ärkamised. Liiga mitmekesine päevakava, täis muljeid ja emotsioone, takistab rahulikku öist und, kuna aju peab päeva jooksul saadud infot aktiivselt ümber töötlema. (Roomeldi jt 2003:18) 5. Meeleolu ja emotsioonid Ülemäärast ärevust, kurbust, meeleolude kiiret vaheldumist ning madalat enesehinnangut esineb hüperaktiivsetel lastel eakaaslastest sagedamini. Samuti avaldub neil eakaaslastega võrreldes sisemine pinge sagedamini kehaliste kaebustena. Madal enesehinnang kujuneb ennamsti negatiivsete hoiakute tõttu, mida laps kogeb oma pereliikmete ja eakaaslaste poolt. Ülemäärane kurbus ja ärevus on seotud ümbritsevate inimeste rahulolematusega lapse käitumisega, kuid võib esineda ka suurem pärilik soodumus ärevuse ja kurbuse tekkeks. (samas:18) 6. Suhtlemine Suhtlemisprobleemid on hüperaktiivsetele lastele iseloomulikud, kuid alati ei tulene need ainult hüperaktiivsusele omastest iseärasustest
1. alla 7 a tehtud tehing – ühepoolne tehing on tühine, puudub tagantjärele õigus heaks kiita. NB!!! Tegu absoluutse tühisusega. 2. Mitmepoolne tehing on tühine ERAND-juhul, kui vajalikud vahendid andis seaduslik esindaja või 3. isik ja tehing täidetakse nende vahenditega 3) 7-17 alaealise ühe- ja mitmepoolne tehing on tühine Legaaldefinitsioon: Asi on kehaline ese. Kehaliste esemetena käsitletakse kõiki esemeid, mis füüsilises mõttes täidavad ruumi. Kehalised esemed võivad olla tahked, vedelad või gaasilised. Kehaline ese on haaratav, meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja teda on võimalik vallata st oma võimu all hoida. Loomad ei ole asjad, kuid nende suhtes kohaldatakse reeglina asjade suhtes käivaid sätteid. Jagatakse juriidilise tähenduse järgi
TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL Fotograafia osakond Kristin Hansen FEMINISMI ARENG KIVIAJAST TÄNAPÄEVANI Essee Juhendaja: Kristina Tamm Tartu 2017 Feminismi eesmärk on juba 19.sajandi klassikalisest realismist saati olnud luua võrdsus kõikide inimeste õigustele ning vabadusele. Mina aga panen selle fakti kahtluse alla ning küsin, kas feminismi eesmärk on tõesti koguaeg olnud luua võrdseid õiguseid meeste ja naiste vahel või on see läbi aja transformeerunud? Miks feminism üldse tekkis? Kas see võis tekkida naiste ning meeste suure erinevuse tõttu või on siin ka muud põhjused? Seda on küsinud ka ajaloolane Joan Scott. ,,Kas naised on samasugused kui mehed? ...
hukkumise ja kommunismi võidu paratamatuse igakülgne ja sügav teoreetiline põhjendamine. Kogu ühiskondliku mõtte sajanditepikkuses ajaloos ei ole midagi võrdset Marxi tohutu teadusliku tööga. Ühiskonna arenemise seaduste avastamisega näitas Marx töötajaile esmakordselt kätte reaalsed teed ja vahendid, mida kasutades on võimalik luua tingimused tõeliselt inimvääriliseks eluks, kõigi inimeste heaoluks ning nende kehaliste ja vaimsete võimete vabaks ja igakülgseks arenemiseks. Alates 19. sajandist sai võitlus kommunismi eest ajaloo seaduseks. Marxi osa selle seaduse avastamises ja rahvahulkadele kommunismi õpetamises kujutas hästi sotsialismiajastu väljapaistev poeet Majakovski: ,, Meile näis, et kommunismi lätted, Meredki on juhuslikku laadi. Ühiskonna seadused Marx näitas kätte, Pani rooli juurde proletariaadi. Marxi raamat ükski pole surnud asi, Mitte mõttemuumiate sark,-
meeldiv muusika liiga vara lõpeb. Üks beebide lemmikuid on särav, rütmikas ja samas õrn mängutoosimuusika. Nende meelisrepertuaari kuuluvad loomulikult ka ema lauldud laulud ning juba vastsündinuna reageerivad nad väga hästi klassikalisele muusikale. Muuseas, kõige uinutavamalt mõjuvat neile Chopini nokturnid. Teadlased väidavad, et klassikalise muusika kuulamine beebieas soodustab igati nende intellektuaalsete ja kehaliste võimete arengut. Eriline võlujõud on aga Mozarti muusikal. On tehtud tuhandeid uurimusi ja kirjutatud sadu raamatuid teemal ,,kas ja kuidas Mozarti kuulamine varajasest lapsepõlvest alates muudab inimest targemaks" ning tõestatud, et tema muusikal on sügav mõju ajule. Mozarti muusika aktiveerib ajutegevust, mõjub positiivselt verbaalsetele võimetele, loomingulisusele, intuitsioonile ja mälule ning aitab kaasa mõttetegevusele ka täiskasvanutel
Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest, mis on oma ideaalsete kujunditega teda nagu läbi põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses ning mille tagajärjel tekivad mõisted. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopavõrdpildi abil. Me inimesed oleme nagu koopas. Meie selg on alatiselt pööratud koopa avause poole ja nägu koopa vastasseinale. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. Tõelised esemed on ideed. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal. Ja seejuures oleme ekslikult veendumuses, nagu näeksime igavesi ideid. Ideede
kokkupuutumist. Filosoofia ülesandeks ongi analüüsida erinevaid hinge alarmeerivaid ettekujutusi, et inimest neist vabastada ja aidata tal saavutada ja säilitada hingerahu. Epikurose järgi on võimalik taandada kõik hingelised naudingud või kannatused kehalistele. Hingeline nauding seisnevat käesoleva, olnud ja tulevase kehalise heaolu peale mõtlemises, hingeline kannatus aga hirmus ja mures käesolevate, olnud ja tulevaste kehaliste valude puhul. Näiteks naudingut sõprusest, mida epikuurlased eriti kõrgelt hindasid, seletasid nad sellega, et inimesed on huvitatud kehalisest kahjustamatusest: kui inimesel on palju sõpru, saab ta arvestada sellega, et need teda hädaolukorras aitavad või vaenulike rünnakute vastu kaitsevad. Ka surmahirmu paistab Epikuros interpreteerivat hirmuna kehaliste valude ees, mida saab ületada, selgitades, et surmaseisund tähendab tajude puudumist ning järelikult ka valude puudumist.
