Kehaliste võimete arendamine Vastupidavus Põhi- ehk baasvastupidavuse harjutusi kasutatakse aeroobse läve kiiruse arendamiseks.Selliste harjutuste sooritamisel on pulsisagedus 140150 lööki/min. Harjutuste kestvuseks 1-3 tundi. Aeroobse suunitlusega vastupidavus harjutuste toime doseerimisel lähtutakse: harjutuse kestusest, südame löögisagedusest, vere laktaadi kontsentratsioonist,subjektiivse pingutuse astmest, treeningu tingimustest. Maksimaalse vastupidavuse arendamiseks suunatud harjutused aitavad tõsta maksimaalse O2 tarbimise (VO2 max) taset. Selliste harjutuste kasutamisel on pulsisagedus 185190 lööki/min. Kestvusaeg ligikaudu 10 minutit. Painduvus Painduvuse arendamine toimub kahes etapis: painduvuse suurendamine ja säilitamine teatud tasemel. Painduvusharjutuste valikul ja doseerimisel lähtutakse sellest, kas kasutatakse aktiivse või passiivse painduvuse harjutusi ja kas harjutused on suunatud painduvuse parandami...
Kehaliste harjutuste mõju organismile. Referaat Koostas: Ott Soomets Juhendaja: Arno Säks Tartu 2007 Kehaline aktiivsus. On vähemalt kolm põhjust, miks iga inimene peaks olema sinasõber kehaliste harjutustega: * Esiteks, tervis nõuab hoolt. Ka siis kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. * Teiseks, üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha. Ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. * Kolmandaks, kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge. Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab
Võrumaa Kutsehariduskeskus Maaturismiteenindus MTTp-11 Referaat ,,Kehaliste harjutuste mõju organimsmile" Koostaja: Annely Lindmets Väimela 2014 Kehaline aktiivsus Kolm põhjust miks iga inimene peaks olema sõber kehaliste harjutustega: Tervis nõuab hoolt- isegi siis, kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. Üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha- ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. Kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge- Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele
Kehaline aktiivsus On vähemalt kolm põhjust, miks iga inimene peaks olema sinasõber kehaliste harjutustega: * Esiteks, tervis nõuab hoolt. Ka siis kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. * Teiseks, üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha. Ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. * Kolmandaks, kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge. Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Referaat fitness-poksis Kehaliste võimete arendamine fitness-poksiga Sander Lõuk Juhendaja: Evelyn Sepp Tartu 2008 Sissejuhatus: Fitness-poksi keskendub esimesena fitnessile ning poksimine on sekundaarne, sealjuures kasutades erinevaid poksitehnikaid, viimaks inimene parimasse füüsilisse ja vaimsesse konditsiooni, õppimaks ,,võitlema ilma võitluseta"
Pulss näitab südame löögisagedust ning pulssi saab endal ka ise mõõta (randme pöidla poolsel siseküljel, samuti lõua all kaelal kaelalihase ja kõri vahele jäävas vaos). Pulssi tuleks lugeda 10 sekundi jooksul ning korrutada tulemus kuuega, niiviisi saab teada pulsi suuruse ühes minutis. Südame löögisagedus ühes minutis peaks jääma alla 140 löögi. Peale neljandat raseduskuud tuleb hoiduda kõhuli ja selili tehtavatest harjutustest. Nõuandeid kehaliste harjutustega alustamiseks Harjutustega tuleks algust teha pikkamööda. Kui varem ei ole spordiga aktiivselt tegeldud, ei tohi raseduse ajal kindlasti suure koormusega treenimist alustada. Raseduse esimese trimestri ajal on enesetunne enamasti kehv ja jõuvarud piiratud, et veel ekstra spordiga tegelda. Teise trimestri jooksul on tavaliselt enesetunne parem ja sel perioodil võib siis ka mõõduka treeninguga algust teha.
erinevused, riskid ja mida tuleks meelespidada soovitused. Mainimata ei jäänud nende olulisus kehalise võime arenemisel. Ma sain teada, et venitamine peaks olema iga treeningu loomulik osa ning, et hea liikuvus on tähtis ennekõike nii koormusest tingitud vaevuste kui ka luustiku- ja liikumisprobleemide ennetamisel. Kuna aja möödudes hakkab keha lihasmass vähenema ja keharasva hulk suurenema, kui sa ei tegele raskustreeninguga. Oma arusaamade järgi võin öelda, et kehaliste võimete arendamine on elu kvaliteedi parandamine ning iga endast hooliv inimene peaks huvituma kardio- ja jõutreeningu olemustest. Kasutatud allikad: 1.Raamat ''Kehalised võimed ja organism'' Jürgen Weineck, Rein Jalak 2.Raamat ''Liigutaja käsiraamat'' Riku Aalto 3.Raamat ''Kuldne liikumisraamat'' Riku Aalto 4.Raamat ''15 minutit: kogu keha treening'' Joan Pagano 5.Raamat ''15 minutit: kaloripõletustreening'' Efua Baker 6.Raamat ''12-päevane keha vormimise ime'' Michael Thurmond 7
TARTU ÜLIKOOL Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut .......................... Teadustöö analüüs ja retsenseerimine ,,..................... teadustöö metoodika, II kodutöö" Füsioteraapia õppekava Tartu 2011 Uuritava magistritöö pealkiri on ,,Kiirjooksu kinemaatiline analüüs ja kiirjooksjate kehaliste võimete testimine". Töö autor on Mikola Misjuk. Töö koosneb 56 leheküljest, 19 tabelist ja 7 joonisest ja 5 lisast. Kasutatud on 48 kirjanduslikku allikat. Töö eesmärk on sõnastatud selgelt ja ühemõtteliselt. Kasutatud allikad on teaduskirjandusena usaldusväärsed ja nende maht on piisav. Eesmärgi argumenteeritud püsitamiseks nimetatud on 48 erinevat allikat, mille hulgas on eesti-, inglise- ja saksakeelset teaduskirjandust, teadusajakirju, internetimaterjale ja teadustöid
Erivajadustega lapsed probleemi olulisus tänapäeva Eestis. Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastst vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks (Lindgren, Suter 1994). Eesti lastest esineb kuni 20%-l arenguhäireid. Mõned neist on väikesed ja lühiajalise tähelepaneliku suunamise abil ületatavad, kui neid õigel ajal märgatakse. Varajane märkamine on aga tõsine probleem. Uuringute tulemusel on selgunud, et lapse arenguliste erivajaduste esmase märkajana on esikohal lapsevanem, seejärel lasteaia õpetaja, tunduvalt harvem perearst. Siit tulenebki esimene probleem kes kannab vastutust lapse arengu eripära märkamises? Lapse arenguprobleemide märkamine ja hindamine eeldavad eakohase arengu põhjalikku tund...
