Kool LEVINUMAD VIGASTUSED TÄNAPÄEVAL NOORTE SPODRIS Ainealane uurimistöö Nimi Klass Juhendaja: Juhendaja Tallinn 2010 SISUKORD 2. Vigastused ning nende võimalikud tagajärjed.........................................................4 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud..........................................................................4 2.2. Liigese nikastus.................................................................................................4 2.3. Kaela ja seljatrauma..........................................................................................5 2.4. Peatrauma..........................................................................................................5 3. RAVI..............................................
(Õim 2001a: 561) 5. Inimene > mütoloogiline olend Sellistel isikunimetustel on mütoloogiline tagapõhi: tiibadeta ingel, vaene kurat, püstisaatan, noor jumal. Näiteks väljendis püstisaatan võrreldakse inimest saatanaga ja täiendkomponendiga püsti püütakse tema riukalikku olemust veelgi rõhutada. Samas väljendi vaene kurat kandjal lähevad kõik ettevõtmised vett vedama, seda näitab täiendkomponent vaene. (Õim 2001a: 561) 6. Inimene > kehaosa Sellised isikunimesid, kus inimese nimetamisel lähtutakse kehaosast, on palju. Indiviidi omadusi saab mõtestada mitmest lähtekohast, näiteks: kehaosa tähtsuse järgi tervikus (helge pea, perupea, tuulepea, jahupea, kummipea, kantpea), funktsiooni järgi (parem käsi, kobakäpp, libekeel, irvhammas), asendi järgi (tähtis nina, kollanokk, lehtsaba), välimuse järgi (kirvenägu). (Õim 2001a: 561) 7. Inimene > botaanikatermin
Valem: F=kx (k keha jäikus; x deformatsioon); Hooke'i seadus: venitusel või survel on elastsusjõud võrdne keha pikkuse muutusega. F=-kl (k jäikus, l pikkuse muutus) Hõõrdejõud: esineb ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda. Valem: F=N ( hõõrdetegur). Üleslükkejõud: vedelikku sukeldunud kehale mõjuv jõud, mis on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Valem: F=gV (V - allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala). Impulss: keha massi ja kiiruse korrutis. Tähis p, mõõtühik 1kgm/s. Valem p=mv. Vektoriaalne suurus. Newtoni I seadus: keha liigub ühtlasel ja sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni II seadus: keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Newtoni III seadus: kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised, .
Descartes 1. Descartes ütleb, et on palju asju, milles lihtsalt ei saa kahelda, kuigi need on võetud meeltest. Ta toob näiteid: et ma olen praegu siin, istun kamina juures, mul on talvekuub seljas, ma puudutan kätega seda paberit jms. Ta nendib, et selliseid asju võib näha ka unes. Seejärel ütleb ta, et ärkveloleku ja une vahest on aru saada: unesolijale ei tundu ümbritsev nii aredana kui ärkvelolijale. Samas tunnistadas, et teda on teinekord unes petetud ja ta pole tajunud vahet kahe seisundi vahel. Sellest järeldab, et une ja ärkvel-oleku vahel vahet teha on võimatu. Autor toob sisse paralleelid kujutava kunstiga. Ta leiab, et unes nähtu on nagu maalidel kujutatu seda saab vormida ainult tõeliste asjade sarnaselt. Isegi tahes luua väga ebatavalist olendit lõpeb see sellega, et segatakse kokku erinevate loomade kehaosi. Isegi, kui suudetakse luua midagi täiest fantastilist, siis värvid millest ...
arenguga). Keha on kaetud õhukese limarikka nahaga, igal lülil paiknevad paari kauba harjased (aitavad liikuda). Keha toeseks on nahklihasmõik mis koosneb: 1) Epiteel (õhuke ühest rakukihis koosnev) 2) Lihased: A) Ringlihased (kokkutõmbel muutub keha pikemaks ja peenemaks) B) Pikilihased (kokkutõmbel keha lüheneb) Kehas on vedelikuga täidetud õõs (vaheseintega osadeks jaotatud), kus paiknevad siseelundid. Vihmaussid suudavad taastada puuduva kehaosa. Elundid: 1) Närvisüsteem koosneb neelupealsest ja neelualusest närvitängust ja sellest lähtuvast närviketist. Nad tajuvad keha pinnal nahas paiknevate meelerakkudega valgust, kompimist, lõhna, maitset, maapinna võnkumisi (helisid ei taju). 2) Seedeelundkond koosneb suuavast, neelust, söögitorust, pugust (toidumahuti), maost, sooltorust ja pärakust. Toituvad taimejäänustest ja orgaanilisest ainest, mida neelavad koos mullaga.
