- Sooritusoskus SUHTLEMINE KOOSNEB: 1. Kuulamisoskusest liigid: · Arusaav kuulamine · Hindav kuulamine · Empaatiline kuulamine · Väärtustav kuulamine · Kuulamine meeldejätmise järgi · Aktiivne kuulamine - Kuulamisoskuste rühmad: · Tähelepanu väljend.oskus - Osavõtlik poos - Sobiva kehakeele kasutamine - Silmsideme hoidmist - Oskust vältida väliseid segajaid · Jälgimis oskus - Ukseavaja - väikesi julgustusi - Vähest küsimuste esitamist tähelepanelikku vaikimist · Peegeldamis oskus Kehtestamisoskusest konfliktilahendusoskusest koostööl põhineva probleemilahendusoskusest suhtlemisoskuste valimisoskustest
Kehakeel ehk meie tsivilisatsiooni unustatud keel Üldiselt Kehakeele sõnadeks on silmside, kehahoiak, käeliigutused (zestid), näoilme (miimika), hääle valitsemine, riietus, soeng, distantsitsoonid ... Juhul kui inimene kurdistub, suudab ta maailmas hakkama saada, kuna tegelikult tuleb suurem osa meid ümbritsevast keskkonnast meile kätte visuaalsel teel Erinevates kultuurides on ka erinevatel zestidel erinevad tähendused! Distantsioonid Ruumivööndid, mille inimene on enesele ümber seadnud. 1
annavad edasi isiklikku tarkust. Õpetaja peab alati teadma kõike ning suutma kõigele vastata. Hariduse eesmärgiks on õppid, kuidas asju teha. Ettevõtte juhatuse ja tööliste palgavahe on suur ja alluvad teevad seda, mida kästakse. Juhatus on palju kõrgemal ning tähtsam töölistest. Alluvaid on palju ning ülemusi vähe. Kreeka kuulub multi-aktiivsete kultuuride hulka. Kreeklased on puudutuslembesed, vestluse ajal nad puudutavad vestluskaaslast ning väljendavad ennast tihti ka kehakeele abil. Nende jaoks on oluline ka silmside olemasolek. Nad näitavad enda emotsioone väga välja ja ei jää kunagi vestluste juures ükskõiksete nägudega. Vestlused on paljusõnalised ja nad räägivad palju, tihti sekkuvad ka teiste vestlustesse vahele. Sageli räägivad mitu inimest korraga, kes üritavad teineteisest lihtsalt üle karjuda, et ennast kuuldavaks teha. Vestlusstiil on neil väga kaudne, nad lähenevad jutule kaudselt, mitte ei ole otsekohesed. Ka vaidlemine on neile väga
Näiteks leidis ta, et häbi tõttu valgub inimesel veri näkku ja inimene punastab; millegi üle mõtleval inimesel on kulm kortsus või kissitab silmi; imestust väljendavad kergitataud kulmud. Erilise hoo sai mittesõnaliste väljendusvahendite uurimine 1960 aastal. Kümnendi lõpul avaldas J. Fast suure tähelepanu teosega "Body language". Mehrabiani järgi väljendab inimene vaid 7% oma hoiakuist ja tunnetest sõnade abil. Hääle abil antakse edasi informatsiooni 38% ja kehakeele ehk sõnatu suhtluse teel koguni 55% . Kehakeele lugemine NÄGU inimesed pööravad suhtlemisel näole ja selle ilmele erilist tähelepanu, kuivõrd just näolt saab kõige paremini välja lugeda tundeid, suhtumist ja vastastikuse mõjutamise märke. Inimene on võimeline tundma kuut põhiemotsiooni: üllatust, hirmu, viha, vastikust, rõõmu ja kurbust. Üllatust väljendavad kõrgele tõstetud kaardus kulmud, otsmik on kortsus, lõug veidi alla langenud ja suu lõdvalt lahti.
ühtlesi meie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. 2)nimeta kuidas avalduvad emotsioonid väliselt, kirjelda eraldi igat situatsiooni, mis selle esile kutsub Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt: *Südame- Veresoonkonna tegevus- punastamine, kahvatumine *Näärmete tegevus- Higistamine, pisarad *Väljendusliigitused, miimika, kehahoiak jm. mitteverbaalne väljendus *65% infost tajume ja saame aru teiste inimeste kehakeele kaudu. *25% tema hääletooni kaudu *10% sõnade tähenduse kaudu 3)asteenilised ehk ...? Asteenilised e. Passiivsed tundmused. *Vähendavad energiat, piiravad tegevust 4) steenilised ehk...? Steenilised e. aktiivsed tundmused *Annavad jõudu ja energiat, panevad energiliselt tegutsema. 4)nimeta põhiemotsioonid, kirjelda situatsioone, mis kutsuvad esile järgmised põhiemotsioonid põhiemotsioonid on: *Õnnelikkus- kui keegi teeb sulle kingituse
Minu suhtlemisoskused Ma olen suhteliselt kinnine inimene, väga vähesed teavad minust kõike. Mulle ei meeldi eriti enndast rääkida. Eriti võõrastele, ainult nendele inimestele kellest mina juba tean kõike ja keda ma olen kaua tunndnud. Aga muidu ma võin suhelda kõigiga ja täiesti vabalt, aga lihtsalt sellistel üldistel teemadel. Sisemised kontaktioskused. Mulle vähemalt tunndub, et ma saan täitsa aru enndast ja tean omi piire ja võimeid. Mulle meeldib ise asju saavutada, elan küll vanematega aga neilt raha ma ei küsi. Olen suht rõõmsameelne olemiselt. Väheseid asju võtan tõsiselt, kõike rohkem naljaga. Mulle meeldib, kui inimesed, kes on minu ümber naeravad. Ja mulle meeldib naerda koos nendega. Kehakeele kasutamine. Kõik oleneb jällegi väga palju olukorrast. Kui on ametlikum olukord siis ma kastutan käsi võimalikult vähe. Näo ilmed käivad alati asja juurde, vajadusel natuke tõsine või siis vastupidi. Tavasuhtluse kuldreeglid. Kui inime...
