Mitteverbaalne suhtlemine: · Zestid · Näoilmed · Pausid · Kehahoiak · Liikumine · Riietus · Silmside Verbaalne: · Keel · Hääl 2 · Näited Mitteverbaalne suhtlemine Kommunikatsioon ehk teabe vahetamine tähendab tunduvalt enamat, kui vaid verbaalne suhtlemine. Siia kuuluvad ka kuulamine, hääletoon, kehakeel ja veel mitmed muud tegurid, mida nimetatakse mitteverbaalseks suhtlemiseks. Suurem osa suhtlemisest moodustabki just mitteverbaalne suhtlemine. Näiteks väidab R. Ross, et 35% suhtlemisest on verbaalne ja 65% informatsiooni sõnumi kohta saadakse mitteverbaalsete märkide kaudu. Verbaalne kommunikatsioon on vaid inimkommunikatsiooni üks vorm. Seda täiendab ulatuslik mitteverbaalne osa (Motsch 1989, 79). Erinevad allikad on numbrites eri arvamusel, kuid:
R. BOLTON IGAPÄEVAOSKUSED Kehakeele olulisus Inimene ei saa elada suhtlemata. Tema käitumine, näolimed, zestid annavad hea võimaluse kehakeele lugemiseks, mis on kuulamise olulisemaid oskusi. Teadlased on kindlaks teinud, et enamuse infost annab suhtlemisel edasi mitteverbaalne suhtlemine ehk kehakeel, mis on olnud inimestevahelise suhtluse vahendiks inimkonna algusest peale. Kaasaegsed teaduslikud katsed ja läbi ajaloo kogunenud tähelepanekud pakuvad abi teiste inimeste mõistmist kehakeele kaudu. Mitteverbaalsed signaalid: Tunnete keel Iga sõnumitüübi edastamiseks kujuneb välja parim võimalik väljendus, mida edastatakse verbaalselt või mitteverbaalselt. Faktilist infot (näit raamatu pealkiri, eseme hind) on kõige parem edastada verbaalselt
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Paul Kehtna Põhikool 2012 Mitteverbaalne Mitteverbaalne suhtlemine on suhtlemine, kus sõnumeid edastatakse sõnalisi märke kasutamata Mitteverbaalse suhtlemise märgid on enamasti kultuurispetsiifilised ja mõistetavad vaid ühes kultuuris. Kehakeel Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri
Efektiivne sõnumi saatmine “mina”-sõnumid ideede korrastamine enne sõnumi edastamist ideede hulk sõnumis seisukoha selge esitamine sõnumi kordamine tagasiside küsimine suhtlemispartneriga arvestamine (nt suhtlemine lapsega) teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline) verbaalse ja mitteverbaalse info - püüda mõista tähendust, kuulamine nõuab osalemist teise maailmas, põhiteema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine, kehakeel, silmside, tegevused … Kuulamistõkked (ehk segavad tegevused kuulamise ajal) - võrdlemine - mõtete lugemine - vastuseks valmistumine - sõelumine - unelemine - samastumine - väitlemine - õigustamine - teema vahetamine Tähelepanelik kuulamine - aitab lahendada probleeme, mõista, mida tuntakse jne. - Kuidas? – tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil Oluline - kuulaja enda kuulamisharjumuse ja – oskused,
Keel kui suhete hoidja · ERINEVUS TEHISKEELTEST: · keelel 2 tasandit: · vahendab infot, · samas kujundab omavahelisi suhteid (osaliselt kokkulangevad) · Suhete hoidmist iseloomustab väike informatiivne laeng: meeldivalt veedetud aeg aitab suhtel püsida. · Oluline on: · KUIDAS öelda, mitte MIDA öelda · + mitteverbaalne (hääletoon, zestid, miimika, kehakeel) · Kehakeel võib sõnad nullida. · ,,Oled Sa minuga õnnelik?" · ,,Nojah, oi-jaah" Keel kui mõtlemisvahend Küsimus: kas keel =mõtlemine? (mõiste + nähtus = sõna teadvuses - sõnavoog) aga kuidas mõtlevad kurttummad? - ei kuule, ei räägi (mõtlevad viipekeeles = viipevoog, s. o mitteverbaalne keel) Seega: sõnaline keel pole ainuke mõtlemisvahend Ka kõnevõimeline inimene kasutab mõtlemisel visuaalseid vorme : ruumilised kujundid, liikumine (sarnasus, seosed)
Keele märgiks on sõna. Vanim märgisüsteem on DNA. Üks vanimaid on ka valuaisting, mis tähendab 'oht elule' 2) Keele funktsioonid ja nende kirjeldus. Keele üldfunktsioon on suhtlemine 1) info vahetamine-info andmine/saamine 2) suhtlemine- sõnad, kõnekeel(80%) 3) mõtlemisvahend- inimene mõtleb oma emakeeles 4) identiteedi kandja-rahvusliku enesemääratluse tähtsamaid tunnuseid 5) emotsioonide väljendaja- kehakeel, muud häälitsused, sõimud, kehaline agresiivsus 6) maagilisus- kasutatakse maagiaks 7) kultuuri kandja- keelega pärandadakse kultuuri järgmistele sugupõlvedele 3) Suhtlemine eluslooduses Loomad, linnud, putukad jm. suhtlevad ka märgisüsteemi kasutades. Häälitsused, kehaasendid (putukatel ka värvus). 4) Ikoon- märk, mille tähis on sarnane objektiga, mida see tähistab (Naerunäo smail tähistab naeratamist
abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Suhtlemine ei ole aga ainult sõnaline väljendus. Väga palju loevad suhtlemise juures sinu kehakeel ja hääle kõla. Albert Mehrabiani andmeil võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt: 7% - verbaalne (sõnad) 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne) 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) Mitteverbaalse suhtlemise võib jagada kaheks: 1. liigutused: näoilme, zestid, kehahoiak 2. ruumisuhted: kui kaugele vestluspartnerist hoitakse Sageli on kehakeel usaldusväärsem kui verbaalne suhtlemine. Kõige väljendusrikkam kehaosa on nägu, samas ei tohi märkamata jätta ka käsi ega jalgu, mis võivad inimese emotsioonide kohta anda piisavalt informatsiooni. Näiteks kimbatuses kratsib inimene
Mitteverbaalne kommunikatsioon. Kui füüsiline pool annab kuni 90% meie muljest Silmside Ühega saab kompenseerida teiste osade puudujääki, ent mitte täielikult! Hääl 3 Kehakeel . Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu
Teenindusprotsessi Teenindus oli väga sujuv Teenindus oli sujuv sujuvus/korraldamatus Paindlikkus, loovus/ Teenindus oli loov ja Teenindus oli suhteliselt jäikus, loovuse puudumine mõnus jäik Kas teenindaja otsis Teenindaja hoidis Minu jaoks jäi silmsidet kliendiga silmsidet? silmsidet täpselt parajal väheseks määral Milline oli teenindaja Teenindaja kehakeel oli Kehakeel oli sõbralik kehakeel? avatud ning sõbralik Milline oli teenindaja Hääl oli malbe ning Hääl oli sõbralik hääl? rõõmus Kas teenindaja kuulas Jah, teenindaja püüdis Jah ja ei. Ta püüdis küll klienti ja küsis täiendavaid välja uurida minu eelistusi uurida mida ma soovin, selgitusi tema soovide ja kuid ootasin natuke vajaduste kohta
meeldiv olla. Paljudes organisatsioonides on kasutatavad dokumendid väga raskesti arusaadavad ning see eeldab standardset arusaamise taset, mis võib aga raskusi tekitada. Võimalik on ka piltlikult suhelda, kuid see on väga aeganõudev ja sõnalisest keerukam. Piltliku suhtlemise eeliseks on see, et see säilib mälus palju kauem kui sõnaline, siit ka väljend ,,Hea pilt on väärt tuhat sõna". Kehakeel on samuti üks olulisemaid suhtlemissümboleid, kuid me ei suuda koguaeg oma tegemisi ja viipeid kontrollida ning sageli võib mingi vale viibe osutuda ,,saatuslikuks". Ühel päeval kutsuti mind välja, ma olin väga elevil-nõustusin minema, kuid ma olin väsinud koolist ja ta nägi mu silmist tüdimust, järsku ütles ta mulle väga üleolevalt:,,Sa ei pea minuga välja tulema, see pole kohustus!" Alguses ei taibanud mis tal veel hakkas, kuid hiljem mõistsin, et asi oli vaid mu pilgus
Kehakultuur kui kommunikatsioonivahend Meie suhtlemisest on vaid 7% verbaalne tekst. Ülejäänud moodustab meie kehakeel, hääletoon jne. Seega keha mängib suurt rolli suhtlemises. Kasvõi see, kuidas sa suhtlemise ajal oma keha kasutad- kas sa vaatad inimesele silma, kas sa naeratad, kas sa oled seljaga, kas sa zestikuleerid kätega vestlusele kaasa- näitab, kuidas sa suhtud vestlusse ja oma vestluskaaslasesse. Mõndadel rahvastel on puudutus väga oluline osa suhtlemisest, teistes kultuurides peetakse nt naisterahva puudutamist tabuks. Oma koha on leidnud tavades tervitused ja zestid
Ootused: Kaup mida lähen ostma on olemas, viisakat ja sõbralikku teenindamist. Teenindaja oskab soovitada milline koeratoit sobib just minu kodus kasvavale dalmaatsia koerale. Vastuvõtt: Teretades ja veidi naeratust näol. Poodi on saabuda hea tunne, mind nagu oodatakse juba. On juhtunud ka kus pean müüjat taha ruumi otsima minema, et teada anda, et olen poes ja soovin osta. Klienditeenindaja välimus ja kehakeel: Teenindajal on seljas vormiriietus, mis on üldjuhul puhas ja korralik. Kehakeel vahest reedab, et klienditeenindajal on kiire. Suhtlemisviisid ja -vahendid: Teenindaja suhtlemisviis on selline nagu me oleksime juba ammused sõbrad. Kui parasjagu poes on siis pakub ta tasuta proovipakke. Pakutava toote/teenuse omadused: Niipalju kui toidupaki taga kirjas on loeb ta ette, rohkemat mitte. Lisateadmised puuduvad. Toote/teenuse müük:
Klienditeenindus teenuse või kauba müügil Teenused Kaubad Mitte käega katsutavad Käega katsutavad kaubad Mittemateriaalne Materiaalsed Tegevused Esemed klient osaleb tootmis Tarbija ei osale tootmisprotsessis protsessis tekib teenindamisel Saab ladustada ja hoida saab kogeda Saab muuta omandiks teenindamist Teeninduse kvaliteeti mõjutavad tegurid Usaldusväärsus Kogetud viisakas teenindus, kvaliteene kaup jne Kiire teenindamine Kompetentsus Teenindaja teadmised ja oskused Kättesaadavus Telefoni teel, hea asukoht, lahtiolekuajad, Kommunikatsioon Keelte valdamine Probleemide lahendamine Usutavus Agressiivne müük(hinnad) Klientide huvide igakülgne arvestamine Turvalisus Valeinfo Füüsiline turvalisus Konfidentsiaalsus e isikuandmete lekkimine Kliendi tundmine Väljanägemine Firma ja klient Esmamulje- 40 – 60 % üldiselt muutub ...
