TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuri Teaduskond Kehaline kasvatus ja sport Mikk Saarela Toitumise mõju lihastaastumisele Referaat Juhendaja: Inga Neissaar Tartu 2015 Sissejuhatus Mitte kaua aega tagasi, soovitati peale rasket treeningut või võistlust juua palju vedelikke ja süüa banaani. Selle peale, kui palju ja millal vedelikke ja toitaineid tarbida, mõltlesid vähesed. Viimasel ajal on sellele valdkonnale spordis palju rõhku pandud
abort on kõige õigem valik. (Abort. Hosianna 2016) Aborditegemise meetodid: Kirurgilised meetodid Medikamentoosne abort Tulenevalt Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadusest on indutseeritud abort Eestis lubatud raseda sooviavalduse alusel kuni 12. rasedusnädalani. Seejärel on tehislik abort lubatud kuni 22. rasedusnädalani viiel juhul: 1. rasedus ohustab ema tervist 2. sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus 3. raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist 4. rase on alla 15-aastane 5. rase on üle 45-aastane (Elukultuuri instituut 2007) Eesti 2006. aastal tehti kõige rohkem aborte vaakumaspiratsiooni meetodil (69,5%). Ülejäänud abordid viidi läbi antiprogesterooni (23%), prostaglandiini (6,7%), küretaaži (0,5%), hüsterotoomia (0,1%) või muu meetodi (0,3%) abil. Kirurgilised aborditegemise meetodid: Vaakumaspiratsioon
Valgulised hormoonid: Türosiini derivaadid: HÜPOFÜÜS 1. Hüpofüüs kontrollib teisi näärmeid. ·. Koosneb: ·. a) eessagar ·. b ) kesksagar ja hüpotaalamus. ·. c) tagasagar hüpofüüs ·. Hüpofüüsi tagasagar toodab: §. antidiureetilist hormooni (vee regulatsioon) §. oksütotsiini kutsub esile silelihaste (eriti emaka) kontraktsioone . ·. Kehaline koormus, valu, stress, nikotiin, morfiin soodusatavad hormooni ertumist, seega uriini vähem. Alkohol inhibeerib hormooni eritust, uriini rohkem! home.scarlet.be/~janson01/imgs/hersenen.JPG HÜPOFÜÜS e AJURIPATS · Hüpofüüsi eessagara hormoonid reguleerivad teiste endokriinelundite ja organite süsteemi: § Kasvuhormoon § Gonadotroopsed hormoonid. § Prolaktiin mõjutab rinnanäärmeid piima tootma §
otseselt või kaudselt üheinimese suhtumist teistesse. Seetõttu vaatleme seni üldtunnustatud arusaamu tervitamisest veidi lähemalt. Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma. Näoilme peaks olema lahke ja sõbralik. Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Väga noored inimesed teevad tervitamisel vanemate inimeste ees sügava kummarduse. Peamised reeglid tervitamisel Tervitamine on esimene kontakt vestluskaaslasega. Silmside ja kehaline kontakt. · Esimesena tervitab ruumi siseneja. · Ametialases suhtluses tuleb jälgida positsiooni! · Esimesena tervitab positsioonilt madalam. · Käe ulatab esimesena positsioonilt kõrgem. · Võrdse positsiooni puhul lähtutakse vanusest ja soost. Isiklikus suhtluses lähtutakse vanusest ja soost: · Esimesena tervitab noorem inimene vanemat. · Mees tervitab naist. · Käe ulatab esimesena vanem või naine. Milliseid tervitamise viise esineb?
1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. - Perioodiline pedagoogika - Haridusseadlusandlus - õpikud, õppevahendid, õppekavad ja programmid - Kunst, kirjandus, kultuurilised materjalid 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus antiik - Kreekas. - Hariduse eesmärgiks täiuslikkuse ja harmoonia saavutamine Ateenas: 6-5.saj eKr haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus. Kasvatuse ja hariduse lõppeesmärk KALOGATHIA (kr. k kalon - ilu, agathon - headus). Kooliharidust said vaid vabad kodanikud, ainult poisid. Koolid tegutsevad õpetaja eraalgatusel, õppemaksudega hariduse sisu: lugemine , kirjutamine (õp kirjatark e grammatist), arvutamine, muusika (kitarrist flööti, lüürat, lüüra saatel laulma), võimlemine (toimus palestras, õpetas paidotribes
suhtes. Hoiakul on seos käitumisega. Selleks, et muuta käitumist on vaja muuta hoiakut, kuid seda teha on raske. Hoiak: mulle meeldib lennon näited: Mõtetes – lennon on fantastiline Tunnetes . mu meel läheb rõõmsaks kui kuulan lennonit käit – ostsin lennoni plaadi Kogn info: tean, et lennon annetab raha heategevuseks Afekt inf: tunnen end lõõgastununa kui kuulan lennonit Käitumusli kinfo: ma olen läbinud sadu kilomeetreid, et kuulata lennoni kontserti 1. tunnetuslik – kehaline aktiivsus on tervise tugevdamiseks 2. afektiivne - ma naudin õhtust treeningut pärast loengut 3. käitumuslik - ma eelistan nende kaaslastega suhtlemist, kes teevad sporti. Seda mõõdetakse: Täiesti nous, Nõus, Ei oska öelda, Ei ole nous, Pole üldse nous. Hoiakud on õldised hinnangud teiste inimeste, sündmuste, teemade ning iseenda kohta. Hoiakud hõlmavad suht püsivaid eelistusi, sümpaatiaid, antipaatiaid nung hinnanguid valise kk mingite kindlate aspektide vastu.
