Kui Charles Darwin 1835. aastal HMS Beagle pardal Galapagose saartele jõudis, ei osanud ta isegi kahtlustada, et kõik saarestikus elavad vindid on lähisugulased. Tähelepanek osutus aastaid hiljem evolutsiooniteooria sõnastamisel väärtuslikuks vihjeks. Rühm rootsi ja ameerika teadlasi on nüüd järjestanud saartel elavate vindiliikide DNA ja leidnud geeni, mis mõjutab lindude nokkade kuju. Vindid jõudsid Galapagose saartele hinnanguliselt kaks miljonit aastat tagasi. Umbes samal ajal, kui maailma hakkas vallutama püstine inimene. Ent kui Homo erectusele olid avatud terved mandrid, siis ürgne vindiliik pidi leppima 18 saarega. Kaks miljonit aastat hiljem võib saarestikus kohata 14, uue töö kohaselt võibolla isegi 17 erinevat liiki vinti. Iga saar oli piisavalt erinev, et viia erinevate kohastumusteni. Mõned asusid toituma kaktuselillede nektarist, teised putukatest, kolmandad seemnetest ja mõned isegi iguaanide verest, vormides sellega nend...
540 400 miljonit aastat tagasi hulkraksete loomade areng vees. Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid nn. kambriumi plahvatus. Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Lõuatud 480 miljonit aastat tagasi primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik. Uimedest oli olemas vaid suur sabauim. Kõhrkalad 400 miljonit aastat tagasi iseloomulik kehakuju. Kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused. 400 miljonit aastat tagasi tekkisid- Putukad Kahepaiksed Roomajad Luukalad tänapäeva kalad nt. haug, ahven. 200 miljonit aastat tagasi ilmusid : IMETAJAD on kõrgeima arenguastmega selgroogsed. kõik imetajad toidavad oma poegi piimanäärmeta nõrega emapiimaga. Püsisoojus Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad 150 miljonit aastat tagasi- LINNUD Liigiteke
Algloomad Amööb Elupaik: veekogude põhjamudas; Suurus: 0,2-0,5 mm; Kehakuju: ebapüsiv; Toitumine: väikesed orgaanilise aine osakesed ja ainuraksed; Eritamine: pulseeriva vakuooli poolt; Tsüstide moodustumine: Ebasoodsates tingimustes kattuvad nad paksu kestaga ja moodustavad vastupidavad tsüstid. Silmviburlane Elupaik: tiigid, lombid, lehti täis veekogud; Suurus: 0,05mm; Kuju: süstiku kujuga roibur; Toitumine: Valguse käes toitub ta tänu kloroplastidele nagu taim veest ja süsihappegaasist. Valguse leiab ta üles silmatäpi abil. Pimedas toitub ta veesolevates orgaanilistest ainetest, mis tekivad nt. lehtede lagunemisel; Eritamine: Selles on pulseeriv vakuool; Sigimine: Silmviburlasel esineb pikipooldumine. Ebasoodsates tingimustes moodustab ta tsüste. Kingloom Elupaik: lombid, ojad jt. mageveekogud; Suurus: 0,1-0,3mm; Toitumine: toitub peamiselt heinabakteritest. Ripsmete (tõõgu?) suunab ta bak...
Kordamine Bioloogia Algloom Rakutuumaga üherakuline organism, kes toitumistüübilt sarnaneb enamasti loomadega. Nad kuuluvad Protistide hulka ja toituvad bakteritest ja üherakulistest vetikatest. Elavad vees või niisketes pinnastes. Paljunevad pooldudes. Toitub valmis orgaanilisest ainest , hingamisel tarbivad hapnikku ja nad moodustavad tsüste. Pelliikul Tsütoplasma tihenenud väliskiht, mis ümbritseb alglooma. Tsüst Tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis, mis tekib paljudel ainuraksetel puhkeperioodiks või ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Kulendid Tsütoplasma väljasopistused amööbidel liikumiseks ja toidu haaramiseks. Toitevakuool Seedemahla sisaldav põieke algloomade tsütoplasmas, selles seeditakse toit. Pulseeriv Vakuool Põieke algloomade tsütoplasmas liigse vee ja kahjulike ainete eemaldamiseks. Silmtäpp Valgustundlik moodustis viburloomadel ja ...
temperamendi tüübi näitaja 4. Kehaehituse tüübid Kretchmeri järgi * leptosoom- nõrk kehaehitus,sale,nurgelised vormid,näovorm teravate joontega,alumina lõualuu tagasipoole hoidev,lihastik ja rasvapadjad vähe arenenud *atleetilis e muskullaarne robustne kehaehitus,tugev lõug ja nüri nina, rasvapadjand keskmine,tugeva/jämeda kondiga, laualt väljaulatuv õlavööt,silmatorkavalt tugevasti arenenud lihastik õlavöödi piirkonnas *püknik kehakuju laia-ümmarkasvuline,kerepiirkond ülekaalus,mõõdukalt arenenud ja pehme lihastik, tugevasti arenenud rasvkõht, lamedapinnaline ja ümmargune/5- nurgaline või laia kilbi näovorm, kondikava jäsemetel ja rangluu õrnad,õlgade laius väike ja rindkeha kumer. 5. Iseloomutüübid mõtleja 2.signaalsüsteem,kunstnik1.signsüst,keskmine tüüp-signs. Eysencki iseloomutüübid [kretchne'I teooria]: introvertne [skisotüürne-selline inimene on vaikne
24. Mille poolest sarnanevad algloomad loomadega? Nad toituvad keskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest nagu loomad. 25. Mis on pelliikul? See on väga õhuke kest mis katab algloomade keha. 26. Kuidas elavad algloomad üle ebasobivad tingimused? Nad moodustavad tsüsti ehk nad muutuvad ümaraks ja kattuvad tiheda kestaga. See vähendab nende ainevahetuse kiirust ja vajadust toidu järele. 27. Mis on iseloomulik a) Amööbile Ta on 0,2-05 mm suur, liigub kehakuju muutes. b) Silmviburlasele Nad on võimelised fotosünteesima, liiguvad edasi kasutades vibureid. c) Kingloomale On 0,1-0,3 mm suured, liiguvad edasi kasutades ripsmeid.
