3.1 Otsesed õpistrateegiad Otsesed õpistrateegiad aitavad õpitavat hankida, töödelda, meelde jätta, meenutada, reprodutseerida mälustrateegiad (abstraktsete või visuaalsete kujundite/kujutluste tekitamine; kordamine; tegevuste kasutamine kognitiivsed strateegiad (erinevate allikate kasutamine; heliline (auditiivne) esitamine; rühmitamine; konspekteerimine; ümberkombineerimine; ...) kompensatsioonistrateegiad (sõna asemel kehakeel ...) 3.2 Kaudsed õpistrateegiad Kaudsed õpistrateegiad tegelevad protsessidega õppimise ümber - annavad võimaluse õppeprotsessi planeerida, jälgida, koordineerida, hinnata metakognitiivsed strateegiad (keskendumine, korraldamine, hindamine ...) afektiivsed strateegiad (erutuse vähendamine, enesejulgustamine, emotsioonide juhtimine, positiivne hoiak ...) sotsiaalsed strateegiad (üleküsimine, koos töötamine ...)
KONFLIKTIDEGA TOIMETULEK KOOLIS Aine konspekt Konflikt on lahkheli, kokkupõrge, vastuolu. Indiviidide, gruppide vastandlike, kokkusobimatute tegevuste ,,põrkumine" erinevate huvide tõttu. On olemas sisemised ja välised konfliktid. See, kui tähtis on eesmärk ning kui tähtsad on suhted teistega, määrab ära käitumise konfliktis. Sisemised konfliktid vastuolu on inimese väärtuste, vajaduste, arvamuste ning tema reaalse või kujutletava käitumise vahel. Sisemine konflikt tekib siis, kui inimene peab tegema ebasoodsaid valikuid, kui ta tunneb, et ei saa oma vajadusi rahuldada või eesmärke saavutada. Sisemiste konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid ning emotsionaalsed seisundid nagu hirm, ärevus, kurbus, kõhklemine või viha. Sisekonfliktist vabanetakse sageli kas läbi projektsiooni või ratsionaliseerimise. Süütundega toimetuleku viisid: - Ratsionaliseerimine on näiteks see, kui inimene seletab enesele tagantjärele ära, mi...
- nõuda tervikfraasidega või pikemate lausetega kõnelemist; - koondada eri struktuurid tabelisse, et silme eest oleks; - jagada seletusi laste arengukiiruse kohaselt; - tunnustada ja kiita õige sõnastuse puhul. 23. Mitteverbaalsed tõlkevahendid. jagunevad · otsesteks (seotud õpetaja ja õpilase suhtlemisega) ja · kaudseteks (seotud klassiruumi ja vormiga) ning hõlmavad järgmisi elemente · kehakeel ja hoiak; · näoilme; · zestid ja signaalid; · intonatsioon ja hääletoon; · silmside, suunatud tähelepanu; · visuaalsed abivahendid: selgelt märgistatud ja nähtavad esemed; · teemaga seotud illustratsioonid ja esemed; · tähestik ja tähestikutabelid, võimaluse korral illustreeritud; · käelise tegevuse esemed. Kui õpetaja võtab appi zestid, osutab objektidele või näitab ise ette (nt viibates last käega
range ja seotud struktuuriga · Mitteametlik peamiselt vahetu suuline kontakt ja grupisisene suhtlemine, suhtlemisvõrgustik toimib vastavalt isiklikele eelistustele ning kujuneb sageli spontaanselt Info kanal Tagasi-side Suhtlemis-tüüp keel sisukus Kõrge Näost-näkku Otsekohe Isiklik Kehakeel + sõnad madal Telefon Kiire Isiklik Sõnad Isiklik kiri Aeglane Isiklik Sõnad Üldine kiri Väga aeglane umbisikuline Sõnad Üldised numbrid Väga aeglane umbisikuline numbrid 16. Grupinormid Kokkulepped, mida tavaliselt ei fikseerita. Normide teadvustamine vabastab liikmete käitumise, küpsus tõuseb
alus rahvuskultuuri arengule suunatud teadustele. 1940/1941 esimesel nõukogulikul õppeaastal suleti üliõpilasühendused ja akadeemilised seltsid, katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega. 6. Iseloomustage lineaaraktiivset kultuuri ja nimetage tüüpilised esindajad. Individualistlik, orienteeritud isiklikele saavutustele. Teeb ¸hte asja korraga, planeerib ette, täpne. Töötab kindlatel kellaaegadel. Mittekontaktkultuur piiratud kehakeel. Introvertne, kannatlik, vaikne. Otsene stiil, napisýnaline. Segab harva vahele, emotsionaalselt neutraalne. 7. Iseloomustage võrdlevalt kollektivistlikku- ja individualistlikku kultuuri. Kuhu kuulub Teie arvates Eesti? Põhjendage. Elin Palumäe SR13 Kollektivism Individualism Õpetajad näevad õpilasi kui gruppi Õpetajad näevad õpilasi kui indiviide Õpilaste omaalgatust ei julgustata Õpilaste omaalgatust julgustatakse
