eri tüüpi veekogudes; gaasireziimi muutusega. Vee füüsikalised omadused Tihedus ja viskoossus. Oleluskeskkonnana on vesi õhust 775 korda tihedam ja u 100 korda tihedam ning need omadused on otseses sõltuvuses temperatuurist. Vesi, mille temperatuur on 25 kraadi, on kaks korda väiksema viskoossusega kui 0 kraadiga vesi. Soolsuse suurenedes suureneb nii viskoossus kui ka tihedus. Vee suurem tihedus ja viskoossus mõjutavad veeorganismide kehakuju. Suurema tiheduse korral on vee purustusvõime liikumisel suurem kui õhul. Seepärast on vooluvetes kasvavatel taimedel ümarad lehesabad asendunud lineaarsetega, leherootsud väga painduvad ja vastupidavad. Liikumatu vesi ei purusta, seetõttu saavad sellises vees taimed ilma tugikudedeta elada. Elusa tsütoplasma tihedus on lähedane vee omale. Kuid need organismid, millel puuduvad kohastumused vees hõljumiseks, vajuvad varem või hiljem veekogu põhja.
Psüühilised: Samal ajal võid märgata enda juures uusi tundeid, seletamatut ärevust ja erutust. Sinu mõtted ja käitumine võivad olla väga vastuolulised.Kiirestiareneva keha ja tunnetega võib olla keeruline. Pealegi- Sinu kehas möllavad hormoonid (testosteroon ning selle vahehormoon DHT ehk dihüdrotesto- steroon). TÜDRUKUD: Murdeiga e. puberteet on vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Tüdrukute murdeiga kestab tavaliselt 10.-16. eluaastani. Füsioloogilised: Kasv ja kehakuju muutumine, karvkate, higi ja rasu eritamine, rinnad arenvad välja, menstruatsioon, Vaimne värk sama mis poistel. 63. Üleminekuaastad ja kliimaks Klimakteerium ehk üleminekuperiood algab tavaliselt 4550 aasta vanuses. Selles eas naise viljakus järk-järgult kahaneb. Aegamööda lakkavad munasarjad tootmast naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni, mida nad on tootnud alates puberteedieast. Ovulatsioon, mis on toimunud regulaarselt igakuises tsüklis, jääb aegamööda harvemaks
Ei lahustu vees, kuid lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol ja eeter). Lipiidid on organismide energiaallikaks.Mitmetel talveuneks valmistuvatel loomadel koguneb sügisel naha alla paks rasvakiht, mis kevadeks peaaegu kaob, pruunkaru kasutab talveune ajal rasvkudet energia saamiseks. Veelise eluviisiga imetajatel on nahaalune rasvakiht energiavaruks ja aitab ka vältida keha liigset jahtumist külmas vees ning annab neile voolujoonelise kehakuju. Rasvkude ümbritseb ka kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjude eest. Lihtlipiidid ehk rasvad - on propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Vedelad rasvad ehk õlid esinevad nii taimede kui ka mitmete loomade rakkudes. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid (fosfolipiidid rakumembraani koostises esineva fosfaatrühma sisaldav lipiid
Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite rühma, mis asustab mingis ajaühikus mingit kindlat territooriumi. Populatsioon on omavahel ristuda võivate isendite kogum, kusjuures isendite ristumine teiste analoogiliste kogumite esindajatega on mingil põhjusel takistatud. Populatsiooni sekundaarne tunnus on struktuur, s.o. koosseis, mis on populatsiooni püsivuse eelduseks. Pmst võib eristada väga erinevaid struktuure, sest populatsiooni moodustavaid isendeid võib eristada väga paljude tunnuste soo, vanuse, tervisliku seisundi jms järgi. Sooline ja vanuseline struktuur (nt kui küttimisega vähendada mingit populatsiooni 4x,eemaldades kõiki vanuserühmi ja mõlemat sugu propotsionaalselt, taastub esialgne arvukus kiiremini, võrreldes olukorraga, kui vähendatakse loomade arvu 2x, kuid kütitakse ainult emasloomi), etoloogiline struktuur (hierarhia). Populatsioonil on rida tunnuseid, mida saab mõõta: Arvukus on ulukite arv mingil suvalisel te...
