varem lõhi. Rahvas on selle ammu kõnekeeles lõheks muutnud, jäämegi viimase nimekuju juurde. Ta sarnaneb oma eluviisilt ja väliskujult paljuski meriforelliga (S. trutta). Sageli satuvad nad loomusesse korraga ja eristada pole neid lihtne: tihti jääbki teadmata, kas püüdsime lõhe või meriforelli. Tavaliselt on lõhe suurem. Eestis teada olev rekordlõhe kaalus 37,75 kg ja suurim meriforell 11,4 kg. Mõlemad isendid püüti Keila jõest 1938. aastal. Lõhe keha katab peen hõbedane soomus ja ülalpool küljejoont köidavad tähelepanu x-tähe kujulised täpid. Meriforelli keha on jässakam, keha katvaid täppe on rohkem ja need asuvad ka allpool küljejoont. Lõhel puuduvad täpid seljauimel ja sabavars on peenem kui meriforellil. Lõhe sabauimel paistab silma nõgus sisselõikega serv. Hoopis raskem on väliskuju järgi eristada lõhe ja meriforelli noorjärke. Noore lõhe selg
35412110930 Arvi Väljas M 11.12.1954 58 36604060863 Aadu Pulk M 06.04.1966 46 Sünniaasta Aastaaeg Sünnikuu Tähtkuju Linn 1986 Talv Veebruar Veevalaja Jõgeva 1988 Kevad Aprill Veevalaja Paide 1965 Kevad Mai Veevalaja Rakvere 1967 Kevad Mai Veevalaja Saue 1948 Suvi August Veevalaja Paldiski 1958 Sügis November Veevalaja Keila 1972 Sügis Oktoober Veevalaja Tamsalu 1955 Kevad Aprill Veevalaja Kunda 1943 Kevad Märts Veevalaja Paldiski 1972 Sügis Oktoober Veevalaja Tõrva 1945 Kevad Aprill Veevalaja Kallaste 1940 Kevad Aprill Veevalaja Saue 1984 Talv Veebruar Veevalaja Tallinn 1972 Talv Veebruar Veevalaja Kadrina
ehitada välja elektri transportimis,talletamis ning varusüsteemid. Kiirgusenergiat kõige enam kasutatud majapidamisvee soojendamiseks (aprillist septembrini). Maasse salvestatud päikeseenergia arvel on soojuspumba abil võimalik aasta ringi kütta elumaju (Paldiski reisisadama terminal, Rõuge põhikool ja Jägala kirik). Päikesekollektorite baasil töötava päikeseenergia kasutamine on lisakütte võimalus (Vändra haigla ja Keila SOSlasteküla). Projektis ,,Vuti kodud" kasutatakse Eestis esmakordselt kortermajas tarbevee soojendamiseks päikeseenergiat. Hispaania on suuruselt neljas päikeseenergia tootja. Tulus, kuna Itaalias on pikad ja päikselised suved. Päikeseenergia on Itaalias katnud 2,8% energia vajadusest (eesmärgiks katta 12%). 2007 aastal ehitati Euroopas esimene kontsentreeritud päikeseenergia tehas. LõunaHispaania, Seville. 624 suurt peeglit.
ühelöövilised kirikud( Karja, Muhu, Kihelkonna, Karuse, Ridala jt) · Levis ka ühelööviline ilma koorita kiriku tüüp. Näiteks Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk Eesti: · Kolmelöövilised kodakirikud , vanimad neist on Ambla ja Koeru, järgnevad Järva Peetri , Pilistvere, Türi kirik. Põhja Eesti ja Tallinn: · Ühelöövilised kirikud Põhja Eesti lääneosas · Kahelööviline kirik - Keila kirik · Kolmelöövisised kodakirikud Virumaal · Tallinna kolme suurema kiriku Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste areng on olnud ühesugune esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Saj muudeti nad kõik basiilikaks. · 14. Saj ilme on säilitanud Pühavaimu kirik. · Tallinna kirikutest kõrgeim on Oleviste. Selle kesklöövi kõrgus on 31 m , torni kiviosa ulatub 57 ja torni tipp 123 m kõrgusele.
Kaili Kaasik Olemus Mürk on aine, mis teatud koguses organismi sattudes põhjustab elutegevuse häireid või surma. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud. Looduse hulka kuulub nii orgaaniline ehk elusloodus kui ka anorgaaniline ehk eluta loodus. Põhjused Looduskatasroofid Väetised Tulekahjud Erinevad tööstusettevõtted Kemikaalid Prügi Tuntumad mürkained Herbitsiidid- umbrohtude tõrjevahendid Raskemetallid(elavhõbe) Kemikaalid, majapidamisvahendid nt erinevad nõudepesuvahendid Pestitsiidid- keemilised ained, mida kasutatakse kahjurloomade, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks. Herbitsiidide toimed ja nende tagajärjed - üldhävitava toimega herbitsiidid hävitavad kogu kasvava taimestiku; - valiva toimega herbitsiidid hävitavad ainult teatud liiki taimi, näiteks kõrrelisi, maltsalisi, ristõielisi, jättes teised ...
