Vanade liustike sulamisvee orud Vähese veehulgaga Lammorud Laiad, lameda põhjaga Ujutab suurveede ajal üle jõeäärsed alad Kannab palju setteid Setetest tekib aja jooksul lamm Sälkorud Sügavad, järskude veerudega Suure langu ja kiire vooluga Ülekaalus erosioon Eestis esineb harva Kuristikorud Sügavamad ja järsuveerulisemad Kiire vooluga Eestis on nt. Jägala, Keila, Meeksi oja Kanjonorud Väga järsud, püstiste astmeliste veerudega Eestis nt. Narva, Valgejõe, Kunda, Piusa ja Võhandu jõel Vooluvee kuhjav tegevus Lammtasandik Delta Kokkuvõtteks Vooluveeks on ka tugevate vihmasadude tulemusena maapinnal tekkinud veenired, mis nõlvadest alla voolates koonduvad ja tekitavad kamardumata pinnasesse väikeseid uurdeid. Peale mitmeid tugevaid sadusid võivad need areneda sügavateks,
1) Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus, mille tulemusel hakkavad vohama vetikad ning sügavamates kihtides tekib hapnikupuudus 2)Naftareostus Läänemeres on veevahetus väga aeglane. Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava Jõgi looduslik vooluveekogu, milles vesi voolab tema enda poolt kujundatud sängis Jõgikond- maa-ala, kust veed valguvad ühte jõestikku Pikimad jõed: Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga jõed: Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti Suurima langevusega jõed: Piusa, Valgejõgi, Võhandu, Ahja, Jägala Eesti vesikonnad: Soome lahe, väinamere liivi, peipsi järve Järv veega täitunud maapinnanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega. Järv saab oma vee: jõgedest, ojadest, kraavidest, sademetest, põhjaveest Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (Haanja kõrgustikul, 38m) Eesti suurim järv on Peipsi (pikkus 144km, laius 50 km)
Lõhi Lõhi on suur ja tugev kala. Täiskasvanud lõhede keskmine pikkus on 1 m ja keskmine mass on 10 kg. Maksimaalne pikkus võib ületada 1,5 m ja mass võib ulatuda 46 kg-ni. Noored lõhed elavad algul jões, siis meres ja suguküpsuse saabumisel suunduvad tagasi oma sünnijõgedesse. Eestis on lõhejõed Vasalemma, Pirita, Rutja, Keila, Loobu, Kunda ja Pärnu jõgi ning Valgejõgi. Alates juulikuust suunduvad suguküpsed kalad merest jõgedesse. Kudemine toimub tavaliselt oktoobris või novembris. Kudemiseks valivad kalad kiirevoolulise kärestikulise koha. Emane kaevab sabalöökidega veekogu põhja pesa ning katab selle pärast marjaheitmist kruusaga. Osa isendeid sureb pärast kudemist, kuna nad on nälginud ning kurnatud. Osa läheb merre, kuid väga vähesed koevad kaks või kolm korda.
Vietnami sõda Koostas: 9.a klassi opilane keila koolist. Aeg Vietnami sõda (1955-1975) Vietnami Sotsialistlik Vabariik Algas 1965. aastal Ameerika ühendriikide Kongress Lyndon Johnson Tokingi lahe intsident Põhjused Kommunismi leviku takistamine Doominoefekti vältimine Demokraatia levitamine Osapooled Lõuna-Vietnam, USA, Lõuna Korea, Tai, Austraalia, Uus Meremaa, Filipiinid, Khmeeri Vabariik ja Laose kuningriik Toetasid: Hiina Vabariik, Kanada, Lääne-Saksamaa, Ühendkuningriik, Iraan, Hispaania ja Malaisia Põhja-Vietnam : Viet Cong, Punased khmeerid, Pathet Lao, Hiina RV ja Põhja- Korea Toetasid: NSVL, Kuuba, Tšehhoslovakkia, Bulgaaria, Ida-Saksamaa, Rumeenia, Poola, Ungari ja Rootsi Kriisi käik https://www.youtube.com/watch?v=aoXySB-WlZE ...
KEILA GÜMNAASIUM 10b klass Mark-Hendrik Mäeste INIMESTE KAAL JA TERVISLIK ELUVIIS Referaat Juhendaja N. Sidorova Keila 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Referatiivne osa 4-6 Kokkuvõte 7 Kasutatud allikad 8 Lisa 9 2 Sissejuhatus Referaadis tuleb juttu inimese kaalust ja tervislikust eluviisist. Mõlemad on tänapäeval väga aktuaalsed teemad, millest kirjutatakse sageli ajalehtedes ning tervise- ja naisteajakirjades. Hüpoteesiks on väide, et ülekaalulised inimesed ei tee sporti. P.S vaata lisa.
rekordit 1,35 sekundi võrra ning sai ajaga 25,57 finaalis 4. koha. Medalist jäi tal puudu vaid kaks sajandikku · 2009. aastal Roomas toimuvatel ujumise maailmameistrivõistlustel püstitas Triina Aljand 100 m liblikujumises uue Eesti rerkordi 59,00 ning jäi jagama 23.24. koha ELULUGU (LÜHIDALT): Sündis 8. juulil 1985 Tallinnas. Triin Aljand on 179 pikk ja kaalub 68 kg. Ta on Keila Swimclubi liige ning enne Usas õppima asumist oli tema treeneriks isa Riho Aljandi. Aastast 2005 õpib ta Texas A&M ülikoolis turismi ja hotellindust. Triinu hobideks on muusika, filmid ja ristsõnad. Eesmärk spordis on jõuda tippu. Ujuja Martti Aljand on Triin Aljandi vend.