PSÜÜHILISED SEISUNDID ! *Tundmused ehk emotsioonid. Inimesepoolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse. Emotsiooni käsitletakse kui tundmuste konkreetset läbielamist Emotsioone saab kaotada kahte suurde gruppi . 1) steenilised e. aktiivsedtunnused (annavad jõudu ja energiat, panevad energiliselt tegutsema) 2) Asteenilised ehk passiivsed tunnused (vähendab energiat ja piiravad tegevust) * Tundmuste funktsioonid ehk ülesanded. - Hindav funktsioon - väljenduvad hinnagutes ( uhkus, pahameel, tüdimus, armastus jne ) -Ajendav funktsioon - ajendavad inimest tegevusele või tegevusetusele -Tähelepanu suunamine- see mis meie tundmusi esile kutsub muutub yhtlasi emie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. Tundmused on sügavad, sisemised protsessid mis avalduvad väliselt. Ainukesed protsessid kogu psüühilistenähtuse süsteemis. Välisedtunnused.. Südameveresoonkonna tegevus- punastamine, hingamissagedus, nakatumine Nä...
Suhtlemise vahendid ja oskused Verbaalne suhtlemine - sõnade abil, oluline on eneseväljendamise oskus, diktsioon(kuidas hääldad), intonatsioon(hääle kola), ei kasuta parasiitsõnu, korduseid. Mitteverbaalne suhtlemine- hääletooni ja kehakeele kaudu, silmside 45cm kaugusel meist on intiimne tsoon, lähedased inimesed 45-120cm vahemaal on sõbrad 120-360cm sotsiaalne tsoon, avalikel vestlustel, neljasilma jutt 360+ - avalik vahemaa, võõrad inimesed, avlik esinemine Silmside- kujuta ette, et sa räägid ühele inimesele korraga, alusta sõbraliku õhkkonna loomist enne esinemist, kui kuulajad saabuma hakkavad, kasuta uhuslikku silmside hoidmise mustrit, ära kuulajat jõllitama jää, leia endale inimesed sellest seltskonnast, kes sind sõbralikult vaatavad. Rääkimise ja kuulamise oskus: Rääkimise oskus- oskab oma mõtteid välja öelda nii, et teised seda õigesti mõistavad, kasuta rääkides arusaadavat sõnavara, ütle ...
3.2. Küsimustele vastamine Klientide esitatud küsimustele vastamisel on väga suur osatähtsus. Sellest oleneb suures osas kliendi mulje nii organisatsiooni kui ka teenindaja suhtes. Kui kliendile jääb halb mulje klienditeenindaja poolt, võib see kahjustada samuti ettevõtte mainet ning klient võib hiljem jätta lihtsalt sellesse ettevõttesse tulemata, kuna leiab, et võib-olla mõnes teises organisatsioonis pakutakse talle paremat teenindust. 3.3. Kehakeel ehk mitteverbaalne suhtlemine Suurema osa suhtlusest moodustab tegelikult kehakeel ehk mitteverbaalne suhtlemine. Kehakeelel on suur mõju muuta teenindaja suust tulnud sõnad palju usutavamaks. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad hääletoon, miimika, silmside, kõne kiirus, poos, liikumisviis, vahemaa suhtlevate inimeste vahel ja klienditeenindaja enda välimus (riietus, soeng, ehted jne).
ees ja perekonna nimi või lööd selle nime tsekile, mille sa väljastad, siis ei ole see eriti turvaline. Praegusel hetkel on lubatud meie firmas vähemalt eesnimi ja ametikoht ja seda tulenevalt andmekaitse seadusest. Õnneks ei esine meil sama nimelisi. Sekretäritöö seisukohalt on ees-ja perekonna nime nõudmine aksepteeritav, sellel tööl üldjuhul on teada, täpselt, kes sul üle laua istub ja kellega asju ajad. 3)Kehakeel, mis äratab usaldust Kehakeel mõjutab meid alateadlikult, sellest loevad kliendid välja päris palju. Kas me saavutame temaga klapi või ei? Distants 50 - 120 cm. Mõni klient soovib, et tema muret lahendatakse tema kõrval seistes, mõni ootaks hoopis heal meelel eemal. Olulised väited millega nõustun on rahulikud liigutused, pea kallutamine, et näida kuulavana, peanoogutamine, peopesad avatud, mis aitavad kaasa suhtlemisele. Ja väga oluline on silmkontakt. (Ei mingil juhul üle prillide
SUHTLEMINE SUHTLEMINE Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, päringuid jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles, morses. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on vestlus, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib väheb arusaamatusi ning edastatakse kõige rohkem informatsiooni. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING Inimene on sotsiaalne olend ja veedab suurema osa päevast teiste inimestega erinevatel viisidel suheldes. Seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. ELU KAAR: MÕJU SUHTLMISELE Loote areng ja liigutused/kisa sündimisel Imikud ja lapsed oskused kasvavad/kujunevad välja suhted Noorukiiga oskuste/suhete laienemine Täiskasvanud erinevused toimingu sooritamisel Vanurid toimingu aeglane hääbumine/oskuste ja suhete taandareng BERLO SUHTLEMISMUDELID Lähetaja S...