OSOONIKIHI HÕRENEMINE LIINA VIROLAINEN KEILA KOOL 3.11.2014 Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Osooni leidub nii Maa ülemises atmosfääris (stratosfääris) kui ka alumises kihis. Osoon tekib stratosfääris loomulikul teel ning takistab kahjuliku UV-kiirguse jõudmist Maa pinnale, kus see võib kahjustada inimesi ja ökosüsteeme. Õhu koostises oleva hapniku (O2) molekul koosneb vaid kahest hapnikuaatomist, kuid osoonimolekulis on neid kolm (trihapnik)
Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool Ookianid Referaat Maria Kruusma 2013.a Atlandi ookean Atlandi ookean on maakera suuruselt teine ookean. Vaikse ookeaniga võrreldes on Atlandi ookean madalam, suur osa ookeani pindalast on 3000-6000 meetri sügavune. Suurim sügavus - 8742 meetrit - on mõõdetud Puerto Rico süvikus. Atlandi ookeani keskosas kulgeb põhjast lõunasse S-tähe kujuline Kesk-Atlandi mäestik. Mõlemal pool mäestikku asuvad sügavad nõod. Atlandi oookean ulatub kõikidesse soojusvöötmetesse, mistõttu sealne kliima on väga mitmekesine. Atlandi ookean on elustiku poolest vaesem kui Vaikne ookean. Ometi on siin rikkalikke kalavarusid. Rohkesti püütakse turska ja heeringat. Atlandi ookean on rikas maavaradel.Otsingumeeskond teatas , et on leidnud osa 2009. Aastal ookeani kukkunud...
Praeguseni säilinud kauni klassistliku hoone kavandas 19. Sajandi esimesel veerandil arvatavasti üks tolle aja kuulsamaid arhitekte Carlo Rossi. Saku vanaaegne nime oli Kaia, mis nimetati hiljem peremehe järgi Sack, aga talurahvas lisas nimele u-tähe. Kaiast kasvanud hiljem välja Kajamaa küla. Mõisas oli tol ajal ainult paar hoonet, mis hävisid Liivi sõja ajal. 3 Asukoht Saku mõis oli Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis, mis jääb kaasajal Harjumaale Saku vallaterritooriumile. Praegusele kohale lasid selle 1622. aastal tuua Scharenbergid. Millega mõisas tegeledi? Mõisas tegeledi õlu tootmisega. Valerian von Baggehufwudt laiendas Karl Eduard von Rehbinderi poolt 1820 rajatud väikese õllekoja suureks tehaseks, kus tööstuslik õlletootmine käivitus alles Baggehufwudtide ajal. Mis hooned mõisale kuulusid? Mõisal oli kaks kõrtsi, trahter, õllepood, kasvuhooned,
ulatuslikud rifid soe Pakri pank Ordoviitsium tabulaad triobiit kliima,ordoviits Vasalemma 443 -488milj uimi lõpus rifilubjakivi kattus Keila juga Gondwana lõunaosa jääga ja põhjustas ühe külmima perioodi maa ajaloos
D. valgust E. kaduma I. koha J. vilkusid K. koonusekujulist L. helendav M. tulesid N. liikuda O. kahtlaselt P. imelikud R. lendasid S. kohta Kolmas osa. Leidke lausetele (21-30) sobiv lausejätk (A-L) ja kirjutage selle ees olev täht vastavasse ruutu. Kaks lausejätku jääb üle! 21 Keila gümnaasiumi noored loendavad heakorrakuul autosid, koristavad jõekaldaid . 22 Võistlus koosneb viiest osast: . 23 Eelmise aasta loenduses selgus, . 24 Bensiinijaama lähedal asub Keila gümnaasiumi staadion, . 25 Keila Rohelise Punkti voldikust saab teada, kui palju Eesti toodab olmejäätmeid . 26 Keskkonna hoidmiseks soovitab Roheline Punkt . 27 Iga inimene peaks teadma, . 28 Võimaluse korral võiks kasutada kilekottide asemel paberkotte, .
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Nimi 15 16 AASTASTE ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA TERVISLIK ELUVIIS Uurimustöö Juhendaja: Nimi Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................3 1. Tervislikud eluviisid.............................................4 2. Toitumisharjumused.............................................5 3. Rämpstoit ja selle kahjulikkus..............................6 4. Vitamiinide kasulikkus.........................................7 5. Uuritav objekt.......................................................8 6. Analüüs...