1. MIS ON SÕLTUVUS Sõltuvus on see, kui inimene alistub mingile ainele või tegevusele, mis võtab aeglaselt tema elu üle võimsust ja viimaks hävitab ta, juhul, kui ei leita ravi. Sõltuvus väljendub väljendub kehaliste ja psüühiliste nähtudena. Sõltuvus hõlmab nelja põhikomponenti, milleks on sundus, sõltuvus, regulaarsus ja hävitavus. Sundus on väga tugev soov midagi teha. Sõltlasest isik tunneb väga suurt soovi tarvitada narkootikumi või käituda sunduskohaselt. Sõltuvus on vajadus millegi järele või midagi teha. Regulaarsus ehk sõltuslik käitumine on elus järjekindel ja tunnuslik joon. Sõltuvuse süvenedes võivad juhtumid sageneda
käitumist, Huxley, kes väitis, et mentaalsed protsessid sündmuste tõelisi põhjusi. Inimesed näiteks ei interospekt organismi on vaid kehaliste protsesside epifenomenid, suuda põhjendada miks aegajalt toimuvad sioon tegevust s.o kaasaskäivad nähtused, mis ei avalda kummalised juhtumid (asjade kadumine, varjude - Subjektiivn
Juhendaja: Urve Jõgi Kilingi-Nõmme 2014/15 Sisukord Sissejuhatus Probleem: Paljud inimesed, kes on jõusaaliga tegelema hakanud puudub sihikindlus. Sageli nad käivad siis jõusaalis kui viitsivad, teevad veel harjutusi valesti, puudub koordinatsioon ja motivatsioon kuid seda annab parandada. Eesmärk: Täiendada õpilaste teadmisi ja oskusi jõusaalitreeningutest. Teada saada jõusaalitreeningute kasulikkusest ning kuidas mõjub tervisele. 1. Kehaliste harjutuste mõju organismile ja adaptatsioonimehhanismid Kehaliste harjutuste süstemaatilisel kordamisel kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude juurdekasvu, ainevahetusprotsesside täiustumist ja ökonomiseerumist, organismi funktsionaalsete võimete suurenemist ning elutalitlusprotsesside ja liigutuste koordinatsiooni täpsustumist. Küllaltki
Üldarendavad harjutused Sellesse gruppi kuuluvad harjutused, mis tagavad noorsportlase üldettevalmistuse. Nende koostis võrreldes teiste harjutuste gruppidega on tunduvalt mitmekesisem. Üldarendavate harjutustega valikul tuleb silmas pidada: · noore üldettevalmistus peab tagama igakülgse kehalise arengu. Õige oleks kasutada selliseid harjutusi, mis mõjustaksid efektiivselt kõigi kehaliste võimete arengut ja laiendaksid eluks vajalike oskuste ja vilumuste ringi; · noore sportlase üldettevalmistuses peavad kajastama sportliku spetsiaalsuse iseärasusi. Üldettevalmistuse vahendeid tuleks valida (spetsialiseerida), pidades silmas treenituse ülekande efekti, viies miinimumini negatiivne ülekande efekt. Sporditreeningu üldarendavad harjutused täidavad järgmisi funktsioone:
…………………… Mart Siimann, EOK president SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE I TASE Eesmärgid Maht (tundi) 1. On võimeline treeningutundi läbi viima tagades sellest osavõtjatele ohutuse 2. Tunneb kehaliste võimete arendamise põhireegleid 10 3. Tunneb suhtlemise ja rühma juhtimise põhireegleid 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (6 tundi) 1.1. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus (2 tundi) 1.1.1. Printsiipide mõiste. Üldpedagoogilised printsiibid Teadlikkus – mida teha ja miks? Järkjärgulisus – järkjärguline treeningu koormuse ja intensiivsuse tõstmine, lähtumine pedagoogilistest reeglitest: „lihtsalt – keerulisele“,
Mõni laps saab suurepäraselt hakkama keeruliste võimlemisharjutustega, mõnel on jõudu kõige rohkem kätekõverdusi teha ja mõni kohe jõuab pikka aega järjest joosta. Paljud kehalised võimed on pärilikud ehk meile geenidega kaasa antud. Samas ei ole ainult andekus see, mis meie sportlikud tulemused määrab. Kõiki kehalisi võimeid on võimalik treenida. Kehalised võimed on jõud, kiirus, vastupidavus, painduvus, tasakaal ja koordinatsioon. Lisaks neile võimetele on kehaliste harjutuste sooritamisel ja erinevate spordialadega tegelemisel vaja ka näiteks rütmitunnet, oskust lõdvestuda, ruumitaju ja mitmeid tahteomadusi. Kehaliste võimete osakaal on spordis alati erinev. On oluline arendada kõiki kehalisi võimeid. Tervislik toit, küllaldane uni, rohke liikumine, värske õhk ja puhas loodus rajavad aluse suurele väärtusele lapse tervisele. 6. Allikad I. Vuori, S. Taimela. (1998) Liikumine ja meditsiin. Tallinn: Medicina P. Karvonen