valesti. Näiteks liigitad teist inimest; teed valesid järeldusi; võrdled enda või teistega; teise inimese valesti mõistmine; ootad teistelt sama, mida iseendalt. Isikutaju mõju Isikutaju mõju võib olla ESMAKOHTUMISEL ja KORDUVAL KOHTUMISEL erinevad. Esmakohtumisel tehakse esmased hinnangud teiste kohta ning otsustatakse, kas soovitakse edaspidi suhelda või mitte. Võivad tekkida valed järeldused ja anda valesid hinnanguid. (välimus, suhtlemine, kehakeel, hääletoon) Korduval kohtumisel võrreldakse esmakohtumisel saadud hinnanguid ja vaadatakse, kas teise inimese väärtused ja käitumine on sama, nagu esimesel korral. Tekivad stereotüübid. Viide: http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Liina/ %C3%95ppekavakeskus/Anna/Suhtlemise%20alused%20lihtne%20keel%202d.pdf
Näiteks politseinikel võiks olla alustuseks piisavalt objektiivset infot, kahtlustatava isiku kohta võiks samuti olla rohkem tõendeid. Kahtlustatav peaks mõtlema, kuidas ta suudab oma valedega politsei ära petta. Valedetektoreid saab ära petta hingamise ja meeleseisundiga. Kui inimene räägib enesekindlalt, ei ole segaduses ega närvitse ning jääb rahulikuks, siis võib ta rahus edasi valetada. Võib julgelt öelda, et poliitikud ja tõde ei sobi omavahel kokku. Kehakeel mängib palju rolli valetamises, osad on rahulikud aga mõned hakkavad nihelema, käsi väristama, punastavad vms. Oluline on see, et saadakse teada tõde, mitte koheselt süüdistamine. Objektiivse info kohaselt kasutab politsei sõrmejälgi, DNA-proovi. Valetaja peab olema järjepidev ja mõjuma loomulikult. Kui inimesi ähvardatakse või tõde toob kaasa midagi halba või karistuse, siis tihti valetatakse. Ka lastele tuleks selgeks teha, et kui võõras küsib kodust aadressi, siis
nende voli öelda välja, mida nad mõtlevad või taotlevad, 6. teavitav suheldes väljutakse viisakalt-konventsionaalselt tasandilt väljendama fakte, seisukohti, hinnanguid, ettepanekuid jm. Samas palutakse ka teisel poolel mitte väljunduda umbmääraselt, vaid faktide, arvamuste, hinnangute keeles, 7. ühteaegu verbaalne ja mitteverbaalne peale sõnalise eneseväljendusse kuuluvad kehtestamisse ka kehakeel ja paralingvistilised vahendid. Enesekindel suhtleja väldib väljendeid, mis kahandaksid tema öeldu tähtsust ning, mis eriti tähtis, paneb kuulajad oma sõnumit tähele panema. Kui vaja, on ta enda korralikuks jälgimiseks oma sõnumit lausa sõna- sõnalt kordama, 8. selgitav, mitte salgav. Näide. Kui on vaja ärikohtumise kuupäev ümber muuta, tuleb muudatust põhjustavaid asjaolusid avameelselt tutvustada, 9
Iga inimene oskab suhelda. Ja teeb seda omal unikaalsel viisil. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Sõnad on vaid suhtlemise üks osa, mida me kuuleme või ütleme. Sõnade taga peituvad mõtted. Sõnu ilmestavad hääletoon, kehakeel ja paljud muud tegurid. Suhtlemisstiile on üritatud seletada ammustest aegadest, mistõttu on tekkinud erinevaid inimeste jaotamisi vastavalt nende käitumisstiilile on loodud palju erinevaid mudeleid ja teooriaid. Inimkäitumises eristatakse enamasti kolme põhilist käitumisstiili. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. Suhtlemisstiile jaotatakse alistuva, agressiivse ja kehtestava käitumisena.
Ühe tervmeelse definitsiooni kohaselt on suhtlemine on tunnete ja mõtete transport ühest ajust teise ja kuna puudub otsetee, siis kasutame me sõnu ja kehakeelt, et ennast mõistetavaks teha. Suhtlemine ei ole üksnes sõnaline tegevus. Üsna oluline hulk infot jõuab meieni ka teiste käitumist jälgides. Albert Mehrbian'i järgi oleks jaotus selline: · 7% verbaalne (sõnaline); · 38% vokaalne (hääle valjus, toon, rütm); · 55% kehakeel, põhiliselt näoilme. Üldiselt kasutavad inimesed üheaegselt nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. 1.3 Mitteverbaalne ehk mittesõnaline suhtlemine Kas see nii täpselt on, ei julge kinnitada ega vastu vaielda, aga kindlasti on olukordi, kus me saame kehakeelt jälgides rohkem infot (ehk ka tõesemat infot) kui sõnadest. Seda eriti juhtudel kui need omavahel ei ühildu. Mittesõnaline ehk verbaalne käitumine koosneb mitmetest komponentidest: · Isikuruum;
Sellepärast ongi tähtis luua positiivne esmamulje. Esmamulje loomist saab mõjutada: · Luues silmsideme · Naeratada · Hoolitsetud/korrektse välimusega · Kasutades laitmatut keelt, vältides parasiitsõnu · Jälgima sõnade valikut ja hääletooni · Kasutades tagasihoidlikut parfüümi (puhtuse, värskuse lõhnaga). Samuti peaks olema korrektne, kuid samas tagasihoidlik soeng ja make-up. · Kehakeel - teenindaja peab olema avatud, rahulik ja hoolitsev. · Korra ja puhtusega ruumis · Kliendikeskse tegevusega · Olla positiivse suhtumisega Isiklikud tegevused, mis mõjuvad esmamulje loomisel väga halvasti: · Söömine, joomine · Isiklikud kõnelused, erakõned Lk 4/ 8 · Nätsu närimine, enda korrastamine, raadio kuulamine, lehelugemine jne.