teket. Füüsiline ülekoormusega kaasneb alati lokaalne vere- ja ainevahetushäire, mis põhjustab kudedes hapnikuvaegust. Hapnikuvaegus soodustab kudedes patoloogiliste muutuste ja ülekoormushaiguste teket. Ülekoormushaigusteks on mitmesugused lihas- ja liigeshaigused (müalgia, lumbalgia, müosiit, müofastsiit, osteokondroos, osteartsroos jne.) 1.2. Koormust mõjutavad (suurendavad, vähendavad) tegurid. 1.2.1. Objektiivsed tegurid: · Patsiendit raskus (mass). · Ebamäärane kehakuju (raskused kinni hoidmisega). · Ebastabiilne (võib osutada vastupanu, teha ootamatuid liigutusi, jäik või lõtv). · Erinev füüsiline ja psüühiline seisund (vajab maksimaalset, osalist abi, julgustamist- turvamist). · Töökeskkond ja töövahendid. · Töökorraldus (hooldatavate patsientidet hulk, puhkepausid, tööpäeva pikkus). 1.2.2. Subjektiivsed tegurid Abistaja: · antropomeetrilised näitajad (pikkus, kehakaal)
elukeskkonnast. Maismaa kilpkonnadel on kõrge ja kumer kilp ja tugevad ning jämedad jalad. Veekilpkonnadel on lamedad, voolujoonelised kergemad kilbid. See on ujumise kergendamiseks. Peale selle on veekilpkonnade eesjalad muutunud loibadeks ja ka tagajalgade varvaste vael on ujulestad. Pehmenahalise kilpkonna luurüüd katab pehme nahk ning neil ei ole sarvkilbiseid. Nende luurüü sisaldab suuri tühikuid, mis teevad kilpkonna kergeks ja kergendab ujumist. Lame kehakuju lubab neil end vaenlase eest edukalt järvede, tiikide ja jõgede põhjamutta peita. Pea paikneb liikuval kaelal ja on tavaliselt kilprüü varju tõmmatav. Enamik kilpkonnalisi võib jagada kahte just selle järgi, kuidas nad oma pea kilbi alla varju tõmbavad. Koold - kaelalistel on lühike kael ja nad tõmbavad pea otse kilbi alla. Pöördkaelalised painutavad oma pea ja kaela külje peale. Suuõõnes paikneb jäme lihaseline keel; viib
väärtuslik uutes tingimustes • Tahan, et minu pärast muretsetakse, et minuga tegeletakse Mis on tõukeks? • Tavaliselt on olemas midagi, mis paneb kaalu piiramise kasuks lõplikult otsustama. See tõukeks olnud “midagi” jääb selgelt ja kauaks meelde ning tundub olevat kõigi hädade algus ja põhjus. Reeglina tuleb tõuge kelleltki oluliselt inimeselt, kahjuks sageli emalt. Tõukeks võib olla: • Ktühisem kehakuju kohta tehtud märkus • Kellegi kolmanda saleduse kohta tehtud kompliment • Tunne, et mõni meeldiv riideese hakkab kitsaks jääma Toitumishäirete jaotus • Anoreksia • Buliimia • Ortoreksia • Pika Anoreksia • Anoreksia on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. • Kaalu kaotus saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga.
sisustatud rajatiste kompleks. Oluliseima osa sellest moodustavad haudeaparaadid koos nende veevarustus/puhastus süsteemiga. • Sugukari (broodstock) - suguküpsed veeorganismid, keda kasvatatakse paljundamiseks e nendelt järglaste saamise eesmärgil. • Ilukalad (ornamental fish) - tiikides ja basseinides ilu pärast peetavad kalad, kelle välimus on selektsiooni teel omapäraseks muudetud - nad on värvilised või on nende kehakuju moonutatud, näit. kuldkala, kuldsäinas, “koi” karpkala jt. VESIVILJELUS VESIVILJELUS VESIVILJELUS MAAILMAS An alligator farm or crocodile farm is an establishment for breeding and raising of crocodilians in order to produce meat, leather, and other goods. KREVETI- JA VÄHIKASVATUS LIMUSTE KASVATAMINE Limused • Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
kuuluvad sinivaal ja heeringavaal, toituvad veest kalu ja krevetisarnaseid loomi sõeludes. Hammasvaaladel on üks hingamisava, kuid kiusvaaladel on kaks. Kuigi ühtki vaalaliiki pole veel päriselt hävitatud, on küttimine, kalapüünised ja merede reostamine viinud paljude liikide arvukuse väga madalale. Enamik vaalalisi on karjaeluviisiga, osa sooritab igal aastal pikki rändeid. Vaalalisi on ka Eesti vetesse sattunud. Vaaladel kehakuju on arenenud voolujooneliseks, mis aitab vees kergemini edasi liikuda. Tugevad külje - ja sabalihased tõukavad neid edasi. Ka uimed on voolujoonelised. Vesi on külm elupaik, seepärast on vaalalistel paks kehasoojust hoidev rasvakiht. Kui saabub talv, rändab enamik vaalu soojematesse vetesse, osa neist jõuab ekvaatorilähistele. Talvituvad vaalad kas söövad vähe või ei söö üldse. Nad elavad oma rasvade arvel ning seepärast kõhnuvad kõvasti
Sellise poosi tõttu kutsutakse röövritsikaid tihti ka palvetajateks. Ohvri lähenedes ründab palvetaja teda ootamatult. Põgenemiskatsed on mõttetud, kuna ogade abil hoiab ritsikas oma ohvrit kindlalt kinni. Et ohver ei liigutaks, hammustab palvetaja kõigepealt selle pea otsast ning seejärel neelab alla saagi ülejäänud osad. Selleks, et saakloom varitsevat röövritsikat ei märkaks on röövritsikatel evolutsiooni käigus välja kujunenud varjevärvus ja kehakuju, mis nad vastavas keskkonnas märkamatuks teeb. Paljunemine Röövritsikate kurameerimisest on peaaegu kõik kuulnud, muuhulgas seda, et mõnedel liikidel hammustab emane isasel suguakti ajal pea otsast. See komme avastati röövritsikaid vangistuses jälgides ning pikka aega peeti seda putuka sigimisega seotud nähtuseks. Uuemad uurimused näitavad siiski, et vabaduses elavate röövritsikate hulgas esineb kannibalismi palju harvem
