KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
· Aluspõhjaks Ordoviitsiumi ja Siluri lademe lubjakivid, mis määravad suuresti ära ka maastikupildi (eriti rajooni põhjaosas) · Maastikku liigendavad jõgede orud ja ka mitmed paekõvikud, kulutusnõgudes asub ka soid · Pinnakatte paksus on kõige väiksem panga juures, suureneb sisemaa poole, sest Eesti aluspõhi on lõuna poole kaldu · Rajooni põhjaosas klint · Karstumine ja looalad · Keila ümbrused ka (kalju)voori madalad voored · Veestik o Enamik jõgesid saab alguse soodest ja voolates lavamaal on neil moldorud, klindilt laskudes aga juga, kaskaad või kärestik o Keila, Pirita, Jägala, Vääna, Treppoja, Jõelähtme (karst), Kuivajõgi (karst); enamus jõgesid suubub Soome laht, osas iiski ka Kasari jõe lisajõed o Järvi vähe; Maardu, Ülemiste Viru lavamaa
ebasoodne muutus tulevikus ·lühiajalise tehinguriski juhtimine: a)riski Pangakaardid jagunevad: ·magnetkaart ·protsessorkaart (n. üleandmine tehingu teisele osapoolele; b)manipuleerimine telefonikaart). Esimesed pangakaardid kasutusel u. 1960; Eestis maksetähtaegadega; c)äritehingute puhul kohene tasumine; d)riskide ? pangakaardid 90-ndate algul- initsiaatoriks Keila pank. saldeerimine; e)kindlustustehingud(futuurid, opositsioonid, forwardid) Magnetkaardid jagunevad: ·deebetkaart ·krediitkaart. Deebetkaart ·pikaajalise tehinguriski juhtimine: a)paralleel- e. kompensiat-siooni on pangakaart, millega saab tasuda kaupade ja teenuste eest, võtta laenud; b)valuutaswapid, krediidiswapid, 2)Valuuta ümberarvestuse automaadist sularaha kontojäägi ja kokku-lepitud limiidi piires
aspx?id=10705 www.ristiku.tln.edu.ee/artiklid/vahva-lugemine/kohalik-koopia/?searchterm=None www.sirp.ee/?issue=3170 26 www.tln.lib.ee/index.php?id=19189 www.varbla.ee/ul/aug05.pdf www.virtsu.ee/artiklid/2008_05_24_pm.html - www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=7025 27 LISAD Lisa 1. Elulugu kronoloogiliselt 24. 08. 1922 - sündis Paadremal 1930-36 - Tallinna V Algkoolis, Taebla, Keila ja Paadrema algkoolides 1936-40 - Tallinna Poeglaste Kaubandus- ja Ärinduskeskkoolis 1940-41 - Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumis 1941-44 - Töö õpetajana Martna Algkoolis ja Rõude Algkoolis ning Lihula Gümnaasiumis 9.03.1944 - Estonia teatris viibis Jõgisalu hetkel, mil hoone sai pommitabamuse 1941 ja 1944 - Teenistus lühemat aega Saksa sõjaväes 1942 - Saksa riigiteenistuses
Kirjanduse arvestus Pilet 1: August Gailiti elu ja looming. August Gailit elas 1891 1960. Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma ...
· Natura-alade naabruses plaanitavad tegevused 130. Millised on kaitstava looduse üksik objektidja nim1? · Rändrahn Ehalakivi (Kunda) · Puu Ranna tamm (Jõgevamaal) · Kivikülv Helmerseni kivikülv · Pank Paldiski pank · Paljand Suur Taevaskoda · Astang Kirbla astang · Koobas Aruküla koobas · Karst Aula karstikaitseala · Allikas Mustallikas · Juga Keila juga · Meteoriidi kraater Kaali kraater 131. Milliseid kitsendusi, nõudeid ja kohustusi on maa omanikul kelle maal on looduskaitse üksik objekt? Iga üksikobjekti ümbritseb 50m raadiuses piiranguvöönd, mida täpsustab kaitsekorra hinnang · Üksikobjektil on kaitse-eeskiri, mida tuleb täita · Üksikobjekti maa omanik saab kaitsekorraldus teatise, mis teatab et tema maal on
Referaat EESTI PULMA TRADITSIOONID Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Ennemuiste..................................................................................................................................3 Noored omavahel.................................................................................................................... 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus............................
