Kasutusel on aga: · Visuaalne süsteem: Näitas asjade paigutust, kuidas kõik on korras ja ilus. Kuidas filmitud kaadrite kontrastsust on rahulik, ning mis nurga alt on hetked filmitud. · Auditoorne süsteem: Rahulik muusika ja laulja hääl. Muusika tempo kiirus on täpselt nii aegalne, kui olema peab, et seda head meeleolu edasi kanda. · Zestiline süsteem: Näitas, kuidas inimesed olid kehastunud oma rolli täielikult ja kehakeel ning liikumise kiirus oli korrektne. · Ruumiline süsteem: Objektide paigutus ruumides oli hästi paigutatud, kuna kõike filmiti õige vaatenurga alt. Reklaami sihtgrupiks on inimesed, kes mõistavad nähtut ja kuuldut, kelleks sobivad kõik inimesed. Kasutusele on võetud lapsed ja hetked perega, mis poevad inimestele hinge, sest jõulud on just õige aeg pere kokku saamiseks. Antud reklaami puhul on sõnum, et pere oma ilusad hetked koos Kalevi
1)*Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. *Tajutakse situatsiooni, kontakti olemasolu, distantsi, partneri seisundit, teksti ja palju muudki. *Tajumise tõesus, sügavus ja detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. Isikutaju on tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga. 2)*Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes, kuidas ja miks just nii suhtleb? *Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine, tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi, suunab rollivalikule, määrab avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. *Ühe eksperimendi raames on tõestatud, et inimestel on kalduvus tajuda ja tõlgendada teisi inimesi vastavalt n...
Peegli peegeldusest näha ilmselt ka autor van Eyck ise. „Madonna kantsler Roliniga“- Rolini kingitus Burgundias asunud katedraalile. Rogier van der Weyden- Lõuna-Madalmaade koolkonna meister, õige nimega Rogier de la Pasture. Tema teoseid iseloomustab dramaatiliste tunnete väljendamine ja värvide kooskõla. Rogieri kunsti ainestik haarab kujutisi Maarja elust ja Kristuse kannatusloost. „Kristuse ristilt võtmine“- tegelaskujude miimika ja kehakeel on haaravalt traagilised. „Tarkade kummardamine“- rahulikum, valitseb pehme selgus. Hugo van der Goes- tegutses Gentis. Isoluumustab suurejoonelisus, rangus, võimas realism, sulav maalitehnika. Portinari altar- Uffizi muuseumis Firenzes. Itaalia kaupmehe Portinari tellimus. Sensatsioon, kõrgetasemeline peenmaal, õlivärvid olid teistele itaallastele eeskujuks. Hieronymus Bosch- pessimistlik fantast. Uskus, et inimene on armetu, määratud hukule. Tegi kolmeosalisi altarimaale:
14. HELLENISTLIK KUNST 4. saj II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. 5. saj jooksul eKr võtsid Makedoonlased üle palju kreeka kultuurist aga nad suutsid luua tugeva riigi. Makedoonia valitseja Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu taga levis kreeka kultuur enneolematult kaugele. Aleksander suri noorena ja väepealikud jagasid tema hiigelriigi. Tekkisid hellenistlikud riigid, milles segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlike riikide ainuvalitsejate austamine lähenes mõnikord nende jumalaks pidamisele. 4. saj eKr laskis Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudeehitise – Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel asetsev joonia stiilis tempel ning seda kattis püramiiditaoline katus. Seda loeti üheks maailmaimeks ja Mausolose järgi hakati paraadlikke haudeehitise nimetama mausoleumideks. Valitsejate jumaldamise kõrval jäi religioosne temaatika kunstis tagaplaanile. Efesoses ta...
Tõhusa eneseväljenduse reeglid: 1) Sõnum peab olema otsekohene. 2) Sõnumi peab edastama kohe. 3) Sõnum peab olema selge. 4) Sõnum peab olema sirgjooneline - vestluse väidev ha tegelik eesmärk langevad kokku. 5) Sõnum peab kuulajat toetama. See, mis jäi õigel hetkel väljendamata, antakse hiljem edasi kaudsel või passivsel- agressiivsel moel. Mõned näpunäited: 1) Ärge esitage küsimusi, kui teil on teha avaldus. 2) Kandke hoolt, et kehakeel ja sõnum ühilduksid. 3) Vältige topeltsõnumeid. 4) Öelge välja, mida te tahate ja tunnete. 5) Tehke tähelepanekutel ja mõtetel vahet. 6) Keskenduge ühele asjale korraga. Haava tekitavad taktikad: 1) Üldistavad sildid. 2) Sarkasm. 3) Minevikus tuhnimine. 4) Negatiivsed võrdlused. 5) Süüdistavad «sinad». 6) Ähvardused. 4 Täiuslikuma suhtlemise poole Kehakeel
2. MINA - tahk tähendab teavet edastajast. Kuulaja võtab info vastu visuaalselt; 3. SUHTE - tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes; 4. MÕJU - tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 22. Alistuv stiil Suhtlemisskeem: mina kaotaja- sina võitja: " Ma pole selles kindel... Ma ei tohiks seda öelda." Kehakeel väljendab ebakindlust ja alandlikkust. 23. Agressiivne stiil Suhtlemisskeem: mina võitja- sina kaotaja. Temale peab alati jääma õigus ning ta kipub sagedasti teisi kritiseerima. Kehakeel väljendab üleolekut , võimukust ja hoolimatust. ,,Sa ei tohiks seda öelda" ,,Mul on õigus!" ,,Ma olen kindel" 24. Kehtestav stiil Suhtlemisskeem: mina võitja- sina võitja. Ta seisab oma õiguste ja vajaduste eest, kuid võtab
KOKKUVÕTE Nicky Hayes. SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED 2002, Külim 1. Kas oled nõus autori seisukohtadega? Raamatu autor annab ülevaate sotsiaalpsühholoogia põhiprobleemidest ja teemadest. Samas on autor kasutanud paljusid autoreid, kellele toetuda. Kirjanduse loetelus on need kõik välja toodud. Kuna minu meelest on käesolev raamat rohkem õpik, siis autori seisukohad on õppimiseks ja mõtisklemiseks, mitte minu kui õpilase nõustumiseks või vastu vaidlemiseks. 2. Millega nõustud, millega mitte, põhjenda oma arvamust? Kuna eelmise küsimuse vastus annab ka sellele küsimusele vastuse, siis mina õppijana peaks sellest raamatust ainult kasu saama. 3. Mida said teada ja mis oli varasemast tuttav? Raamatus kirjeldas huvitavaid katseid. Tuttav oli lugeda rollimängu eksperimenti, milles üliõpilased osalesid vangide ja vangivalvurite rollis. Mulle meenus sama eksperimendi põhjal tehtud mängufilm ,,Eksperiment". Päris katset ei saa...
