kehakaalu kohta tarbima o Olenevalt treeningu tüübist ( Jõutreeningud 1-3 g 1kg kohta) Vedelikud Organismi toimimine • Füüsilise pingutusega kaasnev suurenenud higi eritus • Millal vedelikku tarbida? o Soovitatakse 1 tunni jooksul enne pikemat pingutust 0,5 liitrit vedelikku o Samuti 150 milliliitrit iga 15 minutilise pingutuse kestuse järel • Millest kogused sõltuvad? o Indiviidist ( sugu, kehakaal, treenitus, jne) o Keskkonnast ( temperatuur, kõrgus merepinnast, jne) Elektrolüüdid Mineraalid • Higiga kaasneb ka mineraalainete kadu o Naatriumkloriid o Kaalium o Kaltsium o Fosfor • Neid aineid on vaja organismi funktsioneerimiseks o Võivad tekkida lihaskrambid o Kiire väsimus o Kontraktsiooni nõrgenemine • Mineraalide taastamiseks o Mineraalvesi o Isotoonilised spordijoogid o Toit (puu- ja aedviljad) Toidulisandid
aktiivsus, tasakaalustamata toitumine, haigused, elamisharjumused; · liigne televiisori ja arvuti MIS PROBLEEMI UURITI · Ülekaalulisi lapsi; · probleemi seoses magamise, kooli nautimisega ja televiisori ja arvuti kasutamisega; · madal elukvaliteet ja enesehinnang. KUIDAS PROBLEEMI UURITI · 6-16 aastased õpilased (3011 tk); · 32 kooliõde vestlesid iga õpilasega individuaalselt; · küsimustik, kus 11 küsimust; · tervisekontroll, kehakaal, pikkus, KMI. MILLISED TULEMUSED SAADI · Ülekaalulisust 16,7% osalejatest, rasvumine 3,2% :l; · tüdrukud ülekaalulised enamasti 6 ja 7 aastaselt, poisid 16 aastaselt; · seosed televisiooni ja arvutiga siis kui üle 2 tunni päevas; · seoseid kooli nautimise ja väsimusega ei olnud. KUIDAS TÕLGENDAT PROBLEEMI · Ülekaalisust mõjutab arvuti taga istumine ja televisiooni liigne vaatamine; · juba väga varases eas rasvumist, mis on ohtlik;
Hommikune liigesjäikus kuni 30 min Mehaaniline valu liigese koormamisel, rahuolekus kaob Esinevad nn stardivalud liikuma hakates Haiguse arenedes muutuvad valud püsivaks, krigin suureneb, liiges deformeerub ,,Sageli arvatakse, et artroos on vananemise paratamatu osa. See ei Riskitegurid: vasta siiski tõele tasakaalustatud toitumine, regulaarne füüsiline Vanus koormus ning normaalne kehakaal Ülekaalulisus aitavad artroosi tekkeriski vähendada." (artroos.ee) Vigastused ja mehhaaniline ülekoormus liigestele Pärilikkus Keha staatika häired Sisenõrenäärmete häired Perifeersed vereringehäired Eesmärgid valu vähendamine; liigeste funktsiooni taastamine; lihasjõu säilitamine/arendamine; haiguse progressiooni pidurdamine; haige elukvaliteedi parandamine; töövõime säilitamine. Tõenduspõhiselt efektiivne
Mida raskem oled, seda jäigem peaks suusk olema. Kui võtta kaks paari, siis üks paar võiks olla kangemaid, millega sõita sulailmaga, millele pannakse kliistrit alla. Kuldse kesktee on kõigil olemas. Igas korralikus poes on `'Vänt'', millega pannakse paika pidamissoon. Tahkest soonist määritakse erinevatel kaugustel kliistrit suuskadele alla (oleneb suusa kangusest). Vabatehnika suuskade valimine Uisusuusa puhul on vaja teha selgeks pikkus ja kehakaal, mille järgi antakse parajad suusad. On hea kui on kaks paari: sulailma suusk ehk veesuusk, ning miinuskraadi suusk. Parim on siiski valida see `'kuldne kesktee'', mille puhul on suusk keskmise jäikuse ja pehmusega. Suusa hooldusvahendid Üldjuhul saab kodus hooldada maailma karika tasemel. Tuleb muretseda määrdetriikraud, millega saab parafiini alla panna ja pidamismäärdekrunti.
Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Sageli avaldub anoreksia nendel, kelle elukutse nõuab saledust, nagu modellidel, baleriinidel, iluuisutajatel ja võimlejatel. Anoreksia võib sageli vahelduda buliimiaga. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14–18aastaselt, viimasel ajal on seda täheldatud isegi 10–12aastastel lastel. Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on alla 17-ne. Vaatamata rasva- ja kolesteroolivaesele dieedile, on anorektikutel kõrgenenud vere kolesterooli ja triglütseriidide tase, mis on põhjustatud häiretest maksa talitluses ja sapi vähenenud sekretsioonist. Füüsilise tervise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naha, haprad küüned ja juuksed, pideva külmatunde, võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng.
