kiltmaahobune- levinud kiltmaadel metsahobune- kirjuta veel midagi juurde ka iseloomustuseks e) akad. Middendroff jagas: sammuhobused- külmaverelised kiirushobused- soojaverelised 13. sammuhobused- külmaverelised kiirushobused- soojaverelised 14. a) välimiku määramine, aretusväärtuse b) 1. hindamiseks on vaja 5 täkku, 2. komisjoni töös lisaks EHS spetsialistide õigus osaleda ka riigi tõuaretusinspektsiooni esindajal c) ema d) kehaosad jagatakse hindamisel: pea, turi, kere ja teine osa jäsemed e) järglaste järgi hindamine: täkul peab olema 8 järglast märal peab olema 2 järglast 15. a)ristamiskatsed eesti hobuse(maahobuse baasil) raskeveohobusega, ida friis soome hobusega, anglo normann ardenniga, hannover norra hobusega, inglise täisvereline b)esimesed võimiskatsed? Korraldati eestis kuressaares linn? aastal.1848.? c) kõrbi, vapsikas
osas 7. Kuidas saab järglane viljastamisel vanemate tunnused? 8. Kuidas määratakse viljastamisel järglase sugu? 9. Kirjelda lühidalt idulase, loote arengut Esimene kuu: on moodustanud veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed, 5- 10m pikk kaalub imevähe, asub vedelikuga täidetud põies Teise kuu: areneb aju, moodustavad rindkere ja kõht, silmad on olemas(laugudeta) kere, näo, käte ja jalgade algmed arenevad kiiresti Kolmas kuu: kõik organid ja kehaosad on olema, nüüd saab varbaid kõverdada, otsaesise nahka kortsutada, pöialt lutsida Neljas luu: luude kujunemine, lape aktiivsus, eristada kas on poiss või tüdruk Viies kuu: liigutab ja ema tunneb , südamelöögid kuulda, kuulab ja tajub ema hääl Kuues kuu: nahk voldiline, hästi on eristatud silamd ja kulmud Seitsmes kuu: moodustab rasvkude, kehavormid muutuvad ümaramaks Kaheksas kuu: nahk on sile ja roosa, naha karvkate hakkab kaduma
viljastumine. eostumisperiood,-kaks nädalat alates viljastumise hetkest. Umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab viljastatud munarakk ehk sügoot jagunema. Juba esimese nädalaga moodustub algsest ühest rakust lõpuks umbes 100- rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge. embrüonaalne periood,- kolmandast nädalast kuni 8 nädala lõpuni. Sel perioodil hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad, nagu käed, jalad, silmad, kõrvad. looteperiood.- üheksandast nädalast kuni sünnini. Üheksa nädalat pärast munaraku viljastumist on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad, ta meenutab nüüd inimest ning teda hakatakse nimetama looteks. Loode kasvab kiiresti, 38-40 nädalaks on ta umbes 50 cm pikk ja 3 kg raske ning valmis sündimiseks. Areng imikueas. ehk esimesel eluaastal. Loengumaterjalid. 2. Tunnetusprotsesside areng
Kuna Henry VIII suri, päris tema trooni endale tema poeg Edward VI, aga tema varajase surma pärast ei olnud tal palju pärijaid, kui ainult ta tütar Mary I. Ta oli valmistunud abielluma Hispaania troonipärijaga, kuid kõik kartsid, et tänu sellele Inglismaa allutatakse Hispaania võimu alla. Nii puhkes ülestõus, millega üritati Mary I troonilt tõugata, aga see ei õnnestunud, sest hiljem Londoni linnaväravaid ehtisid maharaiutud pead ja kehaosad, kõigile hoiatuseks. Selle järgi sai Mary I endale teise nime Verine. 7) Missugused olid reformatsiooni tagajärjed Euroopas? Euroopa jagunes usulise kuuluvuse järgi: protestantlikud (inglismaa, Holland, Sveits) seal kujunesid kiiresti välja kapitalistlikud suhted. Saksamaa ja suurbritannia said maailma juhtivaimaks tööstus- ja kolooniariikideks. Seal kujunes välja imperialistlik ideoloogia. Katolikud riigid (itaalia, hispaania) jäid teistest palju maha ja
Seljaaju vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi(nim. tingimatuteks refleksideks), mis aitavad hädaolukorras kiiresti reageerida. Närvid väljuvad selgroolülidevahelistest avadest. Seljaajunärvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude: selgmised kiud, mis toovad seljaajusse infot kõhtmised kiud, mis viivad infot seljaajust välja Seljaaju vigastuse korral side peaajuga katkeb ning vigastuskohast allpool olevad kehaosad ei saa normaalselt talitleda, nende tegevus on halvatud. Peaaju teised osad Suuraju Kõige suurem peaaju osa, kõige arenenum osa, moodustab 70% peaaju mahust. Suuraju jaguneb paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks, mis onomavahel närvidega ühendatud. Koosnevad peamiselt valgeainest, välispind hallainest. Suuraju välispinda nim. ajukooreks( 3 mm paksune, moodustub mitmest närvirakkude kihist). Suuraju välispind on kurruline ja vaoline, see annab ajukoore pindala juurde
1)rakkude jagunemine, liikumine ja ümberpaiknemine. 2)rakkude kogumikud, mis on tulevaste organite algmed. 3)1. kuu lõpuks areneb esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. 4)u samal ajal hakkab tuksuma südamealge.5)veresoonte, luude, lihaste ja jäseme algmed. 6)2. kuu alguses areneb eriti kiirelt aju. 7)moodustuvad rindkere ja kõht, on olemas silmad, kuid ilma laugudeta. 3. elukuu alguseks idulane hakkab sarnanema inimesega, on olemas kõik kehaosad ning need talitlevad. Loode: areneb lootekestade sees, emakas. Areng kestab ligikaudu 280 päeva ja lõpeb sünnitusega. 1)3. arengukuu alguseks kõige suurem pea. 2)loote keha kaetud karvakestega ning nahk on väga õhuke, veresooned kumavad sellest läbi. Loode hakkab liigutama. 3)4. kuul hakkab luude arenemine. Laps on aktiivsem. Suguelundid arenenud(saab eristada poissi ja tüdrukut). 4)5. kuul tunneb ema loote liigutusi. Kasvamine aeglustub. Loode kuuleb ja tajub ema häält.