Prillupi kinnisideeks. Peale ettepaneku tegemist läks Tõnu kohe Kuru-Jaani juurde, et näha mis võiks tema valdustesse saada. Koju jõudes hakkas ta Marile sellest ääri-veeri rääkima, kuid Mari ei olnud tema soovidega nõus. Ta rääkis naisele, et Kuru-Jaan saab endale varsti isegi mõisa osta, kuna see töö on väga tulus. Kuna Mari ikkagi ei olnud nõus, siis pidi ta mõisnikult aega juurde küsima, et Marile auk pähe rääkida. Tema kehakeel peegeldas seda, et ta muust ei mõelnudki kui ainult piimadest, ta oli väga närviline,olle purjus veelgi kurjem. Ta rääkis piimadest nii nagu need oleksid tema omad, unistas oma suurest talust ning tegi ka juba tuleviku plaane. Ta mõtles vaid rahale. Selleks, et Mari meelt muuta palus ta Jumalat, käis ka posija juures. Ta nägi mõsnikust halbu unenägusid ning sonis. Lõpuks jäi ta kogu selle suure närveerimise pärast haigeks ning ohkis, pannes Mari mõtlema.
Enim osi oli täita Katariina Laugil, kes mängis kokku viite tegelast. Philintet, Alceste sõpra mängis Meelis põdersoo, Ago Soots täitis Oronte ja Acaste osa, Margo teder mängis Clitandret. Céliméne oli paljude austatu, Alceste ja Oronte armastatu. Ise ta eriti ei teadnudki, kas ja keda tema armastab. Etendus keerleski selle ümber, kes kellega kokku jääb ja kellele kuidas kätte maksab. Osatäitjad olid väga head, mida muud ka professionaalsetelt näitlejatelt oodata. Näoilmed ja kehakeel olid sellise minimalistliku kujunduse juures väga olulised, ette ritta, kus istusin mina, jõudsid need ilusti, kuidas oli taga pool, ma ei tea, kuid kardan, et osa võis jääda selgusetuks. Väga hea oli ka Katariina Laugi kleidi lahendus, mis võimaldas tal neid viite erinevat osa täita nii, et tegelastel siiski erinev välimus oleks, ka tema näoilmed omapärastasid tegelasi. Ago Sootsi mängitud tegelaste vahel oli raskem vahet teha,
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hispaania tants . Tants see on kehakeel, väljendumiseks mõnus sõnavaba viis. Erinevalt tühikargamisest on flamencotantsus ka hing: emotsionaalselt pingestatud jõu ümber ehitub vorm ja annab oma laengu kõrvaltvaatajalegi. Ja lõpuks on tants natuke ka sport, ning inimene on loodud ennast aegajalt liigutama. Tuntuimad Hispaania tantsud Flamenco Bolero Paso Doble Hispaania popmuusika . ENRIQUE IGLESIAS Hetkel kõige kuumem ja tuntum Hispaania poplaulja on Enrique Iglesias, kelle
liiga kõrge emotsionaalsus, tugevad tunded, ebarealistlikud ootused, lootused, „topeltagent“ (tuttav, sõber, ühised tuttavad, sõprade lapsed), psüühiliselt ebastabiilne, sõltuvuste küüsis eelnev negatiivne kogemus, negatiivsed kogemused Meist endist tingitud tegurid negatiivsed mõtted, negatiivne sisekõne enda kohta negatiivsed meeleolud, hoiakud, poosid, hirmud liigne agarus, jäikus või jäärapäisus kehakeel, verbaalne väljendusviis ( vaikne hääl, kõnedefekt, ebakohane släng, kõnetakistus, ebatäpne terminoloogia) kas väga madalad v liiga lihvitud oskused, liigne kogemuste üldistamine, eelarvamused inimlikud nõrkused maailmavaade, uskumuste süsteem / milline pedagoogika? küsimuste küsimine, mis ei ole kohased e isiklikust uudishimust tingitud küsimused Üldised nõuanded raskete lapsevanematega koostööks
Kõige tähtsam on esitada küsimused loogilises järjekorras, et klient ei satuks segadusse ega tunneks ennast kui ülekuulamisel. Selline omavaheline suhtlemine annab hea võimaluse tagasisideks. Tuleb jälgida inimese meeleolu, hääletooni ja sõnatuid väljendusvaheneid ehk kehakeelt. Suure osa arvamusest ja emotsioonist võib välja lugeda ka näoilmest, miimikast, kehahoiakust ja zestidest. Tegelikult moodustab suurema osa suhtlusest mitteverbaalne suhtlemine ehk kehakeel. Kehakõnel on määrav mõju sõnadega väljendatu usutavusele. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad hääletoon, kõne kiirus, miimika, silmside, pealiigutused, poos, liikumisviis, puudutudes, vahemaa suhtlevate inimeste vahel ja klienditeenindaja enda välimus (riietus, soeng, ehted jne). Kontakti saamiseks tuleb vestluspartnerile silma vaadata. Silmside annab palju olulist informatsiooni ja näitab suhtlemisvalmidust. Kontakt ei tohi olla liiga lühike-kiirustav, ega
1987 maj ja pol reformid Väärtushinnangud ja kombestik Religioon: 55%budistid; 10%katoliiklased; 5% moslemid; 23% cao dai..................jpt Segunenud religioonid Esivanemate kultus Neile on tähtis säilitada sotsiaalset harmooniat. Perekonnad hoiavad kokku Austatakse vanemaid ja võimukandjaid "ei" asemel ütlevad nad "võibolla" Oma pahameelt ei sobi avalikult väljendada kehakeel Teise inimese pead ei sobi puudutada Säilitage head rühti, lõtv kehahoiak jätab halva mulje Neil ei ole kombeks end zestidega väljendada ja nad ei saa neist aru Mehed ja naised ei näita omavahelist kiindumust Samast soost isikud võivad kõndida käsikäes märk sõprusest Ei sobi kellegi peale näpuga näidata Kingitused Külla minnes tuleks võtta kaasa väike kingitus Söögipoolist külakostiks viies võite solvata võõrustajat