3. TÖÖÕNNETUSE ANDMED TÖÖÕNNETUSE TOIMUMISE AEG (päev, kuu, aasta) 10 juuni 1987 KELLAAEG 8.40 TÄISTUNDE TÖÖAJA ALGUSEST 0 TÖÖÕNNETUSE RASKUSASTE KERGE RASKE SURM TÖÖVÕIMETUS MÄÄRATUD VIGASTUSE LIIK: Raske trauma VIGASTATUD KEHAOSA: Parem häbemeluu, pea. NAHKA LÄBISTAV KOKKUPUUDE NAKKUSOHTLIKU ESEME, INIMESE VÕI LOOMAGA. SAANUD ENNETAVAT RAVI 4. TÖÖÕNNETUSE ASJAOLUDE KIRJELDUS (Kirjelda töötamiskohta, tööprotsessi, kasutatud töövahendit, töötaja tegevust tööõnnetuse hetkel, vigastuse vahetut tekitajat jms.) Ergo-mehaanika osakonna juhataja E. Vainlo korraldusel pidi 10. juunil 1987. a. M. Joel remontima kombinaadi metallväravat
käigus muutub lühikeseks ajaks rakumembraani polarisatsioon.(kõik või mitte midagi) Valuvaigistid blokeerivad närviimpulsside tekke. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega või rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Olulised osa närvikoe talituses- neurogliial- rakud mis ümbritsevad neuroneid toetavad närvirakke, kaitsevad neid ebasobivate ainete eest, osalevad toitainete transpordis neuronitesse. Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni. Ühistalitusega elundi koonduvad elundkondadeks. Katteelundkond kaitseb keskkonnamõjude eest. Välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Väliskatteks on nahk- kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. Retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. (higinäärmed-
tolmuga, et katta nahk putukate ja päikesekõrvetuse vastu ja kaitsta auramist läbi naha. Elevandipoeg Elevandipoeg ei pea muretsema toidu pärast, sest ta saab ema piima vähemalt kaks aastat. Mõnikord imetavad teda ka karja teised täiskasvanud emased. Aafrika elevant on suurim maismaaimetaja. Tema õlakõrgus võib ulatada üle 4m ja ta kaalub ligi 7 tonni. Elevandi põhitoiduks on lehed ja oksad, mida ta haarab londiga. Seda tugevat ja samas tundlikku kehaosa kasutab ta hingamiseks ja haistmiseks, samuti joomiseks, vee piserdamiseks, puude haaramiseks või vaenlasega võitlemiseks. Elevandil on kaks võhka, mille abil ta kisub lahti puukoort ja võitleb. Elevandid elavad väikestes perekarjades, kuhu kuuluvad emasloomad poegadega. Karja juhib vanim emasloom. Kui elevandipojad om umbes 10-12 aastaselt täiskasvanuks saanud, lahkuvad nad karjast ja moodustavad ise rühma. Vanemad elevandid elavad üksi
Inimese looteline areng(1. -12. nädal) 1.- 4. nädal Munarakk viljastub tavaliselt munajuhas. Munaraku ja seemne raku kromosoomid liituvad üheks tuumaks. Viljastunud munarakk jaguneb korduvalt. Mõne päeva möödudes on ta hulkrakse blastotsüstina emakas, kinnitudes selle seina külge. Osa balstotsüsti rakkudest moodustavad uue inimindiviidi, keda selle staadiumis nimetatakse embrüoks (idulane). Umbes 7 päeva pärast viljastumist on embrüol varakult eristatavad kolm kihti. Väliskihist (ektoderm) moodustuvad naha epiteel ja selle sarvkihilised struktuurid (küüned, karvad), mõned näärmed ning närvisüsteem. Keskmisest kihist (mesoderm) moodustuvad eritüüpi tugikoed, lihased, veri, vereringeelundid ning enamuse kuse- ja suguelundeist. Sisemisest kihist (endoderm) tekib seedekanali ja hingamiselundite epiteel. (Georg Loogna, 2009) Esimesel nädalal laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. ...
ülisest eelasvormist. Näiteks putukad ja õistaimed Takson- kindlasse kategooriasse kuuluv organismi rühm Konvergents – erineva päritoluga organismide sarnaseks muutumine sarnastes tingimustes. Veeloomade kehakuju on sarnane. Nt: Delfiinil on tunnusd, mis sarnanevad imetajatega: imetamine, poegade sünnitamine Evolutsiooniline regress ehk tagasiminek* Toob kaasa: a) Taandarenemine: a. Osaline – puudutab mingit kindlat kehaosa (rudimendid – elundi embrüonaalne alge). Nt inimeste karvkate. b. Täielik – parasiitne eluviis (siseparasiidid) Nt paeluss, solkmed, viirused i. Neil pole liikumiselundeid, vereringet, närvisüsteemi, meeleelundeid. ii. Aga on hästi arenenud paljunemiselundid Kordamine 1. Evolutsiooni geneetilised alused (mutatsiooniline – ja kombinatiivne muutlikkus) 2. Olelusvõitlus 3
(uustulnukas kaotas maailma kolmandale reketile), linn või riik selle elanike asemel (jalgpallis võitis Brasiilia), materjal eseme asemel (tähtis paber `dokument', kork `pudeli sulgemisvahend'). Mitmetähenduslikkus e polüseemia selle all mõistetakse regulaarset mitmetähenduslikkust ühel sõnal. Etümoloogiliselt on tegemist ühe sõnaga, millel on kujunenud mitu tähendust. Nt: pea inimese keha, muu elusolendi vastav kehaosa, valitseja või ülemus, piltl. algusosa (nt: rongkäigu pea). 13. Fraseoloogia, etümoloogia, onomastika Fraseoloogia on õpetus fraseologismidest. Sama sõna tähistab ka fraseologismide kogumit ja me võime seda tarvitada mitmes mahus, nt eesti keele fraseoloogia, eesti somaatiline fraseoloogia. Etümoloogia on sõnade päritolu õpetus. Peale selle tähistab sama termin veel sõna päritolu seletust, näidates tema sugulussuhteid muude sõnadega samas või
Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann rp09 Suhtlemine ja suhtlemisstiilid Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele; 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on k...
