Renoir' kehakuju Silueti tasakaalustamiseks ja salendamiseks: Keskne punkt pihast kõrgemale; Vastukaaluks alumisele poolele laiendada õlapiirkonda; Tähelepanu juhtida alumisest piirkonnast kõrvale. Soovitused: Otsaõmmeldud varrukad; Ülaosas kergelt sissetöödeldud, allosa suunas veidi laienev; Alumises osas pehmelt langevatest materjalidest neutraalsetes või tumedamates toonides rõivad; Paatkaelused, kapuutsid, suured kraed; Rinnataskud; Õlapassed; Toon-toonis keskmise suurusega lillelised/abstraktse mustriga ülaosas; Erinevalt seotud sallid; Ampiirkleidid; Boolerojakid; Allääre suunas kergelt kitsenevad püksid. Väldi: Vööd; Läbilõikeid vöö- ja puusajoonel; Alt laienevaid ja laiu pükse; Jäiku materjale; Detaile vöö- ja puusapiirkonnas.
Gauguini kehakuju(ümberpööratud kolmnurk / V / Y / porgand) Silueti esiletoomiseks ja tasakaalustamiseks: Tähelepanu suunata saledale puusale; Vähendada õlapiirkonda(minimaalsed detailid); Rõivaste siluett sirge ja konkreetne. Soovitused: Ülaosas kasutada vertikaalseid kante-jooni; Jakid võivad olla puusa laiemas kohas lõppevad; Varrukad raglaan- ja kimonolõikelised(et lõhkuda õlajoont); Sügavad kaelused võivad olla v-kujulised kaelused(kui on terav lõug, siis ümar kaelus); NB! On vaja lõhkuda pikk õlajoon, et oleks lühem. Kanda rippuvaid kaelakeid(tekivad vertikaaljooned); Kanda salle(kanda vertikaalsena); Suhteliselt sirged voltide-paanidega seelikud; Kõikvõimalikud püksid; Püksid erinevate detailidega; Seelikute-pükste juures valida tugevamad ja jäigemad materjalid. Vältida: · Õlakud; · Õlajoonel kroogitud varrukad; · Liiga liibuv pihaosa(õlavöö tuleb ...
Rubensi kehakuju (O, ümar) Silueti tasakaalustamiseks ja salendamiseks: · Pikendada ja salendada keha visuaalselt; · Varjutada suurt ümbermõõtu; · Pikendada ülakeha; · Jälgida rõivaste langemist õlalt(siis saab viia mahulised kangad nii, et alla tekib pehme voldistik); · Tähelepanu keskendada jalgadele; · Rõivaste joon peaks olema sirge; · Kangad peaksid olema pehmed, sileda pinnaga selleks, et vältida tarbetut suurendamist ja volüüme(sobima peab pesu alustada pesust, et see ei lööks kumerusi välja). Soovitused: · Pikad, sirged, langevatest materjalidest rõivad(annavad kitsama silueti); · Kanda avaraid jakke-tuunikaid(puusa-reie piirkonnani); · Värvide jaotamine vertikaalselt; · Seelikud: o Pikk; o Kitsas; o Lõhikuga; o Paanidega. · Püksid: o Lihtsad; o Sirged; ...
Modigliani kehakuju(A-figuur/kolmnurk/pirni kuju) Silueti rõhutamiseks ja tasakaalustamiseks: Keskendada tähelepanu keha ülemisele osale; Suurendada õlapiirkonda vastukaaluks laiadele puusadele; Toonitada ülepingutamata vööjoont; Pehmendada keha alumist poolt. Soovitused: Jakid ja pluusid peavad ulatuma üles- või allapoole puusade ja istmiku kõige laiemast kohast; Keha ülaosas rõivaste ülestiku kandmine loob visuaalse efekti, mis tõmbab tähelepanu keha ülemisele piirkonnale; Avarad kaelused, suuremad kraed, laiemad reväärid laiendavad optiliselt õlapiirkonda. Sobivad: A-lõikelised kleidid(nt. ampiirkleit); Poolliibuvad jakid-mantlid; Horisontaalsuunaliste detailidega pluusid; Ülaosas kanda heledaid, erksaid toone, samuti võib olla läikkangas; Allosas tumedad neutraalsed toonid, matt pind; Mantlid rõhutatud õlgadega, avara kraega, reväärkraega, ka...
Kalade kohastusvõime erisuguste elutingimustega on hämmastav. Seetõttu nad on suutnud asustada meresid ja ookeane, jõgesid ja järvi , tiike ja ojakesi ning isegi põhjaveesid. · Minu referaadis on käsitletud kalade kehaga seotud teemasid: kalade pulmarüü, kuidas kalu eristada, kääbused ja hiiglased kalade seas ning tuleb juttu ka ohtlikest kaladest . · Ning eesmärgiks oleks anda ülevaade siis erinevatest kaladest ja nende välimusest. Kalade kehakuju · Veekeskkonna seadus on niisugune: kui tahad vees elada, siis õpi ujuma. Ujuda on kergem, kui keha on pikliku kujuga. Just niisuguse kujuga ongi paljud kalad. · Kiiresti ja osavalt, läbides pikki vahemaid, liigub parvedena ogahai ehk merikoger, kes kehakujult sarnaneb allveelaeva või torpeedoga. · Hästi ja suurtele kaugustele ujuvad usja või maduja kehakujuga kalad ( silmud, angerjad) , tehes kehaga looklevaid liigutusi. · Vähem on kiireks ujumiseks kohastunud põhja
Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Triin Engmann KALADE KEHAKUJU Juhendaja: A. Järvik Tallinn 2010 SISUKORD Eesti Mereakadeemia.................................................................................................................. 1 Merendusteaduskond.................................................................................................................. 1 Triin Engmann..........................................................................