kergemate depressioonide osa inimese vananedes suureneb: 65- aasta vanustel meestel esinemissageduseks 15-22%, naistel 19-30%. DEPRESSIOONI ISEÄRASUSED vanurite kaebusi ei võeta sageli kuulda, mistõttu on nende depressioon ka aladiagnoositud; depressiooni põhisümptomiks olev meeleolu alanemine ei pruugi alati olla põhiliseks kaebuseks; kunst eristada ,,normaalset" meeleolualanemist haiguslikust; väärtust omab kõik: patsiendi kehakeel, hääletoon, riietus, esitatavad vaevused ja ka eelinfo lähedastelt. PÕHJUSED depressiivsete häirete olemasolu mõjutab teiste krooniliste haigustekulgu ja ravi; seda süvendavad tekkiv Click to edit Master text styles Second level lootusetuse- ja abitusetunne; Third level
Kuulamisoskus KUULATA TULEB SELLEKS, ET MÕISTA! Väga tihti me eksime sellega, et me kuulame, et vastata. Me näeme kõike enda vaatenurgast ja otsustame teiste inimeste vajaduste üle enda omadest lähtudes. Niipalju kui on inimesi, niipalju on ka erinevaid vajadusi. Kuulamine "Jumal on andnud meile kaks kõrva ja ühe suu, seepärast kuulake kaks korda rohkem, kui ise räägite!" Peab oskama vestlust kontrollida suunavate küsimuste abil ning õigesti kasutada suhtlemisvahendeid (sõnad, hääl, liigutused, miimika, zestid). Kuulmine ja kuulamine KUULMINE füüsiline tegevus KUULAMINE- öeldu teadvustamine, mõistmine Kuulamise 4 tüüpi: Sisu kuulamine- eesmärk on salvestada kuuldu. Võtted: memotehnikad, märkmed, oma peamiste probleemidega sidumine Kuulamise 4 tüüpi: Kriitiline kuulamine- eesmärk on hinnata kuuldut (loogika, faktide usaldusväärsus, järelduste usutavus, kuulu tähtsus kuulajale, rääkija huvi...
keelekasutus on erapooletu. Reklaamiklippide dekonstrueerimisel võiks lähtuda järgmistest küsimustest: kuidas väljendab reklaam tüüpsüzeed, millist ihaldusväärset emotsiooni pakub probleemi lahendus, millega emotsioon luuakse, kuidas antakse tootele emotsionaalne laeng. Musavideoid saab dekonstrueerida järgmiste küsimuste abil: millest räägivad laulu sõnad, mida väljendab koreograafia, mida väljendab kehakeel, milliseid sümboleid kasutatakse videos, mida väljendab kaameratöö ja montaaz.
Millisel viisil saate teie aidata lapsel uusi soovitavaid käitumisviise omandada? (2 p) Mõelge läbi, millal ja kuidas te lapsega ebasoovitavast käitumisest räägite. Milline aeg on sobilik arvestades teisi tegevusi? Oluline on, et nii laps kui ka õpetaja arutaksid ebasobiva ja sobiva käitumise üle, kui mõlemal on selleks piisavalt rahulik meeleolu. Oluline on, et teie näoilme, hääletoon, kehakeel ning sõnastus kõik toetaksid lapse soovi õppida uut sobilikku käitumisviisi. Millal ja kuidas te igapäevaste tegevuste käigus lapsele soovitavat käitumist meelde tuletate? Meeldetuletuses peate osutama konkreetsele käitumisviisile, mida te just sellel hetkel lapselt ootate. Kuidas te hoiate alal lapse motivatsiooni uut käitumisviisi omandada ja rakendada? Pange ka motiveerimise kava täpselt paika
Sisu väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega Mina tähendab teavet sõnumi edastajast; kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt Suhe väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes Üleskutse ehk mõju väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 22. Kuidas käitub ja suhtleb ,,alistuva stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Mina kaotaja sina võitja. Kehakeel näitab ebakindlust ja alandlikkust, ei olda oma sõnades ja tegudes kindel. ,,Ma pole selles kindel... Ma pole mingi asjatundja... jne". 23. Kuidas käitub ja suhtleb ,,agressiivse stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Mina võitja sina kaotaja. Kehakeel väljendab üleolekut, võimukust ja hoolimatust. Temale peab alati jääma õigus ja ta kipub sagedasti teisi kritiseerima ja hukka mõistma. 24. Kuidas käitub ja suhtleb ,,kehtestava stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Mina
Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasutab ekstralingvistilisi vahendeid estid, ilmed), hääli ja paralingvistilised vahendid intonatsioon, toon, tämber. Lisaks loomulikule ja tehiskeeltele räägitakse ka loomade keeltest ning matemaatikas, loogikas ja informaatikas tuntud formaalsetest keeltest. Formaalkeel on kunstlikult loodud märgisüsteem. Nad on väga kitsapiirilised, programmeerilmiskeelt ei saa nt kasutada sotsiaalsete suhete sõlmimiseks jne.