· nt vaalal ja kalal voolujooneline keha 7. regeress e taandareng · ehituse lihtsustumine · nt 8. Homoloogilised / analoogilised · homoloogilised struktuurid: geenid, kromosoomid, elundid, mis on sisestruktuuri, ehitusplaani poolest sarnased. Homoloogilisus tõendab ühtset päritolu, põlvnemist ühisest eellasest · analoogilised struktuurid: eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu kohastumisel ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisele 9. Linne · Binaarene nomenklatuur Ladina keeles, esimene nimi perekonna nimi (suure tähega), teine liigi nimi · Tänapäevase süstemaatika rajaja, Taksonid perekonnad, seltsid, klassid jne · Liik süstemaatika põhiüksus
6. Arutlege, miks ei säili naistel erinevalt meestest järglaste saamise võime elu lõpuni. Vastused: 1. Meestel hakkavad sugunäärmed talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning nende talitlus kestab tavaliselt elu lõpuni.Munandite tegevusega algab poistel murdeiga.Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teisesed sugutunnused: karvade kasv näos (habe ja vuntsid),tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Naistel hakkavad munasarjades ja ajuripatsis toodetud hormoonide toimel arenema munarakud ning nende hormoonide eritumine verre kutsub esile sugulise küpsemise ja teiseste sugutunnuste arengu murdeeas.Tüdrukutel kasvavad rinnad, mis on tegelikult piimanäärmed. Puusad muutuvad laiemaks ja naha alla koguneb rasvakiht, mis annab kehale iseloomuliku naiseliku kuju. 2. Spermi arengu tsükkel vältab mehel 70-85 päeva.Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt
Organismisde koostis Kogu loodus nii elus kui eluta koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses, elavad peamiselt anorgaanilised ained. Orgaanilised ühendid on iseloomulikud eluslooduses sest valdav osa neist moodustab organismide elutegevuse käigus. Kõige enam on rakkudes lämmastiku , fosforit ja väävlit, mis moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogu massist. Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus on enamasti üle 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa on vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Ilmselt on peamine põhjus selles, et neil on rakus täita palju ülesandeid. Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid(rasvad, õlid ja vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostisesse ja on ka organismi põhilisteks energiaallikateks. Ehkki nukleiinhapete sisaldu...
Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. 1.1 Sugunäärmed hakkavad poistel talitlema u. 12 15 aasta vanuses ning nende talitlus kestab tavaliselt elu lõpuni, kui mingid traumad või haigused seda enne ei katkesta. Munandite tegevused hakkabki poistel murdeiga. Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teised sugutunnused: karvade kasv näol(habe ja vuntsid), tugev ja hästi areneneud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. 1.2 Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud ja spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Kujult ovaalsed munandid on täidetud peenikeste vääniliste seemnetorukestega, milles spermid arenevadki. 1.3 Spermid vajavad arenguks eritingimusi: Selleks, et isasrakud saaksid areneda, on vajalikud kindlad tingimused: 1) vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri 2) spermid on kehale võõrad rakud e
vees peaagu ei lahustu. Vahad. 15.Mille poolest erinevad tahked rasvad vedelatest rasvadest, kus neid leidub? – Tahked on loomsed, vedelad taimsed, erinevad ehituselt. 16.Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus? – Kuuluvad rakumembraani ehitusse. 17.Nimeta erinevaid vahasid? – Mesilasvaha (ehitamiseks), taimede lehtedel peal (kaitse veeaurumise eest). 18.Nimeta erinevaid steroide ja nende ülesandeid – Suguhormoonid – vastutavad rakkude eest, soole iseloomulik kehakuju. Kolesterool – raku membraani ehituses. 19.Mis haigus on ateroskleroos? – Veresoonte lupjumine. 20.Lipiidide funktsioonid organismis? – Energiarikas varuaine, temperatuur regulaarne loomadel. Kaitse – taimelehti kattev vahakiht takistab vee liigset aurumist. Varuaine – taimede rasvaarud asuvad õlidena seemnetes ja viljades. Lahusti – d vitamiin on rasvlahustuv aine, mida meie nahk sünteesib piisava päikesevalguse korral. Mees ja naissuguhormoonid on