katku aeg saab varsti läbi. Pärast seda kannabki mausoleum nime Sant' Angelo. Väike kabel ehitati lossi katusele, kus ingel oli ennast väidetavalt ilmutanud. Eesti rahvakalendris tähistatakse Miikaeli nimepäeva ehk mihklipäeva 29. septembril, seda nimetatakse ka püha Miikaeli ja kõigi inglite päevaks; alates 1696. aastast on see päev Rooma kirikukalendris pühendatud ka Gabrielile ja Raafaelile. Eestis on Miikaelile pühendatud Keila, Juuru, Jõhvi, Kodavere, Kihelkonna, Räpina, Rõngu, Tallinna Mihkli kirik. Kanada, Toronto Prantsusmaa Kiiev, Ukraina
Energiamajandus on energiavarade hankimine, nende ümbertöötlemine elektri- või soojusenergiaks ja nende müük tarbijale. Energia on vajalik kõikjal maj.tegevuses ja energia hind on alati üks osa teenuse või toote hinnast. Primaarenergia energia, mida tarvitatakse otse, teisteks energialiikideks muundamata. Energiavarad jagunevad: 1) Taastuvad (alternatiivsed) Päike, tuul, vesi, biomass, tõusu- ja mõõnaenergia, tuumaenergia (uraan), Maasisene energia. 2) Taastumatud nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas. Elektrienergiat mõõdetakse GW-des. Hüdroenergia: · + vesi on looduse poolt loodud vara, ei pea kulutusi tegema (Keila j.,Kunda j.) · + suhteliselt keskkonnasõbralik, puudub õhusaaste · + nupu peale vajutamisest saame kohe elektrit · + tammi- ja veehoidla rajamisest on positiivne see, et saab kasutada joogiveena, kalanduses jms. · + turismiobjekt · - HEJ ehitus on kallis · - jaam haarab enda ...
Originaal Kunstniku poolt tehtud teos. Näiteks: Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" , asub Louvres. Sixtuse kabeli laemaal, Michelangelo. Köler ,,Ketraja" Monument on mälestussammas,ausammas ehk mälestusmärk mis on mingi ajaloolise sündmuse või isiku , kes on olululine ühele või mitmele sotsiaalsele grupile , mälestuse jäädvustamiseks loodud skulpturaalne kunstiteos. Maailma tuntuimad monumendid: Genghis Khani monument Mongoolias Vabadusesammas New Yorkis Peeter 1se monument Peterburis Väike Merineitsi Taanis Eestis olevad monumendid: Vabadussammas Vabaduse väljakul Russalka Pirita tee alguses Kindral Laidoneri Mälestussammas Juhan Smuuli monument Muhus Marinist meremaalimisega tegelev kunstnik. N: Aivazovski (Vene), William Turner(Inglise) Koopia on täpne jäljend kunstiteosest ,mis vastab originaalile nii sisult kui ka vormilt. Kuid ka kunstnik ise võib teha oma tööst koopia. N: Aapo Puki maalitud koopia M.Maxolly maalist ,,Paju Lah...
Pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid. (St kõik inimesed ei pea olema ühesugused ja sarnaste vaadetega.) Pluralism on omane kõikidele demokraatlikele ühiskondadele. Identiteet ühiskonnaliikmete või kogukonnaliikmete või riigi elanike vaimne ühtekuuluvustunne. Mingisse ühiskonnagruppi kuuluvate inimeste ühised väärtused. Nt saab rääkida eestlaste identiteedist, aga ka Keila Gümnaasiumi identiteedist. Tolerantsus sallivus erinevuste suhtes. St et teistsuguse väljanägemise, käitumise või mõtteviisi tõttu ei mõisteta kedagi hukka ega kiusata taga. Nulltolerants täisleppimatus. St et teatud ühiskondlikke nähtusi ei sallita. Nt ei saa ühiskond olla salliv ehk tolerantne kuritegevuse suhtes. Oma huvide väljendamiseks on erinevaid võimalusi. Aktiivsed kodanikud seisavad oma
Ka paljud Eesti koolid nõuavad koolivormi kandmist. Sellegipoolest on mõned koolid otsustanud vaba riietuse kasuks. Maailmas on palju erinevaid arvamusi selle kohta, kas koolivorm on hea või halb. Peaaegu kõikides Eesti koolides on olemas oma unikaalne koolivorm, aga väga vähestes koolides on seda kohustuslik kanda. Koolivorme tehakse erinevatest materjalidest ning nad on erinevat värvi. Paldiski Põhikooli vorm on kollane ja must, Keila Koolil sinine ja must, Tallinna Reaalkoolil tumesinine. Kuid kõikidel nendel koolivormidel on ühine omadus, nad näevad välja elegantsed ja ranged. Laste arvamused koolivormist ei lange kokku. Mõned ütlevad, et nendele meeldib vormi kanda, aga teised eelistavad pigem teksapükse ja T-särki. Minu arvates on koolivormil nii plusse kui ka miinuseid. Esiteks, koolivormi kasutusele võtmisega tunduvad õpilased võrdsemad, ei ole rikkaid ega vaeseid. Teiseks arvan, et koolivorm
Rando Valvik,Kristjan Harkmann,Urmet Kaur Mis? Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehhaaniliseks energiaks (näiteks veskites) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Suurimad tootjariigid Hiina, Kanada, Brasiilia, USA, Venemaa, Norra, India, Venetsueela, Jaapan, Rootsi, Paraguai, Prantsusmaa. Plussid Ei teki saasteaineid, puudub õhusaaste. Elektrit saab genereerida pidevalt. Hüdroelektrijaamades saab kiiresti saavutada tippvõimsust, võrreldes teiste jaamadega. Usaldusväärsem kui tuule-, päikese- või tuuleengia. Tootmise peale minevad kulud on väikesed. Vesi on taastuv loodusvara. Miinused Üleujutuse tekitamise tõttu inimeste evakueerimine, loomade ning taimestiku häirimine. Kalade liikumise häirimine. Veekvaliteedi rikkumine. Jaama ehitamine väga kulukas ning n...