1 4 JAOTUSVUNDAMENDID 4.1 . Jaotusvundamendi kasutusala ja tüübid Pinnase tugevus on valdavalt väiksem pinnasele toetuva konstruktsioonimaterjali tugevusest. Postidelt ja seintelt tuleva koormuse peab jaotama pinnasele suurema pinna kaudu. Sellest ongi tingitud nimetus jaotusvundament (spread foundation). Paralleelselt on b) e) a) c) d) Joonis 4.1 Madalvundamentide liigid. a) lintvundament seina all; b) lintvundament postide all; c) üksikvundament; d) ristlintidest vundament; e) plaatvundament. kasutusel mõiste madalvundament (shallow foundation). Madalvundament on enimkasutatud vundamenditüüp. Kuju ja projekteerimise iseärasuste järgi võib liigitada madalvundamente järgmiselt: 1. Üksikvundament. Üksikut ehitise osa toetav enamasti ristkülikulise tallaga vundament, ...
· Natura-alade naabruses plaanitavad tegevused 129. Millised on kaitstava looduse üksik objektidja nim1? · Rändrahn Ehalakivi (Kunda) · Puu Ranna tamm (Jõgevamaal) · Kivikülv Helmerseni kivikülv · Pank Paldiski pank · Paljand Suur Taevaskoda · Astang Kirbla astang · Koobas Aruküla koobas · Karst Aula karstikaitseala · Allikas Mustallikas · Juga Keila juga · Meteoriidi kraater Kaali kraater 130. Milliseid kitsendusi, nõudeid ja kohustusi on maa omanikul kelle maal on looduskaitse üksik objekt? Iga üksikobjekti ümbritseb 50m raadiuses piiranguvöönd, mida täpsustab kaitsekorra hinnang · Üksikobjektil on kaitse-eeskiri, mida tuleb täita · Üksikobjekti maa omanik saab kaitsekorraldus teatise, mis teatab et tema maal on
· Natura-alade naabruses plaanitavad tegevused 130. Millised on kaitstava looduse üksik objektidja nim1? · Rändrahn Ehalakivi (Kunda) · Puu Ranna tamm (Jõgevamaal) · Kivikülv Helmerseni kivikülv · Pank Paldiski pank · Paljand Suur Taevaskoda · Astang Kirbla astang · Koobas Aruküla koobas · Karst Aula karstikaitseala · Allikas Mustallikas · Juga Keila juga · Meteoriidi kraater Kaali kraater 131. Milliseid kitsendusi, nõudeid ja kohustusi on maa omanikul kelle maal on looduskaitse üksik objekt? Iga üksikobjekti ümbritseb 50m raadiuses piiranguvöönd, mida täpsustab kaitsekorra hinnang · Üksikobjektil on kaitse-eeskiri, mida tuleb täita · Üksikobjekti maa omanik saab kaitsekorraldus teatise, mis teatab et tema maal on selline objekt ja kui soovib selle
VNg - Viru-Nigula Rkv - Rakvere (linn) Trt - Tartu (linn) Kad - Kadrina Pai - Paide Vru - Võru (linn) Rõn - Rõngu Trv - Tarvastu Kam - Kambja Kan - Kanepi Kre - Kuressaare Käi - Käina Hag - Hageri Hää - Häädemeeste (linn) Kei - Keila Kär - Kärla Han - Hanila Iis - Iisaku Krj - Karja Khn - Kihnu Lai - Laiuse Har - Hargla Jaa - Jaani Krk - Karksi Kih- Kihelkonna Lih - Lihula Hel - Helme JJn - Järva-Jaani Krl - Karula Kir - Kirbla Amb - Ambla Hi - Hiiumaa JMd - Järva-Madise
ühelöövilised kirikud( Karja, Muhu, Kihelkonna, Karuse, Ridala jt) · Levis ka ühelööviline ilma koorita kiriku tüüp. Näiteks Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk Eesti: · Kolmelöövilised kodakirikud , vanimad neist on Ambla ja Koeru, järgnevad Järva Peetri , Pilistvere, Türi kirik. Põhja Eesti ja Tallinn: · Ühelöövilised kirikud Põhja Eesti lääneosas · Kahelööviline kirik - Keila kirik · Kolmelöövisised kodakirikud Virumaal · Tallinna kolme suurema kiriku Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste areng on olnud ühesugune esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Saj muudeti nad kõik basiilikaks. · 14. Saj ilme on säilitanud Pühavaimu kirik. · Tallinna kirikutest kõrgeim on Oleviste. Selle kesklöövi kõrgus on 31 m , torni kiviosa ulatub 57 ja torni tipp 123 m kõrgusele.