KEILA GÜMNAASIUM 10C Klass ARAABLASTE VALLUTUSED Referaat Juhendaja: õp K. Ottis Keila 2006 1 SISUKORD Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 1.Islami usu sünd. prohvet muhamed..........................................................................4 2.Esimene kaliif Abu Bakr...................................................................
KEILA KOOL HUMANITAARSUUND Humanitaarharu ANTS LAIKMAA Referaat Autor: Egerli Adamson, 11H Keila 2012 SISUKORD 1. VARAJANE ELU Ants Laikmaa sündis 1866. aastal 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus. Tema esivanemad olid seal põlised talurentnikud. Oma aja kohta haritud mehena pidas Laikmaa isa aastakümneid ühtlasi kohaliku vallakirjutaja ametit. Isa amet viis seltsiva ja erksaloomulise poisikese varakult kontakti ümberkaudsete talupoegade murede ja mõttemaailmaga (Tiik, 1975, 3).
Keila Gümnaasium Eduard Vilde Referaat Õpilane: Egle Kruus Klass: 9.c Juhendaja: Eva Samolberg Kuupäev: 16.12.2008 Keila 2008 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Elulugu..................................................................................... 4-6 Teosed....................................................................................... 7 Lisad........................................................................................
Iseseisev töö nr 7 Erikool kui arenduskeskus. Erikoolide ajaloost Probleemseid lapsi ja noori oli juba sajand tagasi võimalik suunata institutsioonidesse, mille eesmärk oli nende eest hoolt kanda, kasvatustööd teha või haridust anda. 20. sajandi alguses Eesti Vabariigi esimesel perioodil tegeleti kuritegelike kalduvustega noortega üldise hoolekande raames. Sel ajal tegutsesid hoolekandekoolid, mis olid kinnised asutused, kus lisaks õppetööle pöörati tähelepanu eluks vajalike oskuste õpetamisele. Samuti võis raskestikasvatavad lapsed suunata abikooli, mis töötas tavapärase kooli põhimõtetel ja kus lapsed viibisid vaid õppetöö ajal.. 1930ndatel kohaldati õigusrikkujatele mõjutusvahendina laste töökolooniasse suunamist. Nõukogude Eesti perioodil võis käitumisprobleemidega noori suunata erikasvatusasutusse, mille hulka kuulusid erikool ja erikutsekool. ENSV aegne periood rõhutas eelkõige erinevusi. Sellel ajal suleti puuetega inimes...
KEILA KOOL 6 F Klass MARKKUS SILDAM Eesti Ilmastik Referaat Juhendaja H.ISRAEL Keila 2013 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Kuidas kirjeldadakse Eesti ilma 4 2. Eesti ilma mõjutajad 6 3. Neli aastaaega 6 3.1 Kevad 3.2 Suvi 3.3 Sügis 3.4 Talv 4. Ida-ja Lääne-Eesti ilma erinevused 6 5. Kokkuvõte 7 6
Saaremaal ja ka mandri lääneranna lähedal. Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmevöölisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanim neist on Amba ja Koeru, mis said juba 13. sajandil läänetorni. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avarama ruumimõjuga, kuid kesklöövi üleosas hämarad ja romantiliselt salapärased. Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Erandlikult kahelöövilisena ehitati 14. sajandil Keila. Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodarkirikuid(Viru-Jaagupi, Haljala). Tallinna kolme suure kiriku - Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune - esialgul väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. sajandil muudeti nad kõik basiilikaks. 14. sajandi ilme on säilitanud ainult Põhavaimu kirik, mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega. Tallinna kirikutest on kõrgeim
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Parts mees 35 Tamsalu Parts mees 35 Tamsalu Parts mees 35 Tamsalu Parts mees 35 Tamsalu Parts mees 35 Tamsalu Nõmmik mees 35 Kunda Raid naine 36 Tartu Raid naine 36 Tartu Raid naine 36 Tartu Raid naine 36 Tartu Raid naine 36 Tartu Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Küünemäe mees 37 Saue Küünemäe mees 37 Saue Küünemäe mees 37 Saue Küünemäe mees 37 Saue Küünemäe mees 37 Saue Eesmaa naine 38 Valga Eesmaa naine 38 Valga Eesmaa naine 38 Valga Eesmaa naine 38 Valga