Artur Sirk-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadussöjalaste Liidu üks juhte Andres Larka-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadusösjalaste Liidu üks juhte Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem Anton Hansen Tammsaare-Eesti kirjanik Kristjan Palusallu-Eesti maadleja, olümpiavöitja Berliinis 1936 Paul Keres-Eesti maletaja 7. Saaremaa- Kuressaare Läänemaa-Haapsalu Harjumaa-Tallinn, Nõmme, Keila, Paldiski Pärnumaa-Pärnu, Sindi, Kilingi-Nömme, Möisaküla Järvamaa-Paide, Tapa, Türi Viljandimaa- Viljandi, Põltsamaa, Suure-Jaani, Mustla Virumaa-Rakvere, Kunda, Narva, Jöhvi Tartumaa-Tartu, Jögeva, Otepää, Elva, Kallaste, Mustvee Valgamaa- Valga, Törva Vörumaa-Vöru, Antsla Petserimaa-Petseri 8. Nad üritasid sooritada riigipööret 1.09.1924, vägivaldselt tahtsid kukutada riigivöimu 9
KEILA GÜMNAASIUM 11B klass Ardi Blumkvist LEONARDO DA VINCI Referaat Keila 2007 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Leonardo da Vinci elulugu................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................6 Kasutatud materjal..........................................................................7 Pildid..........................................................................................8
KEILA KOOL 12A klass Pariisi ooperiteater Referaat Koostaja: Kertu Tauram Juhendaja: õp. Tiina Veisalu Keila 2011 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Pariisi ooperiteater...................................................................................................................... 4 Ajalugu........................................................................................................................................5 Tagasilöögid ehituse ajal.........................................................................................................5 Maja valmimine..........................................................................................................
Keila Gümnaasium EESTI ÄRKAMISAEG Referaat Keila 2009 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Rahvuslik Ärkamine ja Venestamine 3. Tähtsamad tegelased 3.1. Johann Voldemar Jannsen 3.2. Carl Robert Jakobson 3.3. Jakob Hurt 4. Laulupidu 5. Rahvuslik liikumine ja rahvusromantism Eesti kirjuanduses 6. Kokkuvõte 1 Sissejuhatus Eestis algas 19.sajandi keskpaigas Rahvuslik ärkamine. Ärkamisaeg on ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas
19. sajandist pärinevad ka mitmed muud mõisa kõrvalhooned, mis paiknevad peahoonest ja kloostrist lõuna pool. Rammidele kuulusid samal ajal ka Vihterpalu, Hatu ja Vasalemma mõisad. Vaatamisväärsematest hoonetest Padisel võiks mainida neogooti stiilis aita ning kaasajal veidi ümber ehitatud karjakastelli. Jõe ääres asus vesiveski ja viinavabrik (alates 2001.aasta tulekahju tagajärjel varemetes). Park koos endiste kalatiikidega asub teiselpool Keila Haapsalu maanteed. Mõis natsionaliseeriti 1920. aastal ja selles tegutses Padise kool kuni 1982. aastani. Peale kooli üleviimist uude hoonesse tegutses siin Koidula kolhoosi abitootmine. Aastatel 1993 kuni 1998 kuulus härrastemaja Padise vallale. Aastal 1998 ostsid mõisa peahoone tagasi Olaf Thomas von Ramm ja Clas Marten von Ramm. Rammid on tänaseks teinud korda oma perekonna kunagise peamõisa härrastemaja, taastanud tiibehitisena teenijatemaja (lammutati 1956
Harvemini esinevad Eestis mägistele aladele iseloomulikud jõeorgude tüübid: Sälkorud Need on sügavad, järskude veerudega ja V kujulise ristlõikega jõeorud. Nad tekivad suure langu ja kiire vooluga jõeorgudes, kus ülekaalus on erosioon. Tüüpilised sälkorud Eestis puuduvad, kuid seda laadi orge esineb mõnedel jõelõikudel. Kuristikorgud e. lõhangorud Need on eelmistest sügavamad ja järsuveerulisemad. Eestis on kuristikorud näiteks Jägala ja Keila jõel allpool juga ning Meeksi ojal Vastseliina asunduse juures enne Piusa jõkke suubumist. Kanjonorud Need on väga järskude, kohati püstiste astmeliste veerudega orud. Kanjonilaadseid orulõike on Narva, Valgejõe, Kunda, Piusa ja Võhandu jõel. Vooluveeks on ka tugevate vihmasadude tulemusena maapinnal tekkinud veenired, mis nõlvadest alla voolates koonduvad ja tekitavad kamardumata pinnasesse väikesi uurdeid. Peale mitmeid
Gooti stiil Presentatsiooni valmistasid 10 klassi õpilased Vathevskihh Darja ja Tselnokova Polina Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja . järgneb renessanss. (Kölni katedraal) Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvide poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Gooti arhitektuur Strasburgi katedraal ...
