igal etendusel laval ei kohta ning see muutis ooperi vaatamise huvitavamaks. Kostüümid meeldisid mulle väga, need olid vastavalt situatsioonile, kas uhkeldavad ballikleidid või siis tagasihoidlikumad riided. Solistid olid kõrgetasemelised ja ka orkesteri ning dirigendi esitus olid head. Kõige sümpaatsema mulje jättis Aile Asszonyi mängitud Peaministri naine. Nii tema vokaalne esitus kui ka lavaline liikumine ja kehakeel olid kõrgel tasemel. Ta mõjus oma rollis tundeküllase, siira ja segaduses naisena, kes soovi kellelegi halba. Minule kui itaalia keele mitte oskajale olid sõnad arusaamatud. Seepärast pidin lugema Eesti keelseid subtiitreid, kuid vähem, kui eelmisel aastal, mil ma samuti seda ooperit vaatamas käisin, sest ma teadsin juba süzeed. Seega sain ma sel korral palju rohkem keskenduda muusikale ja laval toimuvale ning nautida seda kontserti.
Inimesed kasutavad tihtipeale üksteist ära. Suhtlemisel on alati mitu osapoolt, algselt inimene, kes teavet edastab, teisalt inimene, kes teavet vastu võtab. Tihtipeale esineb suhtlemise puhul ka segavaid tegureid, esineb müra, mis omakorda jaguneb kaheks. Ühest küljest võib füüsilise mürana välja tuua raadio, autode sõitmine, tuul ja nii edasi. Teisalt omab müra ka psühholoogilist tähendust, ehk kõik eelarvamused sõnumi edastaja suhtes. Suhtlemise puhul on oluline ka kehakeel, mida õieti mõistes saab ka suhtluse alguses aru sellest, mida teine osapool suhtlusest arvab. Inimene annab selgelt mõista, kui ta pole suhtlusest huvitatud. Kehakeeleks loetakse zeste, poose, miimikat, silmsidet, kõnega kaasnevaid helisid, kõneleja hääletooni, kõne tempot ja pause. Iga inimene erinev suhtleja, mõni inimene on vaiksem, mõni inimene on elavam. Inimese suhtlusstiilist näitab ära millise inimesega on tegu. Suhtluse puhul esineb alati ka peidetud tagamõtteid
,,Vaesed rannal". 2) 1904- 1906 oli roosa periood. Teemadeks olid veiderdajad, tsirkuseartistid. Roosakas tonaalsus. Kujutab härjavõitlust. ,,Akrobaatide pere". 1906.a kohtub ta kaupmehega, kes ostab kogu ta roosa perioodi teosed korraga ära. Picasso elab pika elu. Sureb Lõuna- Prantsusmaal 9. Millist teost peetakse kubismi esikteoseks? Kirjeldada. 1907.a valmib kubismi esikteos ,,Avignoni neiud" Picasso poolt.Seda teost saatis tohutu meelepaha. Kehakeel üleolev. Teemaks- prostituudid. Näod on moonutatud. Värvid on pastellsed. 10. Millised uued tehnikad said alguse kubismist? Kollaazid (liimiti teostele mingit teist materjali juurde.), assamblaaz (tehnkia,kus tasapinnale listakse ruumilisi objekte.), ja tekkis fotomontaaz. 11.Iseloomusta abstraktsionistliku maali. Abstraktsionismi e nonfiguraalne kunst või esemetu kunst. Saab alguse 20.saj teisel kümnendil. Kolmes riigis korraga. (Venemaal, Saksamaal, Hollandis). Levib põhiliselt
Esitatud probleem ei pruugi olla peamine, sest soov peita midagi iseendas, hirm kontrolli kaotamise või haiget saamise ees võib pimestada ka kõneleja enda. 1 AKTIIVSE KUULAMISE TEHNIKAD Selleks, et mitte ainult kuulda vaid ka kuulata, mida teine inimene ütleb või räägib, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. (Postimees 2010) 1.1 Aktiivse kuulamise tähendus Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust (sobilik kehakeel, distants ja silmsideme loomine segajatsest vabas keskkonnas). Samuti oskust jälgida ja ümber sõnastada vestluspartneri poolt öeldut. (Postimees 2010) 1.2 Kuulamistehnikad 1.2.1 Ümbersõnastamine Hea ümbersõnastamine on keeles, mis on partnerile hästi tuttav, avameelne, ettevaatlik oletus (võimaliku eksimuse puhuks) ja võimalusel lühike. Ümbersõnastamine muutub veelgi tõhusamaks rääkija meelesüsteemi (kuulmine,
Väga oluliseks on minu jaoks saanud kontakti loomine. Püüan alati olla valmis kontakti võtuks. Mis on eriti tähtis kontakti võtu juures, on see, et inimene ei tegeleks samal ajal millegi muuga. Vastasel juhul, läheb osa juttu, mida partner räägib, kõrvast mööda. Nii võivad hiljem tekkida arusaamatused. Hea on, kui mõlemad osapooled tahavad kontakti luua, sest nii toimub suhtlus tõhusalt. Heas kontaktis toimub aktiivne kuulamine, positiivne kehakeel (näiteks inimene nõjatub ettepoole), silmside. Kindlasti peab heal kontaktil olema ka hea ajastus. Halvas kontaktis puudub silmside, laused on napisõnalised, kuulaja tegeleb teiste asjadega, ka võib kontaktil olla halb ajastus. Kuulamise eeldused on avatus, tingimusteta aktsepteerimine, partnerlus, sotsiaalne soojus, empaatia ja aktsepteerimine. On olemas ka osaline kuulamine ehk pseudokuulamine, kus inimene püüab jätta muljet kuulamisest
2.hiskond on hesuguse elulaadiga inimrhm, hes piirkonnas, hiskonnal on ka territoorium 3. 4. hiskonda vrreldakse organismiga 5.avalikud sektorid, erasektor ja kodanikkuhiskond 6.riigi juhtumist ja toimimist korraldav tegevus 7.kommunikatsion, moraal, kultuur, poliitika, majandus 8.Teadus hiskonna poole 9. Vormid Vahendid --------- --------- Verbaalne MObiil Kirjalik ajakiri lehakeel suuline 10. a) Vahendid on Verbaalne, kirjalik, kehakeel b)Roll on vimalikult kiirelt edastada infot 11. Ajakirjanik vib elda mida ta tahab, mingeid piiranguid pole, peale solvamise ja vale sdistuse 12. Riigi poolt kehtesteatud poliitiline eelkontroll trkiste, tele- ja raadiosaadete sisu le, teabe valikuline valdamine 13. seda on vimalik analsida etnograafiliselt ja kodakondsuse alusel 14. demograafiaks 15. see on sndimuste arv, positiivne sndimus letab suremuse ja negatiivne on kui suremus letab sndimuse 16.
