Spermas puuduvad spermid, sperma praktiliselt neutraalne, vähe spermat – võivad olla põhjustatud põletikulistest protsessidest munandites Naisepoolsed Munajuhade läbimatus (kitsenenud või sulgunud), munarakkude pärilikkuse kahjustumine - sel puhul aitab doonor Bioloogiline sobimatus Naise tugevad happelised suguteede eritised, immuunsuse kujunemine spermide vastu, naise ja mehe anatoomiline või psühholoogiline sobimatus – kehasisene või kehaväline viljastamine ONTOGENEES ERINEVATEL ORGANIMIDEL Vegetatiivselt paljunevadel organismidel – algab emaorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga Eoselise paljunemisega organismidel – algab eose idanemisega ja lõpeb surmaga Suguliselt paljunevadel organismidel – algab viljastumisega ja lõpeb surmaga, areng jaguneb kaheks etapiks (embrüogenes ja postembrüogenees) Embrüogenees Viljastumine – sügoot (viljastunud Postembrüogenees
5. Kehavälise ja kehasisese viljastumise võrdlus, näited loomadest. Kehaväline Sugurakkude tootmine võtab palju Ebasoodsates tingimustes võivad energiat sugurakud hukkuda Väike võimalus haigusi üle kanda Viljastumise tõenäosus väiksem NT kalad, kahepaiksed, selgrootud Kehasisene Ei ole vaja suurtes kogustes Sugurakud väliskeskkonna eest sugurakke toota kaitstud Suur võimalus haigusi üle kanda Viljastumise tõenäosus suurem NT putukad, linnud, imetajad 6. Vegetatiivse paljunemise näited: 5 konkreetset taime, 2 looma. 1. Tulp sibul 1
21. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? (2) Võimaldab lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna ja taimede järglased on indentsed. 22. Mis on mitoosi, mis meioosi põhieesmärk? Mitoos kindlustab organismi kasvamise ja uuenemise (rakkude uuenemise). Meioos kindlustab sugurakkude tekke. 23. Võrdle omavahel kehavälist ja kehasisest viljastumist ( 2 erinevust).Too kummagi viljastumise kohta 2 näiteliiki Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine Munarakud ei ole kaitstud Munarakud on kaitstud Viljastunud munarakke on palju Viljastunud munarakke on üks või paar Näited: Angerjas ja konn Näited: Inimene ja koer 24. Nimeta interfaasis toimuvaid protsesse. (3) DNA kahekordistumine ehk replikatsioon; ATP süntees; kromosoomid keerduvad lahti. 25. Selgita järgmisi mõisteid: 25.1
Varuained Minimaalselt Palju Arv imetajate organismis Väga suur Suur /viljastumisvõim. arv väike Kestad Pole On mitmeid Viljastumine ... emas- ja isassuguraku ühinemine erinevates keskkondades, millele järgneb nende kromosoomistike liitumine. Viljastumine jaguneb 1) Kehaväline, kehasisene 2) Monospermia, polüspermia Tunnus Kehaväline Kehasisene Toimumiskoht Vees Emasorganismi suguteedes Arv Mõlemapoolselt suur Sperme palju, munarakke vähe
Bioloogia eksami piletid PILET 1 1.Nukleiinhapete ehitus ja ülesanded. Nukleiinhapped on biopolümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. Neid on kahte tüüpi: 1)DNA 2)RNA DNA on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline, kromosoomide põhiline koostisosa. RNA on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines. Ülesanded: toob valgu sünteesi paika info, transpordi ülesanne (transporter RNA). 2.Liigi mõiste. Liigiteke. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma teistest liikidest erinev geeni fond ja leviala. Erinevad liigid omavahel üldjuhul elujõulisi järglasi ei too. Liigi tekke tegurid: · Mutatsioonid · Geeni triiv (toimub kiirelt) · Looduslik valik Isolatsioon: · Geograafiline (jõed, mäed on vahel) · Bioloogiline (erinev paljunemis aeg: nt. kevadine ja sügisene räim;...
Süda on meis kõigis - väike vapper lihas rinnasügavuses. Just seetõttu südame tervis kui ressurss puudutabki absoluutselt igat inimest. Süda töötab järjekindlalt, ilma et teda ennast näha oleks või käega otse puudutada saaks. Näha ja tunda saab üksnes südame tööd. Pulssi katsudes või unearterilt tukseid vaadates on näha, kuidas südamelihas oma kokkutõmmete mõjul vere mööda veresoonestikku ringi käima paneb, mööda kogu keha laiali ajab. Süda on seega kehasisene jõuvarude jaotuspunkt ja ühenduses vereringega kogu organismile toitainete transportimise süsteem. Südames, umbes kämblasuuruses pumbajaamas, võetakse vastu soonestiku teedel ja-magistraalidel ,,väsinud" veri ja tukse-tukse haaval saadetakse soonevõrgustikku hapnikuga värskeks uuendatu. Seetõttu on süda erilise tähtsusega lihas, mille töövõimest sõltub kogu organismi olukord. Inimese üldine töövõime on otseselt seotud südame töövõimega.