GLOBE • ülemaailmne koolide keskkonna- ja teadushariduse programm • Kooliõpilased 112 riigist (Eestis 79 kooli) • Keila Kool • GLOBE programmiga liitunud koolidele on tagatud juurdepääs mahukatele GLOBE programmi keskkonnaharidust, uurimuslikku õpet ja uurimistööde tegemist toetavatele ressurssidele GLOBE pakkumised • Sisuline tugi uurimusliku õppe rakendamisel ning uurimistööde juhendamisel ja läbiviimisel • Võimalus osaleda GLOBE suvelaagris, koolitustel ja seminaridel • Võimalus osaleda 112 riiki hõlmava rahvusvahelise võrgustiku töös GLOBE protokollid
SUITSETAJATE STATISTIKA MINU TÖÖKOLLEKTIIVIS LIINA VIROLAINEN KEILA KOOL 31.10.2014 Sissejuhatus Käesoleva materjali olen koostanud näitamaks kui palju on meie seas suitsetajaid. Samuti näitab koostatud statistika kui vähesed meist suudavad suitsetamise tegelikult maha jätta. Selleks uurisin suitsetamist oma töökollektiivis. Küsitletud on kõik meie ettevõttes töötavad inimesed, lihttöölistest firmajuhini. Küsitletuid on kokku 57. Küsimus oli sõnastatud nii:
86 Põhja-Eesti rannikumadalik * Purtse j. 87 Lääne-Eesti madalik * Kunda j. 88 Pärnu madalik * Loobu j. 89 Võrtsjärve madalik * Valgejõgi 90 Peipsi-äärne madalik * Jägala j. 91 Põhja-Eesti e. Harju lavamaa * Pirita j. 92 Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa * Keila j. 93 Viru e. Kirde-Eesti lavamaa * Kasari j. 94 Kesk-Eesti tasandik * Vigala (Konuvere) j. 95 Haanja kõrgustik (Suur Munamägi) * Sauga j. 96 Otepää kõrg. (Kuutse m.) * Halliste j. 97 Pandivere kõrg. (Emumägi) * Raudna j. 98 Sakala kõrg. (Rutu m.) * Kõpu j. 99 Karula kõrg. (Rebasejärve Tornimägi) * Reiu j.
Gooti stiil Koostas: Pille Riim 9.klass Gootikast üldiselt Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Teine tase varagootika (u 11401200) Kolmas tase Neljas tase Viies tase kõrggootika (u 12001350) hilisgootika (u 13501525) Gooti kirikute tunnused Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim kaks torni Teine tase Kolmas tase kolm peasissekäiku Neljas tase kolmnurksed ehisviilud Viies tase kun...
ja Novgorodiga. Venemaalt eksporditi läände mitmesugust toorainet. Alevikud Linnuste, Alevikud sarnanesid kihelkonnakirikute, paljus linnadega: laada- ja sealsed elanikud palverännukohtade jagunesid samuti juurde tekkis keskaja kodanikeks ja jooksul 14 alevikku: kodakondseteks, Helme, Kastre, Keila, kodanikud olid Kirumpää, Koluvere, koondunud omavalitsuse Kuressaare, Laiuse, ülesandeid täitvasse gildi Lihula, Otepää, Pirita, ja valisid endale Põltsamaa, Valga, bürgermeistri. Vastseliina ja Viru- Nigula. TÄNAME VAATAMAST!
etik etikukivid (ukse ees). Etikukividele raiuti nimetähed, vapp või maarjaroosi kujutis. Nt: Suurgildi hoone petik nagu oleks aknad aga tegelikult neid pole. Nt: Suurgildi hoonel siir ristikheinalehte meenutav kaunistus Nt: Suurgildi hoone portaal hoone kunstiliselt kujundatud peasissekäik vitraaz üks kauneimaid klaasikunsti osi, mida tuntakse peamiselt maalitud või mosaiigist koosnevate akende järgi pühakodadel Nt: Keila kirik, Niguliste kirik, Rahvusraamatukogu roosaken kunstipärase raamistikuga ümmargune suur aken romaani ja eriti gooti kirikute fassaadil; paikneb tavaliselt portaali kohal, sageli ka ristlöövi otsaseinas Nt: Saint Chapelle tornikiiver torni tipp Nt: Tallinna raekoda, Püha Vaimu kirik, Paide kirik, Jaani kirik tiibalatar altar, mille keskosa ja küljed kaunistati kirevate skulptuuridega, välistiivad ja sisetiibade välisküljed maalidega Nt: Niguliste kirik
§ 72 lg 1 § 71 lg 1 Rahatrahv kuni 100 Rahatrahv kuni 300 trahviühikut trahviühikut või arest Mida oleks pidanud tegema teisiti? proua Männikmets härra Kobarpea Kaitseala üles märkima Jätma sõrmkäpa müügilepingus kasvama Registreerima tehingu Panema kartuli mujale keskonnaregistris kasvama Juhtumid Harjumaal Keila vallas pidas kohalik jahimees seadusevastaselt linnujahti. Looduskaitseseaduse rikkumise eest tuli tasuda 960 krooni, lisaks sellele hüvitada keskkonnale tekitada kahju 5000 krooni. Täname kuulamast!