· kunst, kirjandus, kultuuriloolised · materjalid Eesti pedagoogika klassika: Peeter Põld Johannes Käis Hilda Taba Aleksander Elango 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus antiik - Kreekas. HARIDUSE EESMÄRK täiuslikkuse ja harmoonia saavutamine ATEENA · 6-5 saj. eKr tekkinud haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus · Kasvatuse ja hariduse lõppeesmärk: KALOKAGATHIA (kr.k. kalon ilu, agathon headus) Ateenas · Kooliharidus vaid vabadele kodanikele ja ainult poistele · Koolid õpetaja eraalgatusel tegutsevad
Tallinna Lilleküla Gümnaasium KIIRUSVÕIMED JA NENDE ARENDAMISE METOODIKA Koostas: Ronald Badendick Õpetaja: Meelis Rum SISUKORD 3 Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika 4 Reaktsioonikiiruse arendamise metoodika 5 Stardikiirenduse arendamise metoodika 5 Kiirusvõimete testimine 7 Kasutatud kirjandus Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika Kiirus on võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga. Eristatakse kiirusomaduste avaldumise elementaarseid ja kompleksseid vorme. Kiiruse elementaarseid vorme on kolm: 1) reaktsioonikiirus, 2) üksikliigutuse kiirus (ilma olulise välise vastupanuta), 3) liigutuste sagedus. Nimetatud kiiruse avaldumis...
Teema 1. Lapse kasvamine ja areng, selle toetamine täiskasvanute poolt. Sotsiaalne areng Kehaline areng Emotsionaalne areng Vaimne areng MÄNGUOSKUSED SOTSIAALSED OSKUSED TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED ENESEKOHASED OSKUSED 25/09/2018 LEHTE TUULING TÜ NARVA KOLLEDZ 2 TUNNETUS- JA ENESEKOHASED MÄNGU- SOTSIAALSED
Soojendus Referaat Tallinn 2017 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Kuidas soojendada? 4 Kuidas alustada soojendust? 5 Venitamine – treeningu oluline osa 6 Kehatemperatuuri reguleerimine 7 SISSEJUHATUS 2 Iga treening peaks algama soojendusega. Paraku just soojendus on treenides kippunud ununema, eriti kui treenitakse üksi. Soojendus peaks olema treeningu loomulik osa. Soojenduse eesmärgiks on treeningutulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui sa treenid suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre, mis omakorda soojendab kogu keha. Tulemuseks on kiire vereringlus ja suur verevarustus, et lihased saaksid rohkem hapnikku. Korraliku soojendusega võib kehatemperatuur tõusta kuni 40 kraadini. Lihastes võib aga temperatuur ulatuda kuni 42 kraadini. Uuringud on näidanud,et hea soojendus tagab paremad treeningt...
valivamaks, suhted lähedastega kannatavad ja kaasneb märgatav kaalulangus koos teiste kehaliste probleemidega, mis on tingitud toitainete- ja vitamiinipuudustest. Anoreksia on tahtlikult esile kutsutud nälgimisseisund. Iseloomulik on väikeste koguste söömine, aeglane söömine, kalorite lugemine, suurenenud vedelikutarbimine ja toidu peitmine ning äraviskamine. Eelistatakse süüa üksi ning madala kalorsusega toite. Tavaliselt kaasneb ülemäärane kehaline aktiivsus. Anoreksiat on raske tuvastada ja veelgi raskem on seda ravida. Selleks läheb vaja psühhiaatri ja teiste eriarstide abi.viii 3.2.Buliimia Buliimia algab söömise piiramisest ja sellele võib tõuke anda anoreksia. Kuni neljandik buliimiapatsientidest on varem kannatanud anoreksia all. See seisneb söömise piiramisele järgnevale impulsiivse söömissööstu väljaoksendamine või väljutamine lahtistite abil. Ülesöömisega kaasneb süütunne ja hirm kaalutõusu ees
Kehakeele ekspert Samy Molcho ütleb: ,,Meie tõelist olemust, näitab meie keha. Iga sisemine liigutus, tunne, emotsioon või soov väljendub keha kaudu. Kui meil on avatud meel ja terav silm märkamaks ja mõistmaks keha poolt saadetud signaale ja kommentaare, kulgevad paljud vestlused ja kohtumised palju kergemalt ja edukamalt. Kehakeele tundmine võimaldab vaba ja otsekohest suhtlemist". Kehakeele lugemine Sõnatu suhtlemise alaliigid on takseemika e kehaline kontakt, prokseemika e suhtlemise ruumiline aspekt ja kineesika e keha liikumise aspekt (miimika, pea ja pilgu liikumine, zhestid ja poosid jne). Taktiilse suhtlemise alla kuuluvad näiteks kätlemine, õlale patsutamine, üksteise puudutamine. Kehakontakt on läheduse selgemaid näitajaid. Paljud uuringud, veel enam aga praktilisi suhtlemisoskusi jagavad õpikud on pühendatud kehakeele märkide lahtimõtestamisele.
Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Füüsilised muutused une ajal: · Lihaste lõtvumine; · muutused hingamises ja pulsi sageduses.( Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis, pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt 60-le ja lastel 100-lt 89-le.); · üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega. Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust. Seda teadmist kasutati vanasti Hiinas eriti raske surmanuhtluse viisina. Inimestel ei lastud magama jääda ning lõpuks kukus lihtsalt organism kokku. Värskendav mõju on suurim sügaval unel. Värskendava une kõrval on olemas ka "väsitav" uni uni, mis on rahutu, katkendlik, ühendatud raskete unenägudega. Seepärast on õnnelikud
haiguste kujunemisel (riskikäitumine – suitsetamine, alkohol, narkootikumid; söömishäired; psühhosomaatilised häired teadvustamata närvipingest ja konfliktidest – nt valu, kõrge vererõhk, siseelundite talitluse häired). • Ka otseselt mittepsühholoogilistel põhjustel tekkinud haigusi/tervisehäireid on võimalik ravida/leevendada teatud psühhoteraapia meetodite abil (nt kognitiivne käitumisteraapia). Kehaline (somaatiline) haigus põhjustab muutusi ka inimese psüühikas: • Raskemad haigused sunnivad inimest eemale jääma igasugustest tegevustest. Tihti vajab ta koguni teiste abi ja hoolitsust. • Psüühiline reaktsioon sõltub suurel määra haiguse või vigastuse iseloomust. • Arsti (ka sotsiaaltöötaja) ülesanne on haigusteadvuse tundmaõppimine ja haige asjatute kartuste hajutamine. 14. Heaolutunne, tegevusvõime ja turvalisus kui tervisemõjurid.
Nende põhioskuste omandamine on väga mitmepalgeline ja aeglane protsess ning vastavalt sellele, kuidas terve lapse organismi süsteemid on arenenud, hakkavad kujunema uued liikumisoskused. Lapseeas tekib palju ebaõnnestumisi istumisel, kõndimisel ja jooksmisel, kuid see ei peata last arenemast ja oma minapilti avastamast. (Roper jt 1996: 269). Igapäevane liikumine seisneb selles, millist energiahulka me kulutame päeva jooksul erinevate liigutustega. Kehaline võimekus tähenab seda, kuidas me sooritame liikumise ülesandeid – hästi või pahasti. Ei teata, milline aktiivsuse tase peab olema lapse normaalseks arenguks ja kasvamiseks, siiski on teada seost spordiga ja mõju organismile. Treenimine laspeeas mõjutab hästi tervist ja kutsub esile väljapaistvaid füsioloogilisi muutuseid kehas. Uuringud Ameerika Ühendriigis on näidanud, et sportimine eelkoolilastel võib muutuda regulaarseks ja on eelduseks heade tulemusteks kehalise
see on pisut kitsas ja ühepoolne. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Tuhandete aastate jooksul välja kujunenud reageerimisviis aitab koondada energiat kas võitluseks või põgenemiseks. Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Inimesed reageerivad stressile erinevalt. Üks ja sama olukord võib ühe isiku viia paanikasse, teise aga virgutada kiirelt tegutsema. Stressi tähtsaks rolliks on aidata kiiresti kokku võtta organismi jõuvarud. Närvipingest iga hinna eest hoiduda püüdes kärbime tahtmatult oma võimalusi majanduslikku heaolu parandada, uusi teadmisi omandada, maailmas ringi reisida, karjääri teha,
Sintoismil ei ole oma järgijatele absoluutseid käske peale "lihtsa ning looduse ja inimestega harmoonias oleva elu". Öeldakse, et sintoistlik vaim näeb ette "neli kinnitust": Traditsioon ja perekond. Perekonda peetakse peamiseks lüliks, mis traditsioone edasi kannab. Põhilised pidustused on seotud sünni ja abiellumisega. Armastus looduse vastu. Loodus on püha. Olla kokkupuutes loodusega tähendab olla lähedal kamidele. Loodusobjekte austatakse, sest nendes on kamid. Kehaline puhtusearmastus. Sintoistid kümblevad sageli, pesevad sageli käsi ja loputavad sageli suud. Matsuri: mis tahes pidustus, mis on pühendatud kamidele. Neid korraldatakse sageli. 6 Patt ja ebapuhtus Sintoism ei pea midagi iseenesest patuks. Teatud teod tekitavad rituaalse ebapuhtuse, millest tuleb vabaneda meelerahu ja hea käekäigu huvides, mitte sellepärast, et ebapuhtus oleks iseenesest väär.
instrumentaalne tingitus jne). · klassikaline tingitusele (tingimatud ja tingitud refleksid); · operantsele /instrumentaalsele tingitusele. Tarbija püüab käituda nii, et tulemus oleks positiivne vältides negatiivseid asjaolusid; See on tarbijate mõjutamine positiivsete kinnituste abil turundajate poolt. Positiivset kinnitamist kasutatakse laialdaselt reklaamides, teeninduses, müügikampaaniates jne Positiivseks kinnituseks võib olla naeratus, tähelepanu, kehaline kontakt, kompliment, tunnustus, rahaline soodustus, boonuskaart jne · Operantse kinnituse alla käib ka vormimine astmeline lähenemine, näiteks eelnev kingituste tegemine, teenindusettevõttes tasuta kohvi pakkumine jne 8. Tajutud riski ja ostukäitumise vahelised seosed. · Kõrge tajutud risk soodustab lähtumist harjumuspärasest (nii nagu eelmine kord), selgelt mõõdetavatest kriteeriumidest (hind jne), traditsioonidest (nii nagu teised seda teevad jne)