liigutusoskusi täiustama. Motoorsete testide tulemused ja nende dünaamika aitavad õpilastel oma kasvamist-arenemist jälgida, oskusi-võimeid kaaslaste omadega võrrelda. Iseseisvale harjutamisele loovad aluse kehalise kasvatuse tundides omandatud oskused ja teadmised. Neljanda kooliastme ehk gümnaasiumi ainekavasse kuuluvad põhispordialad (võimlemine, kergejõustik, sportmängud, orienteerumine, suusatamine). Gümnaasiumi kehalise kasvatuse pearõhk on kehaliste võimete arendamisel ja iseseisva harjutamise oskuste kujundamisel. Erilist tähelepanu tuleb pöörata noormeeste kehaliste võimete treenimisele, valmistades neid ette riigikaitseks. (Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002. a määruse nr 56 «Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava» lisa 20) Kehalise kasvatuse tulevikuvisiooni esitas Euroopa Kehalise Kasvatuse Assotsiatsiooni aupresident Fisher. Kehalise kasvatuse tuleviku visioonidest rääkides rõhutati kehalist kasvatust
Mis on painduvus ? Painduvus tugiliigutusaparaadi omadus, mis määrab ära inimese liigutuste liikumisulatuse ja sõltub liigese ehitusest, ümbritseva lihasmassi suurusest, lihaste, kõõluste, sidemete ja liigesekapsli venitatavusest. Rääkides üksikutest liigestest, kasutatakse painduvuse asemel liikuvuse mõistet. Heal liigeste liikuvusel on spordis suur tähtsus tagab liigutuste täpse sooritamise ja harmoonia tagab efektiivse kehaliste võimete (jõud, kiirus, vastupidavus) arendamise; oluline vigastuste ennetamisel; ennetab lihaste düsbalansi teket; aitab kaasa kiiremale taastumisele; mõjutab psüühilist seisundit. Eristatakse aktiivset ja passiivset painduvust. Aktiivse painduvuse all mõistetakse liigutuse ulatust, mis saavutatakse ilma kõrvalise abita, kasutades vaid vastavat liigutust sooritavate lihasgruppide jõudu.
• Kehalisteks võimeteks peeti kiirust, jõudu, vastupidavust, osavust ja painduvust. Nende kirjeldamisel ja arendamise metoodikas käsitleti peamiselt väliseid tunnuseid, süvenemata füsioloogilistesse mehhanismidesse, mille olemus oli vähetuntud. • Arvati, et igale spordialale on iseloomulik mitte üks võime, vaid antud tegevusele spetsiifiline jõu, kiiruse, vastupidavuse, painduvuse ja osavuse seos. Kehaliste võimete arendamine • Kehaliste võimete arendamise ühtsust nähti selles, et iga võime oma arengus, tuginedes teistele, lülitab neid ühel või teisel määral endasse. Käsitlused olid väga ühekülgsed. • Noorte kehaline ettevalmistus seisneb tema liigutustegevuseks vajalike külgede: jõu- ja kiirusomadused, vastupidavus, painduvus, koordinatsioon, arendamises. Kiirus ja selle arendamine • Kiirus on kehaline võime, mille hea taseme saavutamiseks ei piisa vaid
Liis Udris MILLISEID MÄNGE ME ARGIELUS MÄNGIME? ESSEE Õppeaines: VABA AJA JA REKREATSIOONI TEOORIAD Kehakultuuriteaduskond Õpperühm: RK-11 Tallinn 2005 Mängu all mõistetakse tegevust, mida harrastatakse tegevuse enda pärast, ajaviiteks ja lõbustuseks. Mäng on omane kõikidele igadele- pole oluline kas mängib noor või vana.Ta on jõukohane, haarav ja loomulik kehaliste ja vaimsete võimete arendamise, samuti kõlbelise ja esteetilise kasvatuse vahend nii täiskasvanule kui lapsele. Oma ülesandeid täidab mäng siis, kui seda teadlikult juhtida. Mängust osavõtu oluliseks ajendiks on sellest saadav tegevusrõõm ja algatusvõime laialdase ning vaba rakendamise võimalus- seetõttu on mängul oluline roll täita inimeste argielus. Kuid milliseid mänge siis ikkagi mängitakse?
