooned Pärnumaa ja Mulgiga 3. Kagurühm Põhja-Tartumaa murrakud Idamurde jooned 4. Kirderühm Lääne-Virumaa murrakud siirdeala kirderanniku ja keskmurde vahel Looderühma murrakud: Risti, Harju-Madise, Nissi, Keila, Hageri, Rapla, Juuru, Paide, Türi (v.a kaguosa) Edelarühma murrakud: Kõpu, Viljandi, Suure-Jaani, Pilistvere, Kolga-Jaani, Põltsamaa, Türi (ainult kaguosa) Kirderühma murrakud: Jõe maapoolne osa, Kuusalu mandripoolne osa, Kadrina põhjaosa, Haljala lõunaosa, Rakvere põhjaosa, Viru-Jaagupi põhjaosa, Iisaku loodeosa. Kagurühma murrakud: Kursi, Äksi, Laiuse, Palamuse Keskmurde tuumala: läänepoolseimad Virumaa, lõunapoolsed Harjumaa ja suur osa Järvamaa murrakud)
29. Nordpank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 30. Viljandi Kommertspank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 31. Revalia Pank 32. Põhja-Eesti Aktsiapank- ühendati Balti Ühispangaga Põhja-Eesti Pangaks. 33. Narva Pank 34. NSVL Ehitus-Tööstuspank 35. Eesti Tööstuse Arengu Pank (Esttexpank)- Ühines Eesti Sotsiaalpangaga. 36. Eesti Sotsiaalpank 37. NoWe Pank 38. Rahvapank (Põlva Maapank)- Liitus Virumaa Kommertspangaga. 39. Keila Pank- Liitus Virumaa Kommertspangaga. 40. Raepank- liitus Eesti Forekspangaga. 41. Eesti Maapank- liitus Virumaa Kommertspangaga, mis vastavalt aktsionäride otsusele nimetati alates 22.10.96 ümber Eesti Maapangaks. 42. Ameerika Balti Pank 43. Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspank- Liitus Eesti Hoiupangaga. 44. Põhja-Eesti Pank- Liitus Eesti Ühispangaga. 45. INKO Balti Pank 46. Eesti Innovatsioonipank
IRL EHK ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT Erakonna tutvustus Konservatiivne erakond Poliitikamaastikul tähendab see gruppi inimesi, kes usuvad, et VABADUS on tähtsaim väärtus, kuid see tähendab midagi enamat kui vabadust teenida raha Ühtse erakonnana antakse 2006a-st ajakirja Eesti Eest Koos teiste Euroopa konservatiivsete ja kristlik-demokraatlike erakondadega kuulub IRL Euroopa Rahvaparteisse (European People's Party, EPP), mis on suurim üleeuroopaline erakond Erakondade sünd Isamaaliit- moodustus 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ning ERSP ühinemisel. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Toivo Jürgenson, Mart Laar, Tunne Kelam, Tõnis Lukas. Mart Laar oli teist korda peaminister 1999-2001 Res Publica - seni noorteühendusena tegutsenud organisatsioon formeeriti 8. detsembril 2001 erakonnaks Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica. 2004. aastal nimetati ümber Erakonnaks Res Publica. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Rein Taagepera, Juhan ...
Keila Gümnaasium 8.a klass Imre Kuldjärv NAPOLEON 2009 Sisukord Sisukord Sissejuhatus · Isikuomadused · Napoleoni osa ajaloos · Prantsusmaa ülemvõim Euroopas · Sõja lõpp Euroopas · Sada päeva Kokkuvõte Sissejuhatus Napoleon Bonaparte sündis Korsikal väikeaadlik Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino (Maria Laetitia Ramolino) pojana 15. augustil 1769. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. 1786 lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma perekonna ülalpidamisega, kuna tema isa oli 1785. aastal surnud ning pere elas vaesuses. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naasis ta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. 1793 oli ta ag...
EESTI MAASTIKE ISEÄRASUSED Maastike erinevused on põhjustatud peamiselt maapinda moodustavate kivimite koosseisust ja reljeefist. Paigastikeks nim. ühesuguse tekke ja morfoloogiaga reljeefil kujunenud maastikku. Paetasandikud (Põhja- ja Lääne-Eestis). Paekivist aluspõhja katab 0,5 m rähkne moreen. Kohati pinnakate puudub ja paljanduvad paeplaadid. Looduslikele aladele on iseloomulikud loometsad, puisniidud. Moreenitasandikud (Kesk-ja Kagu-Eestis, Pandivere, Sakala kõrgustik) on lainjad, kohati madalad kühmud ja orud ning pinnakatteks on jääaegadest mahajäänud kivimurendirohke saviliiv või liivsavi. Esinevad mullad on viljakad ning kasutatakse põllumajandusmaastikena. Loodusliku taimkattena esinevad salu-, laane-, palumetsad. Esinevad üksikud järved. Jääjärvetasandikud (Vahe-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi nõos, Kagu-Eesti, Lääne-Eesti) on tasased alad, mis jääaja lõpul on olnud järvevete all. Nende pinda katab saviliivad ja savide kihid. ...