c. inimese hinges on teadmisi, millest inimene on teadlik &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& &&&&&&&&&&& test2 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& &&&&& 29th of February 13:40 Matis Siia siis tulebki panna filosoofia küsimused. 01st of March 17:23 matis Platon eristas meelelist maailma ideede maailmast. Mis kuhu kuulub? täisnurkne kolmnurk -- ideede maailm võrdkülgse kolmnurga joonis -- meeleline maailm teelõik Tallinna ja Keila vahel -- meeleline maailm 01st of March 17:23 matis Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam, a. mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end uskuvat. >> b. mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. c. mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. 01st of March 17:24 matis Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida >> a
energiasalvestit, sellena kasutatakse kaudselt elektrijaamu ja võrku). Mis siis kui nad mingil hetkel keelduvad? Parem oleks sõltumatu lahendus...mida hetkel veel ei ole." ,,Riigi poolt tellitud-toodetud artiklid ja telesaated erinevates meediakanalites." ,,Igakuisest arvest väiksema järelmaksuga paigaldus." LISA 5. Näidis ankeetküsitlusest Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast Eesti elanikkonna seas Tere Vastaja! Mina olen Brigita Rauba Keila Kooli 12.klassi õpilane. Teen uurimistööd teemal "Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast Eesti elanikkonna seas", millega seoses vajan Teie abi küsitluse läbiviimisel. Küsitlus on anonüümne ning vastuseid kasutan ainult uurimistöö jaoks. Küsitluse sihtgrupiks on inimesed, kes ei ole otseselt seotud/ei kasuta päikeseenergiat. Vastamine võtab aega mõni minut. Tänan vastamast! 1. Sugu Naine Mees 2. Vanus
............... 44 3.2.3. Tähtsamad Tallinnas tegutsenud poolelukutselised juhumänguorkestrid ................................................. 46 3.2.4. Tallinna džässilike juhumänguorkestrite analüüs...................................................................................... 46 3.3. Džäss väljaspool Tallinna ................................................................................................................................... 53 3.3.1. Keila.......................................................................................................................................................... 54 3.3.2. Narva......................................................................................................................................................... 54 3.4. Džäss Lõuna-Eestis.........................................................................................................................................
Ülesanded: Muld on suurim loodusvara, selle tundmisest ja kasutamisest sõltub elukeskkond ja majandus (põllumajanduse tootmisvahend). Mullateadus on üks loodusteaduse distsipliine, tähtsamaid agronoomilisi distsipliine,mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, mullas kulgevaid protsesse, viljakust ja selle parandamise võtteid ja kasutamist ja kaitset. Mulateadus uurib: 1) mul atahket faasi 2) mulla mulla vedelat faasi 3)mulla gaasilist faasi. Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas. ...