Elundkonnad ja hormoonid Inimese tegevuse eelduseks on pidev aine-, energia- ja informatsioonivahetus elukeskkonnaga. Erinevaid kehatalitlusi tagavad elundid ja elundkonnad. Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldi ei suudaks. Ühise funktsiooniga elundid koonduvad elundkondadeks. Elundkonnad Ülesanne/funktsioo Kirjeldus n Katteelundkond Välisärrituste Inimese väliskatteks on nahk, mis on üks suurimaid vastuvõtmine elundeid (moodustab 15-25% keha kogumassist).
talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel 4. Hallollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 5. Valgeollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 6. Suurajukoor koosneb a. hallollusest b. valgeollusest 7. Mõisted: Parees motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus Paralüüs vastav kehaosa jääb liikumatuks 8. Talitluse järgi jagunevad närvid (3) *Aferentsed * Eferentsed * Seganärvid 9. Refleksiks nimetatakse KNSi vahendusel toimuvat vastusreaktsiooni ärritusele. 10. Spinaalsegmendiks ehk seljaajusegmendiks nimetatakse seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri ja mis vastab ühele spinaalnärvide paarile ja neid on inimesel 31 , mis jagunevad vastavalt asetusele
tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed, kõõlused kõhrkude, mis omab toestusfunktsi ooni, on elastne, katab liigesepindu, moodustab üksikuid skeletiosi. luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti silelihas, mis paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tahtele skeletilihas, mis paneb meie keha liikuma ning allub meie tahtele 4.Elundi ja elundkonna mõiste. Näited Elund on kindlat kuju ja funktsiooni omas kehaosa, mille moodustavad omavahel mitmesugustes kombinatsioonides seostuvad koed (süda, maks, hammas) Elundkond moodustab aga elunditest, mis sooritavad kehas samaladseid funktsioone ja on omavahel ehituslikult ja talituslikult seotud (südame veresoonkond, seedelundkond) SÜDAME VERESOONKOND 5.Südame asend Asetseb eesmiseses keskseinandis ebasümmeetrili selt. 2/3 keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Kahe kopsu vahel, diafragma peal. Südametipp ulatub 5.-6. roide vahekohale. 6
augustis toimuda teine poegimine. Isane kaitseb emast enne poegimist ja selle ajal (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane). (http://vulpeslibris.files.wordpress.com/2009/02/fennecfox.jpg) Pesakonnas on tavaliselt 24, harva üle 5 kutsika. Urg on vooderdatud rohu, sulgede ja villaga. Sündides on poegadel kõrvad lontis nagu koerakutsikatel ning kinni nagu silmadki. Pisikesed kõrvad lähevad püsti umbes kahe nädala pärast. Sellest ajast peale on kõrvad kõige kiiremini kasvav kehaosa. Esimeseks suveks on kutsikatel iseseisev jahipidamine selge. Pojad jäävad perekonna juurde arvatavasti aastaseks saamiseni (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane). 3 (www.flickr.com/photos/floridapfe/2433657984/)(ohmonkeytrumpets.blogspot.com/2007_04_01_arch/) ELUVIIS Fennek on öise eluviisiga loom, kes ei talu pikka päikese käes viibimist (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/fennek_siim.htm)
identne järglaskond. Enne raku jagunemist toimub kõigi rakus olevate DNA molekulide ehk kromosoomide kahekordistamine ehk replitseerimine. Raku jagunemise käigus jaotatakse kromosoomid tütarrakkude vahel võrdselt. Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima täpsusega, mistõttu tütarrakud on geneetiliselt identsed. Kui võtame ühelt organismilt, näiteks taimelt, mingi kehaosa ja kasvatame sellest uue taime, siis saadu on geneetiliselt identne lähtetaimega, millelt võeti paljundusmaterjal. Taimest eraldatud rakud jagunesid, kasvas palju uusi identse genoomiga rakke, mis regenereerisid tervikliku taime. Seda nimetatakse vegetatiivseks paljundamiseks. See on eriti levinud taimede puhul. Kõik taimede vegetatiivse paljundamise võtted (silmastamine, oksastamine, pistokstest kasvatamine, tütartaimede võtmine jne
Kude-ühesuguse päritolu, ehituse, talitlusega rakk ning rakuvaheaine. Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Sü...
(üherakulised, neil on pooldumise teel; paljud hulkrakse organismid, vegetatiivselt või eostega; seened ja taimed). Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talituse poolest vanematega. 6. Arenemine ja kasvamine sugulisel paljunemisel hakkab organismi areng viljastunud munarakust, mittesugulisel aga mingi kehaosa eraldumisega vanemorganismist. Organismi individuaalne areng võib olla otsene või moondega. Sõltumata kas organism saab alguse sugulisest või mittesugulisest paljunemisest lõpeb tema areng surmaga. Eluiga on eriliiki esindajatel erinev. See sõltub organismide pärilikkusteguritest kui ka keskkonnateguritest. Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul see avaldub elu