kõikidele keha rakkudele toitaineid ja hapnikku ning saab vastu süsihappegaasi ja jääkaineid.Kapillaarid ühinevad ja moodustavad taas suuremaid veresooni. Need on VEENID. Veenides liigub veri südame poole tagasi. TUGIELUNDKONDTugielundkonna moodustavad luud ja liigesed.Luud on kehale toeks ja kaitsevad siseelundeid.Luustiku keskne osa on SELGROOG. Selgroo külge kinnituvad KOLJU, ROIDED, VAAGEN ning KÄTE ja JALGADE LUUD. Luude kokkupuutekohtades on LIIGESED. Luud ise ei paindu, inimese kehaosad liiguvad liigeste kohalt. Selleks, et liigeseid liigutada, peavad luule kinnitunud LIHASED kokku tõmbuma. Ringeelundkond. Selleks, et varustada keharakke eluks vajalike toitainete ja gaasidega on inimestel ringeelundkond. Veri ringleb kehas veresoonte võrgustikus, mis ulatub kõikidesse kehaosadesse. Veri vabastab toitaineid ja hapnikku seal, kus neid vajatakse ning kannab ära jääkaineid. Veri aitab kehasoojusel ühtlustuda ning tagab nii meile püsiva kehatemperatuuri.
Oma tervisele mõeldes ei ole aga kumbki argument kuigi tugeva kaaluga. Esiteks peab tööandja hoolitsema selle eest, et kaitsevahend töötajale sobiks ja et töötaja saaks seda sihipäraselt kasutada. Teiseks peab tööandja vajadusel organiseerima vahendite kasutamise väljaõppe. 3 Töökindad Inimesel on ainult kaks kätt ja neid läheb tarvis kogu elu. Kätega tunnetame ümbritsevat maailma ning kasutame neid töövahenditena, mille tõttu on need ka inimkeha ühed haavatavamad kehaosad. Statistika näitab, et eri kehaosadega seostuvatest tööõnnetustest on üle poole juhtunud kätega. Samas teevad ka statistikud kokkuvõtteid vaid nende juhtude põhjal, millest on teatatud. Väiksemaid käevigastusi esineb töökohtadel palju rohkem. Kaitsmata käsi ähvardavad olenevalt töö olemusest väga paljud ohud. Lisaks lihtsamatele teguritele nagu mustus, niiskus ja vibratsioon, ohustavad käsi ka lõikehaavad, muljumine,
isikupära ja emotsioonide peegeldamine nt. depressiooni käes kannatav inimene võib kaotada huvi oma välimuse vastu ja unustada isegi põhiliste hügieeninõuete täitmise. Sotsiokultuursed tegurid: Mitte kõik kultuurid ei väärtusta ühtemoodi puhtust: on kultuure, kus keha "loomulik" lõhn on normaalne ning see on osa seksuaalsest veetlusest. Mõned kultuurid kirjutavad ette ka seda kuidas riietuda. Samuti mõjutavad riietust religioon ja seadused nt millised kehaosad peavad naistel avalikes kohtades kaetud olema (araabia kultuur). www.kunstihoone.ee (21.11.10) Keskkonna tegurid: koduses keskkonnas teatud mugavuste olemasolu Töökeskkonnas sama: kaitseriided, duss naha puhastamiseks Kliima ja sellega seotud riietamine ja puhtus Poliitilismajanduslikud tegurid: Tavaline kuuma vee kättesaadavus see käib eeskätt väiksemate sissetulekutega inimgruppide kohta, kelle hulka kuuluvad ka pensionärid ja töötud,
SalaküttimineKõige tõsisem oht tiigritele on illegaalne kaubandus, nende nahkade ja kehaosadega kaubeldakse India, Nepali ja Hiina suundadel. Sellega tegelevad hästi organiseeritud jõugud ja salaküttijad. Nahad veetakse Indiast välja läbi keerulise võrgustike,põhiliselt Hiina turgudele. Teine faktor, mis aitab kaasa tiigrite arvukuse vähenemisele on urbaniseerumine. Talunikud süüdistavad tiigreid oma karja hävitamises ning tapavad neid. Tapetud tiigrite nahad ja kehaosad võivad aga leida tee ebaseaduslikku kaubandusse. Suurem osa nahkadest müüakse turistidele suveniiridena. Tiigrite osi ostetakse ka kodu dekoreerimiseks ja kinkideks. Tiibetis kasutatakse tiigri nahku chupade(traditsiooniliste kostüümide) kaunistamiseks. [8] Üle 1000 aasta on tiigri kehaosad olnud Hiina traditsioonilise rahvameditsiini osa. Tiigri jõu ja müütiliste võimete tõttu usutakse Hiina kultuuris, et tiigril on ravivad omadused, mis aitavad ravida
2. ESIAEGNE SKULPTUUR Skulptuure peetakse üldiselt koopamaalidest mõnevõrra vanemaks. Nad on valmistatud tavaliselt kas luust, savist või pehmest kivimist nii ümarplastikana kui ka reljeefidena. Vanimatel, 15-20 cm pikkustel skulptuuridel kujutati naisi, kelle kehaproportsioonid olid äärmiselt ebaloomulikud. Neil olid rõhutatult kujutatud rindu, tuharaid, puusi jt. kehaosi, mis on seotud suguelu, viljakuse ning sigimisega. Pea, nägu, käed ja jalad kui ebaolulised kehaosad on tavaliselt detailselt välja töötamata. Erandlik on teiste seas üks tuntuimaid paleoliitilisi naiseskulptuure, nn. Willendorfi Veenus, kellele on soengki pähe tehtud. Mehi tavaliselt ei kujutatud, teada on ainult üks meheskulptuur. Miks kujutati ainult naisi pole teada, kuid paljude uurijate arvates on tegemist tolleaegsetest usundilistest kujutelmadest lähtuva esiema või emajumala kujutamisega. Ainult naine sai olla sugukonna esiema,
Seega on kasvamine füüsiliste muutuste järgnevus, mis esineb organisimi eostumise ja täiskasvanuks saamise vahel. Need muutused, nagu näiteks pikkuse ja kaalu suurenemine, on suures osas otseselt jälgitavad. Kasvamise puhul on seega tegemist kvantitatiivsete (st suuruse) muutusega. Inimese kasvamine algab juba enne sündi. Kõige kiiremini kasvavad väikelapsed. Teismeliseea lõpuks on kasvamine peaaegu lõppenud. Erinevad kehaosad kasvavad erineva kiirusega. Pea suurus (kolju mõõtmed) muutub elu jooksul küllaltki vähe. Keha kasvab palju rohkem, kuid kõige rohkem kasvavad jalad. Kasvamine ja seda mõjutavad tegurid: Kehakaal Meil on lapse keskmiseks sünnikaaluks 3500-3700 grammi. Terve lapse sünnikaal kahekordistub esimese eluaasta lõpul, mil laps kaalub keskmiselt 10-10,5 kg. Kaaluiive on imikuealiselt lapsel tundlik tervisliku seisundi näitaja. Haigestumisel muutub