juhtuda kõikjal, et ühel hetkel täiesti ootamatult kõrvad hõõguma hakkavad või kogu nägu punaseks värvub. Kallid klassikaaslased ja austatud õpetaja.... kindlasti olete ka teie ise seda kogenud! Ohtlikes, piinlikes või meie endi jaoks ebameeldivates olukordades tunneme, kuidas pinge kehas tõuseb. On inimesi, kellel pinge näo punaseks värvib. On inimesi, kellel käed suurest hirmust värisema hakkavad. On inimesi, kelle kehakeel annab meile mitmesuguseid märguandeid. Silma jäävad näiteks seelikusaba krudimine, kandadel kiikumine jne. Variante on palju! Publiku ees esinedes käib punastaja peast närveerimise tõttu läbi väga palju mõtteid. Tihtipeale on esimeseks küsimuseks just see, et ,,Ma loodan, et ma ei punasta," ,,Appi, ei tea, kuidas ma välja näen," ,,Mida teised minust mõtlevad," ,,Väga hirmus!"
foto just sel ajal – nii näevad seda ju võimalikult paljud inimesed! Miks on see nii tähtis? Kas on tõepoolest nii oluline, et kõik mu 736 Facebooki sõpra, kellest pooltega ma ei ole väljaspool võrgukeskkonda kordagi isegi kohtunud, kiidavad mu pildi heaks? Minu enda tutvusringkonnas on mitmeid selliseid noori, eeskätt tütarlapsi, kel õnnestub endast postitada uus pilt pea iga päev, ja ikka alati täpselt samas asendis – huuled pardilikult pruntis ning kehakeel tähelepanu tõmbamas dekolteele. Kindlasti käib rituaali juurde täismeik, silmad nii mustaks võõbatud kui vähegi võimalik ning nägu kuidagi ebaloomulikult oranžikas – mida rohkem, seda uhkem! Pildi alt võib lugeda ridu stiilis “sa oled nii nummi”, “täiega kena” ning ohtralt hiilgavaid profaansusi maitsevaeste noormeeste poolt. Tekib tahtmine nendele neiudele öelda: “Ole hea, pese oma nägu puhtaks ja pane riided selga.”
Sama tüüpi teos on Laokooni grupp, mis kujutab Trooja preestri ja tema poegade tapmist madude poolt. Jumalad vihastasid tema peale, kuna ta hoiatas troojalasi kreeklaste puuhobuse eest. Laokoon leiti 16. saj lõpust ja seda peeti kreeka kunsti tipuks. Nüüd aga on vaimustus kadunud, seda peetakse liiga teatraalseks. Väga populaarsed olid Aphroditede ja Apollonite kujud, mis lähtusid Praxitelese kaunist stiilist, kuid olid realistlikumad. Näoilme ja kehakeel on elavam ja erootilisem. Dionysose ja tema saatjate kujud väljendasid ohjeldamatut lõbutunnet. Mõned kujud, nagu ,,Milose Veenus" jäid aga truuks klassikalisele pidulikule rahule. Hellenistlikul ajal kujunes välja ka kunstiturg loomine müügiks. Levinud oli ka kunstiteoste kogumine ja koopiate valmistamine.
Film iseenesest oli väga kurb ning mahutas endasse elu kaks täiesti vastastikku, kuid käsikäes käivat poolt armastuse ning sellega kaasneva valu. Kõigepealt suutis film mind täielikult ära petta ning jätta mulje, et on olemas armastus, mis teeb inimesed tõesti õnnelikuks. Tõsi, armastus ise on olemas, kuid kas sellega kaasneb alati õnn? Ning kui kaasneb, siis kui kauaks? Näitlejad tegid väga head tööd, nende pilgud ning kehakeel väljendas õnne, usaldust, armastust ning iha. Kõige selle nimel nähti vaeva, kui John naases teenistusse, kuid vahemaa kõrvalt mängis väga tähtsat rolli teine aspekt aeg. Aja möödudes läksid mõlema elud edasi ning selle aja jooksul juhtus nii mõndagi. Siis veenis film mind sellega, et armastus polegi ainult usaldus, igatsus ja iha, vaid ka meeletu valu, mis paneb inimesi käituma viisil, mis neile endile haiget teeb. Kui Savannah abiellus teise
Isikunimi „Pärtel” pärineb keskajast ja oli algselt mehe nimi, kuid see jääb mõistatuseks, kas Toomas Volkmann nimetas teost selle tagamõttega või juhuslikult. Pildil pole äratuntavaid sümboleid. Teos räägib minu arvates sunnitud armastusest, mis on meie kaasajal küll kahanenud probleem, kuid siiski eksisteeriv. Fotol on näha naist, kes mõjub võimsa ja vägivaldsena surudes ennast peale. Selle mulje kujundas just naise vasak käsi, mis hoiab mehe kaelast kinni. Mehe kehakeel väljendab eemale hoidmist ja soovi naisest eemalduda. Teose teostus Kunstnik on situatsiooni pildistanud 1995. aastal. Tegemist on poolakti fotoga, mis on trükitud fotopaberile. Teose loomiseks on kuntstnikul vaja olnud fotoaparaati, valgustust, lauda ja rõivaid ja ketassae ketast. Arvatavasti on vaja läinud ka meigikuntstnikku. Teos on tasapinnaline ja vaatlemiseks. Kuntstnik on just neid materjale kasutanud, et foto oleks sadomasohhistlikum
viipekeelega. Tegurid, mis mõjutavad suhtlemise elamistoimingut Bioloogilised tegurid 1. Organiismi struktuuride funktsioneerimine 2. Keele kasutamise füüsilised aspektid Psühholoogilised tegurid 1. Intelligentsi tase (temast sõltub elus omandatud sõnavara suurus) 2. Emotsioonid (nende väljendamine, inimese tuju). 3. Inimsuhted 4. Ettekujutus oma kehast Sotsiokultuurilised tegurid 1. Sõnaline keel 2. Rass/ etnilise päritolu 3. Tehniline keel 4. Kehakeel 5. Väärtushinnangud/ arusaamad 6. Düaadid ja organisatsioonid Keskkonnalased tegurid Keskkond võib kaasa aidata suhtlemise elamistoimingu sooritamisele Poliitilis-majanduslikud tegurid 1. Tehnoloogilised edusammud 2. Tehnoloogia ja tervishoid 3. Tehnoloogia ja konfidentsiaalsus Õenduse individualiseerimine suhtlemise elamistoimingus Inimeste suhtlemisviisid on erinevad ja seda tuleb arvestada õenduse individualiseerimisel.
