niteoorias. Lisaks eelnimetatutele on olemas veel palju geneetika harusid mikroobi-, looma-, inimese-, onko-, farmako-, immunogeneetika jne. PÄRILIKKUSE MÕISTE Pärilikkus üldisemalt on organismi võime anda omataolisi järglasi. Kõrgematel organismidel avaldub see nii põlvkondade kui ka rakkude tasemel: sugurakkude kaudu antakse geneetiline informatsioon edasi järgnevale põlvkonnale, kuid ka keharakkude jagunemisel toimub informatsiooni edasiandmine emarakult tütarrakkudele. Pärilikkust ei või segi ajada pärandumisega, mis tähistab ainult geneetilise informatsiooni edasiandmise protsessi ja selle seaduspärasusi. Seega võib pärilikkust defineerida kui organismi arengu juhtimiseks määratud informatsiooni edastamis-, säilitamis- ja realiseerimis- protsesside kogumit. Pärilikkuses kui nähtuses on kaks aspekti:
Natural killer cells (NK) MHC I koesobivuskompleks I. Kompleksid paiknevad kõigil tuumaga rakkudel. Funktsioon: esitleb rakkude seest pärit valgufragmente T-lümfotsüütidele; kahjustamata rakke ignoreeritakse, võõrvalke sisaldavad rakke ründab immuunsüsteem. Kuna MHC I-d esitlevad tsütosoolist pärit peptiide, siis seda rada nim. tsütosoolseks v endogeenseks rajaks. Nii kaitstakse organismi viirusinfektsioonide ja keharakkude mutatsioonide eest. MHC II koesobivuskompleks II. Kompleksid paiknevad ainult mõnedel rakuliikidel, nn antigeenne esitlevatel rakkudel: makrofaagid, dendriitrakud, B- lümfotsüüdid. Esitletavad peptiidid on ekstratsellulaarset päritolu, seetõttu nim. seda eksogeenseks rajaks. Kompleksid interakteeruvad T-lümfotsüütidega, mis tingib CD4 + T-helper rakkude diferentseerumise ja aktivatsiooni, mis omakorda arendab
Natural killer cells (NK) MHC I koesobivuskompleks I. Kompleksid paiknevad kõigil tuumaga rakkudel. Funktsioon: esitleb rakkude seest pärit valgufragmente T-lümfotsüütidele; kahjustamata rakke ignoreeritakse, võõrvalke sisaldavad rakke ründab immuunsüsteem. Kuna MHC I-d esitlevad tsütosoolist pärit peptiide, siis seda rada nim. tsütosoolseks v endogeenseks rajaks. Nii kaitstakse organismi viirusinfektsioonide ja keharakkude mutatsioonide eest. MHC II koesobivuskompleks II. Kompleksid paiknevad ainult mõnedel rakuliikidel, nn antigeenne esitlevatel rakkudel: makrofaagid, dendriitrakud, B- lümfotsüüdid. Esitletavad peptiidid on ekstratsellulaarset päritolu, seetõttu nim. seda eksogeenseks rajaks. Kompleksid interakteeruvad T-lümfotsüütidega, mis tingib CD4 + T-helper rakkude diferentseerumise ja aktivatsiooni, mis omakorda arendab
1. PPT 1. Geeniused ja geenid geen (ingl. Gene): Spetsiifilise bioloogilise funktsiooniga geneetiline determinant. Pärilikkuse ühik, mis asub kromosoomi kindlas punktis (lookuses). DNA segment, mis kodeerib mingit kindlat RNA-d ja mRNA kaudu kindlat polüpeptiidi ning mida saab eksperimentaalselt eristada cis- trans- või komplementatsioonitestiga. Geenius: harukordselt andekas inimene, suurvaim. Geenius on see, kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida. 2. Autismi geneetiline alus autism (ingl. Autism) Endassesulgumus, lapsepõlves ilmnev psüühikahäire, esineb ka täiskasvanuil. Põhjuseid otsitakse geenidest, sünniprotsessist, loote- kui ka beebieast. Milles ollakse kindlad on see, et antud häiretel on bioloogiline alus ning et lastevanemate kasvatusmeetodid ei põhjusta lapsel seda häiret. Erinevate uuringu...