hirmust, kuid see on valdavalt alateadlik. Hirm kui ärevus erineb hirmust kui tundest selle poolest, et sellega kaasnevad spetsiifilised kehalised reaktsioonid. Hirm kui foobia. Erinevus ärevuse ja foobia vahel on see, et foobiad on alati välisest stiimulist tingitud ning ärevus sisemisest. Foobiaid käsitletakse patoloogiliste reaktsioonidena, mida väljendatakse liialdatult ning ekstreemselt. Foobiaga inimesel võib tekkida paanika seisund, mille teket mõjutab kontrollimatu kehaline reaktsioon. 1.3. Rolfi juhtumi kirjeldus 9-aastane Rolf ei suuda koolis kontsentreeruda. Ta on alati hirmu täis ning tema sõnul hakkab tal alati kõht valutama mingi töö kirjutamisel. Hommikuti on tal kramplikud valuhood ja oksendamine. Arsti juurde tulnud, uuriti selle hirmu põhjust: 4-aastasena pandi Rolf lasteaias puhastusvahendite konkusse kinni, peale mida oli ta hakanud pimedust kartma ja ema külje all käima. Ühel päeval oli ta sattunud haiglasse ussripikupõletikuga
põlve- ja sääretõstejooksu, spurte nägu ja selg ees, kusjuures iga harjutust tehakse kaks sarja ja 20 30 m lõikudena .See võiks kesta 510 minutit ja veel sisaldada aeroobset tööd jõusaalis, nagu jalgrattasõitu, sõudmist või jooks- mist liikuval alusel 510 minutit, hüppenööriga hüppamist 23 minutit jne, Venitus ehk Stretching. Iga venitusmeetodi peamiseks eesmärgiks on suurendada mängija spetsiifiliste liigeste liikuvust. Mängija hea kehaline vorm ja edukas esinemine väljakul on otseselt seotud lihaste võimega liikuda suure amplituudiga. Venitus aitab lisada mängijate lihaste plahvatuslikku jõudu ja kiirust ning soodustada taastumist ja vähendada jäikust. Soojenduse ajal tehtav venitus aitab mängijatel end paremini treeninguteks ja mängudeks nii vaimselt kui ka füüsiliselt ette valmistada. Need mängijad, kes venitavad regulaarselt, kogevad vähem vigastusi kui need, kes ei viitsi korralikult venitada
ridades. Kirjakunst Hiinas ja Jaapanis Hiina Jaapan Zen-Budismi mõjud · Alates 12. saj levis hiinast Jaapanisse chan-budism, mida Jaapanis tähistati sõnaga ,,zen". · Zen-budistid on veendunud, et tõde ei saa sõnadega väljendada. Seepärast tahavad nad ennast vabastada kõigist mõttesüsteemidest, raamatutarkustest ja rituaalidest. Zen-Budismi mõjud · Lihtne elu, pidev kehaline harjutamine ja vaimne endassesüüvimine peaksid viima ootamatu selginemiseni, tõelise arusaamiseni kõigist asjadest. Seetõttu ei saa zeni õpetaja esitada mingit teooriat või seletust, kuid saab olla eeskujuks oma elustiiliga ja aindata õpilasi napisõnaliste, paradoksaalsete vihjetega. · Zeni kloostrid kujunesid samuraide poegade kasvatusasutusteks. Maalikunst · Kunstis võib zeni mõju näha kalligraafia sontaansuses ja
Kilpnääre on organismis üks suuremaid sisenõrenäärmeid. Toodab 3 sorti hormoone: · Türoksiin Reguleerib kehalist ja vaimset kasvu ning kiirendab ainevahetusprotsesse · Trijoodtüroniin Ülesanne sama, mis türoksiinil · Türeokaltsioniin reguleerib Ca ladestumist luuded ning soodustab Ca konstentratsiooni langust veres 8. Kilpnäärme hormoonide puudumisel lapseeas tekib... ... nii vaimne kui kehaline alaareng ehk kretinism 9. Struuma Kilpnäärme suurenemine ja massi kasvamine hüpofüüsi mõjul 10. Kõrvalkilpnäärme hormoon ja selle ülesanded Parathormoon reguleerib Ca ainevahetust,s stimuleerib Ca vabanemist luukoest ning hoiab ja säilitab Ca normaalset sisaldust veres 11. Harknääre, tema ülesanded Harknääre koosneb koorest ja säsist. Ülesandeks on mõjutada aktiivselt organismi kasvu ja arengut lapseeas. 12
I Vana - Kreeka ehk Hellas 1. Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele mägine, merekaudu kaubandus. lähis-ida kõrgkultuurist võeti õppust. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene periood (2000-1100 eKr), Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr), Arhailine periood (800- 500 eKr), Klassikaline periood (500-338 eKr), Hellenismiperiood (338-30 eKr) 3. Polis Kreeka linnriik sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kaljunukile rajatud kindlus), linna keskuseks oli agoraa (koosoleku ja turuplats), linna lähedal põllud ning oliivi ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. 4. Valitsemisvormid - 5. Sparta ja Ateena riigikorraldus · Sparta Aristokraatia, rahvakoosolekul lõplikud otsused ja ametnike valimine. 2 kuningat, 5 efoori (kõrgemad ...
Töö ja puhkuse režiimi tasakaalustatus Regulaarne treening, liikumine 15. Päriliku eelsoodumusega haigused Alkoholism, hüpertoonia, hüpotoonia, rasvtõbi, vähktõved, diabeet Ennetamine: Suguvõsa uuringud Soola piiramine toidus, tervislik toitumine Kehakaalu normaliseerimine Stressi vähendamine Mõõdukas kehaline aktiivsus Suitsetamisest ja alkoholist loobumine 16. Mutageenidega tekitatakse GMO mikroobidel, sest need on lihtsa ehitusega, paljunevad kiiresti (peamiselt mittesuguliselt), suhteliselt lihtne ja odav kasvatada. 17. Miks luuakse GMO-sid? Miks GMO taimi? Miks GMO loomi? Saagi säilivus Saadakse organeid inimesele siirdamiseks Inimtoiduks oluliste toitainete Kasvuhormoonide toime uurimiseks sisaldus
ELUVIISIST PÕHJUSTATUD TERVISEKAOTUS: MIDA ME TEEME VALESTI JA MIKS ? Anželika Prohhožai V 13. rühm Termin “haiguskoormus” (burden of disease) ehk “tervisekadu” surmade tõttu kaotatud eluaastate ja haigestumuse tõttu kaotatud täie tervise juures elatud eluaastate summa. Haiguskoormuse mõõtmise eesmärkid: a. ülevaate andmine rahvastiku summaarsest tervisekaost; b. peamiste tervisekaotust põhjustavate haiguste kindlakstegemine; c. enim ohustatud vanuserühmade kindlaksmääramine; d. terviseuuringute prioritiseerimine; e. tervishoiupoliitika suunamine. Esimene rahvusvaheline haiguskoormuse uuring – Global Burden of Disease Study (GBD) – 1990. aastal; Maailmapank, WHO ning Harvard School of Public Health’i koostöö. Eesmärgiks oli hinnata maailma rahvastiku tervise kogukaotust ja tervisekaotuse erinevusi peamiste regioonide vahel. Kokku kaotati maailmas 1990. aastal haiguste ...
Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui see tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. Asi on kehaline ese. Tsiviilõiguses käsitletakse asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Tsiviilõigussuhte objektiks võivad olla asjad. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asjade liigitus: 1) kinnis- ja vallasasjad: kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets jne). Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatükile oluliseks osaks
Võlausaldaja pankrotiavalduse vaatab kohus läbi 30 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel võib kohus seda tähtaega pikendada kahe kuuni. Pankrotimenetlus võib lõppeda näiteks kui puuduvad menetluse algatamis eeldused või kui võlgnik suudab tõestada et ta ei ole maksujõetu Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. Asi on kehaline ese. Tsiviilõiguses käsitletakse asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Tsiviilõigussuhte objektiks võivad olla asjad. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asjade liigitus: 1) kinnis- ja vallasasjad: kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets jne). Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatükile oluliseks osaks
suurendada järk-järgult harjutuste intensiivsust läbida jooksulõigud kiiremini, hüpata üle kõrgemale asetatud lati, suurendada jõuharjutustel vahendite kaalu. Treeningukoormuse järkjärgulisel suurendamisel on põhinõudeks algul mõõdukamalt, rohkem ja kauem, hiljem kiiremini ja tugevamini. Treeningkoormuse tõstmine peab olema kooskõlas organismi arenemisega. Arenemine toimub järk-järgult, pikkamööda ja nii peab suurendama ka koormusi. Järk-järgult suurenev kehaline tegevus põhjustab organismis ehituslikke ja talituslikke muudatusi. Paksenevad ja tugevnevad lihased, suureneb kopsumaht, tugevneb süda, areneb rindkere. Lihastes ja veres on nüüd tööks vajalikke ained rohkem, mittevajalikke laguaineid aga vähem. Organism töötab võimekamalt, väsimus ei teki nii kiiresti, närvide ja lihaste koostöö paraneb. Seetõttu on liigutused osavamad, täpsemad ja võimsamad. Treeningu põhiseadused,et arendada vastupidavust : 1
Lapse väärkohtlemise keeld – keelatud on L. suud pärast sööki ja hoidma korras oma rakendamisega, *järelevalvega ja selle tulemuste hooletusse jätmine; L. väärkohtlemine, tegevuspaika. analüüsimistega. alavääristamine, hirmutamine, kehaline karistamine. *Lapsel peavad olema lasteasutuses vajalikud Haldusjärelevalve läbiviimine ja vormid Vormid: Tegu ei ole lapse väärkohtlemisega, kui lapse isiklikud hügieenivahendid ning võimalus temaatiline – kindel teema, üksikküsimustes – käitumine kujutab ohtu lapse enda või teiste elule või hügieeniliselt pesta käsi ja jalgu voolava sooja vee ja kaebamiste ja kahtluste korral Läbiviimine: *aja ning
Tervisetaju ja tervisejuhtimine Tunneb end hästi RR 168/91 mmHg, Toitumine ja ainevahetus Patsient sööb ise pehmet toitu. Hambaproteesid (ülemine Sööb, joob vähe, VARUSTADA VEEGA ja alumine) on olemas Erituselundite talitlus Tihti kõht kinni Viimane iste 03.02.2019 Aktiivsus ja kehaline liikumine Kehalise liigutuste häiritus. Patsiendil on mõlemad puusaliigesed proteesitud, diagnoositud ka osteoporoos. Patsient on võimeline iseseisvalt istuma, tugiraami abil palati piires liikuma.
Milleks on günekoloogilisel patsiendil anamneesi vajalik koguda võimalikult korrektselt Diagnoosi täpsustamiseks, Asjakohaste analüüside määramiseks, Raseduse selgitamiseks/välistamiseks, Õigete uurimisvõtete valimiseks 3 Milleks on patsiendi objektiivne uurimine vajalik ? Patsiendist tervikpildi saamiseks 3 Kas anamneesi kogumisel on vajalik küsida perekonnaseisu? Õige vastus on 'tõene'. 3 Vaginaalset läbivaatust planeerides ja peegli valikul on vajalik anamneesist teada: : Sünnitusabi anamneesi, Patsiendi vanust, Suguleu anamneesi 3 Vaginaalse läbivaatuse eesmärk on Hinnata patsiendi sisemiste suguelundite seisundit, Leida võimalikke anatoomilisi-füsioloogilisi kõrvalekaldeid normist, Avastada patoloogiat 3 Patsiendil esineb visuaalselt läbipaistev vähene voolus, kuid lisaks esineb ebamugavustunne alakõhus. Millised analüüsid on diagnoosi täpsustamiseks vajalikud? PAP, Bakteriaalne külv, PCR klamüüdia di...