Inimestel on ajus kodeeritud üks universaalne suhtlemiskeel, mida kasutame iga päev. Selleks on meie tunded ehk emotsioonid. Neid on suhtelislt vähe, ent suudame nende abil edastada kõige olulisema informatsiooni. See info ei pruugi olla väga täpne, kuid sellegipoolest on võimalik saada üsna selge pilt sellest, mis teise inimese ajus toimub. Emotsioone ei pea seletama- teised saavad neist automaatselt aru. Enamasti suudab meie näoilme ning kehakeel seletada kõik. See on väga vajalik, sest nii saame kõnelda ka inimesega, kes näiteks meie keelt ei valda ning nii ei pea me kasutama suulist kõne, kuna sageli ei saa teised meie jutust aru ja oma mõtete seletamisele kulub palju aega. Kõige levinumad tunded on rõõm, murem viha, hirm, üllatus ning vastikus. Neid emotsioone nimetab Dylan Evans oma raamatus ''Emotsioon'' baasemotsioonideks1. Baasemotsioonid on
Kodupiirkond võib rebasel olla kuni 600ha. Rebane elutseb ühest isasest ja mitmest emasest koosnevates rühmades. Suhtlevad rebased häälitsuste teel. Eristatud on vähemalt 28 erinevat häält, mida nad suhtlemise käigus teevad. Nendest levinumad on iseloomulik `'auh-auh-auh'' klähvimine, samuti ka läbilõikav kiljumine nn. rebasekisa. Lähikontaktis aga väljendab kõristi helile sarnanev tärisev hääl agresiivsust ja kaeblik vingumine alistumist. Ka kehakeel on omal kohal. Suhtluseks kasutatakse nii kõrvu, suud, saba kui ka kogu keha. Ägeda konflikti puhul võivad rebased ka tagakäppadele tõusta ja tõugelda teineteisele vastu õlgu. Territooriumi märgistatkse uriini ja väljaheidetega, mis jäetakse nähtavatele kohtadele. Rebase elupaik Rebane on väga kohanemisvõimeline ja võib elada põhimõtteliselt kus tahes, kuid siiski eelistab ta põõsastikke, metsade ja põldudega mosaiikseid maastikke. Suured okaspuu
· Näitekunstis olid ühendatud tants, sõnakunst, muusika, arhitektuur · Pillid: topeltaulos (oboe eelkäija), barbiton, kitara (keelpill), lüüra (7-keelne), forminks Vanarooma muusika · 338 eKr hellenistlik ajajärk · 146 eKr kuni 395 pKr oli Kreeka Rooma võimu all, algas Kreeka kultuuri hääbumine · Valitses keiser Nero, keda huvitas näitemäng ja muusika, ta oli hea lauto mängija · Tekkis uus kunstiliik pantomiim kehakeel · Roomas pöörati tähelepanu pillimuusikale · Arenesid puhkpillid · Loodi orkestreid · Täiustati pille · Muusika jumalaks oli sõjajumal Mars Keskaeg · Üleminek feodaalkorrale · Suur võim oli kirikul · Levitati ristiusku · Esitati stseene piiblist · Jumalateenistuste ajal laulis munkade koor · Arhitektuuris asendus romaanistiil gootistiiliga · Gooti stiil peaukse kohal roosaken, akendel vitraazid mis kujutasid piibli stseene,
Loksa Gümnaasium ...
Töövestlus Kuidas valmistuda. Võta aega taustinfo kogumiseks (sõbrad, tuttavad, trükised) Tee nimekiri omadustest ja saavutustest, mida tahad rõhutada Mõtle läbi oma negatiivsed omadused, mida saad esitada ka positiivsetena Mõtle läbi küsimused, mida võidakse esitada ja vasta neile põhjalikult Mõtle, mida teeksid esimesel tööpäeval esimeste asjadena Mõtle, kuidas jätta head muljet Treeni oma kehaasendeid peegli ees Valmista ette küsimused, mida võiksid küsida tööandjalt Peale töövestluse lõppu tee endale analüüs ja mõtle, mis oli hästi, mis halvasti Hea mulje jätmine Ära hiline, arvesta ajakulu ja püüa kohale jõuda täpselt Riietu olukorrale vastavalt Tervitades ära kõnni Püüa olla rahulik Ole viisakas Ole paindlik ja taktitundeline Ole aus Räägi endast, kuid mõtle, kuidas ja millest. Ära lobise. Õpi selgeks oskus ennast kuulata Kuula iga sulle esitatud küsimust hoolega, vajadustel esita täpsustav küsimus Jälgi oma v...