(sõltumatu lahknemisseadus. 15. Genealoogiline meetod- indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil. 16. Intermediaarsus- lahknemine vahepealsete tunnustega. (AB0-süsteemi vererühmade määramisel) 17. Polüalleelsus- kui ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb rohkem kui 2 alleeli. 18. Polügeensus- genotüübi omadus, mille korral isendi ühe tunnuse määramises osaleb samaaegselt mitu mittealleelset geeni. (inimese kasv, kehakaal, nahavärvus) 19. Lookus- piirkond kromosoomis, kus asub 1 geen, mis määrab ära 1 tunnuse 20. Analüüsiv ristamine- isendi genotüübi kindlaks tegemiseks ristatakse uuritavat isendit retsessiivse vormida, kuna ta genotüüp on alati teada -> homosügootne 21. Sugurakkude puhtuse seadus- gameedid kannavad iga tunnuse kohta ühte alget (alleel, geen) ja on vabad teistest sama tunnuse algetest.
erinevate uuringute tulemusel, et Eestis on palju naisi, kes on üle keskmise kehakaalu. Marika Käsperi sõnul on tegemist üleüldise trendiga, et põhjamaade naised lähevad üha suuremaks. Seda on näha, kuna poest ostetakse üha suurema numbriga rõivaid ning alatihti jäävad järele s ja xs suuruse kandjate rõivad. Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringu põhjal on 45% Eesti naistest ülekaalulised. TAI uuring eesti naiste saledust ei kinnita – 45 protsendi 16 – 64aastaste naiste kehakaal on üle normi, mis tähendab, et nad on kas ülekaalus või rasvunud. Räägitakse palju sellest, et kas viis korda nädalas mõne treeningalaga tegeleda on tervislik või ei tohiks seda kohe kindlasti teha, aga kas kolm korda nädalas on parem – siin tekib küsimus. Paljude koolide õppealajuhatajad on arvamusel, et piisab kahest kehalise kasvatuse tunnist, et õpilane oleks piisavalt füüsilises vormis. Samal arvamused on ka enamus õpilastest
kohad, jäätmehoidlad, ohtlikud jäätmed, reostatud pinnas. Edasikande kk: õhk-lendumine atm, pinnas-lahustumine, põhja, pinna vesi- sademed, liikumine vetes, settimine, põhjasetted, elustik- bioakumulatsioon Hüdrolüüs- keemiline ühend veega reag. Laguneb, Oksüdeerumine, Biol.llag Muutujad, mille põhjal hinnatakse aine sattumist organismi Aine kontsentratsioon kontakt punktis, kokkupuute viis(nahk,kopsud, seedetrakt), kokkupuute määr, toime sagedus/kestus, kehakaal,toimeaeg. Joomisel keskmine ö/p saaste annuse arvut. Vajalik info doosi määramiseks: saasteaine kontsentratsioon, joodud kogus ajaühikus, seedetrakti kaudu absorbeerunud saasteaine määr, kehakaal Söömisel: saasteainete kons. Taimede ja loomad söödavates osades, söödavatoidu kogus ajaühikus, läbi seedetrakti absorbeerunud saasteaine määr, kehakaal Hingamisel: aine kons. Õhus, ajaühikus sissehing. Õhu kogus, sish. Õhust läbi kopsude abs. saasteaine määr, kehakaal
Veel on hea harjutus varvastel ja kandadel kõndimine, nii edasipidi, tagurpidi kui küljesuunas. Spordiklubides sobivad tasakaalu arendamiseks Bosu-padi, Step-core jt. Samuti ka stepptreeningud ja tantsulised aeroobikastiilid. Ka kõndides ebatasasel maastikul, ronides ja kiikudes paraneb tasakaal. Venitus- ja tasakaalutreeninguid sobiks teha ühe treenimiskorra ajal. 7 Ülekaalulisus Inimese optimaalne kehakaal sõltub paljudest teguritest, nagu pikkus, lihaste ja luude mass, vanus ja sugu. Kuid kaalust olulisem on rasvkoe osa selles. Praegusel ajal määratakse ülekaalulisust Quetelet indeksi e. kehamassiindeksi järgi, mida arvutatakse järgmise valemiga: kehakaal(kg) KMI = pikkus (m) * pikkus (m) Saadud vastust hinnatakse tabeli alusel. KMI Hinnang Ülekaalu % alla 19 alatoitumine -
tehakse vaid arsti ettekirjutuse järgi. * Toitumine on alati individuaalne ja sõltub paljuski patsiendi vanusest, kehakaalust, vererõhu väärtusest ja analüüsidest. Looduslikud suhkrualandajad diabeetiku toidulaual * Avokaado * Küüslauk * Sibul * Kirsid * Sidrun * Pähklid * Kaneel EDTNA/ERCA The Diabetic patient and Chronic Kidney Disease Practical Guide 2011 Predialüüsi patsiendi kaloraaž peab olema adekvaatne, et tagada normaalne kehakaal – I tüübi diabeetikud sageli pigem alakaalulised, II tüübi diabeetikud vastupidiselt ülekaalulised. Süsivesikud peaksid soovituste järgi katma 50-60% kogu päevasest kilokalorite hulgast, rohkelt kiudainerikas ja eelistatada tuleks madala glükeemilise indeksiga 10% toitu. Rasvad ja lipiidid peaksid katma 30% , küllastunud rasvhapped ei peaks ületama 10%. Proteiinide tarbimine peaks olema piiratud,et vältida neerupuudulikkuse süvenemist,
Tervislik toitumine Triin Valk 2008 Tervislik toitumine Me sööme selleks, et elada, ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendinaudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, tagama mõtlemisvõime, hea tervise. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks Nautige toitu, mida sööte Toituge mitmekülgselt Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid Ärge sööge palju rasvast toitu Ärge maiustage liiga tihti Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraale Soolaga ei tohi liialdada Saavutage optimaalne kehakaal Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Toiduained jagatakse rühmadesse Toit peab varustama organismi vajalike toitainetega. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toiduaineid optimaalses vahekorras, seetõttu peab toituma ...