Diploidne kromosoomistik-enamikule liikidele isel.kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks sugukromosoomid XjaY, mis ei ole homoloogilised Eoseline paljunemine-mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste(spooride)abil (seened, protistid, osad taimed) Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org pärineb ühe vanema mingist kehaosast.(bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid, paljud taimed) Gameet-organismi sugurakk. 2 tüüpi:munarakud, seemnerakud(spermid) Generatiivne paljunemine-suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt(iseviljastumine)või kahelt vanemalt(ristviljastumine) Haploidne kromosoomistik-meioosi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. (sugurakkudes, eostes) Interfaas-päristuumse raku kahe jagunemise(mitoosi/meiroosi) vahele jääv eluperiood Kahekromatiidiline kromosoom- interfaasi lõpus toimuva DN...
Bioloogia eksami vastused 1. Elu tunnused: 1)toimub ainevahetus 2)koosnevad rakkudest 3)paljunevad 4)kasvavad ja arenevad 5)reageerivad keskkonna muutustele 2. Raku osa Ülesanne Taim Loom Rakukest Annab taimerakule tugevuse ja kuju Jah ei Tsütoplasma Seal paiknevad organellid jah jah Rakumembraan Katab ja kaitseb rakku. Selle kaudu toimub aine- ja jah jah energiavahetus Tuum Suunab ja kontrollib raku elutegevust jah jah Mitokonder Varusteb rakku energiaga jah jah Ribosoom Neis sünteesitakse valgud jah jah Tsütoplasmavõrgustik ...
Paljunemine ja areng pesahoidjatel ja pesahülgajatel. Lindude ränded. Lindude tähtsus. 2 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 Imetajate välisehituse kohastumused seoses nende elupaikadega. Toidu hankimise viiside ja seedeelundkonna eripära sõltuvalt toidust. Kohastumused liikumiseks maapinnal, vees ja õhus. Juhtivad meeled seoses eluviisidega. Kehasisene looteline areng, sünnitus ja lootejärgne areng. Imetajate tähtsus. Koduloomade kasvatamise eesmärgid. Õistaimede organite välisehituse ja talitluse kooskõla. Taimeraku ehitus võrdlevalt loomara- kuga. Fotosüntees ja selle tähtsus. Taime kasvu mõjutavad keskkonnategurid. Tõusva ja las- kuva voolu tähtsus taimedes. Sugulise paljunemise võrdlus putuk- ja tuultolmlejatel taimedel, mittesugulise paljunemise viisid, taimede kohastumused loom-, tuul- ja vesileviks. Seemne
Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad neerud. Lindude sigimine ja areng emasloom isasloom munasarjad seemnesarjad munarakud seemnerakud kehasisene viljastamine nahkkestaga muna lubikestaga muna koorub noor lind Linnupojad jagunevad kaheks: pesahoidjad (sulgeteta, silmas pole avanenud, vajab hoolitsust, kuldnokk) ja pesahülgajad (koorudes sulgedega, silmad avanenud, suudab vanemale järgneda). Linnud söövad selgrootuid loomi, putukaid planktonit. Röövlinnud söövad ka teisi linde ja väiksemaid loomi.
Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. Suguline paljunemine jaguneb: Kehaväline viljastumine: · Kalad ja kahepaiksed. · Küpseb palju sugurakke. · Viljastumine on juhuslik. · Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine: · Imetajad, roomajad ja linnud. · Küpseb vähem sugurakke. · Viljastumise tõenäosus suurem. · Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. VÕRDLUS: VEGETATIIVNE EOSELINE SUGULINE Järglased geneetiliselt Vahepealne Geneetiliselt erinevad samad Põlvkonna vahetus kiire Vahepealne Aeglasem Risoomist uus taim Seened samblad Imetajad õistaimed
Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbrit...
Mehe sugurakkude ehk spermide a reng toimub munandites asuvates seemnetorukestes. Sperma on spermid + seemnevedelik. Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema ja moodustub kahte tüüpi eellasrakke. - ühed ei arene enam edasi - teised jagunevad meioosi teel edasi ning moodustavad haploidsed semnerakud spermid. Spermide tootmine toimub stabiilselt murdeeast vanaduseni. Spremide küpsemine kestab u 10 nädalat. Lõpuks irduvad spremid tugirakkudest ning liiguvad munandimanustesse. Seal nad on u 2-3 nädalat, kus nad küpsevad viljastamisvõimeliseks Munandimanuse juha lõpeb seemnejuhas, kus seemnepurske ajal liiguvad spermid mööda seemnejuha kusitisse. Spermide valmimine pole kehatemperatuuril võimalik, mistõttu asuvad munandid munandikottides väljaspool keha, kus temperatuur on madalam. Naise sugurakkude ehk munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellasrakud. Ellasrakkud...