· sama keele kasutamine (nt. erialast terminoloogiat ei mõisteta) · eneseväljendamine mitmel viisil (verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas), · erinevate kanalite kasutamine ja nende kokkuviimine, · vastutus endale (minust sõltub, kas ta sai aru), · tagasiside küsimine. Kuulaja "kohustused": · püüda mõista tähendust · teema ja emotsioonide fikseerimine (millest ta räägib ja mida ta tegelikult mõtleb sellega?), kuulaja kehakeel (otsa vaatamine jne.), · tagasiside andmine ka siis, kui seda ei küsita. Kommunikatsiooniprobleemid suhetes väljenduvad saadetud sõnumite ebaõnnestunud tõlgendamises, ebatäpses eneseväljendamises jne. Kommunikatsioon loob võimaluse läheduse kujunemiseks, on seotud suhete dünaamika ning lõppemisega. Uurimused meeste ja naiste vaheliste erinevuste osas (Rubin, 1980; Harrison, 1976) · kommunikatsioonistiil (ekspressiivne, instrumentaalne) · orienteeritus tunnetele
Materjalid otsiti raamatutest ning näiteid on toodud igapäeva elust. 2 Me oleme selles ühiskonnas jõudud tasemele , kus kliendid ootavad ja vajavad head teenindust. Nad panevad kiiresti tähele halba teenindust, mis eristab ühte firmat teiste võistlevate firmade seast. Teenindatavalt saab teenindaja esimese tagasiside. Veelgi olulisem suhtlemisel saadava tagasiside osa on see, mille moodustavad inimese meeleolu, hääletoon, kehakeel. Teeninduskeel on suhtlemise viis. Teeninduskeelt väljendame enda kehakeelega. ja kasutame seda enamasti klientidega suhtlemisel. Kehakeeleks loetakse näiteks näoilme, miimika, kehahoid ja zestid. Suur osa suhtlemisest on sõnadeta suhtlemine ehk mitteverbaalne suhtlemine. Mitteverbaalne suhtlemine ei piirdu ainult kehakeele ja silmsidemega vaid ka keskkonnaga, kus inimesed viibivad. Ruumi kujundus, mööbel, värvid ja valgus, helisüsteem mõjutavad atmosfääri
Leon Festinger - sotsiaalse võrdluse teooria. kognitiivne dissonants-kaks vasturääkivat ideed. Edward Hall - peidetud dimensioon. Intiimne, personaalne, sotsiaalne, avalik distants. Paul Ekman - 6 põhiemotsiooni - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Richard LaPiere - reis läbi USA Hiina abielupaariga. John Bowlby - kiindumisteooria. Robert Sommer - personaalne ruum. Distants ja orientatsioon. Albert Mehrabian - Kolm tähendust edasiandvat elementi: sõnad, hääletoon, kehakeel. Max Weber - kolm autoriteedi liiki: karismaatiline, traditsiooniline, õiguslik-ratsionaalne. Jacob Moreno - sotsiomeetria.
2 Pean klienti meeles. Klient tahab tunda end tähtsana; Iga klient on ettevõttele oluline. Kohtlen kõiki kliente võrdsetena; Arvestan, et iga klient on erinev, nii ka nende ootused ja vajadused. Olen valmis erinevateks olukordadeks; Kliendi juuresolekul ei tegele kõrvaliste asjadega. Keskendun kliendi vajaduste rahuldamisele ja talle sobiva lahenduse leidmisele; Jälgin, et minu kehakeel oleks korrektne; Jään igas olukorras rahulikuks ja viisakaks; Olen abivalmis ja sõbralik; Vajadusel vabandan kliendi ees; Tänan igat klienti. 3 KASUTATUD KIRJANDUS Espak Eesti ehitusmaterjalikaupluste kett. (2018). Kasutamise kuupäev: 20. 03 2018. a., allikas https://espak.ee/ettevottest/ 4
kool Netikett Kodune ülesanne nimi 10. klass Loo 2008 Netikett Netikett (ingl. k. Net etiquette e. netiquette) on kogum vaikimisi välja kujunenud reegleid, mida on soovitav järgida arvutivõrgu vahendusel suheldes. Kui tavaliselt aitavad kaasvestlejaid mõista intonatsioon, kehakeel, näoilme jms. vahendid, siis internetis neid enamasti kasutada ei saa. Seepärast ongi nende vahendite kasutamiseks loodud eraldi käitumisreeglid ehk netikett. Sellega tagatakse, et suhtlejatel on võimalik olla teistele üheselt mõistetav. Üldlevinud reeglid võrgus käitumiseks on kokku võetavad kümne punktiga e. netiketi 10 käsuga: 1. Ära kirjuta pikemaid ridu kui 60 tähemärki. 2. Katsu pikki tekste liigendada. Kasuta tühje ridu lõikude eraldajana. 3
Antiikajastu kõrgkultuur ä3000 a. e.Kr. Riik Usk Kirjandus Teadus Kunst/ Arhitekt. Muusika Egiptus *Päikesejumal *Kiri 3000 a.e.Kr. *Kalender *Templid *instrumendid Amon-Re *Hieroglüüfid e. *Aritmeetika *Püramiidid -harf(ä2850- *Võimujumal Horos pühakiri *Raidkirjad- *Geomeetria *väärismetallist 2160ae.Kr.) -otseflööt (vaaraod *Arstiteadus surimaskid eluajal võrdsed vaaraode tegudest (balsameeri- *Maalingud -topeltsalmei Horosega) *Papüürus- mine, ope- papüürostel, *muusikal kul- *Pärast surma vähe- ratsioonid, savi-ja metall- tuslik funkt- Osiris (teisp.j.) tähts...
Mitteverbaalne tasand suhtlemisel Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke • Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu)
Te väljendate oma tähelepanekuid, soove, tundeid ja mõtteid. Täissõnumid sisaldavad kõik 4 kategooriat. Risustatud sõnumid varjavad tundeid või soove. Metasõnumitega rõhutatakse tahtlikult lauserütmi või hääletooni või lisatakse mõnda piiritlevat sõna mis on sageli halvustatav. Tõhus eneseväljendus tähendab, et sõnum peab olema otsekohene, seda tuleb edastada kohe ja selgelt. Lisaks on olemas parakeel mis toob esile vokaalkomponendid sisust eraldi võetuna. 4) Kehakeel. Isegi vaikides saab suhelda, paljastada oma tundeid, emotsioone ja hoiakuid. Mitteverbaalne suhtlemine jaguneb kaheks: liigutused ja ruumisuhted. Kehakeele mõistmine on lausa hädavajalik, sest tihti peale liigutused, zestid ja näoilme annavad rohkem informatsiooni ning on usaldusväärsem kui sõnad. 5) Transaktsioonianalüüs. See on oskus märgata millal teis räägib lapsevanem, täiskasvanu või laps. On tarvis õppida analüüsida enda päevast
See teeb heleda- tumeda kontrastid väga suureks ja muudab kujutise rahutuks. Samalaadne teos on Lakooni grupp mis kujutab sellenimelise Trooja preestri ja tema poegade tapmist ja jumalate saadetud madude poolt. Hellenistlik kunst ei väljendanud ainult võitluste raevu ja piina. Väga populaarsed olid Apollonite ja Aphroditede kujud, mis lähtusid Praxitelese kaunist stiilist, kuid olid realistlikumad. Endise jaheda rahu asemel on nende näoilme ja kehakeel elavam. Mõned kujud jäid siiski truuks klassikalisele pidulikule rahu, üheks selliseks näiteks Milose Venus, mis kujutab alasti naist. Kujunes välja kunstiturg, kus müüdi kujukesi, medaleid ning keraamikat. Levis kunstiteoste kogumine ja kuulsatest teostest koopiate valmistamine.