Selle põhjustavad: *glükolüüs tekib piimhape ja vabad H ioonid; *glükoosi aeroobne oksüdatsioon tekib CO2, suurendab dissotseerudes H ioonide hulka; *rasvhapete mittetäielik oksüdatsioon tekivad ketokehad; *fosfaatide lagundamine; väävlit sisaldavate aminohapete lagundamine. Olenemata happeliste ainevahetusproduktide pidevast äraandmisest verre, hoitakse vere absoluutne reaktsioon pidevalt väga täpselt konstantsena. See konstantsus on keharakkude ainevahetuse korrapärase kulu säilitamise oluliseks tingimuseks, kuna kõikide ainevahetuses osalevate ensüümide aktiivsus oleneb pH väärtusest. Patoloogilistes tingimustes mõjustavad pH muutused erinevaid ensüüme erinevas ulatuses, mille tagajärjeks võivad olla ainevahetushäired. Vere puhversüsteemid ja nende toimimise põhimõtted. *Karbonaatpuhver süsihape, mis tekib O2 hüdratsioonil, on suhteliselt nõrk hape ja vesinikkarbonaat selle korrespondeeriv leelis
· Inkubatsiooni periood (Mikroobid hakkavad paljunema) · Prodromaalperiood (Mittespetsiifilised tervisehäired ja kaebused) · Kliiniline periood (Tekitajale vastav kliiniline pilt) · Paranemise periood Inimese normaalne mikrofloora Inimese nahk, enamik limaskesti on asustatud erinevate aeroobsete ja anaeroobsete mikroobide poolt. Normaalne mikrofloora: oluline liigi säilimisel. Inimene & mikroorganism: pidev vastastikune suhe. Mikroorganismide hulk on 10x suurem kui keharakkude hulk. Iga anatoomilises piirkonnas eristatakse: a) Residentmikrofloora: mikroobis on vastavas keskkonnas juurdunud b) Transiitmikrofloora: satuvad antud keskkonda väljaspoolt Inimese normaalne mikrofloora: 1. Suus 2. Nahal 3. Maos 4. Soolestikus 5. Eritus- ja suguelundites Õõneselundites: limaskesta ja valendiku mikrofloora Limaskesta mikrofloora: mikroobirakud kinnituvad makroorganismi rakkudele adhesiinidega või asutavad limaskesti katvat limakihti
Seda toodab inimese maks ning seda leidub ka mõnes taimes. Kliiniliselt on tõestatud, et glükuronolaktoon vähendab unisust, tõstab vaimset võimekust ja reaktsioonikiirust. Vitamiinid Paljudesse energiajookidesse lisatakse B-vitamiine. Väidetakse, et B-vitamiinide tarbimine suurendab vaimset erksust ja keskendumisvõimet ning parandab meeleolu. Süsivesikud Süsivesikud on aju, lihaste,vere punaliblede ning teiste keharakkude peamine energiaallikas. Suhkur või kunstlikud magusained. 250 ml energiajoogis võib olla kuni 35g suhkrut. Fakte 7% õpilastest tarbis energiajooke igapäevaselt. Rohkem kui iga viies mõned korrad nädalas. Kolmandik õpilastest mõned korrad kuus või harvem. Alla poole (42%) oli neid õpilasi, kes enda sõnul energiajooke ei tarbi. Tarbijate seas rohkem poisse kui tüdrukuid.