programs) ja sobivuse saavutamise programmid (vt Bridger, 1995; Workplace Health ..., 1997), mis kujutavad endast füüsilise treeningu programme eesmärgiga vähendada ametitöö ebasoodsat mõju ja on suunatud jõu, painduvuse ja vastupidavuse suurendamiseks. Et programm oleks efektiivne, peab ta: 1) olema suurema intensiivsusega kui töö, 2) kasutama harjutusi, mis sarnanevad tööliigutuste ja tööasendiga, 3) olema hinnatud testidega, mis sarnanevad tööga. Mitmesuguseid kehaliste harjutuste programme on välja mõeldud ka töötajate jaoks, kes töötavad pidevalt arvutiga. Harjutusi tehakse enamasti töökohal. Need harjutused peavad: 1) pidevalt koormatud ja pingul olevaid lihaseid lõdvestama, 2) andma mitmekülgse kerge koormuse lülisambale, 3) koormama pidevalt lõdvestunud lihaseid, 4) tühjendama alajäsemete veene. Toitumine ettevõttes Organism peaks saama optimaalse koguse süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja teisi toidu
spetsialiseerumisega antud spordialale, sealjuures on üldise arengu ja antud spordialale spetsiifiliste omaduste arendamine erineva tähtsusega sportlase karjääri jooksul. Kui treeningute alustamise perioodil on olulisem sportlase üldine areng, siis meisterlikkuse kasvuga omavad järjest suuremat rolli spordialale spetsiifilised omadused. Seega on sportlase arengu aluseks treening. Sporditreeningut võib defineerida kui sportlase ettevalmistuse peamist osa, kehaliste harjutuste kasutamise spetsialiseeritud protsessi. Sporditreeningu eesmärgiks on tipptulemuste saavutamiseks vajalike omaduste ja võimete arendamine ning täiustamine antud spordialal. Sõudjate treeninguprotsessis lahendatavad ülesanded: 1. sõudmise tehnika ja taktika omandamine; 2. vajalike kehaliste võimete vajaliku taseme tagamine; 3. spetsiaalse psühholoogilise ettevalmistuse taseme saavutamine; 4
Deliirium – ohtlik seisund mis tekib alkoholi tarvitamise ärajätmisel, 2-3 päeval. - Ei saa aru kus ta on - Nägemishallukad - Segasusseisund - Kiirelt on vaja kiirabi, ravi kestab 4-5 päeva - Krambid Suurelt sõltlaselt ei tohi järsku alkoholi ära võtta ega panna lukutaha. Delirium tremens - Tekib alkoholi tarvitamise lõpetamisel - Lõhiajaline kuid mõnikord eluohtlik toksiline segasusseisund koos kehaliste häiretega - See on tavaliselt alkoholi absoluutse või suhtelise ärajääma tagajärg inimestel kellel on kujunenud raske sõltuvus pikaajalise tarvitamise foonil - Deliirium tekib sest alokohol on depressant ja aju on pidevas depressiivses seisundis. Kui alko ära jätta ärkab aju uuesti ellu ja tekivad nägemused. Ravimiseks kasutatakse rahustit - Meelepetted, unetus, treemor, hirmutunne. Seejärel teadvuse hägunemine, meelepetted ja tugev treemor
terviseprobleem kaasa toob, ning annab võimaluse järk-järgult haigusega harjuda. · Informatsioon terviseprobleemi ja raviprotseduuride kohta. Küsi raviarstilt, loe, kuula raadiot, jälgi televisiooni. Arvesta ka tuttavate nõuandeid, kuid ravi end arsti ettekirjutuse järgi. · Kasuta eneseabivõtteid. Küsi spetsialistidelt, mida saad ise teha oma seisundi parandamiseks. Sea konkreetsed eesmärgid edasiseks - näiteks tegelda regulaarselt kehaliste harjutustega või osaleda seltskondlikus elus. Selged eesmärgid ja päevaplaanid loovad korrastatuse ning võimaldavad muutusi märgata ja hinnata. · Ära karda abi küsida. Ära häbene välja öelda oma soove ja vajadusi nii lähedastele kui meditsiinitöötajatele. Nii on ka teistel lihtsam. · Arvesta võimalike tulevikusündmustega. Ole valmis kohtama probleeme, mis haigusega kaasnevad. · Määra kindlaks kaugem tulevikuperspektiiv, püüa leida tähendus
tegutsemas. Vajadus- Millegi olulise vajaduse puudujääk Motiiv- Vajadustest kasvavad välja motiivid. Kui motiiv on tekkinud, siis saan aru, et onmingis vajaduses puudujääke. Eesmärk- Milline eesmärk on ja kuidas hakkame sinna välja jõudma. Näiteks: saada baka diplom, väiksem eesmärk: läbida aine ülevaade psühholoogiast. Kognitiivne emotsiooniteooria (Schachter ja Singer)- Teooria, mille järgi emotsionaalne kogemus tekib olukorrale vastavate kehaliste reaktsioonide tõlgendamise tulemusena. Nature or nurture-Tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit:Genotüüp (pärilikkuse alus), Keskkonna mõjud. Isiksus-käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral. Kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine)- Uurib kuivõrd on meil isikuomadused kaasa sündinud ja kuivõrd me üldse ise saame midagi mõjutada.