Kolm tajusüsteemi: · visuaalne *väline--reaalselt nähtav *sisemine--kujutletav, meenutatav · auditiivne *väline--reaalselt kuuldav *sisemine--sisekõne · kinesteetiline (tunnetamine) "VISUAALNE" inimene · riietub hästi (üldpilt oluline) · mõtteprotsessid piltidena · kärsitu · räägib kiiresti, hääl kõrgeneb · zestid suunatud üles · tähtis üldmulje "AUDITIIVNE" inimene · et saada eelnevast infot, "kerib kasseti algusesse tagasi" · aeglane · kehakeel kesine, staatiline · äärmiselt olulised detailid, süstematiseeritus · asjalik, põhjalik "KINESTEETILINE" inimene · tunded olulised · mugavus · kogemused (enne proovida ja siis otsustada) · tegutsemine pigem tunnete kui analüüsi ajel · zestid, liigutused suunatud alla · vajavad aega ümberlülitumiseks VISUAALSE sõnavara: pilt ilmetu ette nägema fookus perspektiiv illusioon kujutlus paistma illustreerima pilguheit vaatama udune stseen selginema ähmane vaatepunkt vaatama
Ristatud käed ja/või jalad Raamatute või paberite surumine vastu rinda Roidunud, justkui kokkuvajunud poos Käte ringutamine Jalgadega toksimine Sõrmedega trummeldamine Küünte närimine Ehete või juuste näppimine Rääkimise ajal käega suu katmine Sage sügamine Sage köhatamine Kella või mansetinööpidega mängimine Käed taskus Vastupidine on siis tavaliselt positiivne kehakeel. Võiks ka mõnda asja otse vältida, et mitte välja paista peale tükkiv. Käed elavad sageli suhtlemisel oma elu. Kui meie käed ülemäära liiguvad, siis jätame endast ebakindla inimese mulje, samuti häirib põhjamaist inimest liigne zestikuleerimine. Käte liikumine peaks olema rahulik ja vastavuses meie meeleolu ning suhtlemispartneri liigutustega. Käed rõhutavad, pehmendavad, kutsuvad tegutsema või alandavad
kahjusta teise huve ning ei vii konflikti olukorrani. Hea suhtlemise aluseks on vaja esmalt teadvustada kellega sa räägid ja kuidas. Sina kui sõnumi saatja pead olema suhtlemispartneriga n- ö ühel lainepikkusel, suhtlema tema suhtlemiskiirusel ning kasutama temale sobivat sõnavara. Näita üheselt välja, mida sa tegelikult mõtled ja tunned. Kui sa räägid üht, kuid su nägu, hääletoon ja kehakeel ütlevad teist, tekitab see segadust ja sellises olukorras usub vastaspool pigem nähtut (miimika, kehakeel, hääletoon) kui kuuldut (sõnad). Sõnumi saatjana pead olema kindel, et sinu öeldu on sõnumi saajale arusaadav. 21. Mis on konflikt sinu meelest (st sinu sõnadega öeldult)? Konflikt on kahe osapoole huvide mitte kokkulangevus või erinev arusaam. „Mina tahan üht aga sina teist ja kumbki meist ei ole valmis oma arvamust või tahtmist muutma”
on peamised kuulamistakistused, milles seisneb aktiivne kuulamine ja kuidas seda kasutada. Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -4- AKTIIVSE KUULAMISE TEHNIKAD Selleks, et mitte ainult kuulda vaid ka kuulata, mida teine inimene ütleb, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust (sobilik kehakeel, distants ja silmside loomine segajatest vabas keskkonnas). Samuti oskust jälgida ja ümber sõnastada vestluspartneri poolt öeldut (vt lisa: 1). Aktiivne kuulamine sisaldab nii jutu sisu peegeldamist (vt lisa: 2) kui ka tunnete ümbersõnastamist (vt lisa: 3). Hea ümbersõnastamine on keeles, mis on partnerile hästi tuttav, avameelne, ettevaatlik oletus (võimaliku eksimuse puhuks) ja võimalusel lühike. Ümbersõnastamine muutub veelgi tõhusamaks rääkija meelesüsteemi (kuulmine,
kohtasid, mis meelde jäid oli teisigi, nt kui onu Georde kanderaami madratsida, mis oli kinnitatud ta seljakülge, jookis mööda tuba ringi. Ning ütlus, mis pani publiku naerma oli see kui nähti Ericu reaktsiooni kui Margus Prangel ütles, et asjalood on teisiti, George (siis ta ei olnud George) tuleb viia lahkamisele. Mulle meeldis kõige enam Norman, teda mängis Tiit Sukk, meeldis, kuna ta elas oma rollidesse täielikult sisse, mitte ainult tema ütlused ei olnud naljakad, vaid ka kehakeel, mida kasutas oma rolli täitmisel väga palju. Näoilmed olid tehtud nii hästi, et neid oli näha isegi rõdule, kõik tema imestumised, siis need hetked kui ta ei saaanud enam Normanina aru, kes ta nüüd pidi olema. Muusika roll oli suhteliselt tähtis. Ei olnud nii nagu paljudes näidendites, et muusika mängib siis kui näitlejatel juttu ei tule, aga seekord oli muusika jutu taga, muusika pandi peale just siis kui oli tähtis jutt. Terve näidendi
(vanemad, kool teabekanalid). · Afektiivsel infol põhinevad- Meie hoiakuid mõjutavad tugevalt tunded. Ekponeerimisefekt- mida tuttavam on meile ese, seda enam ta meile meeldib. · Käitumuslikul infol põhinevad- Hoiakud võivad kujuneda ka käitumise kaudu. Kui inimene pole kindel, mida ta hetkel tajub, siis ta vaatleb oma välist käitumist ja selle alusel teeb järelduse. 15. Sotsiaalpsühholoogia- prokseemika ja kehakeel Prokseemika- kui nõue personaalsele ruumile. Hall eristab inimsuhtlemises neli eri distantsi ( ehk lähedusastet partnerite vahel), millest igaühel on suhtlemispartnerite jaoks erinev tähendus. · Intiimne distants. Suhtlemispartnerid on teineteisele väga lähedal ( kuni otsese kehalise kontaktini). Suhtlemine toimub kõigi sensoorsete kanalite (puudutused, teineteise lõhna tundmine jne.) kaudu. Intiimsel distantsil suhtlevad tavaliselt vaid
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult võ...