o Tutvustada ennast ja teisi intervjuu läbiviijaid; uuringu eesmärke, intervjuu formaati ja vestlusreegleid o Tutvustada või sisse juhatada osalejate enesetutvustus (sõltuvalt kontekstist: nimi/positsioon; pseudonüüm) o Vestluse modereerimine vastavalt intervjuuplaanile o Intervjuu lõpetamine: neutraalne lühikokkuvõte ja tänusõnad · Assistendi roll: o Märkmete tegemine: kõnejärjekorrad, atmosfäär, kehakeel jms o Tehnika funktsioneerimise jälgimine SÜNKROONNE KAUGINTERVJUU · Ajastus ja kestvus tuleb hoolikalt planeerida ja kokku leppida · Koht privaatsuse ja konfidentsiaalsusega arvestamine, häirivate asjaolude ja teiste kohustuste puudumine Telefoniintervjuud: · Sageli struktureeritumad, kitsama eesmärgiga · Võimalusel tasub intervjuusuhe luua juba eelnevalt (näiteks e-posti teel) · Võib olla eelistatud tundlike teemade puhul
Mittesõnaline suhtlus. Sõnad piiratud kultuuriruumiga, mitteverbaalne (peaaegu) universaalne näit emotsioonide lugemine! Edward Hall suhtlemine loomariigis! Verbaalset vähe! Mitteverbaalse suhtlemise kanalid Pilk tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk suhete indikaator, kõnekorra edasiandja Miimika universaalsed näoväljendused (üllatus, hirm, viha, vastikus, rõõm, kurbus) Pantomiimika poosid, liigutused, kehakeel. Toimib verbaalse sõnumi täpsustajana või omaette sõnumikandjana Mitteverbaalne suhtlemine Distants/orientatsioon. Kaugus ja asend kui indikaator suhetest Puudutused kultuurispetsiifilised sõnumikandjad. Exp puudutus = mulje aususest ja siirusest Lõhn loomariigis keskne kanal. Miks inimesed ennast lõhnastavad? Riietus. Atribuutika. Tätoveeringud. Oluline: mitteverbaalsed kanalid vähem kontrollitud kui verbaalsed. Mis
Me saame hoiakuid teistelt inimestelt või kujunevad nad ise välja. Kui meil ei ole isiklikku kogemust mõjutavad meid teiste inimeste kogemused või nt. Meedia. Koosneb 3 komponendist: 1. Tunnetuslik sisaldab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi või teavet mingi nähtuse kohta 2.Emotsionaalne tunded, suhtumised ja meeleolud, mis antud nähtusega seotud 3.Käitumuslik sisaldab hoiakuga seonduvaid käitumisviise, võimed ja soov neid järgida. 15. Prokseemika ja kehakeel: Prokseemika- uurib suhtlust ruumisuhete kaudu Ruum ja distants pakuvad huvi mitmete valdkondade teadlastele. Tuntuim distantsiuurija on Edward T. Hall, kelle 1960ndate aastate distantsiuurimused (The Hidden Dimension, 1966) on aluseks tänapäevagi teadlastele. E.T. Hall'ilt on pärit ka termin prokseemika (proxemics), mis tähendab ruumi kommunikatsiooniliste funktsioonide uurimist ehk seda: kuidas inimesed liigendavad ruumi distantsideks, millelt nad vestluspartneriga suhtlevad;
üle järgi mõelda. Kolmas samm: sõnastage oma vaated, tunded ja vajadused. Kui teise inimese suhtes on lugupeetav oldud ja antud mõista, et saadakse temast aru, siis on vajalik anda enda mõtet teisele edasi: 1. Esiteks sõnastage lühidalt oma seisukoht. 2. Vältige laetuid sõnu, näiteks sõnada pingelisel momendil üllatunult: ,,Mu jumal!" 3. Öelge, mida mõtlete ja mõelge, mida ütlete. Olulist informatsioon ei tuleks varjata. 4. Avalikustage oma tunded. Kehakeel ja kehtestamisoskused tulevad siinkohal abiks. Kuigi mõnikord pole kolmandat sammu vaja, piisab sellest, et teist inimest aktsepteeritakse ja koheldakse lugupidavalt. Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 9 Tõnu Lehtsaare (2008:270) läheneb konflikti lahendamisele kindlate kriteeriumite alusel, mis tähendab konflikti analüüsimist ehk konfliktidiagnostikat. Konflikti hindamise
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) S...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suh...