• Tõelisusest põgenemiseks ja stressi põhjustava olukorra vältimiseks või pinge maha võtmiseks • Et toime tulla võõrutussümptoomide, depressiooni, himu või madala enesehinnanguga; • Suurendamaks enesekindlust, energiat, sooritusvõimet • Leevendamaks teisi psühholoogilisi, psühhiaatrilisi või füüsilisi probleeme, sh valu. 21. Sõltuvuse olemus ja liigid ning rehabilitatsioonipõhimõtted. - Sõltuvus väljendub kehaliste ja psüühiliste nähtude kompleksis, mille korral sõltuvusaine tarvitamine või tegevus omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse. Sõltuvusseisundit iseloomustavad: tugev tung tarvitada ainet, võimetus kontrollida aine koguseid, tarvitamise, tegevuse kestvust, võõrutusseisund aine tarvitamise lõppedes. - Sõltuvuse liigid: füüsiline, psüühiline, sotsiaalne, majanduslik, seksuaalne.
Seejärel asus igaüks oma toimetuste juurde. Riigimehed tegelesid valitsusasjadega, kohtunikud mõistsid õigust, kaupmehed sõlmisid äritehinguid. Keskpäeval katkestati töö ja võeti einet, mis oli hommikusest mõnevõrre tugevam. Päeva teiseks eineks pruugiti leiba, ube, sibulat, puuvilja ja veega lahjendatud veini. Kellel võimalik, see lubas endale väikese uinaku, et olla värske pärastlõunaks, mil tuli minna termi ennast pesema, kehaliste harjutustega tegelema või niisama juttu ajama, foorumile või Marsi väljakule jalutama. Põhiline söögikord langes aga õhtule, mil kogu perekond oli koos. Tavaliselt kutsuti õhtusöögile külalisi. Laua taga hargnes elav vestlus, arutati päevasündmusi ning kuulati, kuidas ori deklameeris luuletusi. Pidulik õhtusöök kestis harilikult mitu tundi ja koosnes kolmest osast. Alguses pakuti söögiisu 8 „Gaius Marius”, viimati muudetud 10. Märts 2013, < http://et.wikipedia
Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, samas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta Tervis on füüsiline,psüühiline ja sotsiaalne heaolu Tervist mõjutavad tegurid: perekond ja suhted,endast lugupidamine,tööhõive ja lugupidamine tööl,sotsiaal-majanduslik staatus,haridustase,sotsiaalne toetus,usaldus ja turvatunne,keskkond,poliitika,puhkevõimalused 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu: Sotsiaalne kompetentsus: Emotsionaalne küpsus: Kognitiivsed ja keeleoskused: Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised: 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? Sotsiaalsete oskuste kujundamine, kehalise aktiivsuse edendamine, lapse areng läbi mängulise tegevuse, hügieeniharjumuste kinnistamine, tervi...
Usuti, et haigus seotud kurjade vaimudega. Et vaimud tuleksid koljust välja. Haigus oli seotud kehavälise jõuga, mis on inimesest kõrgem. Antiik-Kreeka. Hippokrates . Nägi vaimu ja keha kui üht kooslust. Tema ei seostanud kurje vaime. Seevastu selgitas ta haiguse tekke nelja kehavedeliku tasakaalust lähtuvalt. Humoraalne teooria. Seda võib lugeda esimeseks püüdluseks selgitada haiguse tekkimist. Seostas haigusseisundit keha funktsioonidega, kuid rõhutas kehaliste protsesside seost psüühikaga. Oluline, et need neli kehavedelikku oleksid tasakaalus: veri, kollane sapp, must sapp, lima. Mõju tuleb väljast. Peamine on toitumine. Seostas kehavedelikke ka aastaaegade domineerimisega. Nt lima seostas talvega, veri kevadeda , must sapp sügisega ja kollane sapp suvi. Lisaks oli seos kindla isiksusetüübiga. Sangviinik (jõuline, optimistlik) domineeriv veri. Platon. Tema vastupidiselt vaatas keha ja vaimu kui eraldiseisvat kooslust
aktiivsuse lümfotsüütide kontsentratsiooni oluline langus veres. See tähendab, et pikaajaline suurte koormustega treenimine põhjustab immuunsüsteemi kaitsevõime langust. Sportlane peab olema haigustekijate vastu hästi kaitstud pärast võistlusi, sest ta on väga vastuvõtlik haigustele. 7. Kirjeldage lühidalt seost inimese kehalise aktiivsuse ja ülemiste hingamisteede infektsioonide esinemise sageduse vahel. Suurte kehaliste koormuste mõjul suurenev risk haigestuda ülemiste hingamisteede haigustesse näitab, et immuunsüsteemi efektiivsus on vähenenud. Põhjused pole üheselt selged, kuid sageli on koos sellega täheldatud limaskestades IgA ning veres NK-rakkude ja glutamiini kontsentratsiooni vähenemist. 8. Millistel perioodidel tavaliselt esineb tippsportlastel immuunsüsteemi nõrgenemise tunnuseid? Võistlusperioodi või suurema intensiisusega treening perioodi järgselt. 9
Mõned uurijad loevad seda tundmuste momenti väga tähtsaks teguriks meie unenägude tekkimisel. Teine võimalus seisneb selles, et mitmesuguste orgaaniliste protsesside läbi meis on une ajal esile kutsutud mingisugune üldine emotsionaalne ehk tundmusolek ja unenägu on sisult nagu selle põhjendus, nagu emotsionaalse olekuga antud üldise kava üksikasjalik täitmine. Mõnes unenäos võib esile astuda nii varem olnud kui ka alles une ajal kehaliste olekute läbi esilekutsutud tundmuste mõju. 3 Luupainajad Und luupainajast näevad harilikult ainult need, kes temasse usuvad. Teiste juures võtab unenägu samades tingimustes mingi teise sisu. Luupainaja, kes inimesel ja loomal «peal» käib ning teda lämmatab, tallab ja higistama paneb, polevatki mingi õige vaim, vaid inimese enda tehtud. Luupainaja olevat pahatahtlik kodanik, kes on
Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Kes on erivajadustega laps? 2 Varajane sekkumine 3 Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine 4 Erivajadustega laste arendamise põhimõtted 5 Erivajadustega laste arengu toetamine 6 Erivajadustega laste õpetamise võimalused 7 Kasutatud kirjandus 8 Kes on erivajadustega laps? Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust
Püsiv stres võib tekitada häireid viies põhilises organsüsteemis: o Hormonaalsüsteemis (põhjustab kasv- ja arenguhäireid) o Immuunsüsteemis (väheneb vastupanu haigustekitajatele) o Luu-ja lihaskonnas (tekivad pingevalud, valud liigestes) o Sümpaatilises närvisüsteemis (südame kloppimine, arütmia, veepeetus) o Parasümpaatilises närvisüsteemis (kõhukinnisus, haavandid sooltes) RAVIVÕTTED STRESSI TAANDAMISEKS Nõrkade mürgitavate ärritajate ja ülisuurte kehaliste koormuste vahele mahub sadu erinevaid pingeid, mida tuleb inimesel elu jooksul raluda, kuni hetkeni, mil tuntakse, et nüüd on põhjust arsti poole pöörduda. Stressi maandamiseks on vaja inimesel terviklikku kompleksi, kuhu kuuluks liikumisravi, toit- ja taimravi, vesiravi, massaaz, nõelravi. Ümberkorraldused uue elustiili omandamiseks võtavad pisut aega, kuid kehalie ja vaimne värkenemine, millega kaasneb paranev enesetunne ja töövõime, annavad omakorda täiendavat hoogu juurde
Avinurme Gümnaasium Perekonnaõpetus 11. klass NOORUKIIGA Koostas: Katrin Kõre Juhendaja: Kristina Pikas Avinurme 2011 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Noorukiiga..............................................................................................4-5 Alaväärsuskompleks....................................................................................6 Muutused................................................................................................7 Kehaline areng..............................................................................8 Kognitiivne areng...........................................................................8 Emotsionaalne areng......................................
mida võetakse ilma arsti ettekirjutusteta. Kui inimene ei saa enam ilma uimastiteta, siis sobib tema olukorra kirjeldamiseks uimastihullus e narkomaania. Uimastid võivad esile kutsuda mistahes vaevusi, kuid esikohal on ikkagi mõju ajule. Kui farmakoni manustamine lõpetada, hakkab selle sisaldus kehas vähenema. Kuna keharakud on oma talitluse kohandanud uue keemilise ühendi pikaajalise kohaloluga, siis tekib nende jaoks nüüd harjumatu olukord, mis meile väljendub kehaliste vaevustena – füüsilise ehk kehalise ravimsõltuvusena. Kokaiin ja paljud teised uimastid ei tekita küll kehalist sõltuvust, kuid tekitavad psüühilise ehk vaimse sõltuvuse – ning on sõltuvust tekitavad ained just sellepärastm et paljud inimesed ei suuda vabaneda ihast nende keemiliste ainete järele. Füüsiline tolerantsus paneb annuseid suurendama, et siiski ootuspärase eufooriani jõuda. Käitumistolerantsus on õpitud. Uimastitarvitaja suudab mõnikord kogemustele toetudes
tema suhtes. Romaanis on ka NKVD tegelased, kes esmalt tekitavad lugejasse vastikust ja vihkamist teisalt ka halesust ja kaastunnet nende naiivsuse tõttu. Sündmustik algab Taavi Raudoja tagasitulekust kodukanti koos oma kaaslastega. ,,Raamatus ,,Ristideta hauad" omavad nii heroilisus kui ka rahvuslikkus teistsuguse mõõtkava, kuhu mahuvad siiski ära vabadusvõtleja isiklik heroism, tema tõekspidamised, ja tema vankumatu tahe eelkõige väärtustada vaimu ja aadet kõikide olmeliste ja kehaliste kannatuste kiuste. Kui laenata Jaan Krossilt mõiste "kirjandus kui laiendatud autobiograafia", siis pole kahtlust, et Arved Viirlaiu sulest ilmunud teosed on eesti kirjandusele pärandanud unustamatult värvikalt kirjeldatuna eesti sõduri ja vabadusvõitleja, soomepoisi ja metsavenna kujud." (Kirss, Tiina 1997. Arved Viirlaiu looming rahvuslikus perspektiivis Sirp 02.11) 6
poole, mis on selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. • See vaid mõtlemise abil saavutatav tegelikkus on ideede maailm, mis kiirgab kogu teamises. • Platon ei eita meelelise maailma olemasolu; näilisuski on ju midagi rohkemat kui puhas mitteolemine. Kuid see tõsiolev ja kõige aluses olev tuum, mis teeb võimalikuks teadmise ja tarkuse, kuulub ainult ülemeelesitele ideedele. 4. KOOPA ALLEGOORIA • Selgitab ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda • Inimesed tajuvad muutuvas maailmas ainult tegelike asjade pettekujutisi, seejuures arvates, nagu nähakse tõelisi asju. • Ülim tõesus asub aga väljaspool koobast, puhta päikesevalguse käes, mis on koopas viibijatele pimestav, ja võimatu näga, kui neid spetsiaalselt ei treenita. • Koopast väljaspool asuvad asjad samastavad ideedega. • Koopas nähakse ainult ideede varje, asju. • Tegemist on koopas olevatele tõeline