Siniallikate asukohta kaarilt. Sealt leida stratigraafiliste indeksite abil Saula küla kivimikehade avamused ja märkida definitsioonid. Uurida lähemalt nelja kaarditüüpi (aluspõhja-, hüdrogeoloogiline-, pinnakatte- ja geomorfoloogiline kaart) ning neid analüüsida. Asukohakaart1 A) Aluspõhakaart Kaardilt on näha, et Saula Siniallikad asuvad seal, kus on palju mattunud orgusid. Kivimkehade avamusi iseloomustab antud asukohas Kahula kivistu ül. osa (endine Keila kihistu osa). Samakõrgusjooned asuvad maismaal. Asukohakaart2 B) Hüdrogeoloogiline kaart Hüdrogeoloogiliselt kaardilt on näha, et Siniallikate lähedal on kaks puurauku ning veidi kaugemal veel mõned. Siniallikad on allikad, mille voolukiirus on alla 1l/s. Põhjavesi liigub loode suunas. Hüdroisohüpsidest asub piirkonnas S-O isohüps, O-Ca isohüps ning Ca-V isohüps. Piirkonnas ona ka mitmeid maa- aluseid jõgesid. Siniallikate kõrval asub ka ülevoolu piirkond
koolis. Ravi, toetused, teenused. Haigekassa haigla, polikliinik, taastusravikeskus perearst (ravi, nõustamine, suunamiskiri eriarstile, taastusraviks), eriarstid (taastusarst), taastusravi Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus (Puudealase Teabe ja Abivahendite Keskus annab nõu abivahendite valikuks, kodu, töökoha kohandamiseks, sõltumatu info abivahendite kohta, aitavad taotleda kalleid abivahendeid), Tartu Ülikooli Kliinikum, Keila Taastusravikeskus taastumiskursus, tugigrupid, rehabilitatsiooniteenused (plaani koostamine nt kus on kirjas, mida rahastab sotsiaalkindlustusamet füsioteraapia, psühholoogi nõustamisteenus), abivahendikeskus Kohalik omavalitsus omavalitsuse sotsiaalosakond teenused (kodu kohandamine, isiklik abistaja, invatransport), toetused ( toimetulekutoetus, hooldajatoetus), abivahendikaardi saamine
ethnicities too. Many foreign people think of Estonia as an old-timed soviet union country, but it isn't anymore, Estonia is quite far-advanced country. Estonian national symbols are cornflower, slate, swallow and it's blue- black-white flag. There is very high level of education in Estonia, mainly because Tartu University, which makes Tartu the education capital of Estonia. The main sights of Estonia are the streets of Old Tallinn and South- Estonian landscape, also there are some waterfalls in Keila and Jägala and many more things to see. Estonian traditional music is folk and there is Folk festival held every summer. This festival symbolises freedom. "Kalevipoeg" is the national epic of Estonia. The national sport of Estonia is skiing althought there is no big mountains and lots of snow. In conclusion Estonia is a very cultural country and is developing for better and better future for it's people 279 sõna.
1678. aastast.Mida sisaldab(lühidalt)? Ratsateeninduskohustust 3.2 Leida Erik Dahlbergi korraldus 04.03.1697.Mida sisaldab? Mõisnikelt nõutakse võlguolevate laeka- ja saatekonnaraha tasumist. 4. Eesti ala mõiste register 4.1 Nimetada Noarootsi kihelkonna eramõisad: Pürksi, Vööla,Saare,Nõmmaküla,Paslepa,Riguldi,Tahu,Sutlepa 4.2 Leida Harju Madise kihelkonna Männiku mõisa saksakeelne nimetus.Mis tüüpi mõisaga oli tegemist? Tannenthal,karjamõis 5.Hingerevisjonide register 5.1 Keila kihelkonna läbiviidud hingerevisjoni materjalide otsing: Palju revisjonilehti leidub? 12
välismaale õppima minna. Tagasi tulles võid sa olla hinnatud ning sul on suurem võimalus korraliku palgaga töökohale. Sa oskad ka väärtustada rohkem seda, mis sul kodumaal on ja välismaal polnud. Viimastel aastatel on selline ,,välismaale tööle minemise" buum. Sellega soses unustatakse tihti, et kodumaal on ju pere, välismaal on tihedam konkurents ning eelkõige vajadus osata võõrkeelt. Välismaale minek on tegelikult väga suur risk. Lugesin kusagilt lehest, et üks Keila neiu otsustas minna Inglismaale ühte ülikooli õigusteadust õppima, et tulevikus juristiks saada. Ta ei olnud eriti mõelnud, et selleks on vaja keelt osata väga hästi. Tal tekkisid raskused ja ta jättis kooli pooleli. Nüüd töötab ta Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja saab sanitarina miinimumpalka. Tegelikult on ka kodumaal võimalik läbi lüüa kui sul on piisavalt pealehakkamist, julgust ja visadust. Näiteks on mu isal üks sõber, kellele meeldis väiksena sõpru alati aidata ja
Vee-energia Jõgede hüdroenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehhaaniliseks energiaks näiteks veskites või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Hoover Dam USAs. Hüdroelektrijaamades ei teki süsinikdioksiidi ega teisi keskkonnakahjulikke aineid. Väikehüdrojaamade kahjulik toime keskkonnale on õige projekteerimise ja disaini korral väga väike. Hüdroenergial on paraku aga palju miinuseid, mistõttu seda taastuva energia liiki ei peeta alati sugugi keskkonnasõbralikuks. Jõgede paisutamine kaotab ära kärestikulised ja kiirevoolulised elupaigad paisust ülesvoolu. Eesti jõgedes elab 40 kalaliiki, kellest pooled vajavad koelmute ja elupaikadena kärestikke ning kiirevoolulisi kivise-kruusase põhjaga jõelõike. Samal ajal allpool paisu kuivab jõgi kokku, tekib nö kunstlik põuaperiood. Põuaperioodid looduses on kriitilise...