Üldise ja spetsiaalse ettevalmistuse ühtsus. Treeningprotsessi pidevus. Seos järk-järgulisuse ja tendentsi vahel äärmisteks koormusteks. Koormuse dünaamika lainelisus. Treeningu protsessi tsüklilisus. Treeningu koormuse doseerimine: Treenitus ja selle näitajad: treenitud tekib süstemaatilise treeningu tulemusena. treenitus on kõrge töövõime seisund, mis on saavutatud kehaliste harjutuste tulemusel. Treenituse avaldused: Organismi energiavarude ja funktsionaalsete võimete kasv. Spetsiifiliste liigutusvilumiste kujunemine. Organismi talitluse ökonomiseerimine Võime organismi funktsioonide ja ressursside kiireks ja ulatuslikuks mobiliseerimiseks. Üldiste kohanemismehhanismide täiustumine ja organismi mittespetsiifilise vastupanu tõus (kõrgmäestik, külmetushaigused). Treenituse näitajad:
Depressiooni episoodid tekivad tavaliselt seoses psühhosotsiaalse stressoriga (sagedamini lähedase surm, abielulahutus, olulise suhte lõppemine; harvemini lapsesünd) ja nende kestus varieerub laias laastus - tüüpiliselt ilma ravita 6 kuud ja enam. Depressiooni kordumise risk pärast esimest episoodi on 50% - 85% ja seda valdavalt esimese 2-3 aasta vältel. Kõrgem risk haigestuda depressiooni on püsivate ärevushäirete ja ka paljude teiste psüühikahäirete ja kaasuvate kehaliste haiguste korral. Depressiooni tagajärjel võib tekkida suitsiid oht ja ka muu vägivaldne käitumine ja perekonna-, sotsiaalsed ja tööga seotud raskused sh töötus, tulemuslikkuse alanemine. Depressioon võib muutuda korduvaks või püsivaks, mis omakorda võib põhjustada stressi lähedastel inimestel nagu lapsed, abikaasa ja teised. On näidatud, et depressioon on üks olulisi tegureid, mis ebasoodsalt mõjutab paljude kehaliste
spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intuitiivne interpreteerimine (vaistlik tõlgendamine) Intervjuu uurimismeetodina: ankeediintervjuu; teemaintervjuu; avatud intervjuu Esiaeg
1 https://et.wikipedia.org/wiki/Inimvajaduste_hierarhia (08.03.2017) 3 Sõltuvushäired on probleeme lähedastega, kas on finantsilised probleemid, elus on mingi tühimik, mis vajab täitmist või on inimesel lihtsalt igav või tahab proovida uusi põnevaid asju. Põhjuseid on miljoneid, miks ühte või teist asja proovida või teha. Sõltuvustest lähemalt Sõltuvushäire on kehaliste, käitumuslike ja tunnetuslike avaldumisvormide kogum, mille korral mingi aine (narkootikumid, tubakas, alkohol, ravimid) või tegevus (kasiinos käimine, internetis surfamine jm) muutub inimese elus asendamatuks või esmatähtsaks 2. Tavaliselt on esimeseks sammuks tähelepanu vajadus. Inimestel, kellel on probleeme iseendaga, oma tunnete väljendamisega, lähedusega on aldid otsima lohutust erinvatest ainetest või tegevustest. Suurt rolli mängivad siin riskifaktorid, mis
REGULAARSE LIIKUMISE TÄHTSUS NOORTELE JA LASTELE MIKS? • abiks tugi-liikumiselundkonna kujunemisele • liikumisharjumuse püsimine ka täiskasvanueas • positiivne psühhosotsiaalne mõju • aitab vähendada stressi, ängistust ja depressiooni, mis on aktuaalseteks teemadeks puberteedieas • tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel • kaitseb paljude terviserikete vastu • sotsiaalse kuuluvustunde tekkimine • oma kehaliste võimete tundmine, piiride leidmine VÕIMALUSED: 1. JOOKSMINE 2. VÕIMLEMINE 3. UJUMINE 4. JÕUHARJUTUSED 5. RATTASÕIT 6. KEPIKÕND 7. AEROOBIKA 8. JÕUHARJUTUSED JNE..
Cooperi test Referaat 2007/2008 Spordiga tegelevatel inimestele on väga oluline saada informatsiooni oma kehalistest võimetest. Kehaliste võimete hindamiseks on välja töötatud erinevaid teste. Vastupidavuse hindamise testidest om maailmas enim tuntud ja hinnatud Cooperi test. Testi töötas välja USA sõjaväe arst Kenneth H. Cooper 1968 aastal. Tal oli vaja head testi sõjaväelaste vastupidavuse hindamiseks. Ta tegi sõjaväelastega mitmeid katseid ning avastas, et kõige täpsemad tulemused saadakse, kui joostakse 12 minutit. Cooperi testi eesmärgiks on läbida 12 minuti jooksul võimalikult pikk vahemaa.