Keha koosneb ülakehast ja alakehast. Pea tähtsaimad elundid on silmad, nina, suu ja kõrvad. Kui neid poleks ei saaks me näha, haista, maitsta ega ka kuulda. Käte ja jalgade juurde kuuluvad ka sõrmed ja varbad. 2. Toes ehk skelett Luustik ehk skelett on midagi palju enamat kui vaid kogum luid. Nagu terastalad kõrghoones või tüvi ja oksad puul, moodustab ta kandva sõrestiku keha jaoks. Skelett määrab inimese kehakuju, kannab keha raskust ja võimaldab lihastel kinnituda, nii et ta saaks liikuda. Skelett on piisavalt tugev, et kaitsta õrnu siseorganeid nagu süda, kopsud ja aju, ning samal ajal piisavalt kerge, lastes inimesel hüpata, ronida ja ujuda. Reieluu üksi võib taluda koormust kuni 1500 kg ruutsentimeetri kohta. Pealaest varbaotsteni koosneb inimese luustik keskmiselt 206 luust ja kaalub 9-20 kg. Rinnalapse skeletis on umbes 350 luud, kuid need on
peamised ehitustüübid nn. Kambriumi plahvatus. Trilobiidid - madalmerede lülijalgsed, kes elasid Vanaaegkonnas ehk Paleosoikumis (550-250 miljonit aastat tagasi). Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Lõuatud - 480 miljonit aastat tagasi Primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik. Uimedest oli olemas vaid suur sabauim. Kõhrkalad - 400 miljonit aastat tagasi Iseloomulik kehakuju. Kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused. PUTUKAD Üks putukate suuri eeliseid oli lennuoskuse omandamine. Karbonis elasid ürgsed võrktiivalistega sarnanevad ja kiililaadsed putukad, kelle tiibade siruulatus ulatus kuni 75 cm. KAHEPAIKSED - 360 miljonit aastat tagasi , paljunevad vees, elavad maismaal ROOMAJAD - 300 miljonit aastat tagasi , kehasisene viljastumine, dinosaurused ehk Hiidsisalikud 200 miljonit aastat tagasi: IMETAJAD (Mammalia) on kõrgeima arenguastmega selgroogsed.
Suudab paremini kasutada keskkonda, kus ta elab. Suudab asustada uusi elupaiku. Sõltub vähem keskkonnast. Toob kaasa: Organismirühmade mitmekesisuse ehk divergentsi. Divergents- liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ülisest eelasvormist. Näiteks putukad ja õistaimed Takson- kindlasse kategooriasse kuuluv organismi rühm Konvergents – erineva päritoluga organismide sarnaseks muutumine sarnastes tingimustes. Veeloomade kehakuju on sarnane. Nt: Delfiinil on tunnusd, mis sarnanevad imetajatega: imetamine, poegade sünnitamine Evolutsiooniline regress ehk tagasiminek* Toob kaasa: a) Taandarenemine: a. Osaline – puudutab mingit kindlat kehaosa (rudimendid – elundi embrüonaalne alge). Nt inimeste karvkate. b. Täielik – parasiitne eluviis (siseparasiidid) Nt paeluss, solkmed, viirused i. Neil pole liikumiselundeid, vereringet,
Tervislik toitumine ja toitumishäired Eesti inimeste seas 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1. Toitumissoovitused 1.2. Makrotoitained 1.3. Toiduainete grupid 2. Tervisliku toitumise olukord Eestis 3. Toitumishäired 3.1. Anoreksia 3.2. Buliimia 3.3. Ortoreksia 3.4. Ülesöömine 4. Tuntumad dieedid 5. Toitumishäired ja psüühika 6. Toitumishäired eluviisina ehk pro-ana liikumised 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1.Toitumissoovitused Toitumine on inimorganismi hädavajalik osa, milleta inimesed ei peaks vastu. Igapäevasest toidust on kalorid need, mida me vajame, et saada piisavalt energiat funktsioneerimiseks. Üle 15-aastased mõõduka füüsilise aktiivsusega inimesed vajavad päevas 2300-2500 kilokalorit (kcal) energiat ja samas vanuses noormehed 2600-3000 kcal. Toitumine mõjutab inimese vererõhku, kolestoroolitaset, kaalu ja peaaegu kõike muud, mis meie kehas toimub. Sageli on just e...
Sihti seades peame aga arvestama, et midagi ei sünni üleöö. Tulemuste saavutamise sõltub sportlase agarusest ning järjepidevusest. Andest, kui sellisest, ei ole spordi puhul mõtet rääkida, kuna iseenesest, ilma treeninguta, ei sünni mitte mingit tulemust. Küll aga on andekust tarvis spordiala valiku puhul tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine, suusatamine ving ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud aeroobsed tegevused (võimlemine, aeroobika, tantsutrennid jm.). Treeningut tuleb läbi viia süstemaatiliselt. Vastavalt eesmärkidele, tuleb paika seada kindel kava ning seda ka järgida. Treeningkordade vahele ei tohiks jääda pikemat vahet. Selleks, et saavutada organismis nihkeid soovitud tulemuse suunas, on tarvis vähemalt 3-4 treeningkorda nädalas.
Sihti seades peame aga arvestama, et midagi ei sünni üleöö. Tulemuste saavutamise sõltub sportlase agarusest ning järjepidevusest. Andest, kui sellisest, ei ole spordi puhul mõtet rääkida, kuna iseenesest, ilma treeninguta, ei sünni mitte mingit tulemust. Küll aga on andekust tarvis spordiala valiku puhul tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine, suusatamine ving ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud aeroobsed tegevused (võimlemine, aeroobika, tantsutrennid jm.). Treeningut tuleb läbi viia süstemaatiliselt. Vastavalt eesmärkidele, tuleb paika seada kindel kava ning seda ka järgida. Treeningkordade vahele ei tohiks jääda pikemat vahet. Selleks, et saavutada organismis nihkeid soovitud tulemuse suunas, on tarvis vähemalt 3-4 treeningkorda nädalas.