ühelöövilised kirikud kerkisid 14.saj algul esile ka mitmel pool mujal Saaremaal. Tornid algselt Lääne- Eesti kirikutel puudusid. Kesk-Eesti Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitatikomelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga, kuid kesklöövi ülaosas hämarad ja romantiliselt salapärased. Põhja-Eesti ja Tallinn Ühelöövilised kirikud Erandlik kahelööviline oli Keila kirik Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kirikuid. Tallinna kome suure kiriku- Toomkiriku, Niguliste ja Olevste ehituse areng on olnud ühesugune. Algul olid kõik väiksed hooned, kuid lõpuks muudeti nad kõik basiilikaks. Vanim Tallinna klooster on Püha Katariina klooster. Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoones on säilinud Püha Miikaeli nunnaloostri osi. Tartu ja Lõuna-Eesti Tartu keskaegsest sakraalarihtetuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed.
KEILA KOOL REAALSUUND Inseneri haru GAASIDE KONSENTRATSIOONI UURIMINE ÕHUS PASSIIVSETE KOGUJATEGA Uurimistöö Autor: Rando Rommot, 10R klass Juhendaja: Lii Sepp, Keila Kooli õpetaja Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2013 Sissejuhatus Õhu saastumine on hetkel maailmas väga aktuaalne teema. Selleks, et teada saada kui saastatud õhk on tuleb mõõta õhus olevate saastegaaside konsentratsiooni. Tänu sellele saab kehtestada piiranguid saastekogustele, et inimestel oleks ohutum elada. Esimeses peatükis tuleb juttu õhu saastest ja õhus olevatest saasteainetest. Teises peatükis on välja toodud saasteainete konsentratsiooni sõltuvus temperatuurist. Kolmandas
Kodus saaks palju teha sellega, et märgatakse oma last, lastakse tal tunda kogu aeg, et ta on oluline. Tunnetest peab rääkima, laps peab teadma, et tal on kodu tugi. Siis ta julgeb rääkida ka, kui ta on kindel, et ei saa riielda. Katrin Keso-Vares Kuressaare gümnaasiumi kaplan ÕPILASTE SUHTED JA KOOLIKIUSAMINE Koolivägivald Roman Timofejev ja Elo Eesmäe, Keila Kool Eestielu.ee Keila Leht Tänaseks oleme rääkinud paljudel erinevatel teemadel, mis puudutavad Keila Kooli õppekorraldust ning koolielu üldiselt. Tänasest alustame uue teemaga, kus keskendume õpilaste omavahelistele suhetele ja teistele sellelaadsetele probleemidele. Juttu tuleb ka eksamistressiga toimetulemisest, koolikiusamisest. Loodame, et uus teema areneb kirjutamise käigus ja muutub järjest paremaks. Tänases loos räägime koolikiusamisest.