On välja pakutud, et kalmetel võis aset toimuda mitmeid rituaale, nt võeti luud välja ja tutvustati neile sündinud järeltulijaid. Selge on see, et kalmed näitavad, et surnud olid erilise au sees, nad olid järglastel kogu aeg silma all (ja vastupidi). Need on uued kultuurmaastiku elemendid, milledel on olnud tähtsus läbi aastasada ja tuhandete. Leide iseenesest on vähe, 36 kalmu kohta vähem kui 36 leide. Pronksist pintsette, habemenugasid, nööpe, oimurõngaid. Keila lähedalt Tuula külast leiti tutulus (koonus.. nagu trompeti otsik ). Taani kohta saame teada, seal oli ka maetud naine, kelle vöö kohal oli ka tutulus (nagu vööpannal). Vajangu külast leiti pronksmõõk, viidi Rakvere muuseumi. See pandi kokku teiste etnograafiliste asjadega. Hiljem avastati, et mõõk pärineb 900-800 eKr, seda kasutati hiljem u Põhjasõja aegu pulmamõõgana ühes talus. Kivikirstkalmete ringide mõõtmed hakkavad suurenema, max on neli ringi. Kalmed
mis on haapsalu tüüpi väikesed hooned. Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimad on Ambla ja Koeru, mis said varakult läänetorni. Järgnevad kirikud said tornid hiljem, viimane alles 19.sajandil. Kirikud on hämarad ja salapärased. Põhja-Eesti lääneosas ehitati ka ühelöövilisi kirikuid. Saha kabelis on näha võlvide konstruktsiooni. Erandlikult kahelöövilisena ehitati Keila kirik. Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodakirikuid. Haljala kirikul 8-tahuline torn. Tallinna 3 suurima kiriku Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune. Esialgu väike madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15.saj muudeti nad kõik basiilikaks. 14.saj ilme on säilitanud ainult Pühavaimu kirik, mis on kahelöövilise pikihoonega. Eesti linnade jõukus hakkas kasvama ja nad tundsid ennast uhkena, kui ehitasid aadlikele
tarvitatakse, kui kõht lahtine on arstirohuna, milleks keedetakse koorest teed [ERA II 203, 280 (60) < Vastse-Otepää v. A. Kroon (1938)]. Koos teiste taimedega on paju hinnatud haavaravimina: Värskele haavale oli kõige parem rohi kasepunga-viinaleotis vahekorras 1:1. Väiksemale haavale pandi teeleht, mõnikord ka kobruleht. Väiksemale haavale (ka muljutusele) pandi puruksnäritud pajulehti. Suvel oli hüva rohi männivaik [RKM II 384, 400/1 (11) < Keila T. Birkan (1985)]. Pajukoor läks käiku ka rästikuhammustuse korral. Temas leiduvad tanniinid on tõepoolest võimelised siduma maomürgis sisalduvaid polüpeptiide, kuid mürk imendub haavast 24 kudedesse väga kiiresti. Kui us nõelab, siis tõmmatagu paju seljast, ladva poolt alla poole koor ära ja seotagu sellega haige koht kinni siis ei lähe paistetus enam edasi [H III 21, 594 (3) < Kolga-Jaani, Soosaare v.].
Tähised kaabli välispinnal: kaabli identifitseerimise hõlbustamiseks on paigaldus-, abiahela ja jõukaablite (PPJ, PPO, APPK) välispinnale kantud kiri, mis sisaldab järgmisi andmeid: * valmistaja tunnus; * tüübitähis; * soonte arv; * kollarohelise soone olemasolu tähis (G või X); * soonte nimiristlõige; * pikkusmärgid (kuni neljakohaliste numbritega iga meetri järel). 2 Näide: KEILA PPJ 3G 2,5mm 300/500 V 4657 m. Pikkusmärgistus hõlbustab kaabli väljamõõtmist kui samamärgis- tus on kantud teostusjoonisele, kaabli identifitseerimist. Kohtkindlaks paigaldamiseks ettenähtud ühesooneliste Isoleer- Juhtmete PL, PK ja PE isolatsioon võib olla vastavalt kolla-roheline (KORO), helesinine (HESI), pruun (PRU) või must (MU). Paigalduskaabli PPJ soonte tunnusvärvid on tabelis. Tabel. Paigalduskaabli PPJ tunnusvärvid
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