ja umbusklikult. Raskus seisneb selles, et püüad ära arvata, kui negatiivselt. Mitte ainult kuulaja nägu ei hakka tahtmatult kihelema, kui talle valetatakse, sama juhtub ka valetajaga. Selle vältimiseks käsi ennast lihtsalt keelatud kehapiirkond rahule jätta. Konguents: Kongruents (mõtete, sõnade ja kehakeele omavaheline kooskõla) on oluline, kui tahad valetajale jälile saada, või varjata omaenda valesid. Vastuoluline kehakeel, mille puhul zestid ei ole kooskõlas sõnadega, annab aga tunnistust valetaja sisemisest rahutusest ja peaks muutma meid valvsaks. Vastuoluline kehakeel ei reeda mitte ainult konflikti kõneleja mõtete ja sõnade vahel, vaid on seotud ka sellega, mida tema omakorda kuuleb sinult ja teistelt juuresolijatelt. LÄBIRÄÄKIMISED on protsess, milles osalevad kaks või rohkem osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad huvid. (Ury)
Räägib telefonitsi lühidalt Räägib telefonitsi tundide viisi Teeb häid üldistusi Kasutab memosid Kirjutab harva memosid Planeerib aeglaselt Austab ametlikkust tippvõtmeisikut üliaus Ei meeldi narri olukorda jääda Alati vabandused valmis Ei tohi narri olukorda jääda Ründab loogikaga Ründab emotsioonidega Väldib vastuolude tekkimist Piiratud kehakeel Piiramatu kehakeel Peenekoeline kehakeel Segab harva vahele Segab sageli vahele Ei sega vahele Eraldab sotsiaalse tööalasest Sotsiaalne ja tööalane on kokku Ühendab sotsiaalse ja tööalase põimunud 4. Globaliseerumise tekketingimused kultuuris ja majanduses. Globaliseerimise tekketingimused kultuuris: · Kultuuri tehakse põhiliselt maailmakeskustes (Hollywood)
Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nurk, objektide kasutamine,hääletugevus, tämber, kõrgus, kiirus, soravus jne. 6.Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites?Mürad võivad olla keskonnast tingituna(linnamüra, kõva muusika), tehnilised mürad, semantilised mürad (kui me saame asjade tähendusest erinevalt aru. 7.Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on aktiivne tegevus. Kuulates mõtleb inimene ise kaasa, saab aru,
osas kogu aeg sees. Kõige rohkem meeldis minule lõpp, sellepärast, et kõik külma vee sai isa endale kaela. Terve etendus räägibki sellest, kuidas John ehk isa elab topeltelu. Tal on kaks naist, ühe naisega on tal tütar ja teisega poeg. Tema lapsed leiavad üksteist internetis suheldes ja soovivad kokku saada. Sellest saab isa teada ja hakkab kokku valetama igasuguseid valesid ja lõpuks tuleb kõik välja. Etenduses oli palju väljendusvahendeid- miimika, zestid, kehakeel ja kõne. Lavastus ja kunstiline pool olid väga hästi tehtud. Kogu aeg oli sama taust ja midagi ei vahetunud. Oli tehtud ühe korteri tuba lavale ja siis vaheldumisi oli see ühe naise korter või teise. Laval oli kogu aeg liikumine, aga mitte nii palju, et oleks pilt sassi läinud. Väga hästi oli kogu aeg aru saada, kummas korteris tegevus toimus. Muusikat ei olnud seal palju, ainult kui mingi väike vahe oli või lasti telefoni helinaid sealt ainult ja mitte midagi muud
need hakata lapsi kahjustama. Mitmekultuurilises lasteaias võib esimesena välja tuua keelebarjääri, sest tavaliselt ei mõista teisest kultuuriruumist tulnud laps siin eesti keelt või laialt kasutatavat suhtluskeelt inglise keelt. Seetõttu tekib õpetajal uus küsimus ehk kuidas suhelda selle lapsega, kes ei saa ühestki sõnast aru. Sellisel juhul tuleb õpetajal olla loov ning 2 võtta kasutusele kehakeel. Näidata ise tegevus ette, mida soovitakse, et laps teeb, ning samal ajal kindlasti nimetada seda tegevust, et laps saaks kokku panna sõna kõla ja tegevuse. See on aega nõudev protsess. Samuti võiks rühmas erinevatele asjadele panna juurde silt selle asja nimetusega, et laps õpiks kirjapilti. Teine aspekt, mis võib probleeme põhjustada, on teise kultuuri esindajast lapse tõrjumine enamuse poolt. Tänapäeva ühiskonnas on surve olla ühesugune ning erinevustele vaadatakse
ning huviga. Kõneleja maine tõuseb, kui ta suudab vastata ka kuulajate küsimusele. · Eelnev tuntus: kui kõneleja on oma tegevusalal lugupeetud ja autoriteetne. · Loomulik ja meeldiv olek, erapooletus: Isikupära ja lihtsus on kuulajatele meelepärasemad kui pingutatud käitumine, kunstlikud poosid või pealetükkiv sõbralikkus. Kõne mõju saavutamisel on olulised inimese välimus, kehakeel ja riietus. Tuleks riietuda kohaselt. Silutud olek parandab usutavust. Ka talitsetud kehakeel ja meeldiv käitumine tulevad esineja mainele kasuks. Kõnekunstis on väga oluline ka karisma (kr k jumalik and) mõnele inimesele omane sarm, eriline säde, millega kuulajaid mõjutada. 4.3. Emotsionaalsus Aristoteles arvas, et inimesi saab soovitud viisil mõtlema ja tegutsema panna just tundeid mõjutades. Emotsionaalselt mõjusat esinemist iseloomustavad
kohene suhtlemine Sõnum peab olema selge Selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste, tähelepanekute täielik ja täpne peegeldus. Selget sõnumit saab edastada siis, kui ollakse oma tunnetest teadlik. Seda, mida nähakse ja kuuldakse, on lihtene oma tunnetega segi ajada. Mõned näpunäited: 1. Mitte esitada küsimusi, kui on vaja teha avaldus Kas sa pead pühade ajal jälle esinema minema? Selle asemel peaks ütlema, et ma ei taha pühade ajal jälle üksinda olla. 2. Kehakeel ja sõnub peavad ühtima Hääletoon ja kehakeel peavad /kinnitama sõnumi sisu. 3. Tuleb vältida topeltsõnumeid Sellisel puhul jagatakse ühe poolt kiitust/positiivset sõnumit ja teisalt tehakse negatiivseid märkusi.Lõpptulemusena ei saadagi sageli aru, mis siis õieti öelda taheti. 4. On oluline välja öelda, mida tahetakse ja tuntakse. Sinu telefonikõne oli nii pikk, et nüüd on kõik toit jahtunud. Tegelikult ei hooli sa minu