Nooruses õppis Nikolai von Glehn Tartus ja Saksamaal majandust, arstiteadust, filosoofiat ja arhitektuuri. Tema fantaasiaküllaste harrastuste ringi kuulus aiandus, skulptuur, puunikerdamine ja poeesia. Nikolai von Glehn abiellus Karoline Henriette Marielliga, neil sündis kaks poega Manfred(20.05.1867) ja Nikolai(21.05.1872), kuid noorem poeg suri kõigest kahe päeva vanuselt. Keskmise lapsena sündis tütar Elsbeth(30.06.1869). 1896. aastal suri Glehni abikaasa ning Glehn tuli mõttele ta Keila kirikuaia asemel hoopis lähemale enese kõrvale jätta ning lasi ta hoopis lossimäe alla sängitada, et lahkunudelukaaslane siis alati lossiaknast näha oleks. Kalmule püstitas marmorristi ja marmorpingid. Glehn armastas oma lähedasi ning ümberkaudseid, neile alati mõeldes ning nendest kõigest hoolimata lugu pidas. Emigratsioon 1918 lahkus Glehn Eestist sõdade tõttu algul Saksamaale, hiljem aga Brasiiliasse. Nikolai von Glehn suri 1923. aastal
NORTHERN LIGHTS LIINA VIROLAINEN 12A CLASS KEILA KOOL NORTHERN LIGHTS Northern lights is a common name for the Aurora Borealis in the Northern Hemisphere. Where can we see the northern lights? The Northern Lights, as the name suggests, are especially related to the polar regions. They occur most frequently in a belt of radius 2500 km centered on the magnetic north pole. This so-called auroral zone extends over northern Scandinavia, Island, the southern tip of Greenland and continuing over northern Canada, Alaska and along the
3125701,24.5427383 Andmete järel-analüüs https://drive.google.com/open? id=1WK8VyVWoNGPIgCELmcBfymK2FTQ&usp=sharing Kas mõõtmise käigus on mobiilterminal vahetanud tugijaama (handover), kui siis mitu korda? Jah, mõõtmise käigus on mobiilterminal vahetanud tugijaama, 4 korda. Mitme erineva tugijaamaga on mobiilterminal ühendatud olnud? Mobiilterminal oli ühendatud 185-me erineva tugijaamaga. Aruandes esitada: Mõõtmiste asukoht: Harjumaakond, Keila linnast Tallinna ringteeni. Mõõtmiste aeg: 14.12.2016 Alguse ja lõpu kellaaeg: 14.00-14.30 Operaator: elisa EE Võrgutehnoloogia (GSM, UMTS, LTE..): LTE Millist transpordivahendit kasutades toimus mõõtmine? Auto Mõõtmise alguses ülese märgitud signaalitugevuse näit ja sinna juurde kuuluvad selgitused. Ühe tugijaama kohta käiv informatsioon koos selgitustega. Ühe mõõtepunkti informatsioon koos selgitustega. Üks rida logifailist koos selgitustega esitatud andmete tähenduse kohta
domeen-maaisand,tulud milest maaisand kattis riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud..Lään-vasallidele kuuluv maa-ala.Talupoja seisused:1)adrikud e. Adratalupojad 2)üksjalad 3)vabatalupojad 4)maavabad 5) vabadikud 6)sulased,teenijad 7)trääl e.ori. Kalmari unioon-koondundu Taani,Rootsi, Norra kuninganna Margarete juhtimisel.Krevo unioon 1385a.-lõunas võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga.14 alevikku:Helme,Kastre e . Kavastu, Keila, Kirumpää, Koluvere,Kuressaare,Laiuse,Lihula,Otepää,Pirita,Põltsamaa,Valga,Vastseliina ja Viru-Nigala.
1. Gooti stiil Gooti kunst ehk gootika on prantsuse kunstigeeniuste suurimaid saavutusi. Gootika oli keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil. Gootika tähistab varakristlikul ajastul alanud uue, kristliku kunsti arengu tippu. Gooti stiili tekkimine tuleb esmajoones seostada linnade arenguga, keskse kuningavõimu kujunemisega ning rüütlikultuuriga, kuid tema levikul on tähtis osa ka mitmesugustel mungaordudel. Gooti stiili alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint- Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uues stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel. Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele umbes aastal 1300 ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja mui...
pruunid.Hilisimpress.-hoogne, õhuline, maaliline, juhusliku kaadri ilme.Tähtsamad pildid naistest.Õlivärvidega otse lõuendile, kenad nukrapoolsed inimesed.Sõda toob kurbuse ja sünguse. Teatripiltidel ainuksena elu ja valgus.Pealkirjad lihtsad''Kahekesi''-kui pildil 2 inimest jne. Mees tulbiga-kurb, värvid masendavad, õnnetu mees tulbiga. 2 teemat-ilus ja porine kurbus.NSVL ideega ei läinud kaasa. Kaotab vasaku käe, hakkab hulkuma, leitakse külmununa keila küünist. ArnoldAkberg-iseõppija, oli 40akunstiõpetaja, 70sena pälvis tunnustusi.perfektsionist.abstraktsed maalid.alustab maaliliselt, läheb üha geomeetrilisemaks.mängib tükkidega ja vormiga.Kohvik/Kompositsioon; Ema lapsega; Naine aknal.Komp. pruun hallis.Natuke NSVL ajal realismi ka.Lõpuks jõuab maalilise abstraktsionismini. Jäi eluaeg selleni. Õlimaal.