aretatakse hoopis lõbu(stuste) eesmärgil. Nõrgema pakase tõttu on ilm pehmem kui Gallias. 14. Neist kõige kultuursemad on need, kes elavad Cantiumis, mis on mereäärne ala ja nende kombed ei erine palju Gallia omadest. Suurem osa sisemaa elanikest ei külva teravilja vaid elavad piimast ja lihast ning on kaetud karusnahkadega. Kõik britid värvivad end sinerõikaga, mis annab sinist värvi, mistõttu näevad nad lahingus hirmuäratavamad välja, juuksed on pikad ja kõik kehaosad raseeritud peale pea ja ülahuule. Cicero Oratio in Catilinam I Genesis 1.Alguses lõi jumal taeva ja maa. 2. Maa oli tühi ja paljas, pimedus oli sügaviku kohal ja Jumala hing kandus üle vete 3. Jumal ütles: Saagu valgus ja valgus sai 4. Ja jumal nägi valgust, mis oli hea ja eraldas valguse ja pimeduse 5. Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ööks. 26. Ja jumal ütles: Tehkem inimesed oma näo järgi ja meie sarnaseks; Ja et
Sõprussuhete loomine - kohalikele meeldib komplimente saada, eriti just oma küla, linna vms kohta. Taoline tunnustus soojendab kohalike südant ja muudab nad uutele tutvustele avatuks. Riietumine - mood on itaallaste jaoks ühtne nähtus, seda vanusest sõltumata. Kõik peab olema viimase moe järgi! Kohalike jaoks on täiesti normaalne, et kanda tuleb disainerite uuemaid teksaseid või/ja kingi. Kuid on oluline teada, et kirikusse minnes tuleb oma paljad kehaosad katta. Tavad ja kombed Suhtumine naistesse - naised peavad tähelepanuga arvestama ja seda ei väljendata Itaalias sugugi mitte nii nagu Põhjamaades. Mehed hüüavad "bella", selle asemel, et teha kahemõttelisi ettepanekuid. Taolisi hüüdeid ja märkusi ei nähta kohalikus kultuuris solvangutena. Kui naisterahvas saab kurjaks või käitub solvununa, siis see on kohalike jaoks üllatav. Parim viis on selliseid
d) uuritakse haigete tervisliku seisundi muutust, seoses erinevate ravimeetodite kasutamisega 23.Mille poolest erineb inimene masinast uurimissüsteemis „inimene-masin“ a) ei ole suuteline arvesse võtma kõiki ootamatuid olukordi b) on paindumatu, suuteline töötama jäigalt c) Võib kergesti ja kiiresti vahetada tegevusprogrammi d) võimeline vastu võtma ühetüübilist informatsiooni ja seda töötlema 24.Millised kehaosad on kõige tundlikumad puuteaistingule a) põlved ja sääred b) selg ja jalapõhjad c) otsmik ja põsed d) sõrmeotsad ja huuled 25.Kui töötades energiakulu on 8 – 10 kcal/min. Kas kehaline töö on: a) väga raske b) raske c) mõõdukas d) Kerge 26.Mitu protsenti moodustab varujõud üldisest töövõimest ning kas ta on alati raskendatav a) 25% ning on alati raskendatav b) 35% ning on alati raskendatav c) 25%, kuid ei ole normaalsetes tingimustes raskendatav
Kohastumine tekib tänu alleelide juurde tulekule, uus alleel A3 Kohastumine on looduliku valiku tagajärg Kohastumise tekkeks on vajalik: Kohastumise säilimiseks on vajalik: · Stabiliseriv valik · Suunav valik Taimede kohastumine kõrbes: Sügavad juured, Vaha, Õhulõhed avanevad öösel, Lehed muutunud okasteks, Kiire kasvuperiood Loomadel: Hele karvkate, Ainevahetuse muutus, Öine aktiivsus, Suveuinak, Suuremad kehaosad, Koha valiku täpsus LIIKIDE TEKE e. Evolutsiooniline protsess Liigi tekkeks on vaja: · Muutlikust loovad tegurid (mutagenees) · Muutlikust fikseerivad tegurid (looduslik valik, isolaadid) · Geenisiire Mutlikkust fikseerivad tegurid looduslik valik ja osaliselt isolaadid Käitumisbarjäärid: pulmatants, sugelde värv, tihedus, lõhn Uute liikide tekkele viivad tegurid: · Geograafiline isolatsioon Isolaatide teke:
Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik, kiire seedimine, kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda. Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake. Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad neerud. Lindude sigimine ja areng emasloom isasloom munasarjad seemnesarjad
c) Inimese tugiliikumise- ja närvilihasaparaadis tekkivaid jõude .... erinevate tööprotsesside sooritamis.... d) Selgitab inimese energeetilisi aspekte Mida uurib kliiniline ergonoomika? a) Uuritakse haigete poose, haiget ning proteeside juhtimist b) Uuritakse haigete iseloomu eripärasid c) Uuritakse haoigete tervisliku... (siia peab tulema midagi küsige borja käest) d) .............(siia peab tulema midagi küsige borja käest) Millised kehaosad on kõige tundlikumad puuteaistingutele? a) Põlved ja sääred b) Selg ja jalapõhjad c) Otsmik ja põsed d) Sõrmeotsad ja huuled Kui töötades energiakulu on 8-10 kcal/min. Kas kehaline töö on? a) väga raske b) raske c) mõõdukas d) kerge Lihaskontraktsioonide iseloomu aluseks võtta eristatakse: a) lokaalset ja regionaalset tööd b) hoidvat ja tugevdavat tööd c) dünaamilist ja staatilist tööd d) üldist ja fikseerivat tööd