Nende mõtlemist ja käitumist võib nimetada paindumatuks. Nad ignoreerivad kogu probleemi- mitte niivõrd oodates, et see kuskile kaob, vaid lootes, et sel pole tähtsust! Suhtluse poolest on nad multiaktivistid. Tihti tänaval kohtudes emmatakse ning jagatakse põsesuudlusi. Kuid Prantsusmaal ei valitse tänavatel alati kõige ilusam kord. Kui tahetakse parkimis kohta, siis täiesti julmalt ollakse valmis võõrast autot rammima kulusid katmata. Nende kehakeele juurde käib ka kätlemine, mida tehakse nii ruumi sisendes kui ka ruumist lahkudes. Prantslased kasutavad oma keelt nagu rapiiri prantsuse keel on kiire, täpne, hinnatakse vaidlusi ja vaimukust. Prantslasi võib nimetada perekeskseteks. Neil on komme uhkustada oma lastega, kuid tähelepanuta ei jää noored ega ka vanad. Noori armastatakse ja vanu austatakse. Tihti nad ei kujuta oma ettegi ilma üksteiseta, sest perekonnas valitseb vastastikune sõltuvus ükteisest.
1. Idee ilmumine 2. Kodeerimine 3. Edastamine 4. Vastuvõtt 5. Dekodeerimine 6. Aktsepteerimine 7. Kasutamine 8. Tagasiside Joonis1. Suhtlusahel 2 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru Kodeerimine tähendab seda, et sõnumi saatja kodeerib ehk mõtestab oma mõtte teatud sümbolitesse, väljendades seda sõnades ja kehakeele abil. Kodeerimisel tuleb sõnumi saatjal silmas pidada sõnumi eesmärki. Millise vormi sõnum võtab, sõltub selle oskuslikust ,,vormimisest" saatja poolt ning sõnumi edastamisviisidest ehk -kanalitest. Sõnumi edastamiseks kasutatakse kas suulist või kirjalikku edastamisviisi ja kehakeelt. Suulise ehk verbaalse sõnumi edastamist täiendavad alati oluliselt mitteverbaalsed ehk kehakeele signaalid, mis väljendavad tundeid ehk emotsioone, suhtumist ehk hoiakut, täiendavad, laiendavad ja
KEHAKEEL Sissejuhatus Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka "naiselik vaist". Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud, kuna enamik mittesõnalisi käitumisi on siiski omandantud või siis kultuuriliselt tingitud. Nagu iga keel, nii koosneb ka kehakeel lausetest ja kirjavahemärkidest. Liigutused võivad anda usaldusväärset informatsiooni inimese meeleolust, seisundist või suhtumisest.
t liigutuste kogumit. Kui inimese sõnad ning liigutused ei lange kokku, siis tuleks otsustada liigutustest saadud info kaudu, sest see on tõesem. Samamoodi võib liigutuste kogumit jälgides jõuda otsusele, et üks liigutus liigustuste kogumis ei ühti ehk liigutuste kogum pole vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab. Niisiis, eduka suhtlemise aluseks on kehakeele vastavus kõnega kui me ütleme üht, mõtleme aga teist, annab kehakeel vastandliku teate, ning kehakeelt tajutakse tõena. Samuti täiustuvad inimese liigutused sõltuvalt vanusest, mille tõttu oli noorte liigutusi raskem fikseerida. Mõne liigutuse kiirus muutub aja jooksul. Näiteks valetav laps katab kohe pärast valetamist suu ühe või mõlema käega. Vanemaks saades liigutuse kuju muutub veidi
milles üliõpilased osalesid vangide ja vangivalvurite rollis. Mulle meenus sama eksperimendi põhjal tehtud mängufilm ,,Eksperiment". Päris katset ei saanudki lõpetada, sest peale kuuendat päeva väljus olukord kontrolli alt. Ja kui mõtlema hakata, siis ongi nii, et see, millises rollis on inimene mingil ajal, hakkab ta käitumagi nii nagu see roll nõuab, sealjuures endale aru andmata. See osa, mis puudutas inimeste kehakeelt suhtlemisel, oli ka tuttav, kuid samas sain ka uusi teadmisi kehakeele kohta, näiteks parakeel. Et meie rääkimisviisis sisaldub palju sõnatuid vihjeid nagu pausid, hääletoon ja nn täitehäälitsused (aa, mm, ee jne). Huvitavam oli ka grupi teooriad. Meelde jäi grupimõtlemine. Huvitav, et kui inimesi on palju koos, siis reaalsustaju kaob ning langetatakse koos rumalaid otsuseid, sageli kõigile kahjulikke. Mõeldakse, et ollakse tugevad ja targad. A. K. ATV07
Rollidest jäi enim meelde Andres Raagi mängitud Rebrotjossov etenduse nimiloos ehk "Maailmale nähtamatutes pisarates". Ta suutis mängida joobes meest niivõrd hästi, et see ei muutunud labaseks, kuid kirjeldas ideaalselt alkoholiga liialdavaid tänapäeva mehi. Kehakeelega väljendas oma tegelaskuju kõige paremini Andrus Vaarik „Diplomaadis“. Ta pidi edastama lesele naise surmateate, kuid suutis selle väga korralikult sassi ajada. Ideaalselt edastas ta oma emotsioone kehakeele kaudu. Muusikal oli etenduses väike roll, kuid seda kasutati ühes lühijutus. Sama muusikat kasutati ka enne iga uue lühijutu algust. Valguskujundusega tegelenud Priidu Adlas sai oma tööga ideaalselt hakkama, kuna valgustus tõi esile laval toimunud olulised hetked. Publik reageeris väga hästi ning vanemad kodanikud said naerda nii, et hing ähvardas kinni jääda, kuid mina nii rahule ei jäänud. Minu arvates olid naljad kõvasti üle pingutatud ja
Mittesõnaline käitumine ja kehakeel 17.10 EKSAMIKS: vähemalt üks raamat kehakeelest Mittesõnaline käitumine Kogu kommunikatsiooni juures mittesõnalist suhtlemist on erinevates kultuurides 60-80%. Kultuuride keskne (tuleb õppida). Kompetentsus mittesõnalises osas oskaksime väljendada ja lugeda mittesõnalist osa. Sõnaline ja mittesõnaline osa oleksid teadlikult võimalikult kooskõlas. Mittesõnalise osa funktsioonid (sh kehakeel): * võime korrata mida oleme öelnud * võime asendada * täiendame sõnalist osa, et emotsionaalselt täiendada * reguleerida tule/stop * võime anda vasturääkivusi (no tule siis Teele) Kehakeele lugemine ei tuleks lugeda sõnaraamatu printsiibil, vaid dünaamikat suhtes, mingil hetkel, kuidas reageerib jne Nägu on kõige informatiivsem, samuti ka jäsemete otsad (aga me ka kontrollime nägu kõige paremini, oskame peita emotsioone, teised kehaosad näitavad tahtmatult väga palju). Mida jälgitakse: - silmad, nägu - ...