Andmed käivad lõppu. Eraldi lehele. Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine ? Riigi üheks tunnuseks on kodanikkond. Me kõik, kes elame Eestis, kuulume siinsesse kodanikkonda. Kuuludes Eesti kodanikkonda, kuulume me ka Euroopa Liidu kodanikkonda, mis mingil määral sätestab meile suuremaid kohustusi ja õigusi. Kodanikuks sünnitakse või saadakse õigusliku protseduuri läbimise korras. Mina, kui põline eestlane, olen kodanikustaatuse omandanud sündides.. Ma tean, et kodanikustaatus on vabatahtlik ja ma võin sellest loobuda, kuid olen siiski uhke, et olen just Eesti kodakondsusega noor. Esimene mõte seoses küsimusega ,, Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?" oli veidi patriootlik. Mulle meeldib olla eestlane, kanda edasi meie kultuuri ja Eesti juuri. Liiga klisee oleks öelda, et ma armastan oma kodumaad kogu hingest ja ma ei lahku siit kunagi. Kuigi jah, ma olen õnnelik, et just siin s...
Keila Gümnaasium 8A.Klass Imre Kuldjärv DIE ALPEN 2009 Inhaltsverzeichnis Einleitung · Die Alpen · Die Tiere und Pflanzen Zusammenfassung Persönlich Auffassung Einleitung Die Alpen erstrecken über sech Länder: Deutchland, Schweiz, Österreich, Frankreich, Italien und Slowenien. Sie bilden eine riesige Landschaft, 1200 km lang und fast 250 km breit. Die Berge ragen über 4000 m hoch (Montblanc 4810). Für die Tiere und Pflanzen ist es in den Alpen engeworden, seitdem Millionen von Urlaubern vor keinem Gipfel mehr haltmachen. Die Alpen Die Alpen sind das höchste Gebirge im Inneren Europas. Es erstreckt sich in einem 1200 Kilometer langen und zwischen 150 und 250 Kilometer breiten Bogen vom Ligurischen Meer bis zum Pannonischen Becken. Der Alpenbogen schließt im Südwesten am Golf von Genua an den Apennin, umfasst die Poebene, verzweigt sich zum Französischen und Schweizer Jura und endet fächerfö...
Kerese-nimeline, Panso- lõpuline nimest nimeline, Tartu-lähedane, omadussõna kirjutatakse ne- ja T-kujuline, 23-aastane, 4- liidetakse line-lõpuline korruseline. ühesõnalise omadussõna 2. Paul Kerese nimeline, V. nime, tähe lahku Panso nimeline, Keila ja või Klooga vaheline. numbriga sidekriipsu abil. Arvsõnade 1. teist, 2. Ülejäänud 1. Kaksteist, kolmkümmend, kokku- -kümmend arvsõnad. viissada, kolmsada lahku ja sada. kaheksakümmend.
kogu teepinna konarlikuks. Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud ka ilusaid skulptuure. Paekivi ja kasutusalad. Paekivist Sepikoda Eesti Vabaõhumuuseumis. Sepikoda pärineb Oluva talust Kahala külast, Kuusalu kihelkonnast Ehitatud 18. sajandi alguses. Muuseumis alates 1964. Paekivi Eesti sümboolikas Halli paepinda sümboliseerib hõbedane palk Keila valla vapil Heraldilised lipukesed Paide vapil sümboliseerivad paekivi Kaarma dolokivi Lasnamäe lubjakivi Orgita dolokivi Selgase dolokivi Ungru lubjakivi Vasalemma lubjakivi Tagavere dolokivi (antiikpind) Võhmuta karplubjakivi
Nõukogude Liidu lagunemine Reino Toop 12. Kl Keila-Joa SIK Perestroika algus 1985. aasta märtsis sai NLKP uueks peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Tuli võimule keerulisel ajal. Sise ja välispoliitiline ummik. Ka kõige tagurlikumad jõud mõistsid muudatuse vajadust ja toetasid Gorbatsovi. Ta pidi riigi kriisist välja viima, säilitades sotsialistliku ühiskonnakorra. Esimesena pidi ta kiirendama riigi majandusliku arengut. Pidi toimuma perestroika teel. Mihhail Gorbatsov Avalikustamine Majandusuuenduste kõrval tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost (avalikustamine) Sõnavabaduse avardumine. Tsensuurireeglid pehmenesid. Ajalugu räägiti tõepärasemalt (massimõrvad jne.) Kontaktide tihenemine muu maailmaga. Üheks avalikustamise eestvedajaks oli Aleksander Jakovlev proovis demokraatiat sobitada nõukogude ühiskonda. Aleksandr Jakovlev Uutmoodi mõtlemine välisp...