o Uus organism areneb üldjuhul viljastatud munarakust ! Paljunemine üks põhilisi elu tunnuseid Pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega · Pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid, milles on kodeeritud geneetiline info ! Tihti loetakse ka pärilikkust elu tunnuseks Sugulise paljunemise algab organismi areng viljastunud munarakust Mittesugulisel mingi kehaosa eraldumisega vanemorganismist · Organismi individuaalvne areng kas otsene või moondeline isendid omandavad uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid ja kohanevad ümbritseva keskkonnaga ! Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul see avaldub elu organiseerituse kõigil tesemetel ka populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid arenevad Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega,
erutust edasi ja salvestab (sp et neuronite/närvirakkude pikk jätketega kuju). Dentriidid (lühemad, mitmeharulised) võtavad signaali vastu. Neuriidid e aksonid, pikemad jätked, juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dentriitidega v rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. ELUNDKONNAD Elund - kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldi täita ei suuda. nt südames on lihaskude, epiteelkude, sidekude ja närvikude. Elundkond on ühistalitusega elundid. nt kateelundkond(nahk), tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, närvisüsteem, meeleelundid, sigimiselundkond. Katteelundkond kaitseb keskkonnamõjude eest. Ül välisärrituste vastuvõtmine ja organismi
nädala pikkune õlavarre immobiliseerimine kaelasidemega. Samal ajal alustatakse ravikehakultuuriga, mis ei koorma otseselt õlaliigest. Vältimiseks vale õlaliigese teket on immobiliseerimine väga vajalik. Esmaabi Kui ägeda vigastuse käigus ei ole verejooksu või luumurdu, tuleks kohe alustada meetmetega,mille ingliskeelseks lühendiks on PRICE (P protection, R rest, I ice, C compression, E elevation). P protection (est. kaitse). See on vigastatud kehaosa pooljäigalt immobiliseerida, et vältida edasist vigastamist.Näiteks vigastatud piirkond lahasesse teha, kinni teipida. R rest(est. puhkus). Spordist väike puhkus on oluline, et vähendada turset ning vältida varajaste korduvvigastuste teket. Puhkeperioodi kestus sõltub vigastuse ulatusest. I ice(est.jää). Külm, nt jää leevendab valu, ainevahetusprotsessid aeglustuvad, veresooned ahenevad ning turse alaneb. Vigastatud piirkonda tuleb ravida külmaga 6
Naise organism on muutustega kohanenud,meeleolu hea. 7-9 kuu.Valmistumine sünnitamiseks.Koormavad rasedat naist väga. LAPSE SÜND JA ELUMUUTUSED:PERESÜNNITUS *Sünnitustegevuse algusest annavad tavaliselt märku veresegune voolus, lootevete puhkemine ja korrapärased valud alakõhus või ristluunimmepiirkonnas. *Sünnitustegevus algab emakakaela avanemisega,et teha ruumi lapse sünnile.Seda perioodi nimetatakse avanemisperioodiks. *Väljumisperiood algab hetkest,kui lapse esmalt sündiv kehaosa on vaagna põhjal ja emakakael täielikult avanenud,ning kestab seni,kuni laps on täielikult väljunud sünnitusteedest. *Lapsega koju jõudes algab sünnitusest taastumise aeg,tugevneb vanemate ja lapse emotsionaalne side. *Naine ja mees peavad harjuma uue rolliga. *Uus pereliige mõjutab ka paarisuhteid. Peresünnitus sünnitus, kus sünnitajale on toeks lapse isa kogu sünnituse jooksul, väikeste vaheaegadega, vahetult pärast lapse sündi või külastades naist sünnitusjärgselt.
saastatud keskkonnaga. NB! a) Kui riietus on kleepunud haava külge-ära püüa seda eemaldada! b) Kui keskkond on keemiliselt saastatud- ära paljasta haava! 2. Aseta side või puhtaim riie otse haavale. Seo sideme otsad kinni nii, et haav on kaetud, umbsõlm aseta sideme servale, mitte haava kohale. 3. Kontrolli kas side on kindlalt ja ei libise maha. 4. Kasuta otsest survet haavale (suru ühtlaselt ja tugevalt) 5-10 min. 5. Anna kannatanule selline asend, et vigastatud kehaosa oleks südamest kõrgemal. * Pea ja kaelahaavade puhul tõsta pea ja õlad kõrgemale * Jäsemehaavad- tõsta jäse üles Zgutid on ohtlikud! Kasuta neid üksnes äärmisel vajadusel. Võta zgutiks pikk, vähemalt 5 cm laiune riideriba (ära kasuta köit, nilonsukka ega traati) Paiguta zgutt jäseme vigastamata osale, haavast veidi kõrgemale, sellise arvestusega, et see pingutamisel paigast ei nihkuks.