jututubade ja interneti -portaalidega. Sarnaselt viimastega on tegu kirjaliku suhtlusviisiga. Telefonisuhtlusele lähendab SMSi elutruudus. Arvutipõhistes suhtlussüsteemides liiguvad virtuaalsed kujud, kes on loonud oma kollektiivse reaalsuse üksnes klaviatuurikasutuse abil. Virtuaalsuhtlejaid ei kammitse sotsiaalseid piiranguid ja eelarvamused, mida mõjutavad füüsiline kohalolek, iga, sugu, rass, nahavärv, kehakeel, näoilmed, riietus. SMSi kasutajaid seevastu on tegeliku maailma inimesed, kes tunnevad üksteist ning jagavad enam-vähem ühist tausta. SMSid enamsti täiendavad, mitte ei asenda vahetut suhtlust. Piiratud mahu tõttu ei ole tingimata vaja kasutada muus suhtluses kohustuslikke algus- ja lõpuvormeleid, nt Lp kolleeg, hommikust, Tiina-kallis, no kuule, okei, mis siis ikka, nägemist. SMSi saatjal ei tarvitse kirjutada isegi oma nime, sest sellegi näitab telefon
püüdes mõista, kuidas ta võiks sobituda keskkonda ja saada aktsepteerituks. Hiljem võib osaluse määr kasvada. Uurija vahetu kohalviibimine võib uurimuse algul osalejates ebamugavust tekitada. Aitama peaks uurija asjatundlikkus ja tundlikkus, mis lubab tal muutuda võimalikult vähem märgatavaks. Märkmeid võiks teha üksi jäädes, mitte vahetult subjektide ees. Nende sisu on konfidentsiaalne. Märkmed peavad olema põhjalikud uuritavate vanus, sugu, kehakeel jms. Struktureerimata eelised: lubab uurida objekti erinevatest aspektidest; orienteeritud sündmuste registreerimisele siis, kui need vahetult toimuvad; lubab uurida inimesi, kes võib olla ise ei saa esitada aruannet oma tegevuse kohta. Miinused: inimesed, kes teavad, et neid vaadeldakse võivad käitumist muuta; eetilised probleemid, konfidentsiaalsuse küsimus; vaatlus võib olla väga aeganõudev, isegi kui on valitud teatud üritused ja olukorrad. 6
1.Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigus ja psühis. Psühholoogia ja õigus tegelevad mõlemad inimeste käitumisega. On omavahel tihedalt seotud Õigus kasutab psühholoogiat (õiguspsühholoogia, juriidiline psühholoogia, kriminaalpsüho-loogia, kohtupsühholoogia). Õigus võib psühholoogiat kasutada ,,enda sees" või kaasatakse psühholoogia õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistega. Erinevused: *õigus lähtub teo lõpptagajärjest, psühholoogia lähtub käitumisest. *õigus suhestab inimese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega. *õigus seostab inimese käitumist tema vaba tahtega, psühholoogia aga väidab, et inimese käitumine on mõjutatud sisemiste ja väliste stiimulite kombinatsioonist. * õigus on ,,verbaalsuskeskne", psühholoogia on ,,käitumiskeskne" 2. Õiguse ja psühholoogia kitsamad kokkupuute...
Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline informatsioonivahetamine. Mis toimub ainult siis, kui signaal on vastuvõtjale arusaadav. Mitteverbaalne suhtlus · paralingvistilised vahendid - hääle abil väljendadakse eelkõige keelelise suhtluse foneetilisi elemente häälikuid, rõhku ja intonatsiooni; hääle kõrgus ja tugevus võivad anda mitmesugust (keele-väline) kommunikatsioon ehk kehakeel · ekstraverbaalsed vahendid - Kehakeel, miimika, estid ja hoiak üldse. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel; sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vatuvõtjale, tema reaktsioone jälgides saab kõneleja teavet sõnumi vastuvõtmise ja arusaadavuse 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus). keel on süsteem, millel on kindel struktuur
Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline informatsioonivahetamine. Mis toimub ainult siis, kui signaal on vastuvõtjale arusaadav. Mitteverbaalne suhtlus paralingvistilised vahendid - hääle abil väljendadakse eelkõige keelelise suhtluse foneetilisi elemente häälikuid, rõhku ja intonatsiooni; hääle kõrgus ja tugevus võivad anda mitmesugust (keele-väline) kommunikatsioon ehk kehakeel ekstraverbaalsed vahendid - Kehakeel, miimika, estid ja hoiak üldse. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel; sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vatuvõtjale, tema reaktsioone jälgides saab kõneleja teavet sõnumi vastuvõtmise ja arusaadavuse 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus). keel on süsteem, millel on kindel struktuur
..............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.............................................................................................23 JÄLGI JUHENDIT JA TEE.....................................................................24 KAARDID................................................................................................25 KEHAKEEL..............................................................................................27 KLASSIKULTUUR..................................................................................28 KONFLIKTIDEGA TOIMIMINE..........................................................29 KONSENSUS...........................................................................................32 KUJUNDITE KIRJELDAMINE.............................................................36 KUULAMISE SEGAJAD......
tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline informatsioonivahetamine. Mis toimub ainult siis, kui signaal on vastuvõtjale arusaadav. Mitteverbaalne suhtlus · paralingvistilised vahendid - hääle abil väljendadakse eelkõige keelelise suhtluse foneetilisi elemente häälikuid, rõhku ja intonatsiooni; hääle kõrgus ja tugevus võivad anda mitmesugust (keele-väline) kommunikatsioon ehk kehakeel · ekstraverbaalsed vahendid - Kehakeel, miimika, estid ja hoiak üldse. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel; sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vatuvõtjale, tema reaktsioone jälgides saab kõneleja teavet sõnumi vastuvõtmise ja arusaadavuse 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus). keel on süsteem, millel on kindel struktuur
Mitteverbaalne suhtlemine · Mittesõnaline suhtlus. Sõnad piiratud kultuuriruumiga; mitteverbaalne universaalne nt emotsioonide lugemine. Edward Hall suhtlemine loomariigis verbaalselt vähe. · Mitteverbaalse suhtlemise kanalid: Pilk tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk suhete indikaator, kõnekorra edasiandja Miimika universaalsed näoväljendused (üllatus, hirm, viha, vastikus, rõõm, kurbus) Pantomiimika poosid, liigutused, kehakeel. Toimib verbaalse sõnumi täpsustajana või omaette sõnumikandjana · Dr. Heba Najef. Kairo Ülikool mitteverbaalse suhtlemise sõnaraamat · Albert Mehrabiani (1970ndad) hüpotees 3 tähendust edasiandvat elementi vahetus suhtlemises: sõnad, hääletoon, kehakeel Hoiakute ja tunnete edasiandmise vahekord: 7% sõnad 38% hääletoon
1. Keele mõiste Keel eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teised loomad küll suhtlevad omavahel, kuid nende suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, nüansirikkuse jm osas. Erinevus on pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Olulisim inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt inglise või eesti keel): 1.keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel aastatuhandete vältel, sõnavara on kujunenud väljendama seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2.inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta. 3.kui esimene keel on omandatud kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevases elus. Sõnad on polüseemsed (mitmetähenduslikud). Keel süsteemina erineb tegelikust kõnest või kirjutatud tekstidest. Rääkides kasutab inimene keelepädevuse kõrval ka nt argiteadmisi ja diskursusteave...