kannatab eelkõige loode hapnikupuuduse käes. Kehaliselt väheaktiivsetel ja karastamata naistel on vähenenud vastupanuvõime haigustele. Hea on see, et kehalisel harjutamisel tugevnevad lihased, südameveresoonkond, hingamissüsteem ja paraneb kehaline vorm. Kehaliselt treenitutel naistel kulgeb sünnitus kiiremini ja kergemini ning tavaliselt on ka vähem sünnitusega seotud traumasid. Kui naisel esineb kroonilisi haigusi või esineb probleeme raseduse ajal - peab enne kehaliste harjutustega alustamist nõu pidama oma arstiga. Kehalised harjutusred võivad olla vastunäidustatud, kui esineb: rasedusaegne kõrgenenud vererõhk, rasedustoksikoos, preeklampsia, varasem raseduse katkemine või enneaegne sünnitus, platsenta eesasetus, kaksikud või esineb märke loote kasvu aeglustumisest. Rasedusel ajal on keelatud tegeleda spordialadega, millega kaasneb kõrge traumade oht, näiteks ratsutamine, pallimängud, veesuusatamine jt. Kõige
James-Lange teooria mõjutas emotsioonide uurimist peaaegu kogu 20.sajandi vältel. Cannon-Bardi teooria: Cannon tegi suure hulga katseid nii loomade kui ka inimestega ja tõestas 1927. aastal, et James-Lange teooria on ebatäpne ja isegi väär. Tema peamised seisukohad olid järgmised: - Emotsioonide ja kehalise väljenduse vahel puudub üksühene seos (nt väljenduvad hirm, ehmatus ja raev organismis ühtemoodi). - Emotsioon säilib ka kehaliste reaktsioonide puudumise korral ( kassid, kellel Cannon eemaldas sümpaatilise närvisüsteemi, käitusid koera nähes just samamoodi nagu terved kassid). - Kehaliste muutuste kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki (toores mugulsibul võib panna inimese küll nutma, kuid mitte kurbust tundma). - Kehalised muutused on üsna aeglased, kuid emotsioonid avalduvad otsekohe pärast
1.) Dualism- Millegi jagamine kaheks. (nt: inimese jagamine kaheks- keha ja vaim) Dualismi eriti tuntud vorm on Descartes'i dualism. Descartes oli esimene, kes samastas vaimu selgelt teadvuse ja eneseteadvusega ning eristas seda kehast. Tema sõnastaski esimesena keha ja vaimu probleemi praegu tuntud kujul. 2.) Okasonalism- on õpetus, mida pooldas prantsuse filosoof Nicolas Malebranche (16381715). Ta arvas, et kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel ei ole otseseid põhjuslikke seoseid. Kehalised ja vaimsed sündmused on omavahel kooskõlas selle pärast, et Jumal neid kogu aeg kooskõlastab. Okasionalism oli kristliku fatalismi filosoofiline alus. 3.) Epifenomenalism- teooria, mida pooldas T.H.Huxley, kes väitis, et mentaalsed protsessid on vaid kehaliste protsesside epifenomenid. 4
Treeningu mõju inimese füsioloogiale Miks sporti tehakse? Et ennast vormis hoida Vabaaja sisustamiseks Kehaliste võimete arendamiseks Tervise tugevdamiseks Võimalus kohtuda uute inimesega (rühmatrennid) Lühiajaline mõju sporti tehes Pulsi sagenemine Hingamise kiirenemine Vererõhu tõus Pikaajaline mõju sporti tehes Lihaste tugevnemine Vastupidavuse suurenemine Kopsumaht suureneb Rasvkoe vähenemine Verevarustuse paranemine Aitab hoida noorena Ainevahetuse paranemine Pikaajaline mõju sporti tehes Paraneb rüht
tekitab hiljem veelgi suuremat väsimust. · Kõige suuremaks ohuks energiajoogi puhul peetakse kõrget kofeiinisisaldust. Kofeiin võib tekitada ärevust, murelikkust, aga ka väga tõsiseid südamehäireid. Spordijoogid: · Spordijoogi kasutamine tagab organismi vedelikukaotuse vajaliku taastamise. · Spordijooki tuleks juua nii enne koormust, selle ajal kui peale kehalist pingutust. · Spordijooki võiks kasutada ainult üle 45min kestvate kehaliste koormuste puhul, et taastada organismi vedelikubilanss, energiavarud ja mineraalaainete sisaldus. Võrdlus: · Tihti aetakse omavahel segi energiajook ja spordijook. · Spordijook sisaldab kahte iseloomulikku komponenti süsivesikuid energiaallikana ja elektrolüüte higiga kaotatud mineraalainete korvamiseks. · Energiajook sisaldab aga kofeiini, mis soodustab vee eritumist organismist ja tõstab vererõhku.
1. ja 2. rühma kodutöö ihu-vaimu problemaatika seminariks 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie arvates olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? 3. Kas arutlusel ,,keha ja vaimu" üle võiks olla Teie arvates mingi seos ka õenduse ja tervishoiuga? Palun põhjendage oma arvamust. 1. Minu arvates tundub olevat kõige õigem dualistlik interaktsionism, kuna see on kõige loogilisem ja kõige paremini arusaadavam minu jaoks. Seal räägib, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist ja sama arvan mina. Sa ju ei sööd sellepärast, et sul on kõht tühi, mitte niisama. Või sügad ennast sellepärast, et sul sügeleb. 2. Nagu ma juba esimeses küsimuses rääkisin, siis minu arvamus on samuti see, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist. See ei saa olla minu arvates loogiline, et kehaliste ja mentaalsete protsesside vahel ei ole mingeid põhjuslikke seoseid. ...