· · Paljunevad eostega · · Paljunemine vees · · Tõelised lehed fotosüntees · · Elavad maismaal · · Mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest 300-350 miljonit aastat tagasi 280-300 miljonit aastat tagasi PALJASSEEMNE TAIMED ROOMAJAD · · Paljunemine seemnetega · · Kehasisene viljastumine 100-130 miljonit aastat tagasi 200 mln. a. tagasi 150 mln. a. tagasi KATTESEEMNETAIMED IMETAJAD LINNUD · · Õite ja viljade esinemine · · · · Lennuvõime Püsisoojasus · · Püsisoojasus · · Areng
primaarne e. ilma selge põhjuseta unetus. sekundaarne e. kehalisest või psühiaatrilisest haigusest või ravimite kõrvaltoimetest tingitud unetus. Laias laastus jagunevad unehäired kaheks: · düssomniad · parasomniad. DÜSSOMNIA puhul võivad unetust põhjustada kas kehasisesed või kehavälised tegurid. Näiteks kuulub düssomnia alla obstruktiivne uneapnoe sündroom: kui une ajal vajub hingamistee kokku, siis ärkab inimene korduvalt üles. See on kehasisene põhjus. Kehaväline põhjus võib olla näiteks see, kui Tallinna inimene magab trammirööbaste lähedal ja trammimüra on teda ärritanud aastate jooksul. Kui see noores eas teda ei sega, siis vanemaks saades hakkab järjest rohkem häirima. PARASOMNIAD on uneaegsed ebanormaalsed nähtused. Nende hulka kuuluvad niisugused asjad, mida tuleb mõnikord ette meil kõigil; kui aga seda juhtub liiga palju, siis muutuvad need ebanormaalseks. Näiteks kiristavad kõik inimesed aeg-ajal hambaid,
IX. Eritumine 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. 2. Esmas- ja lõpliku uriini teke. 3. Uriini hulk koostis ja omadused. 4. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. TERMOREGULATSIOON Organismis toimuvad protsessid, kus toimub püsiva temperatuuri säilitamine. Inimene püsisoojane ehk homöotermne Kõigusoojased poikilotermne Inimese kehatemp. kõigub ööpäeva ulatuses ja naistel sõltub see menstruatsioonitsüklist. Pärast ovulatsiooni (munaraku väljumist) tõuseb kehasisene temp poole kraadi võrra. Kõrgeim temp 17.00, madalaim 05.00. ööpäevane kõikumine 1C - langeb tagasi umbes päev enne uue tsükli algust. kehatemp sõltub ainevahetuse intensiivsust. Keha piirkonnal kõrgeim temperatuur näos (suuümbruses, kaelal, rinnal), madalaim jalgadel (varbad, ninaots). Kehatemperatuuri mõõdetakse kaenla all (kehasisemus). Mõõta vajadusel 2 X päevas varahommikul/varaõhtul (5 paiku)
Inimene püsisoojane ehk homoiotermne Kõigusoojased poikilotermne Inimese kehatemp. kõigub ööpäeva ulatuses ja naistel sõltub see menstruatsioonitsüklist. Pärast ovulatsiooni (munaraku väljumist) tõuseb kehasisene temp poole kraadi võrra. Kõrgeim temp 17.00, madalaim 05.00. ööpäevane kõikumine 1C - langeb tagasi umbes päev enne uue tsükli algust. kehatemp sõltub ainevahetuse intensiivsust. Keha piirkonnal kõrgeim temperatuur näos (suuümbruses, kaelal, rinnal), madalaim jalgadel (varbad, ninaots). Kehatemperatuuri mõõdetakse kaenla all (kehasisemus). Mõõta vajadusel 2 X päevas varahommikul/varaõhtul (5 paiku)
hoiatust ja suvaline haigustekitaja võib põhjustada haigestumist ja surma, sest vastavaid antikehasid ei saa moodustuda. Allergia tekib, kui organism reageerib mingitele ainetele justkui oleksid need haigustekitajad ning hakkab moodustama nende vastu antikehasid. 15 Suguelundkond. Mehel ja naisel ainuke erinev elundkond. Ülesandeks järglaste saamine. · Et kehasisene viljastumine oleks võimalik on vajalikud välimised suguelundid. · Sisemistes suguelundites valmivad sugurakud ja suguhormoonid. Mees. · Peamine suguhormoon on testosteroon. Mõjutab ka aju, aga selle mehhanisme veel ei tunta. On teada, et osaleb agressiivsusreaktsioonide kujunemisel. · Sperme toodavad munandid meioosi käigus. · Spermide tootmine algab murdeeas ajuriptasi hormooni toimel, mis mõjutab testosterooni tootmise algust
Lisaks sellele on soomuselistel haistmiseks lisaelund - Jacobsoni organ. Lõhna tundmiseks pistab loom aeg-ajalt oma kaheharulise keele otsad koos selle külge jäänud lõhnava aineosakestega suulaes avanevasse Jacobsoni organisse. Keel on mitmetel roomajatel ka kompimisorganiks. Kuulmine on enamikul roomajatel kesiselt arenenud - enamasti tuntakse vaid maapinna võnkeid. Kuidas roomajad sigivad ja arenevad? Roomajad on lahksugulised loomad, viljastumine on neil kehasisene. Sigimisperioodil tulevad ka vees elavad roomajad maismaale. Munad muneb emasloom enamasti sooja niiskesse kohta, kus tihti just päikesesoojus pojad välja haub. Roomajatel on otsene areng: munast väljuv roomaja on täiskasvanu sarnane, ainult mõõtmetelt pisem. Üksikud soomuselised on ka poegijad (nt. rästik). Nende munad jäävad emaslooma munajuhasse seni, kuni pojad neist kooruvad. EESTI ROOMAJAD Eestis elab 5 liiki roomajaid
Bioloogia 2 Organismide paljunemine -mittesuguline paljunemine *eoseline (seened, sõnajalad, samblad, vetikad) *vegetatiivne otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine (putuk ja tuultolmnemine) et vältida isetolm...
SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: · maas · vees · parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: · Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf · Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides · Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) · Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisr...
2) Munaraku ja spermi võrdlus, erinevuste paarid, ühised tunnused 3) Väidete rühmitamine, antud hulk väited, millised munaraku või spermi kohta. 4) Paljunemise üldosa: võrrelda sugulist ja mittesugulist paljunemist INDIVIDUAALNE ARENG e. ONTOGENEES imetajate näitel VILJASTUMINE Emase ja isase suguraku ühinemine, millele järgneb genoomide (haploidne kromosoomistik) (tuumade) liitumine Viljastumise jaotus: Kehaväline Kehasisene Koht vees Emasorganismi suguteedes Sugurakkude hulk Mõlemal tasandil suur Suur ainult spermide arv Viljastumise tõenäosus väike suur Energeetilised kulutused Suured, sageli nii suured, et üks Oluliselt väiksemad või mõlemad osapooled hukkuvad Näited Klass sõõrsuud, kalad, kahepaikne Kl: roomaja, linnud, imetaja
HIIGLASLIKUD SÕNAJALGTAIMED KAHEPAIKSED 280-360 milj a tagasi 395-345milj a tagasi * paljunevad eostega * paljunemine vees * tõelised lehed fotosüntees * elavad maismaal * mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest PALJASSEEMNETAIMED ROOMAJAD 300-350 milj a tagasi 280-300 milj a tagasi * paljunemine seemnetega * kehasisene viljastumine KATTESEEMNETAIMED IMETAJAD - 200 milj a tagasi 100-130 milj a tagasi · püsisoojasus · areng emaüsas LINNUD 150 milj a tagasi · lennuvõime · püsisoojasus INIMENE- ~2milj a tagasi
1. ELU OLEMUS 1) Nimetage 4 elusorganismidele iseloomulikku tunnust. Elusorganismidele iseloomulikud tunnused: rakuline ehitus, aine- ja energiavahetus;stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng,paljunemine, reageerimine ärritusele. 2) Reastage eluslooduse organiseerituse tasemed alates lihtsamast. Tärklis, kloroplast, taimerakk, põhikude, leht, kartul. 3) Reastage antud näited vastastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele alates lihtsamast. Glükoos, mitokonder, loomarakk, lihaskude, maks, inimene. 2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1) Nimetage peamised keemilised elemendid, anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides. Kõige rohkem leidub organisimis keemilistest elementidest hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Anorgaanilised: vesi ja teised anorgaanilised ühendid ehk happed, alused, soolad. Orgaanilised: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 2) Selgitage Ca, Fe ja I tähtsust organismids. Ca omastamiseks on v...
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
Millised eelised olid neil võrreldes kaladega? Kopskalad ja kahepaiksed. Kahepaiksed elasid küll vees, kuid paljunesid maismaal, see tähendaso omakorda seda, et nende järglasi ei oustanud maismaal miski, kalade maime sõid aga vees teised kalad. 24) Kirjelda loomorganisme, kes valitsesid Maal 280 300 miljonit aastat tagasi, millised olid nende eelised võrreldes eelnevate loomorganismidega? Siis valitsesid maad roomajad. Nende eelisteks olid: kehasisene viljastumine, kestaga kaitstud munad. 25) Kirjelda esimesi imetajaid, millised eelised olid imetajatel võrreldes eelnevate loomarühmadega, millal ilmusid esimesed imetajad Maale? Maale ilmusid esimesed imetajad 200 milj aastat tagasi. Nad olid püsisoojased ja arenesid emaüsas. 26) Millised roomajatele ja millised lindudele iseloomulikud tunnused esinesid 150 miljoni aasta vanusel ürglinnul? Nad oli püsisoojased, kuid neil oli ka lennuvõime.