EMAKALA - on pikliku kehaga, meenutades välimuselt lutsu. 8. TOBIAD rulja kehaga ja terava lõppeva peaga kalad. 9. MUDILASED Läänemeres neli liiki: must mudil, kollekas pisimudil, väiksesilmaline mudilakene ja väike mudilakene. Sigimisperioodil värvuvad eredamaks nn. Pulmarüü. 10. MERIVARBLANE küürakas-jässaka kujuga hallikalt värvunud kala. 11. MERINÕEL ja madunõel väga omapärase välimuse ja eluviisiga kalad. 12. VÕIKALA - lamenenud kehakuju. Kõrgus kaks korda suurem kui laius. 13. LIIPERKALA 14. RAUDKIISK erineb ogalikust sihvakama keha poolest. 15. TUULEHAUG luud keetmisel roheliseks. 16. NELJAPOISENE MERILUTS 17. ISLANDI LIMUSK 18. MAKRELL 19. MERIKUKK 20. KIVINOLGUS MAGEVEE KALAD 1. KOHA võib kasvada 1 m pikkuseks 2. AHVEN tavaline. Marjaterad paiknevad lintidena. 3. KIISK 4. SÄRG 5. LATIKAS 6. NURG 7. HAUG 8. VIIDIKAS 9. SÄINAS SIIRDE- JA POOLSIIRDEKALAD 1
külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad , kui soojas kliimais elavail(siilid, rebased).Nähtus seostub termoregulatsiooniga- kahandab külmas keskkonnas soojuskadu ja soodustab soojas keskkonnas soojuse äraandmist. A.r on erijuht üldisemast kehapinnaökonoomsuse põhimõttest, mille kohaselt külmade alade loomadel on suhteline kehapindala väiksem kui soojade alade loomadel. Sellepärast on arktilistel imetajatel kompaktne kehakuju. Bergmanni reegel seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel (karu, tiiger) kehamõõtmed suuremad, kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes, suureneb keha soojust loovutatav välispindala suhteliselt vähem. Mõned muud põhjused piiravad B. r. i avardumist( nt. Artikas on soodsamas olukorras väiksemakasvulised liigid, kes jõuavad saavutada täiskasvanu kehasuuruse suve jooskul.
KAKSTEIST- Nääre K õ h u n ä ä r e SÕRMIKSOOL Nõre k õ h u n ä ä r m e n õ r e Lihased: osalevad liikumisel. Tekitavad ja Ensüüm LAKTAAS TRÜPSIIN LIPAAS säilitavad soojust. Glükogeeni varu. Annavad nääre Maks kehakuju. nõre Sapp SEEDEELUNDKOND: omastada PEENSOOL Nääre P e e n s o o l e l i m a s k e s t organismile toitaineid neid lagundades nõre s o o l e m a h l
kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad , kui soojas kliimais elavail(siilid, rebased).Nähtus seostub termoregulatsiooniga- kahandab külmas keskkonnas soojuskadu ja soodustab soojas keskkonnas soojuse äraandmist. A.r on erijuht üldisemast kehapinnaökonoomsuse põhimõttest, mille kohaselt külmade alade loomadel on suhteline kehapindala väiksem kui soojade alade loomadel. Sellepärast on arktilistel imetajatel kompaktne kehakuju. Bergmanni reegel – seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel (karu, tiiger) kehamõõtmed suuremad, kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes, suureneb keha soojust loovutatav välispindala suhteliselt vähem. Mõned muud põhjused piiravad B. r. –i avardumist( nt. Artikas on soodsamas olukorras väiksemakasvulised liigid, kes jõuavad saavutada täiskasvanu kehasuuruse suve jooskul
Seni on teada vaid neli leiukoht, tuntuim leid on Taungi kolju (1925), selle põhjal oletas Raymond Dart esimesena uue inimlaste liigi leidmist. Laiemalt võeti see avastus omaks alles 1950. aastatel. Oletatakse, et kehakujult sarnanes paljuski Australopithecus afarensis’ega: nende käed oli pikemad kui jalad. Arvatakse, et näokuju oli ümaram kui eelpool mainitud liigil. Liikus peamiselt püsti, kuid käeluude ja õlaliigest põhjal oli kohastunud ka ronimiseks. Meeste ja naiste kehakuju on märkimisväärselt erinev: meeste keskmine pikkus oli 138 cm ja kehakaal 41 kg, naistel vastavalt 115 cm ja 30 kg. Hammastes leiduvate strontsiumiisotoopide uuringu põhjal on pakutud, et naised on asunud sünnipaigast kaugemale elama (= elupaik asus meehe sünnipaiga piirkonnas). Kaua arvati, et see liik on esimene, mis kasutas tööriistu ja sõi loomaliha, sest samadest leiukohtadest on leitud purustatud loomaluid. Hilisemad uuringud seda ei kinnita:
ehitusele, kuigi päritolu on erinev. Nt linnu tiib ja nahkhiire esijäse. Nt pingviin, delfiin ja hai näevad sarnased välja. Divergents – toimub ühisest eellasvormist lahknemine, mitmekesistumine. Toimub siis, kui keskkonnatingimused ja toit on mitmekesised – siis võib toimuda üsna kiiresti. Nt lindude muutused võivad tuleneda sellest, millest nad toituvad (nt suurnokk-vint, kes toitub kõva koorega seemnetest). Analoogilised struktuurid - eri päritolu organismide struktuurid, kus kehakuju või elundite sarnasus on tekkinud kohastumisel ühesuguses keskkonnas. Sarnase ehitusega, kuid erineva päritoluga. Nt hai uimed, pingviini tiivad, delfiini loivad on analoogilised. Nt linnutiib ja nahkhiire esijäse (ehitus on teine). Nt kõrbelistel Aagrika aladel tekkinud piimalillelised ja Ameerikas tekkinud kaktused. Homoloogiline struktuur – geenid, kromosoomid, elundid, mis on ehituse poolest sarnased. Homoloogilisus tõendab ühist päritolu ühisest eellasest
· morpha teisend; · varietas varieteer; · forma vorm. 29. Kalade kehaehitus, kehaosad, määramistunnused (meristilised ja plastilised). a. Kalade kehaosad: pea, kere, saba ja uimed. b. Kala on kohastunud liikumiseks veekeskkonnas, mis avaldab takistust rohkem kui õhk. c. Kiiresti liikuvatel kaladel on seetõttu voolujooneline kehakuju. Samal ajal on vajalik ka maskeerumine vaenlaste või toiduobjektide eest seetõttu on kehakuju ka vastav d. eluviisile. Põhjakaladel on lamendunud või usjas kehakuju. Kehakuju muutub elutsükli e. looksul olenevalt vanusest ja sugulise küpsuse staadiumist. Meristilised tunnused loendatavad tunnused: uimekiired, küljejoonesoomused, lõpuspiid, püloorilised ripikud, selgroolülid, neeluhambad, poised, tuurlaste kilbised
printsiipe, vähenes minu kehakaal üheksakümne kuuelt kilolt (164 cm pikkuse 4 juures) imekergele seitsmekümne kahele kilole! Seedimise paranemise tõttu on teie keha rakkudel puhastumiseks vaja märkimis-väärselt vähem vett ning teie kõht ei tursu enam üleliigse vee kogunemisest organismi. Teie kehakuju muutub sihvakaks ja tõmbub trimmi. Et küllastuda, kulub vähem toitu ning see tähendab, et ööpäevane tarbitud kalorite kogus väheneb, ning koos nendega ka teie kehakaal! Kiire küllastumine on seletatav sellega, et organism suudab nüüd ümber töödelda ja omandada enam toitaineid. Lisaks hoiate te kokku suure hulga raha, kuna vajate toitu märkimisväärselt vähem. Veelgi olulisem on see, et mida vähem te sööte, seda kauem elate
elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad , kui soojas kliimais elavail(siilid, rebased).Nähtus seostub termoregulatsiooniga- kahandab külmas keskkonnas soojuskadu ja soodustab soojas keskkonnas soojuse äraandmist. A.r on erijuht üldisemast kehapinnaökonoomsuse põhimõttest, mille kohaselt külmade alade loomadel on suhteline kehapindala väiksem kui soojade alade loomadel. Sellepärast on arktilistel imetajatel kompaktne kehakuju. Bergmanni reegel seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel (karu, tiiger) kehamõõtmed suuremad, kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes, suureneb keha soojust loovutatav välispindala suhteliselt vähem. Mõned muud põhjused piiravad B. r. i avardumist( nt. Artikas on soodsamas olukorras väiksemakasvulised liigid, kes jõuavad saavutada täiskasvanu kehasuuruse suve jooskul.