vastu visuaalselt; SUHTE tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes; ÜLESKUTSE ehk MÕJU tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 22. Kuidas käitub ja suhtleb ,,alistuva stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Alistuv stiil - Suhtlemisskeem: MINA KAOTAJA- SINA VÕITJA: " Ma pole mingi asjatundja...Ma pole selles kindel... Ma ei tohiks seda öelda." Kehakeel väljendab ebakindlust ja alandlikkust. 23. Kuidas käitub ja suhtleb ,,agressiivse stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Agressiivne stiil - Suhtlemisskeem: MINA VÕITJA- SINA KAOTAJA . Temale peab alati jääma õigus ning ta kipub sagedasti teisi kritiseerima ja hukka mõistma. Kehakeel väljendab üleolekut, võimukust ja hoolimatust. 24. Kuidas käitub ja suhtleb ,,kehtestava stiiliga" inimene? Sõnastage näide.
visuaalselt; SUHTE tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes; ÜLESKUTSE ehk MÕJU tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 22. Kuidas käitub ja suhtleb „alistuva stiiliga“ inimene? Sõnastage näide. Alistuv stiil - Suhtlemisskeem: MINA KAOTAJA - SINA VÕITJA: "Ma pole mingi asjatundja... Ma pole selles kindel... Ma ei tohiks seda öelda." Kehakeel väljendab ebakindlust ja alandlikkust. 23. Kuidas käitub ja suhtleb „agressiivse stiiliga“ inimene? Sõnastage näide. Agressiivne stiil - Suhtlemisskeem: MINA VÕITJA - SINA KAOTAJA. Temale peab alati jääma õigus ning ta kipub sagedasti teisi kritiseerima ja hukka mõistma. Kehakeel väljendab üleolekut, võimukust ja hoolimatust. 24. Kuidas käitub ja suhtleb „kehtestava stiiliga“ inimene? Sõnastage näide.
kastanjetid ja tamburiinid. Väga tuntud Hispaania rahvatants on boléro, mille saateks kasutatakse kastanjette ja kirtarri. Kusjuures klassikaline kitarr on pärit just Hispaaniast. Tuntuimad lauljad on Placido, Carraras ning Caballi, nad on ooperilauljad. Hispaania muusikal on olnud väga palju mõjutajaid. PõhjaHispaanias on prantsuse ja itaalia muusika, LõunaHispaanias on on araabia ning mustlasmuusika mõjud. HISPAANIA TANTSUD Tants see on kehakeel, väljendumiseks mõnus sõnavaba viis. Erinevalt tühikargamisest on flamencotantsus ka hing: emotsionaalselt pingestatud jõu ümber ehitub vorm ja annab oma laengu kõrvaltvaatajalegi. Ja lõpuks on tants natuke ka sport, ning inimene on loodud ennast aegajalt liigutama. Hispaania tantsijannad FLAMENCO Flamenco ei ole vaid Lõuna-Hispaania muusika, nagu üldiselt arvatakse. See on eluviis,
tagasisideta) ) Kehtestav stiil - Oma mõtete, tunnete ja soovide aus väljendamine, kasutades mina-teadet - Oma õiguste eest seismine - Teiste õiguste arvestamine - Teiste kuulamine - Oskus ja julgus vajadusel abi küsida - Oskus öelda ei - Oskus komplimente teha ja vastu võtta - Negatiivse tagasiside taluvus ja järelduste tegemine - Enesekindel ja empaatiline kehakeel, hääl - Adekvaatne silmside Suhtlemisel kasutatakse verbaalset suhtlemist, kus väljendatakse ennast hääleliselt. Põhiliseks kaupluse poolne verbaalne suhtleja on müüja, kes teeb seda müügi kõneluse kaudu Võib eristada 3 põhilist suhtlemisliiki 1) üksteise tajumine, hindamine ja mõistmine 2)info vahetamine 3) vastastikune mõjutamine 6.Müügitiimi juhtimine Kui firma soovib saada tõhusalt töötavat müügitiimi, peab ta otsima võimekaid kandidaate,
nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Minu, kui suhtleja, võimalused: · soovi tutvuda uute inimestega, · julgust vaadata teisele inimesele silma, · tagasihoidlikkust, mis ei luba olla liialt pealetükkiv. Võimalus tutvuda uute inimestega on üks asi, kuid hoopis teine on soov seda teha, kui see puudub, ei tule asjast midagi välja. Mina olen üldjuhul alati uutele tutvustele avatud ning huviga õpin teisi inimesi tundma. Kehakeel mängib suhtlemisprotsessis väga suurt osa, kehahoiak, näoilmed ja muu selline annab vestluspartnerile kindlaid signaale ning nii mõnegi liigutusega võid reeta oma jagamata mõtteid, enda teadmata. Minu jaoks on äärmiselt oluline, et rääkimise ajal vaadataks vestluskaaslasele silma, see näitab julgust ning enesekindlust ja ka seda, et ollakse huvitatud, sellest, mida teine pool parasjagu räägib.
tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. KÕLBLUS- inimese kui ühiskondliku või kultuurilise subjekti sisemine käsk, kohustav hääl, südametunnistus, sisemine tunne. Kõlbelisuse aluseks on inimese hinnanguline suhtumine teise inimesse. Suhtumine teise väljendub mitmeti: sõnades, zestides, miimikas, millesse inimene paneb oma head või halvad tunded. Sõnad annavad edasi vaid 5% infost, hääl 45% infost, kehakeel aga 50% infost. EBAEETILINE kahjusaajaid rohkem ,kui kasusaajaid EETILINE kasusaajaid rohkem kui kahjusaajaid. Suuresti sõltub eetilisus isiku väärtushinnangutest, milledest ta juhindub mõtlemisel ja tegutsemisel. TERVITAMINE Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? - Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga - Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt - Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega - Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas - Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni - Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine - Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine - Eksortsism kurja vaimu välja ajamine 2. Kuidas iseloomustaksite 20.sajandi psühholoogia arengut? Algas psühholoogia võidukäik, tekkisid mitmed suunad ja toimus pidev areng 3. Millised olid/on erinevate psühholoogiavaldkonna suundade põhiideed, uurimisobjekt(id) (nt vaadeldav käitumine, psüühika elemendid). - Psühhoanalüütiline psühholoogia- psüühi...
orkestriga. Kõik oli perfektsuseni lihvitud, sest terve kontserdi aja ei tulnud ette mitte ühtegi probleemi. Estonian Voices arranzeeringute autorit ja äärmiselt andekat Kadri Voorandit oli suurepärane laulmise ajal jälgida, sest ta justkui sulas iga kontserdi muusikakillukesega ühte ning lasi muusikal sõna otseses mõttes enda kehast läbi voolata. Laulmise ajal tundus nagu ta ei märganudki kedagi teist, laval olid vaid tema ise ja tema muusika ning tema näoilmed ja kehakeel olid väga emotsionaalsed. Eriti huvitavat vaatemängu pakkusid tundelised ,,duellid" tema ning saksofonisti või soolokitarristi vahel, sest tema improvisatsioonilised oskused olid hiilgavad. Ka Voorandi hääle ilu ja kõlavuse kohta ei ole ühtegi halba sõna öelda, sest tegemist on harukordselt võimeka inimesega. Kogu tema looming, mis kontserdil ette kanti, lõi Voorandist veel parema mulje ning pani inimesi teda tõeliselt imetlema. Peale Voorandi võiksin välja tuua ka kõik
õppinud ja kui palju ta on arenenud nende aastatega, mis ta õpetajana on töötanud. 2. Emotsioonid Teise päeva alguses hakkasid ilmnema õpetaja käitumises iseärasused nagu nihelemine, ruumist aeg-ajalt ärakäimine ja teiste segamine oma materjalidega sahistades. Just selliseid asju peaksid koolitajad tähelepanema, et ära hoida lahkarvamusi ning jõudma selleni, et kõigil oleks koolituselt kaasa võtta positiivsed emotsioonid ja teadmised. Kehakeel on just see, mis on kõige väljendusrikkam. Väga palju meie emotisoonidest ja tunnetest tulevad esile zestide, pooside ja kõnelaadiga, kõigest sellest oleks juba ammu võimalik järeldusi teha, et osaleja on rahutu ja ta ei tunne ennast seal ruumis hästi ning selles osas teha siis muudatusi koolituse käigus. 4 PEAMINE ESILE KERKIV PROBLEEM
õhustiku, mille aluseks on katoliikluse põhitõed, Isa on perekonnapea, ta naine ja lapsed on tavaliselt meeleldi sõnakuulekad; ka mees on pühendunud oma emale. Mehhiko naised näevad suurt vaeva, et võimendada ja säilitada oma märkimisväärset ilu, tavaliselt kasutavad nad tugevamat meiki kui Euroopa naised ning armastabad kuld- ja hõbeehteid. Nad on samasugused elavad ja võluvad vestluspartnerid nagu nende mehedki; mehhiklased hoiavad väga tugevat silmsidet ja kehakeel on üldjuhul muidugi ekstravertne. Mehhiklased tunnevad end mugavalt üksteise lähedal, eriti just mehed embavad teisi mehi, patsutavad armastusväärselt seljale ja haaravad kinni teise küünarnukist, et näidata usaldust. Lõunat süüakse hilja; meelelahutused kodus või restoranis võivad kesta hommikutundideni. Ülevaade Mehhiko tavadest poleks täielik,kui mainimata jääks la mordida. Ehkki mehhiklased kostitavad heldeltoma külalisi, nõuavad äriajamine ja paljud sotsiaalteenused
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ12 Stella Selberg EMPAATIA ÕE TÖÖS Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendajad: R.Orumaa S. Piirsalu E. Kotkas Tallinn 2012 SISUKORD 1. ÕE TÖÖ Õendus on elukutse, millel on loomupäraselt kõrged moraalsed eesmärgid. Selles ametis on eelkõige tähtsad patsiendi kaitse, haiguse komplikatsioonide ennetamine ning tervist tagava keskkonna loomine. (Valler 2011: 15). ,,Õendusele on omane austada inimõigusi, sealhulgas kultuurilisi õigusi, elu- ja valikute õigust, õigust väärikusele ja õiglasele kohtlemisele. Õendusabi on lugupidav, olenemata inimese vanusest, nahavärvusest, usutunnistusest, kultuurist, puudest või haigusest, soost, sek...