(marjaterad) ning isaskalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal heidetakse muna- ja seemnerakud vette. Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega. Kalad koevad aprillis, mais, juunis. Suuremal osal luukaladest toimub viljastamine kehaväliselt, kuid vähestel liikidel on see kehasisene. Avameres elavad luukalad toodavad suurel arvul vees planktonina hõljuvaid mune, milles hautakse välja vaid väike osa. Rannikumere ja magevee kaladel toodavad vähem mune ja nende munad kinnituvad setetele pesade või taimede külge. Väike osa liike hoolitseb oma munade ja poegade eest. (Kalade sigimine ja areng) Toitumine Erinevatel kaladel on erinevad toiduobjektid: alates mikroskoopilisest planktonist ja lõpetades teiste, endast väiksemate kaladega
SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: maas vees parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks...
1. Organismides olevad anorgaanilised ained 2. Süsivesikud. Nende ehitus ja ülesanded. 3. Lipiidid. Nende ehitus, jaotus ja ülesanded. 4. Valgud. Nende ehitus, ülesanded, tekkereaktsioon. 5. DNA ja RNA. Nende ehitus ja ülesanded. 6. Taimerakk. Ehitus ja joonis. 7. Loomarakk. Ehitus ja joonis. 8. Bakteri- ja seenerakk. Ehitus ja joonis. 9. Rakuorganellid. Nende ülesanded. 10. Glükoosi lagundamine. Raku hingamine. 11. Fotosüntees. 12. ATP ehitus. Joonis. 13. Mitoos 14. Meioos 15. Sugurakkude areng 16. Viljastumine 17. Inimese looteline ja lootejärgne areng 18. Pärilikkuse molekulaargeneetika. (DNARNAvalk) 19. Mendeli I seadus 20. Mendeli II seadus 21. Mendeli III seadus 22. Morgani seadus 23. Suguliitelised puuded 1. Organismides olevad anorgaanilised ained Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ning orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest ...
roomamisel ja tähtis enesekaitsel. Kõik roomajad hingavad kopsudega. Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. Sarnaselt kahepaiksetega on ka roomajatel kolmeosaline süda ning kopsu- ja kehavereringe. Suhteliselt aeglasest ainevahetusest tulenevalt on roomajad kõigusoojased loomad. Roomajatel on kuiv tugev nahk, mis ei lase vett läbi. Nahka katavad sarvainest soomused või plaadikesed. Roomajad on lahksugulised loomad, viljastumine on neil kehasisene. Sigimisperioodil tulevad ka vees elavad roomajad maismaale. Munad muneb emasloom enamasti sooja niiskesse kohta, kus tihti just päikesesoojus pojad välja haub. Roomajatel on otsene areng: munast väljuv roomaja on täiskasvanu sarnane, ainult mõõtmetelt pisem. Üksikud soomuselised on ka poegijad (nt. rästik). Nende munad jäävad emaslooma munajuhasse seni, kuni pojad neist kooruvad. Tähtsus looduses-toiduvõrgus tähtsal kohal.
Bioloogia 1. Paljunemine: Oluline liigi ja selle populatsiooni säilimiseks. Jaguneb: Suguline: saab alguse viljastunud munarakust. Kas viljastatud munarakk, kahe suguraku ühinemisel. (tuumade ühinemine viljastumine) (ristviljastumine), mõlema vanema geneetiline info, või iseviljastamine, üks vanem (hermafrodiid) ja partenogenees viljastumata munarakk. Mittesuguline paljunemine: Organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Võib toimuda kas vegetatiivselt või eoseliselt. Eoseline paljunemine: toimub seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. (nt pintselhallik, maarjasõnajalg). Paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseentel nt rakusiseselt eoskottides. Kandseened rakuväliselt selleks kohastunud rakkudes eoskandades, mis on enamasti viljakehas. Taimeriigis samblad ja sõnajalad, nt karusamblal eoskuprades, eosest areneb eelniit, millest kujuneb varre ja lehtedega taim. Nende elutsüklis vahelduvad eoseline ja ...
BIOLOOGIA FOTOSÜNTEES 6CO2 + 12H2O C6H12O6 + 6H2O +6O2 /Vesi tekib reaktsiooni tulemusena, erilist tähtsust pole.. Klorofüll- roheline pigment, mis suudab valgust salvestada. Paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosüntees- Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige süsivesikuteks kasutades selleks valgusenergia. Fotosüntees on maksimaalse efektiivsusega vaögus spektri punases või violetses osas. FOTOSÜNTEES KOOSNEB KAHEST ETAPIST 1) Valgusstaadium- Fotosünteesi valgust vajav etapp. Õpikust lk 18, osa 3.4 Toimub- kloroplastide sisemembraanis. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee lagundamist valguse mõjul/ fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H2O 4H+ + 4e- + O2 Fotosüsteem I pigmendid (osalevad NADPH2 moodustamisel) paigutavad vesinikud vesinikukandjale. NADP + 2e- + 2H NADPH2 2) Pimedusst...