esinduslik väljaehitamine algas 1830ndatel, kui mõisahärraks sai Alexander von 3 Benckendorff. Mõis asub looduskaunis kohas, jõe ja joa vahetus läheduses. Romantilisust lisab asjaolu, et Benckendorffid said oma valdusse mõisavaremed, mida ei hakanud aga renoveerima, vaid jätsid need keset metsaparki ja ehitasid oma uue neogooti stiilis häärberi Keila jõe kallastele. Taoline looduslembesus ja inglise stiilis metsik park tõusidki moodi just romantismi tekkega. Ajastu vaimu kannavad endas ka historitsistlikud gooti teravkaaraknad ja sakmelise rinnatisega torn. Uste kohal on pitsilised varikatused. 2. Mõisaarhitektuuri areng 1860.-1890. aastail 1860.-1890. aastatel ehitati rohkelt härrastemaju, veelgi enam aga kõrval- ja abihooneid, mida võib ilmselt seletada majandusliku tõusuga. Kuigi Aleksander III jättis 1881
KEILA GÜMNAASIUM 8c klass Juhan Juurikas JALGPALL Referaat Juhendaja: õp N. Härsing Keila 2008 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 1. Jalgpall.....................................................................................................4 2. Väljak.......................................................................................................5 3. Mängijate põhivarustus............................................................................6 4
jõeorgude tüübid: · Sälkorud. Need on sügavad, järskude veerudega ja V-kujulise 9 ristlõikega jõeorud. Nad tekivad suure langu ja kiire vooluga jõeorgudes. · Kuristikorud ehk lõhanguorud. Need on sälkorgudest sügavamad ja järsuveerulisemad. Eestis on kuristikorud näiteks Jägala ja Keila jõel allpool juga. · Kanjonorud. Need on väga järskude, kohati püstiste astmeliste veerudega orud. Kanjonilaadseid orulõike on Narva, Valgejõe, Kunda, Piusa ja Võhandu jõel. Vooluveeks on ka tugevate vihmasadude tulemusena maapinnal tekkinud veenired, mis nõlvadest alla voolates koonduvad ja tekitavad kamardumata pinnasesse väikesi uurdeid. Peale mitmeid tugevaid sadusid võivad need
1660. aastad õli lõuendil 262×206 cm Ermitaaz, Peterburi Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Rembrandt http://translate.google.ee/translate? hl=et&sl=en&u=http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/rembrandt/&ei=VjW_SuTBO5nbjQe 04dgr&sa=X&oi=translate&resnum=2&ct=result&prev=/search%3Fq%3Drembranth %26hl%3Det http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/hollandi.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kadunud_poja_tagasitulek_%28Rembrandti_maal%29 Keila kool Õhtune osakond Referaat Rembrandt-Hollandi kunstnik Reeli Ploom 11d klass Keila 2009
Keila Kool ANTS LAIKMAA Referaat kunstiajalugu Koostaja: Kaspar Oll 11E Keila 2012 SISUKORD ELULUGU Ants Laikmaa sündis 5. mai 1866. aastal Läänemaal Vigala vallas vallakirjutaja peres. Ta sündis perre neljateistkümnenda lapsena. Isa Hans Laipman oli haritud mees õppinud Vigala köstrikoolis ja seejärel Märjamaal Haimre mõisa suurproua juures viksteenri ametis olnud. Ta töötas talupidajana ja oli ka vallakirjutaja. Ema Leenu Redlich oli samuti haritud. Oma vaimukuse ja kunstimeele päris Laikmaa emalt. Ema suri 1884
EESTI SUUSATAMISE AJALUGU 2009 1892 - Oskar Kallas (keeleteadlane ja suursaadik) tõi soomest esimesed suusad Eestisse. 1921 - esimesed ammetlikud suusavõistlused 21. jaanuaril Tartus Emajõel. 28. veebruaril selgitati esimesed Eesti meistrid samuti Tartus Emajõel. Kavas oli 25 km, mille võitis Arnold Veimre-Veiss. 28. novembril asutati Eesti Talvespordi Liit, mis hakkas arendama ka suusasporti. 1925 - 15.märtsil saavutas Theodor Andresson esikoha suusavõistlustel Berliinis. Seda nimetatakse eestlaste seimeseks rahvusvaheliseks eduks suusaspordis. 1926 - 20.-21. veebruaril selgitati Rakveres Tammiku taga väljal Eesti meistrid. Kavas oli kolm distantsi - 1 km, 5 km ja 25 km. Kahekordseks võitjaks tuli Rakvere spordiklubi liige T. Andresson. Naiste 3 km võitis samuti rakverelanna Peterson. Jaanuaris toimusid kaitseorganisatsioonide suusavõistlused soomlaste osavõtul. Tegemist oli tõelisel murdmaal korraldatud võistlusega....