Nad söövad veetigusid, ehmestiivaliste ja ühepäevikute vastseid, selgsõudureid j.t selgrootuid ning võivad õnneks võtta isegi konnakullese. Vastseiga kestab mõnedel kiililiikidel vaid ühe aasta, teistel ulatub aga kolmenelja aastani. Kiilivastne ronib enne viimast koorumist veest välja taimevarrele ning kinnitub sinna, kohanedes õhuhapniku hingamisega. Pärast kuivamist toimub kestumine. Esmalt vabastatakse rindmik ja pea ning siis ülejäänud kehaosad. Pärast koorumist jääb taime külge läbipaistev vastsekest. Koorunud valmiku kitiinkate tugevneb mitu päeva. Äsjakoorunud kiili keha on pehme ja peaaegu värvitu, 24 päeva jooksul omandab see aga liigiomased tunnused, tiivad muutuvad jäigaks ning kiil hakkab lendama. Kiilid on kõige aktiivsemad päikesepaisteliste päevade keskpäevasel ajal. Ööd saadavad nad mööda puuokstele, veetaimede veepealsetele osadele või muudesse taolistesse kohtadesse tardunult. Lennuaeg
silmadelt, suult, ninalt, kõrvadelt ja nahalt. Seejärel lendavad ajust piki närviteid lihastele käsud, mida nad peavad tegema. Inimese süda lööb ja ta hingab, pilgutab silmi ning neelatab. Lõpuks teeb täiusliku tagurpidisalto. 2 1. Inimese välisehitus Inimene kuulub imetajate hulka. Erinevalt teistest imetajatest - loomadest - puudub inimesel saba. Silmad, nina, suu kõik on nagu teistelgi. Inimese peamised kehaosad on keha, pea, käed ja jalad. Keha koosneb ülakehast ja alakehast. Pea tähtsaimad elundid on silmad, nina, suu ja kõrvad. Kui neid poleks ei saaks me näha, haista, maitsta ega ka kuulda. Käte ja jalgade juurde kuuluvad ka sõrmed ja varbad. 2. Toes ehk skelett Luustik ehk skelett on midagi palju enamat kui vaid kogum luid. Nagu terastalad kõrghoones või tüvi ja oksad puul, moodustab ta kandva sõrestiku keha jaoks
Aasta lõpus õnnis lapsepõlv veedetud äriühingu Elizabeth Lavenza (tema nõbu aastal 1818 väljaanne, tema vastu õde 1831 trükk) ja sõber Henry Clerval, Victor siseneb ülikooli Ingolstadt õppida looduslik filosoofia ja keemiaga. Ei, ta on tarbitud soov avastada salajane elu, ja pärast mitmeid aastaid kestnud uurimistöö, muutub veendunud, et ta on selle leidnud. Relvastatud teadmisi ta on pikka aega otsinud, Victor veedab kuu palavikuliselt fashioning olend välja vana kehaosad. Üks Huippukohta öö, mis saladust oma korteris, ta toob kaasa oma loomingu elu. Kui ta vaatab Kaameus, et ta on loodud, aga vaatepilt horrifies teda. Pärast hootine öösel magada, katkenud spekter koletis ähvardavale tema üle, ta jookseb tänavatel lõpuks ekslemine kahetsus. Victor satub Henry, kes on tulnud õppima ülikooli, ja ta võtab oma sõbra tagasi oma korterisse. Kuigi koletis on kadunud, Victor jaguneb palavikuga haigus.
rahvuslik) ,,Kui sa räägid inimesega keeles, millest ta aru saab, siis sa kõnetad ta mõistust. Kui sa kõneled temaga tema emakeeles, siis kõnetad sa tema südant." (Nelson Mandela) Keel kui emotsioonide väljendaja KEEL mõttetegevuse peamine instrument Emotsioonide väljendamiseks: naer, nutt, oiged, kisa, üminad, ohked ürgsemad SÕNA emotsionaalse laenguga SÕIMUSÕNA võimsaima laenguga põlgus, agressioon, frustratsioon jms negatiivne Tähenduselt: kehaosad, seksuaalne tegevus (tabu), väljaheited, kehavedelikud (temaatiliselt räpaseks peetavad) Samadel sõnadel meditsiiniterminoloogiat kasutades emotsionaalne laeng puudub SEEGA: sõna emotsionaalne värving ei sõltu sõnaga tähistatud asjast Iga sõna võib saada sõimusõnaks, kui sellega väljendada agressiooni + agressiivne kehakeel, miimika, intonatsioon Keele maagiline funktsioon Emotsioonid on seotud keele maagilise funktsiooniga:
6.Nimeta seljaaju ülesanded (2). 1) vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. 2) juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras 7.Milliseid närvikiude sisaldavad seljaajunärvid? Selgmised kiud (toovad seljaajusse infot) ja kõhtmised kiud (viivad infot seljaajust välja) 8.Miks on seljaaju vigastused organismile ohtlikud? Side peaajuga katkeb ning vigastuskohast allpool olevad kehaosad ei saa normaalselt talitleda. Nende tegevus on halvatud. 10.Kuidas edastatakse närviimpulsse? Toimub närvirakkude jätkete vahele tühja ruumi vabanevate eriliste keemiliselt aktiivsete ainetega 11.Mille poolest erineb somaatiline närvisüsteem vegetatiivsest? Somaatiline - moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid, korraldab suhtlust välismaailmaga. Reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd, juhib organismi tahtlike liigutusi. Selle tegevusest oleme teadlikud, selle
olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevatest tervise- või keskkonnaohust ning pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta. Erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed - vere, vereproduktide, muude kehavedelike, ekskreetide ja sekreetidega küllastunud jäätmed ja teravad. Patoloogilised jäätmed · koed, organid ja kehaosad (v.a hambad, luu ja igeme tükid); · operatsiooni, lahangu või meditsiinilise protseduuri käigus kogutud kehavedelikud, kehavedelike proovikonteinerid, kehavedelikega küllastunud (tilkuvad) materjalid; · nende jäätmete hulka ei kuulu uriin ja fekaalid. Jäätmekäitluse üldnõuded Jäätmetekitaja / jäätmevaldaja - on kohustatud vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega või muude ainete või asjadega
Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks nad seda tegid? Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa- aluste koobaste seinu ning lagesid. Põlluharijate usundid on väga mitmesugused, kuid neil on üldiselt omane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas ka nähtamatu. Mõnedel hõimudel olid oma kaitsevaimud ehk tootemid, keda on mõnikord kujutatud äratuntava loomana või esivanematena. Kuna kiviaja inimesed ei osanud om...