Riikliku tähendusega sport kaunistab riiki, kommertssport kaunistab kellegi rahakotti, igamehesport kaunistab tegijat ennast. Kui võtta kultuuri kui inimese mängulist eneseväljendust, siis mängivad ju nii kirjanik sõnaga, kunstnik pintsliga, muusik heliga kui sportlane oma kehaga. Selles tähenduses ollakse mängijad kõik. Siiski võivad nii sõna, kujutav kunst kui muusika jääda eri rahvaste ja kultuuride juures arusaamatuks, koguni vastuvõtmatuks. Ning üksnes kehakeel on universaalne keel, mõistetav kõigi rahvaste juures. Millest omakorda järeldub, et sport on ainus üleilmne vendluskultuur, kus jagatakse samu arusaamu ning väärtusi. Tõsiasi, mille suurejooneliseks kinnituseks on olümpiamängud, vanim, kauakestnuim, mastaapseim inimkultuuri avaldus aegade algusest peale. Kas sport on kultuuri osa? Sellele küsimusele peab otsima vastust. Igaühel võib olla oma arvamus selle kohta. Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus
Edukaid sutlejäid iseloomustatakse mitut moodi. Ühe variandina kirjeldatakse kui ausat, kindlat, nõudlikku, arengule suunatud inimest, kes on hea suhtleja. Ei saa neist tunnustest eraldi välja tuua ühtegi. Siiski on tänapäeval järjest olulisemaks nimetatud suhtlemisoskust nii omanike, juhtide, kolleegide, alluvate, klientide, tarnijate kui ka meediaga. Kui räägitakse liidrirolli täitmisest ja meeskonnatööst, mitte käskude jagamisest, siis osutub suhtlemisoskus üheks määravaks teguriks. Inimesed ei torma ainult käsu peale midagi tegema nendega on vaja suhelda ja selgitada ka tagamaid. Hea suhtlemisoskus koosneb mitmest oskusest: oskus ennast väljendada, oskus kuulata teisi, oskus mõista teisi inimesi, oskus kontrollida oma emotsioone. Väljendusoskus Edukad suhtlejad kasutavad oma sõnumi edastamiseks erinevaid sõnu vastavalt sellele, kellega nad suhtlevad. Nad toetavad oma sõnumit nii hääle kui ka kehakeelega. Siin kehtib sisu ja vor...
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rogier van der weyden (u 1400-1482) Kasutas vähem detaile Tõi välja tunnete ja värvide kooskõla Tema tähtsaim teos ,,Kristuse ristilt võtmine" mille tegelaskujude miimika ja kehakeel on haaravalt traagilised ,,Kristuse ristilt võtmine" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hugo van der goes u. (1440-1482) Maalis Itaalia kaupmehe tellimusel Portinari altari kui see Firenzesse jõudis (1483), oli tulemuseks
On tähtis, et olen täiesti ettevalmistunud kontakti võtuks ja eelnevalt tegevuselt ümberlülitunud. Hea on, kui mõlemad osapoolel on soov kontakti luua, sest siis on kontakti võtt palju tõhusam. Siis öeldakse lõpetuseks mõned laused ja kokkuvõtted, seejärel toimuvad järeltegevused (lubaduste, kokkulepete fikseerimine, teatud märkmete tegemine jne) Heas kontaktis toimub aktiivne kuulamine, silmside, positiivne kehakeel, sellel peab olema hea ajastus ja inimene peab olema avatud. Halvas kontaktis puudub silmside, laused on napisõnalised, kehakeel on tõrges ja võib toimuda teiste asjadega tegelemine, halva kontakti eelduseks võib olla ka halb ajastus. Selliste kontaktide puhul mina enamasti ütlen oma sõnumi ära, lepin kokku teise aja või lähen inimese juurde hiljem. Kontakti lõpetamisel on oluline öelda positiivne sõnum isegi siis, kui teade ise oli negatiivne, sest sellisel juhul ei jää
põhjusel, et: sa ei pruugi paista sellisena, kes sa tõepoolest oled - sellena, kellena sa ise ja sinu lähedased sind tunnevad; sinust võidakse valesti aru saada viisil, millest sul endal aimugi pole (nt. kui oled häbelik, võid tunduda teistele eemalehoidvana; kui jutukas võidakse seda pidada enesekesksuseks) uued tuttavad ei tunne sind veel nii hästi, et armastada sind sinu positiivsete omaduste tõttu, ja kujundavad seega oma arvamuse piiratud info põhjal nagu kehakeel ja vestlusstiil Esmase kontakti loomine on tavaliselt hinnangu langetamise protsess, mille käigus saadakse teineteise kohta infot ning püütakse seda tõlgendada. See on nagu filter, mille käigus: 4 · inimesed võtavad vastu alginfo - nad panevad tähele kehakeelt, seda, mida sa räägid ja kuidas vastad (noormees oli jutukas, elav, humoorika ja ta naeratas sulle) · selle alusel kujundatakse mulje ja otsustatakse, mis inimene sa oled ning kuidas sa eeldatavasti ka
Retsensioon ,,Rekvisiitori tähetund" Jakob Naagel 10A 30. novembril 2013 käisin Kuressaare teatrimajas vaatamas VAT Teatri etendust ,,Rekvisiitori tähetund". Tegemist on monoetendusega, kus elukogenud rekvisiitori rollis on Lauri Saatpalu. Algse Eberhard Streul´i teksti on eesti keelde tõlkinud Hannes Villemson ja lavastajaks on Margo Teder. Loo alguses tuleb publik teatrisse, teadmata, et tegelikult jääb etendus ära. Nii võtab ohjad enda kätte teatri kauaaegne rekvisiitor, inimene, kes on üks teatri alustalasid, kuid kes iialgi püünele ei satu. Üheks õhtuks saab temast draamanäitleja, balletitantsija ja ooperilaulja, kes seletab teatrielu telgitaguseid, etendab mitmeid lõike kuulsatest tükkidest ning kirub ülemusi. Lõpus loeb ta ette äsja kätte saadud käskkirja tema vallandamise kohta. Kogu tükki saatis näitleja tihe suhtlemine publikuga. Saatpalu oma muheda ja natuke on...