00 TÄISTUNDE TÖÖAJA ALGUSEST 2 TÖÖÕNNETUSE RASKUSASTE KERGE RASKE SURM TÖÖVÕIMETUS MÄÄRATUD VIGASTUSE LIIK: Vasaku rangluu murd. Vasaku V-VII roide murd. Traumaatiline õhkrind vasakul. Nahaalune emfüseem vasakul. VIGASTATUD KEHAOSA: Vasak rangluu, vasak rindkerepool. NAHKA LÄBISTAV KOKKUPUUDE NAKKUSOHTLIKU ESEME, INIMESE VÕI LOOMAGA. SAANUD ENNETAVAT RAVI 4. TÖÖÕNNETUSE ASJ AOLUDE KIRJ ELDUS (Kirjelda töötamiskohta, tööprotsessi, kasutatud töövahendit, töötaja tegevust tööõnnetuse hetkel, vigastuse vahetut tekitajat jms.) Töötamiskoht oli põld. Tööprotsessiks oli loomade söötmine ja silopallide koplisse panek. Selleks kasutati traktorit. Töötaja
kaheksakümnendatel sai selle lõpu kuulutaja ning soomlaste kurjad linnud ongi juba tinalao- ja trükimustakeskse maailma oma puutetundlike rakulkadega puruks pommitanud. Sündinud homo virtualis'ele pole enam mõtet näppu vibutada, et ära mängi, ära surfa, see võib sulle ohtlikuks saada. Virtuaalsus on juba ammu reaalsem substants kui endine reaalsus ise, sest päriselu -- suhted, raha, riigijuhtimine jne -- on sinna kolinud. Vanast reaalsusest vajame vaid mõnda kehaosa, pöidlaid põhiliselt. Eluohtlikud olukorrad tekivad virtuaalsuse ja reaalsuse kokkupõrkes. Netifolkloori klassika räägib poisist, kes, olles tundide kaupa ekraanil autoga kihutanud, võttis öösel isa auto võtmed ja kihutas linnatänavatel samamoodi edasi. Kuni pärispolitseinikud ta pärisposti vastu sõitma sundisid ning teatele "game over" ei saanud enam vastata nupuga "enter new game". Samasuguseid kokkupõrkeid tekib hulganisti Second Life'is sündinud romantilistest suhetest
Tasku ülemise ääre keeramine, tasku ühendamine rinnadetailile, kvaliteedikontroll, parandamine – harjutus. 10. päev – 2-nõelaline masin – kleidi vöö mõõtmine, otsade õmblemine, keskpaigale täkke tegemine (312 tk). Kaksiknõelaga tavamasin – taskute pealeõmblemine kehaosadetailile – harjutus. 11. päev – nööbimasin – nääpide õmblemine 7+1 (84 särki). 12. päev – 1-nõelaline tavamasin, lukutald – luku ühendamine kehaosaga ja katteriide ühendamine kehaosa ja kaelakaarega (15 tk). 13. päev – 1-nõelaline tavamasin – tuunika kaelakaare kandi tagasipööramine, tikkereaga kinnitaminbe ja pesusildi õmblmine seljaosale (219 tk). Õlgade ühendamine, voldi õmblemine (15 tk). 14. päev – 1-nõelaline tavamasin – Õlgade ühendamine, voldi õmblemine (162 tk). 4 15. päev – 1-nõelaline tavamasin – Õlgade ühendamine, voldi õmblemine (194 tk). 16
TEKKENI. HÜPOFÜÜS- EHK AJURIPATS. HORMOONE TOOTEV ENDOKRIIN- EHK SISENÕRENÄÄRE. GIGANTISM- HIIGLASEKASV (KASVUHORMOONI LIIG) HOMÖOSTAAS- STABIILSETE TINGIMUSTE SÄILITAMINE RAKUS VÕI ORGANISMIS SPERMATOGENEES - SPERMATOSOIDIDE ARENG MUNANDITES ADAPTATSIOON- KOHANEMINE; AKOMODATSIOON- ON SILMA VÕIME SELGELT NÄHA ERINEVAL KAUGUSEL OLEVAID ESEMEID. LÜHINÄGIJA NÄEB- KAUGELE HALVASTI JA LÜHINÄGEVUSE PUHUL ON VAJA MIINUS (-) KLAASIDEGA PRILLID MEDIALIS- (KESKMINE). KEHAOSA, MIS ASUB MEDIAANTASAPINNALE LÄHEMAL, NIM. KESKMISEKS EHK MEDIAALSEKS. LATERALIS- (KÜLGMINE). KEHAOSA, MIS ASUB MEDIAANTASAPINNAST KAUGEMAL, NIM. KÜLGMISEKS ehk LATERAALSEKS. SINISTER- VASAKPOOLNE DISTALIS- (KAUGMINE). KEHAST KAUGEMAL ASUVAT OSA NIM. KAUGMISEKS ehk DISTAALSEKS. 2 PROXIMALIS- (LÄHIMINE). KERELE LÄHEMAL ASUVAT OSA NIM. LÄHIMISEKS ehk PROKSIMAALSEKS. DORSALIS- (SELGMINE) NORMID: LÖÖGIMAHT- 70 ml
pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli' Vabaujumine Vabaujumine tähendab, et ujujal on lubatud läbida distants suvalist ujumisviisi kasutades ning muuta seda suvaliselt distantsi kestel. Erandiks on kompleksujumine ja kombineeritud teateujumine, kus vaba-ujumiseks loetakse suvalist ujumisviisi, välja arvatud selili-, rinnuli- ja liblikujumisviis. Pöördel ja finisis peab ujuja mis tahes kehaosaga puudutama seina. Ujumise ajal peab ujuja ükskõik milline kehaosa lõikama veepinda, välja arvatud pöörde ajal ning 15 m distantsil peale starti ja igat pööret. Selles punktis peab veepinda lõikama pea. Olümpiamängudel on kavas 50 m, 100 m, 200 m, 400 m, 800 m (ainult naistel) ja 1500 m vabaltujumine (ainult meestel) ning 4 X 100 m ja 4 X 200 m vabalt teateujumine. Euroopa parim vabaujuja Alain Bernard Eesti parim vabaujuja Jane Trepp Seliliujumine Olümpiamängudel on kavas 100 m ja 200 m distants.
Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles- alla, käed vaheldumisi ja sümmeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks (2). Pöördel ja finisis peab ujuja mis tahes kehaosaga puudutama seina. Ujumise ajal peab ujuja ükskõik milline kehaosa lõikama veepinda, välja arvatud pöörde ajal ning 15 m distantsil peale starti ja igat pööret. Selles punktis peab veepinda lõikama pea (3). Ujujast ja distantsist sõltuvalt võib ujumistehnikas märgata erinevaid variatsioone. Lühematel distantsidel hingavad ujujad harva ja mõned ujujad suudavad ujuda 50 m distantsi kogu ulatuses hingamata. Muudel distantsidel hingatakse tavaliselt iga teise või kolmanda tõmbe järel. Ka ujumisrütm vaheldub vastavalt distantsi pikkusele (2).