Pop Art-tüüpi kehakuju ( liivakell / X ) Keha tasakaalustamiseks tähelepanu taljele, demonstreerida kumerusi pehmete, langevate, veidi venivate materjalidega. Soovitused: Toonitada taljet nii, et rinnad ja puusad pääseksid mõjule; Kehakuju järgivad taljesse õmmeldud jakid/kleidid/mantlid(vööga); Ümarad reväärid, sallkraed, erineva kujuga kaelused; Erineva lõikega seelikud; Erineva värvliga püksid, teksad; Kerged ja keskmise kaaluga kangad, mis järgivad kehakuju; Võib kanda enamasti kõiki mustreid; Erineva kõrgusega kontsaga jalatsid; Erinevast materjalist vööd; Erineva lõikega varrukad. Väldi: Ampiirstiili; Sirgelõikelist rõivast(mehelikke jooni);
Sport ja tervislikud eluviisid teemaline referaat
Tõsine haigus Kehakaalu jakuju ülemäärane tähtsustamine Laialdaselt levinud noorte seas Toiduga seotud teemad on muutunud kinnisideeks kõige tühisem kehakuju kohta tehtud märkus kellegi kolmanda saleduse kohta tehtud kompliment tunne, et mõni meeldiv riideese hakkab kitsaks jääma. Võib juhtuda ka nii, et tõukeks saab teadasaamine toitumishäirete olemasolust. Psüühikahäire, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. Peamiseks sümptomiks soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Kuiva naha
kere - küljejoon, uimed (kõhuuimed, rinnauimed, seljauim, pärakuuim) saba – sabauim MEELED JA MEELEELUNDID: nägemine – …………………… kuulmine – ……………………. tasakaal - ……………………… haistmine – ……………………. maitsmine – …………………… kompimine – ………………….. vee liikumise taju – …………… KOHASTUMUSED ELUKS VEES • Voolujooneline kehakuju • Selg tume, kõht hele • Soomused ja lima • küljejoon • Lõpused • Uimed • Ujupõis MITMEKESISUS Elupaiga järgi jaotatakse: • Merekalad: (3näidet)……………………. • Mageveekalad: (3näidet) ………………. • Siirdekalad: (3näidet) …………………… Elukoha järgi jaotatakse: • Põhjakalad: (3näidet) …………………… • Avaveekalad (3näidet) …………………..
Bioloogia kordamine Kalad 1. Milline on enamasti kala kehakuju? Miks selline kehakuju on kaladele elukeskkonnas vajalik? Voolujooneline, liigub vees kiiremini edasi. 2. Mis katab kala keha? Miks on selline kehakate kalale vajalik? Soomused ja lima kiht, saab kiiremini liikuda. 3. Nimeta kala liikumiselundid. Uimed. 4. Nimeta kala hingamiselundid. Lõpused. 5. Kalade välis- ja siseehitus. Lõpusekaas- lõpuseid kattev õhuke luuplaadike Uimed- liikumiseks, mille abil ta saab säilitada ja muuta keha asendit (rinnauim, kõhuuim, pärakuuim, sabauim, seljauimed)
Ave Aan INIMESE VÄLISKUJU HINDAMINE PRAKTILINETÖÖ Õppeaines: ANDROPOMEETRIA Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: KRR31 Juhendaja: T. Peets Esitamiskuupäev: 14.12.2016 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 VÄLISKUJU HINDAMINE Meetrilise indeksi järgi Keskmisekehaline Baasfiguur 168-96-104 Proportsioonitüüp Brahimorpne Rühitüüp Sirgestatud Kehatüüp Alumine Õlgade kuju Kõrged õlad. Võõjoonekumerus Keskmisekumerusega Puusakumeruse kuju ja kõrgus Madala puusakumerusega Kehakuju profiil...
Elva Gümnaasium Murdeiga Inimeseõpetuse referaat 18.11.2009 Oliver Treier Sisu: Sissejuhatus Lehekülg 3 Mehelikku küpsemist soodustavad Lehekülg 3 Miks ühtedel algab murdeiga varem ja teistel hiljem? Lehekülg 3 Hormoonid Lehekülg 3 Kasv ja kehakuju muutumine Lehekülg 4 Karvkate Lehekülg 4 - 5 Nahk, higi, rasu Lehekülg 5 Kasutatud Kirjandus Lehekülg 6 Sissejuhatus 2 Murdeiga vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Tüdrukute murdeiga kestab tavaliselt 10.- 16.eluaastani, poistel 9.-14. eluaastani. Tihti juhtub, et ühes ja samas klassis käivad poisid veel lapse välimusega, tüdrukud on aga küpsed neiud. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja
tingimuse Amööb Väike ainurakne algloom (0,2 - 0,5 mm). Värvusetu, muudab pidevalt kuju. Elab mageveekogudes. Koosneb ühest rakust. Rakku katab pellikul. Amööbidel on kulendid. Toitub bakteritest, toitevakuooli abil. Hingamiseks kasutab hapnikku. Ebavajalikke aineid eritab amööb pulseeriva vakuooli abil. Paljuneb pooldumise teel. Sügisel tekib amööbile kaitsev kest ehk tsüst. Silmviburlane Kindel kehakuju, 0.05 mm pikkused Elavad lompides ja tiikides Keha eesmises otsas paikneb vibur ja selle läheduses silmtäpp Tahapoole ahanev kehakuju Värvuse annavad kloroplastid Toitub valguse käes nagu taim ja pimedas kui loom. Hingab ja eritab samamoodi kui amööb. Paljuneb pikipooldumise teel. Kingloom Keha meenutab kujult kinga talda Keha pikkus on umbes 0.1 0.3 mm Toitub peamiselt bakteritest Kinglooma kehas on kaks rakutuuma
mm pikkused algloomad. · Elavad lompides ja tiikides, kus on kõdunevaid lehti. · Silmviburlase nimi iseloomustab teda hästi, sest tal on liikumiseks keha esimeses osas pikk ja niitjas jätke vibur ning selle läheduses valgustundlik punane silmtäpp. 2 Silmviburlase ehitus. 3 · Silmtäpi abil tajub silmviburlane valgust, mille poole ta ujub. · Ujumiseks kasutab viburit, ujumist soodustab ka tahapoole ahenev kehakuju. · Silmviburlase pelliikul on võrreldes amööbiga tihedam, mistõttu ta saab kehakuju vähe muuta. 4 · Silmviburlane on hästi läbipaistvas vees roheline. · Rohelise värvuse annavad silmviburlasele tsütoplasmas olevad kloroplastid. · Valguse käes toimub kloroplastides fotosüntees, mille tulemusena tekib tsütoplasmasse varuainet, mis sarnaneb tärklisega. 5 · Kui silmviburlane jääb pikaks ajaks
ja nende poolt määratud fenotüübid. Suunaval valikul toimub mingite alleelide kindlasuunaline sageduste muutus, mille tagajärjel võivad fikseeruda ka vastavas keskkonnas kasulikuks osutunud retsessiivsed alleelid. Enamik evolutsioonilistest muutustest on toimunud suunava valiku tagajärjel. Näiteks võib tuua putukate levikud tööstuspiirkondades, mis väljendub selles, et tumedamad isendid paistavad vähem välja. Veel vaalaliste kalataoline kehakuju, et vee- eluga kohaneda kujunes neil kaladele omane kehakuju. Lõhestav valik ehk disruptiivne valik (ka diferentseeriv valik) on populatsioonigeneetikas loodusliku valiku vorm, mis soosib isendeid, kellel mingi muutuja väärtused on äärmuslikud (skaala mõlemas otsas). See on üks kolmest loodusliku valiku põhitüübist stabiliseeriva valiku ja suunava valiku kõrval. Lõhestav valik võib viia liigitekkeni, kuid toimib aeglasemalt kui
1) G=9,8 m/s 2 st. Kehakiirus 6) I seadus: Planeedid tiirlevad kasvab igas sekundis 9,8 m ümber Päikese mööda ellipsikujulisi sekundis ruudus. trajektoore, mille ühes fookuses 2) Trajektoor on joon, mida asub Päike. mööda keha liigub. Punktmass on II seadus: Tiirlemise käigus katab keha, mille mõõtmed võib lihtsuse Planeeti ja Päikest ühendav sirglõik mõttes arvestamata jätta. võrdsetes ajavahemikes võrdse 3) Põhiühikud: pikkus(m), pindala.(st. Mida lähemal asub kaal(kg), aeg(s), temperatuur(K), planeet Päikesele seda suurem on elektrivoolu tugevus(A), tema kiirus.) ainehulk(mol), valgustugevus(cd). 7) *Mistahes 2 punktamassi Tuletatud mehaanikaühendid: tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline pindala(m2), ruumala(m3), nende masside korrutisega ning sagedus(Hz), kiirus(m/s), pöördvõrd. nende vahelise kauguse kiirendus(m/s...
Mõnede vetikaliikide eostel viburid puuduvad. Neid nimetatakse autospoorideks. Vegetatiivne paljunemine toimub raku või talluse jagunemisel ning sigipungade abil. 5. Algloomade ehk ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades jätkeid, mille abil loomad liiguvad ja võivad haarata toitu. Enamikul ainuraksetel on püsiva kujuga keha. Kehakuju aitavad hoida tihe membraan ja mõnedel ainuraksel ka sisemine mineraalskelett või keerulise ehitusega ränioksiidist või kaltsiumkarbonaadist kojad. Paljud ainuraksed on värvuselt rohelised, sest neis leidub rohelist valgustundlikku pigmenti, klorofülli.