Kosmoselaevas võid sa kanda täiesti tavalisi riideid, sest laeva sees on rõhk samasugune nagu Maal. Paljude kosmonautide sõnul on alguses kõige võõrastavamaks asjaks kaaluta olek, mis häirib paljusid nii väga, et esimestel päevadel võib lausa "kosmosehaigeks" jääda. Mõnevõrra muutub ka su välimus. Kuna kosmonaudi pähe vajub rohkem verd, sest gravitatsiooni pole, läheb tema pea ümmarguseks. Ka kehakuju muutub. Nimelt muutub kosmonaut veidi pikemaks, sest ilma gravitatsioonita ei tõmbu lülisammas kokku.Keskmiselt muutub inimene umbes 5cm pikemaks, Maale jõudes see lisapikkus kaob. Õnnetuseks nõrgenevad aga ka musklid, sest pole vaja teha rasket tööd kõndimise ja muidu liigutamisega.Väidetavalt kaotavad luud kosmoses oleku ajal kaltsiumi, tekivad neerukivid,lihased kõhetuvad, seedimine aeglustub ning südamelihas nõrgeneb
Torma 2010 Sisukord 2 Mis asi on murdeiga? 3 Mida peaks teadma üks murdeikka astuv inimene? 4 Põhilised muutused inimeses: Seksuaalsus 5 Põhilised muutused inimeses: Suhted ja tunded 6 Mis asi on murdeiga? 3 Murdeiga e. puberteet on vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja kehakuju, tööle hakkavad suguelundid, muutub naha talitlus ja tekib karvakasv, muutub ka suhtumine oma kehasse ja suhe kaaslastesse, täiskasvanutesse ja maailmasse. Miks? Sest inimene on valmis täiskasvanuks saama. Tema kehas hakkavad tööle hormoonid, mis tagavad murdeeale kohase kiire kasvu ja arenemise. Millal? Tavaliselt hakkab murdeiga aset võtma vanuses 9-14 aastaselt. Poistel tavaliselt 2 aastat hiljem kui tüdrukutel, igal inimesel toimub see erinevalt. Milline?
teised enamasti vees mittelahustuvad ühendid. 12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Koosnevad glütseroolist ning rasvhappejääkidest 13.Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest, kaitselisest, bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kui lahustite funktsioonidest. Energeetiline lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast 1g 38,9 kJ Ehituslik rakumembraani koostis, määrab kehakuju, mesilasvahast kärjed Varuaineline loomadel varurasv, taimedel õlid seemnetes ja viljades, pruun rasvkude, kuis toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine(imikutel) Kaitseline kaitsevad organeid teatud põrutuste eest, kaitseb keha mahajahtumise eest, veelindudel kaitseks märgumise eest Bioregulatoorne hormoonid Ainevahetuslik metaboolne vesi, lipiidide lõplikul lahustumisel tekib vesi ja
Järvekonna elu on tihedalt seotud veega. Seal veedab ta kogu oma elu, väljudes kaugemale maismaale vaid niiskete ja soojade ilmadega. Ehkki järvekonn viibib peamiselt vees, püüab ta toitu enamasti kaldaäärses taimestikus. Ladina keelne nimetus Pelobates fuscus Mudakonn Mudakonn on suhteliselt väike (kehapikkus kuni 8 cm) kirev konn, kelle selg on kollakaspruun või helehall, kaetud punaste täppide ja tumepruunide laikudega, kuid kõhualune on ühtlaselt hele. Ümara kehakuju tõttu meenutab ta veidi kärnkonna, kuid ta nahk on sile, liigutused kiiremad ning tagajalgade vahel on ujulestad. tema püstise (vertikaalse) pupilliga silm. Kõikidel teistel eesti konnadel on pupill horisontaalne. Ladina keelne nimetus Rana arvalis Rabakonn Rabakonn on pisike, 5...7 cm pikkune konn, kes kuuludes nn. pruunide konnade hulka, on värvuselt pruun või hallikas, tumedate laikude või täppidega, mis muudab
Raku tuum: tuumas toimuvad DNA replikatsioon, geenide regulatsioon ja transkriptsioon enamik DNAst on rakutuumas kromatiini kujul kaetud tuumamembraaniga, mills on tuumapoorid aktiivsetel rakkudel moodustunud RNA rikas ala e tuumake tuumaskelett toetab tuuma struktuuri Rakud moodustavad erinevaid kudesid. koed moodustuvad rakkudest ja rakuvälisest maatriksist koed omakorda võivad moodustada organeid algsed koed ja kehakuju moodustuvad varajases arengus, mille kujundab erinevate geenide avaldumine ja rakkude omavahelised kontaktid suur osa loomariigist jagab samasugust arengulist mustrit, selles väljendub arenguliste protsesside regulatsioon sarnaste molekulaarsete ja rakuliste mehhanismide kaudu RAKUTSÜKKEL Raku jagunemise käigus üks rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Eukarüootsetel rakkudel on oma rakutsükkel, mis määrab raku kasvu ja jagunemise faasid
mööda suurema läbimõõduga ringjooni. Pöörlemise käigus muutub keha orientatsioon. Pöörlevad näiteks CD- plaat arvutis, akutrelli ots, kruvi, mis lastakse seina ja ventilaatori tiivikud. Kitsamas mõistes deformatsioon on see, kui kehapunktide vahekaugus muutub. Näiteks patsikummi venitamine, puuoksa painutamine ja savi voolimine. Laiemas mõistes deformatsioon ehk kuju muutumine on see, kui keha osakeste asend muutub vastastikuliselt. Sellest on tingitud kehakuju ja mõõtmete muutus. Keha paisub või tõmbub kokku kõikides suundades samamoodi. Näiteks saiakeste ja piparkookide paisumine küpsetamisel, ratta õhukummi kokkutõmbumine tühjenemisel. Autor: Joonas Assor 10.T/S