Arvutitehnika areng võimaldab palju paindlikumaid tööharjumusi. Loomulikult muudab see elu mõneti mugavamaks pole ju alati vahet, kus ja millal töökohustusi täidetakse. See on väga mugav lastevanematele, kelle lapsed ei käi lasteaias, koolis või on haiged lapsed. Lapsevanem saab oma tähelepanu pöörata lapsele tehes korraga ka tööd, ilma liigsete raha kuludeta. Samas on sellisel arengusuunal ka puudusi. Tänu arvutite laialdaste kasutusele väheneb töökohas sotsiaalne suhtlus, kehakeel jm mitteverbaalne suhtlus kaotab oma rolli. Iga inimene suhtub kodus töötamise vastu erinevalt. Kui kodus töötamine on kodutingimustes, siis inimese aju ei erista hästi kodu- ja töötingimusi. Mitme aastate pärast sellise inimese jaoks on kodu kui töö ja töö juures ta ei oska õigesti käituda. Ilmselt ka selline asi nagu tööreziim ja distsipliin on talle võõras tegevus. 3 Reklaam kui kohustus
Erinevate teadlaste väitel toimub suhtlemises 50-93% informatsiooni edastamisest ilma sõnadeta zestide ja miimika, kehakeele abil. Kehakeele oskuslik jälgimine annab teenindajale juurde professionaalsust. Mida teeb temakeha samal ajal, kui ta klienti teenindab? Öeldakse, et sõnades räägitakse küll sellest, mida tehakse ja mida tuleks teha, aga kehakeelega väljendatakse oma suhtumist ja hoiakut teise inimesse. Miks see nii on? Sellepärast, et meie kehakeel on alateadlik me ei suuda seda igal ajahetkel jälgida.Seega on väga oluline jälgida oma keha kliendiga suhtlemisel ja kasutada zeste, mis aitavad mõjutada klienti endale meelepärases suunas. Mõjutamine ehk mõjustamine on teise inimese suunamine meile soovitud suunas, meie soovitud eesmärgil. Seejuures võidakse muuta teise inimese hoiakuid. Mõjustamist on eelkõige vaja kasutada ,,raskete" klientidega suheldes. 3.1 Kliendi mõjutamisese viisid
Suhtlemine sisaldab mitmesuguseid keerukaid psühholoogilisi käitumisi, mida on raske jagada eri kategooriateks. · Intelligentsi tase · Emotsioonid · Inimsuhted · Ettekujutus oma kehast 7.3. Sotsiokultuurilised tegurid Rohkem kui kunagi varem nõuab ühiskonna kasvav mobiilsus ja paljurassilisus suhtlemise sotsiokultuuriliste tegurite käsitlemist. · Sõnaline keel · Rass/etniline pärtiolu · Tehniline keel · Kehakeel · Väärtushinnangud/arusaamad · Düaadid ja organisatsioonid 7.4. Keskkonna tegurid Keskkonna hääled võivad mõjutada suhtlemist. Osal inimestel on kergem rääkida oma isiklikest asjades teatud helide taustal, selleks võib olla muusika või kõnesumin, teisi segab juba kõige nõrgemgi heli. 7.5. Poliitilis majanduslikud tegurid Inimene vestleb teiste inimestega oma majanduslikust seisundist väga erinevatel viisidel ja erinevates olukordades
kultuurile kuna sisaldasid informatsiooni, mida kõik filmitavad ei võinud teada. 1950ndatel hakati suuremat tähelepanu pöörama kehakeelele. Selleks kasutati filmi ja fotod, mida sai pärast põhjalikult analüüsida. Edward T. Hall oli üks kehakeele uurijatest. Kasutab mõistet prokseemika e ruum, mida inimene enda ümber vajab, on selgete piiridega ja peegeldab tema identiteeti. Teine oluline nimi on Ray Birdwhistell. Tema on mõiste kineesika taga. Kineesika on kehakeel (zestid, näoilmed) ja selle tõlkimine. Üks tema on filmi ,,Microcultural Incidents in Ten Zoos", mis rääkis eri kultuuridest inimeste käitumisega elevandi puuri juures. Kolmas oluline nimi on Alan Lomax, kes on eelkõige tuntud muusika ja tantsu uurimise poolest. Temaga seostatav mõiste on koreomeetria. Koreomeetria tegeleb tantsu uurimisega erinevates kultuurides. Leitakse, et igapäevane töö mõjutab tantsu. PÕLISRAHVASTE ENESEANTROPOLOOGIA
b) moraal c) suhtlemiskogemus d) haritus · Mehe ja naise püühilised ja käitumuslikud erinevused: Mehe ja naise psüühika on erinev ja seetõttu lahkneb nende käitumine. · Lapsed: Ühised lapsed on jõud,mis liidab meest ja naist hetkedel ,kui tahetakse lahku minna. Vastutus ning armastus laste vastu aitavad üle elada abielu kriisiaegu. · Kehakeel tunnete väljendamisel: a) Välimus-annab esmast infot teise inimese tervise,soo,rassi ja kultuuritausta kohta. b) Distants- vahemaa,kui kaugele me kellestki jääme. c) Kehaoiak- kõneleb isiksusest,tunnetest,meeleoludest ja rektsioonidest. d) Silmad ,näoilmed. e) Puudutused-kahesugused: enda puudutused ja teise isiku puudutused. Armastus & Armumine · Sugupooltevaheline armastus koosneb üldjuhul kolmest komponendist: a) hingeline b) kirg