Selline omavaheline suhtlemine annab hea võimaluse tagasisideks. Tuleb jälgida inimese meeleolu, hääletooni ja sõnatuid väljendusvaheneid ehk kehakeelt. Suure osa arvamusest ja emotsioonist võib välja lugeda ka näoilmest, miimikast, kehahoiakust ja zestidest. Tegelikult moodustab suurema osa suhtlusest mitteverbaalne suhtlemine ehk kehakeel. Kehakõnel on määrav mõju sõnadega väljendatu usutavusele. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad hääletoon, kõne kiirus, miimika, silmside, pealiigutused, poos, liikumisviis, puudutudes, vahemaa suhtlevate inimeste vahel ja klienditeenindaja enda välimus (riietus, soeng, ehted jne). Kontakti saamiseks tuleb vestluspartnerile silma vaadata. Silmside annab palju olulist informatsiooni ja näitab suhtlemisvalmidust. Kontakt ei tohi olla liiga lühike-kiirustav, ega liiga pikk-jõllitav
suhtlemise kuue iseärasuse peale: 1. Sõnadel on erinevate inimeste jaoks erinevad tähendused 2. Sageli inimesed kodeerivad oma sõnumeid 3. Tihtipeale räägivad inimesed nn esitatud probleemidest, kui neile teeb muret hoopis muu teema 4. Kõneleja võib olla enda tunnete suhtes pime või neist pimestatud 5. Kuulajat on kerge häirida 6. Kuulajad kuulevad läbi filtrite, mis moonutavad öeldut Mõned juhtnöörid on kehakeele lugemisel abiks: Kõige enam pakuvad vihjeid näoilmed, hääl, kehaasend, zestid ja tegevused Võtke kehakeele pugul arvesse ka konteksti Pange tähele vasturääkivusi Olge teadlik enda tunnetest ja kehalistest reaktsioonidest Juhtnöörid peegeldava kuulamise täiustamiseks: Ärge teeselge mõistmist Ärge öelge kõnelejale, wt te teate, mis tunne tal on Varieerige oma vastuseid Keskenduge tunnetele
Keskendub rääkija jutu sisule. Puudutab pigem fakte või ideesid kui tundeid, mida kõneleja väljendab. Ümbersõnastus on selline, kus kasutatakse kuulaja enda sõnu. Kuulaja peab suutma orienteeruda kõneleja taustsüsteemis. Tunnete peegeldamine Tunnete peegeldamine tähendab rääkija väljendatud tunnete kokkuvõtvat tagasipeegeldamist rääkijale. Üks tõhusamaid viise teise inimese poolt öeldust arusaamiseks on tema kehakeele jälgimine. Tähenduste peegeldamine Kui tunded ja faktid on koondatud ühte vastusesse, on meil tegu tähenduse peegeldamisega. X: Mis juhendaja esitab mulle kogu aeg minu isikliku elu kohta küsimusi. Tegelegu enda asjadega. Y: Sind häirib, et ta su privaatsust ei austa. Tähenduse peegeldamist õppima asudes on inimestel tavaliselt abi valemist: „Sa tunned (antud tunnet), sest (tundega seotud sündmus või kontekst).“ Valem ei ole vestlusest pealetükkiv. Kokkuvõtlik peegeldamine
Keel kui nähtus Maailmas on väga palju erinevaid keeli. Keel on mitmeti mõistetav. Keelega me puutume kokku iga päev, sest selle abil saame edastada informatsiooni, suhelda, mõelda, emotsioone ja kuuluvust väljendada. Keel on üks suhtlemisviise ning suhelda saab mitmeti. Näiteks: kehakeele, viipekeele kaudu. Alati on võimalik näha keelt kui nähtust. Keelt pole võimalik ainult näha sel viisil, kui suu liigub. Üheks keele nähtuseks pean mina kirjalikku viisi. Olgu selleks raamat ,,Mees, kes teadis ussisõnu" või ajaleht ,,Postimees". Kirjalikku keelt on võimalik säilitada ning see pälvib kunagi ajaloolise väärtuse, nagu on teada vanim raamat Piibel. Kirjalikku keelt on ka parem tõestada. Hiljuti Pealtnägijas süüdi jäänud Kuusakoski, oli heausklik autovrakkide ostja, mis kokkuvõttes hargnes väga pikaks protsessiks ja lõpptulemus oli see, et süüdlane oli hoopis kannatanu naabrinaine. Keel kui ...
vastassuunaline keha deformeerivale jõule ja seetõttu laud ei deformeeru. Sellest järeldame, et pähkli purustamiseks on vaja tugevat pinda, mis pole elastne ega vajuks. (Mina kasutaksin hoopiski pähklitange ;)) 3. Laualt maha hüpates ei tohi maanduda sirgetele jalgadele. Miks on vaja maanudmisel põlved kõveraks lasta? Juba väga väiksest peale räägitakse lastele, mis on õige, mis vale ja milline käitumine on sobiv. See käib nii suhtlemise, kehakeele kui ka õnnetuste ärahoidmise kohta. Lapsed kukuvad, jooksevad ja hüppavad palju. Tihti hüppavad lapsed kuskilt kõrgelt alla ja et ära hoida nt jalaluumurdu, rõhutatakse, et maandudes tuleb põlvi kõverdada mitte maanduda sirgetel jalgadel. Aga miks? Tavaliselt vastatakse, et muidu põrutad jalad ära, hullemal juhul lausa murrad mõne luu. Aga ikkagi, miks? Kui inimene hüppab laualt alla, mõjub talle gravitatsioonijõud, mis tõmbab teda maa poole
ELAMISTOIMINGUD 5. SUHTLEMINE Suhtlemise elamistoiming Inimene veendab suurema osa päevast teiste inimesega erimevatel viisidel suheldes, seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. Suhtlemisprotsess 1960.a. pakkus Berlo oma töös välja suhtlemismudeli, mis koosneb neljast olulisest osast: LÄHETAJA SÕNUM KANAL VASTUVÕTJA Võib öelda, et suhtlemisel kasutatakse tavaliselt kahte kanali – sõnaline ja sõnatu suhtlemine. Parakeel tegeleb pigem sellega, kuidas me kasutame oma keelt ja mida me ütleme. Ta hõlmab hääletooni, rääkimiskiirust, täiendushäälitsusi nagu „hmm“ ja „ahh“, ja see on pigem vokaalne suhtlemine. Terminit kineetika kasutatakse iga organismi sõnumit edastava liigutuse tähistamiseks. Paistab, et inimestel on raskem teadlikult kontrollida oma kehakeelt kui verbaalset suhtlemist. Sõltuvalt kontekstist on sõnatul suhtlimisel ...