-16 eluaastani. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja kehakuju, tööle hakkavad suguelundid, muutub naha talitlus ja tekib karvakasv, muutub suhtumine oma kehasse ja suhe kaaslaste ning täiskasvanutega. Tüdrukud alustavad kasvamisega varem ja ka lõpetavad varem (umbes kaks aastat pärast menstruatsioonide algust), seetõttu on tüdrukud tihtipeale omavanustest poistest pikemad. 16-17 aastaselt on enamus tüdrukuid oma pikkuse täis kasvanud. Milline see saab olema, sõltub sellest, millise kehakuju oled vanematelt pärinud. Puusadele, reitele, kõhule ja rindadele koguneb nahaalune rasvkude, mis loob naisele iseloomulikud ümarad kehavormid. Võib tekitada tahtmist tüütud karvad maha ajada. Kas seda teha või mitte, on sügavalt isiklik asi. Arvestama peaks sellega, et uued karvad kasvavad tagasi üsna kiiresti ja on sageli tugevamad kui enne (eriti tuleb seda arvestada "vuntside" puhul). Umbes 9-11-aastasel tüdrukul hakkavad rinnad kasvamisest märku andma
suguküpsuse saabudes, s.o 1114 a vanuses. Naissugunäärmetes ehk munasarjades paljunevad ja valmivad naissugurakud ehk munarakud. Munarakkude alged tekivad juba looteeas. Hiljem neid juurde ei teki.Suguküpsel naistel valmib 34 nädala järel üks munarakk. Korraga vabaneb suguküpsel naisel üks munarakk (eluaja jooksul kokku umbes 400). Munasarjad toodavad naissuguhormoone. Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas teised sugutunnused: rinnad, laiemad puusad, naiselik kehakuju. Toimuvad menstruaaltsükkel ja ovulatsioon. Üle 4550 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus algul muutub, hiljem aga lakkab täielikult. Ühtlasi jääb ära menstruatsioon ja järglaste saamise võimalus. Naise seemnerakud on liikumisvõimetud ja nende eluiga on umbes 3236 tundi. 0 Mehe naise suguelundkondade ehituslikud sarnasused Mõlemad paiknevad keha alaosas. Osa meeste siseelunditest on kehavälised, naistel on kõik kehasisesed. Pärasool, jämesool, põis
Naiste ülerõivad 2012/2013 Kaasaegsed moesuunad Värvitoonid Pruunid toonid Beezid toonid Oranzid toonid Rohekas-sinakad toonid Must Hallid toonid Erinevad loomamustrid(ussi-,loomanahk) Värvid... Värvid... Asümmeetrilised lõiked Erinevad pikkused Mitte kehakuju järgivad mantlid Vormihoidvad materjalid nagu vill, vilt ja nahk Klassikalise lõikega maskuliinse tooniga mantlid Ponsod ja keebid Kasukad ja karusnahksed detailid Kunstnahk Kunstnahk Klassikalise lõikega Kasukad ja karusnahksed detailid Kasutatud allikad: 1. www.fashion-era.com 2. www.harpersbazaar.com 3. http://www.fashionising.com 4. www.weconnectfashion.com 5. www.vogue.com
LINNUD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda lindude elupaika, liikumist, välimust ( kehakuju, kehaosad, nende iseloomustus, kehakatted, sulgede jaotus, tähtsus ). 2. Nimeta lindude erinevaid toitumisviise, too näiteid. 3. Kirjelda lindude sigimist ja pesitsemist. 4. Kirjelda linnumuna ehitust ja osade tähtsust. 5. Millised on munast koorunud linnupoegade tüübid, mis neid iseloomustab, too näiteid. 6. Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid. 7. Kirjelda lindude rändeid. 8. Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega? 9
MIS TINGIVAD MUUTUSI INDIVIIDI, GRUPI VÕI RAHVASTIKU TERVISES KAS PAREMAS VÕI HALVEMAS SUUNAS. WHO KÄSITLUS TERVISEMÕJURITEST PERSONAALSED TERVISE MÕJURID · RAHU GENEETILINE PÄRAND · PEAVARI VANUS · HARIDUS SUGU · SOTSIAALNE TURVALISUS ELUKOHT · TOIT KEHAKUJU · SISSETULEK ENESEHINNANG · VÕRDÕIGUSLIKKUS ENESEUSK TEATUD FUNKTSIOONIDE SOORITAMISEKS · STABIILNE ÖKOSÜSTEEM VÕIME REALISEERIDA OMA TERVISEPOTENTSIAALI. · SOTSIAALNE ÕIGLUS VAEGURLUS. (Kasmel 2007.) · JÄTKUSUUTLIK RESSURSSIDE KASUTAMINE · INIMÕIGUSTE AUSTAMINE JA VÕRDUSUS. (WHO 1986.) Kasmel, A. (2007). Tervise determinandid
Kui ta liikumist ei säilitata mingi teine jõud, jääb keha lõpuks seisma, hõõrdejõu mõju arvutatakse valemiga: F=µmg F-hõõrdejõud m- kehamass g-raskusjõu võrdetegur 9,8 N/ kg µ- hõõrdejõu tegur, millel on arvuline väärtus. Raskusjõud on arvuliselt võrdne toereaktsiooniga ,mis tähendab pinnasevastasemõjuga Hõõrdejõudu aitavad vähendada rattad, laagrid, detailide õlitamine. Hõõrdejõuga kaasnevad ka deformatsioonid. Deformatsiooni all mõistetakse kehakuju või ruumala muutust. Seega tekib jõud , mida nim elastsusjõuks. Elastsusjõudu käsitletakse kui ,,Hooki seadust"
Kui androgeenid on suurenenud siis suureneb rasvasus, akne, follikuliidid, karvade kasv. Steroidsete hormoonide balanss mõjub rasvkoe jaotumist naise organismis. (Breusenko 2012: 47, 49) PUBERTEETI AEGSED MUUTUSED TÜTARLAPSEL. Puberteet see on ealine ajavahemik, kus toimuvad füsioloogilised, hormonaalsed ja psühholoogilised muutused. Sellel perioodil organism valmistub ette viljakuseks. (Kumar jt 2008: 111). Tüdrukutel puberteedi eas (11-15 a.) toimub kasv ja kehakuju muutmine. Keha kasv suureneb umbes 11- 12 aastal. Kehakaal suureneb 12-13 aastal. (Sapin 2009: 15,16) Selle protsess reguleerivad suguhormoonid ja kasvuhormoon. Peamine regulaator on insuliini laadne kasvufaktor-1(IGF-1). Puberteedi eas toimub toruluude kasv. Samuti väheneb nahaalune rasv. Kasvuhormoon osaleb süsivesikute regulatsioonis. Võib suurendada veresuhkru tase. ( Prodam jt 2014: 1-2) Hoormoonide abil pikkuse kasv suureneb intensiivselt. Sellist kiiret kasvu nimetatakse