1) üldorganiseerimine ja töö korraldamine 2) töötajate tegevuse ja ressursside planeerimine ja organiseerimine 3) töötulemuste ja töötajate hindamine, stimuleerimine ja motiveerimine 4) projektijuhtimine ja meeskonnatööoskus. Suhtlemistehnika valdamine 1) suhtlemisteooria põhimõisted 2) suhtlemistehnikad erinevate suhtlemistehnikate valdamine, verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine, sh efektiivne kuulamine ja kehakeel 3) probleemide lahendamise ja konfliktideta toimetuleku oskused 4) kiire orienteerumine situatsioonides ja rollitaju 5) läbirääkimis- ning esitlustehnikate ja -võtete valdamine, kirjalik ja suuline väljendus- ja esitlemisoskused 6) insenerivaldkonna / eriala terminoloogia tundmine. Loodusteaduste ja keskkonnakaitse alused 1) Eesti keskkonnastrateegia, -juhtimissüsteem ja keskkonnaprogrammid ning
Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub žestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur ,keele allsüsteemid , keelesüsteemi avatus . Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavoliline). Sageli räägitakse ka sümboli motiveerimatusest. (Lk. 28) Onomatopoeetilised sõnad –
Need võivad olla nii tahtlikud kui ka tahtmatud. Keel koosneb sõnadest ning iga sõna, mille me edasi anname või vastu võtame, on vaid sümbol, millel iseseisvat tähendust ei ole, tähendus sünnib sõnumi edastajas ja vastuvõtjas. 5. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Informatsiooni edasiandmine teistele ja ka selle vastuvõtmine mittesõnaliselt ehk kehakeele kaudu. Sõnumi kohalejõudmist teistele mõjutabki kõige enam kehakeel (55%). Kehakeelest kõige enam just näoilmed. Info edasiandmist ja kohalejõudmist mõjutavad kõik liigutused, näoilmed, zestid,kehahoiak ja ka hingamine. 6. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Liiga palju ja liiga intensiivne suhtlemine muutub müraks.Müra- situatiivsed, semantilised ja füüsilised tegurid, mis takistavad kommunikatsiooni protsessi sujuvat kulgemist. Keskkonna teguritest tingitud müra:
või nendega suhtlemisel. Kulud on väiksemad 10%-80%, eriti kui tegu on suurte uuringutega. Tõenäoliselt hoitakse kulutusi kokku seda rohkem, mida suurem on uuring. Kuna vastajad jäävad anonüümseks, siis uurijad ei saa kunagi teada, kas valimisse sattusid/ vastasid just õiged inimesed. Sellepärast eelistatakse seda liiki uuringutes kindla paneeli väljavalimist ja nendele elektronposti saatmist. Kui küsimustik on sobiv, siis toimub kiire vastustele laekumine. Silmside ja kehakeel on kaks olulist asja, mida Online uuringu puhul ei esine (Murphy). Seda liiki uuring sobib paremini arvamusküsitlusteks ja spetsiaalselt just seda liiki inimeste arvamuste uurimiseks. Põhjalike uuringute jaoks peaks valima siiski mingi sobivama uuringu liigi. Vahetu intervjuu: see on eelistatuim uurimismeetod tänu oma paindlikkusele. Selle uuringu puhul saab kasutada audiovisuaalseid lisavahendeid – pildid, tooted, diagrammid, reklaamiklipid jne
K-Kirjastus 1995 Janda, L. Karjääritestid. Elmatar 2000 Kidron, A., Suhtlemine: inimsuhted ja suhtlemispsühholoogia. Tallinn: Monde, 2004 Lehtsaar, T., Suhtlemiskonflikti psühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008 Patterson, K., Grenny, J., McMillon, R., Spitzler Al, Kuidas suhelda, kui panused on kõrged? Tallinn: Äripäeva Kirjastus, 2008 Pease, A. Kehakeel. Ersen 2001 Pilli, T., Palamets,H., Lehtsaar, T., Tšatšua, T., Vooglaid, Ü., Bachmann, T., Raudsaar, M. Avatult avalikust kõnest. AS Atleks 2008 Sally B., Small Talk. Seltskondliku vestluse kunst. Tallinn: Kirjastus Kunst, 2008 Samel, E., Suhtlemine, keskastmejuhi proovikivi.Tallinn: Äripäeva kirjastus, 2005 Suur, Ü. (koostaja). Testid ja küsimustikud kutse-ja personalivalikuks
rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline informatsioonivahetamine. Mis toimub ainult siis, kui signaal on vastuvõtjale arusaadav. Mitteverbaalne suhtlus •paralingvistilised vahendid - hääle abil väljendadakse eelkõige keelelise suhtluse foneetilisi elemente – häälikuid, rõhku ja intonatsiooni; hääle kõrgus ja tugevus võivad anda mitmesugust (keele-väline) kommunikatsioon ehk kehakeel •ekstraverbaalsed vahendid - Kehakeel, miimika, źestid ja hoiak üldse. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel; sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vatuvõtjale, tema reaktsioone jälgides saab kõneleja teavet sõnumi vastuvõtmise ja arusaadavuse 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus). *keel on süsteem, millel on kindel struktuur
ja harmoonia loomisest sisemise ja välise maailma vahel. Sest ammutuntud tõde on see - kui inimese isiksus on harmooniline ja sisemise tasakaalus, kiirgub seda ka tema välimusest ja olemisest. Riiete või ehetega imago muutmine annab küll soovitud efekti, et anda endast parim, kuid samas tuleks arvestada, et edukat suhtlemist mõjustavad ka psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid. Imago alla käib üldjoontes inimese hoiak, kõnestiil, hääl, kehakeel, tema kõnnak ja naeratus, kogu välimus riietus, soeng ning tegelikult kõik, mis inimene on. Oma imago otsingul võib esitada küsimusi: 1. Kes ma tahan olla ja millist signaali välja saata? 2. Kas ma täna saadan seda signaali välja? 3. Mis mängib minu jaoks olulist rolli, mis on minus erilist? 4. Milline on minu kõnestiil? 5. Milline on minu kõnnak? Kas seda on vaja muuta? 6. Mida räägib minu riietumisstiil ja soeng? Kas olen sellega rahul? 7
68. Millised sõnumid on täissõnumid? * Kas ma olen väljendanud seda, mis on minu teada fakt? Kas see põhineb sellel, mida olen tähele pannud, lugenud või kuulnud? *Kas ma olen järeldusi selgelt väljendanud? *Kas ma olen väljendanud oma tundeid ilma teist süüdistamata või silte kleepimata? *Kas ma olen väljendanud oma soove ilma teist süüdistamata või silte kleepimata? 69. Millised sõnumid on risustatud sõnumid? *Ära esita küsimusi, kui sul on teha avaldus *Kanna hoolt, et kehakeel ja sõnum ühilduksid *Väldi topeltsõnumeid *Ütle välja, mida sa tahad ja tunned *Tee tähelepanekutel ja mõtetel vahet *Keskendu ühele asjale korraga 70. Millised on tõhusa eneseväljenduse reeglid? *Sõnum peab olema otsekohene *Sõnumi peab edastama kohe*Sõnum peab olema selge *Sõnum peab olema sirgjooneline *Sõnum peab kuulajat toetama 71. Mida tähendavad domineerimine, staatus ja võim inimkommunikatsioonis? 72. Mis on kultuur? ..
võrdlemisi hiline nähtus. Seda võib otsustada muuhulgas selle alusel, et kõikidel kõneorganstel on lisaks teisigi, primaarseid funktsioone. Hambaid, huuli ja keelt kasutatakse söömisel, kopse hingamisel jne. Mitteverbaalne suhtlus lisaks rääkimisele vahendab inimene infi ka sõnu kasutamata. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab lingvistiliselt huvitavaid nähtusi, mida võib jagada kahte rühma: paralingvistilised vahendid ja ekstraverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel. Verbaalse ja mitteverbaalse suhtluse kooskõla on tähtis eriti esimest keelt omandavale lapsele. Hääle abil väljendatakse foneetilisi elemente häälikuid, rõhku ja intonatsiooni. Sageli vahendab hääl ka saatja emotsionaalset ja tervislikku seisundit (aevastamine, köhimine). Hääle kõrgus ja tugevus annavad mitmesugust infot emotsionaalse seisundi kohta (viha, rõõm jne). Ka hoiakute, vastuvõtjasse suhtumise, isiksuse, vanuse ja soo kohta.
raadio, interneti vahendusel) või siis suust suhu leviva informatsiooniga (sõprade soovitused, ettevõtte korraldatud kampaaniad erinevatel üritustel). 2. Teise kontakti loob soovikorral klient, kas ettevõttesse kohale minnes, helistades, kirjutades. 3. Ettevõtte kättesaadavus (transport, viidad, juhised). 4. Teeninduskeskkonna loomine (kohene märkamine, tervitamine, naeratamine, sõbralikkus, kehakeel, info edastamine, probleemi lahendamine). 5. Füüsiline keskkond (interjöör, sisekujundus, puhtus, kokkupuude teiste klientide ja teenindajatega). 6. Müügi kinnitamine ja teenuse osutamine (professionaalsus, kiirus, mugavus). 7. Lahkumine (tänamine, hüvastijätt, tagasikutsumine). 13 8. Järeltegevus ( meelespidamine, tagasiside küsimine, uutest pakkumistest teavitamine).