BIOLOOGIA HINGAMISELUNDKOND Hingates saab organism õhust hapnikku ja vabaneb rakkude elutegevuses moodustunud süsihapegaasist ning väikesest osast veest, mille me hingame välja veeauruna. Inimene hingab põhiliselt kopsudega, sest naha osa hingamises on ligikaudu 1-2%. Hapnikuga varustab organismi hingamiselundkond. Toidu seedimisel on üks verre imenduv lõppsaadus glükoos. Glükoosi kui ka hapniku kannab veri rakkudesse. Kui glükoos rakudes hapniku toimel lõhustub, vabaneb selles talletunud energia ning moodustuvad süsihappegaas. Seda nimetatakse rakuhingamiseks. Glükoos + hapnik = süsihappegaas + vesi+ energia Rakuhingamisel saadakse energiat. HINGAMISTEED: 1) ninaõõs 2) neel 3) kõri 4) hingetoru 5) kopsutorud (bronhid) 6) kopsud alveool ehk kopsusomp - kopsu väiksem ehitusüksus, mille membraani kaudu toimub õhu ja vere vahetus KOPSUDE EHITUS Kopsude käsnj...
suurem tunnustus, mis praeguste masstöödega kindlasti vähenes. Saavutused olid enne majanduslangust kindlasti suuremad, sest individuaaltellimuste täitmisel oli iga töö uus väljakutse. Partiitellimused on aga muutunud Mairi jaoks üksluiseks ning sellepärast on raske end motiveerida. Maslow vajaduste hierarhia: Füsioloogilised vajadused – toit, õhk, vesi, uni Eeldada võib, et kõik eelnevad vajadused on Mairil rahuldatud. Turvalisuse vajadus – kehaline või majanduslik Eeldada võib, et turvalisusega Mairil probleeme pole. Küll aga võib hirmu tekitada tööga seotud kindlustatus. Kuna majanduslanguse tõttu on tööhulk märkimisväärselt vähenenud, võib töötajaid ohustada koondamine. Sotsiaalne vajadus – sõprus, ühtekuuluvus Enne suurema osa esialgsete töötajate lahkumist oli Mairi töökaaslastega väga rahul –
veendumusele, mida tal ei olnud võimalik vältida, ei pea raviarst vastutama ravivõtte kahjulike tagajärgede eest. 12 Saksa lahendus Igasugune sekkumine patsiendi kehasse Saksamaal kehtiva õiguskorraga ainult siis ühildatav, kui see toimub patsiendi nõusolekul. Omavolilist ravi nähakse üle saja aasta vankumatuna püsinud kohtupraktikas kehavigastuse tekitamisena, kuna kehavigastuse puhul on kahjustatud õigushüveks inimese kehaline puutumatus 13 Arst ei tohi... Ühtegi patsienti tema tahte vastaselt vene ruletti mängima sundida ehk ravi edukusega tervikuna ei saa arst ennast õigustada, sest seda ei saa arst patsiendile tagada. Ravi edukus võib küll olla tõenoline, kuid siiski juhuslik.
· Tingimusteta hoolimine teise minakogemuse taju ilma selle väärtuse hindamiseta. · Haavatavus mina ja kogemuse ühildamatuse seisund, kus rõhuasetus on selle seisundi võimel luua psühholoogilist kaost. (Rogers, Carl (1951). Client-centered therapy: Its current practice, implications and theory. London: Constable.) Isiksuse käsitlus · Struktuur · Areng Isiksuse struktuur · Organism kõik, mis inimene endast kujutab kehaline, emotsionaalne, intellektuaalne. · Fenomenoloogiline väli muutuv kogemuste maailm, nii sise- kui välissündmused. · Ise fenomenoloogilise välja osa, mis koosneb 'mina', 'mind' tajudest ja väärtustest, isiksuse kese, areneb keskkonna ja organismi vastastoimes. Isiksuse areng · Inimese kaasasündinud omaduseks on headus. · Inimesele on omane eneseaktualiseerumise kalduvus.
puuduvad toidust. Palju hiljem, võibolla kuude, võibolla isegi aastate möödudes, ilmnevad toiduainete defitsiidist tingitud haiguslikud nähud mälu halvenemine, väsimus, apaatia, aga ka väga tõsised ainevahetushäired. Alles siis, kui elu kvaliteet on langenud, on kadunud söögiisu ja joomislust, kui raske haigus sunnib pidama ranget dieeti, taipame, et paljustki oleks võinud teha teisiti. Õige toitumine ei ole ainsaks tervise tagatiseks. Tähtis on ka elulaad kas kehaline koormus on piisav, kas suitsetate, liialdate alkoholi ja ravimitega. Mõju avaldavad pärilikud tegurid ja keskkonna saastumine. Annaksin teile ideid, mida proovida, ja nõu, kuidas alustada. Alustage väikestest muutustest ja kui need teile sobivad, siis jätkake. Tervislik eluviis peaks kujunema teie elu rutiiniks. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks · Nautige toitu, mida sööte · Toituge mitmekülgselt.
Mängijad: 1. Side (S) – tõstab palli; platsil 1 korraga, kokku 2; vahetab end eesliinis kohale 2, tagaliinis kohale 1 2. Universaal/nurgalööja (U/N) – võtab serve vastu; 2 inimest; eesliinis vahetab kohale 4, tagaliinis 5 või 6 3. Temporündaja (T) –lööb madalat tõstet keskel; 2 inimest; vahetab end eesliinis kohale 3, tagaliinis kohale 5 või 6 4. Diagonaalmängija (D) – mängib sidega diagonaalselt; vahetab tagaliinis kohale 5 5. Libero (L) – mängib taga kaitses, võrgu ees ei tohi olla; servi, blokki ei tohi; Vahetus toimub oma võistkonna servi ajal kohe peale servilööki. Vastaste servi ajal võetakse enne pall vastu, antakse tõsteks ja rünnakuks ja kui pall on üle võrgu läinud tehakse vahetus. Tehnika: http://www.tlu.ee/~ksirel/sportmangud/32_tehnika.html http://kohavahetus.weebly.com/ Võrkpalli õpik Määrused: Võrkpalli õpik http://vana.verska.ee/kool/Opetus/Kehaline/V%C3%B5rkpalli%20reeglid.pdf Võ...