tähendab palju. Sageli määrab esmamulje ära kliendi edasise hoiaku nii klienditeenindajasse kui firmasse tervikuna. Oluline osa esmamulje kujunemisel on atmosfääril, mida klient firmasse sisenedes tajub. Esmamulje on äärmiselt oluline, kuna seda on võimalik ainult üks kord luua ning tekib sekunditega, kuid püsib väga kaua ja tähendab palju (see määrab ära kliendi edasise hoiaku klienditeenindajasse). Samuti on määrava tähtsusega ka teenindaja pilgud ja kehakeel ehk alateadlikud mõtted, sest tavaliselt klient samastab ennast teise kliendiga, seetõttu tahab ta kuulda, et firmas suhtutakse kõikidesse klientidesse hästi. Oluline on, et kliendil tekiks tunne, et ka tema on tähtis ja oodatud. Sellepärast ongi tähtis luua positiivne esmamulje. · Kliendile meeldib teenindajate ühtne vorm. · Teenindajate soeng ja make-up peavad vastama üldmuljele töisest teenindusbüroost. · Teenindaja liikumine ja kehakeel peavad vastama tema rollile, s
· saatja ebatäpsus oma mõtete väljendamisel · liiklusmüra, telefonihelin, vali muusika, inimeste omavaheline jutt jms · signifitseerimata ehk mõtestamata tekst (sõnum) · logopeedilised vead (halb diktsioon, kogelus, vale kõnehingamine, nasaalne häälekõla jms) · rääkimisvead (võõrkeelsete sõnade ja nimede vale hääldamine, sobimatu häälekõrgus ja tämber, liiga kiire kõnetempo jms) · isiksuslikku laadi kõnevead (ülekordamised, enda pidev parandamine jms) · kehv kehakeel · labane kahemõttelisus · saatjapoolse arvamuse pealesurumine · saatja agressiivne, üleolev või irooniline kõnemaneer jne Suhtlus on alati kahesuunaline protsess. Kas ja kui hästi see toimis, sellele saab vastuse anda vaid asjakohane tagasiside, mis kinnitab, kas sõnum jõudis vastuvõtjani ja näitab, kuidas ta sellest aru sai. Tagasiside aitab vähendada vääritimõistmist edastada soovitud ja saadud sõnumi vahel
Kasutab memosid Kirjutab harva memosid Planeerib aeglaselt Austab ametlikkust tippvõtmeisikut üliaus Ei meeldi narri olukorda jääda Alati vabandused valmis Ei tohi narri olukorda jääda Ründab loogikaga Ründab emotsioonidega Väldib vastuolude tekkimist Piiratud kehakeel Piiramatu kehakeel Peenekoeline kehakeel Segab harva vahele Segab sageli vahele Ei sega vahele Eraldab sotsiaalse tööalasest Sotsiaalne ja tööalane kokku põimunud Ühendab sotsiaalse ja tööalase Rahvastikugeograafia. Peamised rahvastikuprotsessid. 6. Demograafiline üleminek ja selle mõju maailmas. · Traditsioonilisel etapil on sündimus ja suremus kõrged
Mängud - suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks jooneks on varjatud loomus ja tasu. Nt. alkohoolik (vt. Berne, E. (2001). Suhtlemismängud. Mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Väike Vanker) Mitteverbaalne tasand suhtlemisel Allikad: McKay, Davis ja Fanning "Suhtlemisoskused" Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. + Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke · Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) · Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt
· Tahvelmaali osatähtsus · Õlivärvide kasutamine · Realistlikum, maalähedasem · Kujutati tavalisi inimesi Jan van Eyck 1390-1441 · Õlimaali väidetavalt esimene kasutusele võtja · ,,Genti altar" (koos venna Hubertiga)- peenmaalitehnika · ,,Kantsler Rolini madonna" · ,,Arnolfini abielupaar"- ilmalik teos, sümboolika Rogier van der Weyden 1400-1464 · Dramaatilised tunded · ,,Kristuse ristilt võtmine"- haaravalt traagilised miimika ja kehakeel. Hugo van der Goes 1440-1482 · ,,Portinari altar"- jõuavad itaaliasse madalmaade peenmaali tehnika ja madalmaalid Hieronymus Bosch 1450-1516 · Inimene- armetu ja loomalik · Altarimaalid. Paradiis(pattulangemine), maine elu pattudega, põrgu · Inspireerinud 20. saj sürrealiste(Viiralt, Salvador Dali) · ,,Lõbude aed" 16. saj · Traditsioonide jätkajad 2 · nn. Romanistid- eeskuju It kõrg renessanss Peeter Brueghel 1530- 1569
10. Sa pead kasutama arvutit viisil, mis näitab austust ja lugupidamist teiste inimeste suhtes. Kuidas suhelda võrgus (e-post, jututoad, listid) Suhtlemisel arvutivõrgu vahendusel rakenduvad osalejatele loomulikult kõik igapäevase suhtluskultuuri nõuded, kuid lisaks neile tuleb veel jälgida spetsiifilisi, arvutivõrgu kaudu suhtlemise reegleid e. võrgu etiketti. Kui tavaliselt aitavad kaasvestlejaid mõista intonatsioon, kehakeel, näoilme jms. vahendid, siis elektronpostil ja jututubadel põhinevas keskkonnas neid kasutada ei saa. Mõned üldlevinud reeglid võrgus käitumiseks: Ära unusta inimest! Ainuke, mis Sulle elektroonsel suhtlemisel üle arvutivõrgu on jäänud, on sõnad. Ei miimikat, ei hääletooni, ei zeste. Katsu siis panna sõnadesse kõik see, mida tavaliselt ka muude vahenditega väljendad ja teha seda nii, et inimesed listis Sind mõistaksid ja mõistaks just nii, nagu Sa mõtlesid.
tunnusjoonteks oleksid inimlikkus ja mõistvad tunded. Inglise kirjanik George Bernard Shaw on öelnud: `'Pessimist vihkab teisi inimesi, sest arvab, et nad on sama halvad kui tema ise''. Tsiteeritud sententsist kumab tugevat negatiivsust, kahtlust ja hirmu, mis omakorda õigustab käitumist, mille motiiviks võib pidada "löö esimesena, muidu lüüakse sind". Tänapäevagi ühiskonnas võib tihti kohata inimesi, kellele on omane tõrjuv, kinnine kehakeel ja hoiak, soovimatus kokku puutuda nende endi omadest erinevate põhimõtete ja käitumismallidega. Kõik, mis on teistsugune, omanäoline, tähendab automaatselt halba, alaväärtuslikku ja mitte tõsiselt võetavat. Tõsiasi on seegi, et pahatihti hinnatakse tundmatut välimuse järgi. Halli massi sulanduvat peetakse tavaliseks ja ohutuks, seda aksepteeritakse ega häälestuta selle vastu vihaseks võitluseks- väitluseks
Klientide ootused ja vajadused. *Maslon vajaduste hierarhia: - eneseaustuse vajadus tuvastus vajadus ühtekuuluvus vajadus turvatunde vajadus fisioloogilised vajadused. *Kliendil on kahte liiki vajadusi olemas- 1) olemasolevaid vajadused- mida klient tunnistab ja suudab väljendada. 2) varjatud vajadused klient väljendada ei suuda, ei soovi või mille rahuldamist ta võimalikuks ei pea. *Samal kliendil võivad olla igakord erinevad soovid. *Ootuse tekitamise protsess: - kliendil otsuste tekkimine on keerukas protsess, milles avaldavad mõju: - kliendist endast teistest inimestest ettevõtte tegevusest tingitud mõjurid. *Kliendist tingitud mõjurid: - senised kogemused samalaadsete teenuste kasutamisest. hinnangud seniste kogemustele hoiakud vajadused- soovid laetu,õpitu,meedia sh internedi vahendusel nähtu. *Teistest inimestest tulenevad mõjud: - lähedaste, sõprade, tuttavate kogemused, hinnangud, arvamused. arvamused ja...