) Anoreksia akuutse faasi puhul ei ole ainult psühhoteraapia piisav- andmed kognitiivse käitumisteraapa ja teiste psühhoteraapiate rakendamisest sellel puhul ei oma selget tähendust ( Järv, 2004, 12). 2.1 Psühhosotsiaalsed ravimeetodid Psühhosotsiaalsete ravimeetodite eesmärkideks on: tõsta patsiendi teadlikkust haiguse olemusest ja panna ta koostööd tegama toitumuse taastamisel ja füüsilisel paranemisel; panna patsient muutma vääraid hoiakuid oma kehakuju ja– kaalu suhtes; soodustada emotsioonide reguleerimise õppimist ja impulsi kontrolli; parandada interpersonaalset ja sotsiaalset funktsioneerimist; suunata tähelepanu komorbiidsele psühhiaatrilisele patoloogiale ja psühholoogilistele konfliktidele, mis suurendavad ja hoiavad alal söömishäiret ning tõsta patsiendi motivatsiooni muutuseks.( Järv jt, 2010, 6.) Palju on kirjutatud erinevatest teoreetilisest teraapia mudelitest, kuid nende empiiriline
langeb pärlendav helirida üksikute ümmarguste viletoonidega. Surutud helid
tekitavad mulje, nagu oleks linnul väljendamine takistatud, siis purskuvad nad
äkitselt jällegi tugeva joana, et peagi uuesti
http://www.abiks.pri.ee Alaväärsuskompleks. Murde ja noorukieas toimuvad muutused on niivõrd kõikehaaravad, et need toovad kaasa alaväärsustunde. End alaväärsena tundev noor püüab näida hoolimatu, lõbus, muretu ja üsna sageli õnnestub tal sellega kõik ära petta. Alaväärsustunnet tekitab, kas mure kehakaalu pärast, kehakuju pä rast on muidugi ka teisi põhjuseid, aga need on peamised. Kui aga nooruk tunneb alaväärsust oma välimuse pärast ja kardab ning häbeneb teiste hulka minna, üritades seltskonnas varju jääda kartes, et ta üle naerdakse, siis ohustab see tõepoolest tema mina arengut. Alaväärsust põhjustab ka kartus olla teistest vähem võimekas. Selleks võib olla halb hinne või loodetust halvem tulemus. Paraku takistab
Sammuti on pärmiseentel kääritamisvõime. Pärmiseened toituvad lahustunud suhkrust ja mineraalainetest. Liiguvad õhu ringluse abil. Nad paljunevad pungumise ja eoste paljunemise teel. ALGLOOMAD Algloomad ehk ainuraksed on üherakulised organismid, enamasti heterotroofsed. Toituvad bakteritest ja üherakulistest vetikatest. Hingamisel tarbivad vees lahustunud hapnikku. Liiguvad viburitega, ripsmetega või oma kehakuju muutes. Elavad vees, niiskes pinnases, parasiitidena teiste organismide sees. Algloomade tähtsus: · Surnud algloomade kodadest kujunevad lubjakivi ja kriidilademed. · Aitavad uurida maakera geoloogilist minevikku · Osalevad looduse aineringes, olles toiduks mitmetele mereloomadele · Tekitavad haigusi Tuntumad algloomad on amööb, kingloom, silmviburlane. Ainuraksed kulgevad kulendite, viburi või ripsm abil. Ripsloomad võivad liikuda kuni 1 mm/s ja on
Ussid Harilik vihmauss on maailma kõige levinum uss Ussid on selgrootute koondrühm, keda iseloomustab piklik kehakuju, nahklihasmõigu olemasolu ja jäsemete puudumine. Kõik ussid on ehitustüübilt bilateraalsümmeetrilised.Usse saab jaotada alamateks (kasutatakse ka nimetust skoletsiidid) ja kõrgemateks. Alamate usside hulka kuuluvad teiste seas mitmed loomade hõimkonnad: lameussid , kärssussid , ümarussid jt. Kõrgemate usside alla arvatakse aga rõngussid , kelle hulka kuulub näiteks harilik vihmauss. Alamatel ja kõrgematel ussidel on mitmeid ehituslikke erinevusi: kõrgematel
Põder Alces alces Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja. Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Pilt 1. Põdralehm Välimus Kehakuju Põdral on pikad jalad, kõrge turi ja madal tagakeha. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel või...
Ka põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud. Nirgid ja kärbid on lühikeste jalgade ja suhteliselt pika ümara kerega loomad nagu soobelgi (pildil). Selline kehakuju aitab rohkem sooja kokku hoida. Kassikakk on okasmetsade üks levinumaid röövlinde. Teda tunneb ära uhketest "kõrvadest" ja "uhuu" hüüde järgi. Eestis elab neid vähe ja on kaitsealused linnud.
Viigerhüljes Robert kürsa 6a 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Välimus 3. Levik,elupaik 4. Toitumine 5. Sigimine,areng 6. Ohustatus,kaitse 7. Hülgepüük 8. Hüljeste uurimine 9. Kokkuvõte SISSEJUHATUS 2 Eesti hülged Eestis merevees on kolme liiki hülgeid: 1. Viigerhüljes Kõige tavalisem hüljes Eestis, on 1,5 m pikk. 2. Randalhüljes Eesti vetes väga haruldane. 3. Hallhüljes Kuni 2,6 m pikk ja kuni 300 kg raske. Paljuneb aeglaselt ning on tundlik saastainete suhtes, sellepärast on ta muutunud haruldaseks. On kantud maailma Punasesse raamatusse. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Kuuluvad hülglaste sugukonda. Elavad polaar- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes suuremas järves. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle. Küllap ka sellepärast, et inimene on teda aastaküm...