- krooni tasumise kohta 2 eks. Hageja Melson OÜ juhatuse liige Meelis Teder ________________ 191 KAEBUS HALDUSASJAS Harju Maakohus "....."....................... .a. Halduskohtunik Pärnu mnt.7 15083 Tallinn Kaebuse esitaja: Harri Mänd, isikukood 340107778 Elukoht: Pirni tn. 4, Keila, Harju Maakond Töökoht: AS Mets, Lille 10, Keila, Harju Maakond Amet: Autojuht Tel. tööl: 567456 Kaevatav organ: N Linnavalitsus Asukoht: Keskväljak 11 ......., Harju Maakond Tel. 755799 Kolmas isik: Mati Kuusk Elukoht: Lille tn.4, Keila,
Mandri-Eesti okupeerimine, kokkupõrked- Venemaa keelustas evakueerimised, ei lubatud rääkida sellest, et sakslased on sissetungimas ja tulekul Tallinnasse. Ajalehed väitsid, et Saksa vägesi ei tule ning et see on ainult pahatahtlik kuulujutt. 21-22. veebruar saadeti revolutsiooniliste madruste salk ja punakaartlased Eesti polgu vastu. Eesti I polgustaap põrkas kokku sakslastega. Sakslased kihutasid madruste salga laiali, põgenesid ja jõudsid Tallinnasse. 23. veebruaril Keila raudteejaama jõudis punakaardi armee. Andrei Põllu juhtimisel, usaldati talle Eesti I polgustaabi laiali saata. Nähti lähenevaid jalgrattureid, enne kui nad said aru, mis toimub siis jalgratturid läksid kraavi ja hakkasid tulistama. Punakaartlased jooksid tagasi rongile ning jõudsid tervelt Tallinnasse, kuid enamus jäi tulistama sakslasi. Keila all suri 40 punakaartlast, sakslastel suri 3 meest ja 2 langenud. Punakaardi rühmitus aeti laiali. Tallinnas algas evakuatsioon
c. inimese hinges on teadmisi, millest inimene on teadlik &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test2 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 29th of February 13:40 Matis Siia siis tulebki panna filosoofia küsimused. 01st of March 17:23 matis Platon eristas meelelist maailma ideede maailmast. Mis kuhu kuulub? täisnurkne kolmnurk -- ideede maailm võrdkülgse kolmnurga joonis -- meeleline maailm teelõik Tallinna ja Keila vahel -- meeleline maailm 01st of March 17:23 matis Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam, a. mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end uskuvat. >> b. mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. c. mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. 01st of March 17:24 matis Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida >> a
c. inimese hinges on teadmisi, millest inimene on teadlik &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test2 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 29th of February 13:40 Matis Siia siis tulebki panna filosoofia küsimused. 01st of March 17:23 matis Platon eristas meelelist maailma ideede maailmast. Mis kuhu kuulub? täisnurkne kolmnurk -- ideede maailm võrdkülgse kolmnurga joonis -- meeleline maailm teelõik Tallinna ja Keila vahel -- meeleline maailm 01st of March 17:23 matis Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam, a. mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end uskuvat. >> b. mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. c. mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. 01st of March 17:24 matis Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida >> a
Kui Saksa-Vene rinne 1944. aasta algul jälle Eesti piiridele veeres, tuli Pitka sama aasta aprillis kodumaale tagasi. Ta oli esialgu meelestatud saksameelselt ning agiteeris eesti mehi astuma Saksa sõjaväkke. 21. augustil sai ta siinse SD ülemalt obersturembannfürerilt Baatzilt loa eriüksise moodustamiseks, mis sai nimeks Löögirühma Admiral Pitka ja kuhu tuli kokku paarsada meest. 22. septembril pidas see Kosel lahingut venelastega, seejärel taganes võitlustega üle Tallinna ja keila Läänemerele. Admiral Johan Pitka langes nende lahungute käigus seni teadmata kohas, kuupäeval ja asjaoludel. Aga võib-olla ei langenud, vaid uppus paadiga tormisel merel, üritades jõuda mandrilt mõnele Eesti läänesaarele. J. Pitka pojad August-Andreas, Edward ja Stanley küüditati 14. juunil 1941 koos abikaasadega Venemaale. 20. juulil 1942 lasti Moskvas Butõrka vanglas maha August-Andreas, sama aasta 1. septembril Solikamski vanglas ka Edward ja Stanley. J