terve pöördub puberteedi tunnuste Hüpotaalamus GnRH ↑ N ↓ puudumise tõttu. Ta on alati olnud lühike, aga tema kasvukiirus on viimasel ajal võrreldes klassikaaslastega aeglustunud. Tema pikkus on 146 cm (<3 protsentiil), kehakaal 37 kg (<3 protsentiil). Tema isa, FSH ↑ N ↓ kes on 168 cm pikkune kasvas kuni 2. Hüpofüüs ülikooliaastani. Emal algasid LH menstruatsioonid 14 aasta vanuselt. Patsiendi eeldatav lõplik pikkus on 167 cm. Läbivaatusel esinevad Tanneri 1
hajuvusdiagramme. Korrelatsioonianalüüsis oletasin, et inimeste sissetulekul ja kehakaalu vahel on omavahel seos. Selgus, et seos oli olemas kuid pigem nõrk (korrelatsioonikordaja: 0,37). Võrdlesin ka kaalu ning pikkuse vahelist seost. Nende vaheline seos oli olulisemalt tugevam, nagu oli ka arvata (korrelatsioonikordaja: 0,65). Korrelatsioonimaatriksist selgus, et omavahel on seoses mitmed tegurid: kehakaal ja netosissetulek ning spordiklubi külastamine, netosissetulek ja sugu ning vanus, spordiklubi külastamine ja toitumine. Hajuvusdiagramme analüüsides võin öelda, et mida suurem on vanus seda suurem on netosissetulek. Ei saa väita, et see on fakt, kuid antud valimit analüüsides on nii. 6 KESKVÄÄRTUSTE VÕRDLEMINE JA TUNNUSTE ÜLDISTAMINE ÜLDKOGUMILE
Seega oleks mõõdukas süüa nädalas kuskil 3 muna ära. Üsna väikeses osas toidupüramiidist on lisatavad toidurasvad, seemned ja pähklid. Toidurasvad on vajalikud, kuna need on inimorganismile energiallikaks. Aga ned tuleb tarbida mõõdukalt, mitte liiga palju, sest muidu tekivad erinevad haigusad ja hakkavad ka painama erinevad vaegused. Kõige tipus on kõiksugused maiustused. Päevaseks aitab kusagil 80-160 kcal energiast. Kui aga tarbitakse üle, siis juhtub see, et tekib liigne kehakaal, rasvumine, südameveresoonkonnahaigused, vanemas eas on risk haigestuda suhrutõppe. Sellepäraast ongi nad püramiidi tipus.
ajal ainult ühe korra päevas süües, aga siis meeletus koguses. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda. Levinuim võte selleks on oksendamine, aga tarvitatakse ka lahtisteid, erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda, nälgitakse jne. Buliimikute kehakaal on üldjuhul normaalne, aga ise ei olda sellega rahul. Korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis, võib põhjustada organismis füsioloogilisi muutusi (elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, lihastõmblused, südamerütmihäired jms). Trenni tehes mõtleme enamjaolt sellele, et saaks ennast füüsiliselt hästi tunda, kuid inimesed, kes kannatavad buliimia all, ei tee trenni heaolu nimel, vaid selleks, et kaloreid põletada.
PÕHJAPÕDER MÕÕTMED Tüvepikkus 185220 cm. sabapikkus 1015 cm, õlakõrgus 82120 cm. kehakaal isastel 70150 kg, emastel 40100 kg. sünnikaal 48 kg. Õlakõrgus on 110140 cm. ELUPAIK Põhjapõdra levilaks on Euraasia ja PõhjaAmeerika põhjaosa Euraasia põhjapõtru nimetatakse porodeks, PõhjaAmeerika metsikuid põhjapõtru kaributeks. Elupaigaks on okasmets, tundrud, alpiinne ja arktiline tundra. Osa asurkondadest rändab: suveks lagetundrasse ja talveks metsatundrasse. JALAD pikk kere ja kael, jalad suhteliselt lühikesed.
Koostasid: Pamela Puidak ja Kadri Ratas 11A. Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Suhkruhaigetel on veresuhkru tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on üle 10 mg/dl siis hakkab suuremal osal suhkruhaigetest suhkur erituma uriiniga. Janu. Sage urineerimine. Kehakaalu langus ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi. Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuv suhkruhaigus tekib reeglina lastel või noorematel inimestel. Nende inimeste kõhunääre on kahjustatud ega erita enam insuliini. Teist tüüpi ehk insuliinsõltumatu diabeet on põhiliselt vanemaealiste ...
Külgmised lihased · Istuge või seiske, jalad õlgade laiuselt laiali, selg ja kael normaalses asendis. Kummarduge aeglaselt ühele poolele, kuni tunnete kerget venitust ühes küljes. Hoidke seda asendit 810 sekundit, siis lõdvestuge. Korrake harjutust mõlemale poole 812 korda. Rinnalihased · Seiske, üks jalg teise ees, selg ja kael normaalses asendis. Kõverdage küünarnukud 90 kraadi all ning toetage kätega vastu seina. Kandke oma kehakaal tugijalale, kuni tunnete kerget venitust rinnalihastes. Hoidke seda asendit 810 sekundit, seejärel lõõgastuge. Korrake harjutust 1012 korda Õlalihaste venitus · Seiske või istuge, selg ja kael normaalses asendis. Haarake teise käega küünarnukist ning tõmmake see vastu rinda, kuni tunnete kerget venitust õlgades. Hoidke seda asendit kümme sekundit, siis lõõgastuge. Korrake harjutust 1012 korda Painutus · A) Suruge lõug aeglaselt vastu rinda,
sunnivad ka lapsi kloordioksiidi sisaldavaid lahuseid jooma. Kloordioksiidi kasutatakse veepuhastuses ja seda leidub isegi suuloputus vahendites, kuid väga väikestes kogustes. Veebisaitidel, kus õhutatakse inimesi kloordioksiidi lahust jooma, soovitatakse ühendit tarbida organismi kahjustavates ülimürgistes kogustes. Tapvaks koguseks inimesele on ca 20 grammi kloordioksiidi. Soolapuhujad ehk nn mitte teadjad soovitavad n-ö tavarežiimil ära tarbida 10 grammi. Lastele, kelle kehakaal on väiksem, on nii suur kogus surmavat doosi ületav. (Strandberg, 2015)