Mood 60ndatel NIMI 12.A klass Ajalugu mõjutab moodi uued sünteetilised kangad suurt mõju avaldasid kosmoselennud kostüümkleidid The Beatles, Rolling Stones, Jimmy Hendrix Naistemood modellide kehakuju saamatud, kummargil poosid mini ja alt laienevad püksid Moodne kostüümseelik Kõrge kaelusega džemper Eelistati lihtsat sportlikku joont Kontrastsed kandid, suured nööbid, punutud või tepitud Triibulised ja ruudulised riided Juuksed Terved,sirged, loomuliku olekuga, kergelt koolduvad „Ebony“ Lihtne, võimalikult loomulik Sirged, otsad üles- või allapoole koolutatud Rõhutati kuklaosa Õhtusoeng Tukk ümara või terava joonega
Hüdrad Ehitus · Saleda keha ehitusega · Kotikujulised · U 1 cm pikkused · Kehasein on kahekihiline,koosneb lihaskiude sisaldavatest rakkudest · Läbipaistvad · Saab oma kehakuju muuta sirutada,painutada,kokku tõmmata Toitumine · Halvab saagi · Toitub kõrverakkudega sõudikutest,vesikirpu · Toidu topib suuava dest ja tesistest juures paiknevate väikestest kombitsatega suhu vähikestest. · Võib jagu saada ka kalamaimust Seedimine · Seedimine toimub kehaõõnes kuhu erituvad seedenõred. · Seedimata toiduosakesed heidab suu
huuled ja suur suu. Nad on jälgid ning rõvedad nii oma välimuselt kui ka iseloomult, nad kasutavad relva(de)na iseenda väljaheiteid mis toob kaasa ka selle, et nad puhtust ei oska hoida, nende elus ei ole mitte mingisugust korrapära ning nad ei suuda ohjeldada oma meeletut aplust ega ahnust. Kuigi jähuud on tugevamad kui inimesed ning neil on enesekaitseks teravad pikad küüned, mille abil nad saavad ka puude otsa ronida, on nad inimestega füüsiliselt väga sarnased- neil on samasugune kehakuju, pead katavad tihedalt karvad, sabad puuduvad ka... suguelundid on sarnased... Hiihnhmide maal ei ole seadusi ega reegleid. Hobuste jaoks on sellised nähtused nagu varastamine, valetamine ja teiste vigastamine tundmatud ning nad ei suuda neid mõista, sest... neil on kõigil olemas elupaik ja söök, nad oma eluga rahul ning ei tule isegi selle peale, et tahta kellegi teise vara või soovida neile halba. Kahtlemine ja mitteuskumine on sel maal nii
*Skorpionide Euscorpius flavicaudis kolooniaid eksisteerib isegi Suurbritannias, kuhu inimene nad sisse tõi. *Üldlevinud eelarvamus, et skorpionid poevad voodisse teki sisse, et seal inimest passida ja hammustada, on täiesti väär. *Umbes 800 skorpioniliigist suurima pikkus võib ulatuda 18 sentimeetrini. *Skorpionid mängisid väga tähtsat rolli Muinas-Egiptuse usundis. KOKKUVÕTE Selles töös sain palju teada skorponidest milline on nende kehakuju, elutingimused ja mida nad söövad. Täpsemat infot sain Euscorpius flavicaudise kohta teada, keda pole inimestel vaja karta kuna ta on täiesti ohutu skorpion. KASUTATUD KIRJANDUS · Loomade Elu · ENE · Tea laste- ja nooreentsüklopeedia · http://www.au-jardin.fr/images/scorpion.jpg
· Kui ühed organismid mitmekesistuvad ja levivad võib see põhjustada teise organismirühma väljasuremise. · Teaduslik süstemaatika on teadusharu, mis tegeleb elusolendite klassifitseerimisega. · Markoevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. · Kui eripäritolu organismid sarnastuvad, kohastudes elutingimustega, nimetatakse seda konvergentsiks. · HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju. · Ühiselt eellaselt päritud ning ehitusplaanilt sarnaseid, kuid erinevat funktsiooni täitma divergeerunud elundeid, nimetatakse homoloogilisteks elunditeks. · Mõningatele elutingimustele kohastumisel võib aset leida täiustumisele vastupidine protsess ehk evolutsiooniline regress. · Evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut.
vesi võivad elada vees taim Juured, toestab vars Võrdle silmviburlast ja kinglooma. Silmviburlasel : vibur, silmtäpp , 1 tuum Kingloomal : 2 tuuma, ripsmed Ühine tunnus: TUUM silmviburlane amööb kingloom Vibur Toitevakuool Ripsmed Kloroplastid Puudub kindel kehakuju 2 tuuma Silmtäpp Pulseeriv vakuool Rakuneel Tuum Kulendid rakusuu Valgustundlik tuum Pulseeriv vakuool Tõmba õigele vastusele joon alla , Koppvetika valgusele reageeriv elund on: a) Rakutuum b) Kloroplast c) Silmtäpp d) Vibur Vetikates toimub fotosüntees: a) kloroplastides b) silmtäpis c) lehtedes
Usside võrdlus Nimed: .......................................................................................... ............. Loo oma kettale kaust bioloogia ja salvesta tabel sinna pealkirjaga ,,Ussid" ümaruss rõnguss Liikide arv 80 tuhat kuni üle 15 000 miljon liiki Elupaik mage- ja miasma, merevees kui mageveekog ka maismaal us ja meres Kehakuju pikk lülistumata silindriline keha, mõlemast otsast ...