Enamasti kasutatakse laiendamise ja küretaaži meetodit esimese trimestri abordi tegemiseks. Laiendamise ja küretaaži meetodit kasutades avab arst emakakaela nagu eelpool kirjeldatud, kuid erinevalt vaakumaspiratsioonist kasutatakse silmusekujulise otsaga nuga – küretti –, millega kaabitakse loode ja platsenta väikesteks tükkideks ning tõmmatakse need läbi eelnevalt avatud emakakaela kehast välja. Seejärel kontrollib arst visuaalse vaatluse teel, kas kõik loote kehaosad on emakast kätte saadud. Seda meetodit kasutatakse pärast nurisünnitust, et kontrollida, kas emakas on “puhas” – see on oluline, vältimaks infektsiooni. Esineb ka juhtumeid, mil nurisünnituse läbi väljub emast selgelt äratuntav laps, ent ultraheliuuringu tulemusel selgub, et naine kannab endiselt hukkunud beebi kaksikõde või –venda. Laiendamine ja tühjendamine Seda meetodit kasutatakse tavaliselt 13 kuni 20 nädala vanuse loote aborteerimiseks, ent seda
pärasoole tühjendamine, kaitserefleks, pupillirefleks, aevastamine jne. Tingitud refleksid: kujunevad kogemuste ja õppimise teel elu jooksul: teadmised, oskused, harjumused, kombed ja on seotud kõrgema närvitalitlusega. 4. Sünnieelne areng 1. EOSTUMISPERIOOD 2n alates viljastumise hetkest, ~36h pärast viljastumist hakkab sügoot jagunema 2. EMBRÜONAALPERIOOD 3n-8n lõpuni kujunevad KNS, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad 3. LOOTEPERIOOD 9n kuni sünnini, meenutab juba inimest 5. Teadvuse väljendusvormid (6tk) Ärkvelolekuteadvus, unistamine, uni, unenäod, hüpnoos, meditatsioon. 6. Närviraku ehitus Dendriidide kaudu saabub impulss närvirakku ja aksoni kaudu antakse see edasi teisele närvirakule. 7. Unefaasid ja seisundid; jaguneb: AEGLANE uni 4 faasi: 1. Kerge uni ~2min, kaovad alfalained, lõdvestumine 2. Uinumine ~20 min, aeglustub südametöö, hingamine 3
Samuti hakkavad kuju võtma teised olulised elundid nagu neerud ja maks. Väikesed kopsud on praegu üksainus toru, kuid hakkavad võtma pauna kuju; nad peavad veel jõudsasti arenema, enne kui on valmis hingamiseks. (www.pampers.ee, raseduskalender) Kuuendal nädalal tekivad aju põhiosad: suuraju, keskaju ja väikeaju. Ilmunud on jäsemete alged ja järk-järgult kujunevad käsivarred, käed ja jalad. Seitsmendal nädalal alustavad arengut teised kehaosad: käelabadest ja jalalabadest arenevad ujulestadega sõrmed ja varbad. Kaduma hakkab ka saba. Arengus ei ole mitte ainult jäsemed, edusamme teeb ka kõht. Soolestiku arenemisel liigub kesksool nabanööri, kuna sellele ei ole kõhuõõnes piisavalt ruumi. Juba selles varases etapis hakkavad tööle sooled, mis eemaldavad jäägid organismist. Kuu aja pärast, kui lootel kõhus tekib rohkem ruumi, on sooled liikunud nabanöörist tagasi kõhuõõnde. Arenev närvisüsteem on juba
aastani. b) Elatanuiga kuni 75-aastani. Kahaneb jõud, mälu jne c) Vanuriiga kuni 90- aastani. Taandareng. d) Raugaiga üle 90 aasta. Kliiniline surm teadvuse kaotus, süda ja hingamine seiskub, lihased lõtvunud, silmapupillid laienenud. Rakkudes olevate hapnikuvarudega saab elada veel 5-6 minutit. Bioloogiline surm ajusurm! Keha jahtub, lihaskangestus. INIMENE KUI TERVIK Inimese eri kehaosad ja elundid moodustavad omavahel kokkusobiva terviku. Inimese erinevus loomadest: · püstine kehahoid · S-kujuliselt kõverdunud selgroog · kokkukasvanud selgroolülid · liikumisest vabad eesjäsemed Inimese keha sisekeskkond : · keha temperatuur · vere keemiline koostis jne Need peavad olema suhteliselt püsivad ja sõltumatud väliskeskkonnast. Sisekeskkonna säilitamiseks teevad elundkonnad koostööd.
haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. 7. Kirjelda lühidalt Gizas olevaid kunstimälestisi. 1.Chepos-kõrgus 147m, ruudukujulise aluse pindala on üle 5 hektari. 2.Chefren-kõrgus u. 142m. 3.Mykerinos-oli neist kõige madalam, kõrgus üle 40m. 8. Millistes kunstiliikides võib näha tüüpilist egiptuse poosi? Egiptuse ehitiste seinu ja sambaid katavad reljeefid ja maalid, kus inimesi on kujutatud omapärastes poosides. Ikka antakse kõik kehaosad kõige iseloomulikumalt küljelt- jalad ja pea külgvaates, õlad ja silm otsevaates. 9. Millistest osadest koosnes tüüpiline Egiptuse templikompleks? Tavaline egiptuse temple oli nelinurkne, kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Koosnes: püloonid, sambad ja müürid. 10. Nimeta kuulsamaid Egiptuse templeid. Vast tead mõne kohta ka midagi lähemalt? a)Karnak-asus Teeba lähedal.Templi pindala 370x100m. b)Ramses 2. matusetempel
See areneb ja kasvab väga kiiresti , saades vajalikud toitained limaskesta kaudu. Kindlates kohtades moodustuvad rakkude kogumikud, mis on organite algmed. 1. kuu lõpuks kujuneb välja närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. Samal ajal hakkab tukusuma südamealge. 1. kuu lõpuks on moodustunud veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed. Kaalub 0,1-0,2 g. 2. kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Moodustuvad rindkere, kõht, silmad. 3. kuu alguseks on idulasel kõik organid ja kehaosad olemas ja need talitlevad. Nimetatakse looteks. Loode hakkab ennast liigutama. 4. kuul algab luude kujunemine. Saab eristada poissi ja tüdrukut. 5. kuul liigutab nii et ema tunneb ja kasvamine aeglustub. Tajub ema häält ja on kuulda südamelööke. 6. kuul on loote nahk voldiline. Hästi eristatavad silmad ja kulmud. 7. kuul moodustub naha all rasvkude ja kehavorm muutub ümaramaks. 8. kuul muutub nahk roosaks ja siledaks. 9. kuul on kõik vajalik olemas