3. nahas tõelised soomused, puudub hingats 4. lõpusepilude vaheseinad taandunud 5. südames arterioossibul Keha käävjas, külgedelt lamendunud, paarilised ninaavad, silmad suured, küljejoon, lõpuseid katavad lõpusekaaned. Kõrgermate kiiruimsete selgroog koosneb luulistest selgroolülidest. Seedekulgla lõpeb pärakuga. Hingamiselunditeks kopsud ja ujupõis. Lahksugulised. Kehakuju tüübid: Süstjas ehk torpeedokujuline (tuun, makrell, mõõkkala, heeringas, kilu); Nooljas (haug, tuulehaug, barrakuuda).;Lateraalselt lamendunud (latikas, kuukala); Dorsoventraalselt lamendunud (rai, lest); Madujas (angerjas, merinõel, mureen); Lintjas (lintsaba); Kerajas (kerakala); Nõeljas (merinõel) Suuava asetus ja tüübid: otsseisune tavaliselt (koha, haug); alaseisune põhjast oituvatel kaladel
Osa liike eelistab elupaigana avamerd, teised sügavamaid veekihte, osad kalad armastavad aga hoopis vaikseid taimerikkaid lahesoppe. Kalu, kes elavad terve oma elu järvedes või jõgedes, neid me kutsume mageveekaladeks. Mõned mageveekalad suudavad elada ka riimvees (haug, ahven, räim) 2. Kl luukalad esindaja välis- ja siseehitus. Kala soomused. Vaatamata kalade elupaikade erinevusele, on luukalade väliskuju üsnagi sarnane. Avavees elavatel kaladel on nooljas kehakuju (ahven, haug), põhja lähedal elavate kalade keha on pikk ja sale (luts) ning mõned veekogu põhjas elavad kalad on laiad ja lamedad (rai, lest). VÄLIS: SISE: roided pärakuime toes 3. Kl kahepaiksed, nende peamised tunnused. Konna välisehitus. Kahepaiksed on vee ja maismaa eluviisiga loomad. KAhepaiksed on näiteks konnad, salamandrid, vesilikud.
MÕISTED: Theatron vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti etenduslikke kunstiliike Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ü...
Need avanevad mürgihammaste tipus. Mürk on madudele enesekaitseks ja saagi tabamiseks. Kõik maod, enamik sisalikke ja osa kilpkonnadest on röövtoidulised. Nad näevad ainult liikuvat saaki. Mõned sisalikud ja kilpkonnaliigid toituvad taimedest. Eestis ei ela eriti palju roomajaid, kuna nad on soojalembelised. 49. LINDUDE ÜLDISELOOMUSTUS Linnud on püsisoojased selgroogsed, kes on kohastunud lendamiseks. Seetõttu on neil iseloomulik voolujooneline ja lendamiseks sobiv kehakuju. Linnud on head lendajad ja võivad lennata oma sünnikohast üsna kaugele. Linde jagatakse ränd-, hulgu- ja paigalindudeks. Elupaiga järgi jaotatakse linnud metsa-, aedade-, parkide, avamaastike ja veelindudeks. Lindu katvad kattesuled, mis liibuvad vastu keha ning nende all olevad udusuled on kohevad ja hoiavad soojust. Eesjäsemed on kohastunud lendamiseks. Neile kinnituvad pikad hoosuled. Tagajalgade eriline ehitus võimaldab neil liikuda maapinnal ja istuda oksal.