mahub Peipsi järve. Rahuldab Eesti veevajadusest 2/3. Põhjavesi looduslikult rauarikas ja sisaldab väävelvesinikku. Veekogude reostumine Tingitud intensiivsest põllumajandusest, suurtööstuse heitvetest, puhastamata reovee juhtimisest veekogudesse. Järved eutrofeeruvad. Pandivere kõrgustiku ning Adavere-Põltsamaa alad nitraaditundlikud. Keila Terko tõi kaasa põhjavee reostumise Praegu veekvaliteediga suuri probleeme pole. 2001.a. avati uus reoveepuhasti. Eesti Veeseadus Võeti vastu 1994.a. Reguleerib vee kaitse ja kasutamise korraldust. Määratleb põhjaveevarude hindamise korra ning põhikohustused veekogude valgala kaitseks. Maakera üha suurenev rahvaarv muudab puhta vee üha kallimaks ja väärtuslikumaks. Inimkond peab vett kasutama mõõdukalt ja mõistusega,
Raehärrad pidid olema kohusetundlikud ja ausad et linna hästi majandada, seega nad ei tohtinud võtta altkäemaksu ega koos vendadega raes olla. See tähendanuks konflikte perekonnasiseselt. Kas tänapäeval esineb selliseid probleeme? Jah. 4.Millised olid peamised Eestist väljaveetavad kaubad?(1p) Teravili, lina, kanep, paekivi, puit, loomanahad, mesi, vaha, rasv, tõrv. 5.Mis ühendab loetletud asulaid. Millised asulad on loetelust puudu?(3p) Helme, Keila, Kastre, Kirumpää, Kuressaare, Laiuse, Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga, Vastseliina, Viru-Nigula. Veel on Lihula ja Koluvere. Linnuste, kirikute, laada- ja palverännakukohtade juurde tekkinud alevikud. 6.Keskaegses Tallinnas tegutsesid käsitöölisi ühendavad Kanuti ja Oleviste gild, neist esimesse kuulusid sakslased, teise eestlased. Pange järgmised ametid õigete gildide juurde: kullasepad, tislerid, voorimehed, rätsepad, kanepiketrajad, müürsepad, lihunikud, portreemaalijad
RETSENSIOON Järgnevalt on esitatud retsensioon Keila Kooli õpilase Toomas Põõsa (nimi muudetud) uurimistööst teemal "Dielektrik- barjäärlahendusseadme ülesehitus ja materjalitöötluseks sobivate tööreziimide leidmine". Antud uurimus põhineb füüsikalistel nähtustel ning uurimuse põhieesmärgiks on leida materjalitöötluse jaoks sobivad huumlahenduse piirkonnad. Töös on kokku neli teoreetilist ning teooriat analüüsivat peatükki ning 22 alapeatükki ning mahuks kokku koos lisade ja allikatega 30 lehekülge
KEILA GÜMNAASIUM 11B klass Ardi Blumkvist TARTU ÜLIKOOL Referaat Keila 2007 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Tartu Ülikooli ajalugu......................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................7 Kasutatud materjal..........................................................................8 Pildid..........................................................................................9
KEILA GÜMNAASIUM 8c klass Juhan Rahvuslik ärkamine Eestis Referaat Juhendaja: õp Keila 2009 SISUKORD 1. Rahvuslik ärkamineRahvahariduse edenemine 4 2. Johann Voldemar Jannsen 5 3. Jakob Hurt 5 4. Carl Robert Jakobson 6 5. Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon 6 6. Karistussalk 1905. aasta revolutsioonisündmuste ajal Eestis 7 2 SISSEJUHATUS Eestis algas 19
- Odavam hind, kui teistel edasimüüjatel Eestis. Miinused - Ettevõtte oleks turul algul vähe tuntud - Konkurendid on tuntud ja turule sisenemine võib olla rakse. - Algajad asutajad IV. TOOTMINE/TEENINDAMINE 4.1 Turustamine Esialgu alustab firma kuuldeaparaatide edasimüügiga Interneti-poe kaudu. Peakorter asuks Keilas ning ladu oleks seal samas. Selleks tuleks rentida ruum. Leian, et Keila on väga sobiv koht lao ülalhoidmiseks, sest Keilas on kindlasti odavam äri pidada, kui Tallinnas või mujal suurtes linnades ning suurt vahet ei ole, kust kohast internet-poodi juhtida. Suuremates linnades rendiks firma kaubanduskeskustes ja haiglates pinna, kust oleks võimalik kuuldeaparaatidega tutvuda ja ka neid endale soetada kohapealt. Rentida pinda on palju mõttekam, kui avada omaenda kauplaused, eriti suurlinnades. Pinnad ei pea olema väga suured, kuna
KEILA GÜMNAASIUM 14 MAAILMAIMET REFERAAT JUHENDAJA: AUTOR: KEILA 2008 Sissejuhatus Oma väikese mahulises referaadis tahaksin Teile tutvustada kõiki 14 maailmaimet- seitset uut ja seitset vana maailmaime. Vanaaja maailmaimedest on kahjuks säilinud ainult 1. Aga uued on siiani täitsa olemas. Uute maailmaimede valimisel esitati palju erinevaid ehitisi ja kunsti väärtusi, aga välja valiti neist ainult parimad ja uhkemad. Imede arv 7 oli vanaaja arvsümboolikas keskne arv. Folklooris ja religioonis on
Samuti võitlesid Riia, Tallinn ja Tartu endale õiguse osaleda Liivimaa maapäevadel, teised linnad osalesid seal üksikutel kordadel ning alates 15. sajandi lõpust esindasid linnu vaid kolm Liivimaa suuremat linna. Ametlikult tekkisid esimesed linnad Eestis 13.sajandil. Eesti keskaegsed linnad olid Haapsalu, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Toompea, Vana-Pärnu ja Viljandi. Peale nende oli Eestis keskajal alevid, millest osa sai linnaõiguse hiljem (sealhulgas Keila, Otepää ja Põltsamaa). 1296. aastal on Helmold de Lode kirjas 1 Lübecki raele maininud oma linnu Lodenrodet ja Koilat, mille kohta puuduvad muud andmed. Kõige suurem linnadest oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 – 8000 inimest. 14. sajandil võis Tallinnat nimetada ka üheks Baltimaade suurimaks linnaks. Tartus oli elanikke 5000 – 6000. Teistes linnades oli mõnisada kuni paar tuhat elanikku
Keila Gümnaasium Türgi Referaat Õpilane: Egle Kruus Klass: 9c Juhendaja: Merje Möll Keila 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Üldinfo..................................................................................... .4 Toit, taimed ja loomad.....................................................................5 Majandus, kaubandus.....................................................................6 Kokkuvõte.............................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