2003) ja kuidas see on seotud kehalises kasvatuses tagasiside andmisega? Transs-kontekstiline motivatsioonimudel seisneb selles, et kuidas õpetaja käitumine mõjutab õpilase kehalise kasvatuse motivatsiooni ning kas see omakorda mõjutab õpilase motivatsiooni tegeleda spordiga ka vabal ajal. Seotud on see tagasiside andmisega selles osas, et õpetaja positiivse üldise tagasiside andmine ja õpilastele õpistrateegiate kasutuse õpetamine mõjutavad õpilaste sisemist motivatsiooni tegeleda kehaliste harjutustega ka vabal ajal. 16. Millised on õppimist soodustav ja milline õppimist pärssiv tagasiside andmise viisid? Soodustav-Kiitmine, tingimuslik hoolimine Pärssiv-Hirmutamine, karjumine, ülemäärase isikliku kontrolli kasutamine, kontrolliva tagasiside andmine 17. Kirjelda Cote (1999) sportimise arengulist mudelit ja too näiteid iseloomustamaks selle mudeli erinevaid staadiume Cote töötas välja sportimise arengulise mudeli, pidades silmas noorsportlase arengut alates
ERIVAJADUSTEGA ÕPPIJA Lapsel on hariduslikud erivajadused, juhul kui tal on märkimisväärselt suuremad raskused õppimisel, võrreldes eakaaslastega; tal on raskused, mis takistavad sellele eale iseloomulike õpivõimete kasutamist tavakoolis. HEV laps erineb nn tavalapsest (eakohaselt arenenud laps) vaimsete omaduste poolest sensoorsete võimete poolest neuromuskulaarsete või kehaliste võimete poolest sotsiaalse või emotsionaalse käitumise poolest kommunikatsioonivõimete poolest liitpuuete poolest Hariduslikud erivajadused hariduslikud erivajadused (HEV, ingl k SEN, special educational needs). arengulised erivajadused toimetulekupiirangud kui palju abi vajab, kuidas toime tuleb psüühilised ja kehalised erivajadused Kui HEVga isikuid tuleb siiski teataval määral märgistada, siis tuleks eelistada nimetusi,
Käsipallurite energiakulu võistlusmängus on meestel 17-23 kcal/min ja naistel 14-17 kcal/min (Ignatjeva, 1983), mida mõjutavad mängu intensiivsus ja vastase tase (Kotzamanidis jt, 1999). 2.1. Aeroobne-anaeroobne suutlikkus Sportlase liigutustegevuse muster ja sellele vastav südame löögisagedus (SLS) annab ülevaate füsioloogilistest aspektidest võistkonnaaladel. (Delamarche ja Bideau, 2011). Kuna käsipallimäng nõuab mängijalt erinevate kehaliste võimete kasutamist suurel koormusel on oluline mitmekülgne motoorne ja etaboolne potentsiaal. Mängu iseloomustavad intensiivsed, plahvatuslikud liikumised ja liigutused ning sagedased suunamuutused, mille sooritamisel on oluline alaktaatne energiatootmise kreatiinfosfaadil põhinev ATP resünteesi mehhanism. Kõrge intensiivsusega mängulised tegevused vahelduvad madalama intensiivsusega preioodidega, mille käigus domineerivad aeroovsed protsessid (Kotzamanidis jt.,1999; Norkowski, 2002)
Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energiakulu üle rahuloleku taseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaotub energiaks, mis on vajalik põhiainevahetuseks- südame, aju, kopsude ja teiste elundite tööks. Kehaline aktiivsus on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. Tegevuseta organism jääb loiuks, lõdvaks ja nõrgaks(Maiste, 1999). Regulaarsete kehaliste harjutustega on võimalik ennetada paljusid kroonilisi haigusi, näiteks südame-veresoonkonnahaigusi, suhkruhaigust ning isegi mõningaid vähivorme. Kehaline liikumine tugevdab luustikku ja parandab naha verevarustust, soodustab sirgete jalgade kujunemist ja normaalsete pöiavõlvide kujunemist (Harro, 2001). Kehaline aktiivsus vähendab depressiooni, kurvameelsust, stressi ja ärevust, parandab mälu ja tähelepanuvõimet. Lapsed, kes
Kodaniku, spartiaadid, moodustasid elanikkonnast tühise vähemuse. Ülejäänud rahvas jagunes kaheks: enamik Lakoonika asukaid perioigid olid isiklikult vabad, kuid ilma poliitiliste õigusteta ning andami- ja sõjaväekohuslased. Alistatud messenlastest said heloodid spartiaatide maaorjad. Et tagada õigusteta üle kindel kontroll kujunes Spartas range kodanike kasvatamise süsteem. Seitsmendast eluaastast elasid poisid kodust eemal rühmades ning tegelesid peamiselt kehaliste ja sõjaliste harjutustega. Kahekümnendast eluaastast loeti neid täisväärtuslikeks sõjameesteks ning kolmekümnendast kodanikuks. Tööd ei pidanud spartiaadid tegema, selle tegid heloodid nende eest. Demokraatlik Ateena Algselt kehtis Ateenas klassikaline aristokraatlik riigikorraldus. 594 eKr kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Suurenes
vahendusel. KEHA ROLL PSÜÜHIKAS Ilmekas näide keha rollist psüühikas on mitmete lihaste ja siseorganite koht emotsioone defineerivate tunnuste seas, millest räägib järgmine teemaplokk Tajus osaleb keha lisaks somatosensoorsetele meeltele ka keskkonna tegevuspotentsiaali vahendajana Paljud abstraktsed mõisted on keeles ja psüühikas metafoorselt seotud otseselt tajutavate ja sealhulgas kehaliste kogemustega Hüpoteetiline mõtlemine sisaldab ka tegevuse simuleerimist motoorsete representatsioonide osalusel Teise olendi kehalise kogemuse tahtmatum nakkumine ja tahtlikum simuleerimine on aluseks (vastavalt kogemuslikule ja tuletuslikule) empaatiale. Mäletatavasti kasutab liigutuste juhtimise süsteem palju tajutud informatsiooni Info liikumine toimub ka vastassuunas – teave parasjagu võimalikest liigutustest saab tekkiva tajumulje osaks
põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse -- o u s i a, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses ning mille tagajärjel tekivad mõisted. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata -- algkujud. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopavõrdpilt abil. Me inimesed oleme nagu koopas. Meie selg on alatiselt pööratud koopa avause poole ja nägu koopa vastasseinale. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. Tõelised esemed on ideed. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal. Ja seejuures oleme ekslikult veendumuses, nagu näeksime igavesi ideid
Vaimse tervishoiu ülesanne on hoolitseda võimalikult paremate elu- ja töötingimuste eest, et vältida kõiki kesknärvisüsteemi kasvu, arenemise ja talitluste kahjustusi. Vaimne tervishoid on tihedalt seotud üldise kehalise tervishoiuga. Vaevalt suudab keegi teha pingelist vaimset tööd, kui ta tervis on häiritud. Hambavalu ei ole suur haigus, kuid ta halvab töötahet ja -võimet: näiteks vaimset tööd on hambavaluga peaaegu võimatu teha. Nii on ka kõigi teiste kehaliste häiretega. Seetõttu ongi vaimse tervishoiu esmane nõue hoolitseda kehalise tervise eest. "Terves kehas terve vaim," ütlesid juba vanad roomlased. Peatumata siin pikemalt isikliku hügieeni, organismi karastamise, kehakultuuri ja spordiga tegelemise, külmetustest ja nakkushaigustest hoidumise jt. üldise tervishoiu küsimuste juures, vaatleksime just seda, mida on vaja teha vaimse tervishoiu huvides. Meie vaimsed funktsioonid
ehk ideede maailm ning teine meeleliselt tajutavate ehk näiva tegelikkuse maailm, mis on kaduv ning milles esemed on alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Ideed on aga püsivad, jäävad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Samuti on meeleline maailm ideede maailmast sõltuv ning kehalised esemed ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise seevastu algkujud. Kõige selgemalt selgitab Platon oma ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda koopamüüdi abil. See kujutab endast võrdpilti, milla põhjal inimesed elavad justkui koopas, kus nad näevad seintel esemete varjusid ning peavad neid tõelisteks. Tegelikult asuvad need ideed hoopis mujal. Inimesed on aheldatud näoga koopaseina poole, selg koopa avause poole, millest lahutab neid müür. Müüri taga on kunstliku valguse allikas, mis heidab seinale varje asjadest, mida kantakse mööda nende
.................................................................................. Kokkuvõte................................................................................................. Infoallikad................................................................................................. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi,tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevad referaadis ka selgeks püüan teha. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus-ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest
RAHVUSVAHELINE TERRORISM JA VÕITLUS SELLE VASTU. Referaat aines ,,Politoloogia" HHL0130 Üliõpilane: Juhendaja: Tallinn, 2011.a. SISUKORD SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................2 1.RAHVUSVAHELINE TERRORISM........................................................................3-6 1.1 Mis on rahvusvaheline terrorism?................................................................................3-4 1.2 Terrorismirelvad...........................................................................................................5-6 2.TERRORISMI VASTANE VÕITLUS........................
*2-4 aastat-aeg, millal organismi kohanemisvõime välismõjurite suhtes on suhteliselt nõrk. Selles ajavahemikus hakkab laps aktiivselt liikuma, kiiresti arenevad teadvus ja kõneoskus, suureneb traumade oht, organism ei talu ülepingeid. *7-8 aastat-sel perioodil läheb laps kooli, suureneb vaimne koormus, väheneb kehaline aktiivsus. *11-15 aastat-puberteediga seotud ulatuslikud ümberkorraldused nooruki organismis nõuavad nii vaimsete, kui ka kehaliste koormuste täpset indiviidile vastavat doseerimist. Ülekoormustel eriti rasked tagajärjed, mis võivad viia isegi psüühikahäireteni. Eriti tugevad järelmõjud on nauteainete tarvitamisel. 12. Nimeta sünnijärgse arengu iga kolme kriitilise perioodi 1 iseloomulik tunnus. Vt. eelmist vastust. 13. Regulatsioonimehhanismide üldskeem: Neutraalne regulatsioon: Närvisüsteemis närviimpulsside abil Toime kiire, kiirelt mööduv Humoraalne regulatsioon: Hormoonide toimel veres
omandamises(inimene puhkab magades ja väljapuhanud inimene suudab paremini õppida) või on tal hoopis tähtsam osa(näiteks, kas teadmisi tõlgendatakse ja korrastatakse magamise ajal ning seetõttu orienteerume nendes paremini?)? Kui see nii on, siis kas oleks võimalik kasutada uneaega efektiivsemalt, omandades magamise ajal uusi teadmisi. 3. Uni on psühho-füüsiline nähtus, mille ajal meie keha puhkab. Selle tõestuseks on kõigi kehaliste protsesside aeglustumine ning fakt, et hommikul üles ärgates tunneme ennast enamasti väljapuhanud ja värskena. Aga kas magamise ajal puhkab ka aju? Ilmselt peab ka aju puhkama, sest iga kehaorgan vajab mingisugust pausi. Samas ei tähenda ,,aju puhkamine" aju täielikku mittetöötamist magamise ajal. On ju unenägude ainukeseks loogiliseks seletuseks päeva jooksul kogutud informatsiooni töötlemine aju poolt öö jooksul