Seda ei tohiks kindlasti eksisteerida- orkestri ja lauljate suhe peab teraselt paika pandud olema. Siiski oli ka üks näitleja, kelle rolli mängimisega ma rahule ei jäänud. Ma küll ei tea ta nime, kuid häirivaks oli see, et iga kord kui oli tema kord laulis, seisis ta ühe koha peal, käsi mõõgal, jalad harkis. Mõeldes teiste osatäitjate peale, pole ma päris kindel kas ilma subtiitriteta saaksin nende kehakeele järgi aru, mis ooperis toimub. Kuid mõõgaga härra puhul nii kindlasti ei olnud, sest ühe koha peal seismisest on raske midagi välja lugeda. Aga ma olen enam kui kindel, et asi võib olla minus, eks esimene kord ole ikka raske jälgida. Kokkuvõteks ei saa ma tõesti väita, et oleksin enda elu esimese ooperielamusega ääretult rahul. Kuid kriitikast hoolimata, pean tunnistama, et minus tärkas mingigi huvi ooperi vastu ja kindlasti ei saa öelda, et ma enam ei peaks minema
Töövestlus Kuidas valmistuda. Võta aega taustinfo kogumiseks (sõbrad, tuttavad, trükised) Tee nimekiri omadustest ja saavutustest, mida tahad rõhutada Mõtle läbi oma negatiivsed omadused, mida saad esitada ka positiivsetena Mõtle läbi küsimused, mida võidakse esitada ja vasta neile põhjalikult Mõtle, mida teeksid esimesel tööpäeval esimeste asjadena Mõtle, kuidas jätta head muljet Treeni oma kehaasendeid peegli ees Valmista ette küsimused, mida võiksid küsida tööandjalt Peale töövestluse lõppu tee endale analüüs ja mõtle, mis oli hästi, mis halvasti Hea mulje jätmine Ära hiline, arvesta ajakulu ja püüa kohale jõuda täpselt Riietu olukorrale vastavalt Tervitades ära kõnni Püüa olla rahulik Ole viisakas Ole paindlik ja taktitundeline Ole aus Räägi endast, kuid mõtle, kuidas ja millest. Ära lobise. Õpi selgeks oskus ennast kuulata Kuula iga sulle esitatud küsimust hoolega, vajadustel esita täpsustav küsimus Jälgi oma v...
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine 2 Üldiselt: Suhtlemine on nagu kahesuunaline tee. See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja on valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit (Hamilton 1993). Suhtlemisprotsessi õnnestumiseks ei ole oluline ainult rääkija ja tema poolt saadetud sõnum, vaid samuti kuulaja ning tema oskused sõnumit vastu võtta. Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Suhtlemine on koostoime ja vastastikune mõjutamine. Kui keegi ei ole sõnumit vastu võtmas või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole suhtlemist tegelikult toimunud (Bradley 1988). Inimeste elu ja nende kogemused oma elust tekivad interaktsioonis (vastastikuses mõjutamises) keskkonna ja teiste inimestega. Ka elus loodus toimib pidevas omavahelises interaktsioonis, kuid teadaolevalt ainult inimene suhtub sellesse tea...
must sapp, lima) . Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879. aastat kui Wilhelm Wundt lõi Saksamaal psühholoogiliste fenomenide uurimise. 4. Psühholoogia on tihedalt seotud teiste teadustega, nt. arstiteadusega, filosoofiaga, ka pedagoogikaga (koolipsühholoogid) ja isegi tehnikateadustega (tööstuspsühholoogia). Siiski säilib igal teadusharul oma eripära uurimisobjektide ja meetodite näol. 5. a) vestlus või intervjuu eeliseks intervjueeritava reaktsiooni ja kehakeele nägemine, puuduseks on see, et võtab aega ning tulemus sõltub vestlejatest (kas on sümpaatsed teineteisele jms) b) küsitlus ehk ankeet eeliseks on palju vastuseid, puuduseks see, et on keeruline töödelda, vastused võivad olla väga erinevad. c) eksperiment loomulike katsete puhul on eeliseks täpsem vastus, kuid tulemusi ei saa mõõta ning võib tekkida eetikaprobleem. Kunstike katsete plussiks on mõõtmisvõimalus, kuid need ei pruugi olla alati täpsed.
selle elamusega kaasnevad miimika, zestid ja poosi muutus.1 Emotsioonidega kaasnevad muutused inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses ja käitumises. Kusjuures kehalised muutused on aeglasemad kui emotsioonid (nt. ehmumine, kahvatumine). Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike (nt. positiivne, negatiivne) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. kurbus, rõõm, viha) kaudu.2 Tunnetest saab aimu näoilmete, kehakeele, hääletooni või kõne rütmi abil. Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused ja nad saadavad meid igapäevaelus pidevalt. 1.1 Millised ülesanded on emotsioonidel Emotsioonid täidavad mitmeid funktsioone, nagu: 1) Hindav funktsioon- isikute, olude, situatsioonide, nähtuste, seisundite jne hindamine sõltuvalt sellest, kas need vastavad isiksuse vajadustele või mitte, kujundades niiviisi tegevuse tundmuslikku tooni;
Samuti näitab see meie tundeid välja. Näitena saab tuua ,et sirge seljaga paraneb meie enesekindlus aga kui inimene on küürus tunneb ta ennast pigem hädisena (E-õpe 2014). Kui kalduda vestluse ajal ette ehk vestluskaaslase poole näitab see huvitatust ja seda ,et inimene on meeldiv. Kui aga partnerit jäljendada ehk tema kehakeelt järgi teha saab sellest tavaliselt välja lugeda ,et on tõmme teise osapoole vastu. (Navarro, Karlins 2010) Käe liigutused nagu ka teised kehakeele osad sõltuvad paljuski kultuuriruumist kus ollakse ülesse kasvatud.Näiteks Itaalased kasutavad suheldes väga palju käsi.Seda selleks ,et enda sõnadele rohkem jõudu anda. Samuti on käe liigutused väga tähtsad.Peamiselt selle pärast ,et paljud erinevad märgid mida sa võid kätega teha annavad teisele osapoolele informatsiooni edasi. Näitena saab tuua lehvitamise ja käte rusikas hoidmise.(Rugsaken 2006) Miimika on samuti tähtis osa suheldes
on stereotüüpne nende soost lastele. Emotsioonid ja käitumine Connors väidab, et võib-olla käituvad tüdrukud sellepärast paremini, et emad eeldavad neilt paremat käitumist. Ta leidis oma uuringus, et emad on tüdrukute suhtes sensitiivsemad kui poistega: tüdrukute puhul kasutavad vanemad rohkem emotsionaalseid sõnu kui poiste puhul. 6 eluaastaks on tüdrukute emotsionaalne sõnavara rikkam kui poistel. Pole ka ime, et täiskasvanud naised on paremad kehakeele ning miimika mõistjad ja suuvad üht-teist lihtsalt intuitiivselt aimata.