kaaslaste liikumist, kogu rühma liikumisjoont. Loomingulisus avaldub liikumise ja muusika kokkusulatamises(konservatooriumiharidusega pianist proua Leida Idla oli oma abikaasale mitukümmend aastat ideaalne koostööpartner). Nii sünnivad Idla suurejoonelised liikumiskompositsioonid. Koolivõimlemise innuka läbiviijana kajastas ta ajakirjanduses koolitöö olukorda, võimlemissaalide puudusi ja puudumist, sekkus võimlemisõpetajate ettevalmistamise parandamisse(võttis tarvitusele termini kehaline kasvatus) levitas kursustel uusi metoodilisi suundi. Kooli kehalise kasvatuse olukorrast esines E.Idla ülevaatlikult ka 2. kehalise kasvatuse kongressil, mis toimus 1926. a. aprillis. Ettekandes "Kool ja kehaline kasvatus" rõhutas ta , et tundide arv pole koolis piisav. Teda ei rahuldanud ka võimlemise sisu. Õppetöö läbiviimisel soovitab ta Lääne- Euroopa võimlemissüsteemidest võtta ainult see, mis on meie oludes otstarbekohane ja
............................................................................. 9 3.6.3 Valgud................................................................................................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................................................... 11 Ainus õige viis normaalse kehakaalu säilitamiseks ja saavutamiseks lapseeas on tervislik tasakaalustatud toitumine ja piisav kehaline aktiivsus....................................................................... 11 Tervisliku toiduvalik peamised põhimõtted on:................................................................................. 11 vastavus vajadusele saadud energia peab olema vastavuses päeva jooksul kulutatud energiaga;...11 mitmekesisus igast toidugrupist tuleb midagi valida, et saada piisavalt toitaineid;........................ 11
kõrvetised. Sisemist hapustumist saab vähendada toidulaua reguleerimiseda. Kõige olulisemad toiduained on vedelikurikkad aedviljad: kurk, suvikõrvits, kõrvits, lehtsalat, tomat, kapsad, kartuld, porgant, peet jt. (Paju, Raudsik 2007) LIIKUMINE Märkimisväärseim võimalus tervistumiseks leiab aset suhteliselt tagasihoidliku regulaarse kehalise aktiivsuse juures. Selleks sobib mõõdukalt intensiivne, pidevalt suurenev kehaline koormus: kiire kõnd, kepikõnd, rahulik jooks, jalgrattasõit, suusatamine, ujumine või mõni harrastus. (Paju, Raudsik 2007) MUUSIKA Vibroakustilise teraapia idee sündis norralastel O. Skillel ja J. Alvinil pärast Briti muusikaterapeutide ja Ravimuusika Ühingu sümppsioni aastal 1968, kui seal defineeriti muusika viie univeraali mõju inimese kehale. o Bassitoonid rahustavad. Kõrged toonid suurendavad pingeseisundit. o Rütmiline muusika teeb erksaks
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Noorukiiga..............................................................................................4-5 Alaväärsuskompleks....................................................................................6 Muutused................................................................................................7 Kehaline areng..............................................................................8 Kognitiivne areng...........................................................................8 Emotsionaalne areng........................................................................8 Seksuaalne areng...........................................................................9 Õppimine.............................................................................................
Üldine õpetus obligatsioonidest 7.peatükk Obligatsiooniõigus- relatiivne õigus, siin on õigussuhete subjektid alati konkreetselt kindlaks määratud. Oligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet-millegi teostamist, sooritamist. Samme on obligatsiooni objekt ehk see, millele on suunatud isikute õigused ja kohustused. Obligatsioonis on kaks poolt: Õigustatud pool ehk võlausaldaja-creditor Kohustatud pool ehk võlgnik-debitor Alles siis kui kohustustest on lahutatud kriminaalõiguslik element, on meil tegemist obligatsiooniga Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimiseks on vaja fakte ja neid nim obligatsiooni tekkimise alusteks. Obligatsiooniõigused võivad tekkida mitmesugustest alustest. Obligatsiooniõigust esialgu ei arendatud seadustega vaid seda tegid preetor ja juristid. Obligatsioonide liigitus: 1. Obligationes ex contractu- lep...
vastavate vastavate või hooldajate kõrval programmide järgi. programmide järgi. Alguses kasvatatakse Alguses kasvatatakse koos sõjameestega. koos valitsejatega. Suurt Suurt rolli mängib kunst. rolli mängib kunst. Nii Nii kehaline kui vaimne kehaline kui vaimne haridus. haridus. Orjad - Platon ei räägi neist, peab ta nende olemasolu võib-olla enesest mõistetavaks Sünnipärased eeldused, lihtrahvas ei saa saada valitsejateks • Sooline erinevus • Kõrvuti meestega võivad tulevaste valitsejate ja sõjameeste õppeasutustes õppida ka vastava eeldusega naised. Platon usub, et naised suudavad teha seda kõike, mis mehed,
õlavööpiirkonnas ja alaseljas. Ta sai ja õpetas koos nõustajaga valik hingamis- ja venitusharjutusi. Peale MI nõustamist hakkas iga õhtul teha füüsilised harjutused (õlavööpiirkonnale, kätele ja terve kehale). Nüüd kui ta tegeleb harjutustega korralikult valud kaovad. Kui füüsilist aktiivsust on rohkem iga päev, siis on suurem organismi igapäevane energiakulu ja kasu tervisele on suurem (Drustine 2009: 43). Patsient saab aru, et tema riskitegurid on ülekaal, vähene kehaline aktiivsus ja ebatervislik toitumine. 1.2.3. Kolmanda kohtumise õe interventsioon Patsient/klient laadis enda telefonile sammulugeja. Ja ühe kuu jooksul sai 177609 sammu. See tähendab 5729 sammu päevas. Hea tervise jaoks on soovitavalt kõndida reipalt sammul vähemalt 30 minutit päevas 5-7 päeval. See on miinimum 3-4 tundi nädalas. Pideva liikumise aeg on vähemalt 10-15 minutit. Päeva jooksul on vaja teha vähemalt 9000 sammu päevas. (Sooba 2008:5).