............................................................................22 SISSEJUHATUS Sain ülesandeks koostada statistilise uurismustöö. Valisin teemaks tervislik eluviis NRG õpilsate seas. Kuna ebatervislik eluviis on maitsvam ja odavam kui tervislik eluviis, siis paljud inimesed ei eelista tervislikku eluviisi. Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni põhikirja sissejuhatuses öeldakse, et tervis on täielik kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või kehaliste defektide puudumine. See on lai, kõikehõlmav sotsioloogiline mõistemäärang. Oma uurimustööga üritangi teada saada, paljud õpilased arvavad, et nende eluviis on tervislik. Palju liigutab Nrg õpilane keksmiselt nädalas, palju nad on aastas haiged ning, kuidas suhtutakse Nrg koolitoitu. Samuti lasin õpilastel pakkuda lahendusi, kuidas muuta NRG koolitoitu maitsvamaks. Küsitlesin 15-18 aastaseid Nõo Reaalgümnaasiumi õpilasi. Kokku osales küsitluses 50 õpilast. HÜPOTEESID:
Samuti otsitakse rohkem tegevust ja meelelahutust: avastusretki, jalgrattamatku, veespordiharrastusi järvedel ja jõgedel, ratsutamist, jahilkäimist, kalapüüki, traditsioonilise käsitöö õppimist, metsamarjade korjamist, talutöödes osalemist. Maaturism on väga põnev, mille käigus saavad täiskasvanud puhata ja näidata lastele kuidas maapiirkondades elu elatakse. 1.5 EKSTREEMSUSE OTSINGUIL Uus trend ennekõike äriinimeste hulgas on nn ilmajätmise puhkus, mis paneb proovile kehaliste võimete piirid. Parandamaks tervist ja tasakaalu ning võitlemaks stressivastu, jäetakse maha luksus ja veedetakse puhkus sõjaväelaagrit meenutavas spaa- või tervisekeskuses või ekstreemsetes tingimustes matkates, mitte niisama lõdvestudes. See trend annab soodsa tõuke füüsilist treeningprogrammi pakkuvate spaade ja laagrite edenemisele, mis võivad asuda ka muidu mitteatraktiivsetes ( näiteks karmi kliimaga ) sihtkohtades. 1.6 KOSMOSETURISM
erinevates ajukohtades. (Kreegipuu, M. 2009, lk. 246-249) 8 2. Nõustamine ja psühhoteraapia Psühhoteraapiat võib mõista kahes mõttes: kitsamas ja laiemas mõttes. Laiemas tähenduses on psühhoteraapia all kombeks mõelda kõiki psühholoogilisi tegureid, mis soodustavad haigete, nii psüühikahäirete all kannatajate kui ka kehaliste haigustega patsiendtide paranemist. (Kreegipuu, M. 2006, lk. 250-251) Psühhoteraapia on tervisehäirega isiku sihipärase mõjutamise protsess, mil tugineb psühholoogia seaduspärasustele ja mille eesmärgiks on häire kõrvaldaine ja leevendamine. See on kindlapiiriline tegevus nagu ravikuur ikka, millel on algus ja lõpp. Psühhoteraapia eeldab, et teraapiat teeks ainult spetsiaalse väljaõppe saanud isik, kellel on piisavalt alusteadmised nii meditsiinist kui ka psühholoogiast
Negriidid < europiidid < mongoliidid 29. Mis on motivatsioon? Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas: Vajadus, Motiiv, Eesmärk Vajadused: vajadus- motiiv- pingutus- eesmärgi mittesaavutamine- frustratsioon, kaitsemehhanismid. Kultuuriline motivatsioon- Arenguvajadus, Uudishimu, tunnetusvajadus, Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) bioloogiline motivatsioon- Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine: Valu vältimine, Hirm, Uni, Nälg, Janu, Sugutung, Uimastisõltuvus 30. Kontrollkeskme lähenemine –väline (palk, hinne, avalik tähelepanu), sisemine (reis, film, -enda jaoks) Maslow motivatsioonipüramiid Atributsioonid- Atributsioonid ehk omistamised (Weiner 1986/1989)- Kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel, Edu ja ebaedu seletused: 31
ideaalsest olemisest, mis oma ideaalsete kujunditega teda nagu läbi põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse ousia, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata algkujud. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdpildi abil. Meie, inimesed oleme nagu koopas. Oleme aheldatud näoga koopaseina poole, selg on seejuures pööratud koopa avause poole, millest lahutab meid müür. Müüri taga on kunstliku valguse allikas, mis heidab meie ette seinale varje asjadest, mida kantakse mööda meie selja taga asuvast müürist nii, et üle müüri ulatuvad ainult kantavad asjad, kandjad ise jäävad müüri taha peitu ning neid pole varjudel näha
Mis on motivatsioon? Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas Vajadused · Orgaanilised vajadus · Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus · Sotsiaalsed · Vaimsed · Esteetilised Kultuuriline motivatsioon: · Arenguvajadus Uudishimu, tunnetusvajadus · Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) Bioloogiline motivatsioon: · Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine Valu vältimine Hirm Uni Nälg Janu Sugutung Uimastisõltuvus Kontrollkeskme lähenemine Maslow motivatsioonipüramiid McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria Atributsioonid · Kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel · Edu ja ebaedu seletused: Emotsioonide omadused
Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel pärast rasket tööd taastada ning "uuena" (ingl.k. renewed) tööle tagasi pöörduda. Eelneva teooria kriitika · Kaasaeg...