Põhuteater nagu ka nimigi ütleb oli ehitatud põhust, heinalõhna oli tunda saaliski. Mind pani imestama, kui hea akustika seal oli. Esinejate kostüümid olid tänapäevased, pidulikud ja veidi ooperlikud. Kostüümid sobisid etenduse kontekstiga hästi kokku. Kostüümikunstnik oli Jan Tomson. Hannaliisa Uusma kandis etenduses erinevaid kleite. Jarek Kasar ja Uku Uusberg aga frakke. Etendusel oli üks vaatust. Mõte ja tekst anti publikule edasi laulu ja kehakeele kaudu, sõnu ei kasutatud. Teksti oli palju, tekst oli sisukas ja oli lauldud selge diktsiooniga. Teksti näide: Kui tuba on külm, ja jääs radikad siis see on su väike Antarktika Chalice on üks omapärasemaid Eesti lauljaid. See oli tema esimene ooper, kuid tema loominguline käekiri oli seal selgesti äratuntav. Jarek Kasari loomingus on palju piltlike väljendeid ja kerge on kaasa mõelda. Minu arvates kõlab Jarek Kasari muusika tema enda
MINA SUHTLEJANA Üldiselt suhtlemiseks võib nimetada tegevust, kus üks osapooltest edastab teisele informatsiooni. Suhtlemise käigus antakse edasi erinevaid küsimusi, mõtteid, tõekspidamisi ja arvamusi. Info edastamiseks on erinevaid viise, kuid enim kasutatavad on kõnelemine, kirjutamine ja kehakeele kaudu väljendamine. Igapäevases suhtluses suudan end piisavalt hästi väljendada, et teine pool aru saaks minu mõttest. Võib öelda, et suhtlen erinevate inimestega erinevalt. Võõraste isikutega on ametlikum kõnetoon ja enda olek tõsisem. Sõprade ja perega olles olen väga vaba suhtleja. Vahest võin teistele isegi tunduda veidrikuna, sest teen iroonilisi nalju ja käitun võib-olla liiga vabalt. Ilmselt on see tingitud sellest, et tööl olles olen rahulik ja tõsisema olekuga
Farenz Liszt 1811- 1886 Sündis Ungaris. Isa oli tööl mõisas. 6 aastaselt oskas ta juba klaverit mängida. 10 aastaselt läks elama ja õppima Viini, kus toimusid ka tema esimesed kontserdid pianistina. Teda saatis suur edu. Kompositsiooni õppis ta Salieri juures. 1823 läks ta Pariisi ja soovis astuda Pariisi konservatooriumisse, sinna teda vastu ei võetud, sest ta oli välismaalane. Alates 1827 aastast hakkas Liszt ennast ise ülal pidama. 1830 alustas pikka kontsertreisi mööda Euroopat. Esialgu Saksamaa piires, kõige kaugem koht oli Itaalia. 1842 toimus kontsert Tartus. 1848 asus elama Weimarisse. Töötas kohaliku muusikaelu juhina. 1861 suundus tagasi Rooma. Sai lähedaseks sõbraks Rooma paavstiga. 1869 suundus tagasi Weimarisse. Elu viimased aastad elas oma tütre juures Byrothys Oma eluajal toetas ta noori muusikuid ja heliloojaid, eriti Ungari omi. 1875 asutati Ungaris esimene muusika kõrgkool, sellele anti Ferenz Liszti nimi. Lo...
suhtlemise osas. Võime ju unistada, et antud teemas end pidevalt arendades jõuame paari aastaga punkti, kus oleme supervõimetega n.ö. Jedi, kes oskab lugeda mõtteid, käeviibutusega muuta inimeste uskumusi ning zongleerida tunnetega. Selline visioon ei pruugi küll reaalne olla, kuid kindlasti tekitab enda arendamise vastu huvi ning suurendab motivatsiooni. Kuigi ,,jediks" pürgimine ei tundu olevat produktiivne, siis tegelikult ei ole selle taga suurt maagiat kasvõi kehakeele tundmine suurendab meie võimet inimestest aru saada ning vastavalt sellele ka adekvaatsemalt reageerida. Näiteks valetaja äratundmine oma tööl võib mõningail juhtudel tulla vägagi kasulikuks ning aitab vältida pettuse ohvriks langemist. Ning kui näiteks näeme, et inimene tunneb ennast ebamugavalt. Seda mõistes saame ehk muuta oma käitumist, lähenemisviisi ning kõrvaldada probleemi. 2
eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks. Me ei lävi teistega mitte ainult sõnade, vaid ka sõnatu keele (miimika, liigutused, poosid, silmside) abil. Üle 50 % vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust. Mitteverbaalseid signaale kasutatakse isiklike suhete hoidmiseks ja loomiseks, sõnu aga väliste sündmuste kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. Michael Argyle'i andmetel moodustab verbaalne osa 7%, hääletoon 38 % ning visuaalne osa kogunisti 55% terviksõnumist. Seega on kõnel võrreldes hääletooni ning mittesõnaliste kujunditega suhteliselt väiksem osa. Seetõttu ei tule ainult selle üle
" ,,Palun jätka..." 3. Öeldust arusaamise kontrollimine ,,Sain ma õieti aru, et..." 4. Kokkuvõtte tegemine ,,Ma saan aru, et see sai alguse... ja sa oled siiani proovinud... ning sinu põhimureks on... Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -5- Kuna suur osa suhtlemisest on mitteverbaalne, on kehakeele lugemise oskus üks efektiivse kuulamise peamisi oskusi. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine, emotsioonid kipuvad vaatamata pingutusele välja paistma. HEA KUULAJA KÜMME TUNNUST Hea kuulaja tunnused on: Astub eemale segajatest Hoiab sobilikku pilkkontakti Väljendab ausalt oma arusaamist ja tundeid Keskendub tunnetele