ühendite rühm (keemias hüdroksükarbonüülühendid). Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Samamaine liigiteke (sümpatriline liigiteke) - eri liikide moodustumine lähteliigi populatsioonidest sama areaali piirides. Säästev Eesti 21 - Riigikogu poolt 2005. a. heakskiidetud dokument, mis määrab kindlaks riigi ja ühiskonna säästva arengu strateegia aastani 2030. Seedeelundkond - elundkond, mille ülesandeks on lagundada ja imada söödud toit. Seedimine - toidu lagundamine keharakkude poolt omastatavateks molekulideks. Sekundaarne mälu - mälu, milles olev informatsioon võib säilida aastaid, kuid võib ka ununeda. Sekundaarstruktuur (teist järku struktuur) - biopolümeeri molekuli ruumiline kuju (valkudel heeliks, DNA-l biheeliks, RNA-l osaline biheeliks). Selektiivsööde - spetsiifilise koostisega rakukultuuri sööde, milles on eluvõimelised ainult teatud geneetiliste omadustega rakud ja mis seega võimaldab rakkude segust välja valida just need, nt
1. hüdrateerimine epoksiidi hüdrolaasi abil. Epoksiidi detoksifitseerimise põhiline tee. 2. epoksiidi spontaanne lagunemine (SN1) 3. mitteensümaatiline liitumine glutatiooniga (vt. Faas II) 4. glutatiooni transferaasi poolt katalüüsitav liitumine glutatiooniga (Vt. Faas II) 5. mõningad vähemtähtsad reaktsioonid Epoksiidhüdrolaas Epoksiidi hüdrolaasid on ennekõike maksa, aga ka enamike teiste keharakkude endoplasmaatilises retiikulumis, samuti lahustuvates rakufraktsioonides (tsütosoolis) esinevad ensüümid, mis katalüüsivad vee molekuli trans-liitumist epoksiididele madalama reaktsioonivõimega ning organismist kergemini ekskreteeritavate trans-dioolide tekkega. Ensüüm inaktiveerib sellega paljusid labiilseid ,,tugevaid kantserogeene", samas aga aitab aktiveerida mõningaid kantserogeene nagu näiteks benso[]- püreen. Teda indutseerivad enamasti tuntud CYP-indutseerijad
Immunoloogia I kordamisküsimused 1. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Loomulik ehk kaasasündinud ehk naturaalne ehk Kaasasündinud immuunsus ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Samas pole see küllalt tõhus. Kaasasünd.kaitsemeh. teatakse kõigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. Selgrootute loomade kaasasündinud immuunsus hõlmab nii rakulisi kui ka humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel. Kõrgemal tasemel eristatakse võõrast juba isendi tasemel. Kõigil selgroogsetel on T-ja B-rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus. Selle tagavad imetajatel ja ...
§ AB aktiivne rakust väljapumpamine (efflux). RR vältimine § AB vaid siis kui meditsiiniline näidustus § Ravikuur ei lõppe enne tähtaega § Vältida AB ülejääkide teket patsiendi kodus § Vähendada empiirilist AB ravi § Kasutada võimalikult kitsa spektriga AB § Vältida pikki ja korduvaid AB ravikuure § Hea infektsioonikontroll, kätepesu. Inimese mikrobioota Inimese ökosüsteem Mikroorganismide hulk inimese organismis on umbes 10 korda suurem kui tema somaatiliste keharakkude hulk (1013). Inimese nahal on umbes 1012, suuõõnes 1010 ja seedetraktis 1014 mikroobirakku. NB! Mikrobioota varsem nimetus oli "mikrofloora". Residentsed ja transiitsed mikroobid § Residentsed mikroobid - mikroobid, mis on selles keskkonnas juurdunud. § Transiitsed mikroobid - mikroobid, mis jäävad sellesse keskkonda püsima lühikeseks ajaks, seejärel hukkuvad või tõrjutakse näit. Residentsete mikroobide või organismi kaitsemehhanismide poolt
Rakkude paljunemine ja vananemine Rakutsükkel ja rakkude kasv Rakutsükkel – raku eluperiood ühest jagunemisest teiseni (10-48h) ◦ G1 – sünteesitakse RNAd ja valke, 2n ◦ S – sünteesitakse DNAd, 2n->4n ◦ G2 – kromosoom koosneb kahest õdekromatiidist, 4n ◦ M – mitoosi faas ◦ G0 – puhkefaas Kontrollpunktid Replikatsioonitsükkel ja massitsükkel Rakkude paljunemine - mitoos Mitoos on somaatiliste ehk keharakkude kõige universaalsem jagunemisviis. Kahe jagunemise vahel rakus toimuvate isereguleeruvate protsesside kogumit nimetatakse mitootiliseks tsükliks. Mitootiline tsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist ning kestab umbes 10-20 tundi, mitoos ise kestab 1-2 tundi. Emarakust tekib 2 tütarrakku, mis on emarakuga identsed ning suudavad mõne aja möödudes omakorda jaguneda Jaguneb 5 faasiks - interfaas, profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. Rakutsükli pikimas faasis, interfaasis rakk ei jagune
b.) mitoosi kontrollitakse 35 hormoonide ja närvisüsteemi tasemel. Mida noorem on inimene seda kiirem on kasvaja progresseerumine. Mitoosi bioloogiline tähtsus. Rakkude arvu suurendamine tagab organismi kasvu. Mitoos tagab surnud ja hukkunud rakkude asendamise (pole päris üks ja seesama, üks on loomulik ja teine mitte-loomulik protsess). Mitoos tagab hulkrakse organismi keharakkude muutumatuse ja püsivuse. Enamasti on mitoosil moodustunud rakud ühesuguse bioloogilise staatusega, aga on ka erandeid (kambiumi rakud: jagunemisel jääb 1 rakk kambiumi rakuks, 2. rakk eristub ja sõltuvalt asukohast enamasti puiduossa ja harvem niineossa; analoogsed muutused leiavad aset ka punase luuüdi rakkudega vereloomes). Organismides on ka selliseid rakke, mis ei jagunegi pärast teatud elujärku (nt inimese südamelihaskoe rakud või vereringes olevad erütrotsüüdid).