Te olete ka kahe kristalli vahel eest ja tagant, samuti ülalt ja alt. Te näete neid valgusekiiri, kuidas nad teid läbistavad. Praegu hakkate nägema kahel pool kõrval kristalle, mis moodustavad vastamisi samuti valguselehtri, ja te olete selle kahe kristalli vahel. Me palume, et see energia, mis teie keha läbistab, läheks sellesse kohta, mis vajab tasakaalustamist, harmoniseerimist ja tervenemist. See energia voolab sellesse kehaosasse ja hakkate seda tundma. Näete, kuidas see haige kehaosa täitub valgusega. Lisaks sellele, et tervendate teile vajalikku kehaosa, puhastatakse selles meditatsioonis kõik teie tsakrad hakkate seda tundma kõhu alaosas II tsakras 4
Neljas osa Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid, mis on metafüüsika põhialused Keha ja vaim on omavahel tugevas seoses. Ilma kehata ei saa olla ka ideed. Keha on mingi jaotatav substants. Vaimu aga ei saa osadeks jaotada. Kõik mida me tunneme, mõtleme, teeme me seda ühe ja sama vaimuga. Näiteks kui inimene kaotab kehaosa ei tunne ta, et midagi oleks ta vaimust võetud. Keha tunnetamisel saame me selgemad ideed, kui ise mõeldes. Kunagi ei ole võimalik mõelda seda, mida ei ole aistitud. Aistingu teel saame me uusi ideid. Autori arvates tajume ja mõtleme me asju loomuse kaudu. Kuigi loomuses ei ole kaetud kõiki asju. Loomus aga ei õpeta meile midagi nii selgelt kui seda, et meil on keha, millel on halb, kui tuntakse valu, keha mis vajab toitu või jooki. Seetõttu pole vaja kahelda,et kehad on olemas
võimaldab suunata voolikust juustele vajalikul hulgal vett. · Selja pesemiseks paluge haigel end külili pöörata või aidake tal seda teha. Peske selga ning külge, kuivatage. Seejärel pöörake haige teisele küljele ja peske teist külge. · Käte ja jalgade pesemiseks võtke pestav jäse teki alt välja ning asetage selle alla kaitsekile. Peske pesukindaga, tõmmetega südame suunas. Kuivatage hoolikalt, kreemitage ning katke pestud kehaosa. · Võite haigele teha ka jalavanne. Leotage tema jalgu 2030 minutit 37 °C vees, seejärel hõõruge paksenenud nahka jalaviiliga. Kui haigel esineb nahakahjustusi, eemaldage enne pesemist haavalt plaaster. Peske esmalt haavaümbrus ja seejärel ülejäänud keha. Pärast pesemist katke haav uuesti steriilse plaastriga. Haiget pestes ja temaga tegeldes pöörake alati tähelepanu naha enim ohustatud piirkondadele: puusaliigesed, ristluu piirkond,
· Õnnetuskoha ülevaatamine ja olukorra hindamine; · Väldi uute ohvrite teket! · Abistaja ohutuse tagamine; · Kannatanu teadvuse või teadvusetuse tuvastamine; · Hingamistegevuse kontrollimine; · Südametegevuse kontrollimine; · Hingamisteede vabastamine; · Kaudse südamemassazi tegemine · Vajaduse korral riiete ja kaitsekiivri eemaldamine; · Püsiva küliliasendi andmine; · Kannatanu kaitsmine alajahtumise eest; · Vigastatud kehaosa immobiliseerimine; · Kannatanu liigutamisel peab olema ettevaatlik; · Kutsu lisaabi! Õnnetuspaigal võib asjalik tegutsemine päästa palju inimelusid. Sageli määrab esmaabi kvaliteedi oskus mobiliseerida endale stressis kõrvalseisjate seast abilisi. 2. Abikutse Helistada hädaabinumbril 112! Anda teada · Mis juhtus? · Kus juhtus? · Millal juhtus? · Kellega õnnetus juhtus? · Mis seisundis on kannatanu?
· Piklikaju reguleerib hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitust. Piklikaju kaudu käivad ka reflektoorsed liikutused. · Ajusild on täidetud vedelikuga ja sisaldab toitaineid. organismi väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Mõisted: Kesknärvisüsteem pea-ja seljaaju, Elund on kehaosa, mis koosneb kus toimub informatsiooni töötlemine. kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude Kohev sidekude sidekoeliik, mis eraldivõetuna täita ei suuda. hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ning tagab nende elastsuse. Elundkond on ühtset ülesannet täitev elundite süsteem. Kollageen sidekoe elastseid kiudusid
(tuimastamine). Järgmiseks ülesandeks on kahjustatud kudede vereringe taastamine. See vähendab vereplasma kaotust ja takistab kudede kärbumise jätkumist. Kolmandaks peab esmaabi takistama pisikute edaspidist sattumist põletuspinnale ja peab võitlema seal juba olevate pisikute paljunemisega. Kõigepealt tuleb meeles pidada, et põletuste esmaabi võrdlemisi tõhus vahend, külm vesi, on igale inimesele kergesti kättesaadav. Põletatud kehaosa asetamine kohe pärast põletust külma vette või külma vee pidev pealevalamine umbes 30-45 minuti vältel muudab tugevasti haiguse käiku. Kergete põletuste korral väheneb valu või koguni kaob ja ville ei teki. Sellega lakkab põletushaigus. Kahjustatud piirkonnas tekib mõne päeva parast ainult kestendamine. Täielikuma esmaabi andmiseks asetatakse põletuspinnale 2-3 kihti viinaga immutatud mähist. Leotamiseks on kõige parem 60-70° piirituselahus
Põhimõtteliselt võib öelda, et kompleksühendid on sellised osakesed, mis moodustuvad, kui ühe aatomi või iooni ümber koguneb terve kari molekule, ioone või aatomeid. See osake (või pigem salapärane protsess, mis me kutsume aatomiks), kelle ümber kogunetakse, kannab nimetust KOMPLEKSIMOODUSTAJA ja neid molekule, ioone või aatomeid, mis teatud põhjustel tema ümber kogunevad, nimetatakse LIGANDITEKS. KOMPLEKSIMOODUSTAJAT nimetatakse tihti ka TSENTRAALAATOMIKS, isegi siis, kui ta tegelikult on ioon. Tsentraalaatomi ja ligandide sidemed on üldjuhul küllaltki tugevad ning nende ühiselt moodustunud kompleksil konkreetse geomeetria ning laeng. Tsentraalaatom ja ligandid on nagu üks tervik ja moodustavad kompleksi SISESFÄÄRI. Valemis eraldatakse sisesfäär alati nurksulgudega. See, mitu ligandi ühe või teise tsentraalaatomiga seondub (seonduda saab) määrab ära kompleksi koordinatsiooniarvu. Üks ja sama tsentraalaatom võib enda juurde sidud...
· Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus. · Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega. · Ära hõõru külmunud piirkonda see võib põhjustada vigastusi. · Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse. SÜGAV KÜLMUMINE Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed, nahk kattub villidega ja muutub lillakas-punaseks. TEGUTSEMINE SÜGAV KÜLMUMISE KORRAL: · Kaitse külmunud kehaosa külma eest. · Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia. · Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja magusat vedelikku. · Sügava külmumise korral vajab kannatanu kiiret arstiabi. Kontrolli kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine. KUUMAKAHJUSTUSED
ebatõenäone I II III Võrdlemisi Vastuvõetav risk Keskmine risk Suur risk ebatõenäone; II III IV kuid võimalik Tõenäone Keskmine risk Suur risk Talumatu risk III IV V TAGAJÄRGEDE ISELOOMUSTUS (BS 8800) Milline kehaosa võib vigastuse saada - Vigastuse iseloom · VÄHEOHTLIK näiteks pindmised vigastused, kerged marrastused, silmaärritus (tolmust), tervisekahjustus, mis põhjustab ajutist ebamugavust; · OHTLIK - näiteks rebendid, põletused, raskemad põrutused, tõsised nihestused, kergemad luumurrud, astma, nahahaigused, ülemiste hingamisteede haigused.
kõige selle kombinatsiooni, mis Jumal on mulle andnud. Autori järeldusel õpetab loomus tajude kaudu, et keha on midagi millega olen väga tihedalt seotud. Peale selle on loomuse abil selge, et minu ümber eksisteerib teisi minust erinevaid kehasid. Keha võib vaadelda autori seisukohalt, kui jaotatavat aga vaimu, kui täiesti jagamatut. Vaadeldes vaimu ei ole võimalik eristada ühtki osa. Kuigi vaim on ühendatud kehaga, siis ometi, kui amputeeritakse jalg või mõni muu kehaosa ei muutu vaimu tunnetus. Seejärel väidab autor, et vaimu tunnetus kaoks, kui ära võtta aju või selle osa, milles arvatakse olevat ühismeel. Kui me lööme ära jala tundub nagu eksisteeriks valu jalas, kuigi tegelikult ajus. Närvide abil kannab keha valuaistingut , nii et vaim tunneb paratamatult sama. Ja seda sama võib arvata ka mistahes muude aistingute puhul. Kõik see mis on meile loomu poolest antud on tõenduseks Jumala vägevusest ja hüvelisusest.
Põltsamaa Ühisgümnaasium VÄGI EESTLASTE MUISTSES MAAILMAPILDIS Referaat Põltsamaa 2012 Sissejuhatus Vana eesti rahva uskumused ja kombed loodusega seotud elamusringist on välja kujunenud peamiselt inimestele elatust andvatest majandusharudest. Need on majandeluliselt põhjendatud rahvakultuuri religioossed või maagilised nähtused, mis omasid kindlat ja konkreetset kohta inimese igapäevases elus-olus. Kogu rahvausund keerles haldjakultuse ümber. Iga loodusnähtuse ja loodusobjekti jaoks oli oma haldjas, mistõttu kogu ümbritsevat loodust kujutati elavana. Metsa vägi Mets on alati olnud eestlaste jaoks väga tähtis. Sealt said meie esivanemad peavarju, toidu ning muu eluks vajaliku. Mets on aidanud meie esivanemail end peita sõja- ning mõisaorjuse ja muu hädaohu eest. Meeleheitel või murest vaevatu on metsast alati, olgugi et ajutist, kindlustunnet ja kosutust leidnud. Pole siis ime, ...
Jaapani usundid Jaapani usundid on pajused ja nad ei esine eraldi.. Seepärast on Lääne-maailmal raskem seda kõike mõista. Iga jaapani usund on sõltuv teisest, mistõttu neid väga hästi lahku viia ei saa. Pesemisrituaal. Jumala mõne kehaosa pesemine. Tulnud animismist. Araigannon. Gami usu taust (shintoism). On veel ka eraldi budism. Kuid inimeste igapäevaelus on need kokku sulanud. Kui kysida, mis usku sa oled, siis inimesed vastavad, et nad polegi. Nad osalevad usklikes rituaalides kuid ei tunnista end usklikeks. See on seotud sellega, et usklikkus ja pühendumine on seal uus asi. Paljud jaapanlased ei seosta on rituaale ja muud sellist ühele jumalale pühendumisega. Ui võrrelda nt kristlastega, siis nad nagu
kahjustatud kohta pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. Kindlasti pöörduda lisaabi saamiseks traumapunkti või kutsuda kiirabi. Kui on vaja taastada organismi vedeliku tasakaalu, ei soovitata limonaadi, kokat, kohvi ega kanget teed, sest need joogid viivad vedelikku organismist välja. Külmakahjustused: esmalt vii kannatanu kiiresti sooja, eemalda märjad ja niisked riided, kata ta sooja teki või jopega. Külmunud kehaosa pane sooja vette, mitte äkiliselt kuuma temperatuuriga vette. Tee ülessulatatud kehaosale puhas side. Teadvusel olijale anna sooja jooki juua, mitte alkoholi! Vii kannatanu kiiresti haiglasse. Võõrkeha hingamisteedes: kui kannatanu on võõrkeha sisse hinganud, siis püüdke võõrkeha välja saada ja samal ajal kutsuda kiirabi. Võõrkeha eemaldamiseks tõsta laps jalgupidi üles ja kloppida käega tugevasti seljale, abaluude vahele, 4-löögiliste seeriatena
Süütusele, mis nagunii poleks võimalik -, avastada mõistuspärase süüdioleku pritsiibi." (A. Camus ,,Mässav inimene"lk. 24) Camus püstitab küsimuse, et kas inimese keeldumine peab ilmtingimata viima teiste ja iseenese hävitamiseni. Inimene tahab olla parem, targem ja ilusam. Otsides omale iidoleid, soovivad enamus olla nendesarnased, muutudes kellekski teiseks. Tänapäeval on populaarne lasta ilukirurgidel oma keha kohendada muuta lausa mõni kehaosa oma iidolite kehaosaga ühesuguseks. Selliste soovide tõttu, hävitatakse iseennast. Kaotatakse oma ainulaadsus, kordumatus. Inimesed, kes röövivad, tapavad, et saavutada midagi oma elus lihtsamalt, et hakata elama uut elu, hävitavad iseend. See on samuti sellepärast, et nad keelduvad olema need, kes nad on. Inimesed, kes ei ole saavutanud edu ja võimalust olla seeläbi rikas. Soovides olla see, kes nad pole, alustavad nad teiste inimeste hävitamist. Õigustamatud hävitamist