12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Nad koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest; on veest kergemad ja hüdrofoobsed 13.Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest, kaitselisest, bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kui lahustite funktsioonidest. * Energeetiline: on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid * Ehutuslik: fosflipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse; mesilasvahast kärjed; määrab kehakuju *Varuaineline: loomadel varurasv; taimedel õli seemnetes ja viljades; pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine, on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel * Kaitseline: nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehaanilise põrutuse eest, keha mahajahtumine eest; veelindudel kaitseks märgmse eest * Bioregulatoorne: hormoonid reguleerivad ainevahetust
Esimesed selgroogsed loomad . 530miljonit aastat tagai, Kambrium. Selleks liigiks oli Pikaia (koljutu), Ka 3cm pikkune Haikonella(peetakse ka selgroogsete sõsartaksoniks). Kambriumi ajastust on teada koljuga varustatud veeloom Haikouichthyst. Selgroogsete tekke hüpoteesid w. Garstang. Silmuvastne silmudel magevees elav vastnejärk(1.järk) meenutab süstikkala, toidufiltreerijad. Eestis 3 liiki silmu. KALAD · Kala kehakuju on määratud tema keskkonnatingimustega · Paljud kalaliigid on värvirikkad · Värvuste funktsiooniks on varjumine, liigikaaslaste äratundmine ja kommunikatsioon · Neutraalsu ujuvuse tagamiseks enamik kalu varustatud ujupõiega · Kalad on selgroogsed loomad
Mehe peamised siseelundid on munandid, aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised munandikott ja suguti. Munandites valmivad isassugurakud ehk permid ning seal sünteesitakse meessuguhormoone. Poistel hakkavad need talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning see kestab elu lõpuni kuni mingid haigused ei teki. Sellega algabki poistel murdeiga. Suguhormoonide toimel hakkavad kasvama habe ja vuntsid, tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides. Nad on kehavõõrad rakud mistõttu nad ei tohi kokku puutuda verega. Kui see juhtub siis hävinevad verega kokkupuutunud sugurakud. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Tsükkel kestab 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanuses. Sealt kui see väljutatakse siis on see sperma.
Mehe peamised siseelundid on munandid, aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised munandikott ja suguti. Munandites valmivad isassugurakud ehk permid ning seal sünteesitakse meessuguhormoone. Poistel hakkavad need talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning see kestab elu lõpuni kuni mingid haigused ei teki. Sellega algabki poistel murdeiga. Suguhormoonide toimel hakkavad kasvama habe ja vuntsid, tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides. Nad on kehavõõrad rakud mistõttu nad ei tohi kokku puutuda verega. Kui see juhtub siis hävinevad verega kokkupuutunud sugurakud. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Tsükkel kestab 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanuses. Sealt kui see väljutatakse siis on see sperma.
________________________________________________________________________ Kalakasvatus VIKERFORELL Mageveeline jõeveekala, kes tahab madalt veetemperatuuri, puhast ja hapnikurikast vett. Toodang Eestis 700 t Pärit Põhja-Ameerikast ühest California piirkonnast, aretatud üle 150 a Introdutseeritud enamustesse maailma riikidesse (82) Tänapäeval söödetakse vikerforellli ainult granuleeritud söödaga Kehakuju on kõrge, kasvandusest pärit kaladel on uimed enamasti kulunud, eriti saba Lõhilastele omane tunnus on rasvauim Kolm toodet – portsjonforell (250-400g) e table trout, lõheforell (2-3 kg), punane kalamari Portsjonforelli tarbitakse rohkem Lõuna-Euroopas, lõheforelli Põhja-Euroopas Söödakoefitsent u 1,1 Kraadpäevad - Selleks korrutatakse haudeaparaadis mõõdetud veetemperatuur marja inkubeerimise päevade arvuga
emakas toimub ka teatud määral loodete toitainetega varustamine, mis on kaladel väga haruldane), teistel munetakse nad, ning jäävad seejärel oma jätkete abil veetaimede külge ja valmivad seal. (Kõhrkalad; Kõhrkalad ja sõõrsuud) 7 Luukalad Luukalad (Osteichthyes) on keelikloomade hõimkonna ülemklass. Nad arenesid välja teistest kalade rühmadest hiljem ja neid peetakse kõige arenenumateks. Nende ujumist hõlbustavad voolujooneline kehakuju, uimed, soomused, libe keha ja ujupõis. Välisehitus Luukaladel on voolujooneline keha, mis on enamasti külgedelt kokku surutud. Nende pea on suhteliselt suur. Seal asuvad suu, pea külgedel silmad, ning suu ja silmade vahele jäävad ninaavad. Kummagi silma taga paikneb lõpuseid kattev lõpusekaas. Pea läheb sujuvalt üle kereks. Kael puudub, mille tõttu ei saa ta pead kere suhtes pöörata. Keha lõppeb sabaga.
vaimse tervise, psüühilise tasakaalu säilitamisel. Iga aastaga muutub tervisesport järjest populaarsemaks ja kasutatakse isegi taastusraviks. Tema mitmesugused vormid on jõukohased ja kättesaadavad kõigile. 5 Kehaliste võimete arendamine ja liigutusoskuste diapasooni laiendamine tuleb kasuks peaaegu igal töö- ja elualal. Ühtlasi aitavad nad täiustada ka kehakuju, mõjutades sellega oluliselt inimese mina-kujutlust, eneseväärikust. Hea kehaline areng seostub tavaliselt aktiivse eluhoiakuga: enesekindluse ja eneseusuga. Kehakujust ja kehalisest arengust sõltub mõneti ka inimese psüühiline tasakaal. Igaüks meist tahab midagi ära teha, midagi osata, midagi saavutada. Kordaminekud ja edu parandab enesetunnet, tõstab eneseusku. Sport on üks tegevusaladest, kus noored saavad juba varakult end näidata, täiuslikkuseni jõuda, ennast teostada.