Ükski keel pole puhas. Laenude hulk pole arengutaseme näitaja, vaid igas keeles loomulik nähtus. 11. Laenamisega seoses räägitakse tihti, et kui on laenatud sõna, mõiste jms, tähendab see, et seda sõna jne laenavas kultuuris ei olnud. Kuigi keel ja kultuur on seotud, pole seos üksühene. Kui eesti keelde on laenatud sõna hammas, ei tähenda see, et selline mõiste oli enne puudu. Kultuurierinevused ei ole keele keerukuse kriteerium. 12. Mitteverbaalne suhtlemine. Kehakeel, zestide keel jms. Mõned liigutused ja zestid on instinktiivsed (naeratus jms). Viipekeel ei ole siiski sellega võrreldav, kuna ei ole instinktiivne. On mitmeid viipekeeli (eesti, Briti inglise jms), ei ole ühte rahvusvahelist viipekeelt. Mitteverbaalsed keeled moodustavad samuti märgisüsteemi (mereliikluses, lennunudses jms kasutatavad süsteemid). 13. Loomuliku keele sturktuur. Vaatamata eranditele, mitmetähenduslikkusele, avatusele jms on keel ikkagi süsteem
42-43) Kehakeel Mitte suhelda pole võimalik, sest ka vaikides paljastate te oma tundeid ja hoiakuid. Mitteverbaalse suhtluse võib jagada kaheks: 1) liigutused: näoilme, zestid, kehahoiak, ja 2) ruumisuhted: kui kaugele te vestluspartnerist hoiate. Kehakeele mõistmine on lausa hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Info edastamise võib jagada: 7% - verbaalne (sõnad) 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne) 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) Veel tasub kehakeele tähelepanu pöörata sel lihtsal põhjusel, et kehakeel on sageli usaldusväärsem kui verbaalne suhtlemine. Tõhusa mitteverbaalse suhtlemise võti peitub kongruentsuses e ühildumises. Mitteverbaalsed märgid ilmnevad tavaliselt kongruentsete kimpudena zestide ja liigutuste rühmadena, millel on ligikaudselt sama tähendus ning mis haakuvad neid saatvate sõnadega. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused
Erinevad keelekujud ehk allkeeled on näiteks ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid (üldkeel, argikeel, kõrgstiil, släng) ning isikukeeled ehk idiolekt. Keel on teinud võimalikuks inimkonna kultuurilise arengu (inimese sünnipärane keelevõime, mis bioloogilise ja kognitiivse nähtusena teeb võimalikuks üksikkeelte olemasolu, omandamise ja kasutuse. Tavalises keelekasutuses esineb mõiste ,,keel" rohkem või vähem metafoorselt: kehakeel, zestid, miimika, spetsiaalsete eesmärkide jaoks loodud kokkuleppel põhinevad zestide keeled (nt lennujaamades, tuletõrjujatel), viipekeel, morse. Üksikkeelt, mis on uurimise objektiks, nimetatakse objektkeeleks, kirjelduses kasutatav keel on metakeel. Verbaalne suhtlus Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Keelelist suhtlust toetab muuhulgas zestide ja miimikana avalduv mitteverbaalne suhtlus.
aastal, hakkas laiemalt levima ka ülemaailme arvutivõrk, ehk internet, millel on tänapäeval rohkem kui 100 miljonit kasutajat üle maailma. Interneti põhikasutusalad on alates selle algusest olnud informatsiooni saamine interneti lehekülgedelt ja kirjade saatmine elektroonilisel teel, ehk siis e- mail ja sellega seoses tekkis ka virtuaalse suhtlemise kultuur... Elektrooniline suhtlemine on analoogne teistele suhtlemisliikidele näost-näkku suhtlemisel lisandub kehakeel ja hääl, telefonisuhtlusel hääl. Elektroonilise suhtluse puhul antakse informatsioon edasi kirjapildis väljendite valik, ülesehitus, kirjavahemärgid ja emotikonid. Vahe on ka suurtel ja väikestel tähtedel. Ainult trükitähtedega kirjutamist võrdsustatakse karjumisega. Ainult väikseid tähti,eriti kirja ilma kirjavahemärkideta on ebamugavam ja aega nõudvam lugeda. Kui aga tahad kirja rõhutada,et kirja saaja selle kohe läbi loeks, võid kirjale lisada märgi
naeratades. 4. Tee, kohvi, vee jne. pakkumine kliendile pakutakse alati midagi juua, olenemata sellest, kas ta peab teenindajat natuke ootama või mitte; ootamise korral juhatatakse klient ooteruumi, kus on diivan koos värskete ajalehtedega. 1 Klienditeekond 5. Kehakeel käsi hoitakse keha kõrval (mitte puusas), selg sirge, õlad taga; kliendiga hoitakse mugavat distantsi, ei tungita tema privaattsooni; keha liigutused on sujuvad ja rahulikud. 6. Sõbralikkus teenindaja käitumine on sõbralik, isegi siis kui klient on/käitub ebameeldiv(alt). 7. Info edastamine teenindaja oskab vastata kliendi küsimustele või kutsub teenindaja, kes oskab vastata; infot antakse ooteaja kohta, kui palju aega kulub. 8
Telefonisuhtluses tuleb samuti järgida samu tavasid, mis kehtivad kõikide verbaalsete suhtlusvormide puhul, samuti on oluline, et teenindaja pakuks kliendile vabatahtlikult abi, ootamata, kuni seda küsitakse. Paljud organisatsioonid kasutavad telefonisuhtluse korraldamiseks vastavaid standardeid. On ütlematagi selge, et kõik töötajad peaksid esindama oma asutust nõuetele vastavalt. Teisalt uurin lähemalt mitteverbaalseid suhtlusvahendeid, milleks on kehakeel ning sageli ütleb see rohkem kui sõnad. Kuna zestid, näoilmed ja muud mittesõnalised signaalid on nagu sõnadki-semantilised märgid, siis pole ime, et sageli ilma sõnagi lausumata, reedetakse oma salajasi mõtteid. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: hääletoon, silmside, miimika, puudutused, riietus jne. Kehakeele märkide tundmaõppimine ja nende mõistmine annavad klienditeenindajale võime saada oma klientide kohta teada palju olulist,
märgistatud teeninduskultuuriga) Kvaliteetne teenindus 6. jaanuar 2013 · Esmamulje · Visioon · Teeninduskeel · Juhised · Käitumiskultuur Antud loetelu on mõeldud töötajate värbamisel. Teenindamisejuhend · Loo silmside ja naerata · Tervita iga külalist · Otsi külalisega kontakti · Paku kohest abi teenindamisel · Jälgi et su kehakeel oleks korrektne · Säilita maagilist külastuskogemust · Täna iga külalist Käitumiskultuur · Visioonid ja missioonid · Väärtushinnangud · Viisid visioonid elluviimiseks Meie visioon on see, mis me soovime olla ja kuidas tahame, et teised meid näeksid. See on see, mille poole püüdleme; mis inspireerib ja motiveerib meid. Meie missioon on põhjus eksisteerimiseks; kõik, mida me teeme iga päev oma visiooni elluviimiseks.
ENESEKEHTESTAMI NE TALLINN 2015 MIS ON ENESEKEHTESTAMINE? KUNST KASUTADA OMA ÕIGUSI NII, ET KA TEISED OMA ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE) KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI VAJADUSTE EEST VÄLJA, JÄÄDES ISE VÄÄRIKAKS JA SÄILITADES KA VESTLUSKAASLASE VÄÄRIKUST JA ÕIGUST ERIARVAMUSELE SELLISE KÄITUMISVIISI RAKENDAMINE VÕIMALDAB INIMESEL JÄÄDA ISEENDAKS, OLLA SIIRAS JA SÄILITADA ENESEVÄÄRIKUST I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE Plussid Miinused Uhke tunne Võtab energiat Inimene, kel on hea eneset...