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. ...
1.Eluks on vaja energiat ja süsinikku Elusorganismid on võimelised omastama: valgusenergiat või keemilist energiat. Kolmest allikast; A. valgusenergiana. Nt taimed, vetikad , tsüanobakterid B . keemilist energiat otse eluta keskkonnast e anorgaanilistest ühenditest. Nt bakterid C . keemilist energiat teiste organismide vahendusel e toiduks tarbitud orgaanilistest ühendidest. Elu põhineb süsinikul; süsinikku on võimalik saada 1) Orgaanilistest ainetest 2) Anorgaanilistest ainetest Autotroofid- org, kes toodavad endale ise orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- org, kes saavad nii energiat kui ka süsinikku teistelt organismidelt. 2.Energia vahendajaks on ATP Toitainetes sisalduv energia vabastatakse rakuhingamisel. Rakuhingamine*- glükoosi lõplik lagunemine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse( nt ATP) ja eraldub CO2 ning H2O Makroergilised ühendid*- v...
Geneetilised võrdlused: pseodogeenid-mittekodeerivad järjetused DNAs. , fülogenees- evolutsiooniline arengutees. Biograafilised tõendid- uuritakse paikkondi,kus on esinenud. 3.ülesanne vererühmadest.mees,kellel on AB-vererühma veri on abielus naiega ,kellel on 0-vererühma very.mlliste vererühmadega võivad sündida nende lapsed?-lapsed võivad sündida A või B vererühmaga. XII.1.viljastumine. viljastumine-munaraku ja seemneraku ühinemine.Jaguneb: kehasisene viljastumine ja kehaväline viljastumine.Ontogenees- isendi individuaalne areng.jaguneb looteliseks arenguks e. embrüogeneesiks(viljastumine kuni sündimine) ja postembrüogeneesiks(sünnist surmani). partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust. Menopaus-ovulatsiooni lakkamine. Esineb naistel (45-55 a.)menstruatsioon- viljastamata jäänud munaraku, limaskesta väljumine koos verega.embrüo-organismi lootelise arengu staadium.sügoot- viljastatud munarakk
regeneratsioon- organismi omadus kaotatud kehaosa tagasi kasvatada - meretähed, vähk raamatkopsud- kitiinsetest lehekestest raamatusarnased kopsud- ämblikud küljejoon- meeleelud, millega tunnetada väliskeskkonda- kalad (nt: haug) kõigusoojane- keha temperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist kahepaiksed, roomajad püsisoojane- keha temperatuur ei sõltu niivõrd väliskeskkonna - imetajad kehasisene viljastumine- viljastumine toimub kehas (emakas nt)- enamus imetajaid, linnud kehaväline viljastumine- viljastumine toimub kehast väljaspool- sõõrsuud, kalad, kahepaiksed alammõõt- isendi pikkus, millest allapoole jäävad isendid ei ole suure tõenäosusega veel järglasi saanud- kalad lepiskala- kalad, kes toituvad ainult taimedest- rääbis siirdekala- paljunemiseks rändab, vahetab veekogu- angerjas,
4 punkti A- väike munarakkude hulk B- suur munarakkude hulk C- viljastumine toimub vesikeskkonnas D- viljastumine toimub emasorganismi suguteedes E- esineb imetajatel F- esineb kahepaiksetel G- viljastumise tõenäosus väike H- viljastumise tõenäosus suur Kehasisene viljastumine Kehaväline viljastumine 5.16. Pange ajaliselt loogilisse järjekorda järgmised protsessid: 3 punkti ..... sugurakkude valmimine, ..... blastula e põisloote kujunemine, ..... postembrüonaalne areng, ....
BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.............................................................................................. 11 4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS............................................................................................ 19 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG.................................................................... 23 6. PÄRILIKKUS ........................................................................................................................... 31 7. RAKENDUSBIOLOOGIA..................................................................................................... 41 8. INIMENE.......................