Narva-Peipsi vesikond (15 620 km2) Soome lahe vesikond (9942 km2) Väinamere-Riia lahe vesikond (14 468 km 2) Saarte vesikond (4140 km2) Üle 7000 voolava veekogu. Enamik neist on lühikesed ojad ja kraavid. Eesti jõestik on tihe Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 9/10, neist pikim on Võhandu jõgi (162 km), millele järgnevad Pärnu jõgi (144 km), Põltsamaa jõgi (135 km), Pedja jõgi (122 km), Keila jõgi (115 km) jne. Üle 1000 km2 valgalaga jõgesid on eestis 15. Suurim on Narva jõe valgala (56 200 km²), millele järgneb Emajõgi. Eesti jõgede liigitus Troofsuse ja orgaaniliste ühendite sisalduse alusel jaotatakse Eesti jõed Arvi Järvekülje järgi 8 hüdrobioloogilisse tüüpi: oligohumoossed-oligotroofsed jõed, polühumoossed-oligotroofsed, oligohumoossed-mesotroofsed, polühumoossed-mesotroofsed,
38201060031 Raivo Lokk Türi 35105180673 Eino Luige Saku 34309100049 Madis Maasalu Sindi 35009030894 Margus Maasalu Vändra 35809050610 Aadu Malva Paldiski 48208230166 Tiina Markus Kohtla-Järve 34408020335 Aare Marmor Tamsalu 34506190557 Reijo Meigas Rapla 34112180084 Anton Meister Pärnu 35408240148 Arnold Merilaid Keila 36203030988 Kaivo Mets Tapa 37303030624 Aarne Mikson Pärnu 48109130038 Kersti Miller Kunda 37003260243 Reijo Muld Haapsalu 45903030319 Valve Mäesalu Saku 37906080465 Kristjan Mägi Saue 36709040675 Tarmo Müller Tõrva 35104120460 Reijo Müürsepp Vändra 36512210549 Paul Naaber Tamsalu 38303010526 Jaan Noormets Tallinn
Keila Gümnaasium 7c klass Juhan Juurikas Uimastite kahjulikud mõjud Referaat Juhendaja H. Israel Keila 2009 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Kuidas uimastid inimest mõjutavad 4-5 2. Uimastitekahjustused 6 3. Enamlevinud narkootikumid ja psühhoaktiivsed ained. 7-11 3.1. Rahustava toimega uimastid 7-8 3.1.1
Tema esimese naisega, Ameerika psühholoog Merry Bullockiga, on tal 2 last: poeg Luukas (sündinud 1987), kes praegu õpib Stanfordi Ülikoolis filosoofiat ning tütar Juulia Kristiine (sündinud 1992). Aastal 2004 abiellus ta Evelin Int-Lambotiga, kellega on tal tütar Kadri Keiu (sündinud 2003). Presindendi naine on oma tegevusega presidendile väga toeks. Ta on patroon erinevatele organisatsioonidele, nagu näiteks: Eesti Lastekirjanduse Keskus, teavituskampaania ,,Eesti naise tervis", Keila SOS Lasteküla, ,,Koolileiva" projekt, Heategevusprogramm ,,Saa nägijaks!", SA Tallinna Lastehaigla Toetusfond, Õuesõppe pedagoogika, SA Eesti Agrenska Fond, Konkurss ,,Kaunis Kodu". Eesti Vabariigi presidendina on ta mitmete organisatsioonide patroon. Näiteks on ta Rahvusooper Estonia, Noored Kotkad, Tiigrihüppe Sihtasutus ja Eesti Vabatahtlike Tunnustamisürituse patroon. President Ilves on käinud palju välisvisiitidel, samuti võtnud vastu meie külalisi (nt.
Taastuvenergia roll energiamajanduses Anni ja Elis 2013 Taastuvenergia Taastuvenergia on energia, mis toodetakse taastuvatest energiaallikatest. Peamisteks taastuvenergia allikateks on vesi, tuul, päike, tõus-mõõn, maasoojus, prügilaas, heitevee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Päikeseenergia Eelised: · Tootmisega ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaaside eraldumist keskkonda · Madalad hoolduskulud · Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku · Piiramatu ressurss. Päikest on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud · Keskkonnasäästlik taastuvenergia Puudused: · Küllaltki suur ressursikulu ning kõrge hind · Energiat saab toota ainult päevavalguses, öösel saab kasutada vaid salvestatud energiat · Päikesepaneelide tootmine ja paigaldamine onkallis · Tehnoloogia on ebaefektiivne - viiendik päikeseenergiast muudetakse elektrie...