Näide Auto sõidab maanteel, inimene läheb trepist üles, õun kukub puu otsast alla. Mis on oluline: kas see, kes või mis liigub? Kuidas liigub? Oluline tunnus on keha asukoha muutumine ruumis. Millist mudelit siinjuures kasutatakse? Punktmassi - oletatakse, et kogu keha mass on koondunud ühte punkti , massikeskmesse ja jälgitakse selle liikumist. See teeb probleemi lahendamise lihtsamaks ja vabastab meid ebaoluliste tunnuste segavast mõjust (mootori võimsus, teekate, inimese kehakuju, õunasort jne). Mudelid lubavad füüsikas kasutada ühtesid ja samu seadusi väga erinevate konkreetsete olukordade uurimisel. Põhjusi, miks tuleb kasutada mudeleid, on veel mitu: originaal võib olla vahetule uurimisele kättesaamatu ( näit. Päikese sisemus); protsessid võivad kulgeda liiga aeglaselt või liiga kiiresti (näit. Universumi areng, elementaarosakeste reaktsioonid); originaali uurimine on liiga kallis või ohtlik ( näit. tuumaplahvatus);
Allopatriline liigiteke - vt. Erimaine liigiteke. Amnion (vesikest) - üks loodet ümbritsevatest lootekestadest. Esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimestel. Anaeroobne glükolüüs (käärimine) - Hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõppproduktiks on kas piimhape või etanool. Anafaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) kolmas faas. Analoogilised struktuurid - eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu kohastumisel ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või taimede genotüüpide homo ja heterosügootsust. Anatoomia - bioloogiateadus mis uurib organismide ehitust. Antibiootikumid - peamiselt hallitusseente ja osa bakterite poolt sünteesitavad ained,
Suurema kehaga liikidel on tavaliselt ka näiteks suurem aju, suuremad jalad, suurem maks jne. Mingi tunnuse väärtuse sõltuvust keha suurusest nimetatakse allomeetriliseks sõltuvuseks. Enamasti ei ole allomeetrilised sõltuvused isomeetrilised, lineaarse iseloomuga (nii et näiteks kaks korda suuremas kehas oleks ka kaks korda suurem süda), vaid kirjeldatavad mingi kõverjoonelise astmefunktsiooni abil. Isegi juhul, kui erinevad loomaliigid oma kehakuju poolest järgivad üht ja sama "ehitusplaani", ei ole kehaosade suurus üksteise suhtes isomeetriline. Vastupidi, keha suuruse muutumisel muutub üksikute kehaosade ja tunnuste proportsioon nii keha suuruse kui ka üksteise suhtes. Kuninganna Victoria aegsel Inglismaal levis õpetus, et mehed on loomult intelligentsemad kui naised, sest tollased teadlased avastasid, et nende aju on keskmiselt suurem kui naiste oma.
Pleiotroopsed effektid on hästituntud juba bakterigeneetikast: mingi geen mõjutab enam kui üht fenotüübilist tunnust. Ja kui vaid üks neist on adaptatiivne ja teised kahjulikud, siis tuleb eeldada mingit tasakaalu. On väga huvitavaid näiteid. Austraalias on üks lambaid kahjustav kärbes. Selle tõrjel insektitsiididega tekkis adaptatsioon - mutant, mis on resistantne selle konkreetse instektitsiidi suhtes. Alul käis sellega kaasas kehakuju asümeetria - mitte nii tugev, et see oleks takistanud valikut resistentsuse kasuks. Ja siis, pikema aja möödudes, hakkasid ilmselt tekkima uued mutasioonid, mis säilitasid resistentsuse, kuid taastasid kehakuju. Ja uurimine näitas, et need kompensatoorsed muudatused olid hoopis teistes lookustes, kui algne, resistentsust tagav, kuid asümeetriat põhjustav mutatsioon. See näide on üpris õpetlik ja võimaldab oletada, et niisugune mehhanism, mis tegelikult
-'rcle oksr-ideerimisel vabaneb kaks korda roh- - -' energiat (38,9 kJ/g) krri sama koguse sahl-ra- mist ktilmas r.ees (joon. 2.11.) ning annab neile -: jcle r,6i r,'alkude Iagundamisel. rihtlasi voolujoonelise kehakuju. Rasvkrrde -- , . ^t-.esivad Iitrnetel tah.euneks valmistuvatel lorlmadel timbritseb ka k6hu66nes siseorganeid ja kaitseb : : -:a etatakse -:r-ureb siigisel naha alla paks rasvakiht, mis neid kahjulike vlilism6jutuste eest. : -:.osu ntees . .:'= ^'ed ener- - r ^!^+^t- _J UdtdN- - -.-:eks
Tegelikult on nimemälu täiesti arendatav. Susan Krauss Whitbourne, Ph.D. annab Psychologie Today's mõned nõuanded, kuidas seda teha: Vaata inimesele silma. Silmad muutuvad vananedes tavaliselt vähe, aeg lisab küll kortse, kuid silmad jäävad samaks. Kui sa keskendud muutumatule kehaosale, siis ei aja sind järgmine kord inimesega kohtudes segadusse, kui tema juuksed on teist värvi, teises soengus, tema riietus või kehakuju on muutunud. Mõtiskle sügavamalt inimese nime ja näo üle. Kui sa üritad pähe õppida näiteks sõnaloendit, siis ei ole need lihtsalt sõnad, vaid sa mõtled ka nende kõlale ja taustale. Kõige paremini jäävad meelde objektid, mille tähenduse üle sa mõtiskled. Samamoodi on nimedega. Jäta meelde, mis assotsiatsioonid sul tekivad selle isiku nime ja näoga, eriti silmadega. Mõtle, mida sulle meenutab tema nimi või millega on nimi kõlalt sarnane.