· valitsejad on kõige väärtuslikum seisus - teised on vähemväärtuslikud, kuid vajalikud on nad kõik. · valitsejad on riigile kõige vajalikum seisus - teised on vähem vajalikud. Ei, Platoni arvates on kõik seisused riigile vajalikud. Platon eristas meelelist maailma ideede maailmast. Mis kuhu kuulub? · täisnurkne kolmnurk ideede maailm · võrdkülgse kolmnurga joonis meeleline maailm · teelõik Tallinna ja Keila vahel meeleline maailm · Ilus maja Mustamäel meeleline maailm · Ausus ideede maailm · Arv 7 ideede maailm · poriloik meeleline maailm · kodanik A õiglane tegu meeleline maailm · 50 kruvi, mis ma poest ostsin meeleline maailm · õiglus ideede maailm Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam,
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
Umbes pooled tallinlased kuuluvad tulnukrahvastiku hulka. Tallinnas viibib ajutiselt ka üsna palju välismaalasi (diplomaate, ärimehi, kultuuritegelasi jt). Nõnda on see üsna rahvusvaheline linn, mille kaudu Eesti peab sidet välismaailmaga. Tegelikult pole Tallinn mitte üksiklinn, mille ametlikes piires elab umbes 400 000 inimest, vaid võrdlemisi hästi arenenud linnastu üldise elanike arvuga peaaegu 600 tuhat. Tallinna linnastusse kuuluvad Maardu, Saue, Saku, Keila, Paldiski, Raasiku, Kohila, Viimsi, Vääna, Laulasmaa jpt. väiksemad asulad, kust inimesed iga päev Tallinna tööle või äriasjus sõidavad, kus on paljude tallinlaste elamud või suvilad. EMORi 2000. aasta alguses tehtud küsitlusest selgub, et Tallinnas käib iga päev tööl 38% töötavatest harjumaalastest ehk kokku üle 20 000 inimese; iga viies harjulane ostab Tallinnast igapäevaseid tarbekaupu, suuremad ostud teeb Tallinnas aga koguni kolmveerand harjulasi
Nende omistanud tervistavat väge. seast leiame esiisade pühaks peetud puid, kive Jugasid on üksikobjektina kaitse all neli: Jägala, Keila, ja allikaid, mis aitavad kanda meie kui põlisrahva ja Tõrvajõe juga ning Treppoja.
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel,...
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahva...
Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna peaspetsialistid 55 Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Anne Ermast Kivimäe Põhikooli muusikaõpetaja Gled-Airiin Saarso Keila Kooli direktor Kristi Teder Paide Ühisgümnaasiumi käsitööõpetaja Põhikooli riiklik õppekava sätestab, et kool korraldab põhikool III kooliastmes õpilastele loovtöö. Olenemata sellest, kas põhikooli lõpetajad on eelnevatel aastatel uurimistöid vmt teinud või mitte, peaksid siiski koolid läbi mõtlema, kuidas süsteemselt korraldada
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
meetri raadiuses piiranguvöönd, kui kaitse alla võtmise otsusega ei kehtestata piiranguvööndi väiksemat ulatust. Eestis on 1195 kaitstavat looduse üksikobjekti, millest üksikpuid ja puuderühmi on 724 ning rändrahne ja kivikülve 359. Kaitstavate üksikobjektide näited: Põlispärnad, põlistammed, põlispuud, niinepuud (nt Tamme-Lauri tamm) Kivid, rändrahnud (nt Vaindloo hiidrahn) Kakumäe paljand, Keila juga, Jägala juga, Kose allikad 65. Püsielupaik Püsielupaik on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv Looduskaitseseaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik, kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht, lõhe või jõesilmu kudemispaik, pruunkaru talvitumispaik, jõevähi looduslik elupaik, mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak.