jääb samaks. Inglastel athletic, prantslastel athletisme, sakslastel athletik, hispaanlastel athletismo, selliseid näiteid on veel palju. Ei saa märkimata jätta, et atleetikal on veel praegu ka laiem tähendus, hõlmates jõustikku või üleüldist sporti. Säärane kokkulangevus ei ole juhuslik. 80-90 aastat tagasi, kui kaasaegsed spordialad hakkasid Briti saartelt igasse maailmakaarde levima, võis pidada kergejõustikku tõesti kõige suuremat mitmekülgsust nõudvaks spordialaks. Kehaliste omaduste arendamise mitmekesisuselt on ta seda praegugi. Tihe seos inimese igapäevase tegevusega (käimine, jooksmine, hüpped, heited) lubab eeldada, et kergejõustik jääb ka edaspidi maailmas spordialaks nr. 1. Seda nii oma rakenduslikkuse ja tervislikkuse kui ka leviku ulatuse, pingsate võistluste, imetlusväärsete tulemuste ning suurkujude rohkuse poolest. Sisu Spordiajaloolased oletavad, et kehakultuuri algeid tuleb otsida inimkonna ajaloos 40 000 - 60 000 aasta kauguselt
Vaimne ja füüsiline sõltuvus Sõltuvus väljendub kehaliste ja psüühiliste nähtude kompleksis, mille korral sõltuvusaine tarvitamine omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse. Sõltuvus algab proovimisest, sellele järgneb uimasti tarvitamine, seejärel uimasti kuritarvitamine ning siis juba sõltuvus. Uimastitest tingitud sõltuvus jaguneb kaheks – vaimne ja füüsiline sõltuvus. Vaimne sõltuvus tähendab, et pärast uimasti mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem
Spordifüsioloogia -Füsioloogia eriharu -Uurib elutalitluslikke protsesse ja nende teostumise mehhanisme kehalise treeningu käigus -Uurib organismis toimuvaid muutusi, mis on tekkinud erinevate spordialadega tegelemise tagajärjel ( muutub organismi morfoloogiline struktuur ja paljude organite ning organsüsteemide funktsioon) -Tekkis eraldi teadusharuna 1930-ndate aastate keskel 1 Kehaliste harjutuste klassifikatsioon. Kehaliste harjutuste klassifitseerimine toimub kindlate põhimõtete alusel, mille tulemusena saadakse järgmised harjutuste grupid: Tööreziimi alusel: dünaamilised;staatilised. Liigutuste struktuuri alusel: tsüklilised; atsüklilised; segatüüpi. Sooritatava töö võimsuse alusel: maksimaalse; submaksimaalse; suure; mõõduka; vahelduva võimsusega. Jaotus töörežiimi alusel: 1. Dünaamilised harjutused
EHITUSEST JA TALITLUSEST VAHUR PIK INIMESE ANATOOMIA JA FSIOLOOGIA Inimese anatoomia on petus inimorganismi ehitusest, fsioloogia aga ksitleb selle talitlust. Anatoomia ja fsioloogia harusid, mis tegelevad haige organismi uurimisega, nimetatakse vastavalt patoloogiliseks anatoomiaks ja patoloogiliseks fsioloogiaks. Terminit spordianatoomia ldiselt ei kasutata, spordifsioloogia on aga selgesti piiritletav fsioloogia haru, mis ksitleb organismi talitlust kehalisel tl ning regulaarsete kehaliste koormustega kohanemise fsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine vljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Spordifsioloogia on teadusharu, mis uurib organismi talitlust kehalisel tl ja treenitusseisundi tekkimist Kehaliste koormuste mju inimesele vib sltuvalt nende kestusest, intensiivsusest ja sagedusest olla vga mitmepalgeline ja tugev. Treening (kehaliste
Inimesed ja bakterid koosnevad samadest keemilistest elementidest. Kõik elusolendid on liikumisvõimelised ja võimelised kasvama. Enamus mutatsioone on hävitavad. Neli ja pool miljardit aastat tagasi tekkis Maa. Elu poleks suutnud areneda selliseks, kui poleks olnud taimi. Imetajad arenesid trastiliselt erinevates suundades. Esimesed puudel elavad elusolendid tekkisid 50 miljardit aastat tagasi. Elusolendid, kes harjusid elama tasandikel on inimeste eellased. Kehaliste muudatustega kaasnes rida muudatusi ka koljuehituses. Esimene humanoid elas tasandikel. Ajumaht oli umbes sama suur nagu gorillal. 2,4 miljonit aastat tagasi tekkis niiöelda suutlik inimene ja ajumaht umbes pool meie omast. II Liikide teke Liigiteke tähendab kahe populatsiooni vahelise bioloogilise ristumisbarjääri teket. Uute liikide tekkimisel on lisaks geneetilistele kõrvalekalletele vajalik ka osa populatsiooni füüsiline eraldatus looduslike tõkete näol
TREENINGU FÜSIOLOOGILISED ALUSED SPORTLIK TREENING -> Organismi süstemaatiline ja plaanipärane mõjutamine kehaliste harjutuste abil, eesmärgiga tõsta või säilitada sportlikku saavutusvõimet valitud alal. -> Treeningu mõju seisneb selles, et organism on võimeline kohanema erinevatele ärritajatele. Sportlik treening põhineb kolmel olulisel mehhanismil: 1. Üldise kohanemise sündroom 2. Superkompensatsiooniseadus + 3. Spetsiifilistetingitud reflekside ning nende süsteemide kujundamine 1. ORGANISMI KOHANEMINE