kohta Sotsiaalsete suhete kohta Küsimuste tüübid intervjuu jooksul (1) Avaküsimused Jätkuküsimused Lisaküsimused Täpsustavad küsimused Otsesed küsimused Kaudsed küsimused Küsimuste tüübid intervjuu jooksul (2) Organiseerivad küsimused Vaikus Tõlgendavad küsimused Küsimused raskete ja ebameeldivate asjade kohta Vanus Etniline kuuluvus Sissetulek Tervislik seisund ... Kõneväline keel Kehakeel Mühatused jms Vaikus ja paus Intervjuu edasilükkamine Intervjuu katkestamine Laste ja noorte intervjueerimine Kolm põhipõhjust lapsi (noori) intervjueerida: Teraapiale eelnev intervjuu Õigusliku menetlusega seoses Laste uurimine teadustöö jaoks Laste intervjueerimise eripärad Laps ei pruugi tunda mõisteid, ka lihtsamaid mitte Intervjueerija peab olema huvitatud kõigest, mida laps ütleb
Usun, et oskan teatud inimtüüpe väga hästi mõjutada. Olgu see negatiivselt või positiivselt. Eriti on võimalik mõjutada inimtüüpe, kes kahtlevad või ei ole endas kindlad. Väga hästi eristan seda kui keegi valetab või räägib tõtt. Öeldakse, et narkomaan tunneb tänaval omasugused kaugelt ära. Eks olen isegi elus piisavalt teatud põhjustel valetanud, kuid nimetan neid hädavaledeks. Mõned inimesed oskavad end kehakeelega paremini varjata kui teised. Kahjuks kehakeel räägib rohkem kui sõnad. Eks enda puhulgi peaks rohkem kontrollima sunnitud liigutusi. Suhtlemine on väga keerukas osa meie igapäevaelus ja seda ei ole võimalik õppida raamatust. Väga oluline üldse on arusaada, mida taheti oma jutuga edasi anda. Kõik me oskame vajalikul määral suhelda, kuid mõned on osavamad. Suhtlemisoskust tuleks arendada pidevalt nagu me arendame enda jaoks teisi olulisi oskusi.. Kõik inimesed on erinevad ja samuti suhtlemisstiilid
Flavio etleb raamaturiiuli peal, Isabella seisab all või koguni istub seinaääres toolil. Flavio kutsub Isabellat nagu koera. (Kuigi kus see koht tekstis on???). Välgatusena tuleb kohe meelde, kuidas Indrek Marit kutsus. Teine positsioonide vahetus toimub pärast ,,Säärast mulki". Siis on Isabella kord võimupositsioon haarata, enda arvamus välja öelda - nii ronib temagi üles raamaturiiuli peale. Flavio peab Isabellaga küll monoloogi edasi, kuid kehakeel on tal nüüd Isabella suhtes pigem kinnine. Ta pöörab Isabellale selja ja pooleldi ignoreerib tüdrukut. Analüüsides varje, mis seinale tekivad mõned märkimisväärsed tähelepanekud. Kui Flavio on raamaturiiuli peal, tekib temast seinale vari. Vari on tunduvalt suurem kui ta ise. Niisiis Flavio Kadri Oviir Etenduse analüüsi praktikum
vaid kahte inimest ja ühte juttu. Et mitte ainult kuulda, mida teine inimene ütleb, vaid ka kuulata, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. Huviga kuulamine väljendab soovi mõista, pakkuda abi ja lohutust või saada mingit informatsiooni. Hea kuulamisoskus on õpitav. Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust, s.o. sobilik kehakeel, distants ja silmside loomine segajatest vabas keskkonnas. Samuti oskust jälgida ja ümber sõnastada vestluspartneri poolt öeldut. Teistega suheldes peaks vaatama neile ka otsa või vähemalt nende poole. Ilus oleks hoida silmsidet ja noogutada kaasa teise jutule. Teinekord võib ka juhtuda, et rääkija tahab samal ajal midagi ka näidata või tegeleb antud suhtlusmomendil mõne muu asjaga siis sellisel juhul tuleb kas kõnet aeglustada või korra vaikida, et jutt kaotsi ei läheks
Sõnastage näide. Suhtlemisskeem: mina kaotaja, sina võitja. Kehakeelega väljendab ebakindlust ja alandlikkust. ,,Ma pole sellest kindel..."; ,,Ma pole selles kindel..." Nt: ülemus ütleb midagi ja sa ei vaidle ega ütle vastu midagi. 23. Kuidas käitub ja suhtleb ,,agressiivse stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Suhtlemisskeem: mina võitja, sina kaotaja. Talle peab alati jääma õigus ning kipub teisi kritiseerima ja hukka mõistma. Kehakeel väljendab üleolekut, võimukust ja hoolimatust. Nt: agressiivne ja süüdistav klient, kes teenindajat süüdistab. 24. Kuidas käitub ja suhtleb ,,kehtestava stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Suhtlemisskeem: mina võitja, sina võitja. Seisab oma õiguste ja vajaduste eest, kuid võtab arvesse ka teiste õigusi ja vajadusi, on avatud kompromissidele ja läbirääkimistele. Kehakeel väljendab enesekindlust, hoolivust ja empaatiat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