Vöö: Õhukese ja limanäärdikus paksendatud osa. Eritunud limast moodustub torukesetaoline kookon. Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need partnerilt saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Vihmaussi keha katab õhuke ühest rakukihist koosnev epiteel, mille all paiknevad kihtidena lihased: ringlihased ja pikilihased. 11. Jõevähk Välisehitus (+JOONIS õ.lk.122): Jõevähi keha on sale ja koosneb paljudest lülidest, millest moodusutub kaks kehaosa: pearindmik ja tagakeha. Pearindmik ei paista lülilisena, sest selle lülid on seljal kokku kasvanud. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp Seljakilbi servad kaarduvad alla ja kaitsevad keha külgedel paiknevaid lõpused. Peaosas asuvad lühikestel liikuvatel varrekestel liitsilmad, mis koosnevad paljudest väikestest osasilmakestest. Pea piirkonda kinnituvad jõevähi kompimiselundid tundlad. Eesmised tundlad on lühemad, tagumised pikemad. Ümer suuava asetseb kolm paari lõugu
7. Irdhing. Hing tahab ihust irduda selleks, et saada teateid muust maailmast, puutuda kokku teistega, nt "sina seisad ikka minu südames". Nõia hinge lahkumine võis olla ka kasuks kellegi ravimisel vms. Peamiselt siskin meie usundeis on lahkuv hing halba tegemas, käib pinajaks, tuulispeaks, samuti vedajaks ja tulihännaks, isegi virmaliseks ja hundiks. Hing irdub ihust tulihännana, tulesädemena. Virmalised ja ka meteoriidid olid hingede rändamised. 8. Hingeloom. Naha või mõne kehaosa iseeneslik värisemine - hingeloom tegutseb, elulutikas. See tuleb tavaliselt nähtavale siis, kui inimene ise magab. Nagu elavate nii ka surnute hinged esinevad loomakestena. Hinge-liblikas. Hingeloomana esineb sageli puuk, keda kutleti kurjade inimeste või nõidadena, kes tahavad teha kahju. Kadakaga suitsetamise läbi saavat neist lahti, ka konnadest ja hiirtest ja hall kassidest jne. 9. Siirdhing. Hing võib mitte ainult irduda oma kehast, vaid ka siiduda teise kehasse.
kinnitatud. See võib tunduda imelik, aga on tõestatud et turvavöö võrdub elu. Jalgratturitele on ellujäämiseks vajalik kiiver. Võib ju mõelda, et ollakse nii hea sõitja, ega tule kõne allagi, et kukutakse või avariisse satutakse. Selline mõtteviis on väär, sest isegi jalgratturid, kelle tööks on jalgrattasõit, ka nemad kukuvad ja kas meil oleks siis üldse enam rattasportlasi kui neil kiivreid poleks. Kiiver kaitseb kukkudes meie kõige tähtsamat kehaosa pead. Alati ei põhjusta kukkumine just surma, aga kui vigastada pead, võib jääda halvatuks, pimedaks, kõnevõimetuks või mis iganes vaegusega, oleneb milline ajupiirkond kõige enam vigastada saab. Jääda halvatuks on peaaegu sama hea kui olla surnud, kuna elu pole enam täiuslik, seega jääb üle kasutada kiivrit alati kui jalgratta selga istuda. Ma ei saa sellistest inimestest aru, kes kasutavad kiivrit vaid selleks, et mitte politseilt trahvi saada
Kadrioru Saksa Gümnaasium JÄSEMEVIGASTUSED JA TAASTUSRAVI Referaat Nimi: Ann Mäekivi Klass 11.B Tallinn 2012 SISUKORD 1. Taastusravi...................................................................................................................3 1.1. Sissejuhatus..........................................................................................................3 1.2. Taastusravi pedagoogilised põhimõtted...........................................................3-4 1.3.Füüslise taastusravi vahendid...............................................................................4 1.4. Pedagoogilised taastumisvahendid......................................................................4 2. Vigastused ning nende võimalikud tagajärjed...........................................................5 2....
retseptor - ärritust vastuvõttev organ dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; akson - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksiaeg aeg ärrituse andmise momendist vastus reaktsiooni tekeni refleksikaar - tee ärrituse andmise momendist vastus reaktsiooni tekeni Parees motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus Paralüüs vastav kehaosa jääb liikumatuks innerveerima s.o. närvidega varustama närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist aferentne e. sensoorne (tooma)närv - tundenärv eferentne e. motoorne (viima)närv
Kõhr võib ka ise talitleda sisetoesena nt kõrvalestad. *veri rakuvaheaineks on vedel vereplasma. Ülesandeks on hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine. *lümf *sülg - närvikude. Koosneb neuronitest, mille kehad paiknevad peaaju ja seljaajus ning nende jätked ulatuvad kõikjale. Rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Elundkonnad: Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni. Ühetalitlusega elundid koonduvad elundkondadeks. - katteelundkond. Kaitseb keskkonnamõjude eest. Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. 1.) nahk 2.) sidekude ( rasv ja kõhrkude) 3.)närvirakud ja retseptorid ( Taktiilsed retseptor aktiivne retseptor, reageerib puudutustel; temp. muutustega seotud retseptorid. ) 4.) higinäärmed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