isastega: telegoonia (e. järelpärandumise) hüpotees. 19. sajandi vältel tekib hulgaliselt teooriaid, mis käsitlevad inimese (erinevate rasside, rassitüüpide) koljuehitust. Valdavalt jääb peale teooria, milel kohaselt pikapealisemad rahvad/indiviidid oleksid vaimsetelt ja ühiskondlikelt omadustelt võimekamad kui lühipealised. Krahv Gobineau jutlustas üldise ühiskondliku degeneratsiooni teooriat. Idee seisnes selles, et (lähtudes vaimsete omaduste ja kehaliste tunnuste koospärandumise teooriast) erineval tasemel rasside segunemisel, asjasse puutuvate vaimsed võimed ei seguneks, teisisõnu kõrgema rassi tunnuseid ei suuda tekkinud madalam vorm edasi kanda. Euroopa rassimi jaoks peamiseks kuriteoks saavad seega segaabielud rasside vahel. Segarassideks peeti nii prantslasi kui juute. Naiste väiksema aju tõttu peetakse, et neil on konkurents sigimis- ja mõtlemisorganite vahel.
vaestekvartalis. Tõestatud: Geneetiline eelsoodumus, kriitika ja emotsionaalne pealetükkivas. 3. Mida tähendab psühhoteraapia kitsamas ja laiemas tähenduses? Psühhoteraapia kitsamas ehk spetsiifilises tähenduses on tervisehäirete ravi psühholoogiliste meetoditega. Laiemas tähenduses on psühhoteraapia all kombeks mõelda kõiki psühholoogilisi tegureid, mis soodustavad haiguste, nii psüühikahäirete all kannatajate kui ka kehaliste haiguste patsientide paranemist. Psühholoogia elukutse ja psühholoogia rakendused
Kehalise aktiivsuse areng Viieteistkümendast elukuust kolmanda eluaastani arenevad lapse kehalised võimed niivõrd, et alles hiljuti oma esimesi samme teinud maimik hakkab edukalt valdama paljusid oskusi - viskamist, püüdmist, jooksmist, tasakaalus püsimist ja löömist. Muidugi arenevad tema liikumisoskused ka järgnevate aastate jooksul edasi, kuid just sellel eluperioodil ilmnevad esimesed märgid lapse kehaliste oskustest edenemisest. Muutuse alus Kasvava lapse käte, jalgade ja keha kontrollimise ning tasakaalu ja koordinatsiooni alused võrsuvad kolmest allikast. Esiteks on nende võimele algeid näha olnud juba eelmise 15 elukuu jooksul, mil lapse koordinatsioon pidevalt paranes - sünnijärgsetest reflektoorsetest käte ja jalgade liigutustest kuni sihipärase tulemusliku tegevuseni.
Mõju algab umbes poole tunni pärast ja kestab umbes ööpäeva. Miks tarvitatakse? Metadooni kasutatakse heroiinist, moonivedelikust või valgest hiinlasest sõltuvuses olevate inimeste ravimiseks. Kui sellisel inimesel jääb järgmine narkootikumikogus saamata, jääb ta mõne tunni jooksul sisuliselt "haigeks": tekivad sülje- ja pisaratevool, kõhukrambid, valud liigestes, tugevad lihaste tõmblused, kananahk ja külmahood. Metadoon ei tekita küll naudingut, kuid hoiab ära taoliste kehaliste hädade tekkimise ja nii on inimesel võimalik hakata vähehaaval oma elu korda seadma. Kui metadooni võtab inimene, kes ei ole igapäevane opiaatide tarvitaja, on selle mõju ja tarvitamise tagajärjed sarnased heroiiniga, ainult et vähem tugevad. Kasutajat haarab õnnelaine koos soojustunde ja unisusega, ta tunneb ennast eemal igasugustest muredest. Miks on kahjulik? metadoon tekitab kiiresti vaimset ja füüsilist sõltuvust. Sõltlane ei suuda uimasti tarvitamisest
" Siit tuleb teha kaks olulist järeldust: 1) kehaliseks kasvatuseks peab olema kvaliteetne programm ja vajalik aeg (tundide arv) selle realiseerimiseks, 2) kehalisele kasvatusele peavad lisanduma tunnivälise kehalise tegevuse võimalused. Toronto ülikooli professor R. J. Shepard rõhutas konsensuse vastuvõtmisel, et parim lahendus on igapäevased kehalised harjutused. Konkreetsed uurimistulemused tõendavad (meil professor R. Silla uuringud juba 1960. aastatel), et igapäevaste kehaliste harjutuste võtmine kooli tunniplaani ei mõju halvasti akadeemilisele edukusele. Igapäevase kehalise aktiivsuse ühe võimalusena on mõnedes USA ja Kanada koolides appi võetud 15-20minutine jooksmine, ujumine, aeroobvõimlemine või aktiivsed mängud kohe pärast tunde kehalisest kasvatusest vabadel päevadel. Muidugi on meil palju mõelda, kuidas muuta kehalise kasvatuse programmid kvaliteetseiks rahvusvahelist kogemust ja teadusmaterjali mõõdupuuks võttes. On selge, et loobuda tuleb
Lennuhirmu all kannatavad sagedamini inimesed, kel esineb ka muid ärevushäireid (nt paanikahäire). Täheldatud on seoseid depressiooni ja ärevushäirete vahel 2.1Foobiad Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena - südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma- või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha värisemine, tasakaalutuse ja/või nõrkustunne, iiveldus, pearinglus, kohisemine kõrvades, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus, tung urineerida jne. Tavaliselt märgatakse ainult osasid neist sümptomitest. Sümptomite subjektiivne tugevus võib varieeruda kergest ebamugavustundest väljakannatamatu paanikahooni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