Kuivanult tõmbuvad lehed krussi. Kasvavad maapinnal, tüvealustel, kõdupuidul, niiskemates metsades. Väga sagedased liigid on mets-lehiksammal ja lainjas lehiksammal. Raiestikel alustaimestu muutub vähe, sageli domineerib lubikas. Levik: saartel ning Lääne- ja Põhja-Eestis. Tähtsaim kooslus: lubikaloo-männik KAITSTAVAD TAIMELIIGID LOOMETSADES I kategooria: püramiid-akakapsas (Saaremaal Sõrve poolsaarel), jalgtarn (Tilleoru maastikukaitsealal, Keila ümbruses, Karula Rahvuspargis) odajas astelsõnajalg (Muhu kirderanniku pangal). II kategooria: sile tondipea (Järva, Rapla, Harju ja Lääne-Viru maakondades), mägi- naistepuna (Lääne-Saaremaal), ida-võsalill (Narva jõe ääres Permisküla metskonnas), liiv-esparsett (Lõna-, Kagu-, Ida- ja Kirde-Eestis), alpi ristik (Lääne-, Ida- ja Kesk-Eestis), püstine hiirehernes (Lääne-Eestis), lood-
Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi e...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi...
on nad läänistatud eraisikutele, kes omaaegsete organite (rae) tegevuse lõpetasid. Vaatamata sellele, et nende elanikud jäävad vabaks, on nad siiski lääniomanikuga seotud. 17.-18. sajandil on neile kohtadele iseloomulik püüd taastada linnastaatus. See ei õnnestu kuni asehalduskorrani. Ka Haapsalu oli läinud erakätesse (De la Gardie'de perekonnale). Kahe grupi kõrval võiks rääkida ka alevitest, mis on küll oma kogumi saavutanud varasematel sajanditel. Põltsamaa ja Keila. 18 Linnarahvastiku dünaamika. Siinsed linnad said Põhjasõjas kannatada. Neid nö negatiivseid protsesse oli veelgi, eelkõige majanduslikke. Tallinnale 18. sajandil sai saatuslikuks Peterburi olemasolu. Samuti oli laastamistööd teinud 1710-1712 möllanud katk. 17. sajandi lõpus elas Pärnus umbes 3000 inimest. Põhjasõja puhkedes ja eelkõige
Selline on nt Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Tornid Lääne-Eesti kirikutel alguses puudusid, kuid on mitmel neist hiljem juurde ehitatud. Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimad neist on Ambla ja Koeru, mis said juba 13. saj läänetornid. Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal ühelöövilisi kirikuid. Erandlikult kahelöövilisena ehitati 14. saj Keila kirik. Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodakirikuid. Tallinna kolme suurema kiriku Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune, esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. saj muudeti nad kõik basiilikaks. 14.saj ilme on säilitanud ainult Pühavaimu kirik, mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega, kõrvallööv oli mõeldud alamat sorti rahvale. Tallinna
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... ...
. Üks juhtivaid Hansa suguvõsasid on Clescow (nimi tähendab Pihkva linna) - pole välistatud, et tegu on Pihkvast pärit perekonnaga. 1341. algas Venemaa ja Pihkva sõda. Linna üheks tunnuseks võib olla kindlustus - Tallinn, Tartu, Narva, Uus-Pärnu...?Nende linnade kõrval leidus maal terve rida alevikke - asula, mis on kohalik keskus, kus tegeletakse põllumajandusega, aga millel pole linnaõigust. Mõned on tekkinud linnuste juurde, nagu Kuressaare, Helme. Mõned mujale, nagu Valga, Keila. Viru-Nigula, Vastseliina ja Pirita on olnud palverännakute keskpunkt. Linnade elu majanduslikuks aluseks oli kaubandus, samuti linnadel oli erinevad maahärrad ja nende poliitika ka linnu mõjutasid, samuti kaubanduslik asend. Eestis eralinna ei olnud. Lätis oli selliseks linna Straube. Linna omavalitsuseks oli magsitraal e raad. Raed koopteerisid omale ise liikmeid, uue liikme määramine ei pidanud toimuma koha peale selle koha vabanemist
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...