Sotsiaalpsühholoogia SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA MÕISTE Sotsiaalpsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Tasemete järgi võib protsesse jaotada tinglikult Intrapersonaalseteks isikusisesed (hoiakud, sotsiaalne identiteet jne.) Interpersonaalseteks isikutevahelised (kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon jne.) Intrarühmaliseteks rühmasisesed (rühmaliigid, -dünaamika, otsustamine rühmas, konformsus , rollid jne.) Interrühmalisteks rühmadevahelised (rühmadevahelised hoiakud jne.) Ühiskonnatasandi protsessideks isikus & ühiskond, kultuur, mass jne. VEIDIKE SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA AJALOOST Sotsiaalpsühholoogia ajaloos on võimalik eristada kolme etappi Norman Triplett - viis 1897.a. läbi eksperimentaalse nn. jalgratturite uurimuse. Saksamaalt Meumann (uuris lihaste töövõimet) ...
Põltsamaa Ametikool Kliendi nõustamine A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 Sissejuhatus Klient - Klienditeenindaja - 1. Teeninduse mõiste ja olemus * Üle 60% majandusest moodustab teenindussektor. * Eeslaste probleemid * Ebaviisakus * Ebasõbralik * Vähenaeratav Kliendid tajuvad enamasti teeninduse puudumist, kuid nimetavad seda ikka teeninduseks. 2. Tajutav teeninduse kvaliteet · Teenindaja välimus ja käitumine · Firma maine (suuline info) · Kuidas ülesandeid täidetakse TEENINDAJA EI ESINDA KLIENDIGA SUHELDES ISEENNAST VAID OMA FIRMAT 3. Klienti mõjutavad tegurid · Hoolitsus ja osavõtlikkus 8mitte kasum) · Loomulikkus ja sundimatus · Probleemide lahendamine · Parandamine HETKEVÕIMALUS- aeg ja koht teeninduse kvaliteedi demonstreerimiseks 4. Teenuse tajutav tase · Esmamulje · P...
võib tekkida küsimus, miks nad teistest erinevad. Kolm peamist probleemset valdkonda Autismil on palju erinevaid väljendumisvorme, kuid üldiselt jagunevad selle haigusega seotud probleemid kolme peamisse valdkonda. Need on: - sotsiaalse suhtlusega seotud raskused; - sotsiaalse vastastikuse mõjutamisega seotud raskused; - sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused. Sotsiaalse suhtlusega seotud raskused Autismispektri häiretega inimeste jaoks võib kehakeel olla sama võõras ja arusaamatu kui klassikaline kreeka keel. Autistlikel inimestel on raskusi nii verbaalse kui mitteverbaalse keelega. Paljudel on keelest väga sõnasõnaline arusaamine ja nad arvavad, et inimesed mõtlevad alati seda, mida ütlevad. Nende jaoks võib olla raske kasutada või mõista: - näoilmeid või hääletoone - nalju ja sarkasmi - üldlevinud fraase ja ütlemisi; näiteks võib tuua fraasi ,,see on äge", mida inimesed sageli
Teeninduskultuur · Teeninduskultuur on osa olmekultuurist, mille järgi tehakse otsus kogu riigi või rahva kultuuritaseme üle (pole ühe girma eraasi) Teeninduse kvaliteet 1. Mida klient saab suhtlemisel teenust pakkuva firmaga · Kuidas see miski talle kätte tuleb · Erinevatel klientidel on erinevad ootused · Mõõdupuu kliendi rahulolu Usalduväärsus · Positiivne õhkkond ja meeldiv esmamulje · Teenindatakse õigesti juba esimesel korral · teenindatakse õigel ajal Kiire reageerimine · Teenindatakse kohe ja kiirest Kompetentsus · Teenindaja teadmised ja oskused, sh tegevust toetavate töötajate teadmised ja oskused · kohustuste täitmine vastavalt kehtestatud standarditele Kättesaadavus · Võimalus kontakteeruda telefoni teel · Lühike ooteaeg teenuse saamiseks · hea asukoht · mugavad lahtiolekuajad Vasttulelikkus ja viisakus · Viisakas ja lugupidav käitumine ...
· Mõista sellele rollile esitatavaid põhjendatud ja põhjendamata ootusi · Osata paindlikult ja konfliktivabalt tõrjuda rollinõuetega kokkusobimatuid ootusi · Rikastada rolli isikupärase suhtlemisega · Osata sisse elada tüüpilisse partnerirolli · Mõista rolli taga inimest · Milliseid rolle sa oma elus hetkel mängid? Suhtlemisoskused · Kuulamisoskused · Kehtestamisoskused · Konfliktilahendusoskused Kuulamisoskused 1) Tähelepanu väljendav kehakeel: vahemaa, poosid, zestid, miimika, silmside. 2) Sõnalised vahendid kuulamisel: tähelepanelikud märkused, vestlusele julgustamine,küsimused, ümbersõnastamine, tähelepanelik vaikimine. 3) Segavate asjaolude vältimine. Peegeldamine e. ümbersõnastamine · Ümbersõnastamine on partneri jutu oma sõnadega kordamine: · Võib tuua välja tunde N: ``Sa tunned, et...``; ``Sa oled vihane, sest...``. · Võib teha kokkuvõtte ´´Teiste sõnadega...``;
Vaikimine tähendab, et sa kuulad ja õpid; rohke jutt väljendab lihtsalt su teadmisi, vahest ka egoismi ja upsakust. Vaikimine kaitseb inimese individuaalsust ja privaatsust. 1.6 Käitumine ja žestid erinevalt tõlgendatult Heiki Krips (2003, lk 55) selgitab, et sõnade kaudu toimuvat suhtlemist nimetatakse verbaalseks ja seda, mis sõnadest üle jääb, näiteks hääletoon, pilk, poos, žest, lähedus jne mitteverbaalseks suhtlemiseks. Lavinia Plonka (2007, lk 9) on öelnud, et kehakeel mõjutab kõike – suhteid, võimekust ja minapilti. Kui minna välisriiki partneritega kohtuma, siis peaks sekretär kindlasti arvestama ka välismaalaste käitumise ja žestidega, mis võivad erinevates kohtades tähendada väga erinevaid asju. horisontaalses suunas pea raputamine tähendab paljudes maades "ei", samas Indias tähendab see "jah". 9 paljudes riikides on naermine eelduseks, et inimene on õnnelik. Jaapanis on
Levisid joonia ja korintose stiil, mis olid toretsevad ja rikkalikud. 6. Nimeta maailmaimesid hellenistlikust ajast. Halikarnassose mausoleum, Artemise tempel, Pharose tuletorn, Rhodode koloss, Zeusi kuju 7. Kes ja kuhu rajas Aleksandria? Ehk tead selle linna tähtsaimat kultuuri asutust? Kavandas Aleksander Suur ise, Egiptusesesse Vahemere rannikule. Aleksandria raamatukogu. 8. Milliseid meeleolusid rõhutati hellenistlikus skulptuuris? Võitluste raev ja piin, kehakeel elav, tihti erootiline. 10. Jutusta ''Laokooni'' süzee. Kujutab laokooni nimelise preestri ja tema poegade tapmist mdude poolt. Jumalaid vihastas, et Laokoon hoiatas troojalasi kreeklaste sõjakavaluse puuhobuse eest.