Lubiaine muudab keha katte tugevamaks. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp, mis kaitseb keha külgedel olevaid lõpuseid. 3. Iseloomusta jõevähi siseehitust (hingamiselundkond, vereringe, närvisüsteem, seedeelundkond, toitumine) Hingab lõpustega, mis asuvad keha külgedel pearindmiku all. Need erinevad ehituselt kala lõpustest kuid ülesanne on sama. Vereringe on avatud, nagu teistelgi lülijalgsetel. Jõevähi sinakasroheline veri liigub : < süda kõik kehaosad lõpused süda > Närvisüsteem sarnaneb vihmaussi omaga. Peaaju on väike aga kõhtmine närvikett on pikk. Tähtsat osa vähi tegutsemisel etendavad kompimis -ja maitsmismeel. Seedeelundkond on jõevähil üsna omapärane. Algul haarab ta suurte sõrgadega toidu ning seejärel suunab selle suuava juurde, lõugadega peenestatakse toit ainult osaliselt. Edasine toidupalakeste peenestamine toimub mao seintes asuvate kitiinainest hambakestega. Toit
ja kuuma. Kompimiselundi ülesandeks on anda teavet väliskeskkonnas toimuvate muutuste ja organismile ohtlike olukordade kohta. Kompimiselundid, puudutustele või survele reageerivad, peamiselt nahas paiknevad mikroskoopilised moodustised. Keerukama ehitusega kompekehakesed ning karvanääpsu ümbritsevad närvilõpmed. Komperetseptoreid on rohkesti sõrmeotstes, jalatallal ja huultel. Kompimiselundeina talitlevadki kehaosad, milles on komperetseptoreid hulganisti. Nahk võimaldab tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku ja valu. Milleks nahka veel vaja on? See kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, bakterite, veekaotuse ja külma eest. Süsnteesib D- vitamiini ja melaniini ning eritab jääkaineid. 2.SILM Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. (LISA 1) Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist
· Periood: 20. sajandi alguse avangardism. · Kunstiliik: maalikunst. · Zanr: kubism. 2. Sisuline analüüs Teos kujutab Barcelona punaste lanternate tänava prostituute, millele viitavad naiste avatud ja väljakutsuvad poosid, justkui oleksid nad vaateaknal. Vormid on hoogsad ja rohmakad, naiste kujutamisel on Picasso eiranud igasuguseid traditsioonilisi ruumi- ja vormikujutamise reegleid (naisi on korraga kujutatud nii eest kui ka külgvaates, kehaosad on taandatud geomeetriliste kujundite lähedasteks). Naised on ühtlasi reaalsed (lihtsad vormid ja viimistlemata käsitlus) kui ebareaalsed (unenäolaadsed ilmed, viited primitiivsete rahvaste vormidele ja kujutamisviisidele). Ümarus naistes on asendunud teravate ja kandiliste joonte ning vormidega, mis viitab algavale kubismile Picasso loomingus. Picasso naisfiguurid seisavad vaateaknal justkui väga jõuliselt ja eneseteadlikult, pildi
Matemaatika puhul saab kasutada lepatriinu mängu. Lepatriinule meeldib arvutamine. Vali üks kolmest lepatriinust kellega sa tahad arvutamisemängu mängida. Mina panen lauale kolm lepatriinu täppi (mustad kettad), loenda mitu täppi on nüüd lepatriinul kokku. Nii saab mängida erinevate arvude täppidega ja erinevate lepatriinudega. Sellisel moel saab samuti harjutada lahutamist. 7. Keele ja kõne puhul kuni 3 aastastele lastele. Võetakse mõmmi: Vaadeldakse koos, kus on Mõmmi erinevad kehaosad (nina, kõrvad, silmad, pea, keha, suu, jalad käed). Tutvustatakse mõistet käpad. Meil on mängumõmmi, tal võivad olla käed ja jalad. Päris karul on käpad. Laul: Kus on, kus on Mõmmi nina? (laps tuleb ja näitab) Siin on, siin on Mõmmi nina! Laul: Kus on, kus on lapse nina? Siin on, siin on lapse nina! (kõik lapsed näitavad) 8. Liikumise integreerimise loodusega puhul võib kasutada rollimänge, kus lapsed peaksid kehastama loomi (või miks mitte ka roomajaid). 9
Maosoleose hauamonument- kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik, mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis Mausolose enda juhutud nelikrakend. Selle kuninga järgi nimetakse hilisemaid hauakambreid mausoleumideks. Skulptuur- kreeka skulptuure on vähe säilinud, tunneme seda tänu Rooma koopiatele. Kasutati peamiselt marmorit ja pronksi(väga hinnas). Lemmiktehnikaks krüselefantiin (puidust toorik, selle peal kehaosad olid elevandiluust ja rõivad kullast, kuju silmad olid värvilistest kividest). Athena kuju (12m) ja Zeusi kuju (14m). vabafiguur ja arhitektuuriga seotud skulptuur on põhilised. Kuros-noormehekuju(alasti) ja Kore- rõivastatud naine- skulptuuriliik. Alguses oldi üpris kohmakad anatoomia osas, aga mida edasi, seda liikuvamaks skulptuurid lähevad. Nii Kurosed kui Kore väljendavad kreeka iluideaale. Atleetik noormees, väga arenenud kehaga, jäljendasid jumalaid ja eepose kangelasi
e) middendorff jagas zootehniliselt tõud: 13) kuidas panna kokku middendorffi ja nathusiuse süsteem? Külmaverelised = sammuhobused / soojaverelised = kiirushobused 14) Eestis aretatavate tõuhobuste hindamise eeskirja kohaselt: a) hobusetõugude hindamise eesmärgiks on aretusväärtuse hindamine. b)täkkude hindamise kaks eripära : · Kolmeliikmeline komisjon · Vähemalt viis täkku korraga c)eestis aretatavatel määratakse tõug ema järgi d) hobuse hindamisel jagatakse kehaosad kahte gruppi ja neid hinnatakse eraldi: I pea, kael ja kere / II jäsemed. e) järglaste hindamisel peab olema : täkul vähemalt 8 kolme aastast järglast, märal vähemalt kaks varssa. 15. Eesti maahobuste seltsi baasil tehti toris esimesed ristamiskatsed järgmiste tõugudega(1856-1880) : 1. Soome hobune (madis, poka, miska) 2. Kolm araabia täkku. 3. Hiljem ka ardenni ja norra hobusega LK 5 Spermatosoidid säilivad emassuguorganis maksimaalselt 48 ha