Näiteks punkti väljendab hääle madaldumine ja paus. Entusiasm on samuti oluline. See avaldub ettekandja huvis oma teema vastu ja esituse jõulisuses. Entusiasm peab olema siiras, mitte teeseldud. Teeskluse tunneb kuulaja kohe ära ja siis pole edu loota. Suhtlemisoskustel on suur mõju. Näiteks liiga aeglane loeng on igav, liiga kiire aga raskesti jälgitav. Loengule annavad palju juurde lektori miimika ja kehaliigutused. Mõnede autorite arvates antakse kuni 80 % loengu sisust kehakeele abil, kui kaasa arvata hoiakud ja emotsioonid. Eriti olulisi sõnu tuleb öelda valjemalt, kõrgema tooniga. Igal juhul tuleb vältida monotoonsust. Edastatav mõte peab olema tervik, poolelijäänud laused segavad kaasamõtlemist. Kui oleme astunud kuulajate ette, ei ole vaja kiirustada kõne algusega. Mõni sekund vaikimist annab aega kuulajail teiega harjuda ja teil ennast koguda. Oluline on, millise mulje te esimeste lausetega kuulajale jätate. Oluline on, et
Metasõnumitega rõhutatakse tahtlikult lauserütmi või hääletooni või lisatakse mõnda piiritlevat sõna mis on sageli halvustatav. Tõhus eneseväljendus tähendab, et sõnum peab olema otsekohene, seda tuleb edastada kohe ja selgelt. Lisaks on olemas parakeel mis toob esile vokaalkomponendid sisust eraldi võetuna. 4) Kehakeel. Isegi vaikides saab suhelda, paljastada oma tundeid, emotsioone ja hoiakuid. Mitteverbaalne suhtlemine jaguneb kaheks: liigutused ja ruumisuhted. Kehakeele mõistmine on lausa hädavajalik, sest tihti peale liigutused, zestid ja näoilme annavad rohkem informatsiooni ning on usaldusväärsem kui sõnad. 5) Transaktsioonianalüüs. See on oskus märgata millal teis räägib lapsevanem, täiskasvanu või laps. On tarvis õppida analüüsida enda päevast minatasandit ja ka tähelepanna ümbritsevate minatasandit. Klienditeenindus. Kontakt kliendiga on omaette asi. Tuleb meeles pidada, et klient on alati
Mitteverbaalse suhtluse võib jagada kaheks: 1) liigutused: näoilme, zestid, kehahoiak, ja 2) ruumisuhted: kui kaugele te vestluspartnerist hoiate. Kehakeele mõistmine on lausa hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Info edastamise võib jagada: 7% - verbaalne (sõnad) 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne) 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) Veel tasub kehakeele tähelepanu pöörata sel lihtsal põhjusel, et kehakeel on sageli usaldusväärsem kui verbaalne suhtlemine. Tõhusa mitteverbaalse suhtlemise võti peitub kongruentsuses e ühildumises. Mitteverbaalsed märgid ilmnevad tavaliselt kongruentsete kimpudena zestide ja liigutuste rühmadena, millel on ligikaudselt sama tähendus ning mis haakuvad neid saatvate sõnadega. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 57) Inimene ei saa elada suhtlemata
iga planeerimisega, saab ka suhtlemise planeerimine aidata kaasa enda valitud märksõnade rõhutamisele“ (Reinsalu, 2013). Meie elu koosneb väga palju suhtlemisest, me suhtleme nii tööl, kodus kui ka vabal ajal sõpradega. Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, mille abil me loome kontakte ja suhteid teiste inimestega, rahuldame arvutul hulgal igapäevaelu praktilisi vajadusi ja samas ka lõdvestume suheldes ja tunneme elust mõnu. Suhtlemine toimub lisaks rääkimisele ka žestide, miimika ja kehakeele abil. Väidetavalt edastatakse isegi 50- 93% informatsiooni ilma sõnadeta. „Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse „hea suhtleja”, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon „heale suhtlejale” oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk
kliendiga kontakti looma. Tähtis on osata viisakalt, selget ja ühemõttelisena end väljendada nii kirjalikult kui ka suuliselt. Väga oluline on kuulata oma klienti, anda talle nõu, ning soovitada erinevaid tooteid ja teenuseid, mis võivad talle rahuldust pakkuda. Tihitipeale tuleb klienditeenindajal osata ka muid keeli peale oma emakeele. See teeb teenindaja töö palju lihtsamaks ja klient saab vajaliku teeninduse kiiresti ja positiivselt kätte. Positiivseks kehakeele tunnuseks loetakse oma keha pööramist suhtluspartneri e. kliendi poole. Teeninduskeele tüüpilisemad vead Kliendid on väga erinevad, ning see võib erinevatele klientidele tähendada täiesti erinevaid asju. Keerulisemaks teeb olukorra, kui klienti mõjutab ka omased sümptomid nt. tuju, ilm, tervislik seisund jne. Sageli kliendid ei tea isegi, mis tähendab kvaliteetne teenus. (H. Tooman 2003: 71). Kõige tüüpilisem viga, mida võib teenindaja teha on kliendi mitte märkamine. Klienti
kalinihta = head ööd yassas = tere või head aega - Efharisto = aitäh Pos se lene? = Mis Su nimi on? Me lene ... = Mu nimi on ... ti kanis = Kuidas Sul läheb? ti ora ine = Mis kell on? Signomi, ala then milao elinika. = Vabandust, ma ei räägi kreeka keelt. Borite na me voitheisete? = Kas Sa saaksid mind aidata, palun? Kakskeelsuse arengu toetamine lapsel - Rohkem selgitamist, kontrollimist, jälgimist, analüüsimist. - Mõistete, sõnavara selgitamine. - Kehakeele abil õpetamine. - Pildimaterjali abil õpetamine. - Joonistamise abil õpetamine. - Tuleb kasutada aeglasemat kõnet. - Täiendavate selgituste andmine. - Lihtsamate sõnade kasutamine. - Õpetaja peab julgustama, motiveerima. - Tuleb kasutada individuaalset lähenemist. - Õpetaja peab toetama ja pakkuma tuge, kuid olema ka nõudlik. - Rutiintegevuste läbi omandatakse tähtis sõnavara. - Töölehtedel olevate harjutuste lihtsustamine.