Loomadel: a) higistamine- omane kõikidele imetajatele peale vallaliste, kuid termorregulatoor on oluline inimestele ja hobustele. b) termoregulatoorne lõõtsutamine. Taimedel: vee arumine õhulõhedes- transpiratsioon(kilekott ümber saab tõestada) · Hõõrdumise vähendamine( vesi toimib omalaadse libestina) Nt: vee rikas liigesevõie, pisarvedelik vähendab ka hõõrdumist-> kuivade silmade sündroom(haigus). · Hüdrostaatiline toes ehk kehakuju määratakse survestatud vedelikuga.(iseloomi´ulik ümar ja rõngussidele) · Ringelundkonna töö tagamine( vere- ja lüümfiringe ja mõlemad biovedelikena põhinevad veel). · Kehasisene viljastamine toimub vett sisaldavas limas, mis tagab viljastumise. · Vesi arengukeskkonnakana: roomajad, linnud ja imetajad-> nende looted arenevad vesikestas. Inimese näitel: kaitseb veekaoutse eest, kaitseb põrutuste eest, vähendab raskusjõu mõju,
ning on seotud mitmete teiste sensoorsete väljadega ajus, nagu näiteks nägemine ja kuulmine. Suurajukoore somatosensoorne piirkond koosneb pinna suhtes vertikaalselt paiknevatest üksustest neuronisammastest. Seal paiknevad talamuse vetrobasaaltuumast tulevad aferendid. Sambad on perifeersetele sensoorsetele närvilõpmetele vastavad funktsionaalsed üksused. Naha- ja propriosensoreilt saadud informatsiooni alusel luuakse kehast subjektiivne kogumulje kehakuju. Iga seljaajunärv innerveerib naha piirkonna segmenti, mida nim dermatoomiks. Erinevate tundlikkuste uurimine naha sermatoomide piirkonnas võimaldab selgitada vastavate juhteteede ja ajukahjustuste asukohta. Projektsiooni, kus inimese kujutis on proportsionaalne vastavate meelte esidustega ajukoores, nim homunkuluseks. Peaajukoores on inimene projitseeritud ,,tagurpidi", jalad üles- ja pea allapoole, kusjuures mõlemad poolkerad saavad impulsse peamiselt keha vastaspoole
rasvaprotsent väiksem suurem piimanäärmed Ei talitle talitlevad kõrisõlm Suurem, etteulatuvam Väiksem, varjatum hääleulatus madalam kõrgem käitumine riskialtim Vähem riskialdis kehakuju Kitsamad puusad, laiemad Laiemad puusad, kitsamad õlad õlad Tugevam sugu naine (pikem eluiga, parem valu ja stressitaluvus, lapsekandmisesse rohkem panustav pool, elujõudlus ka naistel suurem). Soost sõltuvad tunnused koduloomadel. Kukk ja kana 1.) Kukk kireb, kana kaagutab 2.) Kukel suurem lott ja hari
on autotroofid või heterotroofid, nad on loomade ja taimede vaheaste. Nende hulgas on ka palju haigusetekitajaid. Koppvetikas (autotroof) Fotosünteesib Silmtäpp ja viburid. Trichomonas vaginalis heterotroof, parasiit, põhjustab trihhomonoosi. Lamblia (Giardia lamblia) ehk maksalutikas elutseb inimese peensooles ning põhjustab haigust nimega lamblioos. Trypanosoma levib tse-tsekärbestega, põhjustab unitõbe. Ripsloomad Ripsloomad... ... on keeruka ehitusega ainuraksed. Neil on püsiv kehakuju, kulgevad ripsmete abil. Elavad peamiselt magevees ja on heterotroofid. Tuntuim ripsloom on kingloom (sööb baktereid). 22 Soome laheski elutsev üherakuline ripsloom Mesodinium chamaeleon peab ainurakseid vetikaid nagu koduloomi - laseb neil mõnda aega oma kehas elada ja tarvitab nende toodetud suhkruid. Mõne nädala möödudes seedib ta vetikad ära ja hangib endale uued.