Naise suguelundid: munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Emakas lihaseline õõneselund, mis on seotud tupega ning munajuhade kaudu munasarjadega. Naissugunäärmed munasarjad asetsevad kahel pool emakat, mis täidavad kahte ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, nind siin valmivad ka naissugurakud e. munarakud. Munasarjad hakkavad talletama sugukõpsuse saabudes 11-14 a. vanuses. Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas teised sugutunnused (rinnad, puusad, kehakuju jne.). kõikide munarakkude alged tekivad juba looteeas. Valmima hakkavad munarakud suguküpsuse saabudes, üks haaval. Küpsed munarakud eralduvad munasarjadest perioodiliselt (u. iga 28 päeva järel). Munarakkude valmimine kestab 45-50 a. vanuseni. Kui munarakk viljastatakse, hakkab sellest emakas arenema loode. Ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast. Munaraku eluiga on 24h. Viljastumine on spermi ja munaraku tuumade ühinemine, munajuhas. Munarakku saab viljastada ainult 1 sperm.
Vaadates kasvõi ajakirjas mõnda modelli kes on väga peenike , soovib nii mõnigi , et saaks olla sama peenike ning alustab sellega enda näljutamist . Kuid kõik mida me ajakirjas näeme on väga palju töödeldud , nende keha on töödeldud peenemaks . Üleüldse soovivad väga paljud noored sarnaneda ajakirjades , piltidel , plakatitel olevate modellide ja kuulsustega . Väga palju mõjutab ka see , kui keegi su sõber , tuttav või perekonnaliige teeb teile nii-öelda kehakuju kohta märkusi , või siis kellegi kolmanda saleduse kohta tehtud kompliment , kuid noorele inimesele mõjuvad sellised asjad vägagi . Üheks toitumishäire haiguseks on anoreksia mis on psüühika häire ning mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Anoreksia on tänapäeval kuulus toitumishäire. On seltskondi, kus seda peetakse lausa ihaldusväärseks. See näitab ehedalt, et tegelikult ei teata, mida see diagnoos endast kujutab
Haapsalu Linna Algkool Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: vaalalised Sugukond: vaguvaallased Perekond: sinivaal SINIVAAL Referaat Koostas : Susanna Ojamäe Õpetaja : Viive Karnau Haapsalus, detsember 2010 SISUKORD: I Sisukord II Sissejuhatus III Teema; 1.Elukoht 2. Kehakuju kohastumine eluks vees 3. Hingamine 4. Toitumine 5. Paljunemine 6. Käitumine 7. Sinivaala püük ja kasutamine IV. Kokkuvõte V. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus KAS TEADSID SINIVAALAST, ET... 2 * Suurim teadaolev isasloom, kellest on kirjalikke märkmeid, oli 31 meetrit pikk. Emasloomad on veelgi pikemad. Kõige raskem registreeritud vaal kaalus 178 tonni.
• Vastsed kestuvad neljal korral • Puuduvad hingamis-ja ringeelundid Ehitus Secernentea (fasmiidsed) • Nende hulgas on palju looma-, inimese- ja taimeparasiite • Siia kuuluvad väga spetsialiseerunud ümarussid • Jaotub veel omakorda alamklassideks • Spiruria • Strongylida • Ascaridida • Rhabditida (varbussilised) • Oxyurida Selts: varbussilised (rhabitida) • Väga väikese mõõtmelised, kasvavad 1mm pikkusteks • Poolitaoline kehakuju • Peas on näsakesed • Suuõõs on pikliku silindri kujuline • Toituvad laguainest • Emaslooma suguelundid on hästi arenenud • Isaslooma kõige omapäraseks elundiks on bursaalkurrud • Rohkem kui 240 liiki Naaskelsabalased (Oxyuridae) • Keha tagumine osa on teravatipuline • Omapärane nugimisviis • Põhjustab pärasoole limasekesta ärritust ja põletikku • Toitub jämesoole sisust • Munad vajavad arengu stimuleerimiseks hapniku video
Poisilikud tütarlapsed Erksad värvid Teravad nurgad Teismelised Ujumiskostüümid 1960-1969 Plastik ja metall-valge Püksikud Kosmoseajastu stiil Õmblusteta pesu Parukad Jalgade meik Silmatorkavad juuksevärvid 1970-1979 Diskostiil Kõhn figuur Pungilik stiil Teksased Anoreksia 1980-1989 Tõuslik stiil Kitsad puusad Laiad õlad Ratsapüksid Rullkraega särgid Karusnahksed mütsid päikeseprillid 1990-1999 Suur moevalik Spordirõivad Lihaseline kehakuju Tätoveeringud Platvormkingad Prantsuse patsid Individuaalsus Kasutatud m aterjal http://www.uptowntwirl.com/fashion-spotlight-4/390 1/ http://www.e-ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/rivastus_a astatel_19101919.html http://oteea-land.com/2012/01/12/fashion-nostalgia- the-stylish-1930s/ http://glamourdaze.com/2009/08/1940s-fashion-wom ens-dress-code.html http://glamourdaze.com/2012/07/1950s-wardrobe-the- correct-fashion-line-for-you.html http://www.pinterest
Ussid Usside rühma kuulub kolm suuremat hõimkonda: lameussid, ümarussid ja rõngussid. Lameussid on lameda kehaga ussid. Siia rühma kuuluvad ka mõned inimese soolestikus elavad parasiidid. Ümarusse iseloomustab keha, mis on ristlõikes ümar. Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas ÜMARUSSID KEHAKUJU: Ümarussidel on pikk lülistumata silindriline keha, mõlemast otsast ahenenud. Nad võivad olla väga tillukesed kuid ka 20-40cm pikkused. Ümarussid: Solge, naaskelsaba, keeritsuss. Nt. SOLGE Solkme keha katab paks kest e. kutiikula, mis kaitseb ussi soole seedenõrede hukatava toime eest. Solkmel ei ole erilisi kinnitumisvahendeid, liigub sooles vabalt ringi. Erinevalt lameussist on tal vedelikuga täidetud keha. Seal paiknevad siseelundid: sooltoru ja sigimiselundid. Sooltoru algab suuavaga ja lõppeb päraku...