Teine neid eristav tunnus on see, et hammasvaaladel on üks hingamisava, kuid kiusvaaladel kaks. Hoolimata sellest, et ühtki vaalaliiki pole veel päriselt hävitatud, on küttimine, kalapüünised ja merede reostamine viinud paljude liikide arvukuse väga madalale. Suurim vaalaperekond on delfiinid. Nad tunnevad end hästi kõikides ookeanides ,välja arvatud külmad Arktika ja Antarktika veed. Enamikul 26 liigist on sarnane kehakuju, kuid mõnel puudub selgelt eristatav terav ninamik ehk nokis ning kahel liigil puudub seljauim. Sinivaal Sinivaal on imetaja. Ta kuulub seltsi vaalalised, sugukonda vaguvaalalised ning perekond ja liik on Balaenoptera musculus. Sinivaal on maailma suurim loom. Ta toitub planktonist. Need on kõige väiksemad ookeanis elavad olendid. Sinivaal on kõige suurem imetaja: suurim 31m ja 178 tonni. Vaalad pärinevad maismaaimetajatest
Click icon to add picture Click icon to add picture LOOMASTIK Kassikakk on okasmetsade üks levinumaid röövlinde. Teda tunneb ära uhketest "kõrvadest" ja "uhuu" hüüde järgi. Eestis elab neid vähe ja on kaitsealused linnud. Click icon to add picture LOOMASTIK Nirgid ja kärbid on lühikeste jalgade ja suhteliselt pika ümara kerega loomad nagu soobelgi (pildil). Selline kehakuju aitab rohkem sooja kokku hoida. Click icon to add picture Click icon to add picture INIMTEGEVUS Click icon to add picture Click icon to add picture INIMTEGEVUS Inimesi elab okasmetsade vööndis võrdlemisi vähe ja sellepärast on ka loodus paremini säilinud kui lõunapoolsemal lehtmetsade aladel. Suuremad asulad ja linnad on tekkinud peamiselt jõgede äärde ja rannikualadele. Inimesed tegelevad okasmetsades: ·
12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Nad koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest; on veest kergemad ja hüdrofoobsed 13.Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest, kaitselisest, bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kui lahustite funktsioonidest. * Energeetiline: on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid * Ehutuslik: fosflipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse; mesilasvahast kärjed; määrab kehakuju *Varuaineline: loomadel varurasv; taimedel õli seemnetes ja viljades; pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine, on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel * Kaitseline: nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehaanilise põrutuse eest, keha mahajahtumine eest; veelindudel kaitseks märgmse eest * Bioregulatoorne: hormoonid reguleerivad ainevahetust
kiviehitistele, sest rändrotid kaevavad endale urge. Rändroti tüvepikkus on 18–25, harvem kuni 27 cm. Saba moodustab tüvepikkusest ligi 80%. Rändroti kasukas on tihe ja pruun või tumehall.Rändroti mass on isastel keskmiselt 550 g ja emastel 350 g, aga väga suured isendid võivad olla kuni 900 g rasked. Rändrott on kodurotiga küll sarnane, kuid vaatluse abil siiski sellest selgelt eristatav. Koduroti saba on kehast pikem, rändrotil lühem. Kehakuju on kodurotil sale, rändrotil jässakas. Kõrvad ja silmad on kodurotil suured, rändrotil väikesed. Koon on kodurotil terav, rändrotil tömp. Vabas looduses sigib rändrott ainult soojal aastaajal, aga ehitistes aasta ringi. Pesakonnas on keskmiselt 8–10 poega, aga võib olla kuni 17. Aastas poegib emane vabas looduses korra, harvem 2–3 korda. Rändrotti peetakse inimesele kõige kahjulikumaks näriliseks kogu maailmas. Ta hävitab ja saastab toiduaineid ning närib hooneid ja mööblit
kaksiksidemele vesinikuaatomeid. 16.Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest,kaitselisest, bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kuilahustite funktsioonidest. Energeetiline-on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid Ehutuslik-fosflipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse; mesilasvahast kärjed; määrab kehakuju Varuaineline-loomadel varurasv; taimedel õli seemnetes ja viljades; pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine, on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel Kaitseline-nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehaanilise põrutuse eest, keha mahajahtumine eest; veelindudel kaitseks märgmse eest
Masssivsed sammalloomade kolooniad võivad meenutada koralle, väliselt võib vahet teha selle järgi, et sammalloomade loomikud on väiksemad kui korallide omad. Teiselt poolt on mõnedel sammalloomadel teatav väline sarnasus kõrgemate taimedega ja ka vetikatega, sellest siis ka kogu hõimkonna nimetus. Lõuatud (Agnatha) on primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik. Lõuatute kehakuju oli lihtne - tilga, värtna või ketta taoline. Uimedest oli olemas vaid suur sabauim. Silur Siluri ajastul põrkasid kokku Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) manner. See oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Kesk-Paleosoikumis - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameeriakas. Kliima stabiliseerus Siluris, lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