j a d R Ebaõige toitumine, Liigne soola Kõrgenenud Isheemiatõbi, Meessugu, vanus, Meesugu, Meessugu, vanus, meessugu i alkohol, suur tarbimine, vererõhk, hüpertensioon, kõrge kolesterooli sisaldus müokardi pärilikkus, s kehakaal, vähene suitsetamine, stress, hüperlipideemia, kolesterooli tase, veres, kõrgenenud hapnikuga menopaus, k liikumine, vähene liikumine, hüperkolesterolee kõrge vanus, vererõhk, liigne varustatuse suitsetamine, vere
esimese kasutuskorra järel libisemismäärdega vahatada. Kui põhi on korralikult määrdega läbi immutatud, kestavad ka järgmised määrded kauem. Klassikaliste suuskade määrimist alustatakse aga pidamisala karesta,osega liivapaberi abil. Sobiva liivapaber karedusaste on 120-180. Karestamise eesmärk on see, et pidamismääre jääks paremini suusapõhjale kinni ja oleks kulumiskindlam. Lisad Tabel : Suusataja kaalu ja suuskade pikkuse valikutabel Suusa pikkus, cm Kehakaal, kg Kehakaal, kg Kehakaal, kg (44mm suusad) (46-59mm (Short wide laiad suusad) suusad) 120 16-28 15-26 130 18-32 17-28 140 24-37 22-35 150 28-42 26-39 Alla 60 160 32-46 30-44
Kehakaalu suurenemine 10 kg võrra üle normaalkaalu suurendab 10 ühiku võrra ülemist ja alumist vererõhku. Sellest tuleneb kolesterooli hulga ehk vere rasvade sisalduse suurenemine, mis omakorda viib veresoonte lupjumiseni ning südame- või ajuinfarktini. Sporti tehes tuleks kindlasti jälgida toitumist. Ei tohiks süüa rohkem kui energiat kulutad ja vältida tihedat rasvarikka toidu tarbimist. Rasvast toitu süües ei kaasne ainult kehakaal vaid on ka suur risk südame vereringehaiguste, vigastuste, ainevahetushäirete, vähi tekkeks, rääkimata psüühikahäiretest. Keha rasvasisalduse ülempiir on naistel 25 - 27% ja meestel 18 20%. Hommikune söögikord on kõige tähtsam sest see paneb päeva käima. Hommikusööki ei tohiks kindlasti vahele jätte sellepärast, et organism vajab päeva alustamiseks energiat. Lõunasöök peaks ka olema korralik mis peaks koosnema supist ja
07.04.2010 Relika Viilas TA-08 Merikotkas Kirjeldus Merikotkas ladinakeelse nimega Haliaeëtus albicilla on tumepruun valge sabaga suur haugaslane. Merikotkas on Eestis suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200245 cm ja kehakaal kuni 6 kg. Vanalinnu üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul. Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega
Mendeli I seadus:F1:ühetaolisuse seadus,er homosügootsete vanemate rist'l põlvk. isendid on ühetaolised Mendeli II:F2-lahknemise seadus,1.põlvk hübriidide ristamisel saadakse 2.hübriidses põlvk's lahknemine(kas fenotüübiline v genotüübiline) Mendeli III:sõltumatu lahknemise s-er krom paaridesse kuuluvad geenid ja alleelid pärand.teineteist sõltumata,nii meioosil kuika vilj geen-DNAlõik,mis määrab 1RNA mol sünt alleel-1'e geeni er.vormid(meioosil läh lahku)Genotüüp-1 org krom'des olevate geenide ja alleelide kogum Fenotüüp-org tunnuste kogum,mis kuj genotüübi ja keskk koostoimel Homosügoot-isend, kelle homoloogilistes krom'des sama tunnust määr alleelid on ühesug heterosügoot-isend, kelle homoloogilistes krom'des sama tunnust määr alleelid on er. analüüsiv ristam-isendi genot. kindlaks teg. ristatakse uuritavaid isendid rets.vormiga.Selleks,et rets defektseid geene omavate loomade õigeaegne väljaselgitam ja kõrvald aretuses) genealoogil...
käia. Kirjeldatakse, et ei suuda söömist lõpetada teadmata põhjusel, ei teatud kuidas seda kontrollida, süüakse magusat, et tunda end hästi või söödi masendusest ja stressist tingituna, söödi ka igavusest. Kasutatud andmeanalüüsi meetodi nimetus: Kasutati valikvastustega küsitlusi, tehti struktureeritud intervjuud, statistika on kirjeldav. Tulemuste lühikokkuvõte: Teismelised ja varateismelised said aru, et nad söövad ebatervislikku toitu. Nad olid teadlikud, et kehakaal tõuseb, kuid ei olnud piisavalt motiveeritud, et lõpetada söömist. Mõningad noored ka ei tunnistanud enda probleemi. Võrreldi enda sõltuvust isegi alkoholi tarvitamisega, suitsetamisega ja isegi narkootikumide tarvitamisega. Artiklit analüüsides sain teada, et üsna suur hulk noori on söömisega pahuksis. Et sõltuvus söömisest välja tulla tuleb ette kujutada rõvedusi. Üsna palju süüakse seda, mida on mugav süüa. Et teadnud, et liigset söömist saab haiguseks nimetada
Kõige sagedamini juhtub see esimesel kolmel kuul. Mida suurem on rasedus, seda vähem tõenäoline on selle katkemine. Raseduse katkemise põhjused lootepoolsed häired: väärarengud, kromosoomianomaaliad loote kasvukeskkond: emakaanomaalia, hormonaalsete häirete, immunoloogiliste häirete, põletike, ema läbi põetud haiguste kaudu Ka isapoolsed tegurid on rasedust mõjutuvad suitsetamine, narkootikumide tarvitamine, alkoholi tarvitamine, liiga suur või väike kehakaal, naise vanus Raseduse katkemise sümptomid Veritsus - määrivast pruunikast veritsusest kuni rohke heleda vereerituseni alakõhuvalud, pingetunne alakõhus, ristluu piirkonna valu ultraheliuuringul on lootehoidla tühi, puudub lootel südametegevus või esinevad verevalandused lootekestade vahel, platsenta all Mis edasi saab? Jälgimistaktika - jälgitakse naise rasedust, kui ei ole tugevat verejooksu või põletikutunnuseid