Säärased asjad koosnevad osadest. Neid osi me nimetame jällegi asjadeks: majad koosnevad seintest, akendest, ustest, katustest. Ka nende osade osasid nimetame me asjadeks. Samas käsitame sääraste asjade paljusust koguna, mida samuti saame nimetada asjaks.Tavaseisukohalt siin probleemi pole. Ontoloogia seisukohalt saaks aga küsida, mis on siin see päriselt olev, mis teistele olevatele, relatiivselt olevatele, mis on pelgalt paistvusena, aluseks on. Lahendusi: 1. Minu kehaosad on päriselt olev. Ma ise olen nende osade agregaat ning ühiskond on taoliste agregaatide agregaat. 2. Ühiskond on päriselt olev. Mina on pelgalt moment, osaaspekt sellest päristisest sotsiaalsest tegelikkusest, sellest "süsteemist". Mu kehaosad on selle sotsiaalse momendi osad. 3. Ma ise olen päriselt olev. Mu kehaosad, on see, mis nad on, vaid minu keha orgaanilises ühtsuses. Ühiskond on minusuguste suhetevõrgustik, selle tervik. Thales = vesi
jättis mulje liikumisest. Väga keerukaid poose siiski anda ei saanud, sest kuju oleks kaotanud tasakaalu ja marmor oleks purunenud. Seda viga sai vältida, kasutades pronksi. Polykleitose kuulsaim töö on "Odakandja". Polykleitos oli ka üks esimesi kunstiteoreetikuid Vana-Kreekas. Ta kirjutas teose ,,Kaanon", mis on küll kaduma läinud, kuid on teada põhiseisukohad: 1)On olemas ideaalselt kaunis inimene ja ainult sellist inimest tuleb kujutada. 2) Kõik tähtsamad kehaosad viidi omavahel suhtesse. Myron "Kettaheitja" Polykleitos "Odakandja" Kui 5. sajandil loodi ülevaid ja tõsiseid, siis 4. sajandil kiinduti enam maheduse ja leebuse väljendamisse. Siledale marmorpinnale andis pehmust ja dünaamilisust Praxiteles, kes oli Ateena koolkonnast, oma kaunites alasti jumalannakujudes. Tema leidis ka võimaluse, kuidas rikastada marmorkujude poose, tasakaalustades kujusid sobivalt valitud toe vastu
hädaolukorras · Tingimatute reflekside keskus asub seljaaju hallaines · Sellest lähtub 31 paari seljaajunärve, mis väljuvad seljaajust selgroolülidevahelistest aladest · ...närvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude selgmised toovad seljaajusse infot kõhtmised viivad infot seljaajust välja · Seljaaju vigastuste korral side peaajuga katkeb ning vigastuskohast allpool olevad kehaosad on halvatud Piirdenärvisüsteem · Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga · Mööda närve liigub info väliskeskonna ja keha seisundi kohta peajusse, kus se töödeldakse ning sealt liigub see uuesti mööda närve elunditesse tagasi · Enamik närve sisaldab kahesuguseid kiude Ühed juhivad närviimpulsse organitest pea- ja seljaajusse
See iseseisvus on saavutatud läbi distantsi, mis on maalis hoitud iseg läbi stiliseeritud tähenduse ja formaliseeringu. Nagu paljud teisedki Klimti aktimaalid, kajastab see endassesulgunud seksuaalset igatsust, milles alastus ise kujuneb kaunistuseks. Daamide portreed ,,Portree Adele Boch-Bauer I", ,,Portree Emilie Flögest", ,,Judith I" jt - Klimt avas naiste hinge ja tabas nende isikupärasuse, tunded, karakteri ja persooni tähtsuse. Klimtile oli iseloomulik, et kehaosad olid kui fragmendid, kummaliselt eraldatud ülejäänud kehast. Naturalistlike nägude mõju on täiustatud ornamentaalsete ümbrustega, mis mõjuvad pea ümber nagu halo, kroon või müts. Teine funktsioon nendel dekoratiivsetel , siiski tähenduslikel vormidel, on tabada figuuri struktuur kahedimensioonilisel ornamentaalsel alal ka siis, kui see on täielikult paigal. Aina suurenev ornamentide kasutus Klimti portreedes on järk-järguline areng.
Osa futuristide maale on loodud nii, et inimesed ja esemed on lahutatud palju kordi järjekindlalt korduvateks elementideks. Näiteks G. Balla laialt tundtud maalil ,,Koer keti otsas" on sisulselt tagasi mindud karikaturistide tavalise mooduse juurde joonistada hulk lainelisi jooni, mis kujutavad koera jalgade, saba liigutusi. Keerulisemalt on maalitud tantsivaid inimesi G. Severini lõuendil ,,Pan Pani tants Monicos". Tantsijate liikuvad kehaosad on siin skemaatilisemad, meenutavad tasapindade vilkumist, tardunud hetki. Fikseerides sel kombel kehade asendi ruumis, saavutasid futuristid üldise mulje liikumisest. Vaadates Luigi Russolo maali ,,Rongid liiguvad täie hooga", võib tunduda, et oled rongis ja näed aknast möödakihutavaid, kirevateks laikudeks sulanduvaid pilte. Teised futuristid üldiselt loobusid reaalsete esemete vastastikuse mõju kujutamisest. Nad kasutasid ainult väikesi esemete fragmente. G
Uurali algkodu: - Uurali piirkonnas. - määramiseks on kasutatud lingvistilise paleontoloogia meetodit. Lingvistilise paleontoloogia meetod: -leitakse taime ja looma nimesid tähistavad sõnad keeltest, mis pärinevad algkeelest - sõnadele tuleb juurde bioloogia - sõnade levikuala uuritakse metsade järgi. Algkeel: - ühisuurali sõnu on umbes 200, neist 109 on eesti k olemas Ühisuurali alla kuuluvad: kehaosad, sugulussuhted, loomade, taimede ja loodusnähtuste nimed, asesõnad, numbrid. Eripärad uurali keeltes: - palju käändeid (28 ungaris) - muutelõpud ja tunnused (indoeuroopa keeltes on eraldi sõnad) Eesti keele lähimad sugulaskeeled Uurali keelkond 6000 ema Soome-ugri keeled 4000 ema Samojeedi keeled
varustamise hapnikuga ja oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise). nt ninaava, kurk, kõri, kopsutorud, kopsud, hingetoru Ringeelundkond transpordib kehas aineid; veri, veresooned, süda. · hingamisgaasid teised elundkonnad · toitained seedeelundkonnas teised organid · ainevahetuse jääkproduktid erituselunditesse · hormoonid endrokiinsüsteemist teised kehaosad · organismi soojusregulatsioon · jõu edasikandmine mõne organi liikumisel Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid; ainevahetuse jääkproduktid, soolade ja vee liig, kehavõõrad ained eemaldatakse kehast. nt neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti (ka nahk-higistamine ja kopsud-süsihappegaasi eritamine) Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni väliskeskkonnast,