Rahutus ning pinged lavastuses ,,Hedda Gabler" Essee Essees on analüüsitud Mehis Pihla lavastatud etendust ,,Hedda Gabler". Tegemist on suhteliselt raskesti mõistetava lavastusega, kus alles tegelaste siseelude, kehakeele ning visuaalsete ja auditiivsete märkide analüüsimise kaudu saab paremini aru, mis on nende tegelaste käitumise tagamaad. Kuna lavastus lõppeb surmaga ning tegemist on üleüldiselt suhteliselt masendavates ning kurbades toonides lavastusega, siis keskendun ka antud essees rahutuse ning pingete tekitamisele nii vaatajais kui laval olevates tegelastes. Käesolevas essees püüan leida märke, mille abil on etenduses saavutatud rahutuse tunnet, ebameeldivaid
Siit tulebki mängu klienditeenindus. Hea klienditeeninduse juures on väga oluline osa veenval esinemisel. Teenindajal tuleb keerulistes situatsioonides tunda end kindlalt nii oma igapäevatöös kui ka kliendi ees. Rääkides mõjustamisest ja mõjutamisest, tuleb tajuda eetilist piiri. Erinevate teadlaste väitel toimub suhtlemises 50-93% informatsiooni edastamisest ilma sõnadeta zestide ja miimika, kehakeele abil. Kehakeele oskuslik jälgimine annab teenindajale juurde professionaalsust. Mida teeb temakeha samal ajal, kui ta klienti teenindab? Öeldakse, et sõnades räägitakse küll sellest, mida tehakse ja mida tuleks teha, aga kehakeelega väljendatakse oma suhtumist ja hoiakut teise inimesse. Miks see nii on? Sellepärast, et meie kehakeel on alateadlik me ei suuda seda igal ajahetkel jälgida.Seega on väga oluline jälgida oma keha kliendiga suhtlemisel ja kasutada zeste,
jagunevad kaheks eraldi alaliigiks, otsesed strateegiad ja kaudsed strateegiad. Otsesed strateegiad jagunevad kolmeks. Mälustrateegiad ehk abstraktsete või visuaalsete kujundite tekitamine, kordamine ja tegevuste kasutamine. Kongnitiivsed strateegiad ehk erinevate allikate kasutamine õppimisel, näiteks helide esitamine, rühmitamine, komplekteerimine ja ümberkorraldamine. Ning samuti ka kompensatsioonistrateegia mis tähendab sõnade asemel kehakeele kasutamist. Kaudsed strateegiad jagunevad samuti kolmeks. Metakognitiivsed strateegiad ehk keskendumine, korraldamineja hindamine. Afektiivsed strateegiad ehk erutuse vähendamine, enesejulgustamine, emotsioonide juhtimine ja positiivne hoiak. Sotsiaalsed strateegiat ehk üleküsimine ning grupitöö. Õppimise mehhanismid Harjutamine e habituatsioon on lihtsaim ning levinuim õppimise vorm. See on ülesse ehitatud
mulje klienditeenindaja poolt, võib see kahjustada samuti ettevõtte mainet ning klient võib hiljem jätta lihtsalt sellesse ettevõttesse tulemata, kuna leiab, et võib-olla mõnes teises organisatsioonis pakutakse talle paremat teenindust. 3.3. Kehakeel ehk mitteverbaalne suhtlemine Suurema osa suhtlusest moodustab tegelikult kehakeel ehk mitteverbaalne suhtlemine. Kehakeelel on suur mõju muuta teenindaja suust tulnud sõnad palju usutavamaks. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad hääletoon, miimika, silmside, kõne kiirus, poos, liikumisviis, vahemaa suhtlevate inimeste vahel ja klienditeenindaja enda välimus (riietus, soeng, ehted jne). Lodeva kehahoiaku või käed vaheliti seismisega annab teenindaja kliendile tunnistust igavusest või vihast. Naeratusega näitab teenindaja kliendile, et tal on hea meel temaga kohtuda. Tundeküllased zestid peegeldavad huvi kliendi vastu. Hääle tugevus, kõrgus,
Suhtlemise käigus sooritame lugematu hulga tegusid. Neid võib jagada eri kategooriatesse: näoilmed, zestid ja kehahoiakud on inimese käitumise alustoed. Kuigi kultuurilised erinevused kehakeelt teatud määral küll mõjutavad, on palju sellest universaalne. Kus maailma nurgas ka ei viibiks, tunneme sõbraliku naeratuse või vaenuliku liigutuse kohe ära. Tegelikult õpime seda keelt sellest hetkest peale, kui sünnime siia ilma. Pikkamööda meie arusaamine sellest lihtsalt kasvab. · Kehakeele hulka muutub ka ruumimull(ruumiline distants). · Põhjamaalastel on mullivahe suurem kui lõunamaalastel. · Jaapanlaste kehakeel hästi peen ja tabamatu. Jaapanlased kummardavad kui tervitavad üksteist. Inimene, kes on teisest madalamal positsioonil ühiskonnas, kummardab alati teisest madalamale ja peaks alustama tervitust. Kätlemine on haruldane jaapanlaste seas, sest neile ei meeldi füüsiline kontakt. Naised katavad oma suud naermise ajal. Mehed kratsivad kukalt kui neil on häbi
Sõnavara töö saamist. Släng suhtlemist. temperatuur, nägemisaparaat ja rikkus kergendab ja ametialased (videokonverent- füüsiline kuulmisel suhtelmist (osatakse keeled raskendavad sid, ringkirjad, keskkond, kuulmisaparaat. rohkematel teemadel suhtlemist. Samuti informeerivad valgustus jne. Kehakeele puhul on kaasa rääkida). on suhthlus erinev koosolekud jne.) oluline närvi- ja Olulisel kohal rassiti. Poliitilis- lihassüsteemi emotsioonid. Veendumused ja majanduslikud funktsioneerimine. harjumused otsused mõjutavad