Mood kui kollektiivse käitumise vorm. Esimest korda moega seonduvalt transvestiidid. 80ndad- tuli moepilti nooruslikkus/noorte mood, firmamärgi teadlikkus; kõik mis puudutas keha, sai kultuseks. Retussid (olid varem vaid spordivahendiks). Järjest tulevad sarnased asjad moodi, kuid teise eemärgi/otstarve või kasutusalaga. Lavale tulid modellid. Juba siis kanti katki rebitud teksaseid jms. Tuli individuaalsus- see on siiani säilinud. Hoogu läks postimüük. Kehakuju oli endiselt oluline. Barbie nuku (loodud u. 1959 aastal) moodi tulek. Barbied ei kao nii pea. Siis tulid moelavadele vanad. Vastukaaluks lastele ja noortele. Ülemaailmne trend, sest: oleme modernismi tuules. Postmodernism. Modernism. Lõhe kadumine taiese ja tema pealkirja vahel. Võrdluseks- teatrietendus saab osaks kuulajatest/vaatajatest. Vanasti sai riietusega oma staatust väljendada, kõik sellest, mis puudutas keha, väljendas staatust.
kliimas elavail (siilid, rebased). Nähtus seosneb termoregulatsiooniga kahandab külmas keskkonnas soojuskadu ja soodustab soojas keskkonnas soojuse äraandmist. A. r. on erijuht üldisemast kehapinnaökonoomsuse põhimõttest, mille kohaselt külmade alade loomadel on suhteline kehapindala väiksem kui soojade alade loomadel. Seepärast on arktilistel imetajatel (nt. obi lemmingul) kompaktne kehakuju. Vrd. Bergmanni reegel. Arndt-Schulzi reegel Seaduspärasus, mille kohaselt nõrgad ärritused soodustavad, tugevad pärsivad ja ülitugevad halvavad bioloogilisi protsesse. Baule reegel Seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine mitme defitsiitse elemendi üheaegse manustamise tulemusena on võrdeline elementide üksikeffektide korrutisega. Vrd. Liebigi r., Mitscherlichi r.
Usun, et kriminaalkäitumise võib vallandada ka näiteks lihtsalt igavus ja seda juba ei eemalda.“ Noor mees süüdistaks inimese nõrka iseloomu ja oskamatust oma käitumist kontrollida Üks suuremaid põhjuseid on ebavõrdsus ja erinevused inimeste vahel, mida pole võimalik kuidagi kõrvaldada, seega leian, et antud olukord pole võimalik. Üks inimene võib teisele nuga anda ka pelgalt sellepärast, et talle ei meeldi teise silmavärv või kehakuju. Tahetakse rohkem pinget ja draamat. Arvatakse, et eksimine on inimlik, inimene õpib. Inimese olemust süüdistati kõige enam ning hetkeemotsioone, mida tõepoolest pole võimalik väljajuurida. 4.3 Uuringu kokkuvõte Uuringust selgus, et suurem osa eestlasi usub, et keskkond loob kriminaalid meie ümber ning nad arvavad veel, et geneetikal ei ole seost meie käitumisega, olgu see siis kas kriminaalne või mitte
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
kindlaks tehtud, et väited kurjategijate erilistest füüsilistest joontest, mis eristaksid neid kõigist teistest inimestest, on põhjendamatud. Kurjategija formeerub ühiskonna tüüpilistes tingimustes, mis sisaldab õiguskuulekaid inimesi rohkem kui kurjategijaid. Keerulised majanduslikud tingimused, omavoli ja seadusetuse lokkamine mõjutavad negatiivselt nii sotsiaalset olmet kui ka inimeste psüühikat. Sheldon jagas inimesed kehakuju järgi endo-, ekto- ja mesomorfseteks. Selle teooria kohaselt on endomorfsed inimesed paksud ja kalduvad maniakaalsusse, depressiooni ja alkoholismi, ektomorfsed inimesed on peene kondi, peente lihastega ja kalduvad skisofreeniasse ning mesomorfsed inimesed on musklilise kehaehitusega ja kalduvad maniakaal-depressiivsesse psühhoosi, alkoholismi ja kuritegevusele. Kolmel kehatüübil põhinev teooria on aga andnud vastuolulisi tulemusi