AINUÕÕSSED. Kotikujulised veeloomad. Nende keha on suur õõs ja seda ümbritseb kahest rakukihist koosnev kehasein. Ainuõõssete hulka kuuluvad: hüdrad, meriroosid, korallid ja meduusid. Hüdra elab puhtaveelises veekogus. Tal on sale kotikujuline, umbes sentimeetripikkune keha. Keha ühe otsa tallaga kinnitub ta taimele või veealusele esemele. Teises otsas on suuava mis on ümbritsetud kombitsatega. Hüdra saab kehakuju muuta. Hüdra kehas paiknevad teiste rakkude seas ja närvirakud. Närvirakud kokku moodustavad võrgukujulise närvisüsteemi. Hüdra ei uju kunagi vabalt vees vaid on kinnitunud. Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim. polüübiks. Toitu püüab kombitsatega ja kui mingi loom tema kombitsat puutub see loom sureb. Sest looma süstitakse surmav mürk. Hüdra sigib pungumise teel. Välispinna moodustab esialgu väike kühmuke. Kui pung on kasvades omandanud hüdra kuju eraldub see ja
liikide või liigigruppide tekkimine, mis erinevad märgatavalt mingite funktsionaalsete on muutunud vastavalt funktsioonile keskkonnas. tunnuste poolest. Tuntud näide: Darwini vindid (Osborn 1902). HOX-geenid- kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv Analoogilised elundid- eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomid funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu rühmiti; imetajatel on neli rühma (klastrit). Need geenid määravad organismi üldise kohastumisele ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. ehitusplaani pea-saba teljel.
Esindajad- LOIVALISED (PINNIPEDIA) Hallhüljes Lepus europaeus Pall Viigerhüljes Pusa hispida Schreb Välimus Täiskasvanud viigri pikkus on 1–1,4 meetrit, maksimaalselt 1,8 m Võrreldes hallhülgega on viiger väiksem, tumedam, pontsakama kehakuju ja ümarama koonuga. Viigri karvastik on tihedam ja pikem, värvuses ja mustris on rohkem varieeruvust heledast ja hõbehallist kuni tumehallini. Naha põhifoonil on ebamäärase ringja kujuga tumedamad heledaservalised laigud. Vastsündinud pojad on piimvalged või veidi hallika pika karvaga, mille toon hakkab tumenema 2–3 nädalat pärast sündi.Voolujooneline keha. Elupaik Ta elab Läänemeres. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel
Ainevahetus- koosneb orgamismis toimuvatest keemilistest reaktsioonidest. Ensüümid- e. Biokatalüsaatrorid- viivad läbi keemilisi reaktsioone organismis. Vitamiinid- on ained, mis reguleerivad ainevahetust. Kalorid- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Süsivesikud(pannkook,sokolaad). Aju tööks, annab kiiresti energiat. Rasvad-(sokolaad, või)- annab energiat, aitab rasvapolstrit kasvatada. Valgud-(muna, kala, tailiha)- lihaste ehitamiseks. Vesi-(arbuus, õun )- hoiab kehakuju, ainete transpordiks , jahutamine. Vitamiinid A-(porgandis,maks, paprika)- nägemis pigmentide moodustamine B- (pärm, muna, teraviljad)- nahk oleks terve, küüned terved C-(puuviljad, kapsas, kartuö)- immuunsussüsteem D- (piimatooted, kala, tekib nahas)- luustiku jaoks mineraalid Ca- (piimatooted)- luustik. Fe- maasikad, punane peet )- verepunaliblede moodustamine, hapniku kandmine. Näärmed- toodavad seedimiseks vajalikke ensüüme .
Klass 1.Koolis vib vgivallatsemise algatada klassi liider vi see kes saavab paljudega lbi.peksmise vi kiusamise ohvriks saab tavaliselt inimene,kelle kehakuju on imelikum teistest ,teistmoodi riides vi on vaesemast perest. 2.Alguse sai kiusamine sellest,et Kaspar kaitses Joosepit.Joosep tegi tagasi neile niimoodi,et lks kooli ja algatas koolitulistamise.Ta lasi klassi liideri maha. 3.Koolivgivalla saaks lpetada nii ,et kui pilased suhtleksid omavahel rohkem,korraldaksid midagi pnevat ning arvutaksid probleeme.Kaspar kaitses joosepit,sest kiusamine oli kaugele linud ning au ksimuses oli ka asi.Kaspar ei tahtnud ,et Joosepit kiusatakse.Kasparit kiusatakse ,sest ta kaitses Joosepit ning lasi riietusruumi ukse lahti,kus oli joosep,mida Kaspar kinni hoidis. 4.Kaspar ritas ta eest vlja astuda,ta kakles klassikaaslastega ja lasi ta tdrukute riietusruumist vlja.Kaspar ja Joosep said aru siis ,et on v...
rohkesti aega. Sageli koguneb mitu isaslindu ühisele mänguplatsile, kus nad ennast tantsu ja laulu abil näitavad. 15-20 linnust koosnevaid rühmi võib näha koidikul puude latvades, kus nad oma suled laiali laotavad. Sellele järgnevad tantsud, millega isased proovivad emaseid võrgutada. Mängu ajal võtavad isaslinnud mitmesuguseid asendeid, demonstreerides emaslindudele oma sulestiku kogu kaunidust. Välimus Paradiisilindude kehakuju meenutab kuldnoka või varese oma. Kõige väiksem paradiisilind on kuninglind, kelle pikkus on ulatub vaevu 15 sentimeetrini, suurimate liikide kehapikkus on 45 cm ning saba pikkus 60 cm. Paradiisilindude tiivad on ümarate otstega, jalad on tugevad ning kohastunud okstel istumiseks. Enamikul paradiisilindude liikidel on erinevate sugupoolte värvus erinev. Emaslinnud on harilikult tagasihoidlikuma välimusega , et nad munade haudumise ajal poleks liialt silmatorkavad.