seostes ning liialduse, huumori, groteski kasutamine, eriti neis kohtades, kus on oht segi ajada ja unustada. 2.Kognitiivsed ehk tunnetusstrateegiad - mõtlemise, taju, tähelepanu jne strateegiad: · info vastuvõtt, · teabe edastamine, · analüüsimine, selgitamine, · info struktureerimine, · harjutamine/kasutamine. 3. Kompensatsioonistrateegiad eesmärgiks on kompenseerida õppija lünklikke teadmisi: · kehakeel, · parafraseerimine, · abi otsimine, · sulgumine emakeelde/võõrkeelde, · koodivahetus jne. 4. Metakognitiivsed ehk õppimisprotsessi kõrvalt jälgimise ja analüüsimise strateegiad, mis aitavad · juhtida õpilase õppeprotsessi, · suunata õppeprotsessile tähelepanu, · õppeprotsessi koordineerida, · õppeprotsessi planeerida, · õppeprotsessi hinnata. Õppija peab mõistma, miks ta just nii õpib ja millised on tema eesmärgid. 5
Müügistrateegiad ettevõttes 1. Müügisuhtlemine ja klientide teenindamine Eesmärk on anda ülevaade juhtimiskäitumisest müügitöös ja meeskonnatöös. Harjutada selge kommunikatsiooni (suhtlemise) ja korralduse andmise võimalusi. Õppida konstruktiivse positiivse ja negatiivse tagasiside meetodeid koostöö situatsioonides respekteerides nii ennast kui klienti. Harjutada koostööpartneri motiveerimist, innustamist ja lisamüügi võimalusi videotagasiside meetodil. Suhtlemisviisid: 1. verbaalne informatsioon 2. vokaalne informatsioon 3. mitteverbaalne informatsioon (kehakeel) Isikuomadused ja võimed: 1. suhtlemisvalmidus 2. teenindusvalmidus 3. tolerantsus (sallivus) 4. füüsilise koormuse taluvus, vastupidavus 5. kohanemisvõime, pinge- ja stressitaluvus 6. koostöövalmidus 7. vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohu...
Vahel on esimene mulje täpne, kuid sageli on teie esimene mulje inimesest illusoorsem, kui oskate ette kujutadagi. Te teete vähese informatsiooni põhjal hulga järeldusi ning panete inimese kohe paika. Kehakeele mõistmine on inimeste vahel lausa hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annavad jutu mõtet rohkem edasi kui sõnad ise. Albert Mehrabiani andmetel võib sõnumi mõju jaotada järgnevalt: 7%- vebaalne (sõnad) 38%- vokaalne (hääle valjus, toon, rütm) 55%- kehakeel (põhiliselt näoilme) Hea suhtleja kehakeele nipid: 2 1. Astuge teisele inimesele lähedamale. Astuge vestlusringi, ärge jääge kõrvaltvaatajaks ega suhelge teisega kolme meetri kauguselt. Leidke endale vahemaa, mis on vestlemiseks mugav. 2. Kummarduge ettepoole. Kui nõjatute vastu tooli seljatuge, jääb mulje nagu
Töö analüüs Personali planeerimine Töökohtade hindamine Personali värbamine Personali valik Personali hindamine Personali koolitus ja arendamine Karjääri planeerimine Töötasu ja palgapoliitika 26. Juhi rollid Suhtlemisega seotud rollid ehk isikutevahelised rollid Juht kui: - esindaja (avalik esinemine) - liider (motiveerimine) - sidepidaja (Suhtlemisvahendid: kehakeel, vokaalsus, sõnad) Informatsiooniga seotud rollid ehk teadvustavad rollid: Juht kui: - informatsiooni vastuvõtja - informatsiooni levitaja - teavitaja Otsustamisega seotud rollid ehk otsustusrollid: Juht kui: - uuendaja - segavate faktorite kõrvaldaja - ressursi jagaja (aja planeerimine) - läbirääkija 27. Läbirääkimised ja nende õnnestumise meelespea 28
enneminevikuks. Kõneviisid on kindel, tingiv(ks), kaudne(vat), käskiv. Tegumood on kas isikuline, st poiss viskas kivi üle oja või umbisikuline, st kivi visati üle oja. Kõneliik on kas jaatav või eitav. 12) Lauseliigid: liht- ja liitlause ning nende jagunemine. Lihtlause jaguneb tavaliseks lihtlauseks, koondlauseks, lisandiga lauseks ja lühendiga lauseks. Liitlause jaguneb rindlauseks ja põimlauseks. 13) Too näiteid keeltest, mida tead veel peale inimkeele. Kehakeel, matemaatika keel, kunstikeel, füüsika keel, teaduse keel, arvuti keel. 14) Inimkeele areng. Inimkeel arenes koos inimeste enda arenguga. Inimeste areng on toimund järgmiselt: inimahvlased-Aafrikast, lõunaahvlased-Aafrikast, osavinimene, sirginimene, tarkinimene. Tänapäevane keel tekkis umbes 40 000 aastat tagasi, mis aega ulatuvad ka vanimad inimeste jäänused, kellel olid verbaalseks kõneks eeldused olemas. 15) Euroopa keeleline mitmekesisus.