1.1. Tihedus ja viskoossus (olulised nii mage- kui merevees). Mageveed on tavaliselt vedelikufaasis, ehkki sageli muunduvad perioodiliselt tahkeks ja osaliselt gaasilisse faasi. Oleluskeskkonnana on vesi õhust 775 korda tihedam ja ligikaudu 100 korda viskoossem, mõlemad omadused on otseses sõltuvuses temperatuurist. Enamus elusorganisme sisaldavad suure osa oma kehast vett, sellega on nende keha tihedus lähedane keskkonna tihedusele. Suurem tihedus ja viskoossus mõjutavad organismide kehakuju (voolujoonelisus loomadel, lineaalsed ja jagused lehelabad taimedel). Vee viskoossus on võrreldes paljude vedelikega väike: vesi on liikuv ja organismidel on selles kerge elada. Temperatuuri tõusuga vee viskoossus väheneb, soolsuse suurenemisega viskoossus tõuseb. 1.2. Pindpinevus (nii mage- kui merevees) sõltub temperatuurist ja soolsusest, on suhteliselt suur. Sellest vee füüsikaliselt omadusest tulenevalt on moodustunud veekogudes lisaelupaik - veepind
Näidustused Lülisambavigastusega või lülisambavigastuse kahtlusega patsientide päästmine ja transportimine avariilistest sõidukitest ja muudest raskesti ligipääsetavatest kohtadest olukordades, kus on abistamiseks võimalik kulutada vähemalt 4 minutit. Vastunäidustused • Suur oht patsiendi elule, nii et organiseeritud ja ettevaatlikuks päästmiseks ei jää aega (st vaja on kohene ja kiire eemaldamine). • Patsiendi ebasobiv kehakuju (ülemäärane rasvumine, väga väikest või väga suurt kasvu patsient). 825 Protseduur KED-lahast on võimalik kiiresti ja komplikatsioonideta kasutada ainult juhul, kui see on õigesti kokku pandud ja oma vutlarisse asetatud. Rinnakurihmad peavad olema otstest alates siksakis kokku volditud ja kinnitatud selleks ettenähtud takjapaelaga oma kohale. Jalarihmad peavad olema korseti siseküljele alt üles ja seejärel väljapoole paigutatud ning takjapaelte süsteemiga
Tütarlapse silmad olid säravalt mustad, ta tumedais juustes särasid kuldkiud, kui päike neist läbi tungis. Tantsides polnud ta jalgu nähagi, nagu ei näe ratta kodaraid, kui nad kiiresti keerlevad. Mustades palmikutes särasid päikese käes metalsed litrid, mis ta otsaees tähtedest pärjana kiirgasid. Ta sinine, helkudega ülekülitud kleit oli nagu suveöö täis tuhandeid tähti. Ta nõtked tõmmud käed põimusid ümber piha, kord kinni, kord lahti, nagu kaks linti. Ta kehakuju oli üllatavalt ilus. See särav kuju kiirgas valgust isegi päikese valguses. Ah tütarlaps, see olid sina! Olin haaratud, joobunud, võlutud ega saanud teisiti, kui äkki kohkunult võpatasin; tundsin, et mind puudutas saatuse sõrm.» Erutatud preester jäi hetkeks vait. Siis jätkas ta: «Pooleldi juba nõiutuna katsusin ma millestki tuge leida, et mitte lõplikult alla langeda. Tuletasin meelde võrkusid, mida Saatan minu ette varem laiali oli laotanud. Tütarlaps mu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