280-3,0-210-490 s.t 305 päevase laktatsiooni piimatoodang 7000 kg, rasva % 4.0, piima rasvatoodang 280 kg, valgu % 3.0, valgutoodang 210 kg, rasva- ja valgutoodangu summa 490 kg. Peale piima rasva- ja valgusisalduse määratakse iga lehma piimast veel laktoosi, karbamiidi, bakterite ja somaatiliste rakkude arv. Karbamiidi sisalduse alusel hinnatakse söötmise taset. Bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu alusel hinnatakse piima kvaliteeti. Somaatiliste ehk keharakkude suur arv piimas viitab udarapõletikele-mitte alati.Kui loom on haige-on sommid kõrged. 21.Kontroll-lüpsi läbiviimine ja piimaproovide võtmine Lehmade piimajõudluse kindlakstegemiseks tuleb nende poolt lüpstav piimakogus mõõta. Piimajõudlus määratakse kontroll-lüpside põhjal. K.-lüpsi tehakse üks kord kuus ja seda nimetatakse kontrollpäevaks. Lehma piimatoodang arvutatakse k.-lüpside põhjal. K-lüpsil määratakse lehma kontrollpäeva toodang ja võetakse piimaproov
1 Sissejuhatus 1.)Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad: Gram pos rakusein koosneb peptidoglükaanide kihist. Omane on teihoiinhape, ioonide liikumine ning kaitse, antigeenne spetsiifilisus. Gram pos rakuseinaga on nt Bacillus anthracis, Lactobacillus sp. jne. Gram neg bakterite rakusein koosneb peptidoglükaanist. Olemas on välismembraan. LPS= endotoksiin. Kaitse. Poriinid. 2.)Prokarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 1-10 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) mükoplasma 3×105 batsill 3×106 E.col 4×106 i 3.)Eukarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 5-100 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) Seened: pärm 2×107 Drosophil Loomad: 2×108 a kana 2×109 inimene 3×109 Taimed: uba ...
305-7000-4,0-280-3,0-210-490 s.t 305 päevase laktatsiooni piimatoodang 7000 kg, rasva % 4.0, piima rasvatoodang 280 kg, valgu % 3.0, valgutoodang 210 kg, rasva- ja valgutoodangu summa 490 kg. Peale piima rasva- ja valgusisalduse määratakse iga lehma piimast veel laktoosi, karbamiidi, bakterite ja somaatiliste rakkude arv. Karbamiidi sisalduse alusel hinnatakse söötmise taset. Bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu alusel hinnatakse piima kvaliteeti. Somaatiliste ehk keharakkude suur arv piimas viitab udarapõletikele-mitte alati.Kui loom on haige-on sommid kõrged. 21.Kontroll-lüpsi läbiviimine ja piimaproovide võtmine Lehmade piimajõudluse kindlakstegemiseks tuleb nende poolt lüpstav piimakogus mõõta. Piimajõudlus määratakse kontroll-lüpside põhjal. K.-lüpsi tehakse üks kord kuus ja seda nimetatakse kontrollpäevaks. Lehma piimatoodang arvutatakse k.-lüpside põhjal. K-lüpsil määratakse lehma kontrollpäeva toodang ja võetakse piimaproov
Osmoos lahusti diffusioon poolläbilaskva membraani kaudu väiksema lahustunud aine kontsentratsiooniga lahusest suurema lahustunud aine kontsentratsiooniga lahusesse. Osmoos on organismide veekasutuse olulisimaid tegureid: osmoosi teel rakkudesse tungiv vesi tekitab neis pinguloleku (turgori). Taimelehtede osmootne rõhk küünib 3 baarist (hügrofüütidel) 80 baarini (kserofüütidel). Loomade keharakkudes säilitavad osmootset rõhku erituselundid. Imetajate keharakkude osmootne rõhk on 6...8 baari. Osoon hapniku allotroopne modifikatsioon (O3), värvitu terava lõhnaga gaas, väga tugev oksüdeerija. Looduses tekib O3 õhuhapnikust ultraviolettkiirguse ja äikese toimel: Suurim on osooni kontsentratsioon 20- 25 km kõrgusel seal moodustub osoonikiht. Osoonikiht stratosfääri osoonirikas kiht. O. neelab 99% Maale langevast ultraviolettkiirgusest (lainepikkus 215-290 nm)