ROOMAJAD 4 suurt rühma: 1. sisalikud 2. maod 3. kilpkonnad 4. krokodillid Eestis 5 liiki: 1. arusisalik 2. kivisisalik 3. nastik 4. rästik 5. vaskuss ROOMAJATE VÄLISEHITUS: elavad valdavalt maismaal, mõned vees kõigusoojased osal pole jäsemeid sisalikud roomavad maod looklevad ehk siuglevad enamasti arenevad järeltulijad nahkja või lumiainest koorega munas järglased arenevad moondeta hingavad ainult kopsudega sarvestunud kuiv nahk ( sarvestunud soomused) kaitseb: kuivamise eest vaenlaste eest ümbruskonna mõjutuste eest ROOMAJATE SISEEHITUS: sisalik madu Kehakatted soomus...
iood 4. kõrvalkilpnäärmed 0,1 g, väikseimad, Ca ja P omastamine 5. neerupealsed adrenaliin (hirm, põnevus, rõõm, ärritus jne) 6. kõhunääre insuliin, trandpordib glükoosi verest kudedesse, suhkruhaigus ehk diabeet (I insuliini ei ole, süstivad. II vanematel,ülekaalulistel, insuliini vähe, ravimitega) 7. sugunäärmed (munasarjad, munandid) murdeeas (ajuripats), sootunnused (karvad, häälemurre, kehakuju muutus) Närvisüsteem - vahendab infot keskkonna ja elundite vahel, liigutused, reageering, mõtlemine, mälu Koosneb 1. Piirdenärvisüsteemist ja 2. Kehanärvisüsteemist. 2. Kesknärvisüsteem: 1) peaaju (kaitseb kolju ja ajukelme; 1,4kg) · suuraju (ajukoor 3mm) mõtlemine, lühi- ja pikaajaline mälu, meeled(nägemine,kompimine) · väikeaju tasakaal, liigutused · piklikaju südame- ja hingamistegevus · keskaju
Adaptiivne radiatsioon-evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Analoogilised elundid-eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu kohastumisel ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. Binaarne nomenklatuur-Linne' loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga. Esimene sõna, mis kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulub ja teine on liigiepiteet.
Hingamiseks kasutab amööb vees lahustunud hapnikku. Mis tungib läbi rakukesta kehasse. Tuiekubliku abil eritab amööb kahjulikud ained. Amööb paljuneb pooldudes. Silmviburlane . Silmviburlased on väikesed, umbes 0,05 mm. Pikkused algloomad. Nad elavad lompides ja tiikides, kus on kõdunevaid lehti. Silmtäpi abil tajub silmviburlane valgust, mille poole ta ujub. Viburit keerutades ta kruvib ennast vees edasi. Erinevalt amööbist on silmviburlasel kest, milletõttu saab ta kehakuju vähe muuta. Rohelise värvuse annavad silmviburlasele tsütoplasmas olevad kloroplastid. Silmviburlane toitub valgusekäes nagu taim, pimeduses aga nagu loom. Silmviburlane hingab ja eristab samamoodi nagu amööb. Ka ebasoodsaid keskkonnatingimusi talub ta tsüstina nagu amööbki. Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. Kingloom. Kingloom elab samasugustes veekogudes kui amööb ja silmviburlane. Kinglooma keha meenutab kinga, see on kaetud lühikeste ripsmetega
Kontrolltöö RÕHK 1)Mõisted: Liugehõõrdejõud - on jõud, mis takistab liikuvat keha edasi liikumast. Seisuhõõrdejõud - on jõud, mis takistab keha liikuma hakkamist. Defromatsioon - on kehakuju muutus. 2)Mis on gravitatsioonijõud? Millest see sõltub? V: Gravitatsioonijõud on jõud, mis tekib 2 massi tõmbumisel. See sõltub: 1)Kummagi keha massist. 2)Kahe massi vahelisest kaugusest. 3)Mis on hõõrdejõud? Millest see sõltub? V: Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kehade liikuma hakkamist või liikumist. See sõltub: 1)Kokkupuutuvatest materjalidest. 2)Pinna konarlustest. 3)Vedeliku olemasolust kahe pinan vahel.
· Skelett hoiab inimest ühes tükis ja toestab. Lihased võimaldavad meil ennast liigutada. LUUSTIK luud koosnevad luukoest, mis on tugi-ja liikumiselundkonna pasiivne osa. Täiskasvanud inimese luustik koosneb enam kui 200,st luust. Inimese luustiku oluliseimad osad on: kolju, selgroog, rinnakorv, ülajäsemete luud, õlavöötme luud, alajäsemete luud ja vaagnavöötme luud. Luustik annab inimesele kehakuju, toestab keha pehmeid kudesid, on lihsatele kinnituskohasks. See võimaldab sooritada liigutusi,kaitseb siseelundeid, on mineraalainete talletaja, vereloomeelund ning rasvade talletaja. LIHASED Lihaste tööks on vaja energiat, mida saadakse glükoosi lagundamisel hapniku abil.Kõikide liigeste liikumapanemiseks on vaja jõudu.Liikumapanev jõud tuleneb lihastest, mis kinnituvad kimpudena luudele. Lihase väsimus sõltub töö kiirusest, intensiivsusest ja koormusest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