Inimese puhul on põisloode blastotsüst. Gastrulatsioon: kujuneb karikloode ehk gastrula. Karikloote rakud on juba eristatavad ja on eristatavad lootelehed. Välimine looteleht- närvisüsteem, nahk, meeleelundid Keskmine looteleht- luud, lihased, vereringe, sugu Sisemine looteleht- seede- ja hingamiselundkond Kehaväline Kehasisene Sugurakkude kohtumine Väliskeskkonnas Emasloomas Sugurakkude hulk Palju korraga Korraga vähem Sugurakkude kaitsutus Hukkub palju Ebasoodsate tingimuste eest paremini kaitsutud Viljastumise toimumise tõenäosus Väiksem suurem
suguküpsuse saabudes jätkub meioos tsükliliselt, st toimub korraga ainult ühes rakus. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikudes munajuhasse. Munajuhas on munarakk viljastumisvõimelikne u 36 tundi. Kui viljastumist ei toimu, siis munarakk hukkub ja järgneb menstruatsioon, st emaka limaskest eemaldub naise organismist. Menstruaaltsükkel - ajavahemik ühe mensese algusest teise mensese alguseni. Kehaväline viljastumine - selgrootud, kalad, kahepaiksed. Kehasisene - enamik lülijalgseid, kõik roomajad, linnu ja imetajad. Loote areng I: Lõigustumine - u 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot mitoosi teel kiiresti jagunema. Lõigustumine algab munajuhas ja lõpeb emakas, moodustub kobarloode. Kõik kobarloote rakud poolduvad samaaegselt. Loote arend II: Embrüo takud paigutuvad ümber ja moodustub blastotsüst. Blastotsüst koosneb pherakulisest seinast ja tihedast rakukobarast. Rakukobarast moodustub loode.
(taimed närbuvad, inimesed lähevad kortsu) 3. Vesi kindlustab organismisisese transpordi. (taimedes tõusev ja laskuv vool. loomadel ringeelundkonna abil(vereringe). 4. Kaitsefunktsioon - a)Pisarvedelik - tekib 3-5 ml ööpäevas ja niisutab ja puhastab silma) b)Sülg - tapab baktereid, ebameeldiv maitse kutsub esile süljeeritust. c) liigesevõie kaitseb liigest liigse hõõrdumise eest. 5. Vesikeskkonnas toimuv viljastumine ja organismide esmane areng. (kehaväline = kaladel, kehasisene = limakeskkonnas) 6. Areng = Nii eoste kui seemnete areng vajab vett. loomorganismidel : a)areng toimub organismiväliselt vesikeskkonnas. b)areng toimub organismisiseselt vesikeskkonnas. (loode areneb lootevedelikus : a kaitseb loodet põrutuste eest. b) hoiab keskkonna stabiilse. c) vedelikus olemine vähendab raskusjõu mõju. d) väldib kokkukasvamist lootekestaga. e) lootevedelik kaitseb veekaotusse eest. f) loode joob ja urineerib
HIIGLASLIKUD SÕNAJALGTAIMED KAHEPAIKSED 280-360 milj a tagasi 395-345milj a tagasi * paljunevad eostega * paljunemine vees * tõelised lehed fotosüntees * elavad maismaal * mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest PALJASSEEMNETAIMED ROOMAJAD 300-350 milj a tagasi 280-300 milj a tagasi * paljunemine seemnetega * kehasisene viljastumine KATTESEEMNETAIMED IMETAJAD - 200 milj a tagasi 100-130 milj a tagasi · püsisoojasus · areng emaüsas LINNUD 150 milj a tagasi · lennuvõime · püsisoojasus INIMENE- ~2milj a tagasi
lõpustega, ei ole pead, lahksugulised, koja peal on selgesti näha kasvurõngaid. · Ämblike tunnused- väike pearindmik ja suur tagakeha, kaheksa jalga, keha katab õhuke ja elastne kitiinkest, kaheksa liitsilma, puuduvad tundlad, suu ümber on lõugkobijad, avatud vereringe, hingab raamatkopsudega ja trahheedega, saak püütakse püünisvõrguga, sööb ainult vedelat toitu, lahksugulised, kehasisene viljastumine ja otsene areng. · Putuka tunnused- kuus jalga, külgedelt kokku surutud, palju lülisid, keha katab kitiinkest, hapnikku nende veri ei transpordi, hingab trahheedega, avatud vereringe, lahksugulised ja arenevad vaegmoondega. 17.selgrootute loomade tähtsus looduses ja inimese elus · Tähtsus looduses- filtreerivad vett- käsn, aineringelülid- ämblik, hoiavad mulla viljakust- vihmauss.
madalam temperatuur. c) Tsükliline küpsemine e) Kulgeb kõrge vanuseni d) Lõpeb ~45-55 eluaastal - menopaus 28 VILJASTUMINE lk 114-117 / kehaväline kehasisene selgrootud lülijalgsed osa selgroogseid: roomajad kalad linnud kahepaiksed imetajad Viljastumisel toimub muna- ja seemnerakkude tuumade ühinemine ja taastub dipliodne kromosoomistik. Ontogenees ühe isendi areng viljastumisest tema surmani. Partenogenees järglased saavad alguse viljastumata munarakust. N: mesilastel - isamesilased e lesed. Inimese viljastumine:
1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid: (Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Spermatogenees toimub testises ehk munandis (täpsemalt väänilistes seemnetorukestes), luumeni osas ja verest eraldatult, et ei saaks tekkida immuunvastust. Puberteedieas kuni elu lõpuni. · Paljunemine ehk jagunemine (mitootiline); toimub spermatogoonide hulga suurendamine, toimub spermatogeenses epiteelis (seemnetorukese sees) · Kasvamine tsütoplasma hulga näol · Küpsemine (meiootiline) saavutatakse haploidne kromosoomistik; tulemuseks sekund. Spermatotsüüdid; puberteedieas · Transformatsioon ehk spermiogenees; moodustub vibur (munaraku puhul ei toimu); toimub seemnetorukese valendikus; tulemuseks spermatiidid · Spermatogoonid meioosieelne isassuguraku (spermi) eellasrakk (2n), mis asub seemnetorukese perifeerses osas. Diferentseerumise käigus liiguvad perifeeriast seemnetorukes...