Gooti kunst Gooti stiil ... on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Ajalugu Gootika sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Esimese suure kunstistiilina jõudis Gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. Kolm perioodi: Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi: 1. Varagootika 12. sajandi teine pool 2. Kõrggootika 13. ja 14. sajand 3. Hilisgootika 15. ja 16. sajand Arhitektuur Gooti stiili iseloomustavad kõrged saledad tornid, rohkete kujudega kaunistatud välisseinad ja roosaken. Gooti kirikud pürgivad kõrgustesse seda rõhutavad teravkaared ja ...
ning mõõna energiat. Tallinna tehnikaülikool RESSURSID EESTIS Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal on tagasihoidlik. Tänapäeval hüdroelekter Eesti (taastuv)elektri toodangust väga suurt osa ei moodusta. Palju veejõujaamu, mis on väikesed. Hüdroenergia ressursi potentsiaali tõus Eestis: ühest võimalikest prognoosidest ütleb, et aastaks 2020 on see 34 GWh ja aastaks 2050 38 GWh. Suurimad hüdroelektrijaamad Eestis on Keila HEJ ja Linnamäe HEJ. Seisuga märts 2011 oli Eesti elektrivõrkudesse ühendatud 47 erinevat hüdroelektrijaama. Tallinna tehnikaülikool EELISED Vesi on taastuv loodusvara. Hüdroenergia tootmine on keskkonnasõbralik (nt. ei teki õhusaastet). Hästi väljaarendatud tehnoloogia – jaamad on lihtsad, töökindlad ja pika tööeaga. Nad ei raiska ressursse – jaama läbinud
mis rajati arheoloogiliste andmete järgi 7-8. sajandil. c. Raplamaa vapi aluseks on Harjumaa vapp. d. Raplamaal asub Eestimaa klaasipealinn - Järvakandi. e. Eesti suurimad karstikoopad asuvad Kuimetsas. f. Raplamaal kasvavad maailmas haruldased lookuusikud. g. Paluküla Hiiemägi kõrgus merepinnast on 106 m h. Raplamaa soodest saavad alguse Kasari, Pärnu ja Keila jõgikondade seitse jõge. i. Pakamägi on võetud kaitse alla 1973a. 3. a. Vigala jõgi b. Sipa ohvripärn c. Pajaka looduskaitseala d. Lümandu maastikukaitseala 4. a. (Venetpõlve järv; Kaiujärv; Kallejärv; Venepele järv; Järlepa järv) asub Kaiust 5,5 km kaugusel. b.
2.Mumbais on rohkem rahvast,kui Helsinkis 3. Helsingi on riigi haldus-, äri- ning kultuurikeskus ja palju ettevõtteid,Mumbais pole haldus-,äri-ning kultuurikeskuseid lisaks ka ettevõtteid. 4.Helsinki asub lõunarannikul Soome lahe kaldal.Mumbai asub India läänerannikul. 10. Kui palju on Eestis linnasid? Eestis on 47 linna. Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi- Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru Kas tunned Eesti linnasid? http://rings.pri.ee/wp/?page_id=406
.............. 5 Vao pagulaskeskus.............................................................................................. 7 Hooldekodu......................................................................................................... 7 Kolmapäev.............................................................................................................. 8 Diakooniahaigla................................................................................................... 8 Keila SOS lasteküla............................................................................................ 10 Neljapäev............................................................................................................. 11 Kodutute varjupaik............................................................................................ 11 Sotsiaalmaja...................................................................................................... 12 Sõmeru päevakeskus......
R. Pääsuke [email protected] Praktikum 4. Teatme- ja faktiotsingu allikad. Sõnaraamatud 1. Tooge alltoodud sõnastike abil paar näidet lingvistilistest sõnaraamatutest. 1) NETI>sõnastikud http://www.neti.ee/cgi- bin/teema/TEADUS/Filoloogia/Sonastikud/ Eesti keele mõisteline sõnaraamat Eesti slängi sõnaraamat Murdesõnastik 2) Eesti WWW Wärk>Kataloog>Teatmematerjalid>Sõnastikud http://www.ee/index.php?Teatmematerjalid/Sonastikud Esimene Eesti slängi sõnaraamat 3) Eesti Keele Instituut>Sõnastikud http://www.eki.ee/dict/ Väike murdesõnastik I-II Sünonüümisõnastik Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006 4) Keeleveeb http://keeleveeb.edu.ee/ Sünonüümisõnastik (IBS) Väike murdesõnastik (EKI) 2. Kas ja mida tähendab Teie perekonnanimi (murdes, käändes, slängis) ? Minu perekonnanimi on Gross (saksa keeles Groß),...
TAASTUVENERGIA Taastuvenergia Euroopa liidus Va tuul Sissejuhatus Maailmas hakkavad taastumatud energiaallikad otsa saama nagu näiteks: nafta, süsi ja uraan. Maailma Energeetikanõugogu ennustab,et kogu maailma energiavajadus kahekordistub aastaks 2050. Ainukene võimalus on hakata kasutama säästlikke ja taastuvaid loodusvarasid, näiteks päikest, tuult,merelaineid ja biomassi nagu põllumajandus- ja metsandusjäätmed. Taastuvenergia eelised Taastuvenergial on palju eeliseid kuna see on keskonnale parim ja samas aitab taastuvenergia kasutuselevõtt luua uusi töökohti.Suurim eelis on aga see, et taastuvenergia aitab igal riigil säilitada oma iseseisvust ja mitte teistest sõltuda.Näiteks osad riigid Venemaast.Kui Euroopa Liidus...