suunas mis meedia pähe tambib. Sa püüdled selle poole niikaua kui sa selleni jõuad või niikaua kuni sa saad aru, et lõpuks oled sa kaotanud enese ja kõik mis alles jääb on võlts ja vale. Lihtne on näidata näpuga teiste peale või naerda nende vigade üle, teadmata tegelikke põhjuseid. Leidub inimesi, kes pilluvad halvustavaid pilke ülekaalulise poole, süüdistades neid endid selles, kuigi tegelik põhjus võib olla hoopiski haigus, mille tõttu kehakaal kontrollimatult suureneb. Väga palju tehakse järeldusi esmamulje põhjal, viitsimata süveneda probleemi. Samuti ei suuda suur osa ühiskonnas leppida homo-või lesbisuhtega, öeldes, et omasoo armastamine on haigus, vaimne porbleem mille saab ravida ja välja juurida usuga. Selle asemel, et teha teisitimõtleja maatasa, võiks oma suu kinni hoida. Paljude sõprusringkonnas on kasvõi üks isik, kes ei oska hinnata mingit erinevat rahvust, tema eripärasid ja kombeid
DNA; geenid ja kromosoomid Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikust. Geneetika uurib geenide vanematelt järglastele ülekandumise seaduspärasusi ja uurib ka tunnuste avaldumise seaduspärasusi. Pärilikkus organismi ja tema järglaste tunnuste sarnasus, mis ei sõltu kasvust ja arengukeskkonnast. Järglastele pärandatakse pärilik (geneetiline) informatsioon, mis koos keskkonnaga määrab nende tunnuste avaldumise. Pärilikkuse kandja on organismi geneetiline süsteem (geenid koos neid kopeeriva mehhanismiga. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Selleks aineks on desoksüribonukleiinhape ehk DNA. Iga DNA ahel koosneb kahest pikast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. Miks on valgud ka DNA ahel spiraalselt keerdunud? 1. Vähenevad DNA molekuli mõõtmed 2. Tagab parema kaitse kahjustavate mõjude eest. 3. Aitab päri...
Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad 4 Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema. Väga oluline on suusatamisel ka õige sporditehnika. Õige tehnika valdamine on kasulik mitmel põhjusel
Kui sporti teha, siis automaatselt tõuseb ka tuju ning enesetunne muutub märgatatavalt paremaks. Iseloom on mul selline, et pean lihtsalt midagi tegema muidu hakkab väga igav. Selle peletamiseks tegelengi ma spordiga. Usun, et sport tagab elus hea tervise. Väga palju mõjutab meie tervist ka söök. Söök pidi olema nagu peegel- mida söön, see ma ka olen. Arvan et sellel on tõepõhi all, sest kui süüa hamburgereid ja friikartuleid ning peale juua Coca- Colat, siis kehakaal tõuseks päris kindlasti ja mis kõige tähtsam, enesetunne langeks. Selle vältimiseks proovin süüa rämpstoitu võimalikult vähe. Tervislik toit maitsebki mulle paremini, kui mingi kaloririkkas ja rasvane Hesburgeri rämpstoit. Mida vanemaks me saame, seda tähtsamaks tervis muutub. Noores eas ei pööra keegi sellele tähelepanu, aga mida varem taipatakse, et on tarvis hakata tervislikult elama, seda tervemini ja kauemini nauditakse oma allesjäänud elu. Mina olen juba hakanud
Geen kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe tunnuse, pärilikkuse püsivad ja segunematud tegurid. Genotüüp isendile omane geenide ja selle alleelide kogum. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis sõltub genotüübist ja keskkonnast. Monohübriidne ristamine ristamine, mille puhul uuritavad vormid erinevad ühe tunnuse poolest. Alleelid ühe geeni erivormid. Homosügootsus geenipaari seisund, mille puhul paikneb mõlemas homoloogilises kromosoomis vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. Heterosügootsus geenipaari seisund, mille puhul paiknevad homoloogilistes kromosoomides vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub. Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus ei avaldu. Iga tunnus on dominantne või retsessiivne ainult kindla tunnusepaari piires. Mendeli I seadus e. ühetaolisuse seadus: homosügootsete va...
1) Valge suhkur 100 2) Maisihelbed 84 3) Riis 75 4) Marmelaad 70 5) Saiakesed 55 Kuid kahjuks kipuvad kõik inimesed päevas sööma liiga palju süsivesikuid kui päevane normaalne kogus on 4g süsivesikuid 1kg oma kehakaalu kohta või olenevalt keharasva protsendist võib see ka olla 6-7g ja see kogus tuleks jaotada kuskil 5-6 toidukorra vahel. Kahjuks küll need, kes kasutavad süsivesikuid päevast- päeva rohkem kui eelmainitud norm on, siis nende kehakaal tõuseb ja tulemuseks on lihtsalt keha rasva % tõus ning kogu keha rasvumine. Aga kui inimene tarvitab liiga vähe süsivesikuit päevas kui peaks? Siis tekib inimesel väsimus, jõuetus ning paratamatult inimese mälu ja reaktsioonikiirus muutuvad kehvemaks. Võib tekkida migreen, põhjuseta stress ja kui närvikude saab liiga vähe energiat on tagajärjeks teadvusekaotus ja arstiabi on siis juba hädavajalik.