verbaalse ja mitteverbaalse info kokkulangevus mitme kanali kasutamine tagasiside küsimine olla arusaadav omapoolsete hinnangute ja tõlgenduste vältimine Rääkija ''kohustused'' sama keele kasutamine öelda mitut moodi(verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas) erinevate kanalite kasutamine ja nende kokkuviimine vastutus endale tagasiside küsimine Kuulaja ''kohustused'' püüda mõista tähendust (kuulamistõkete kasutamise oht) teema ja emotsioonide fikseerimine kuulaja kehakeel (otsa vaatamine jne) tagasiside andmine Tähelepanu väljendamine kuulamise ajal: tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks (oma kogemuse pakkumine võib olla ohtlik!) huvi teise inimese vastu kehakeel ja distants vestlejate vahel sünkroonsed liigutused kontrollitud liigutused, näoilmsed, silmside keskkondlikud tegurid vähemtähtsad kui rääkija, füüsilised barjäärid psühholoogiline kohalolek tähelepanelik vaikimine kuulamine: ... on enam kui sõnade kuulmine ..
*Sa pead mõtlema omakirjutatud programmi sotsiaalsetele tagajärgedele. *Sa pead kasutama arvutit viisil, mis nätab austust ja lugupidamist teiste inimeste suhtes. Kuidas suhelda võrgus? Suhtlemisel arvutivõrgu vahendusel tuleb kinni pidada igapäevastest suhtlemiskultuuri nõeutest, kuid lisaks tuleks jägida ka spetsiigilisi, arvutivõrgu kaudu suhtlemise reegleid ehk võrgu etiketti. Kui tavaliselt aitavad kaasvestlejaid mõista kehakeel, näoilme, intonatsioon ja palju muud, siis elektronpostil ja jututubadel põhinevas keskkonnas neid kasutada ei saa. On olemas reeglid võrgus käitumiseks: *ära unusta inimest! *ära käitu jämedalt! *järgi suhtluskultuuri häid traditsioone! *austa teiste inimeste aega ja ühendust internetiga! *austa teiste inimeste privaatsust! *ole identifitseeriv! *ning ole andestav! Soovitusi elektronkirja kirjutajale · Kirjuta arusaadavalt (lühidalt ja selgelt)
Meeskonnatöö põhimõtted . Meeskond peab arvestama üksteisega. See tähendab, et ei lasta ühel kõike ära teha või ei peeta ühte vähem vajalikuks kui teisi. Meeskonnal peab olema võistlus himu või tahe saavutada edukus alal mida nad teevad. Ühesõnaga ei tohi võta seda tegevust ükskõikselt. Meeskonna töö üks mõte on ka see et panna inimesed koos tööle. Mida tähendab esmamulje Esmamuljet mõjutavad paljud tegurid : · Riietus · Kehahoiak · Kehakeel (liigutused mida sa teed ja kuidas sa neid teed ) · Suhtlemisstiil · Näoilme Esmamulje tähendab seda kuidas sa suudad endale inimesele tutvustada ja millise suhtumise sa inimeses tekitad. Kuidas kujundada endast positiivne esmamulje See oleneb kellele sa pead esmamuljet jätma. Kui sa tahad sõpra saada ja siis üritad jätta sellist esmamuljet nagu tööandjale siis sellest sul kasu pole sõpruse alustamisel. Muidugi eks see oleneb ka sellest kes mida loodab leida esmamuljest
KUULSAIMAD RÜTMIPILLID ON KASTANJETID JA TAMBURIINID. VÄGA TUNTUD HISPAANIA RAHVATANTS ON BOLÉRO, MILLE SAATEKS KASUTATAKSE KASTANJETTE JA KIRTARRI. KUSJUURES KLASSIKALINE KITARR ON PÄRIT JUST HISPAANIAST. TUNTUIMAD LAULJAD ON PLACIDO, CARRARAS NING CABALLI, NAD ON OOPERILAULJAD. HISPAANIA MUUSIKAL ON OLNUD VÄGA PALJU MÕJUTAJAID. PÕHJA- HISPAANIAS ON PRANTSUSE JA ITAALIA MUUSIKA, LÕUNA-HISPAANIAS ON ON ARAABIA NING MUSTLASMUUSIKA MÕJUD. HISPAANIA TANTS . • Tants – see on kehakeel, väljendumiseks mõnus sõnavaba viis. Erinevalt tühikargamisest on flamencotantsus ka hing: emotsionaalselt pingestatud jõu ümber ehitub vorm ja annab oma laengu kõrvaltvaatajalegi. Ja lõpuks on tants natuke ka sport, ning inimene on loodud ennast aegajalt liigutama. TUNTUIMAD HISPAANIA TANTSUD • Flamenco • Bolero • Paso Doble HISPAANIA POPMUUSIKA . • ENRIQUE IGLESIAS
Keel- ühendaja või eraldaja? Me kõik kasutame keelt igapäevaselt ja tema mitmes vormis. Kehakeel, kirjakeel, häälitsused ja teised on kõik suhtlemisvahendid, ja selle tulemusel ka keeled. Suulisi keeli on aga loetlematu arv ja keele tulemusel on juhtunud läbi ajaloo palju halba kui ka head. Keel kui nähtus on tekkinud ligikaudu saja tuhande aasta jooksul. See ühendas inimesi läbi oma omaduse avaldada rääkija mõtteid ja soove ning ühise keele tekke põhjuseks on välja pakutud suisa Darwinian’i idee, et keeled algselt tekkisid ema ja lapse vahel ning
Indias on levihud põletusmatused. Laip pestakse mähitakse valgesse riidesse ja pannakse tuleriidale. Naissugulastel on keelatud osaleda mehe matustel, sest meeltesegatuses võivad nad kadunule tulle järele hüpata.Laiba põletamise eest hoolitsevad spetsiaalsed põletusmatjad kes kohendavad lõket ja vaatavad et aeglasemalt põlevad kehaosad nagu kolp ikkagi lõplikult tuhastatud saaks. Indialastele on väga tähtis teada ja tunda oma vestluspartnerit. Käitumine, kehakeel, kõnetamise vorm jne, sõltuvad sellest, millisel positsioonil kaaslane asub. Esimesel kohtumisel küsitakse tavaliselt kohe: Kus sa elad?, Kus sa õpid?, Kus töötad? jne. Sellised küsimused võõrastele on Indias tavapärased Indialased on alati olnud kahe jalaga maa peal ning vägagi materialistlikud. Raha ja jõukus on alati olnud hinnatud eesmärgid. Ka hinduism pole kunagi reaalset maailma eitanud. Isegi preestrid soovivad oma töö eest palka.