distinktiivne funktsioon- tähendust eristav funktsioon distributsioon- jaotumine dünaamiline modaalsus- viitab subjekti enda võimalusele, võimele või sisesunnile eksotsentriline tarind- subjektist ja predikaadist või kaassõnast ja selle põhisõnast koosnev tarind ekstensioon- lause tõeväärtus, mis selgitatakse välja nii, nii et võrreldakse väidetud olukorda keelevälises maailmas valitseva olukorraga ekstraverbaalne (keeleväline) kommunikatsioon- kehakeel, eelkõige ilmed, zestid, pilgud ja asendid element- üksuste, kategooriate ja nende realisatsioonide ühine nimetus endotsentriline tarind- üks tarindi osapooltest on juhtrollis- ses mõttes, et võib üksigi esineda samas süntaktilises funktsioonis kui kogu tarind episteemiline modaalsus- viitab teabe tõeväärtusele esimene liigendus- tähenduseks ja vormiks esperanto- üks tuntuim abikeel, selle tõi avalikkuse ette poolakas Zamenhof 1887. aastal
KOMMUNIKATSIOONI BARJÄÄRID Referaat SISIKORD SISEJUHASTUS.........................................................................................3 KOMMUNIKATSIOONI PROTSESS......................................................4 KOMMUNIKATSIOONI BARJÄÄRID JA NENDE TEKE VIISID....7 KOMMUNIKATSIOONIDE BARJÄÄRIDE LIIGITUS.......................9 Keskkonnast tingitud kommonikatsiooni barjäärid......................................9 Tehnilised barjäärid..................................................................................... 9 Inim- kommunikatsiooni barjäärid.............................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD:........................................................................13 ...
Kommunikatsioonikanalid: suuline teavitamine, infotunnid, ettevõttesisesed üritused, nõupidamised, arenguvestlused, intranet, blogid, sotsiaalsed võrgustikud, koduleht, org'i sisesed väljaanded, e-kiri, telefon, videotehnika, teadetetahvel, sisekorraeeskirjad, ametijhendid, -standardid, teabepäevad. Kanalivalikut mõjutab ettevõtte suurus, tegevusvaldkond ja tööülesanded ja- vahendid. Suusõnaline: kehakeel, näoväljendused, häälekõla, intonatsioon ja kontekst lisavad tähendust. Küsimuste esitamise võimalus, tagasiside saamise võimalus, kiire, personaalne, vahetu. Kirjalik: Sõnum jäädvustatakse, sõnum on suhteliselt täpne. Oskuslikult koostatud sõnum vähendab väärtõlgendamise võimalusi. Paljundamise ja korduvkasutamise võimalus. Organisatsioonisisese suhtlemise põhiosad: suhtlemisvõrgustikud ehk
Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole o...
aktiivsete tegevuste kaudu aktiveerib õppijaid ja annab neile oskused saadud teadmisi praktikas rakendada. Üldiselt vastandatakse aktiivõpet traditsioonilisele akadeemilisele teadmiste edastamise viisile, mille puhul õpetaja peab loengut ja õppija teeb kuuldu kohta märkmeid. (Kikerpill & Sõrmus, 2008, 22-31.) 10 tehnikat, mida kasutavad keelekümbluse õpetajad: · Pakuvad kasutatavale keelele rohkelt kontekstitoetust, sh kehakeel hulgaliselt zeste, näoilmeid ja tegevust. · Annavad keelekümbluse õpilastele teadlikult rohkem klassitöid ja organitoorseid nõuandeid. · Õpetaja peab mõistma, kuhu laps on jõudnud, et seostada tuttav tundmatuga ning teadaolev mitteteadaolevaga. Uus teadmine seostatakse sellega, mis lapsel enne teada on. · Kasutavad usatuslikult visuaalseid materjale pilte, audiovisuaalseid abivahendeid,
Keel kui süsteem
HÄÄLDUS JA HÄÄLDUSTEADUSED
3. Häälikute moodustumise foneetilised alused. Konsonandid ja vokaalid
3.1. Konsonantide klassifikatsioon (skeem 5)
3.1.1. Liigitus moodustuskoha järgi (vt tabeli veerud):
labiaalid ehk huulhäälikud (k.a dentilabiaalid ehk labiodentaalid: f, v)
dentaalid ehk hammashäälikud ja alveolaarid ehk hambavallihäälikud
palataalid ehk kõvasuulaehäälikud
velaarid ehk pehmesuulaehäälikud
uvulaarid ehk nibuhäälikud
farüngaalid ehk neeluhäälikud
larüngaalid ehk kõrihäälikud (ka: glotaalid
Kas oleks ikkagi õige anda inimesele, kelle sõiduoskus on puudulik, sõiduvahend, mida oleks võimalik ümber lülitada manuaaljuhtimisele? Paljud juhid – busside, taksode, veokite – kaotaksid töö kui kasutusele võetakse autonoomsed sõidukid. Jääb ka hinnamure – täielikult isejuhtivate autode hinnad jäävad tavaliste inimeste jaoks liiga kalliks ning suur osa inimestest ei suudaks neid soetada. (Goodman 2016) Kehakeel ja teised tõlgendatavad viited aitavad inimestel mõnes olukorras navigeerida, aga arvutile on suur väljakutse ära tabada, et näiteks võib olla lapsel mõttes sõiduteele tormata. "Auto peab hakkama saama abstraktse mõtlemisega, seega on küsimus tehisintellektis,“ ütleb Cummings. (äripäev) Ka eetiline pool on suur probleem, kas sõiduk, mis on näiteks lapsi täis, suudab alla ajada teele jooksva metslooma või peab seda inimeseks
Mitteverbaalse suhtlemise probleemid on silmnähtavad kõikidel juhtudel. Tegemist võib olla näomiimika vaesusega, näoilme ja zestide puudumise, vähesuse või stereotüüpsuse ja halva distantsitunnetusega teiste inimestega suheldes. Üsna paljudel on jäigalt fikseeriv pilk, paljud lähevad vestluskaaslasele liiga lähedale. Paljudele on omane saamatu, kohmakas või lihtsalt piiratud kehakeel. Motoorika on eriline, kõnnak on vantsiv ja rütmiliselt õõtsuv, kehahoiak võib olla jäik kui 6 tinasõduril. Üldmotoorselt on paljudel raske, olenemata sellest, kas huvi või motivatsiooni on või ei. Samas peenmotoorsetes ülesannetes erilise huvitatuse korral või piisava motivatsiooni korral võivad need üldmotoorselt saamatud isikud olla üllatavalt osavad.