18. Kuidas muutub Eesti jõgede vooluhulk aasta jooksul? V:Kevadel on pärast lumikatte sulamist suurveeperiood, kus tõusevad paljud jõed üle kallaste ning ujutavad üle suuri maa- alasid. Suvisele madalveele järgneb sügisel rohkete sademete ja vähese aurumise tõttu teine kõrgveeperiood. Talvel, kui jõed on jääkattes esineb teine madalvee periood. 19. Nimeta Eesti pikimad ja suurima vooluhulgaga jõed. V:Pikimad:Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga:Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti. 20. Mida näitab jõe lang? Aga langus? V:Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. (Keskmine lang on kogu jõe pikkuse ja jõe languse suhe). Langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites. 21. Miks on Eestis loodud palju tehisjärvI? V: 22. Nimeta Eesti tähtsamaid kalapüügijärvi. V:Pühajärv, peipsi, võrtsjärv. 23
valuuta vastu ja kapitali massiivne väljatõmbamine mõnest riigist, mille poliitilist või majanduslikku stabiilsust peetakse ohustatuks. Raha- ja börsivoogudega kaasneb parem juurdepääs informatsioonile, võimaldades ka teabe paremat levitamist ja, kui seda ei ole võimalik teha, tekivad konfliktid ja ongi sõda. 1944. aastal oli 14 lahingut, nendeks oli - Tartu lahing, Narva lahing, Auvere lahing, Avinurme lahing, Keila lahing, Kärevere lahing, Leevi lahing, Meeraalu lahing, Meriküla dessand, Porkuni lahing, Putki lahing, Sinimägede lahing, Tehumardi öölahing ja Vintri dessant. Sõjategevus 1944. aastal hõlmab Saksamaa ja Nõukogude Liidu vägede ja Eesti iseseisvuslaste vahelisi lahinguid. Neid võitlusi on nimetatud ka Teiseks Vabadussõjaks. Kõik need sõjad on alguse saanud Nõukogude punaarmee pealetungiga. Sõjategevus oli osa Nõukogude vägede pealetungioperatsioonist Baltimaades. 1944
Ökoloogilised globaalprobleemid Mario Kallaste 12R Keila Kool Osoonikihi vähenemine Osoonist moodustuv kiht, kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolett-kiirguse eest. Osooniauk Antarktika kohal avastati 1970. aastate alguses. 1986.aastal avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral Arktikas. Osoonikihi vähenemine Inimtegevuse tagajärjel on atmosfääri sattunud ja stratosfääri jõudnud väga pikaealisi osooni hävitavaid aineid, eelkõige dilämmastikoksiid ja CFC-ühendid (halogeensüsivesinikud). Selle tõttu on osooni tekke ja hävingu tasakaal häiritud ning osoonikihti tekivad augud. Lõunapolusel on registreeritud maapinnale jõudva ultraviolettkiirguse tugevnemist kevadtalvisel osoonikao perioodil. Osoonikihi vähenemine Eestis Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse. Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on teg...
SINUKOOL SINUKLASS SINUNIMI Bulgaaria Referaat Keila 2010 2 Sisukord Sisukord lk 2 Sissejuhatus lk 3 Pinnamood lk 4 Puhke keskused lk 5 Kokkuvõte lk 6 Kasutatud materjalid lk 7 2 Sissejuhatus Bulgaaria on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Tema naabrid on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Bulgaaria on 2007. aastast Euroopa Liidu liige. Bulgaaria pindala on 111 003 km2 ning seal elab umbes 7 606 600 inimest tihedusega 69,3 in/km2 . Riigi SKT on 75,084 miljardit mis on 10 973 USD elaniku kohta. Bulgaaria on üks vanemaid riike Euroopas, asutatud 681. aastal. Tema ajalugu mõjutab asend Euroopa ja Aasia piirialal. Umbes 85 % elanikkonnast on õigeusklikud kristlased ja 13 % moslemid. Umbes 10 % elanikkonnast on türklased ning 3 % romid. S...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. ja Ott K. RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE SEIRE JA VAJADUS EESTIS Referaat Õppegrupp: G-2 Juhendaja: Jaan Jõgi Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 AJALUGU.............................................................................................................................. 4 IONISEERIV KIIRGUS.......................................................................................................... 5 LIIGID.......................................................................................................................................
lubjakivid). Lubjakivid on tekkinud erineva sügavusega merebasseinis ja on erineva koostisega ja värvusega põhja pool hallid, lõuna pool punakad. Varem settinud setted muutusid dolomiitideks jne. Rannalähedases meres settinud fosfaadirikastest karpidest on tekkinud oobulusfosforiit (fosforiidisõja põhjustaja, põlluväetise tooraine). Fosforiidirikas liivakivi argilliit e. diktüoneemakilt (diktüoneemaargilliit) sisaldab uraani - tulevikumaavara. Lasnamäe, Jõhvi, Keila lademe lubjakivid on heaks ehituskiviks. Tsemendi valmistamiseks sobivad Aseri, Kunda, Jõhvi ja Uhaku lademe lubjakivid (jahvatatakse tsemenditehases peeneks). Taimedest esines ordoviitsiumi meres ainult vetikaid ja meie kukersiit e põlevkivi on tekkinud mikroskoopilistest sinivetikatest. Seleta, miks põlevkivi teaduslik nimetus on kukersiit. Kui paks on põlevkkivikiht? (Erinevad kaevandused, karjäärid)? SILURI ladestu 443-417 miljonit aastat tagasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