Nende ja mõnede muude avastuste, nii eksperimentaalsete kui ka teoreetiliste arenduste baasil hakkasid juurduma uued kujutlused organismide individuaalsest arengust ja pärilikkusest. Geneetika arengu suhtes oli neist uutest seisukohtadest tähtsaim A. Weismanni teooria. Tema tähtsaim teooria käsitleb idu- ja somatoplasma eristamist. Iduplasma (sugurakkude kromosoomides paiknev) on põlvkonniti pidev (aga muutumis- ja evolutsioneerumisvõimeline). Keharakkude somatoplasma areneb indiviidi arengus iduplasma juhtsignaalide ja keskkonnateguritr toimel, kuid ei mõjuta iduplasmat. See käsitlus on mendelliku geneetika mõistes esimesi genotüübi ja fenotüübi lahutamisi. 1.7.Eugeenika (õpetuse inimese tõupuhtusest) Galton määratles eugeenikat kui teadust kõigist mõjudest ja tingimustest, mis määravad populatsiooni vaimseid ja kehalisi kvaliteete tulevastes põlvkondades.
k a r ü o k in e e s k a r ü o k in e e s k a r ü o k in e e s k a r ü o k in e e s t s ü t o k in e e s Raku eluringi ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni. 28 Mitoos ehk keharakkude jagunemine Päristuumste rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Kasvamine. TÄHTSUS: 1. Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. 2. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. 3. Suureneb rakkude arv, millega tagatakse organismi kasv. 4. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Interfaas. Toimuvad raku ainevahetuse põhiprotsessid. Organellide arv suureneb, toimub ATP
ainupilulised imetajad) tsentroletsitaalsed (kesk-rebused), rebu paikneb munaraku keskel (putukad) teloletsitaalsed - (ots-rebused), keskmises koguses rebu on jaotunud munarakus asümmeetriliselt, kontsentreerudes rohkem vegetatiivse pooluse poole (linnud, kalad, roomajad) Muna poolused Animaalne poolus – rebuvaene piirkond Vegetatiivne poolus – reburikas piirkond 24. Difuusne oogenees Sugurakk rändab mööda organismi ringi ja talletab varuaineid läbi fagotsütoosi, keharakkude õgimisega (käsnad, meduusid, ripsussid, kärssussid) 25. Erinevad oogeneesi tüübid Enamikul loomadel arenevad munarakud gonaadis, kus munaraku kasvamisele ja arenemisele aitavad kaasa spetsiaalsed abirakud. Vastavalt abirakkudele eristatakse: 8 1) solitaarne oogenees abirakud seotud ootsüüdiga ajutiselt seotud – karpidel on varajases oogeneesi etappides ootsüüdid lühiajaliselt seotud folliikulrakkudega,
Selle põhjustavad: *glükolüüs tekib piimhape ja vabad H ioonid; *glükoosi aeroobne oksüdatsioon tekib CO2, suurendab dissotseerudes H ioonide hulka; *rasvhapete mittetäielik oksüdatsioon tekivad ketokehad; *fosfaatide lagundamine; väävlit sisaldavate aminohapete lagundamine. Olenemata happeliste ainevahetusproduktide pidevast äraandmisest verre, hoitakse vere absoluutne reaktsioon pidevalt väga täpselt konstantsena. See konstantsus on keharakkude ainevahetuse korrapärase kulu säilitamise oluliseks tingimuseks, kuna kõikide ainevahetuses osalevate ensüümide aktiivsus oleneb pH väärtusest. Patoloogilistes tingimustes mõjustavad pH muutused erinevaid ensüüme erinevas ulatuses, mille tagajärjeks võivad olla ainevahetushäired. Vere puhversüsteemid ja nende toimimise põhimõtted. *Karbonaatpuhver süsihape, mis tekib O2 hüdratsioonil, on suhteliselt nõrk hape ja vesinikkarbonaat selle korrespondeeriv leelis. Hingamise