esmane reaktsioon kõigele on kiire põgenemine. Sõita galopihobusega maastikul võib olla kiire enesetapp ! Galopivõidusõidud kui ohtlik ning koormav spordiala. Tõenäosus ennast vigastada on palju suurem, kui mõnes muus hobuspordialas. Dzoki ehk ratsaniku kogu koormus on seljal, reitel ja põlvedel ning tuleb arvestada, et peab olema teatud ajavahemik täielikus pingeseisundis. Suurt rolli mängivad kiired reaktsioonid. Dzoki tingimused Iga dzoki kehakaal peab ulatuma 56-65 kg-ni. Raskema kehakaaluga dzokid koormavad liigselt hobuse selga Kergema kehakaaluga dzokidele riputatakse lisaraskusi. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Galopihobuse lihastik Lihastiku poolest on hobused jämedamad ja kogukamad Väga elastsed ja paindlikud Click to edit Master text styles
Meie luukude uueneb pidevalt. Kõige suurem luumass on 2530aastastel inimestel, alates 40. eluaastast hakkab luukoe mass vähenema umbes 0,5% aastas. Naistel kiireneb see eriti pärast menopausi. Kuna naistel on luukoe mass niigi ligi 30% väiksem kui meestel, siis esineb naistel ka luumurde 67 korda sagedamini kui meestel. Osteoporootilistest ehk haprusmurdudest on kõige sagedasemad selgroo lülikehamurrud ja kõige ohtlikumad reiekaelamurrud. Osteoporoosi soodustab ka liigne kehakaal. Ei tohiks pakkuda: ( viivad kaltsiumi kehast välja) Gaseeritud joogid Hapud puuviljad Marjad Mahlad Äädikas Alkohol Soolased toidud Rasvased toidud Liiga magusad toidud Soovitatavad toiduained: Piim Kohupiim Juust Riis Kartul Köögiviljad Liha
Samuti võib see põhjustada aneemiat ja juuste väljalangemist. ★ Olles alakaaluline on kehtestatud risk osteoporoosile, isegi noortel. See on salakaval tagajärg, sest kahjustatud isikud ei märka ohtu. Pärast esimest spontaannset luumurdu on kahjud tihti juba pöördumatud. Kuidas saada alakaalust normaalkaalu ★ Dieet - Alakaalulistel on soovitatud kaalu tõsta kalorite tarbimisega. Seda saab teha süües näiteks kuivatatud puuviljad, juust ja pähklid. Kehakaal võib suureneda ka vedela toidulisandi tarbimisel. ★ Trenni abil - Jõusaali harjutused on tõhusad, sest aitavad parandada lihastoonust ning aitavad kaalu tõsta. ★ Söögiisu stimulandid - Teatud ravimid võivad suurendada söögiisu. See on kas nende esmane eesmärk või kõrvalmõju.
Judo ajalugu . · Judo looja JIGORO KANO sündis 29.oktoobril 1860 Mikage väikelinnas Hyogo Prefektuuris.Noorena oli J.Kano kidura kehaehitusega füüsiliselt nõrk nooruk (ka täiskasvanuna ei ületanud ta kehakaal 48kg). J. Kan Tokios keskkooli. Olles 17-aastane astus ta Kaisei Lütseumi, mis hiljem nimetati ümber Tokio Keiserlikuks Ülikooliks. Ta sooritas eksamid sotsioloogia teaduskonda, kust ta siirdus pedagoogika teaduskonda. Aasta hiljem kaitses filosoofias doktoriväitekirja. · Kano esimene õpetaja oli sensei TEINOSUKE YAGI. Igal jiu-jitsu stiilil olid omad traditsioonid ja saladused, mis olid korjunud sajanditega ning neid säilitati kiivalt võõraste eest. Põhiliseks
kahjustused, mille finaaliks võivad olla jalagangreen, ajuinfarkt ja verevalandus, samuti südameinfarkt. Vanus on siin soodustav komponent. Suhkurtõve pärilikkust muuta ei saa, ka vanadusest pole kellelgi pääsu. Küll saab II tüüpi suhkurtõve teket tunduval määral edasi lükata ning juba olemasoleva suhkurtõve ja veresoonkonna aterosklerootiliste haiguste arengut pidurdada. Selleks tuleb olla kehaliselt aktiivne, säilitada normaalne kehakaal, rasvumise korral püüelda kas või ühe kilo kaupa normaalkaalu poole. Ka liialdused toidulaua taga jäägu magusateks minevikumälestusteks. Diabeedi avastamine põhineb nii sümptomitel (suurenenud uriinieritus, janu, kehakaalu langus ja korduvad põletikud) kui ka vere suhkrusisalduse mõõtmisel. Eestis on u. 38000 diabeetikut ja u. 10000 diagnoosimata. Diabeeti põdevate inimeste arv kasvab pidevalt ja arvatakse, et 10 aastaga e. aastaks 2010 diabeetikute arv maailmas kahekordistub.