inimesele allaandja poosid, inimene tunneb ennast alaväärsena, halvasti. Kortisooli tase kehas sel juhul tõuseb. Hormoonide taset kehas on võimalik analüüsidega mõõta. 5. Kuidas seda kasutada oma igapäeva töödes ja tegemistes, arutle? Kehakeele abil on võimalik muuta end julgemaks ja enesekindlamaks. Kasutades pidevalt ja teadlikult näiteks võimupositsioone muutub inimene tasapisi julgemaks. ,, Fake it til you make it" Näiteks kasutades teadlikult erinevaid kehakeele tehnikaid, suudame olla edukamad esinemistel või tööintervjuudel. Ajul on võime uute kogemuste põhjal ümber korraldada neuroloogilisi radasid meie ajus. Kõik, mis selleks vaja on, on neid uusi kogemusi järjest korrata. Tehes positiivse kehakeele kasutamise endale harjumuseks, võib omakorda tekitada oma elus hulga soodsaid muutusi. Inimene võib avastada, et ta hakkab teistele aina rohkem meeldima, ja et isegi need, kes teda tavaliselt tähele ei pannud, võivad hakata teda tunnustama
- kamandamine - hoiatamine (ähvardamine) - moraliseerimine (targutamine, jutlustamine) - ülekuulamine (urgitsemine) - nõuandmine (teise eest probleemi lahendamine) - jutu kõrvale juhtimine (sarkasm, iroonia, naljatamine) - loogikale keskendumine (tunnete ignoreerimine) - rahustamine Suhtlemisel on oluline raporti (usaldusuhte) loomine. Raport on see, et teine inimene tunneb, et olen temaga ühel lainel. Oluline on sobituda teise inimese hingamise, kehakeele ja sõnadega. Mitte mingil juhul ei tohi teist inimest ahvida. Et paremini raportit luua ja seda hoida, on vaja kindlaks määrata Näiteks on auditiivse meelesüsteemiga inimese: Silmad - Käed paigal, vähe liikuvad Hääl neutraalne, monotoonne Kõne tempo keskimine, vähe pause Hingamine kõhuga, rütmiline Keha asend õlg(õlad) ees, pea kallutatud Kuulamistõkked - Võrdlemine teine inimene räägib, sina mõtled oo mul oli palju hullem. Või kumb
meel teid siin taas näha.") tekib vastuolu, mil tavaliselt jäädakse uskuma kehakeelt. Veenva naeratuse tunnuseks on see, et naeratavad ka silmad. Vastasel juhul jääb naeratus külmaks ja teeselduks. Silmside on märk sellest, et vestluspartner ootab tagasisidet. Suhtluspartnerist mööda vaatamine ei tähenda hoolimatust, vaid viitab iseendale keskendumisele. Inimene kontrollib oma sõna tavaliselt paremini kui kehakeelt. Kehakeele kaudu saadakse aga teistega suheldes kuni 80% informatsioonist, sõnadele jääb vaid 20%. Seega eeldab hea suhtlemine oskuslikku enesekehtestamist ning sobivate suhtlemisvahendite valdamist,nende kasutamist ja tõlgitsemist. Enesekehtestamine ehk kehtestav käitumine (ingl k assertive behaviour, assertiveness) on oma vajaduste väljendamine ja nende eest seismine positiivsel, hinnanguvabal ja mitteagressiivsel viisil, kahjustamata teist suhtluspoolt ja arvestades ka tema vajadustega.
Üldjuhul on kõige paremaks nipiks aga inimese tundmine. Rahuliku inimese puhul äratab tahest tahtmata emotsionaalne kõne kahtlust ning emotsionaalse inimese puhul tagasihoitud kõne. Võhivõõra puhul on retsept aga üldiselt teadmata. Kuidas aru saada, et inimene valetab? Me puutume ikka aegajalt kokku inimsetega, kes näivad valetavat iga sõna mida nad räägivad. Valetaja on kõige lihtsam ära tunda tema kehakeele, käitumise ja oleku järgi. Aga mis on ikkagi valetaja tundemärgid?? · Sa märkad, et inimene väldib sinu silmi. Ta silmad võivad pilkuda ja liikuda ruumis tavalisest tihedamini. · Isik võib rääkimise ajal segaduses olla. Ta mõtleb valesi samal ajal kui ta vestleb, see viib tema tähelepanu kõrvale. · Valetaja räägib väga kiiresti. Ta püüab vabaneda olukorrast võimalikult kiiresti.
aktsepteerida, st et olen see, kes olen, oma heade ja halbade omadustega. Me peaksime vältima lubamist endaga manipuleerida, sest meil kõigil on õigus inimlikule tähelepanule, viisakale käitumisele ja ärakuulamisele. Alati on vajalik oma huvidest ja vajadustest teistele teada anda ning nende eest seista. Kehtestav käitumine on ennast väljendav, teiste õigusi arvestav, aus, otsekohane ja kindel Inimene kontrollib oma sõna tavaliselt paremini kui kehakeelt. Kehakeele kaudu saadakse aga teistega suheldes kuni 80% informatsioonist, sõnadele jääb vaid 20%. Seega hea suhtlemine eeldab oskuslikku enesekehtestamist ning sobivate suhtlemisvahendite valdamist,nende kasutamist ja tõlgitsemist. Suhtlemisel pole tähtis mitte ainult see, mida me ütleme, vaid see, kuidas me ütleme. Rahulolu iseendaga on suhtlemisel väga tähtis. Üks rabavamaid asju kehtestavate inimeste puhul on see, et nad on nemad ise. Neil on endast rõõmu tundmiseks
kergest kõhedustundest enne kõnelemist, kuni halvava hirmuga publiku ees. Esimene asi, on teha kindlaks, mis sind närvi ajab. Teine asi on muuta oma arusaamasi.(Publik soovib sulle edu, publik ei tea, et sa kardad, sina tead mida pead publikule edasi andma mis infot) Kolmandaks pane sissejuh ja lõppsõna kirja, enneta probleeme ja kirjuta lahendused valmis, jõua varakult kohale, ära vabanda oma närvilisuse pärast, jälgi mida sööd. 24. Milline on kehakeele roll kõnepidamisel? Väga tähtis , 55% jõuab sõnum kuulajateni/vaatajateni kehakeele põhjal 25. Milline on keelekasutuse roll kõnepidamisel? Üsna väike, ainult 7%. 26. Mida tähendab silmside auditooriumiga ja miks on see oluline? See tähendab seda, et sa vaatad publikusse, otse inimestele silma, mitte üle nende peade ega aknast välja ja ei jõllita ühte punkti ega ole kinni oma märkmetes. Samuti ei tohi unustada tagumisi ridu ega ääri. Silmside
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