t 305 päevase laktatsiooni piimatoodang 7000 kg, rasva % 4.0, piima rasvatoodang 280 kg, valgu % 3.0, valgutoodang 210 kg, rasva- ja valgutoodangu summa 490 kg. Peale piima rasva- ja valgusisalduse määratakse iga lehma piimast veel laktoosi, karbamiidi, bakterite ja somaatiliste rakkude arv. Karbamiidi sisalduse alusel hinnatakse söötmise taset. Bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu alusel hinnatakse piima kvaliteeti. Somaatiliste ehk keharakkude suur arv piimas viitab udarapõletikele 3.9.4. PIIMAVEISTE JÕUDLUSKONTROLL Piimaveiste jõudluskontrolli läbiviimine Jõudluskontrolli läbiviimisel ja geneetilise väärtuse hindamisel lähtutakse Rahvusvahelise Jõudluskontrolli Komitee (ICARi) kehtestatud reeglitest. Rahvusvaheline jõudluskontrollimeetodite klassifikatsioon: 36 VEISEKASVATUS
“Kahe signaali teooria”. Immunoloogiline sünaps. T-raku retseptori (TCR) ehitus ning aktivatsioonisignaalide transduktsioon T-rakus. TCR ja TCR retseptorid. Peamine koesobivussüsteem e MHC molekulid on glükoproteiinid, mis on kodeeritud suure geeniklastri poolt. Klassikalistel MHC molekulidel on oluline roll immunoloogilise kompleksi moodustamisel, mis peab ilmnema T-raku ja teiste keharakkude vahel immuunvastuse tekkimiseks. Enamus MHC molekule täidavad oma ülesannet raku pinnal, kus nad esitavad polüpeptiide T-rakule. Need esitatavad polüpeptiidid võivad pärineda valgust, mis on toodetud raku enda sees, või teise võimalusena võõrvalgust bakterilt või viiruselt. "Täiskäigul" immuunsüsteemi aktiveerimine nõuab tavaliselt B-raku aktiveerimist BCRi kaudu ja T-raku aktivatsiooni MHC-TCR kompleksi tekkel.
Osmoos lahusti difusioon poolläbilaskva membraani kaudu väiksema lahustunud aine kontsentratsiooniga lahusest suurema lahustunud aine kontsentratsiooniga lahusesse. Osmoos on organismide veekasutuse olulisimaid tegureid: osmoosi teel rakkudesse tungiv vesi tekitab neis pinguloleku (turgori). Taimelehtede osmootne rõhk küünib 3 baarist (hügrofüütidel) 80 baarini (kserofüütidel). Loomade keharakkudes säilitavad osmootset rõhku erituselundid. Imetajate keharakkude osmootne rõhk on 6...8 baari. Osmoosiprobleem on oluline Läänemere elustiku jaoks. Kui Taani väinade juures on merevee soolsus 1,5%, siis Põhjalahe põhjaosas on soolsus ainult 0,2%. See tähendab, et Läänemeri on riimveeline. Happelisus pH e. vesinikioonide negatiivne kümnendlogaritm e. vesinikioonide kontsentratsioon. Mida madalam on pH, seda rohkem H+ ioone on. Neutraalseks loetakse pH vahemikku 6,5...7, alla 6,5 on happeline ning üle 7 on leeliseline
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused ...
Erinevad koetüübid moodustavad omakorda organid. VÕTMESÕNAD Difusioon koetüübid luukude lihaskude närvikude osmoos organell Rakk rakkude jagunemine rakutuum sidekude Teadmiste kontrolli küsimused 1. Selgitage raku, koe ja organi erinevust ning tooge näiteid. 2. Nimetage vähemalt viis koeliiki ja loetlege nende funktsioone. 3. Andke ülevaade keharakkude ehituse ja toimingute põhilistest sarnasustest. 4. Nimetage vähemalt nelja tüüpi rakuorganelle ja kirjeldage nende funktsioone. 5. Kirjeldage difusiooni ja osmoosi erinevust. 24 3. Inimkeha funktsionaalsed süsteemid 3.1. Liikumis- ja tugiaparaat Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab inimese skeleti ehitust, oskab kirjeldada luu ehitust, teab lülisamba osatähtsust skeletis, oskab loetleda luude omavaheliste ühenduste liike,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