Programmides olid tegevuse eesmärgid, valdkonnad ja õppesisu vastavalt laste vanusele. Samas õpetasid lasteaedades ja koolitasid teisi ka Vabariigi aegsed kasvatajad, mis tähendas, et rakendati ka Fröbeli metoodikat. 1968 ilmus esimene programm Eesti koolieelsetele lasteasutustele. Seda võib pidada esimeseks õppekavaks. Autorid olid S. Ernesaks, E. Lepik, L. Lilleaas, E. Lootsar, L. Mets, A. Piirmaa, M. Pohlak, J. Sõerd, M. Terri, E. Vee. Programmi valdkonnad: mäng, kehaline kasvatus, emakeel, matemaatiliste kujutluste arendamine, kujutavad tegevused, muusikaline kasvatus, töökasvatus. Lugema ja kirjutama õpetamine algas 6 eluaastast. Lapse individuaalsus oli programmis rõhutatud. 1974 ilmus täiendaud programm, mis oli sarnane eelmisega. Lapse lugema ja kirjutama õpetamine oli alates 5 eluaastast. Anti välja metoodilisi materjale ning Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut korraldas koolitusi. 1940 avati Tallinna Sotsiaal- ja Kodumajanduse Instituut, kes
faasis. > kehalise töö võime tõuseb 2. Järgnev treening algab siis, kui superkompensatsioon on lõppenud. > kehaline töö võime ei arene (juhuslikud koormused) 3. Järgnev treening algab siis, kui organismi töövõime pole veel taastunud. > kehalise töö võime langeb
Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja kehakuju, tööle hakkavad suguelundid, muutub naha talitlus ja tekib karvakasv, muutub ka suhtumine oma kehasse ja suhe kaaslaste ning täiskasvanutega. Mehelikku küpsemist soodustavad Sport ja liikumine, mittesuitsetamine hoidumine sõltuvusainetest ja kemikaalidest, piisav ja tasakaalustatud toit. Miks ühtedel algab murdeiga varem ja teistel hiljem? See sõltub pärilikkusest, rahvusest, toitumusest. Ka liiga suur kehaline koormus võib lükata murdeiga edasi ja aeglustada selle kulgu. Viimase 100 aasta jooksul on poiste (ja tüdrukute) murdeea algus nihkunud pidevalt ettepoole. Arvatakse, et selle põhjuseks võib olla elutingimuste ja toitumise paranemine, võibolla ka keskkonnatingimuste mõju. Näiteks laplastel, kelle elutingimused 1870-1930 ei muutunud, ei täheldatud ka poiste varasemat küpsemist. Hormoonid Hormoone toodetakse keha sisenõrenäärmetes ja nad vastutavad mehe või naise sugutunnuste
Närvisüsteem · ...i vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis eneses toimuvate protsessidega · Võtab osa kõigi elundite talituse juhtimisest ja kooskõlastamisest · Jaotub kaheks: Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Piirdenärvisüsteem · Koosneb närvidest, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega Kesknärvisüsteem · Koosneb peaajust ja seljaajust · Juhib kogu organismi tegevust · Aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saabunud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info · Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes närvirakkude arv väheneb · Õppimise ja kogemustega luuakse pidevalt uusi seoseid närvirakkude vahelm, nii et inimese vaimsed v...
TARTU ÜLIKOOLI KEHAKULTUURI TEADUSKOND ÜLDKEHALINE ETTEVALIMISTUS JOOKSUDISTANTSIDEL Referaat Henri Ojaperv Kehaline kasvastus ja sport I kursus Juhendaja: Peep Päll Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3 1.JOOKSJA KEHALISE ETTEVALMISTUSE PÕHITÕED................................................... 4 2.Lihasjõu ja vastupidavuse treeningmeetodid jooksjatel......................
mõistsin, et see on pigem privileeg. Nimelt on neil selline huvitav süsteem, et nad peavad aasta jooksul käima koolis ei rohkem ega vähem kui 250 päeva. Igaüks valib vastavalt oma eelistustele ja huvidele, mis aastaaegadel ta koolis käia soovib. Enamus õpilasi oligi valinud suve, sest seal on siis meeltult vahvad vahetunnid, rääkimata põnevatest õppeainetest. Tol korral olid lahtiste uste päevad ja mina veetsin terve aja koos 10.klassiga Nende esimene tund oli kehaline kasvatus. See toimus minu suureks üllatuseks hiigelsuure koolimaja katusel, kuhu oli rajatud staadion, väike park ja rulluisutamise rajad. Esialgu tundus see mulle väga hirmutav, kuna ma kardan meeletult kõrgust. Peagi aga sain teada, et katuse ääred on väga turvaliselt aedadega kaitstud ja õnnetuste juhtumine on saja-protsendiliselt välistatud. Üks tund kestis täpselt 60 minutit - nii nagu peab. Kui meie koolis tunduks see aeg mulle ilmatu pikk, siis seal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