07 04 Vannituba 09 10 Töötuba Saun Õu ruum AS ENSTO ELEKTER WWW.ENSTO.EE Paldiski mnt 35/4A 76606 Keila Tel 6512 100 Fax 6512 101 [email protected] 01 Elutuba Seadmed Olemasolu Arv Märkused 1 Reguleeritava tugevusega valgustus 2 Valgustuse kaugjuhtimine 3 Põrandaküte Elutuba 4 Laeküte 5 Elektriradiaatorid 6 Pistikupesad Joonistage siia oma elutoa põhiplaan
Tallinn School of Service Piia Uutma Majaka 2, Harju County Kellamäe tee 9, Keila Parish Estonia Harju County, Estonia Ph +372 605 3102 Ph +372 5906 4720 E-mail [email protected] E-mail [email protected] 23.01.2015 Motivation letter Dear Mrs Anne Mäe
Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. On avaldatud arvamust, et gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv võeti 12. sajandil Püha Haua vabastamiseks korraldatud ristisõdade käigus üle Lähis– Idast – samas ei ole see kindel...
........................................................................................................ 9 UNIKIVI.................................................................................................................... 9 DEKOOR................................................................................................................... 9 KARTANO................................................................................................................. 9 KEILA SUUR........................................................................................................... 10 KLASSIK KIVI.......................................................................................................... 10 KLOOSTRI KIVI....................................................................................................... 10 MAJAKAS................................................................................................................ 10 MURUKIVI....
Rohkem ma eriti Harku valla loodusgeograafiaga tutvunud pole, kuid seda viga ma üritan siin uurimistöös parandada. Minu käes küll väga palju infot Harku valla kohta raamatute näol pole, kuid ma proovin suurema osa tööst teha Interneti abil. 1. Harku valla loodusgeograafia 1.1 Asend, suurus, piirnemine teiste asukohtadega Harku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harjumaal. See on mereäärne vald Lääne-Harjumaal, Tallinna, Keila ja Saue valla vahel. Valla keskus on umbes 3000 elanikuga Tabasalu alevik, mis asub Tallinna kesklinnast vaid 13 kilomeetri kaugusel. Harku valla külad on Adra, Harkujärve, Humala, Ilmandu, Kumna, Kütke, Laabi, Liikva, Muraste, Naage, Rannamõisa, Suurupi, Sõrve, Tiskre, Tutermaa, Türisalu, Vahi, Vaila, Viti, Vääna, Vääna-Jõesuu ning alevikud on Tabasalu ja Harku. Vallal on 22 km pikkune merepiir, millest suure osa moodustab pankrannik - neist kaunimad on Rannamõisa ja Türisalu pank
Keila Gümnaasium Referaat Renessansskunst Koostas: Kati Lilienthal Keila 2008 Vararenessanss Arhitektuur Murrangulised muutuses toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutised endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon.
Keila Gümnaasium Reino Seli 11B ARVUTIMÄNGUD Referaat Juhendaja: Natalia Sidorova Keila 2007 Arvutimängud Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................3 2. Peamised mängukategooriad ................................................................4 2.1. Action ehk märulimängud...............................................................4 2.2. FPS; first-person shooter ehk 3D tulistamismäng...................................4 2.3
koha. 2006. aastal Helsingis toimunud lühiraja Euroopa meistrivõitlustel ujumises saavutas ta 8. koha 100 m kompleksujumises. Tulemused: 100 m rinnuliujumise 45. koht, 200 m rinnuliujumise 46. koht TRIIN ALJAND Naiste 50 m ja 100 m vabaltujumine, 100 m liblikujumine 50 m vabaltujumine 25,29 (21. koht) 100 m vabaltujumine 56,10 (33. koht) 100 m liblikujumine 59,43 Eesti rekord (32. koht) Sünniaeg ja koht: 8. juuli 1985, Tallinn Mõõdud: 179 cm, 68 kg Klubi: Keila Swimclub Treener:Riho Aljand (isa) Hobid: muusika, filmid ja ristsõnad. Eesmärk spordis on jõuda tippu. Õppeasutus või amet: Texas A&M University, tudeng Saavutused: 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 15. koha. Ta osales ka 2004. aasta Ateena olümpiamängudel, kuid ei suutnud 50 m vabaujumise eelujumistes näidata võimetekohast aega. Aljand sai kirja 26,19, mis oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