Kristjan 70 1,77 22 Ei Steven 71 1,78 22 Jah Toomas 64 1,65 24 Ei Jaana 60 1,7 21 Ei Imbi 55 1,61 21 Ei Tabelist järeldub, et spordiga tegeles 8 inimest ja ei tegelenud 11 inimest. Kaaluindeksiga 28-29 oli 3 inimest, kellest 1 tegeles spordiga. Ülekaalulised olid 7 inimest. Kuigi pajudel, kes spordiga tegelesid oli väiksem kehakaal, kui nendel, kes ei tegelenud spordiga, oli vahe siiski väga väike. Sellest võib järeldada, et lükkasin ümber hüpoteesi, kuna Ott, kelle kaalu indeks oli 29 ja kes oli ülekaaluline, tegeles spordiga. 5 KOKKUVÕTE Koostasin uurimustöö teemal inimeste kaal ja tervislik eluviis. Uurimustööga tõestasin, et 7 inimest on ülekaalulised. Lükkasin ümber hüpoteesi tõestades, et ülekaalulised inimesed teevad sporti
2. Eesti tööealistel isikutel on insulti oluliselt sagedamini kui teistes euroopa riikides. 3. Insult on raskete tagajärgedega ning võib olla surmav. Insult on peamine rasket invaliidsust põhjustav haigus. 4. Insult tekib sagedamini eakatel, kuid võib tekkida ka noortel, isegi lastel ja imikutel. 5. Mõned inimesed on insuldist rohkem ohustatud kui teised. Millised on insulti riskitegurid? 1. Suitsetamine 2. Alkoholi liigtarbimine 3. Suur kehakaal 4. Vähene füüsiline aktiivsus 5. Kõrge vererõhk 6. Suhkurtõbi 7. Südame rütmihäired 8. Suur vere kolesteroolisisaldus Insuldi sümptomid Ajukahjustuse sümptomid sõltuvad sellest, milline ajuosa on kahjustatud, kui suur on kahjustus ja milline on isiku eelnev tervislik seisund. Erinevad ajuosad kontrollivad erinevaid tegevusi. Näiteks parem pool aju kontrollib vasakut kehapoolt ja vasak pool aju kontrollib paremat kehapoolt. Seega kui on
On teada, et eurooplased, eriti PõhjaEuroopas, on keskmiselt märksa pikemad kui Ida ja KaguAasia rahvad. Suurimad erinevused populatsioonide keskmises kasvus on teada Aafrikast. Näiteks 20 aastaste eesti meeste kasv on praegu keskmiselt 180 cm, kuid nende hulgas võib leida indiviide kasvuga vahemikus 150...210 cm. Kasvuregulatsiooni harvade kõrvalekallete tõttu võib esineda veelgi erandlikuma kasvuga inimesi. Suurtes piirides võib varieeruda ka inimeste kehakaal (mass). Keskmine on meestel 65 kg kuid võib varieeruda ka mitmesaja kiloni. Teadaolevalt on kõige raskem mees kaalunud 513 kg. Levik. 100 000 60 000 aastat tagasi hakkasid inimesed Aafrikast välja rändama ja asustasid järkjärgult kõik mandrid. Seega pärinevad kõik tänapäeva inimesed ühest ja samast inimpopulatsioonist. Inimkonna asustuse levikut on mõjutanud peamiselt kolm tegurit: magevee kättesaadavus; eluks vajalike ressursside, eelkõige toidu kättesaadavus;
Tartu Forseliuse gümnaasium KOHUPIIMAKREEM JÕHVIKAKISSELLIGA Uurimistöö Koostaja: Liis Pindis, 11.klass Juhendaja: Katrin Torkel Tartu 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Toitumisalane teave 100 grammi kohta...................................................4 3. Minu päevane energiavajadus..................................................................5 4. Kohupiim jõhvikakisseliga minu päevasest energiavajadusest(%).........6 5. Toote koostis..........................................................
• Koeb novembrist veebruarini. • Emaskala koeb kivide vahele kämbu marjateri ning sellega on asi tema jaoks lõppenud. • Isane valvab marja kogu arenemisaja vältel, mis võib kesta 5 nädalast 3 kuuni. • Nolgus hakkab kudema 3-4 aasta vanuselt. • Eluiga võib ulatuda kuni 10 aastani. MERIKOTKAS http://pilt.delfi.ee/tag/merikotkas/ KIRJELDUS • Eesti suurim röövlind. • Tiibade siruulatus kuni 2,3 meetrit. • Kehakaal kuni 6 kg. LEVIK, ELUPAIK • Eelistab veekogu lähedasi elupaikasid. • Milleks on enamasti kuuse-segametsad ja männikud. • Sajandivahetusel arvati merikotkaid olevat ligi 30 paari. http://blog.moment.ee/tag/merikotkas/page/3 TOITUMINE • Põhiliseks toiduks on veelinnud. • Sööb kaldaleuhutud hülgeraipeid. • Ründab pinnavetes ujuvaid suuri kalu. PALJUNEMINE
Füüsika töö-Dünaamika 1. Mida nimetatakse vastastikmõjuks ja mis selle tõttu toimub? Vastastikmõju on, kui kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Selle tõttu muutub keha kuju, suund ja kiirus. 2. Kuidas jõudusid liidetakse? Jõudude liitmisel jälgitakse vektorite liikumise reegilt. Erisuunaliste puhul rööplüliku reeglit. 3 näidet-nurga all mõjuvad jõud, vastassuunaline ja samasuunaline 3. Mis on inertsus ja millest see sõltub? Inertsus on nähtus, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada. Inertsus sõltub kiirendusest ja jõust. 4. Mis on impulss, sõnastus ja valem? Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. p=m korda v 5. Defineeri elastsusjõud ja kirjuta Hooke'i seadus? Millised on liigid? Elastsusjõud on jõud, mis tekib keha kuju muutumisel. Deformatsiooni liigid-elastne, plastne ja rabe Habras- kui keha aga juba väga väikese deformatsiooni tagajärjel puruneb, siis öeldakse, et see on ...
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia - Muutlikkus Muutlikkus on organismide võime muutuda. Muutlikkus jaguneb mittepärilikuks e. modifikatsiooniliseks (on täielikult tingitud keskkonnast, muutuse suuruse määrab genotüüp, kuid genotüüp ise ei muutu, on sujuv muutus; organismi reaktsiooninorm võib olla lai, kui keskkonnateguri mõjul toimub suur muutus (kehakaal, juuksevärv, nahavärv) või kitsas, kui keskkonnateguri mõjul toimub väike muutus (kõrvade suurus, silmade värv, silmaava suurus)) ning pärilikuks e. generatiivseks, mis jaguneb omakorda kombinatiivseks (esineb suguliselt paljunevatel organismidel, järglased ei ole oma vanematega identsed, kuna nad saavad mõlemalt vanemalt pooled tunnused, sugurakkude arenemisel võib toimuda homoloogiliste kromosoomide ristsiire ning igas sugurakus ...