ämblikel ning mõnedel teistel selgrootutel eristuvad emased ja isased ka väliselt, näiteks emased ritsikad tunneb ära pika muneti järgi, ämblikel aga on emasloom palju suurem kui isane. Paljude veeselgrootute, näiteks karpide, ainuõõssete, meritähtede ja merisiilikute isased ja emased omavahel kokku ei puutugi, nad lasevad oma sugurakud vette, kus need ühinevad, st viljastuvad kehaväliselt. Kuival maal elavad selgrootud, näiteks putukad ja ämblikud, paarituvad, neil on kehasisene viljastumine. Üksikult elavad putukad peavad partneri leidmiseks vaeva nägema. Liblikad saadavad välja lõhnasignaale, rohutirtsud ja tsikaadid lasevad kuuldavale kõlavaid peibutushelisid. Osal selgrootutel kaasneb paaritumisega omapärane pulmarituaal, mis näiteks ämblikul ja palvetajaritsikal võib lõppeda isase nahkapistmisega. Pilt ja alltekst: Isast ninasarvikpõrnikat eristab emasest suur sarv. Paaritumisel viib isane putukas oma seemnerakud emase kehasse.
transpiratsioon(kilekott ümber saab tõestada) · Hõõrdumise vähendamine( vesi toimib omalaadse libestina) Nt: vee rikas liigesevõie, pisarvedelik vähendab ka hõõrdumist-> kuivade silmade sündroom(haigus). · Hüdrostaatiline toes ehk kehakuju määratakse survestatud vedelikuga.(iseloomi´ulik ümar ja rõngussidele) · Ringelundkonna töö tagamine( vere- ja lüümfiringe ja mõlemad biovedelikena põhinevad veel). · Kehasisene viljastamine toimub vett sisaldavas limas, mis tagab viljastumise. · Vesi arengukeskkonnakana: roomajad, linnud ja imetajad-> nende looted arenevad vesikestas. Inimese näitel: kaitseb veekaoutse eest, kaitseb põrutuste eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitseb kokku kasvamist teiste loote kestadega, joomise ja uurineerimise keskkond. · Vesi osaleb meeleeluntite töös: vesilahustunud kujul talume maitset, kuiva nina
Pilet 1 1.Organismide keemiline koostis. Makroelemendid. Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid. Vee funktsioonid: rakus hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütar...
Rebu: 1) Hulk munad jag 4 rühma: a. Minimaalselt rebu b. Väga vähe rebu c. Keskmine rebuhulk d. Hästi palju rebu 2) Paigutuse alusel a. Rebu ühtlaselt üle raku b. Rebu munaraku keskel c. Rebu munaraku ühes otsas d. Rebu kesk- ja ääreosa vahel Viljastamine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb spermi ja munaraku tuumade ühinemine ja genoomide kombineerumine 1) Kehasisene: koht suguteedes, energeetilised kulud väiksed, tõenäosus suur 2) Kehaväline: koht vees, energ kulud väga suured, tõenäosus väike Monospermid munarakku siseneb ja tuumade ühinemises osaleb 1 sperm Polüspermid munarakku siseneb ~1000 spermi, tuumade ühinemisel osaleb 1 ülejäänud lagundavad rebu Koht: munajuhas Spermide eluiga: ~kuni 72h Munarakk: ~kuni 36h Viljastus: 13...14%
Geneetiline variatsioon suurem, evolutsioneeruvad kiiremini, sest variatsioon on suurem. Viljastumise viisid: 27 1. Kehaväline viljastumine. Küpseb palju sugurakke. Viljastumine on juhuslik. Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Nt kalad ja kahepaiksed. Võilill- sugurakud tekivad õies 2. Kehasisene viljastamine. Küpseb vähem sugurakke. Viljastumise tõenäosus suurem. Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. Looteline areng turvalisem. Viljastumise tõenäosus suurem. Päristuumse raku jagunemine mitoosis ja meioosis. Rakkude jagunemise olulisus. Tagatakse organismi kasv ja areng. Tagatakse surnud ja hukkunud rakkude asendamine. Tagatakse organismi paljunemine. Kromosoomid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