T. Hall • Intiimne: (0-0,5 m) kontakt on intiimne, sensoorne sisend puudutus ja lõhn • Isiklik: (0,5-1,2 m) sõbrad lähedased, sisendina oluline ka kõne • Sotsiaalne: (1,2-3,5)tuttavad, tööalased kontaktid, sisendina kõne kõige olulisem • Avalik: (üle 3,5) formaalsed kontaktid, kõne ja kehakeel You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Isikuruumi ja distantsi hoidmist mõjutavad tegurid Individuaalsed iseärasused Inimeste vahelised suhted Situatiivsed tegurid Füüsilised tegurid You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www
tekitavad vaatajais vastuolusid ning arusaamatust. Kohati võivad need tekitada ka vastikust, kuid laval mänglev õrn meloodia ei lase unustada, et tegemist on kunagiste armastajatega, kelle vahelt ei ole ilmselt kõik veel kadunud. Samasugune rahutuse ja rahu vaheline õrn piir on näha alguses mainitud stseenil, mil Thea jutustab Eilertist. Ta räägib temast kui armastajast, seda kordagi mainimata. Sellele annavad vihjeid temale suunatud valgus, õrn ja igatsev muusika ning tema kehakeel, ta seisab liikumatult paigal, vaadates üles, justkui enda mälestustesse või siis vastupidi nende võimalikku ühisesse tulevikku. Tema juttu kuulates on märgata aga, et muusika muutub aina pingelisemaks ning tasapisi ka valjemaks. Kogu jutu vältel pinge aina tõuseb, kuni hetkeni, mil tuppa astub Jörgen ja kohe kõik taastub. Selles etenduses on mitmeid selliseid kohti, kus mingi olukord algab rahulikult, kuid kulmineerub edasi rahutuks ning pingeliseks
Loogiline argumenteerimine 3. Rahustamine Väga oluline suhtlemistõke on ka teiste inimeste juures nende tõkete otsimine ja nende ja etteheidete tegemine sellest lähtuvalt KUULAMISOSKUS Kuulamisoskused või nende puudumine mõjutavad olulisi tahke meie elus: suhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl või õppimises jne. Kuulamisoskused I Tähelepanu väljendamise oskused- Tähelepanu väljendamist võib nimetada kogu kehaga kuulamiseks. 1. Sobilik kehakeel (keha kallutamine rääkija suunas, teisega vastamisi olemine, avatud kehahoid, sobiv kaugus, liigutuste muutumine sünkroonseks rääkijaga, silmside, hoidumine närvilistest zestidest ja liigutustest, muuga tegelemise ning mujale vaatamise jne.) 2. Väliste segajate vältimine (helitaust, barjäärid jne) 3. Psühholoogiline kohalolek (see on tajutav rääkijale, kas inimene on nö kohal või viibib psühholoogilises mõttes mujal)
Probleemidest rääkimine on raske, kuna ei osata rääkida. Suhe peab mõlemale poolele midagi andma. Eelarvamus on halb kuna inimesed arvavad teistest teistmoodi/pole adekvaatsed. Kõrge laup intellikentsusega Välimus sisemusega Inimese muljest sõltub käitumise tõlgendamine. Kui mõlemad pooled on närvilised, ärevad, tuleks konflikti lahendamine eemale lükata. Mitteverbaalne tasand. · Ambivalentsus Müüt iga liigutus tähendab midagi. · Kehakeel · Helilised signaalis · Ruumi kasutamine Inimese näo järgi ärge tehke kõiki järeldusi. Käitumisviis mõju suhtele · Alistuv · Agressiivne · Kehtestav Armastuse stereotüüp määrab kuidas sa suhetesse suhtud. N. ,,Kui sa mind tõesti armastad siis sa ..." ,,Tõeline armastus on see kui sa saad aru mis teisel inimesel viga on ilma rääkimiseta." (Eksitakse kommunikatsiooni reeglite vastu.)
Otsustades suhelda valib isik meetodi millega ta usub,et toimetab sõnumi teisele inimesele tõhusalt kätte. Efektiivne suhtlemine eksisteerib kahe inimese vahel siis kui vastuvõtja tõlgendab ja mõistab sõnumit samal kujul nagu saatja mõtleb. Allikad kõneleja raskustest -Hääletoon liiga madal , kuulamiseks -sõnumi liiga keeruliseks tegemine, emba-kumba kas sisaldab liiga palju mittevajalikke detaile või liiga palju küsimusi. - Jutust kõrvale kaldumine, oma jutu mõtte unustamine - Kehakeel või mitteverbaalsed elemendid eitavad või ei lange kokku verbaalse sõnumiga, näiteks nagu naeratamine samal ajal kui väljendatakse viha või valu. - Liigse tähelepanu osutamine sellele, kuidas teine inimene sõnumit edasi annab või kuidas ta võib reageerida. - Väga ainulaadse koodi või ebahariliku meetoti kasutamine sõnumi kätte toimetamiseks Allkad kuulaja raskustest - oma mõtetes hõljumine ja mitte kuulamine
Kaudne suhtlemine- arvuti, telefon. Massiline teabelevi- meedia, massikomm. Formaalne viis- vastavalt kehtestatud võimule. Informaalne viis- eirates org struktuuri,isiklikud suhted. Suhtlemistõkked- barjäärid mis osaliselt või täielikult blokivad info või tekib ebaõige info. Keskonnast ting= keelebarjäär, kellaaeg, müra.(+edastaja,vastuvõtja poolsed) Personaalsed suhttõk= psühho distants,rass, sugu, haridustase(füsioloogilised, semantilised). Suhtlemissümbolid: sõna, pilt, kehakeel. Privaatsus=inimese õigus elada segamatult ja omaette, see on õigus eraelule. Lubamatu sekkuda(seotud tegevused-testid, ravid, jälgimised):diskrimineerimine. Distsipliin=kindlaskmääratud kord, org püüab norme ja standardeid maksma panna. Juhtkonna tegevus 1takistav 2 olukordaparandav. **Konflikt=Väga üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkheli või arusaamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema . Konfliktiks peab olema vähemalt kaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