Fibriin-valkaine mis moodustab haava kohale tiheda võrgustiku millesse takerduvad vererakud Veregrupid: A grupp(A antigeen, saab anda endale ja ABle) Bgrupp(B antigeen, saab anda endale ja AB) AB grupp(Aja B antigeen, kõik saavad talle anda, ise ei saa kellegile) 0 grupp(antigeene pole, annab endale Ja kõigile teistele)Reesusfaktor-Kui punalibledel on D-antigeen, on reesus positiivne kui ei siis reesus negatiivne Doonor võib olla 18-60 aastane, kehakaal rohkem kui 50kg, 3 kuud antibiootikumi vaba, 6 kuud narkovaba Ei tohi olla viirusehaige.
Kehaline aktiivsus ja tervislikud seisundid Kehaline aktiivsus on tänapäeval vägagi palju kõneainet pakkuv teema. Räägitakse kehalisest aktiivsusest kui trennist, mõnikord nimetatakse ka lihtsalt liikumist kehaliseks aktiivsuseks. Seega, kehalise aktiivsuse mõiste on väga lai ja seda tõlgendavad erinevad ühiskonnagrupid erinevalt. Siiski eestlaste liikumine on küllaltki vähene- aktiivselt tegelevad sellega 10% naistest ja vaid 15% meestest. Kehaline aktiivsus on igasugune skeletlihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energiakulu üle rahuliku oleku taseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaguneb : põhiainevahetuseks kuluv energia, kehatemperatuuri säilitamiseks kuluv energia ja kehaliseks aktiivsuseks kulv energia. Kui rääkida energiast, mis kulub kehaliseks aktiivsuseks, siis see moodustab päevasest energiatarbest viisteist protsenti. Kehaline aktiivsus on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. K...
Osaleja 3 110 1,91 sinine 30,15268 ülekaal sobib kandidaadiks Osaleja 4 55 1,53 hall 23,49524 normaalkaal sobib kandidaadiks Osaleja 5 90 1,49 sinine 40,53871 ülekaal sobib kandidaadiks Teie keha tervislik kaal põhineb kehakaalul ja -pikkusel, so kaaluindeksil. Et saada teada oma kaaluindeksit, tuleb kehakaal (kilogrammides) jagada pikkuse (meetrites) ruuduga (kg/m2). Sõnaline kategoriseering: Alla 20 Alakaaluline 20 - 25 Normaalkaal 26+ Ülekaal Normaalkaalus ja siniste silmadega: Lühike/keskmine/pik "sobib kandidaadiks" k ei sobi kandidaadiks keskmine ei sobi kandidaadiks keskmine ei sobi kandidaadiks pikk ei sobi kandidaadiks keskmine ei sobi kandidaadiks lühike Lühike: pikkus < 1,50 m
Vahepealne tunnus- Tunnus, mis jääb retsessiivse ja dominantse tunnuse vahe peale. Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Intermediaarsus- lahknemine vahepealsete tunnustega. Populatsioon- populatsiooni moodustavad ühel asutusalal elavad sama liigi organismid. Polügeensus- mitmete pärilike tunnuste määramisel ei osale mitte üks geen oma alleelidega, vaid mitu mittealleelset geeni samaaegselt. ( Näiteks inimese kasv, kehakaal ja nahavärvus) Polüalleelsus- geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. ( Näiteks seda ilmneb inimese AB0 süsteemis vererühmade määramisel). Vererühmad- inimeste või loomade pärilik veretüüp. Doonor- oma vere, sperma, elundi, rinnapiima või koe andja. Mulatt- valge ja neegri järglane. Fenotüüp- ühe isendi kõigi tunnuste kogum. Erütrotsüüt- punalible
F 14) Newtoni II seadus 1. F=m*a 2. A= m m1 * m 2 15) Gravitatsiooni jõu valem F=G* r2 16) Gravitatsiooni jõu valem, kui keha asub maapinnast kõrgemal F=G* M*m 2 ( R+h) M 17) g-väärtus g=G* ( R+h)2 18) Kehakaal P=m*g 19) Ülekoormus P=m(g+a) 20) Alakoormus P=m(g-a) v2 21) Keha liigub mööda ringjoont a= r 22) Liugehõõrdejõud Fh=µ*m*g 23) Veojõu valem Fv=m*a + µ*m*g 24) Elastsusjõu valem Fe= k l a 25) Müü valem µ= g 26) Keha impulss p=m*v ' ' 27) Impulsi jäävuse seadus m1v1 + m2v2=m1 v 1 + m2 v 2
dopingudieedi abil. Näiteks Tokyo maailmameistri Kimmo Kinnuse isa Jorma Kinnunen, 1968. aasta Mexico olümpiamängude hõbe odaviskes, meenutas ühes raamatus oma tippaastaid nii (siis polnud dopingu kasutamine veel ametlikult keelatud): «Kui tabletikuur peale pandi, ei tahtnud enam kampsun selga sobida. Õudne lugu. Kui öösel ärkasin, olid silmakoopad vett täis. Proove ei võetud meilt kunagi.» Jorma Kinnuse sõnutsi võis tema kehakaal hormoonikuuri tagajärjel muutuda päeva jooksul kuni viis kilo. Ja mitte ainult kehakaal. 1969. aasta juulis viskas Jorma Kinnunen odaviske maailmarekordiks 92.70, mis tagas talle pääsu samal aastal Ateenas peetud EMile. EM-võistlustel lendas Kinnuse oda kuhugi 75 meetri kanti. Vale segu, öeldakse selle kohta spordiringkondades. «Hymy» andmetel olid kuuekümnendate aastate lõpupoole dopinguvaldkonnas üsna tavalised ka sportlaste eraviisilised katsetused. 1964
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