Mulle tundub, et küsitleja pole arvestanud lapsega intervjuud tegama hakates, et liiga keeruliselt vormistatud laused ei pruugi niigi ärevil poisile arusaadavad olla. Last intervjueerides peab arvestama tema kogenematust. Intervjuu tegija taipab seda peagi ja lihtsustab küsimusi. Ta on toetav ja sõbralik, naeratab palju ja ei ole ründav. Kuidas vastab intervjueeritav? On ta endas kindel ja tunneb ennast saates hästi või mitte? Missugused on tema ilme ja kehakeel, tema vastused? Põhjenda oma arvamust. Noormees on silmnähtavalt pinges. Närviline olek on tajutav nii tema veidi värisevas hääletoonis kui ka tikksirges kehahoiakus. Aga see on ka mõistetav, sest vaevalt ta selle teo eest sellist tähelepanu lootis saada. Tema jaoks oli appi ruttamine iseenesest mõistetav. Missuguse mulje jättis intervjuu vaatajale? Oli seda huvitav jälgida? Põhjenda. Mulle sedalaadi intervjuud meeldivad. Teema oli positiivne ja kindlasti mõjub julgustavalt
. 10 5 KUULAMINE KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS................................................................. 12 5.1 KUULAMINE TÖÖL.......................................................................................................................12 5.2 KUULAMINE KODUS.....................................................................................................................13 6 ENESEVÄLJENDUS KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS...................................................... 15 7 KEHAKEEL KUI MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE..................................................... 17 8 LÄBIRÄÄKIMISED KUI SUHTLEMISE VÄLTIMATU OSA.............................................. 18 9 ERINEVAD SUHTLEJAD - INIMESETUNDMINE............................................................... 19 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................. 21 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................
punastamine, higistamine jne. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite kauda võin ma anda endast isegi rohkem informatsiooni kui verbaalse informatsiooniga. Minu poosidest, kineesikast, miimikast, ruumisuhtest võib välja lugeda mis tuju mul on, kuidas ma suhtun oma vestluspartnerisse. Kui ma olen tujust ära, siis mul on tõsine nägu, käed ristis, vahemaa partnerist on suur. Kogu see kehakeel ütleb mu suhtluskaaslasele, et ma olen täna kinnine ja tõrges suhtleja. Aga kui ma naeratan ja käed on külgedel ja vahemaa partnerini on väike, siis ma kuulan huviga oma suhtluspartnerit ja olen aval suhtleja ning võtan temalt saabuvat informatsiooni vastu. Tähtis osa suhtlemiseprotsessist on kuulamine. Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: saada vajalikku infot, nautida seltskonda, mõista kedagi, pakkuda abi ja lohutust.
tõmbasid maha, kui midagi liigutasid ning joonistasid uude kohta. Sellist lahendust nägin esmakordselt ja see mõjus huvitavalt ja pilkupüüdvalt. Näitlejad mängisid oma osad ja liikumise hästi välja, kuigi teksti esitus oleks võinud olla natuke rahulikum, et sisu jõuaks paremini kohale. Eriti hea ümberkehastumisega sai hakkama Katariina Lauk, kes esitas kolme täiesti erinevat karakterit ja sai sellega väga hästi hakkama. Tooksin veel esile naiseliku osaga mehe Ago Sootsi, kelle kehakeel meenutas vahepeal Jim Carrey't. Teksti oli raske jälgida, kuna see oli värsivormis. Kui tahta edasi anda sisu, siis võiks olla see ümber kirjutatud tavalisse keelde. Kui vaadata aga ilu vaatenurgast, siis on värsivorm muidugi asendamatu ja lisab suursugusust ja peenutsemist, mida seal pilati. Lavastus oli ette kantud tõetruult. Tekkis kohe selline tunne, nagu olekski Prantsusmaal tsaariaegses uhkeldavas ja peenutsevas ühiskonnas. Zestid ja hoiakud olid hästi välja mängitud.
1)*Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. *Tajutakse situatsiooni, kontakti olemasolu, distantsi, partneri seisundit, teksti ja palju muudki. *Tajumise tõesus, sügavus ja detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. Isikutaju on tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga. 2)*Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes, kuidas ja miks just nii suhtleb? *Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine, tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi, suunab rollivalikule, määrab avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. *Ühe eksperimendi raames on tõestatud, et inimestel on kalduvus tajuda ja tõlgendada teisi inimesi vastavalt n...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