Alati kontrollige enne saatmist õigekirja. kiirustades saadetud ja kirjavigadega kirjad rikuvad suhtei Ilmtingimata lisage oma telefoninumber. rämpskirjad ärritavad Lähtuge sellest, et elektronpost on mõeldud pigem ametialaseks emotsionaalsetes olukordades pole tulemuslik, puuduvad pilk, kui erakirjavahetuseks. kehakeel, hääletoon, sarm kui teade pole saajale oluline, ei pruugi vastus tulla; Edastage meil isikule, keda see puudutab. teate sisu võib jätta vale mulje Meilietiketi põhireeglid Avaldus 1
mõistab suurepäraselt laste mänge, jutte ja armastust, kuid samas taipab ka seda, mis täiskasvanute maailmas oluline (näiteks Tom Robinsoni päästmine). Sellisele vahepealsele olekule viitab Mähari paaripäevase habeme, veidi väljakasvanud soengu ja mõmmikampsuni üheaegne eksisteerimine. Jemi liikumine on väikesele poisile väga kohane - väle ja pisut rohmakas. Tema miimika on võrdlemisi realistlik ja tagasihoidlik. Nagu lastel ikka, muutub tema kehakeel mänguhoos veel väledamaks ja miimika innukamaks. Suures plaanis on tema liikumine ja kostüüm kogu etenduse vältel muutumatud, välja arvatud kord, kui Jem mängides koletise maski ette paneb. Ma arvan, et teatud muutumatus ja miimika tagasihoidlikkus ongi need vahendid, millega Mähar enda tegelaskuju loob. Samuti see eelpool mainitud kampsun ja paaripäevane habe. Sellega suudab Mähar enda tegelaskuju kahe põlvkonna vahel balansseerida
Vasak: · Seotud parema kehapoolega. Parem: · Integreerib korraga palju sisendeid. · Seotud vasaku kehapoolega. · Töötleb infot lineaarselt · Tegeleb iga sisendiga eraldi. · Tegeleb ajaga. · Töötleb infot üheaegselt, difuusselt. · Verbaalne väljendus. · Tegeleb ruumiga. · Aritmeetika. · Näomiimika, kehakeel. · Sõnad ja numbrid. · Suhted, matemaatika. · Loogika, analüütiline mõtlemine. · Kohtade ja nägude äratundmine. · Mõistus · Intuitiivne, terviklik mõtlemine. 8 · Kirg 32. Psühhofüüsikaline seadus. Kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune ...
Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne. 3. konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga kaasakäiva tundetulvaga – ...
vahenduselsaadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. - Kuulamine - sõna, mis kirjeldab psühholoogilise protseduuri, mis hõlmab sensoorse kogemuse olulisuse määramist ja mõistmist. Oskuste rühmad Spetsiifilised oskused Tähelepanu väljendamise oskused. - Osavõttu väljendav kehahoid. - Sobilik kehakeel. - Silmside. - Väliste segajate vältimine. Jälgimispskused. - Ukseavajad. - Väikesed julgustused. - Vähesed küsimused. - Tähelepanelik vaikimine. Peegeldamisoskused
Sissejuhatus semiootikasse kordamisküsimused 1)Peirce'i märgitüübid Semiootikas on kolm elementi: esitis (märk), objekt ja tõlgend. Semioosi on 3 mõõdet ehk kolm märgisüsteemi: semantika ((märgi seos referendiga (märk suhtes objektiga), nt ikoon, indeks, sümbol)), süntaktik (märk ise oma olemusest n. Qualisign (tähistab kvaliteeti), sinsign (siin ja praegu), legisign (sõna)), pragmaatika märgi suhe kasutajaga, tõlgendiga nt rhema (üksik sõna, mõiste), dicent (ütlus, lause), argument (väide)). (4.loeng slaidid 8-10) Ikoon- Me peame teadma, millega võrrelda ikooni- millega sarnane (näib, lõhnab, kõlab, tundub, maitseb samamoodi). Diagramm on ikoon, sest näitab visuaalselt suhet ehk vahekorda. Foto, joonis- tõlgenduste tegemine, kultuur mõjutab meid. Metafoor-. Algebraline võrdlus-ikoon et nr erinevad, struktuur sama. Indeks- tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