Mõju algab umbes poole tunni pärast ja kestab umbes ööpäeva. Miks tarvitatakse? Metadooni kasutatakse heroiinist, moonivedelikust või valgest hiinlasest (fentanüülist) sõltuvuses olevate inimeste ravimiseks. Kui sellisel inimesel jääb järgmine narkootikumikogus saamata, jääb ta mõne tunni jooksul sisuliselt "haigeks": tekivad sülje- ja pisaratevool, kõhukrambid, valud liigestes, tugevad lihaste tõmblused, kananahk ja külmahood. Metadoon hoiab ära taoliste kehaliste hädade tekkimise ja nii on inimesel võimalik hakata vähehaaval oma elu korda seadma. Mis juhtub? Kui metadooni võtab inimene, kes ei ole igapäevane opiaatide tarvitaja, on selle mõju ja tarvitamise tagajärjed sarnased heroiiniga, ainult et vähem tugevad. Kasutajat haarab õnnelaine koos soojustunde ja unisusega, ta tunneb ennast eemal igasugustest muredest. Miks on kahjulik? Tekitab kiiresti vaimset ja füüsilist sõltuvust. Sõltlane ei suuda
normide ja väärtuste hindamine, iseseisvus. 7. VARANE KÜPSUSIGA (20/22 - 35.a) Iseseisev tööelu; võimete areng maksimumini; karjäär; intiimsuse väljendamine; lojaalsus ja truudus; elustiil; laste kasvatamine. 8. HILINE KÜPSUSIGA (35 - 55/60.a) Produktiivne ja loominguline tegevus; karjääriredeli tipp; vananemine; keskea probleemid. 9. ELATANUIGA (55/60 -70.a) Saavutused, tervise ja kehaliste võimete säilimine, terviseprobleemid, mälu ja õppimisvõime nõrgenemine, üksindus. 10. VANURIIGA (70 - 90.a) ja PIKAEALISUS (üle90.a) Kiire taandareng; teistest ja abist sõltumine; üksindus muutub talumatuks. MÕJUTAVAD TEGURID Bioloogilised, psühholoogilised, sotsiokultuurilised, keskkonnategurid, poliitilis-majanduslikud. KOKKUVÕTE Elukaar KASUTATUD KIRJANDUS http:// inimene.timberg
Kõnd; jooks; hüpped ja hüplemine; visked ja püüdmine; roomamine, harjutuste kaudu tegevuse põhiosa täitmiseks. ronimine, veere. Põhiliikumisoskuseid on vaja, et efektiivselt keskkonnas hakkama saada. Need 10. MILLEST KOOSNEB TUNNI PÕHIOSA? olulisemate liigutusoskuste ja kehaliste võimete oskused on ka täiskasvanu jaoks liikumise aluseks ja baasiks, et õppida teisi liikumisviise. arendamine; maksimaalse füüsilise koormuse tagamine; uute harjutuste õpetamine
Optimaalne pulsi sagedus aeroobse töö puhul 140-160 lööki minutis. Lihastoonus on kestev minimaalne lihaspinge, mis kindlustab keha asendi säilitamise. Kangiliikumise trajektoor- ratsionaalne liikumise teekond. Lihastesse kogunevad ainevahetuse laguproduktid- piimhape, laktoote, kusihappe soolad, skatool, indad. Miks peab enne ja peale treeningut sooritama venitusharjutusi- Laguproduktide laiali ajamine lihastes. Mis on treenitus- Kõrge sportliku töövõime seisund, mis on saavutatud kehaliste harjutuste tegemisel. Mis määratlevad meie meeleolu, emotsioonide tugevuse ja nende avaldamis astme- Koostöö ajukiire ja koealuste struktuuride vahel. Mis on assimilatsioon- Elutalituseks ja organismi ehituseks vajalike ainete omastamine ning valkude, süsivesikute jt orgaaniliste ühendite sünteesimine. Mis on disassimilatsioon- Valkude jt organismi koosseisu kuuluvate orgaaniliste ühendite lõhustamine, oma elutalituseks vajaliku energia vabastamine ning vananenud kudede ja
Sport kultuuri osa Kas sport on kultuuri osa? Sellele küsimusele peab otsima vastust. Igaühel võib olla oma arvamus selle kohta. Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus. Kultuuri seostatakse ka traditsioonidega. Kehakultuur on kehaliste võimete arendamine ja tervise tugevdamine. Kehakultuuri kõrgeim vorm ongi sport. Hulk spordiasid on tekkinud elust enesest. Näiteks squash tekkis kui vangis istunud mehel hakkas igav ja hakkas palli vastu seina taguma. Golf kujunes välja karjuse igavusest, mida leevendas kepiga lamba pabulate kaugustesse saatmine. Paljud spordialad on ka sellest tekkinud, kui inimesed tahtsid üksteisest mõõtu võtta, näiteks maadlemine, jooksmine, suusatamine
FOOBIAD Mis on foobia? Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha värisemine, tasakaalutuse ja/või nõrkustunne, iiveldus, pearinglus, kohisemine kõrvades, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus jne. Levinuimad foobiad Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobiat, mis hõlmab endas hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust
Sealne elu oli elamiseks palju lihtsam, ei tulnud tegeleda päevast päeva sõjaliste harjutustega, vaid sai tegeleda vaimutöö ning ühiskondliku kommunikatsiooniga. Seal on palju omadusi, mis Spartal puuduvad, samuti on Ateena õiguskord õiglasem, eriti naiste osas.Ateena inimesed, õigemini mehed olid veendunud, et nende päev peab mööduma kindla graafiku alusel. Hommikul külastati tuttavaid, aeti nendega arukat ateenlasejuttu ja mindi edasi, tegelema kehaliste harjutuste või otsiti sobiv koht, kus süüa. Vahel külastati ka mitmekesi mõnda sõpra, korraldati seal asjakohane pidusööming, peale seda mindi koju. Naiste ülesandeks oli olla enamik ajast kodus, valvata lapsi ning hoolitseda kodu eest. Naine sai välja ainult väga oluliste pidustuste ajaks, sedagi ainult viivuks. Spartas seevastu aga oli eluolu selline, et noored poisid, kes olid võimelised endaga hakkama saama, saadeti niiöelda kooli,
Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust. Valisin teema selletõttu, et see
Tõsiasi, mille suurejooneliseks kinnituseks on olümpiamängud, vanim, kauakestnuim, mastaapseim inimkultuuri avaldus aegade algusest peale. Kas sport on kultuuri osa? Sellele küsimusele peab otsima vastust. Igaühel võib olla oma arvamus selle kohta. Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus. Kultuuri seostatakse ka traditsioonidega. Kehakultuur on kehaliste võimete arendamine ja tervise tugevdamine. Kehakultuuri kõrgeim vorm ongi sport. Hulk spordialasid on tekkinud elust enesest. Näiteks squash tekkis kui vangis istunud mehel hakkas igav ja hakkas palli vastu seina taguma. Golf kujunes välja karjuse igavusest, mida leevendas kepiga lamba pabulate kaugustesse saatmine. Paljud spordialad on ka sellest tekkinud, kui inimesed tahtsid üksteisest mõõtu võtta, näiteks maadlemine, jooksmine, suusatamine
Mina ja loodus Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud. Normaalsete inimeste keeles lilled, puud, põõsad, ookeanid, mäeahelikud ja paljud muud asjad, mida oled ilmselt õppinud esimesest klassist saatik. Loodus on midagi, milleta inimkonda ei oleks, sest kui ei oleks päikest, ei oleks valgust ja taimed ei saaks fotosünteesida. Kui ei oleks hoovuseid, siis ei oleks ka kliima erinevusi nii palju. Loodus on paljudele tähtis, aga minule hädavajalik. Aga miks ma ei suuda loodusest hoiduda?
TERVIS 8. klass Janika Kase Tervis- minu heaolu HEA TERVIS VÕIMALDAB: viin oma soovid ja unistused ellu teen palju huvitavat mul on palju energiat tulen toime raskustega FÜÜSILINE TERVIS SOTSIAALNE HEAOLU HEAOLU VAIMNE HEAOLU Füüsiline tervis Seotud inimese kõigi elundkondadega elundkondade koostööga kehaliste näitajatega Väljendub positiivses kehatunnetuses füüsiliste haigusnähtuste puudumises Füüsiline tervis Tervisenäitajaid saab otseselt mõõta mõõdetavad ehk objektiivsed tervisenäitajad Füüsiline tervis Saab tugevdada tervisliku eluviisiga: kehalise liikumisega tasakaalustatud toitumisega õige töö- ja puhkereziimiga positiivse eluhoiakuga positiivse mõtlemisega alkoholi, nikotiini jm narkootiliste ainete vältimisega
kiiruse ja kreatiinfosfaadi mehhanismi mahutavuse parandamiseks. Arendamiseks on sobivad kõrge intensiivsusega läbitavad lõigud pikkusega 30–150 m.Põhiliseks arendamise meetodiks on kordusmeetod. Üldarendavad harjutused ja nende tähtsus Üldarendavate harjutuste valikul tuleb silmas pidada: noore üldettevalmistus peab tagama igakülgse kehalise arengu. Õige oleks kasutada selliseid harjutusi, mis mõjustaksid efektiivselt kõigi kehaliste võimete arengut ja laiendaksid eluks vajalike oskuste ja vilumuste ringi; noore sportlase üldettevalmistuses peavad kajastama sportliku spetsiaalsuse iseärasusi. Üldettevalmistuse vahendeid tuleks valida, pidades silmas treenituse ülekande efekti. Sporditreeningu üldarendavad harjutused täidavad järgmisi funktsioone: oskuste arendamine, mille baasil luuakse antud spordiala tehnilis- taktikalised vilumused;
värvide ravivast toimest , kuid kristluse levides hakati neid ürgsid tarkusi seostama paganlike uskumustega ning kirik keelustas need. 9. sajandil süstematiseeris lääne meditsiini isa Hippokrates õpetused araablasest arst Avicenna. Ta kirjeldas värve nii haiguse sümptomina kui ka ravivahendina. 18. sajandil huvitusid teadlased ja filosoofid eelkoige meteriaalsest maailmast ning nõudsid teaduslikelt teooriatelt nähtavaid tõestusi. Arstiteadus keskendus kehaliste vaevuste ravile, millega kaasnes kirurgia ja arstirohtude arendamine, selle tulemusena kadusid käibelt vaimsele tervisele ja hingele suunatud varjatumad ravimeetodid. Värviteraapia tõusis taas esile 19. sajandi lõpul. Edwin Babbit avaldas teose ,,The Principles of Light and Colour", kus ta esitas talle maailmakuulsuse toonud ühtse teooria, mis seostas suure hulga diagnoose kindlate värvustega. Vaatamata ametliku meditsiini jätkuvale skeptitsismile, on meedikud 19. sajandi jooksul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