Steffens andis loa polk kokku jätta ja Põder lubas, et polk ei tekita Sa-le probleeme. Enamlased, saades teada, et 1. E polk ei kavatse nende korraldusi täita, saadeti madrused polku laiali ajama. Lisaks neile Tallinna Punakaart. Esimene kokkupõrge leidis aset 22.02 õhtul Riisipere raudteejaamas. Neile lähenes salk saksa jalgrattureid. Sakslased avasid tule, madrused läksid rongile ja sõitsid minema. Järgmine päev Keilas. Punakaart avas Sa pihta tule, kuid taandusid kaotusega. Pärast Keila kokkupõrget jõudsid Seckendorfi üksused Pääskülla. Sa lükkas sissetungi 25.02-le, marssisid vastupanu kohtamata linna. Enamlased ja Ve sõjaväelased olid taandunud Tlna sadamasse. Öösel tegid katse linna tagasi tungida. Tekkisid relvastatud kokkupõrked. Kokkupõrkes langes ka esimene ohver Johann Muischneck. Tegemist oli Ve armee läti rahvusest ohvitseriga. Sakslased marrsisid Tlnasse sisse, samal ajal pommitati sadamast väljasõitvaid Ve sõjalaevu
raja- leidja.ee/?id=102589). Karjäärinõustamiskeskused (seisuga 07.11.2009 www.rajaleidja.ee and- metel): Tallinna karjäärikeskus Aadress: Katleri 2a, Tallinn 13915 ja Suur-Ameerika 35, Tallinn 10122 Telefon: 646 6727 ja 641 8813 E-post: [email protected] www.tulevikuredel.ee Tallinna noorte infokeskus Aadress: Vabaduse väljak 9, Tallinn 10141 Telefon: 6412271 E-post: [email protected] www.taninfo.ee Lääne-Harju teabe- ja nõustamiskeskus/Karjäärikohvik Aadress: Paldiski mnt 28f, Keila 76606 Telefon: 677 3950 E-post: [email protected] www.keilanoortekeskus.ee 150 LISA 7 Lääne-Viru karjäärikeskus Aadress: Rohuaia 12, tuba 114, Rakvere 44308 Telefon: 325 8035 E-post: [email protected] Jõhvi noortekeskus Aadress: Sompa tn 5a, Jõhvi, Ida-Virumaa 41533 Telefon: 337 0430 E-post: [email protected] www.ivnink.org.ee Narva noortekeskus Aadress: Vestervalli tn 9, Narva 20307
tulu saada. Samuti on Riigikohus selgitanud, et saamata jäänud tulu suuruse kindlakstegemiseks tuleb hageja võimalikust sissetulekust maha arvata vajalikud kulutused sellise sissetuleku saamiseks 3-2-1-51-09 p 14-15 kasutuseeliste mõiste, Aktsiaselts Esmar (hageja) esitas 6. oktoobril 2003 Sirje Rebase (kostja) vastu hagi eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja kahju hüvitamiseks. Hageja omandas Keila vallas Konverentsikeskuse kinnistu. Kinnistu omandamise hetkel oli kinnistu koormatud tähtajalise rendilepinguga nr 108 Osaühingu Delikaat (rentnik) kasuks. Rendilepingu p 4.3 järgi oli rentnikul õigus anda renditud vara rendileandja nõusolekuta osade kaupa allrendile, teavitades rendileandjat kõikidest sõlmitud allrendilepingutest. Seda õigust kasutades sõlmis OÜ Delikaat kostjaga üürilepingu. Kuna OÜ Delikaat rikkus rendilepingut, ütles hageja lepingu üles. Kuna
Erilisi mugavusi siin sageli ei ole, käimlad ja veevõtukohad on tihti õues. Ülejäänud tsaariaja elamuarhitektuurist eristavad neid hooneid rikkalikud, kuid justkui pisut kohmakad venepärase maitsega disainitud saelõikekaunistused ja uhked puitkonsoolidel varikatused. Raudteemajad, mis on rajatud ülevenemaaliste tüüpprojektide järgi, esindavad sageli ka venemõjulist ehitustehnikat, olles ehitatud tahumata ümarpalkidest. Joonis 1.14 Raudteetööliste elamu Keila jaamakompleksi juures. 1.4.4 Suurte korteritega elamud historitsismi ja juugendi ajal Sugugi mitte kõik puitkorterelamud ei ole vaesemale elanikkonnale orienteeritud agulimajad. Puitehitust ei peetud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ka jõukama tellijaskonna hulgas sugugi millekski häbenemisväärseks ja palju kerkis ka kõrgemale keskklassile orienteeritud suurte esinduslike korteritega puuelamuid, vt. Joonis 1.15.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