Kolossi ehitus Kolossiks nimetasid kreeklased esialgu raidkujusid, mis olid üle elusuuruse. Hiljem hakati nii nimetama tõepoolest hiiglaslikke kujusid. Niisuguse hiigelkuju modelleerimiseks ja valamiseks pidid kunstnikul olema suured tehnilised teadmised. Kaasaegsetes ja nende järglastes äratas vaimustust just selle kuju loomise tehniline täiuslikkus.Kuju valmistamist kirjeldas Philon. Algul oli Chares "valanud ja paika pannud kolossi jalad." seejärel valanud ülejäänud kehaosad "ühendades need nendega, mis juba seisid." Kuju kasvas ja ta "kattis selle väljaspoolt savi ja liivaga ja pärast veel kividega, et kõik paigal püsiks."Kui palju metalli kolossi valmistamiseks tarvitati, pole teada. Igatahes kinnitab II sajandil e. Kr. elanud kreeka ajaloolane Polybios, et Ptolemaios III olevat 225. aastal e. Kr. saatnud kolossi taastamiseks 3000 talenti (umbes 80 tonni) vaske. Rhodose kolossi ajaarvamine Kolossi ehitati kaksteist aastat. Aga millal
Sageli kujutati valitsejaid nn sfinksidena - lõvi keha ja inimese peaga fantastiliste elukatena. Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid. Sfinks. Vaarao Narmeri palett Lamereljeef Karnaki templi seinal. Egiptuse ehitiste seinu ja sambaid katvaid reljeefe ja maale iseloomustavad inimeste omapärased poosid. Ikka antakse kõik kehaosad kõige iseloomulikumalt küljelt jalad ja pea külgvaates, õlad ja silm otsevaates (vahel nimetatakse sellist poosi egiptuse poosiks). Siin pole tegemist oskamatusega, vaid kindlatest reeglitest kinnipidamisega ( egiptlased uskusid, et kujutades inimest üleni profiilis läheks hauatagusesse ellu ainult pool inimest). Reljeefidel ja maalidel rõhutati inimese kuulumist vastavasse ühiskonna klassi tema suurusega. Vaaraod kujutati kõige suuremana, ametnikke väiksemana jne.
Sageli kujutati valitsejaid nn sfinksidena - lõvi keha ja inimese peaga fantastiliste elukatena. Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid. Sfinks. Vaarao Narmeri Lamereljeef Karnaki palett templi seinal. Egiptuse ehitiste seinu ja sambaid katvaid reljeefe ja maale iseloomustavad inimeste omapärased poosid. Ikka antakse kõik kehaosad kõige iseloomulikumalt küljelt – jalad ja pea külgvaates, õlad ja silm otsevaates (vahel nimetatakse sellist poosi egiptuse poosiks). Siin pole tegemist oskamatusega, vaid kindlatest reeglitest kinnipidamisega ( egiptlased uskusid, et kujutades inimest üleni profiilis läheks hauatagusesse ellu ainult pool inimest). Reljeefidel ja maalidel rõhutati inimese kuulumist vastavasse ühiskonna klassi tema suurusega. Vaaraod kujutati kõige suuremana, ametnikke väiksemana jne.
lapse püüdlusi suhtlemisel. Oluline on meeskonnatöö. Püüa leida kinnitust, et plaanitud teade jõudis lapseni. Anna positiivset kinnitust kui on tekkinud silmside. Vähenda pettumusi suhtlemisoskuste omandamisel. (Johnson, 1998, Townsted, 1993.) 4. Probleem: Identiteedi häire. Eesmärk: Laps teab oma kehaosade nimetusi ja oskab neid nimetada ka teistele. Tegevus: Aita lapsel õppida selgeks oma kehaosad ja võrrelda ennast teistega kasutades peeglit, joonistamist, laste pilte. Julgustada olla puudutatud ja puudutada ka teisi. Kõik need tegevused võivad avardada lapse teadlikkust endast ja oskust võrrelda ennast teistega. (Johnson, 1998, Townsted, 1993.) 5. Probleem: Rutiinsete mittefunktsionaalsete rituaalide kasutamine (kõikumine, keerutamine, paberi rebimine, sõrme nipsutamine jne)
Värvide psühholoogia Inimkeha on oma arengu käigus olemuslikult värvidest mõjutatud ning seega osutub värviteraapia oluliseks ravimeetodiks. Värvid mõjutavad meie isiksust. Kui inimene on siniseid riideid kandes elanud läbi meeldiva kogemuse, võib sinine talle vastavat elamust meenutada. Meid mõjutab kindla värviga kaasnev tuntav vibratsioon. Spektri igal värvil on oma tuntav vibratsioonisagedus, mis suhestub keha sisemise võnkumisega. Eri kehaosad resoneerivad eri värvidega. Vaevuse või haiguse korral võime me kasutada seda värvi, mis harmoneerub meie võngetega, nii et tasakaal taastuks. Iga värviga seostub kindel psühholoogiline assotsiatsioon, seega võib värve siduda ka meeleoluga. Punased, oranzid ja kollased on soojad ja ekspensiivsed toonid ning tekitavad energia, positiivse erutuse ja rõõmutunde. Sinised, indigosinised ja lillad toonid on rahustavad ja jahedamad
Putukate välisehitus Hoolimata sellest, et putukad on väga liigirikas loomarühm, kelle hulgas kohtame suurt hulka erineva eluviisi ja väljanägemisega loomi, on nende kehaehitus üldplaanis siiski sarnane. Putukate keha jaguneb kolmeks tavaliselt hästi eristatavaks osaks: pea, rindmik ja tagakeha. Kõik need kehaosad koosnevad hulgast eri kujuga lülidest. Nagu kõigil lülijalgsetel, on ka putukate keha kaetud kergest, kuid kõvast kitiinist koosneva välisskeletiga. Välisskeletist saavad alguse ka mitmesuguseid keha pinnal olevad jätked, nagu ogad, karvad, harjased, soomused jne. Kehapikkus ulatub 0,2 millimeetrist parasiitsetel kiletiivalistel kuni 30 sentimeetrini raagritsikatel, tiibade siruulatus mõnest millimeetrist 30 sentimeetrini.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
